Noorteleht Tankla nr 3 (05-11)

1Valgamaa Noorteleht Tankla 2(3), mai 2011

Valgamaa noorteleht nr 2(3) Heade mõtete ja ideede jagaja Mai 2011

«LÜHIDALT

Noortetäika kogub raha Valgamaa Noorefondi jaoks

Noortekogu liikme Deivi Kivi sõnul on noortefondi loomise eesmärgiks see, et oleks fond, kust eraldada vajadusel noor-tele raha. Noortefondi esimene kokku kogutud raha läheb 2012. aasta jaanuaris 10. klassidele.

«Aastad on näidanud, et just 10. klassides on väljalangemine suur. Ühtlasi on see raskema ai-nekava ja ühtlasi ka selle pärast, et noored ei suuda selle õpitem-poga kaasa minna. Plaanis on toetada 10. klasside tublimaid õpilasi, et veelgi rohkem innus-tada noori õppima,» selgitas Kivi sellist valikut.

«Vaevalt, et mõni noor just selle stipendiumi pärast sügisel 10.klassi läheb, kuid mine sa tea, siis võiksime eesmärgiks ni-metada ka gümnaasiumisse as-tumise propageerimist,» lisas ta.

Noortetäikal ühendatakse ekstreemsport ja kauplemine

Noortefondi loomiseks kor-raldatav täika ehk laat leiab aset Valga Ekstreemspordi halli juures ja sinna on oodatud kõik Valgamaa koolide ja organisat-sioonide esindajad.

«Täika korraldatakse ekst-reemspordi halli juures sellepä-rast, et sellega soovitakse tuua kokku erinevad noored, panna neid koos midagi tegema, samas anda ka aimu ekstreemsportlas-te tegevusest,» selgitab Kivi.

Nimelt on võimalus peale täikat näha ka ekstreemspordi võistlust, kus osalejateks on noored BMX sõitjad Valgamaalt.

Laadal kaubitsetakse noor-tepäraste asjadega noortelt noortele. Korraldatakse nii in-dividuaalseid kui ka meeskon-

navõistlusi, oksjon, rahvahää-letus. Kohapeal on ka toitlustus.

Päeva lõpus jagatakse välja selliseid tiitleid nagu «Laada parim kaubitseja». On avatud ka rattatsoon, kus ekstreemsport-lased saavad kaubelda trikkide tegemiseks vajalikuga.

Klubi korraldab erinevaid üritusi, mis on seotud motospordiga: nt mootorrataste mäkketõus, enduro krossid, koolitused, treeninglaagrid jne. Koostöös RMK-ga on MTÜ-l juba valminud üks 50km ATV matkarada ning valmimas on veel kaks rada.

Karmide Karlide missioon on edastada lastele ja noortele läbi teh-nikaspordi sõnum, et neid on vaja nii oma riigile kui kohalikule kogukon-nale, kes neid tunnustaks ning looks soodsad võimalused hobidega tegele-miseks ning isiksuse arenguks.

K&K ehk kaks KarliMotoklubi ühe asutaja Jüri Tsar-

jovi sõnul sai klubi alguse sellest, et nii Tsarjovi enda kui ka tema sõbra Veiko Sale poeg tegelesid motospor-diga ning neile oli vaja klubi, mille

all sõita. Ka motoklubi nimi K&K tuli noorte poiste nimedest – Karl-Johannes ja Karl-Kristjan.

Motoklubi slogani Karmid Karlid mõtlesid aga välja hoopis Tsarjovi ja Sale sõbrad, kes ütlesid, et kuna ala ise on väga karm ning nimi K&K pisut igav, ristisid sõbrad klubi nime hoopis Karmideks Karlideks. «See jääb paremini meelde kui kaks Kar-li,» kinnitas Tsarjov.

Üsna pea pärast klubi loomist selgus, et ka teised lapsed sooviksid sama asjaga tegeleda. Sellest tulene-valt hakatigi klubi laiendama. «Nüüd on meil juba 15-16 poissi koos suur-tega, aga klubi põhiorientatsioon on ikka lapsed,» ütles Tsarjov.

Hetkel klubis mitte ühtegi tüdrukut ei sõida, kuid Tsarjov on selles suhtes optimistlik: «Kindlasti tuleb. Need tublid tüdrukud on kindlasti olemas!». Näiteks Lätis, kus ka Karmid Karlid võistlemas käivad, sõidavad Tsarjovi

sõnul nii tsikli kui ka ATV’dega kokku pea kümme tüdrukut.

