Noorteleht Tankla nr 2 (02-2011)

1Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011

Valgamaa noorteleht nr 1(2) Heade mõtete ja ideede jagaja Veebruar 2011

«LÜHIDALT

VALGAMAA NOORED VARIMA!VALGAMAA NOORED VARIMA!

Tänu varimistele saavad noored

näha, kuidas toimib demokraa-

tia ning eesmärgiks on panna

neid aktiivselt osalema ühis-

konnaelus ka tulevikus. Noorte

hääled avalikustatakse peale

valimisi meedias, et ka poliiti-

kud näeksid, keda noored eelis-

tavad.

Üle-eestilise haardega pro-

jekti ei toeta ükski erakond,

vaid viib läbi Eesti Noorteühen-

duste Liit sooviga näidata, et ka

noortel on õigus teha valikuid ja

hääletada, sest noored on kõigi

tulevik ja noortel ei ole ükskõik

sellest, mis nende ümber toi-

mub.

Seoses varimistega toimub

Valgamaal ka mitmeid debat-

te, millest esimene toimus 22.

veebruaril Tõrva Gümnaasiumis

ning teine toimub 28. veebruaril

Tõrva Kultuurimajas.

Varivalimiste punktid on või-

malik üles panna nii kooli kui

noortekeskusesse ning selleks

ei lähe vaja muud kui arvutit, in-

ternetti ning kindluse mõttes ka

ID-kaardi lugejat. Valida saab

lehekülje www.varivalimised.ee

kaudu. Enda häält saab varimis-

te perioodi jooksul ka muuta.

Varivalimispunktide üles-

paneku ja debattide kohta saab

lisainfot Valgamaa varivali-

miste koordinaatorilt, kelleks

on Tõrva Gümnaasiumi õpila-

sesinduse president Karl Kirt.

([email protected], kirt256@hot.

ee, 57801498)

Projekti toetavad Hasart-

mängumaksu Nõukogu, Ko-

danikuühiskonna Sihtkapital,

Avatud Eesti Fond ja Euroopa

Noored.

«Raha koguti, et osta noorte-

keskusesse vajaminevaid asju,»

kirjeldab ürituse eesmärki eest-

vedaja Sangaste valla avatud

noortekeskuse noorsootöötaja

Rait Elvet. Täpsemalt loodeti

show’ga koguda raha noortekes-

kusesse piljardilaua ostmiseks.

Esinema olid oodatud nii lä-

hiümbruses kui ka kaugemal te-

gutsevad tantsugrupid, aga üri-

tuse kavasse mahtusid ka mõned

laulunumbrid.

Kõik esinejad tegid seda ta-

suta. Heategevuskontserdil osa-

lesid noored Otepäält, Tsirgulii-

nast ja muidugi ka Sangastest.

Vallavalitsus kompenseeris esi-

nejate sõidukulud, muu tehti ära

oma jõududega.

Idee sellise ürituse korralda-

miseks noorsootöötaja Rait Elvet,

kui käis Keeni kooli jõulupeol:

«Keeni põhikooli üheksanda

klassi poisid korraldasid sellise

show, millesarnast polnud enne

näinud! Mõtlesin, et selliseid ette-

asteid võiks kogu üritus täis olla.»

Heategevusliku poole kohta

ütleb Rait Elvet: «Me müüsime

pileteid ja meil oli annetuskast.»

Korraldaja sõnul õnnestus esine-

mine suurepäraselt, ent külasta-

tavus jäi oodatust väiksemaks,

seega ka tulu.

Elveti ütlust mööda piljardi-

lauda selle eest kohe kuidagi ei

saa ning raha kasutatakse hoo-

pis toiduainetele.

Siiski ei kaota ta lootust:

«See oli esmakordne, kuid mitte

viimane selline üritus.» Sama-

laadne üritus on plaanis San-

gastes korraldada juba aprillis.

See üritus saab olema laiahaar-

delisem. Plaanis on rohkem

kaasata noori, erinevaid esine-

jaid ja üritada ka mõni kuulsus

kohale meelitada.

Sangaste valla avatud

noortekeskus avati 2009. aas-

ta lõpus. Sellest ajast peale on

üdini muutunud vanas Keeni

katlamajas asuvas noortekes-

kuses elu keenud ja tulevaste

heategevuslike kontsertide abil

arendatakse seda veelgi.

Ühe soojema vastuvõtu saanud etteasteks oli Tõlliste tütarlaste tantsutrupi Marleen tantsukava. Foto: Timo Arbeiter

Sangastes korraldati 15. jaanuaril heategevuskontsert, et koguda raha noortekeskuse jaoks.

Kui raske on leida noorel kooli kõrvalt tööd? Kui paljud fi rmad julgevad võtta noori tööle? Kui palju võivad noored tööd teha?

Kas tänapäeva noortel vanuses 12-18 on võimalust tööturul läbi lüüa? Loe sellest lk 4-5.LUU

BI

ALL

KOMMENTAAR

Sangaste Vallavalitsuse kultuurispetsialist

Merle Tombak

Taoline heategevuspäev mitmete noortekeskus-te osavõtul oli Sangastes esmakordne. Ma isegi ei paneks niivõrd rõhku sellele, et tegemist oli hea-tegevuskiku üritusega, vaid pigem pean oluliseks maakonna noorte kokkusaamist. Natuke kahju, et kohalikke oli kaasa elamas vähevõitu.

Ma arvan, et edaspidi võiks taoline üritus lõppe-da noorte ühise «jämmimisega». Kui on juba kodust välja tuldud, siis võiks koos lustimist ja olemist pike-malt planeerida ja nautida.

Neid kohti, kus saab ennast väljendada ja lavalist kogemust omandada, on üsna vähe. Meeldis see, et kõik etteasted võeti vastu tormilise aplausiga. Mulle endale meeldis väga Keeni Põhikooli 9. klassi poiste popurrii erinevate staaride menulugudest.

Loodan, et taoline üritus kujuneb traditsiooniks, kus maakonna noored saavad kokku ja näitavad, mida nad on õppinud või mis on neile hingelähe-dane. Lihtne esinemisrõõm, kus keegi ei hinda ega pane punkte.

urispetsialist

Varimised ehk varivalimi-sed toimuvad 25. veebruar kuni 3. märts üle terve Eesti. Varimised on mõeldud noortele vanuses 14-17, kuid varimistega seotud üritustest saavad osa võtta ka vanemad noored.

Var

ival

imis

te k

audu

val

itak

se

14-1

7-aa

stas

te E

esti

noo

rte

arva

mus

e põ

hjal

var

iriig

ikog

u.Fo

to: E

esti

Noo

rteü

hend

uste

liit

KOOLITANTS TÕI KOKKU ÜLE 200 VALGAMAA NOORE

Kuigi osavõtjaid oli üle 200, on

noorte tantsijate arv võrreldes

eelnevate aastatega vähenenud,

tõdeb Valga Kultuuri-ja Huvi-

keskuse noorsootööjuht Lauri

Drubinš. Kõige rohkem tantse

tantsisid Tõrva trupi Tantsu-

stuudio Lys lapsed, kes tulid

välja kuue kavaga.

Olgugi, et Valgamaa eelvoo-

ru tantsud on tantsitud, pole

edasipääsejate nimesid veel

avalikustatud. Tantsijad saavad

tulemused teada, kui kõik maa-

kondlikud voorud on toimunud.

Žüriisse, kes otsustas tantsi-

jate saatuse, kuulus viis liiget.

Esinaiseks oli kümme aastat

liikumisjuhina töötanud Anu

Vask.

Teisteks liikmeteks võistlus-

tantsija Marko Kiigajaan, Viljan-

di Kultuuriakadeemia õppejõud

Andrei Nakontšnoi, Valga Rah-

vatantsuõpetaja Virve Sinisalu

ning Tartu Ülikoolis kehakul-

tuuri õppiv Helin Sinisalu.

Koolitants 2011 fi naal toimub

3-4. aprillil Nokia kontserdimajas.

27. jaanuari õhtul toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses Koolitantsu Valgamaa voor. Tantsukonkursist võttis osa kuus tantsurühma, esitati 22 tantsu ning kokku oli osavõtjaid 228.

LIINA METSKÜLA, [email protected]

Lihtne esinemisrõõm, kus keegi ei hinda ega pane punkte

HEATEGEVUSKONTSERT SANGASTES

PIIA PÄHKLAMÄE, [email protected]

ELEENE SAMMLER, [email protected]

SAAVUTUSNURK

Puka valla tegus noor 2010 – Sirle Lüüs.Sirle juhen-

dab Aakre

rahvamajas

noorte tant-

suringi ja

aeroobikat,

lisaks viib kord kuus läbi muinasjutu

pärastlõunat. Lisaks võtab ta ka ise

osa erinevatest huviringidest, mis

toimuvad väljaspool koduvalda. Sir-

le kuulub ka Aakre külaseltsi juha-

tusse, kus ühiselt proovitakse muuta

Aakret kohaks, kus on hea elada.

Valgamaa aasta maanoor 2010 – Sandra Pikk (Tsirguliina).Sandra pais-

tab tavalisest

hallist massist

välja abivalmi

ja sihikindla

noore neiuna.

Ta on kooli

õpilaste seas väga populaarne. Oma

vaba aja on ta vabatahtlikult pannud

väga mitmete huvide ja tegevuste

alla - alates õpilasesindusega, lõpe-

tades käsitööga. Tegelikult peitub

lihtsa Sandra

nime taga

väga huvitav

ja energiline

isiksus.

Valgamaa aasta linna-noor 2010

– Siim Sillamägi (Valga). Siim on väga aktiivne ja sõbralik

noor. Ta on mitmes bändis kitarist,

mitu aastat käis muusikalis, käib

kooris – laulab tenorit, tegeleb noor-

tekoguga, veab koolis üritusi, kirju-

tab Valgamaalasesse artikleid.

Valgamaa noortesõber 2010 – Ivo Mannine (Valga Rockiklubi).Ivo Mannine on Valgas kasvanud ja

siiani linnale truuks jäänud noor-

mees. Noorukist peale on tema ho-

biks ja kireks rockmuusika. Ivo on

m ä n g i n u d

p a l j u d e s

b ä n d i d e s

t r u m m e ,

millest ehk

Valgamaal

t u n t u m a d

Anarch, Re-

lizer ja Total-

head. Võõras

pole Ivole ka kitarrimäng.

Valgamaa noortesõber 2010 – Silva Stepanova.

Silva Ste-

panova on

Tsirguliina

K e s k k o o l i

h u v i j u h t ,

kes toetab

kahe käega

noorteüritu-

si ja -alga-

tust. Tal on

suur usk noortesse ning ise alati nae-

rusuine, heatujuline ja abivalmis.

Ta on noortel aidanud elu nautima

õppida.

«Olen avastanud tohutu kire

muusika, musitseerimise

ja kõikvõimalike inst-

rumentide vastu,» ütleb

Kokkolas Soomes vaba-

tahtlikku teenistust tegev

Jürgen Urbanik. Loe lk 7.

Foto: Timo Arbeiter

Foto: Erakogu

Foto: Erakogu

Foto: Heino Käos / Valgamaalane Foto: Timo Arbeiter


JUHTKIRI

TANKLA TOIMETUS

Teadlikud valikud Riigikogu valimistel – mida lubavad erakonnad noortele?

ARVAMUS

Eesti Keskerakond lubab töötuse likvidee-rimist noorte hulgas, tõhusa ühistranspordi-süsteemi loomist, astmelise tulumaksu keh-testamist, riikliku ranitsatoetuse taastamist, pikapäevakooli loomist noortekeskuste ja koolide juurde, huvihariduse toetamist, noor-tele peredele kodu säilimise tagamist, 13-18 aastaste palga vabastamist sotsiaalmaksust, noorte kaasamist otsustusprotsessi, sõidu-toetuste andmist maapiirkonnas elavatele keskkooliõpilastele, väikeste maakoolide eest seista, tasuta kõrgharidust, õppelaenu hüvitamise süsteemi taastamist ja ülikoolides õppetoetuste suurendamist.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubabrohkem riigieelarvelisi õppekohti kõrgkooli-des, 130€ toetus igale tudengile + 65€ õpp-eedukuse eest, õppelaenude hüvitamise süsteemide

taastamist, suurendada ühiselamukohta-de arvu, maavolikogu loomist, valimisõigus 16aastastele kohalikul tasandil, noortevoli-kogudele ja noortekogudele õigusliku aluse loomist, õpilaste huvihariduse rahastamist, paljulapseliste perede toetuse suurendamist, kultuuriürituste piletite, toiduainete ja ravimi-ne käibemaksu alandamine ning astmelise tulumaksu kehtestamist.

Isamaa ja Res Publica Liit lubab võimu-le saades gümnaasiumide tasemete ühtlus-tamist, uuenduslike õppekavade elluviimist, haldusreformi läbiviimist, tasuta kõrgharidust ja vajaduspõhiseid õppetoetusi kõrgkoolides.

Eesti Reformierakond lubab maksu-vabade haridusfondide loomist, tudengite stipendiumite tõstmist, õppelaenu summa suurendamist, ringiraha kehtestamist huvi-tegevuse rahastamiseks, noorte tööpuuduse vähendamist ja noorte sportimisharjumuste toetamist.

Erakond Eestimaa Rohelised lubab ela-misväärseid stipendiume, kohustuslikku le-pingut riigieelarvelisel kohal õppijale (töötada

3-5 aastat pärast lõpetamist avalikus sekto-ris), hääletusõiguse tagamist alatest

16ndast eluaastast ning kohustusliku kesk-hariduse loomist sh koos kutseharidusega.

Eesti Kristlikud Demokraadid lubavad õppelaenu hüvitamist riigipalgale tööle min-nes ning tasuta koolitarbeid ja toitlustamist koolides.

Eelpool toodud ülevaate põhjal saab iga-üks teha oma järelduseks, mis tema jaoks on oluline ning millised valimislubadused on just need, mis tema jaoks on olulised.

Üldise hinnanguna võib Eesti erakonda-de kiituseks öelda, et enamus erakondi siiski mõtleb noorte peale ning vähemalt nende va-limisprogrammide põhjal on noortel oma tule-viku peale mõeldes tõesti ka valikuvõimalust.

Iga hääl loeb!Kallid Valgamaa noored, palun minge va-

lima ning valige erakonda või inimest, keda saate usaldada. Hoidkem kokku ja mingem kõik koos valima, sest meid on niigi vähe! Kes siis meie eest veel seisab, kui mitte meie ise! Mina soovitan teil mõelda just noorte kandidaatide poolt hääletamisele, kes tea-vad, mida tähendab olla noor tänases Eesti riigis.

Ärge suhtuge Riigikogu valimistesse üks-kõikselt, sest Eesti tulevik on reaalselt meie, noorte, kätes. Meie riik on meie enda valikute nägu. Enne seekordse valiku tegemist mõel-ge väärtustele, millest hoolite, visake pilk kas või korraks veel peale valimislubadustele ning mõelge, kas te olete rahul sellega, mis praegu Eesti riigis toimub?

Nagu kõik ühiskonnateadlikud noored ilmselt teavad, on käes taaskord Riigikogu valimiste aeg. Sellega seoses võtsin ette suuremate erakondade valimisplatvormid ning tegin ülevaate sellest, millised on erinevate erakondade just noortele suunatud lubadused või millised nende poolt seatud eesmärgid noori otseselt mõjutavad.

KATRE KIKKASTartu Ülikooli sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursuse [email protected]

Varivalimiste üheks olulisemaks olemuslikuks väärtuseks ongi just see, et mitte ainult linna-noore arvamust ei võetaks arvesse, vaid kõigi noorte, olenemata tema elukohast, soost, naha-värvist, usulisest vaadest või maailmavaatest.

Varivalimiste vanker on selle aasta jaanuari ja veebruariga üle terve Eesti enneolematu ak-tiivsusega veerema hakanud. Üheks suurimaks ja ühiskonna reaalset poliitkultuuri mõjutavaks

saavutuseks võib üidada üle Eesti toimuvat varivalimiste maakondlike ja kohalike Riigikogu kandidaatide debattide rohkust, pannes poliiti-kud tõeliselt rahvast teenima läbi nendel osale-mise.

Varivalimiste ettevalmistused ja seni edu-kalt läbi viidud tegevused näitavad, et noored ja nende osalus ühiskonnaelus ei ole tühine. Erinevate paikade noortel üle Eesti on oma mitmekülgne arvamus sellest, mida tuleks Eesti ühiskonnas muuta, mis on selle head ja vead. Varivalimised on ideaalne võimalus oma arva-must näidata. Öelda, mida me tegelikult arva-me ja küsida poliitikutelt, miks on asjad on nii ja mitte teisiti.

Võib ilma liialdamata öelda, et noortel ei ole ükskõik. Me oleme arukad – me saame aru, mis

meie ümber toimub. Me ei taha olla need inime-sed ühiskonnas, keda miski ei huvita. Noortel on paljuski seda idealismivaimu, mis vanemad inimesed juba elukogemuste tõttu on kas kaota-nud või sügavale enda sisse matnud.

Ajaloost saab tuua terve rida näiteid selle kohta, kuidas noored on oma nooruse, aktiivsu-se ja revolutsioonilisusega toonud kaasa olulisi ühiskondlikke muutusi – alates uutest ideedest, lõpetades inimõiguste laiendamisega ning ko-dumaa eest seismisega.

Varivalimistel saab iga noor näidata, mil-leks ta suuteline on, ning millise jälje ta tahab tänasesse Eestisse maha jätta. Kõigile meeldib lause, et noorte käes on tulevik, kuid noortega arvestamine ei ole sõnakõlks, vaid midagi väga tõelist ja tõsist. Läbi varivalimiste saavad oma arvamust tuleviku osas avaldada ka need noo-red, kellel seaduse järgi veel ei ole otsustusõi-gust.

Minge varivalima ning näidake, et meil, noor-tel ei ole ükskõik!

Teeme oma hääle kuuldavaks ja viime selle otsustajateni!

25. veebruarist kuni 3. märtsini leiavad Riigikogu valimistega kaasnevalt Eestis aset noorte varivalimised. Varivalimised on tõeliselt mastaapne ettevõtmine. Tegu on üleriigilise projektiga, kus mitte ainult Tallinna või Tartu noor ei saa ainuüksi valida, vaid ka kõik noored üle Eesti – nii tublid ja aktiivsed kui ka tavalised ja mitte nii aktiivsed noored vanuses 14-17 saavad kaasa rääkida.

KARL KIRTTõrva Gümnaasiumi õpilasesinduse president ja Tõrva Noortevolikogu [email protected]

Väljaandaja: Valgamaa PartnerluskoguAadress: Valga põik 3, 67403 OtepääTelefon: 524 0126 (Aile Viks), 5624 5617 (Siiri Liiva)E-post: [email protected] Veeb: www.tankla.net

Vastutav väljaandja: Aile ViksPeatoimetaja: Siiri LiivaKeeletoimetaja: Siiri LiivaKüljendaja: Timo ArbeiterKarikatuur: Remo SurriToimetus: Aivi Bõstrova, Argo Kaasik, Eleene Sammler, Kadi Voolaid, Karina Tiivel, Katre Kikkas, Liina Metsküla, Merily Viks, Piia Pähklamäe, Sandra Pikk, Siret Varblane, Sirli Pippar

Trükk: AS KroonpressTiraaž: 3500Rahastajad: LEADER, Valgamaa PartnerluskoguPartnerid: Sebra Koolitused, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, HSL Consultancy, Valga Maavalitsus

Valgamaa noorteleht Tankla ilmub 2011. aastal 3 korda: 25. veebruaril, 27. mail ja 30. septembril.

© 2011

Teate seda Def Räädu lugu «Ku-

ningas ei eksi»? Mina kuni väga

hiljutise ajani ei teadnud. Samas,

kui kuulasin, siis hakkas meeldi-

ma. Ja lausa nii meeldima, et kohe

läksin ka Viljandis Jolly Rogeris

toimunud bändi sünnipäevakont-

serdile. Nüüd olen täielik fänn :)

Teate Valgamaa noortelehte

Tankla? Ei ole sellest varem kuulnud? Pole hullu! Just seda enda

käes hoiadki! Tegemist on Tankla lehe 2. numbriga. Esimene il-

mus ligi 2 aastat tagasi mai lõpus 2009. aastal. Tollast lehte võiks

nimetada piloodiks. Siis oli ta ka tiba teise kujundusega ja õhem

– ainult 4 lehekülge.

2011. aastal ilmub noorteleht Tankla kolm korda (veebruari,

mai ja septembri lõpus) ja just 8-leheküljelisena nagu Sinu käes

olev lehtki. Meie toimetuse jaoks on selle aasta esimese lehe kok-

ku panemine olnud väga põnev protsess – täis üllatusi ja võima-

lusi.

Kuna tegemist on noortelehega, siis oleme Tankla toimetuse

kokku panemisel võtnud just selge suuna, et lehe teemad, lood,

küljenduse ja karikatuurid teevad noored ise.

Lisaks võtsime eesmärgiks, et toimetuses oleks ka mitme

erineva Valgamaa paiga noori, et kõik võimalikud uudised

maakonnas toimuvatest ettevõtmistest ja tegutsevatest noorte-

gruppidest-bändidest jõuaks Tankla lehe kaudu iga Valgamaa

nooreni.

Ja ma võin heameelega ja uhkusega südames öelda, et täpselt

nii see meil ka õnnestuski! See siin on suuremalt jaolt Valgamaa

noorte endi kokku pandud leht.

Just nemad arvasid, et oleks põnev rääkida sellest, millised

noortevolikogud on 2010. aastal Valgamaal loodud. Mida arva-

vad Valgamaa noored euro kasutusele võtust. Mis toimub tegeli-

kult superstaari saates.

Milliseid põnevaid võimalusi on noortel maailma näha. Lugu-

sid noortest, kes on välismaal või tegelevad rahvusvahelistes or-

ganisatsioonides Eestis. Millised on alaealiste võimalused tööle

saada ning mis põnev asi on Tankla vabatahtliku pass.

Mille nimeks on Lakaluuk ning kuidas nad Valgamaaga

seotud on. Millised on ühe noortekeskuse noorsootöötajad nii

inimestena kui oma igapäevaametis. Milline Valgamaa noorte-

keskus pidas hiljuti sünnipäeva. Milliseid sotsiaalmeedia saite

kasutavad Valgamaa noored.

Me elame põnevatel aegadel. Sellepärast on hea jäädvustada

kõike seda, mis meie maakonna noorteelus toimub ja lugeda

oma naabervaldade-külade noorte ettevõtmistest.

Just seda rolli noorteleht Tankla endas kannabki!

Head lugemist!

SIIRI LIIVA, [email protected]

KÜSITLUS

«Kuningas ei eksi mitte kunagi»

pelaenudemide

3-5 aastat pärast lõpetamist avalikus sekto-ris), hääletusõiguse tagamist alatest

ning mõelge, kas te olete rahul sellega, mispraegu Eesti riigis toimub?

meie ümber toimub. Me ei taha olla need inime-sed ühiskonnas keda miski ei huvita Noortel

t kuni 3. märtsini leiavad Riigikogu valimistega stis aset noorte varivalimised. Varivalimised

Et noorte arvamus loeks ehk lugu varivalimistest

Ajavahemikus 7.-14. veebruar 2011 viis Tallinna Ülikooli sot-

sioloogiatudeng, Tsirguliinast

pärit Katre Kikkas Valgamaa

noorte seas läbi online-küsitluse

nende sotsiaalmeedia kasutu-se kohta. Küsitluses osales 50

noort vanuses 14-23.

Millised sotsiaalmeedia kanaleid on kasutanud Valgamaa noored?

Millised sotsiaalmeedia kanaleid kasutavad Valgamaa noored?

Millistes sotsiaalmeedia kanalites omavad Valgamaa noored kontot?

FACEBOOK RATE YOUTUBE ORKUT MYSPACE TWITTER BLOGGER LINKEDIN

19%20%

20%19%

19%20%

19%

20%

20%

19%19%

9%8%

5%

30%

27%11%

18%

8%1%4% 1%

avad Valgamaa noored ko

29%

20%

21%12%

10%7%

1%

KARIKATUUR


NOORTE OSALUS

Noortevolikogud teevad Valgamaal julgeid edusamme

2004. aastal tehti Valgamaal algust esi-

mese noortevolikogu loomisega Valga

linna, kuid erinevatel põhjustel jäi asi

soiku. Eesti Noorteühenduste Liidu

noortevolikogude mentorlusprog-

ramm ja Liikumise Kodukant toetusel

ja tagant utsitamisel on 2010. aasta

aidanud kaasa kolme värske noorte

osaluskogu tekkimisele maakonnas.

Noorteleht Tankla uuris, mismoodi neil

läinud on.

Tõrva noortevolikogu idee Euroopa Noortenädala ümarlaualt

«Mõte noortevolikogu loomiseks

tuli ühelt ümarlaualt, kus käidi välja

idee, et Tõrvas peaks ka olema noorte-

volikogu, kes esindaks noori,» selgitab

Tõrva noortevolikogu praegune esi-

mees Karl Kirt osaluskogu sündi. Tege-

mist oli 2008. aasta sügisel enamuses

Valgamaa omavalitsustes läbi viidud

Euroopa Noortenädala ümarlauaga

«Noored võtavad sõna!».

Tõrva Noortevolikogu loomist alus-

tatati 2009. aasta alguses. Suurema

tõuke andis Eesti Noorteühenduste

Liit, kes 2010. aasta alguses jagas star-

diportfelle alustavatele noortevoliko-

gudele.

«Siis mõtlesime, et ei ole mõtet

passida ning tuleb võimalusest kinni

haarata. Saime rahastuse ning siin me

oleme. Huvilisi polnud just väga palju.

Noortevolikogul on hetkel 6 liiget, aga

lisavalimised on peagi tulemas, kuhu

tänaseks on kandidaate juba 11,» selgi-

tab Kirt Tõrva noortevolikogu loomise-

ga seonduvaid väljakutseid.

«Esimesed valimised toimusid

novembris 2010, kuhu kandideeris 6

noort. Kõik said valituks. Kuid kuna

põhimäärus ütleb, et meil peab olema

11 liiget, siis toimuvad märtsi alguses

lisavalimised, kus selgitatakse välja

ülejäänud 5 kandidaati,» lisab ta.