Noortele toimuvad motokrossi laagrid ja võistlused

Kuna klubil õnnestus ühe oma Eesti-Läti koostööprojekti raames saada toetust Euroopa Liidult, siis korraldatakse aasta jooksul klubi 5-16 aastastele liikmetele kokku 10 motokrossi treeninglaagrit ja võist-lust. Kõigis nendes laagrites on ko-hal treenerid, kes õpetavad noori õigesti sõitma.

Lisaks klubi noortele on tree-ninglaagrites ja võistlustel oodatud osalema ka kohalikud lapsed, kes elavad radade lähiümbruses. Pro-jekti «MOTO» eesmärgiks ongi aren-dada kahe riigi noorte omavahelist koostööd läbi motokrossi.

ATV-d saavad proovida kõik huvilised

Toetuse abil sai klubi osta oma sõitjatele ka uued masinad, millega poisid nüüd võistelda saavad. Samu-ti on klubil olemas masin, mis sobib kõigile huvilistele just alustamiseks. Selle sama ATV’ga on juba neli klubi poissi õppimist alustanud ning siis läinud edasi järgmiste masinatega.

«Muidu on nii, et kui meil on treeninglaager ja kohalikud poisid või tüdrukud tulevad, kes tahavad proovida, siis meil on kohe see sama üks masin olemas ning saab kasuta-da ka kellegi poisi võistlusmasinat kui huviline natukene rohkem os-kab juba sõita,» ütles Tsarjov.

Noorte huvi motospordi vastu on küllaltki suur. «Ikka helistatakse ja kü-sitakse nõu, et kuidas alustada,» ütles Tsarjov, kuid möönab, et tegemist on siiski ka üsna kuluka alaga. «Kui tah-ta sõita eespool ja tugevalt, siis läheb raha ikka päris palju,» tunnistab ta.

Klubi liige Sander Parts demonstreerimas oma quad’i 2010. aasta juunis Jaanikese krossirajal. Foto: Erakogu

Motoklubi K&K ehk Karmid Karlid on mittetulundusühing, mis tegutseb alates 2008. aastast Valga külje all noortele mototeemalise huvihariduse pakkumisega.

Kes on tänapäeva ühiskonna eeskujud? Riigimehed? Sportlased?Suurkujud lähiajaloost? Superstaari-Kevin? Kes on aga see inimene,

kes mõjutab noori igapäevaselt kõige enam?Loe mehelikust eeskujust Lüllemäe Põhikoolis lk 4-5.LU

UB

IA

LL

Valgamaa Noortekogu on enda kanda võtnud suu-re projekti – nimelt on nad välja tulnud ideega luua noortefond. Noortefondi raha kogumiseks korral-dab noortekogu 4. juunil Valgas Noortetäika.

Karmid Karlid kasvatavadEesti uut motospordi põlvkonda

MOTOKLUBI KARMID KARLID

SIRET VARBLANE, [email protected]

«Perekond on muidugi esimesel kohal, aga noortekeskus on siiski väga südamelähedane.

Noored tahavad koos erinevaid asju teha ning nad on öelnud, et ei taha, et ma ära läheksin.

See teeb eriti head meelt ning annab edas-pidiseks palju jaksu juurde,» räägib Otepää

noorsootöötaja Kadri Orav noortekesku-se rollist oma elus. Loe lk 6.

•Rohkem infot Karmide Karlide kohta veebilehelt: karmidkarlid.webs.com

•Klubis saab tegeleda nii ATV kui tsiklispordiga.

•Hetkel on klubis keskmiselt 15-16 sõitjat.•K&K liikmed käivad võistlustel ja

laagrites nii Eestis kui Lätis.•Klubisse oodatakse nii poisse kui

tüdrukuid.• Sel suvel toimub kolm klubi korraldata-

vat EST-LAT lastesarja kuuluvat laagrit ja võistlust – Vaabinas, Valgas ja Alojas.

KARMID KARLIDPEOPESAL

• 11.00 - Kogunemine, täika ettevalmistus

• 12.00 - Avamine• 13.00 - Oksjon• 14.00 - Võistlused (grupilised)• 14.45 - Kokkuvõtete tegemine,

täika lõpetamine• 15.00 - Ekstreemsportlaste

performance show võistlus• Päevasel plaanil 12.00 - 13.30

rahvahääletus «Kõige idioot-sem asi», paralleelselt teiste asjadega individuaalvõistlused, meelelahutus.