Tõlliste noortevolikogu tegi esimesena Valgamaal ülevallalised valimised

Teisena tehti algust Tõlliste noorte-

volikogu loomisega 2010. aasta keva-

del. Selle ellukutsumist eestvedanud

Raiko Alliku sõnul on iga algus raske.

«Algselt oli motivatsiooni meeletult,

aga kahjuks on seda ajapikku vähe-

maks jäänud, kuna kõigil aktivistidel

on väga palju muid tegemisi,» toob ta

välja peamise väljakutse noortevoliko-

gu töö tegevuses hoidmisel.

«Kõigepealt kogusime kokku ak-

tiivi, tegime plaane. Pärast Rõuges

toimunud koolitust, kus kohtusime ka

sealse noortevolikoguga, saime mo-

tivatsiooni juurde. Algselt oli põhilisi

aktiviste umbes kuus,» jagab ta, mida

noorte osaluskogu loomiseks alguses

tehti.

Ametlikuks tehti Tõlliste Noortevo-

likogu ülevallaliste valimistega 2010.

aasta septembris ja põhikirja vastuvõt-

misega. «Enne seda oli üheskoos välja

mõeldud kuidas valimisi teha. Palju

abi saime Rõuge Noortevolikogult, kel-

le põhikirja järgi koostasime ka enda

oma.» kirjeldavad asutajad seda prot-

sessi.

«Valimised toimusid kolm päeva

ning sai hääletada ka interneti teel.

Ühel pühapäeval olid avatud valimis-

punktid meie valla suuremates asula-

tes, kahel päeval Tsirguliina Keskkoo-

lis raamatukogus ning hääletada sai

ka interneti teel. Valmisaktiivsus oli

noorte seas umbes 24%,» annavad nad

ülevaate valimiste toimumisest.

Palupera noortevolikogu asutajad poolel teel

Palupera noortevolikogu loomisega

tehti algust 2010. Aasta sügisel. «Kuna

meil pole veel noortevolikogu ametlik,

siis ma ei saa öelda, et me oleks selle

ära loonud, kuid alustanud ja mõtteid

oleme ikka mõlgutanud,» peab osalus-

kogu eestvedaja Deivi Sarapson vajali-

kuks selgitada.

«Mõte noortevolikogu luua tuli nii,

et Marek Mekk käis seoses Eesti Küla-

liikumise Kodukant noorteprojektiga

«Kodanik Noor, võta sõnast!» tegemas

meie vallas volikogusimulatsiooni ja

nii said noored aimu kohalikust de-

mokraatiast ja samas ka juhtorganite

toimimisest,» selgitab Sarapson idee

sündi.

Praegu on Palupera noortevolikogu

loomise vastu huvi tundnud 10-15 val-

la noort. «Meil on tulemas kohtumine

noortega, et paika panna oma ideed ja

mõtted, mis võiksid olla meie edasised

tegevused ja plaanid,» jagab Sarapson.

Mida näevad noortevolikogud oma tegevustena?

Tõlliste noortevolikogu tegutses

juba enne valimisi, kui korraldati Soo-

ru järve ääres kogupereürituse Sooru

Suvesumm 2010. Lisaks on nad korral-

danud fi lmiöö ning enne sõbrapäeva

Laatres lumelinna ehitamise ürituse.

Plaanis on veel näiteks Tõlliste noorte-

sõbra valimine.

Ühe täiendava väljakutsena näe-

vad Tõlliste noortevolikogu liikmed

nimetust ennast, kuna tihti noored

eeldavad, et see tähendab seotust po-

liitikaga, mistõttu on paljud noored on

seepärast arglikud või tagasihoidlikud.

«Tegelikult on noortevolikogu

lihtsalt grupp noori, kes tahavad oma

vallas midagi muuta, koos tegutseda.

Oluline on see, et meil oleks lõbus. Nii

saavad noored juba enne täisealiseks

saamist teadmisi näiteks valimissüs-

teemi, meeskonnatöö, ürituste korral-

damise ja muu sellise kohta, mis tuleb

elus kasuks. Miski ei jookse mööda kül-

ge maha,» selgitab Allik.

«Minu jaoks on noortevolikogu

funktsioonideks noorte eest seismine,

nende huvide kaitsmine Tõrva linnas,

noorte elu paremaks muutmine ning

ülelinnaliste ürituste korraldamine,»

lisab Karl Kirt nägemuse sellest, mida

peaks tegema Tõrva Noortevolikogu.

Samas toob ta välja, et veel ei ole

nad jõudnud noortevolikoguga väga

midagi ära teha, sest ollakse veel väga

alguses oma tegemistega.

«Edasisteks plaanideks on praegu

lisavalimised, ürituste korraldamime,

noortevolikogu auhindade jagamine,

Valgamaa Noortekoguga liituimine ja

vaatlejaliikmeks saamine Eesti Noor-

teühenduste Liidus,» kirjeldab Kirt

noortevolikogu tulevikuplaane, mis on

selge nägemusega.

«Edasised plaanid on kokku saada

ja arutada meie funktsioone. Samuti

võiks läbi rääkida vallavolikoguga, et

kuidas nemad suhtuvad meisse ja mis

on nende mõtted. Siis võiks algatu-

seks miskit ära teha ja natuke ka seda

tuumikut motiveerida ning edasi kor-

raldada valimised,» kirjeldab ta oma

nägemust noortevolikogu järgmistest

tegevustest.

Omavalitsuste toetus erinevTõrva Noortevolikogu esimees toob

välja, et Tõrva linnavolikogu suhtumi-

ne noortevolikogusse on olnud väga

positiivne. «Oleme saanud suure toetu-

se, mis on andnud meile motivatsioo-

ni,» selgitab ta.

Samas Tõlliste noortevolikogu asu-

tajad leiavad, et omavalitususe poolt

võiks olla suurem huvi nende tegemis-

te vastu. Seni noortevolikogu põhikirja

veel vallavolikogus kinnitatud ei ole.

Deivi Sarapsoni sõnul on Palupera

noortevolikogu loomisel jäänud siia-

maani mulje, et vallavolikogus suhtu-

takse hästi ja ollakse ka noortevolikogu

loomise poolt. «Samas ametlikku vas-

tust meil veel ei ole,» lisab ta.

Kas teete järgi?Ühiselt tõid kõik eelmisel aastal loo-

dud noortevolikogud välja, et on val-

mis üksteisele toeks olema. «Loodame,

et peagi on kõigis Valgamaa kohalikes

omavalitsustes toimivad noortevoliko-

gud,» sõnab Tõlliste noortevolikogu

liige Raiko Allik.

Nii Tõlliste, Tõrva kui ka Palupera

noortevolikogud on valmis teiste Val-

gamaa valdade ja linnade noori igati

aitama ja toetama oma sõna otsusta-

jateni viimisel ning oma osaluskogude

loomisel.

Möödunud, 2010. aasta on noorte osaluse suurendamise mõttes olnud Valgamaal põnev ja positiivne. Maakonda on tekkinud kolm uut ja toimivat noortevo-likogu: Tõlliste ja Palupera valdades ja Tõrva linnas.

Noortevolikogu annab noortele hääle rääkida kaasa otsustusprotsessides.Foto: Pille Rinne

Pühajärve Põhikooli aulas kogunemisega alanud laagri al-

guses avanes kõigil osalenud õpilasesindustel tutvustada

oma tegemisi teistele koolidele. Laagri peateemat aitasid

avada Eesti Noorteühenduste Liidu Anni Kuller ja Tõlliste

Noortevolikogu liige Katre Kikkas.

Elulised noorte osaluse näited Valgamaalt ja EestistAnni Kuller rääkis noortevolikogude olulisusest, tõi

näiteid erinevatest toimivatest osaluskogudest ning innus-

tas Valgamaa noori seda looma ka oma kodukohta.

Katre Kikkas jagas oma isiklikule kogemusele tugine-

des näiteid sellest, kuidas käivitati Tõlliste Noortevolikogu

ning mis selle peamisteks tegevusteks on.

Talvelaagri teisel päeval tutvustas Sirli Pippar Valgamaa

Noortekogust eesolevaid tegevusi ning enne laagri lõppu

said osalenud noored rääkida gruppides kaasa, mis on

nende meelest parimad viisid noorte aktiviseerimiseks oma

kodukohas.

Töö ja meelelahutus käsikäesLisaks olulistele noorte osalusega seotud teemade aru-

telule pakkusid mõlemad päevad osalejatele ka meelela-

hutuslikke vahepalasid. Esimese päeva õhtul proovisid

osalejad Kerli Adovi juhendamisel kätt improteatris ning

said näha tema enda kirjutatud etendust.

Muuhulgas käis noortele esinemas ka Rõngu tantsu-

trupp «Pärastpoole» ning Valga Vene Gümnaasiumi noor-

meeste initsiatiivil toimus ka disko.

Noorte teadmised oma osalusvõimalustest erineva tasemega

Talvelaagri korraldanud maavalitsuse noorsootöö pea-

spetsialist Siiri Põldsaare sõnult aitas sündmus teda mõnes

mõttes maa peale tagasi tuua. «Oli hulk selliseid noori, kes

ei saanud aru, kuhu nad tulnud olid ja milleks.»

«Mulle meeldis seda näha ja endale aru anda, et mitte

kõik Valgamaa noored pole ülitublid, üliaktiivsed, üliener-

gilised ja kõike teha tahtvat. Samas usun, et laagri kaudu

said ka need noored hulgaliselt mõtteid ja julgust koolielus

kaasarääkimiseks,» tõi Põldsaar välja.

«Ma tean, et mina sain teemasid, millega õpilasesin-

duste ümarlaudadel ette võtta ja noorte tegevustele kaasa

aidata,» kinnitas ta.

Lõpetuseks pidas maakonna noorsootöö peaspetsialist

vajalikuks mainida, et Pühajärve Põhikool võttis osalejaid

väga lahkesti vastu. «Korraldamisse oli kaasatud kooli õpi-

lasesindus. Nii peakski olema, sest see annab juurde hul-

galiselt kogemusi ja suurendab koostöövaimu,» rõhutas ta.

Tõlliste NoortevolikoguEsimees: Merlika Hüdsi([email protected])

Tõrva NoortevolikoguEsimees: Karl Kirt([email protected])Veebileht: www.torvanoored.ee

Palupera NoortevolikoguEestvedaja: Deivi Sarapson([email protected])

VALGAMAA NOORTEVOLIKOGUD

2011. aasta õpilasesinduste talvelaager pani aktiivselt tegutsema üle 60 Valgamaa koolinoore. Foto: Erakogu

15.- 16. jaanuar 2011 toimus Pühajärve Põhikoolis viiendat korda Valgamaa õpilasesinduste talvelaager, kus osales kokku ligi 70 õpilast üle terve Valgamaa. Valga Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti Siiri Põldsaare eestvedamisel korraldatud laagri seekord-seks alateemaks oli «Noortevolikogust edasi... (kuhu iganes hing ihaldab)».

Õpilasesinduste talvelaager keskendus noortevolikogudele

AIVI BÕSTROVA, [email protected]

Projektikonkurss «Noor Valgamaa»

taotlusvoor on avatud kuu aega – 21.

veebruarist kuni 21. märtsini. Taot-

lejateks võivad olla mittetulundus-

ühingud, sihtasutused ja kohalikud

omavalitsused.

Valgamaa Partnerluskogu noor-

temeetme koordinaatori Aile Viksi

sõnul on projektide eeltingimuseks,

et elluviidavate tegevuste või inves-

teeringu kasusaajaks on Valgamaa

valdade ja Tõrva linna noored vanu-

ses 7-26 aastat.

«Mehised» tegevused prioriteediks

Sel aastal on projektikonkurssi

peamiseks eesmärgiks «mehiseid»

noortetegevusi arendavad projektid.

Loomulikult on oodatud ka teised

noorteprojektid vastavalt piirkonna

vajadustele.

Projektitoetuse maksimaalne

toetussumma on 6400 EUR ja vähe-

malt 10% maksumusest peab tulema

omafi nantseeringust.

Noortegruppide ideed saavad ka toetust

Septembris 2011 avaneb projek-

tiideede konkurss «Noorte võimalu-

sed maal», kuhu on oodatud noorte

endi poolt algatatud projektiideed.

«Sellel konkursil on oluline, et

noored ise mõtlevad, kuidas nad

soovivad oma elu huvitavamaks

teha ja proovivad läbi projektitoe-

tuse seda ka ellu viia,» rõhutab Aile

Viks.

«Selleks võib olla Partnerluskogu

tegevuspiirkonnas elavate noorte

sõpruskond ja nendel ei pea olema

oma MTÜ-d, kui projektiideed esita-

vad. Kõik projektiideed hinnatakse

ja parimad saavad oma projektile

toetust küsida kuni 640 EUR, oma-

fi nantseering peab olema vähemalt

10%.»

Projektipartnerid ja meetme koordinaator tulevad appi

Viksi sõnul peavad noored pea-

le ideede välja mõtlemist oma idee

nõuetekohaselt paberile panema

ja leidma MTÜ, SA või KOV, kes on

nõus neile koostööpartneriks olema.

Aile Viks saab vajaduse korral

noori nõustadaa ja

kui kõik dokumen-

did esitatakse nõue-

tekohaselt, saavad

nad toetuse, mille

maksimaalne suu-

rus on 640 EUR.

Lisainfot leiad

kodulehelt www.

valgaleader.ee või

k o n t a k t e e r u d e s

noorte meetmete

«Noorte algatused

ja koostöö» koordi-

naatori Aile Viksiga

(telefonil 730 4071

või e- post teel aile@

valgaleader.ee).

2010. aasta suvel Partnerluskogu projekt «Seiklused maal ja merel» tõi ühistegevuses kokku Karula, Taheva, Tõlliste ja Muhu noored. Foto: Erakogu

Valgamaa Partnerluskogu on koostöökogu, mis ühendab era-, omava-litsus- ja mittetulundussektori organisatsioone kõikides Valgamaa val-dades ning Tõrva linnas. Partnerluskogu toetab oma tegevuspiirkonna noortele suunatud tegevuste arendamist meetme «Noorte algatused ja koostöö» raames.

Valgamaa Partnerluskogu rahastab maakonna noorte projektiideid

SIRLI PIPPAR, [email protected]

KATRE KIKKAS, [email protected]


Rõuge noorteklubikäivitas Võrumaal noorte tööbörsi

Tööbörs sai loodud just sellise infovahetuse võimaluse puudumise tõttu. Maa-

piirkondades pakub tööbörs paindlikumat ja mitmekesisemat võimalust noorel

suveks tööd leida. Noored saavad ise pidada läbirääkimisi tööpakkujatega ja end

reklaamida, mis tihti korraldatud töö puhul (nagu malevad) jääb olemata.

Esimene koduleht koostati Rõuge valla siseselt. Aastaks 2010 oli see aga juba

tervet maakonda hõlmav. Rõuge vallas noorsootöö spetsialisti Kerli Kõivu sõnul

toimis vallasiseselt kõik ootuspäraselt, kuid omavalitsuste lõikes tuli ette erine-

vusi.

«Piirkonnale tuleb kasuks, kui seal on noortetööd juhtiv organisatsioon või

ametnik, kes aitab ideed sihtgrupile lähemale viia,» rõhutab Kõiv. Seetõttu ei os-

kagi Rõuge Tööbörsi loojad teistele piirkondadele otseselt soovitusi jagada, kuid

rõhutab, et noortealgatusega seotud asjade puhul on oluline, millised on ressur-

sid ja vajadused kindlas piirkonnas.

Kõivu sõnul on Rõuge Tööbörsi arengule kaasa ka positiivne tähelepanu.

2009. aastal saadi tunnustus Haridus- ja Teadusministeeriumil. Tööbörsiga seon-

duvaid kogemusi on käidud jagamas paljudel erinevatel sündmustel. Neist viima-

ne oli 10. veebruaril toimunud info- ja kommunikatsioonialane seminar Brüsselis,

kus Kerli Kõiv loodud töövahenduskeskkonda tutvustas.

Võrumaa Noorte Tööbörs on Rõuge Noorteklubi loodud infokeskkond internetis, kus saavad infot vahetada nii noored, tööotsijad, ettevõtjad, kohalikud elanikud, tööpakkujad ja suvilate omanikud. Idee sai alguse üldse 2009. aasta mõttetalgutel, kus arutleti ühistegevuste ja infovahetuse üle. Mõtet hakkaski edasi arendama noorteklubi juhatuse esimees.


Majandusnädal annab Valgamaa güm-naasiuminoortele võimaluse särada!

Projekti algatajate, Marek Meki ja Mart

Jallai sõnul on teada asjaolu, et Valga-

maa üheks tõsiseimaks probleemiks on

suur väljaränne noorte seas. Käesoleva

projektiga üritatakse tõsta noorte tead-

likkust ja oskusi ettevõtlikkuse alal, et

nad mõtleks rohkem võimalustele jääda kodumaakonda ja ise endale töövõima-

lusi luua.

Projektijuhi Mart Jallai sõnu on koolitusel kavas palju põnevaid ja õpetlikke

tegevusi, alates tuntud turuplatsi mängust, raamatupidamisest ja lõpetades vir-

tuaalkoolitustega. «Loomulikult ei puudu õhtupoolikutel vabakava,» kinnitas

Jallai.

Mitmed ettevõtlikud noored on juba ennast koolitusele kirja pannud. Kes aga

veel ei ole seda jõudnud, siis tuleb selleks kirjutada motivatsioonikiri ning saata

see koos kandideerimisankeediga (leitav projekti ajaveebis talvemajandus.word-

press.com) korraldajatele. Nende sõnul tasub aga sellega kiirustada, kuna igast

koolist valitakse välja 5 ettevõtlikku noort!

«Kui kaotada pole midagi, siis võib võita olla rohkem kui küll,» lõpetavad kor-

raldajad üleskutsega noortele ja loodavad neid näha märtsikuu esimesel nädalal

Nakatul.

3.-5. märtsil toimub Valgamaal, Karula vallas Nakatu turismitalus Sebra Koolitused poolt läbiviidava projekti «Valgamaa majandusnädalate tähed särama!» ettevõtluskoolitus. Sellele oodatakse maakonna 11. ja 12. klassi noori, kes on eelnevalt osalenud Sebra Koolituste poolt korraldatud ma-jandusnädalal 2009. aasta alguses.

SANDRA PIKK, [email protected]

Karjäärispetsialistid lähevad Valgamaa noortekeskustesse oma teenuseid tutvustama

Et karjääripäevad oleksid noortele võimalikult efektiivsed, soovitavad karjääris-

petsialistid noorsootöötajatel läbi viia küsitlus, mida noored kõige enam kuulda

tahavad. Samuti paluvad nad noori olla aktiivsed ja andma noortekeskustele tea-

da oma soovist karjäärispetsialistiga kohtuda.

Valga maavalitsuse Teavitamis- ja Nõustamiskeskus pakub noortele karjää-

riteenuseid, mis on üheks võimaluseks toetada noorte teadlike valikute tegemist

nii õppimise kui töövõimaluste osas. Noortel on võimalik küsida infot karjääriinfo

spetsialistilt või registreerida karjäärinõustaja vestlusele.

Et elus kõige paremini oma eesmärke saavutada, peaksid noored leidma aega

eneseanalüüsile, enesearendusele vastavalt oma võimetele ja soovidele ning ole-

ma kursis ühiskonna muutustega. «Kõige selle saavutamisel on hea konsulteeri-

da karjäärispetsialistiga,» arvab Paberits.

«Kindlasti saavad noortega kohtumised olema aktiivsed, viime läbi karjäärimänge ning teeme vestlusringe noortega,» selgitab Valgamaa karjäärispetsialist Pille Paberits, mida 2011 aasta kevadel noortekeskustes tegema hakatakse. Samuti lubab ta, et ka kohapeal on võimalik saada individuaalset karjäärinõustamist.


Valgamaa tööinspektor-juristi La-

rissa Tihhanova sõnul on esimene

asi töötundide arv, mida noorel

tööotsijal teada tuleb – kui palju

on üldse lubatud töötada ühe töö-

päeva jooksul.

«Kui sa oled 7-12 aastat vana,

siis tohid sa töötada päevas 3 tun-

di ja 15 tundi nädalas. Kui oled

13-14-aastane või koolikohuslane

- ehk siis alla 17 aastane isik, või

põhikooli lõpetanu, tohid sa töö-

tada 4 tundi päevas ja 20 tundi

nädalas,» selgitab Tihhanova.

«15-aastane, kes ei ole kooliko-

huslane ehk siis vaheajal, tohib

töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi

nädalas. 16-17-aastane noor, kes ei

ole koolikohuslane võib töötada 7

tundi päevas ja 35 tundi nädalas,»

jätkab ta.

Alla 18-aastastel mitmeid piiranguid

«Noor ei tohi töötada kooliva-

heaegadel kauem kui pool vahe-

aega. Puhkuse üle vaheaegadel

otsustab noor ise. Täiskohaga tööl

käies tuleb alaealisele võimaldada

aasta kohta kolmkümmend viis

kalendripäeva puhkust, millest

seitse hüvitatakse riigi eelarve va-

henditest.»

Maakonna peaspetsialist laste

hoolekande alal, Jaanika Käst li-

sab, et noor ei tohi teha tööd, mis

on talle vaimselt ja/või füüsiliselt

liiga raske.

«Lisaks ei tohi töötada kohas,

mis ohustab noore kõlblust, sisal-

dab ohte, mida vähese kogemuse

või väljaõppe pärast ei suuda ära

hoida, ohustab tervist, või takis-

tab koolis käimist, lisab ta. «Kee-

latud on ka töö traktoril ning meh-

haaniliste lõikuritega.»

Kästi sõnul ei tohi alaealine

teha tööd üle temale ettenähtud

tööaja, töötada vahetult enne koo-

lipäeva algust või kella 22.00 kuni

6.00 vahelisel ajal.

«Mõnel puhul on hilisel õh-

tutunnil töötamine siiski luba-

tud,» selgitab ta. «Alaealine võib

täiskasvanu järelevalve all teha

loomingulist tööd kultuuri-, kuns-

ti-, spordi- või reklaamialal kella

20.00-st kuni 24.00-ni.»

Töövaldkonnad ja tööle asumise tingimused täpsed

Maakonna töökaitseinspektori

Tihhanova sõnul on täpselt pii-

ritletud ka valdkonnad, kus noor

töötada tohib.

« Ta tohib teha põllumajan-

dustööd (marjade ja puuviljade

korjamine), kaubandus-või tee-

nindusettevõttes tehtavaid abi-

töid (kaupade lahtipakkimine ja

riiulitele asetamine), toitlustus-

või majutusettevõttes tehtavaid

abitöid (laudade katmine).»

«Lisaks tohib ta teha käsitööd

(suveniiride valmistamine), kon-

toritööd (töötamine asjaajajana),

puhastus- või koristustööd ning

ARGO KAASIK, [email protected]

Mismoodi ja kas ü ldseMismoodi ja kas ü alla 18-aastaselt k oolialla 18-aastaselt k kõrvalt tööle?kõrvalt tööle?

Üks viis, kuidas alla 18-aastased saavad väärtusliku töökogemuse, on õpilasfi rmad. 2010. aastal toimus õpilasfi rmade lõppvõistlus Valgas. Foto: Timo Arbeiter

Läbi aegade on noorte jaoks olnud atraktiivne võimalus kooli kõrvalt ka veidi Läbi aegade on noorte jaoks olnud atraktiivne võimalus kooli kõrvalt ka veidi taskuraha teenida. Samas sageli ei teata, mis võimalused ja piirangud on alla taskuraha teenida. Samas sageli ei teata, mis võimalused ja piirangud on alla 18-aastastel töö tegemisel. Mitu tundi päevas tohib tööd teha? Kuhu saaks tööle? 18-aastastel töö tegemisel. Mitu tundi päevas tohib tööd teha? Kuhu saaks tööle? Mis pabereid on vaja? Need on küsimused, mis paratamatult meie kõigi päid Mis pabereid on vaja? Need on küsimused, mis paratamatult meie kõigi päid vaevavad. Noorteleht Tankla otsustas asja lähemalt uurida.vaevavad. Noorteleht Tankla otsustas asja lähemalt uurida.

Tööle asumiseks on noorel vaja: noore ja

ta vanema(te) kirjalik luba, pensioniameti

tunnistus, tööleping ja taotlus

tööinspektorilt.

FOOKUS: NOORED ja TÖÖ

«Kui oled 13-14-aastane või

koolikohuslane - ehk siis alla 17 aastane isik, või põhikooli lõpetanu,

tohid sa töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi

nädalas.»

Foto: Timo Arbeiter


Mismoodi ja kas ü ldseldsealla 18-aastaselt k oolioolikõrvalt tööle?

kultuuri-, spordi- või reklaamitegevu-

sega seotud tööd,» täiendab Tihhano-

va.

Tööle asumiseks on noorel

vaja järgmisi pabereid: noore ja ta

vanema(te) kirjalik luba, pensioni-

ameti tunnistus, kindlasti tööleping ja

lisaks eelpool loetletule peab tööandja

7-14-aastase noore tööle palkamise pu-

hul taotlema loa tööinspektorilt.

«Töölepingu tegemine on kohus-

tuslikus korras, sest ilma töölepinguta

ei ole töötajal mitte mingeid õigusi ja ta

ei saa töötukindlustust ning pensioni-

fondi raha,» rõhutab Tihhanova.

Valga maakonnas noortel töö leidmine raske

Valgamaa kutse- ja karjäärispetsia-

listide Pille Paberitsi ja Marek Nõmmi-

ku sõnul on maakonnas töö leidmine

noortel üpris raske ettevõtmine.

«Kuid kui lisada end job@valgaaa.

ee meililisti, siis võib siiski lootust olla,

kuna seal liigub aegajalt pakkumisi,»

lisab samas karjäärinfo spetsialist Ma-

rek Nõmmik.

Vabatahtliku tegevuse aasta innustab maailma muutma

Üheks selliseks ettevõtmiseks oli

22. veebruaril Valgas toimunud va-

batahtliku tegevuse koolituspäev,

mida viisid läbi Valgamaa Aren-

guagentuur koostöös Vabatahtliku

Tegevuse Arenduskeskusega.

Koolituspäeva alustas Anna

Gramberg Vabatahtliku Tegevu-

se Arenduskeskuse vabatahtliku

mõiste avamisega.

«Vabatahtlik on inimene, kes

aitab teisi oma vabast tahtest ja

ajast. Vabatahtlik rahalist tasu ot-

seselt ei saa, kuid oma kasu on küll

olemas,» selgitas ta.