NOORTETÄIKAPÄEVAKAVA

Noortetäikal ühendatakse kau-plemine ja ekstreemsport. Pildil noortetäikal kaasa lööv Valga noormees Madis Mumm.Foto: Margus Sütt

Seda keeldu vist keegi rikkuma küll ei kippunud.Foto: Madis Mumm

Maja, mis sattus Mustjõe veede piiramisrõngasse. Foto: Madis Mumm Õhne jõe üleujutused matsid staadioni vee alla. Foto: Ülla Tamm

Õhne jõe üleujutused tegid silla ületamise suureks väljakutseks. Foto: Ülla Tamm

SIRLI PIPPAR, [email protected]

FOTOLUGU: VALGAMAA JÕED AJASID ÜLE


Uus gümnaasiumi maja võidakse valmis ehi-tada, aga ega ta kaua ei püsi. Kui ehitada, siis oleks võinud ju algusest alustada. Maja ise on ju nii vana ja mõraneb väljaspoolt. Ja usun, et valmis saab ta ka alles paari aasta pärast, kui sedagi.

Vabaduse tänava koolis, kus praegu käi-me, on enamvähem kõik võimalused ole-mas, klassiruume on ja õppida saab, aga ega sealgi ei ole just kõige paremad tingi-mused.

WC-s üksi ei saa käia, keegi peab kaasa tulema ja ust valvama, kuna uksed käivad väga naljakalt lukku, nii et sisse on näha. Iseenesest on kool hea koha peal, miski pole kaugel ja mugav käia.

Talvel on küll jama, sest on külm. Tuul

puhub akendest läbi, kuna need on vana-aegsed ja puust. Seeõttu peavad paljud õpi-lased käima jopedes, ja pluss veel see, et koolis on suur niiskus sees ja ämblikuid on maja täis. Ebameeldiv!

Minu jaoks ei ole koolis käimine rasken-datud, aga ei kujuta ette, mida tunnevad need, kes on õhtuses vahetuses õpivad. Noh eks mõnele on vist tõesti kool suureks mureks, kui tehakse juba pommiähvardusi... Kuna ma ise olen lõpetaja ja saan Valga gümnaasiumi selja taha jätta, ei kujuta ma isiklikult ette, kuidas kõik õpilased, kes sinna jäävad, edaspidi hakkama saavad. Teoreeti-liselt on see kooli elu väga väga keeruliseks aetud ja kindlasti õpilastel tulenevad selle põhjal raskused, aga edu neile kõigile ja loo-dame, et kunagi saavutavad nad seda mida on tahtnud saavu-tada, seoses kooliga.’’

JUHTKIRI

TANKLA TOIMETUS

Kas järgmisel aastal peavadõpilased taas talvel jopedes istuma?

ARVAMUS

Minu arust oli juba tänavune jopede kandmi-se buum jaburus, sest abituriendid said väga edukalt koolipäeva läbi ajada ilma mingisugu-se jope abita.

Usun, et jopede kandmise vajadus oli tingi-tud pigem tähelepanu puudulikkuse, kui külma tõttu ja eks veidi aitas kutsekool ka kaasa, sest neil on juba pikem traditsioon koolis jopedega ringi käia. Samas ei ole neil garderoobe, mis-tõttu on enda väärtesemete säilitamise suhtes see üsnagi mõistlik tegu kõik enda ligiduses hoida.

Igal õpilasel peaks ikka üks veidi soojem asi koolis kaasas olema! Loodan, et see nüüd üllatusena ei tule, aga talv ongi külm aeg ning kalavõrgust toppide ja põlvpükstega läbi ei löö! Kampsunid selga ja elu läheb edasi.

Viimase poolaasta on palju elevust ja ärevust nii õpilaste, õpetajate kui ka linnakodanike jaoks tekitanud Valga Gümnaasiumi remont, mis on tugevalt plaanitud ajagraafikust maha jäänud. Lisaks nägi talv lausa sellist fenomeni, kus osad õpilased keeldusid asendusruumides jopesid seljast võtmast, kuna niivõrd külm oli. Nii kooliremondi kui jopede kandmise aktsiooni kommenteerivad kooliõpilased ise.