«Sa saad kogemusi, oskusi,

uusi tutvusi ning selle asemel, et

kodus istuda, saad oma aja kasu-

likult ära sisustada,» jätkas oma

selgitust Gramberg.

Samas rõhutas ta , et kindlasti

ei tohiks sassi ajada heategevust ja

vabatahtlikku tegevust: «Oma pe-

reliikmete aitamine pole vabataht-

lik tegevus.»

Toodi kohalikke vabatahtlikkusega seotud näiteid

Lisaks üle-eestilise vabatahtlik-

ku ülevaatele tutvustati koolitus-

päeval ka kohalikke vabatahtlikku-

sega seotud edunäited.

Marek Mekk Valgamaa Noor-

sootöökeskusest Tankla tutvus-

tas maakonna noortele suunatud

Tankla vabatahtliku passist. Kaija

Kõiv rääkis oma kogemustest vaba-

tahtlikuna.

Eesti Punase Risti Valgamaa

selts tutvustas, kuidas nemad kaa-

savad vabatahtlikke ning Eesti

Töötukassa Valgamaa osakonnast

räägiti oma seotusest vabatahtliku

tegevusega.

Koolituspäeva lõpus viidi läbi

maailmakohviku stiilis läbi arute-

lu, kus grupitöödes vaadati kolme

küsimust: kuidas edendada vaba-

tahtliku tegevust Valgamaal, kui-

das kaasata töötuid vabatahtlikuks

ning Tankla vabatahtliku passi võr-

gustik maakonnas.

Noortele väärtuslikuim Tankla passi teema

Osalenud noortelt võetud kom-

mentaaride kohaselt oli nende

jaoks väärtuslikuim saada teada,

mis on Tankla vabatahtlikkuse

pass ning mis eeliseid see võib nei-

le annab tööturul.

Samuti oli nende hinnangul

kasulik teada organisatsioone, mis

tegelevad vabatahtlikkuse teemaga

Valgamaal. Nii mõningi noor ütles,

et läbiviidud koolituspäev mõjutas

tugevalt tema otsust liituda peagi

mõne vabatahtlikul tööl põhineva

organisatsiooniga Valgamaal.

22. veebruaril toimunud kooli-

tuspäeva peamisteks osalejateks

olid organisatsioonid, kes kasuta-

vad oma töös palju vabatahtlike

abi, noored ning teised asjahuvili-

sed.

MERILY VIKS, [email protected]

Käesolev, 2011. aasta on välja kuulutatud Euroopa Komisjoni poolt vabatahtlikkuse aastaks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Selle puhul viiakse ka üle Eesti läbi erinevaid tegevusi, mille fookuses vabatahtlik tegevus.

Tankla pass – Valgamaa noorte töögarantii!

Idee algatanud Valgamaa Noor-

sootöökeskuse Tankla juhatuse

liikme, Marek Meki sõnul on Tank-

la vabatahtliku passi näol tege-

mist maakonna noortele vanuses

13-26 suunatud passiga, millesse

jäädvustatakse töökogemusena

kõik vabatahtlikus korras tehtud

tegemised ja nende raames oman-

datud oskused ja teadmised.

«Näiteks saavad noored sinna

kirja panna mõne organisatsiooni

töös osalemise, sündmuse korral-

damisel kaasa aitamise, projekti

algatamise ja läbi viimise, selle

meeskonnas osalemise, ja teised

sarnased asjad,» selgitas Mekk.

Pass julgustab noori tegelema meelepärase tegevusega

Marek Meki sõnul on Tank-

la vabatahtliku passi suunatud

noorte vabatahtliku tegevuse ja

omaalgatuse alase nähtavuse tõst-

miseks.

«Meie nägemuses on Tankla

pass suurepärane võimalus kogu-

da kogemusi ja oskusi, mis hiljem

annaksid noorele ainulaadse ja

erilise eelise tööturul,» tõi Mekk

välja kasu noortele.

Valgamaa Noorsootöökeskus

Tankla algatusel hakati vabataht-

liku passi välja andma 2010. aasta

lõpus. Tänaseks on Tankla vaba-

tahtliku passi omanikke kokku

kolmteist.

Seitse organisatsiooni annab Tankla passi välja

Marek Meki sõnul on Tankla

vabatahtliku passi väljaandmise

õigus on Valgamaal seitsmel orga-

nisatsioonil.

«Seda annavad välja Valga-

maa Noorsootöökeskus Tankla,

Valgamaa Teavitamis- ja Nõus-

tamiskeskus, Valga Maavalitsus,

Valgamaa EUROPE Direct info-

punkt, Valgamaa Partnerluskogu,

Töötukassa Valgamaa osakond,

Valgamaa Arenguagentuur ja Ees-

ti Punase Risti Valgamaa Selts,»

loetles ta.

Selleks, et ka noored, kes on

juba osalenud mõne organisat-

siooni töös vabatahtlikuna või

löönud kaasa mõne sündmuse

korraldamisel, soovitas Mekk rää-

kida neil Tankla passi võimalusest

oma juhendajale.

«Seejärel võivad nad juba koos

pöörduda ühe eelpool loetletud

asutuse poole, et ka soovi avalda-

nud noor endale Tankla vabataht-

liku passi saaks,» innustas Mekk

Valgamaa noori hiljuti loodud või-

malust maksimaalselt kasutama.

Paljudele 9. detsembril 2010 Valgamaa Noortekonverentsil osalenud olid huvitatult üllatunud, kui nägid, et kaheteistkümnele noorele anti pidulikult üle Tankla vabatahtliku passid. Noorteleht Tankla käiski uurimas, mida see pass endast kujutab.

KADI VOOLAID, [email protected]

Tankla vabatahtliku pass. Foto: Timo Arbeiter

FOOKUS: NOORED ja TÖÖ

Värsked Tankla passi omanikud: Vabatahtlik olla on lahe!

Üks esimestest Tankla passi oma-

nikest, Sillen Klasman, pöördus

Noor Rock 2010 peakorraldaja, Siiri

Põldsaare poole, et uurida kas saab

millegagi abiks olla. Kui nõusolek

olemas, jäi Sillen ootama Noor

Rock üritust, kus ta tegeles peaas-

jalikult kõigega, mida parasjagu

teha vaja oli.

«Ma pani kokku ajalehti, kont-

rollisin bändide kohalolekut ning

müüsin ka pileteid,» räägib Klas-

man. Enda sõnul ei seostanud ta

seda üldse vabatahtliku tööna,

kuna talle lihtsalt meeldib selline

korraldamine ja abistamine.

Tankla passi saamine suur üllatusKui Siiri Põldsaar saatis talle

enne noortekonverentsi ühe aval-

duse, siis täitis Sillen selle ära,

teadmata mida see endaga kaasa

toob. Nii tuligi talle vabatahtliku

passi üleandmine noortekonve-

rentsil suure üllatusena.

«Vabatahtliku passi olemasolu

saab ära mainida CV-s,» meeldib

Sillenile. Samuti arvab ta, et selle

omamine on igati kasulik.

Vabatahtlikuks olemine aitab olla eeskujuks

Vabatahtlik Pille Laiakask sai

Tankla passi, kuna usub inimeste

headusesse. Nii on öelnud tema

kohta Maila Rajamets, kes tegi ette-

paneku just Pillele pass anda.

Pille leiab, et vabatahtlike mär-

kamine ja ka esile tõstmine on äär-

miselt oluline: «See näitab teistele

noortele, et vabatahtlik olla on lahe

ning loodetavasti motiveerib teisigi

midagi ära tegema,» selgitab ta.

Passi eelised tavapärase tänukirja ees

Tankla passi omanik ja Sangas-

te vallast pärit Siiri Linde leiab, et

vabatahtliku pass on omamoodi

tasu tehtud tööle. «Eriti väärtus-

likuks teeb selle fakt, et passis on

kirjas ka nö tööandjate hinnangud

ja näpunäited edaspidiseks,» toob

Linde välja tema jaoks oluliseima

Samuti Noor Rock 2010 korral-

damisel abiks olnud Sangaste valla

noorsootöötaja Dea Margus usub,

et vabatahtliku pass on palju suu-

rem tänu ja tunnustus kui tänukiri.

Esimeste passide omanikud on

saadud tunnustuse üle äärmiselt

õnnelikud ning nad loodavad sii-

ralt, et vabatahtlikkust hakatakse

rohkem väärtustama.

«Vabatahtlik olla on ju lahe!»

ütlevad kõik saanud justkui ühest

suust.

Möödunud aastal Valgamaa Noortekonverentsil jagatud Tankla vabatahtliku passi saanutele on tulnud lisa. Tänaseks on pass väljastatud 13 noorele. Kuna tegemist on täiesti uue asjaga, siis värsketele passi omanikele tuli selle saamine suure ja meeldiva üllatusena. Noorteleht Tankla uuris, kes täpselt ja mille eest passi said.

KADI VOOLAID, [email protected]

ESIMESED 13 TANKLA PASSI OMANIKKU

Timo Arbeiter (18-aastane): aja-

leht Tankla kujundamine, Tankla

visuaalse imagoloogia loomine,

noorteportaali Tankla kujundami-

ne, MTÜ Tankla reklaamtrükiste ja

-meenete kujundamine, Valgamaa

noorsootöö strateegia kujundami-

ne, Valgamaa noortekeskuste suve-

kooli jäädvustamine ja logiraamatu

kujundamine, Tankla vabatahtliku

passi kujundamine (Valgamaa Partnerluskogu / Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla)

Elis Haavasalu (16-aastane):

gümnasistide infopäeva ette-

valmistustööd, osalejate regist-

reerimine ja korralduliku info

vahendamine; (Valgamaa Tea-

vitamis- ja Nõustamiskeskus); jalgratta orienteerumise «Leia

Valgamaal ...» raames võistlusel

osalejate regitreerimine ja esime-

se kontrollpunkti korraldamine

ja läbiviimine, üritusel osalejatele

tänukirjadele nimede kirjutami-

ne; oli abiliseks karjäärikohviku

boksis Teeviidal, viis noortele läbi

karjääriteenuseid tutvustava labü-

rindi mängu ning loosisid võitjate-

le nänni, samuti teavitas Teeviidal

olevaid noori karjäärikohviku te-

gevustest ning jagas reklaamlehti;

korraldusliku info vahendamine

saalis ja moderaatori abi (mikrofoni

viija)(Valga Maavalitsus)

Agnes Rüüsak (15-aastane):

gümnasistide infopäeva etteval-

mistustööd, osalejate registreeri-

mine ja korralduliku info vahenda-

mine (Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus)

Monika Muru (14-aastane): eri-

nevate Europe Direct Valgamaa

infopunkti ürituste raames suhtles

noortega ja juhendas neid, kor-

raldas arvutimänge ja autasustas

võitjaid, tegi üritustest fotosid, re-

gistreeris osalejaid (Europe Direct Valgamaa infopunkt)

Kristiina Küber (16-aastane):

jalgratta orienteerumise «Leia

Valgamaal ...» raames võistlusel

osalejate regitreerimine ja esime-

se kontrollpunkti korraldamine

ja läbiviimine, üritusel osalejatele

tänukirjadele nimede kirjutamine

(Valga Maavalitsus)Maria Malõševa (15-aastane):

osales konverentsi «Olen ettevõtlik

Valgamaa noor» korraldamise eel-

töös, üritusel valmistas osalejatele

nimesilte ja hiljem andsin ürituse

esinejate autasustamisel üle tä-

nukirjad ja kingitused (Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskes-kus)

Kerli Kõrkjas (16-aastane), Mar-ge Roosalu (9. klass) ja Siiri Linde(15-aastane): oli konverentsi «Olen

ettevõtlik Valgamaa noor» korral-

damise eeltöödel abiks, osales eel-

nevatel konverentsi korraldamise

nõupidamistel, töötas konverentsi

infolauas ja registreeris osalejaid

(Valgamaa Teavitamis- ja Nõus-tamiskeskus)

Deivi Pabbo (16-aastane): oli

abiliseks karjäärikohviku boksis

Teeviidal, viis noortele läbi karjää-

riteenuseid tutvustava labürindi

mängu ning loosisid võitjatele

nänni, samuti teavitas Teeviidal

olevaid noori karjäärikohviku te-

gevustest ning jagas reklaamlehti

(Valgamaa Teavitamis- ja Nõus-tamiskeskus)

Sillen Klasman (16-aastane) ja

Dea Margus (20-aastane): Valga-

maa noortebändidefestivali Noor

Rock korraldamine ja läbiviimine

(Valga Maavalitsus)Pille Laikask (20-aastane): hea-

tegevuslike ürituste korraldamisel

teavitustöö ja plakatite kujundami-

ne (OÜ Eeroviisu)


Räägi mulle endast, kes sa oled?Lauri Drubinš: Noormees, Valgast.

Aimar Rebane: Aimar, lihtsalt Ai-

mar. Olen majahoidja-kütja, noor-

sootöötaja. Siin olen töötanud 9 aas-

tat. Olen õppinud sotsiaaltöötajaks.

Sirly Solo: Valga linna noor ja väga

huvitatud noorte arendamisest,

nende suunamisest – et oleks järel-

tulijaid noorsootöötajate tasandil.

Kuidas alustad tavaliselt oma päeva?Lauri: Ärkamisega. Siis püüan süüa,

käin dušši all, hommikuvõimlemist

ei tee. Siis vaatan peeglisse ja ütlen

endale: «Täna tuleb ilus päev!»

Mida sa vabal ajal teed?Aimar: Enamus ajast tegelen hobi-

dega: loen, kuulan muusikat, vaa-

tan lemmikfi lme või saateid, külas-

tan rock kontserte.

Sirly: Juba 7. aastat olen muusikali-

ringis, veedan palju aega sõprade-

ga, meeldib rulluisutada ja ujuda.

Talven lumelauatan. Laulda ja tant-

sida meeldib ka – ühesõnaga kõik,

mis seotud muusikaga.

Mida hindad teiste inimeste juures?Lauri: Ausust, aktiivsust, kindlasti

rõõmsameelsust, positiivset ellu-

suhtumist. Negatiivse ellusuhtumi-

sega inimeste juures ei tunne ma

ennast hästi.

Sirly: Siirust kindlasti. Positiivset

suhtumist ellu, kindlameelsust,

ausut. Meeldivad inimesed, kes

näevad lahendust probleemidele.

Närvilised, pessimistlikud inimesed

ei meeldi.

Kui sa saaksid olla keegi teine, kes sa tahaksid olla?Lauri: Mitte keegi, meeldin endale

piisavalt.

Aimar: Profi korvpallur äkki või

mõne tuntud bändi liige/laulja, et

proovida sellist elu.

Mida teeksid miljoniga?Aimar: Ei teagi. Tahaks asutada raa-

diojaama, mis mängib sellist karmi-

mat muusikat. Plaadifi rma oleks ka

äge. Osaleks mingitel Greenpeace’i

(rahvussvahelise keskkonnaorgani-

satsiooni – toim.) aktsioonidel ka.

Sirly: Paneksin panka ja mõtleksin

hoolega läbi plaani, mis ma selle ra-

haga teen. Väikse osa paneks kind-

lasti Valga loomade varjupaika. Ja

oleme ausad, ühte ökoautot oleks

ka vaja!

Mis on sinu eriala?Lauri: Tänasel päeval rekreatsiooni-

korraldaja.

Sirly: Huvijuht-loovtegevuse õpeta-

ja, noorsootööspetsialist.

Miks valisid just selle eriala?Lauri: See sobib minu elustiiliga.

Selles on kõik see, mida olen lapsest

saadik tahtnud.

Kas eriala valikul oli sulle keegi eeskujuks või tegid oma otsuse ise?Sirly: Suht ise. Päris ammu. Juba

koolis teadsin, et kuskile siia kanti

jõuan.

Kui sa saaksid valida mõne muu eriala, kas valiksid? Kui jah, millise? Miks?Aimar: Noh, valiksin küll. Mingi aja-

loolase eriala, vms. Ma ei tea, ajalu-

gu vist on huvitav. Mind huvitab.

Kui kaua oled Valga noortekas töötanud?Lauri: 2008. aasta septembrist ehk

siis pea kaks ja pool aastat.

SS: Oi, ma alles tulin. Sella aasta jaa-

nuari algusest.

Miks valisid Valga noorteka?Aimar: Tegelikult oli see suur juhus.

Kogemata juhtus, et sattusin siia

tööle.

Kus oled oma elu jooksul veel töötanud?Aimar: Olin kasvataja puuetega las-

te klassis ja Paju hooldekodus.

Milles seisneb sinu töö noortekas? Millised on sinu kohustused?Lauri: Noortekeskuse töö kordineeri-

mine, projektide kirjutamine ja juh-

timine, aktiivne suhtlemine noorte-

ga, noorsootöö arendamine Valgas

ja Valga maakonnas, jpm.

Aimar: Ütleme nii, et maja oleks

soe, ahjud köetud, maja ümbrus

korras ja noortega tegeletud.

Sirly: Valvelaud, varustuse laena-

mine, vastutamine, korra hoidmi-

ne, koosolekutel viibimine, otsuste

langetamine, osalemine, organisee-

rimine, projektid. Ühesõnaga kõik,

mis töös noortega kaasneb.

Mis sulle sinu töö juures kõige rohkem meeldib?Aimar: Ei tea. Vaheldus, samas min-

gil määral ka rutiin. See on nii ühte

kui teist. Annab hingele rahulolu.

Tunne, et su töö on harmooniline

osa su elust.

Sirly: Näiteks seda, et ma saan noor-

te heaks olemas olla, midagi jät-

kusuutlikku korda saata. Kõik, mis

teen, viib kuskile, aitab ja mõjub

noortele hästi. Saan noorte arengus

kaasa lüüa.

Missugune on sinu töökeskkond?Lauri: Mind ümbritsevad positiiv-

sed, rõõmsameelsed ja aktiivsed ini-

mesed ning toredad noored. Kesk-

kond on hea.

Kuidas saad kontakti noortega?Sirly: Kõige rohkem ikka suheldes.

Nad kõik on erinevad ja igaühega

on oma viis. See tuleb iseenesest aja

jooksul.

Mis on sinu arvates tänapäeva noorte suurimateks probleemideks?

Lauri: Võib-olla liiga suur valikuvõi-

malus. Nad ei tea, mida tahavad.

See muidugi ei kehti kõigi kohta,

aga paljud ei hinda seda, mida oma-

vad, sest saavad kõik liiga lihtsalt

kätte.

Aimar: Pealiskaudsus – nad ei oska

suurest informatsiooni kogusest õi-

get välja otsida.

Milline on sinu parim mälestus seoses tööga?

Sirly: Kui sai üks tüli lahendatud,

siis tekkis usaldus noore poolt.

Mis on kõige naljakaim asi, mis sinuga töö juures juhtunud on?Lauri: (naerdes) Ükskord me tegime

üritust ja vanal töökaaslasel juhtus

lavatagune äpardus – ta jäi mikro-

foni juhtmetesse kinni ja kukkus.

Tema nägu sel hetkel – see oli nii

naljakas!

Aimar: (naerdes) Endine töökaas-

lane üritas ükskord hammastega

trimmerit tööle saada. Muidu olid

tal ilusad hambad, aga siis tuli tööle

ja ühte esihammast ei olnud. See oli

parajalt naljakas.

NOORTEKESKUS

Valga noorsootöötajatestõhkub soojust ja eeskuju- väärivat ellusuhtumist

Need on inimesed, kes tervitavad Valga Avatud Noortekeskuse külastajaid igapäevaselt. Paremalt: Lauri Drubinš, Sirly Solo ja Aimar Rebane. Foto: Karina Tiivel

15. veebruaril pidas oma üheksandat sünnipäeva Valgamaa vanim, Valga Avatud Noortekeskus. Noortelehe Tankla toimetus läks neile ühel tavalisel tööpäeval külla. Heidame pilgu sealsete noorsootöötajate Lauri Drubinši, Sirly Solo ja Aimar Rebase igapäe-vaellu – mida teevad oma ametis ning kes nad on inimestena.

KARINA TIIVEL, [email protected]

Valga noored muuseumi-sõbrad avastavad kodulinna

«Projekti eesmärk on kaasa aidata

Valga erikeelsete kogukondade lõi-

mumisele. Viima läbi terve rea Val-

gaga seotud üritusi, kus erikeelsed

noored tegutsevad koos. Selle abil

õpivad nad loodetavasti väärtusta-

ma oma kodulinna,» võtab Valga

Muuseumi direktor Pille Tomson

projekti kokku.

Projekti läbiviijaks on Valga

Muuseum, partneriteks Valga Ava-

tud Noortekeskus, Valga Põhikool,

Valga Gümnaasium ja Valga Vene

Gümnaasium.

Üks osa projektist on ka Valga

Muuseumi Noortenõukogu moodus-

tamine, mis peaks Tomsoni sõnul

olema ainus muuseumi noortekogu

terves Eestis.

Lisaks kahele eelnevale selgi-

tab Tomson ka kolmandat projekti

«Meie Valga» eesmärki: «Saadud

tulemusi kasutatakse ära ka uurimis-

töös, materjal jääb analüüsimiseks

meie arhiivi.»

Projekti rahastatakse täies mahus

Integratiooni ja Migratsiooni Siht-

asutuse Meie Inimesed poolt. Sellest

on tulnud ka projekti nimi – «Meie

Valga».

Valga Muuseum käivitas eelmise aasta augustis koostöös Valga Avatud Noortekeskusega maikuu lõpuni kestva projekti «Meie Valga». Selle raames viiakse läbi üheksa väiksemat konkurssi ja üritust, mille eesmärgiks tuua kokku Valga linna eesti ja vene noored.

• Konkurss «Meie Valga YouTubes» – Valga linna, koole, muuseumi ja

noortetööd tutvustavate videote

konkurss

• Orienteerumisvõistlused «Meie Valga» – sügisel 2010 ja kevadel 2011.

• Valga linna ajaloo õpperaja koostamine –raja kaart-töölehe

väljatöötamine õpilaste osavõtul

• Valga Muuseumi Noortenõukogu loomine

• Mälestuste kogumise konkurss «Valga ja vanavanemad» – õpilased

koguvad oma vanavanemate põlvkon-

na Valgaga seotud mälestusi

• Valga Muuseumi venekeelse kodul-ehe ja ekspositsioonijuhi koostamine

• Muuseumitundide väljatöötamine –

ideede konkurss õpilastele, parimate

ideede põhjal muuseumitundide

väljaarendamine muuseumitöötajate

abil, õppematerjalide ja töölehtede

valmistamine, tundide testimine

tasuta muuseumitundidena

• Ekskursioon ja õpilaskonverents

– konkursside tulemuste ja saadud

kogemuste tutvustamiseks parimatele

ja aktiivsematele projektis osalejatele

märtsis 2011

• Projekti tulemusi tutvustav näitus – 2011. aasta maikuus Valga

Muuseumis

«MEIE VALGA»TEGEVUSED


Foto: Timo Arbeiter

Noorsootöötajad sünnipäevakooki lahti lõikamas. Foto: Erakogu

Mis sind Valga noortekasse toob?

Evert Lahesoo (17)

Ma ei oskagi kohe öelda. Eks vast piljardi ja pinksi pä-rast käin noortekas. Eriti meeldivad töötajad, sest nad ei olegi nagu töötajad, vaid pigem nagu sõbrad. Nen-de suhtlemisoskus on juba selline, et meeldib nendega rääkida.

Kahjuks läks minu lemmiktöötaja sealt ära, aga ik-kagi nad on kõik sõbralikud ja ägedad. Veel meeldivad need inimesed, kes seal käivad – see seltskond. Enamus on mu sõbrad või lihtsalt head tuttavad, tunnen ennast vabalt nende seltsis. Ka need üritused meeldivad, mis seal korraldatakse. Kui saan, siis aitan alati kaasa. Midagi sellist, mis ei meeldi, polegi. Vähemalt ei tule pähe.

Janar Liik (17)

Noortekas käin tavaliselt sellepärast, et väljas on külm ja muud teha pole. Kindlasti käin ka piljardi ja pinksi pärast. Mulle meeldib see, et paljud minu sõbrad käivad seal. Töötajate juures meeldib väga see, et nad on hästi sõbra-likud ja suhtlevad koguaeg. Alati üritavad aidata, kui vaja. Mulle meeldib noorteka juures kõik.

Rikardo Puller (17)

Mina käin noortekas umbes 3 korda nädalas ja tavaliselt mängin seal piljardit või pinksi. Seal on väga huvitav ja lõbus, hea koht, et vabaaega sisustada. Mõnus seltskond on ka. Meeldivad need inimesed, nad on normaalsed ja ägedad, sõbralikud. Paljud neist on minu sõbrad.

Töötajad on ka väga sõbralikud, toredad ja vinged, alati suhtlemisaldis. Üritused, mis on noorteka poolt korraldatud või mida noortekas korraldatakse, on alati lahedad olnud. Kõige rohkem meeldib noorteka juures see, et seal ongi kõik noor-tele. Noorsootöötajad on väga noortepärased.


Nimelt on Mairi ja Siim maailma

suurima üliõpilasorganisatsiooni

AIESEC liikmed. Mairi tegutseb AIE-

SEC Tallinna lokaalkomitees ning

Siim Tartus. Mõlema noore on kodu-

kohast kaugele viinud just õpingud.

Siim õpib Tartu Ülikoolis esimesel

kursusel geenitehnoloogiat. Mairi

õpib hetkel Tallinnas, kuid on käi-

nud tarkust taga nõudmas ka Viini ja

Tampere Ülikoolis.

AIESEC pakub võimalust töötada rahvusvahelistes meeskondades

Mairi jaoks oli AIESECiga liitumi-

ne täiesti teadlik samm, sest temal

oli rahvusvaheline kogemus olemas

ka juba enne AIESECiga liitumist.

«Kuna olin ERASMUSE jooksul

ära harjunud olema koos väga am-

bitsioonikate ja säravate isiksustega,

siis tabasin Eesti kontekstis analoo-

gilise sihtrühmana AIESECi, millega

liituda, et kindlustada psüühiliselt

sujuv ja vähem valutum üleminek

ühest sotsiaalsest keskkonnast tei-

se», lausus ta (Mairi käis välismaal

õppimas ERASMUSe programmi kau-

du – toim).

Siimu puhul käis asi traditsioo-

nilisemalt. Ta tuli Tartusse õppima

ning soovis õpingute kõrvalt liituda

ka mõne organisatsiooniga, et oma

ülikoolipäevist viimast võtta. Kõiki-

dest valikutest jäigi sõelale AIESEC.