Väljaandaja: Valgamaa PartnerluskoguAadress: Valga põik 3, 67403 OtepääTelefon: 524 0126 (Aile Viks), 5624 5617 (Siiri Liiva)E-post: [email protected] Veeb: www.tankla.net

Vastutav väljaandja: Aile ViksPeatoimetaja: Siiri LiivaVanemtoimetaja: Sandra PikkKeeletoimetaja: Marianne KoskKüljendaja: Timo ArbeiterKarikatuur: Remo SurriFotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm

Toimetus: Aivi Bõstrova, Eleene Sammler, Kadi Voolaid, Karina Tiivel, Katre Kikkas, Liina Metsküla, Merili Madissoo, Merily Viks, Minni Saapar, Piia Pähklamäe, Siret Varblane, Sirli Pippar, Triin Vähi, Ülla Tamm

Trükk: AS KroonpressTiraaž: 3500Rahastajad: LEADER, Valgamaa PartnerluskoguPartnerid: Ilves Extra, Sebra Koolitused, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, HSL Consultancy

Valgamaa noorteleht Tankla ilmub 2011. aastal 3 korda: 25. veebruaril, 27. mail ja 30. septembril.

© 2011

Juba aastaid räägitakse Valga-maal sellest, et üheks suurimaks väljakutseks maakonna arengus on noorte väljaränne. Minnakse mujale koolidesse, kolitakse suure-matesse linnadesse, otsitakse seal töökohad ja luuakse perekonnad.

Ja seda mitte ainult Eesti piires, vaid hea hulk noori kasutab järjest enam ära võimalusi, mida pakub Euroopa Liidu inimeste vaba liiku-mine ja Schengeni viisavaba ruum.

Selliste noorte arvamust ko-gusid hiljuti kokku ka Tsirguliina koolinoored ning panid need filmi

«Väljarändamine Eestist – kas tunda selle üle uhkust või mitte?», mis kandideerib ka parima koolifilmi konkursil sel aastal.

Nagu paljud teised Valgamaa noored läksin ka mina peale põhikooli lõpetamist ära – Tartusse gümnaasiumisse ja hiljem ülikooli. 2003. aasta sügisel olin teise kursuse tudeng. Ühe sõbra soovitusel sattusin lugema brasiilia kirjaniku Paulo Coelho sümbolistlikku muinasjuttu «Alkee-mik».

Mulle on väga selgelt meelde jäänud üks raamatu alguslõikudest. Raamatu peategelaseks on noormees nimega Santiago, kes on pärit väikesest külast ning kelle suurimaks unistuseks on kodust ära minna, näha maailma ning leida üles elu suurimad aarded.

Tema isa ei tee mingit katset teda takistada. Vastupidi, tema sõnad pojale on hoopis sellised: «Mine ja näe maailma. Lõpuks saad Sa aru, et Sinu oma koduküla on kõige ilusam koht maailmas ning Sinu koduküla tüdrukud kõige ilusamad tüdrukud maailmas.»

Tol hetkel ei saanud ma sellest lausest aru. Pigem kortsutasin kulmu ja mõtlesin, et mismõttes – käia läbi terve maailm ning jõuda sellele jä-reldusele, et see, kust Sa oma teekonda alustasid, ongi see Õige Koht. Nüüd saan ma sellest lausest väga hästi aru. See lause täiesti kirjeldab minu enda elu ja olemust viimasel 6-7 aastal.

Olen elanud 4 korda pikemat aega välismaal, mille käigus olen olnud ERASMUS vahetusõpilane Prantsusmaal, praktikal rahvusvahelise orga-nisatsiooni juures Brüsselis, töötanud Norras ning olnud vabatahtlikuks teisel pool maakera Kolumbias. Võin kogu kindlusega südames öelda, et ei ole ühtegi teist kohta, kus ma tahaksin elada ja panustada, kui seda on Eesti ning just Valgamaa.

Just sellest ideest kantuna oleme ka Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla ja HSL Consultancy kaudu selle aasta tegevused suunanud Eu-roopa Vabatahtliku Teenistuse alase teavitustöö tegemisele. Et Valga-maa noored vanuses 18-30 saaksid kuni üheks aastaks minna mõnda tei-se riiki vabatahtlikuna tööle ning et kohalikud organisatsioonid saaksid kaasata välisvabatahtlikke oma töösse.

Hea Valgamaa noor, mina arvan, et Sa peadki ära minema! Sa pead-ki mujale õppima ja töötama minema. Sa peadki maailma nägema. Sa peadki tegema seda, mida Su süda ütleb Sulle, et Sa peaksid tegema. Just läbi nende kogemuste leiad Sa selle, mida Sa tegelikult teha tahad, mis Sind õnnelikuks teeb ja rahulolu annab.