«Peamine põhjus, miks ma lii-

tusin AIESECiga oli rahvusvaheline

seltskond ja juhtimis- ning mees-

konnatöö kogemus,» kinnitas Siim.

Samuti avaldas talle muljet see, et te-

gemist on maailma suurima rahvus-

vahelise noorte endi poolt juhitud

organisatsiooniga.

Siimu hinnangul on samuti suu-

reks plussiks see, et kui sa viibid vä-

lismaal ning sul pole kuskil ööbida,

siis saad sa AIESECi andmebaasist

sealse riigi AIESECerite nimesid ning

võid neile helistada, et öömaja palu-

da.

Kindel roll organisatsioonisMõlemal noorel on AIESECis oma

kindel funktsioon. Mairi tegutseb

Tallinnas IT projekti tiimis, mille

eesmärgiks on Tallinna IT fi rmadega

rahvusvahelise praktikavahetuse le-

pingute sõlmimine ning potentsiaal-

sete praktikantide leidmine.

See tähendab, et suure osa tema

ajast võtavad osalemine müügikooli-

tustel, telefonikõnede tegemine ning

läbirääkimised fi rmakohtumistel.

Siim on aga Tartu PR tiimi liige.

Tema peamiseks ülesandeks on ve-

dada AIESEC Tartu Facebook’i fän-

nilehte ning vastutada blogi eest.

Samuti aitab ta välja anda organisat-

sioonisisest lehte.

Nüüd aitab ta ka korraldada kah-

te üle Tartulist üritust - Maata Vaail-

ma konverentsi, kus vastutab esine-

jate eest ja kevandkontserti ‘’Anneta

aega’’.

AIESEC – aken maailmaMõlemad noored hindavad väga

AIESECist saadud kogemusi. «AIE-

SEC on muutnud mind kohe kindlas-

ti julgemaks. Samuti arendanud mu

inglise keele oskust ja andnud mees-

konnatöö kogemuse,» ütles Siim.

Tema jaoks on oluline ka võima-

lus minna välismaale praktikale:

«Hirmsasti tahaks Kreekasse!». Ka

Mairi arvates on AIESEC andnud tal-

le julgust ning vahendid ja oskused

olla ise aktiivne.

Noored Valgamaa AIESEC’arid maailma muutmasPaljude noorte jaoks ei ütle

tähelühend AIESEC suurt midagi ja vaid vähesed on seda kuulnud. Kaks Valgamaa noort, Mairi Männiste ja Siim Uhtjärv, teavad aga täpselt millega on tegu.

SIRET VARBLANE, [email protected]

Mairi (vasakult kolmas) AIESEC Tallinna IT tiimiga koosolekul. Foto: Erakogu

UNICEF on läbi viinud ennetus-

programme, mille tähelepanu

keskpunktis on vanemliku hoolit-

suseta jäänud ja puudustkannata-

vad lapsed. On tehtud ka ennetus-

töid narkomaania, AIDSi leviku ja

vägivalla peatamiseks. Seda kõike

on suudetud teha tänu UNICEFi

logoga postkaartide, arendavate

mängude ja kingituste müügist

saadud vahenditele ning eraisiku-

te ja ettevõtete annaetustele.

Paljud inimesed vaatavad

maailmas toimuvat eemalt ning

üritavad jääda kõrvaltvaatajateks

ja neile sobib see. UNICEFi va-

batahtlikud on need erakordsed

inimesed, kes annetavad abifondi

oma vabast ajast ning heast tah-

test oskusi, kogemusi ja jõudu.

Sellepärast ongi UNICEFi põhili-

seks tööjõuks vabatahtlikud, kelle

abita oleks abifond palju väiksem.

Heategu ei ununeUNICEF on loonud noortepro-

jekti nimega «Väike heategu», mis

annab igale noorele võimaluse teha

midagi head oma eakaaslastele.

Projekti käigus müüvad noo-

red UNICEFi postkaarte. Saadud

tulust jääb müüjale nn. müügiboo-

nus 20%. Projektis võivad osaleda

lasteaiad, koolid, noortekeskused,

noortegrupid jt. Pajudes maades

müüaksegi just noortekeskuste

ja koolide kaudu kõige rohkem

UNICEFi postkaarte.

Igal aastal on projektiga liitu-

nud üha rohkem noori, teades,

et tänu nende abile saab UNICEF

paremini toetada abivajajaid.

Noorteprojektiga liitumine on liht-

ne. Selle jaoks on vaja leida vaid

kontaktisik, kes võtab UNICEFiga

ühendust, nt. kodulehe kaudu

(www.unicef.ee).

Kuid kas on võimalik muu-

ta maailma natukene paremaks

postkaardi müügiga? Kui iga noor

müüb aasta jooksul kasvõi ühe

postkaardi, teeb see kokku ligi 1

000 000 krooni ehk umbes 63912

eurot.

Mitte keegi meist ei tea, mis

hetkel me võime abi vajada, seega

on teiste abistamine vajalik. Heate-

gu ei pea olema suur, võib olla ka

väike, kuid heategu ei kao, ta jääb

elama tegija südamesse!

UNICEF: iga noore võimalus teha heategu

KARINA TIIVEL, [email protected]

UNICEF on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) lastefond, mille ülesanne on kaitsta laste õigusi, tagada neile eluks vajalik ja avardada laste toimetuleku võimalusi. UNICEF loodi II Maailma-sõjas kannatanud ja orvuks jäänud laste abistamiseks. Tänaseks tegutseb UNICEF pea 200 riigis üle maailma, sealhulgas Eestis.

Sageli käivad UNICEF’i töötajad oma organisatsiooni tegemistest rääkimas koolides. Foto: Erakogu

Jürgeni tavaline päev algab pillihar-

jutamisega: kaks tundi hommikul

ja kaks pärast lõunat. Sellest üritab

ta enda sõnul võimalikult rangelt

kinni pidada. Seejärel hakkab tege-

vus varieeruma. Vahepeal on vaja

teha postreid, panna neid üles või

valmistada ette bändiproovide jaoks

lugusid.

Samuti on tema igapäevasteks

ülesanneteks kuulata ja otsida muu-

sikat, luua õpetajate-õpilastega su-

heldes kooli siseõhustikku sünergiat

ja teavitada õpilasi koolis toimuvast

erinevate infokanalite kaudu.

Oma peamisteks väljakutseteks

peab ta siiamaani seda, et on tõhu-

salt saanud anda edasi oma teadmi-

si pillitundides ja bändiproovidel.

«Kõik, mida ma oma õpilastele üt-

len, ette näitan, peab olema õige, ea-

kohane ning arusaadav,» selgitab ta.

Samuti on Jürgen rahul enda soome

ja rootsi keele õpingutega, mis nüüd-

seks juba edenevat.

«Ma ei julge küll oma tegevus-

te efektiivsust hinnata, kuid seni

on kõik asjad vähemalt minu enda

jaoks arendavad ja meelepärased ol-

nud,» sõnab ta.

Musitseerib ka professionaalsete muusikutega

Noormehel on igakülgse abistami-

se kõrvalt ka võimalus ise muusikali-

selt areneda, kuna muusikakoolis töö-

tavad õpetajad annavad tallegi tunde.

«Direktor Robert Forss õpetab

mulle kitarrimängu, Tommi Peltola

klaverit ja jazzteooriat, Riikka Hert-

teli laulmist,» loetleb ta enda õpeta-

jaid. Kord nädalas käib ta ka Vaasa

lähedal kooli asutaja Alf Mylläri bi-

gbändi proovis, kus mängib klaverit.

Tähelepanuväärne selle juures on

see, et seal mängivad ka paar profes-

sionaalset muusikut.

«Olen avastanud tohutu kire

muusika, musitseerimise ja kõikvõi-

malike instrumentide vastu,» ütleb

Jürgen. «Eks see kirg ka varasema-

tel aastatel kusagil olemas oli, kuid

erilise tõuke ja avanemise sain siin,

rockjazz kooli seinte vahel.»

Tuli õpetaja pärast kodust tuhande kilomeetri kaugusele vabatahtlikuks

Peamine motiiv Soome rockjazz

kooli vabatahtlikuks minekuks oli

see, et 2008. aastal tutvus Jürgen

kooli asutaja Alf Mylläriga muusi-

kaliprojektis Euromance. Seal sai

noormees Myllärilt esimesed näpu-

näited jazzmuusika, klaverimängu,

kitarrimängu, komponeerimise ja

laulmise vallas.

Juhendamine jätkus ka hiljem

tuhande kilomeetri kauguselt. Eu-

roopa Vabatahtlik Teenistus (EVT)

pakkus võimalust minna sinna kooli

tööle ja seda võimalust Jürgen kär-

melt kasutaski.

Mida pidada silmas minnes

EVT-ga võõrriiki? «Kui EVT kaudu

maailma minna, tuleks valida mõni

projekt (ehk siis töökoht), mis on

kooskõlas huvidega ning ka tuleva-

ses plaanis arendav,» arvab Jürgen.

Hetkel on ta ainus Valgamaa

noor, kes on tegemas Euroopa Vaba-

tahtliku Teenistuse kaudu välismaal

vabatahtlikku tööd. Tema teenistus

algas septembris ja kestab veel seitse

kuud.

Vabatahtlik Jürgen naudib Soomes musitseerimist


«Minu ülesanne on assistee-rida muusikakooli Kokkola Performing Art School juhti Robert Forssi kooli puudutavates küsimustes ning tegemistes, aidata läbi viia koolis toimuvaid kontserte, abistada bändiproo-vide juhendamist, pilliõpet ja workshop´e. Olen kõik ühes apli-katsioon,» tutvustab oma tööd Soomes, Kokkolas, vabatahtlikul aastal olev Jürgen Urbanik.

Esimese kuu möödudes osales Jürgen (paremal) kõigile EVT vabatahtlikele läbiviidaval on-arrival koolitusel, mille eesmärgiks oli aidata uutel noortel Soome ellu kergemini sisse elada. Foto: Erakogu

Karulast pärit ja Valgas koolis käinud Jürgen Urbanik

käib oma unistuste jälgedes tegeledes vabatahtlikuna Soome

muusikamaailmas. Foto: Erakogu

MAAILM

Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK alustas ujumist rahvus-vahelistes vetes 2004. aasta oktoobris avatud noortekes-kuste õppevisiidiga Soome.

Osaletud on veel koolitustel

„An introduction to international

youth work - The Netherlands

” 2005. aastal Holandis, „Jump

into EVS“ 2006. aastal Slovee-

nias, kontaktseminaril «Meet

New Friends” novembris 2006 ja

2007. aasta mais “English com-

munication course and intercul-

tural learning” Prantsusmaal.

Noortevahetustusprojektide-

ga tehti algust 2008. aastal, kui

osaleti meediateemalises projek-

tis “EUROPE in the MIRROR of

the MEDIA”. Projektis osalesid

Soome, Eesti, Ungri, Sloveenia

ja Assoori noored.

Demokraatiaprojekti „You

are the KING“ tegevused toimu-

sid 2010. aastal Ungaris, Prant-

susmaal ja Eestis ning seal osa-

lesid samade riikide noored, sh

TANK’i 5 noort ja juhendaja.

Käesoleval, 2011. aastal osa-

letakse (7 noorte ja 2 juhenda-

jat) teatriteemalises projektis

“Road 666”, mis toimub mai-

kuus Prantsusmaal. Osalevad

Ungaris, Prantsusmaal ja Eestis.

(Tankla)

TANK RAHVUSVAHELISTES VETES

Eelmise aasta detsembris käivi-tas Siiri Liiva juhtimisel loodud MTÜ HSL Consultancy Valga-maal projekti “Maailm on mu tagaõu!”.

Selle eesmärgiks on tõsta Val-

gamaa noortekeskustes käivate ja

koolides õppivate 12-26-aastaste

noorte teadlikkust vabatahtliku te-

gevuse võimalustest, näidata neile

kohalikke edunäiteid ning moti-

veerida neid näitama üles omaal-

gatust oma kodukohas.

Selleks viiakse veebruar 2011

- september 2011 vähemalt 15-s

kohas üle Valgamaa läbi noorte

vabatahtlikkuse ja omaalgatuse

infopäevad “Maailm on mu taga-

õu!”, mis kestvad 3 tundi.

Infopäeva lõpetab Valgamaa

noorte vabatahtlike kogemuste il-

lustreerivatest piltidest koosneva

näituse «Maailm on mu tagaõu!»

avamine, mis jääb igasse kohta ka-

heks nädalaks ülesse.

Infopäevade ja nende toimu-

mise kohta saab lähemalt lugeda

projekti ajaveebist http://maail-

monmutaga6u.wordpress.com.

(Tankla)

MAAILM ON MU TAGAÕU!


MEELELAHUTUS

Kohv joodud kiirustasin Valka ja

sealt bussile. Poolteist tundi igavat

loksumist hiljem viibisime me juba

«heade mõtete linnas» Tartus.

Tasku ees kohtusime ülejäänud

noorte superstaari hakatistega. Pä-

rast umbkaudu poolt tundi katsetusi

võimalikult eufoorilise «Jee!» karju-

mise järel saime lõpuks sisse regist-

reerima minna.