Ma arvan, et Sa peadki ära minema selleks, et Sa saaksid tulla taga-si ning näha ja luua seda, mis on just ja ainult Valgamaal väärtuslikku, kodust ning südamelähedast. Sest tegelikult oma kodukülast paremat kohta maailmas lihtsalt ei ole!

SIIRI LIIVA, [email protected]

KÜSITLUS

Selleks, et tagasi tulla, tuleb ära minna!

Aprillikuus 2011 viis Tartu Ülikooli sotsioloogiatudeng, Tsirguliinast pärit Katre Kikkas Valgamaa noorte seas läbi online-küsitluse Teeme Ära talgutel osalemise kohta. Küsitluses osales 52 vas-tajat.

Küsimusele «Miks pole talgu-tel osalenud?» tõid vastajad pea-

Osaletud aastad

KARIKATUUR

SIIM SILLAMÄGIValga Gümnaasiumi 12. klassi lõpetaja

KATI KMITOValga Gümnaasiumi 9. klassi lõpetaja

Nii tehakse koos Euroopa Kultuu-ripealinna Tallinnaga suur kingi-tus Eesti filmi 100. juubeliaastaks. 2012 aasta on ametlikult Eesti Filmi Aasta.

Filmiproffide juhendamisel ja eestvedamisel ning rahva kaasa-löömisel talgute vormis valmib suuremahuline täispikk mänguli-

Filmitalgud on Kinobussi poolt korraldatud, terve 2011. aasta läbi kestev meelela-hutuslikult hariv projekt, mille käigus aktiviseeritakse kogu ühiskond, tegemaks Eesti teemadel üks ühine film.

Valgamaa nooredkandideerivad Filmitalgutel

KATRE KIKKAS, [email protected]

KARL KIRT (18-aastane, Tõrva noor) :: kasutaja karlkirt• Karl tahab näidelda kaamerate ees. • Karl tahab teada, kuidas filmide

tegemine tegelikult käib. • Karlil pole endal õrna aimugi, kui-

das tal läks ning samuti ei oska ta hinnata sealt saadud kogemust.

• Karl promos ennast sõprade seas, Facebookis ja enda blogis.

• Karl osaleks samuti mõnel sama-laadsel konkursil.

• Karlil on plaan saada uueks Ühi-karotiks.

• Karl loodab selle peale, et aeg tal-le näitaks, kelleks saada – miks ka mitte näitlejaks.

ELIS HAAVASALU (17-aastane, Tõrva noor) :: kasutaja elish• Näitlemine on Elise kõige suurem

huvi. Tema ema soovitas tal Fil-mitalgutel osaleda. Seetõttu võttis Elis kohe osa, sest see, kes ei proo-vi, ei pruugi kuhugile saada.

• Hetkel on Elis tüdrukute kõrva-losatäitjate rolli kuues nimekirjas.

• Seni on Elis käinud filminäitleja koolitusel ja stsenaariumi kirjuta-mise koolitusel.

• Enda promomiseks palusin siit ja sealt neid hääli, aitas ka mu ema.

• Elis tahabki saada näitjeljaks ja hetkel selle poole püüdlebki.

Kas oled osalenudTeeme Ära talgutel?

Miks osalesid Teeme Ära talgutel? Kas osaleksid Teeme Ära talgutel ka 2012. aastal?

Jah

Ei

4%

26%

70%

Tahtsin midagi head ära teha.

Polnud midagi paremat teha.

Seltskonna pärast

2%

12%

18%

35%

33%

2011

2010

2009

2008

200765%

35%

Jah

Ei

miste põhjustena välja ajapuudu-se, muu ürituse toimumise samal ajal, õige seltskonna puudumise ning asjaolu, et kõigepealt tuleb enda kodu korda teha.

Parim vastus selle küsimuse juures oli: «Ma teeksin palju roh-kem ära, kui ma näiteks ei viskaks aasta aega prahti maha!»

Oma talguid pidasid ka Valga-maa Kutseõppe-

keskuse 2. kur-suse kokad, kes

panid käed külge uue õppehoone

juures toimunud eeltalgutel 2.

mail 2011.Foto: Iina Kalbri

SILLE LÄÄS (18-aastane, Hummuli noor) :: kasutaja sillelaas• On aastaid osalenud erinevates

näiteringides ning soovib saada teleekraani kogemust.

• Sille promos ennast nii Facebookis kui ka mujal internetis.

• Nüüd üritab Sille Filmitalgutel saada kõrvalosa.

• Sille osaleks samalaadsel konkur-sil uuesti.

• Sille on mõelnud arhitektuuri õp-pimise peale.

• «Lavaka katsetele» läheb Sille nö nalja pärast.

Hääleta Valgamaakandidaatide poolt aadressil

filmitalgud.ee/lantimine/korvalosa/kasutaja

ne ulme-dokumentaalfilm, mis tugi-neb Eesti legendidele ja võtab kokku eestluse elujõu. Filmi ettevalmistuses ja elluviimisel saab kaasa lüüa kuni 10 000 inimest.

Terve rida Valgamaa noori on sa-muti otsustanud end proovile panna ning kandideerivad Filmitalgutel kõrvalosadesse. Alljärgnevalt kergi-tavad kandideerijad saladuskatet – miks nad seda teevad.

RAIKO ALLIK (22-aastane, Tõlliste noor) :: kasutaja raikoallik• Raiko on näitlemist armasta-

nud juba väikesest peale. • Raiko usub uute kogemuste

kasulikkusesse. • Raiko loodab saada Filmital-

gutelt kandva kõrvalosa. • Kogemust hindab 5+’ga. • Enda promomiseks kasutas

Facebooki ja sõpru. • Raiko osaleks samalaadsel

konkursil kindlasti uuesti. • Raiko on mõelnud näitlejaks

saamise peale.


Sain temaga kokku ühel palaval kevadpäeval kohvikus, kuna olles tema kursusekaaslane ei näinud ma teda koolis. Kohtumisel selgus, et Deivi oli olnud hoopis koolitusel (aktiivõppe meetodid noorsootöös), mille kohta ta oli informatsiooni leidnud Tankla koduleheküljelt.

Juttu on Deivi töökohast val-las juba ammu tehtud. Selle aasta veebruaris toimus avalik konkurss noortejuhi leidmiseks ning Palupe-ra vallavanema Terje Korssi soovitu-sel Deivi sellele kandideeriski. Neiu osutuski valituks.

Aktiivsel noortejuhil tööd jagubDeivi töötab poole kohaga Helle-

nurme noortekeskuse noortejuhina ametlikult 20 tundi nädalas, millest 5 tundi võib ta ka näiteks kodus tööd teha. Töö noortekeskuses sisal-

dab peamiselt noortega tegelemist, nendega suhtlemist ja ürituste kor-raldamist.

Hellenurme noortekeskuses toi-muvad üritused tavaliselt vähemalt kord nädalas. Üldiselt tegeleb ta siiski rohkemaga. Näiteks korral-dab talguid, tegeleb noortevolikogu loomisega, jne. Kuna Deivi töötab poole kohaga, siis on noortekeskuse aegade algusest peale olnud noortel endal võti ning see süsteem toimib edukalt.

Võimalus ühendada õpingud ja töö

Kui Deivi arvuti taga tööd teeb, siis noored käivad üksteise järel küsimas, et millal ta nendega män-gima saab tulla. Talle meeldib, et töö on suhteliselt erialane, see tä-hendab, et kool ja töö täiendavad üksteist.

Deivi õpib Tartu Ülikoolis sot-

siaaltööd. Kuna ta töötab Hellenur-mes peamiselt nädalavahetustel, siis pole probleeme ka koolist puu-dumisega.

Küsimusele «Miks sotsiaaltöö, mitte näiteks noorsootöö?» vastab Deivi järgmiselt: «Kuna sotsiaaltöö hõlmab ka noorsootööd, siis leian, et selles valdkonnas on rohkem tööd. Samuti pean mõtlema tulevi-kule, sest umbes 50aastaselt pole minu arvates normaalne noorsoo-tööd teha. Siis saan keskenduda sotsiaaltööle.»

TEGIJAD

Sigrid Vilt – ise pigem juhendaja kui näitleja

Sigrid plaanis noortega tegeleda ühe aasta. Nüüdseks on sellest saanud aga kolm. Sel kevadel naeratas uskumatul kombel õnn juba teist aastat Sigridi juhendatud näitetrupile «Mérci». Kesk-mise vanuseastme noored pääsesid jälle Kooliteatrite Festivali vabariiklik-kusse vooru.

Hoolimata sellest, et Sigrid tahtis väiksena hoopis metsaveo autojuhiks saada, naudib ta enda tööd väga. See on tema hobi. Suure lavahirmu tõttu naudib Sigrid etendusi pigem saalist.