Minu jaoks oli esmalt üllatav see,

et need suurejoonelised saatesse tu-

lemised, vms on täielikult võltsid. Al-

les pärast seda kui žürii ees käidud,

fi lmiti klipid, kus inimesed sinna

kõnnivad.

Teles nähtu pole päris reaalsusAsi, mis mind veel natukene

imestama pani oli see, et kui võlts

see tegelikult oli: meiega fi lmiti seda

klippi, kus numbreid kätte jagati,

need anti meile lihtsalt niisama, aga

me pidime need kohe pärast klipi

lõppu tagastama ja ikkagi lepingud

allkirjastama.

Tartu vooru kohta võib veel öel-

da, et see oli korraldusliku poole

pealt kehv, me olime ühed viimased

registreerijad ja kui me orienteeruvat

aega tahtsime, siis räägiti meile poo-

leteisest tunnist, reaalselt ootasime

me kusagil 5-6 tundi.

Vahepeal ära ka minna ei saa-

nud, kuna lihtsalt ei teadnud, millal

sinu kord tuleb.

Närvi ei tekitanudEdasi ma muidugi ei saanud,

kuid Valgamaalt ei olnud mulle tea-

da olevalt ühtegi edasisaajat. Seega

küsisin ma Pärnumaa noore Mairo

Leesari arvamust.

Mairo arvates oli eelvooru ainu-

kene nõrk külg see suur ootamine.

Tema pidi ootama kella 10-st kuni

poole 6-ni. Zürii ees olles ei olnud

Mairol närvi, vaid lihtsalt suur ele-

vus. Tegemist on siiski juba kogenud

lauljaga, kes paar korda ka Valga-

maal kontserti andnud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üri-

tus oli küll veidi võlts, kuid vähemalt

telest ei ole seda näha. Ka korral-

duslik pool jättis soovida, kuid idee

iseenesest on tore ja kes teab – ehk

osalen ma ka järgmisel aastal!

ARGO KAASIK, [email protected]

Kuidas ma superstaari saates käisin29. jaanuaril toimusid Tartus Eesti ühe vaadatuima telesaate «Eesti otsib superstaari» esimese vooru võtted. Minu jaoks algas nimetatud päev kell 6.00 koos tassi kohvi ja kerge värinaga hinges – oli see mul ju esimene kord midagi sellist teha.

Pärnumaalt pärit ja ka Valgamaal esinemas käinud Mairo Leesari jaoks superstaari saade närvi ei tekitanud. Foto: Martin Sildoja

Lakaluuk: Meeldib muusika?Tahaks pilli mängida? Teeks bändi?Valgamaal tegutseb mitmeid noortebände, mille olemasolust laiemad massid väga ei tea. Noorteleht Tankla võtab alates sellest lehenumbrist iga kord ühe neist fookusesse ning uurib läheb, mida nad teevad. Seekord pihib oma bändi saatuse kohta Aakre külas, Puka vallas tegutseva Lakaluugi liikmed Olavi Juhkason, Priit Piirisild ja Silver «John» Peterson.

I sissekanne – Kuidas kõik alguse sai?Olavi Juhkanson (OJ): Ise mängisin

kitarri juba mitu aastat üksi, enne

kui Tallinnas bändiga «Cord» lii-

tusin. Iisakus käies kohalikus rah-

vamajas nägin, kuidas noored seal

bände teevad ja mingi mõte jäi

pähe.

2006. aastal Lõuna-Eestisse kolides

oli aeg küps mõtte ellu viimiseks.

Hakkasime Johniga Aakresse proo-

vikat rajama, hiljem liitus ka Priit

ja nii tühjalt kohalt see alguse sai-

gi. Pille olime kõik võrdlemisi vähe

mänginud.

Bänd sai alguse vana Musima bassi,

sõber Vikilt saadud trummikomp-

lekti «Parm», isekootud bassivõimu

ja 15W kidravõimuga.

2007. aastal, pronksiööl valmis esi-

mene korraliku loo moodi lugu «Pü-

romaan» sõnadele ja seda peamegi

bändi alguseks.

II sissekanne – Kui oli aeg tulla keldrist väljaOJ: Pärast kahekuulist tegutsemist

tuli mõte keldrist välja tulla ja oma

sõpradele lugusid tutvustada. Kuna

soov oli suur, tuli mõte korraldada

Aakres pisike festival - minivariant

Lelle Alternatiivist.

Nüüdseks oleme juba neli aastat

korraldanud üritust PuNkRocK

Keldrist Väljas ehk PRKV.

III sissekanne – Edu eeldusedSilver «John» Peterson (SJP): Kuul-

saks peab saama, siis tuleb ka edu.

Priit Piirisild (PP): Õnne peab olema

ja vaeva peab nägema.

OJ: Aga tegelikult lihtsalt peab asja

kire ja armastusega tegema!

IV sissekanne – Edu jalamilOJ: Suurim avalik esinemine on

meil olnud Lelle Alternatiivil ja La-

heda Rockil.

2009. aasta kevadel oli meie laul

«Säästuaeg» Raadio 2-s nädala

demo – mis ilmselt on ka meie kõige

suurem avalik saavutus. Aga kind-

lasti on meil tuntus üle kahe koha-

liku valla, Rõngu ja Puka muusika-

maastikul.

V sissekanne – See kõik on oma töö viliOJ: Proove teeme nädalas üks kuni

kaks korda, sõltuvalt bändiliikmete

tegemistest. Hetkel kasutame Rõn-

gu rahvamaja ruume, kuid suurema

osa ajast oleme isiklikus prooviruu-

mis.

VI sissekanne – … ja sõprade abiOJ: Bändi alguses toetasid meid

sõbrad. Eelkõige trummikomplek-

ti, mikserpuldi ja muude jubinate

ostmisel. PRKV toetuse koha pealt

pälvivad suured tänusõnad Aivar

Palumäe, Priit Trees, Raimo Kiho ja

Märt Mölder.

VII sissekanne – Kus meid kuuleb?OJ: Live’s esinemas võib näha

kindlasti «Punkrock Keldrist Väljas

2011», anname sellest teada. Meid

saab ka esinema kutsuda. Kindalt

hinda meil pole. Kõik sõltub kuna,

millal, kuskohas, kellega. Lisaks on

meie kolme videot võimalik näha

YouTube’is ja muusikat kuulata

teistes veebikeskondades.

VIII sissekanne – Muusika ja sõnadOJ: Paljude lugude sõnum on sün-

dinud elust enesest või hetkemeele-

olust. Ja tihti on loo sõnad välja kas-

vanud Johni poolt proovis pillatud

repliigist või lausest.

IX sissekanne – On’s meil mingeid puuduseid?SJP: Eelkõige see, et

bändis on nii erineva

taustaga inimesed.

OJ: Jah, see on prob-

leem, kui vaja kõik

klappima saada.

Samas erinev taust

muudab loomingu

mitmekesisemaks.

SJP ja PP: Laiskus ja

iseenda tagant sun-

dimine on raske.

OJ: Mul vastupidi, on

raske teiste tagant-

sundimine ja see-

tõttu võib-olla liiga

kõrgete nõudmiste

seadmine.

X sissekanne – Kuhu see tee viib?SJP: Eurovisioonile ja

hitt raadiosse.

PP: Korraliku singlini või

kogumikuni.

OJ: Kunagi bändi alguses sai soovi-

tud, et Rock Cafe lavale näiteks. Aga

eks aeg näitab. Muusika tegemisest

on nüüd juba hilja loobuda. See

hobi on käe(d) võtnud.


2007. aastast Aakres tegutsev punk-rock-pop-alternatiiv bänd Lakaluuk on 4 aastat korraldanud ka kohalikku festi-val PunkRock Keldrist Väljas. Vasakult: Priit Piirisild, Olavi Juhkanson, Silver «John» Peterson. Foto: Erakogu

John – basskitarrPriit – trummid

Olavi – kitarr, laul

BÄNDILIIKMED

MySpace:www.myspace.com/lakaluukPurevolume:www.purevolume.com/lakaluukYouTube:www.youtube.com -> Lakaluuk

KUULA JA VAATA!

KOMMENTAAR

Elan Lakaluugi bändipoistega ühes külas ning see-tõttu tunnen neid. Võib isegi öelda, et oleme saanud päris headeks sõpradeks. Ma ise olen antud muusi-kastiili, punk-rock-pop-alternatiiv, suur austaja. Bän-di laulud ei räägi niisama tühjast-tähjast, vaid kõik on seotud enamasti kellegi või millegi konkreetsega.

Sõnadest tuleb laulu mõte väga hästi välja ja ka muusika, mida nad teevad on väga hea. Kohalikul ta-sandil on Lakaluuk väga tuntud – kes ei tea siis nende laulu «Ema»! Kindlasti lisab neile laiemalt tuntust sündmus Punk Rock Keldrist Väljas, mis on Aakres poiste eestvedamisel juba 4 aastat toimunud.

Olen kindel, et kui bändiliikmed rohkem koos käiksid ning oleksid järjepidevad, siis võiksid nad veel kaugele jõuda. Viimasel ajal on nad ennast taas kätte võtnud ning hakanud proove tegema. Loodan, et jätkavad samas vaimus ning ei vaju taas ära.

Aasta tagasi oli nende lugu «Säästuaeg» Raa-dio 2 nädala demo.

Aakre külaseltsi juhatuse liige jaAakre külaseltsi juhatuse liige jaValgamaa Kutseõppekeskuse huvijuhtValgamaa Kutseõppekeskuse huvijuht

Sirle LüüsSirle Lüüs

Kuidas on euroga ära harjunud Valgamaa noored?Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud.

2002. aasta 1. jaanuaril tuli ka-

heteistkümnes Euroopa Liidu

riigis käibele ühisraha euro.

Juba 1999. aastast sai eurodes

teha pangaülekandeid, kuid

seitse pangatähte ja kaheksa

münti jõudsid kasutusse kolm

aastat hiljem.

Euro pangatähtedel on ku-

jutatud Euroopa arhitektuuri

erinevaid ajastuid ja need on

kõigis liikmesriikides ühesu-

gused. Kõigi müntide üks külg

on ühesugune, kuid teine külg

on riigiti erinev ja kannab rah-

vuslikke motiive. Vaatamata

erinevale rahvuslikule küljele

kehtivad kõik mündid makse-

vahendina kogu euroalal.

Eesti pangad vahetavad

kroone eurodeks keskkursi-

ga ja teenustasuta kuni 2011.

aasta juuni lõpuni. Seejärel

vahetavad kroone valitud

pangafi liaalid kuni 2011. aasta

lõpuni. Edaspidi saab kroone

tähtajatult ilma teenustasuta

ja piiramatus koguses vaheta-

da Eesti Panga kaudu.


es

Moonika Einaste (16, Tuuri, Põdrala vald): Pole veel euroga

täielikult harjunud. Välimusega küll, aga tunnetusega, kui

suure väärtusega mõni asi on, veel mitte. Euro ise on suursu-

guse ja igati kena välimusega. Eesti kroon meeldis kõikidele

eestlastele rohkem. Eks sellel ole suur emotsionaalne väär-

tus. Kardetakse ikka seda, mis uus – kes rohkem, kes vähem.

Siim Sillamägi (18, Valga linn): Eurole üleminek on olnud su-

juv, sest õrnalt hakkan juba harjuma, et asjad, mille hind on 90

senti ei olegi päris 90 senti, vaid ikka tiba rohkem. Euro kohta

ma ei ütle, et mulle meeldib, aga ega väga nuriseda ka ei oska.

Sentide lugemine on tülikas, kui tehtaks 1- ja 2-euroseid paber-

rahasid, oleks vägagi mugav.

Marel Jaama (14, Soontaga küla, Puka vald): Euro tulek

mind väga ei mõjutanud. Olin selleks vaimselt piisavalt

ette valmistatud. Palju münte ka mind ei häiri. Minu

arust on neid põnev kokku lugeda. Ükskord pillasin ühe

mündi bussiistme alla ja üles ei leidnud. Jäin mõtlema, et

kas see võis olla 1-sendine või 2-eurone. Praeguseks olen

eurodega väga ära harjunud juba.

Mihkel Kaha (18, Otepää linn): Euroga harjusin

kiirelt. Natuke võtab aega suurushulga arves-

tamisega, aga pole hullu. Naljakas on vaadata,

kuidas nüüd inimesed tikutulega pori seest sente

korjavad, kui varem nad isegi ei vaevunud vaata-

ma, kuhu sent kukkus. Bussijuhtidest on kahju,

kui nad ohates jälle peotäie münte saavad.

Margo Metsoja (19, Kalme küla, Helme vald): Minul

pole euroga suuri probleeme olnud. Ümberarvutu-

sed käivad ka kiiresti ning muredeta. Enam pole eriti

arvutada vajagi. Euro mulle üldjuhul meeldib. Üks

negatiivne külg on see, et pangaautomaadist saab

kõige vähem 10 eurot välja võtta (tegelikult saab SEB

automaatidest ka 5 eurot välja võtta – toim).

Marian Orav (14, Kalme küla, Helme vald): Euro tulek

minu elus ei muutnud tegelikult suurt midagi. Ka münti-

de kasutamisega olen juba ära harjunud. Lootes, et euro

Eesti majandust turgutab, pole mul selle vastu midagi.

Fotod: 6x Erakogu, 1x lemonde.fr

Documents

Noorteleht Tankla nr 2 (02-2011)