Enda esimese juhendamiskogemu-se omandas ta aga stuudio «Naeratu-ses». Tulevikus näeb ta ennast pigem eduka ärinaisena, kuna ta ei pea en-nast tüüpiliseks loomeinimeseks.

Kuidas tutvustaksid ennast viie sõnaga?

Enesekindel, julge, otsekohene, aus, sarkastiline.

Kui kauaks plaanisid esialgu Sooru noortega tegeleda?

No, esialgu mõtlesin, et teeme «Nu-kitsamehe» ära ja siis oleks nagu kõik.

Millest tuli näiteringile selline prantsuse keelne nimi «Mérci»?

Ei teagi, kõlab nii ilusti ju ja publiku tänu on näitlejale kõige olulisem.

Mis on Sooru noorte juures eriti armsaks saanud?

Oi, nad on kõik nii nunnud ju! Olen igasuguseid lapsi näinud varem, Soorukates on see huvitav X-faktor. Pealtnäha nagu tavalised lapsed, aga tegelikult...

Kus enamasti võib näitetruppi «Mérci’d» esinemas näha?

Valga maakonnas ja selle lähi-ümbruses.

Vabariiklikule kooliteatrite festivalile oled jõudnud juba mitu korda. Missugused on viimased muljed ja elamused?

Viimasest korrast on väikene okas hinges, kuna zürii ei saanud teemast aru ja järelikult ei sobinud see nende maitsele. See on nagu kokandusega, kui sa ikka ei söö sibulat, siis on raske selle maitset ka objektiivselt hinnata.

Kõige ebatavalisem koht läbi aegade, kus olete pidanud esinema?

Hummuli vabaõhuetendus oli päris lahe, koolides on ka alati igasugu ekst-reemolukordi. Näiteks tuleb esineda koridoris või esinemisruumi on paar meetrit ainult.

Oled ise näitlemisega tegelenud? Käisin ise põhikooli ajal «Naeratu-

ses», põhilised rollid olid Lumekunin-ganna vanaema ja «Vigastes pruuti-des» isa roll.

Kui jah, siis kust tekkis huvi näitlemise vastu?

Eks ta vist sealt tuligi, aga olen ikka pigem juhendaja kui näitleja.

Kuuldavasti olid tegev ka Valga stuudios «Naeratus». Missugust rolli täitsid seal?

Naeratuses olin esialgu muusika-õpetaja, siis hakkasin Liy kõrvalt ka la-vastama, «Peeglimeistri» tegimegi juba täitsa koos.

Õpid Viljandi Kultuuriakadeemias. Kes sinust ideaalis saama peaks?

Ei teagi, tegelikult ma ikka väga selline tüüpiline loomeinimene pole, pigem näen ennast eduka ärinaisena, aga eks tulevik näitab. Näitering jääb ikka pigem hobiks ja kooli tööle ma kindlasti enam minna ei soovi.

Millega lisaks töö, kooli, näiteringi ja kahe lapse kõrval veel tegeled? Kas enda jaoks leiad aega?

Ausalt? Ei leia... Proovisin hiljuti ühte raamatut lugeda, no mitte ei saa-nud - uni tuli vägisi peale. Nüüd, kui suvi tuleb, leian äkki mõne sõbra jaoks ka natuke rohkem aega.

Kui tihti on endal tunne, et tahaks ise lavale esinema minna?

Õnneks eriti ei tunne, ma naudin ikka rohkem seda, et saan saalist vaa-data.

Mida kardad kõige rohkem? Eks ikka laste ja tuleviku pärast.

Kui teha hästi palju asju, siis võib väga järsku ära väsida. Seda kardan küll, et põlen läbi mingi hetk.

Kust sünnivad lavastamisideed? Need ideed tabavad mind tavaliselt

üsna ootamatult ja kui kohe üles ei kir-juta, siis võivad meelest ka minna.

Põline valgalane Sigrid Vilt on paljudele kindlasti silma jäänud loodud värvikate lavastuste poolest. Enda juhendajarolli täidab ta hetkel Valgamaa pisikeses külas nimega Sooru.

SANDRA PIKK, [email protected]

Valga tüdruk Sigrit Vilt ei oleks osanud alguses arvatagi, et jääb Sooru mitmeks aastaks näiteringi juhendajaks. Foto: Erakogu

Tõrva tüdruk Elle Prillingon Indias lastele suureks õeks«India on lihtsalt imeline. Ma pole kunagi nii rõõm-said ja lahkeid inimesi näinud. Raske on kirjeldada, seda peab ise nägema,» võtab 20-aastane Tõrva tüd-ruk Elle Prilling kokku muljed, mida on saanud nelja Indias veedetud kuu jooksul.

Elle Prilling tunnistab, et tegelikult polnud tal plaa-niski Indiasse lapsehoid-jaks minna. See riik oli tema jaoks välistatud. Ta soovis minna USAsse, kuid tööd vahendavalt büroolt vastu-se ootamine tüütas ta ära.

Nii hakkas Elle ise pere-konda otsima ja leidis ühe pere Indias Bangalores. «Ma ei ole kahetsenud mitte ühtegi hetke, et siia tulin!» ütleb enesekindlalt ta.

Töötamise asemel «suur õde»

Kuna Elle elab hetkel Indias turismiviisaga, on tal töötamine keelatud. Seega nimetab ta ise oma tegevust Indias «lastele suureks õeks olemiseks».

«Ma ei töötagi otseselt, hoian lastel silma peal. Mul pole kindlat päevaplaani ega kohustusi, see on nagu pikem puhkus,» jagab neiu oma muljeid.

Elle tavaline päev näeb tõepoolest puhkuse moodi välja. Ta ärkab hommikul umbes üheksa ajal. Pärast hommikusööki veedab ta aega lastega, päevitab või on internetis. Lõunasöögile järgneb lõunauinak. Õhtu-

poolikul mängib Elle laste-ga jalgpalli või kriketit.

«Vaba aega on mul pal-ju, aga ma eelistan seda koos lastega veeta. Kui lap-sed on kuskil pikemalt ara, siis on väga igav,» nendib ta. Elle peab hoolitsema 4-aastase Aridhmaani ja 11-aastase Aryamaani eest, keda nimetab täiesti ta-valisteks lasteks. «Nad on väga targad ja armsad,» kinnitab ta.

India liiklusega ära ei harju

Kõik, kes on Indias käi-nud, räägivad kultuurišo-kist. Elle tunnistab aga, et temal ei olnud kuigi suurt kultuurišokki.

«Ma lugesin palju India kohta, nii et mul oli etteku-jutus, et pean pidevalt käsi pesema, kõhulahtisus on igapäevane, prügikaste ei eksisteeri ja lehmal on alati eesõigus,» naljatas ta.

Liikluses toimuva hullu-majaga pole ta aga siiamaa-ni harjunud. Kõige enam meeldivad talle India puhul sealsed inimesed, kes on rõõmsad ja lahked.

Elle viisa lõpeb juuli al-guses, mis tähendab, et ta peab Eestisse tagasi tulema. Siiski plaanib ta Eestis pike-maajalist viisat taotleda ja tagasi Indiasse minna.

India lastega tegeledes laseb Elle loovusel lennata.Foto: Erakogu

Deivi Sarapson on tagasi kodukohas noortejuhinaAlates märtsist töötab Hellenurme noortekeskuse noortejuhina 20aastane noor Deivi Sarapson, kes on ise Palupera vallast pärit.


Hellenurme noortekeskuse noor-tejuht Deivi Sarapson peab üheks oma eesmärgiks noortevolikogu käivitamist vallas. Foto: Erakogu

Carmen Tsvetkov: Kogemusi on alati vaja

Noortetuppa sisse astudes leidsin eest säravate silmadega noorsoo-töötaja, kes kõigi eelduste kohaselt hakkab nüüdsest Karula valla noori koordineerima ja neile igasuguseid põnevaid tegevusi organiseerima.

Pärast kohustuslikku tutvustus-ringi jätkasin noorsootöötajaga vest-lemist. Carmen tundus esmapilgul tagasihoidlik, kuid äärmiselt sõbra-lik ja valmis kõigele vastama. Pärit on naine Pärnumaalt, kust ta 15 aas-tat tagasi kolis Valka.

Tagasi juurte juurdeNiisama kogemata ta siia aga ei

eksinud – Carmeni vanaema elas Lü-llemäel ja seetõttu oli naisele Valga-

maa eriti südamelähedaseks saanud. Nüüdseks on noorsootöötaja

enda jaoks püsiva paiga leidnud Kaagjärves, kus ta elab juba 8 aastat koos oma perega.

Tänu heale pakkumisele otsustas Carmen kandideerida Karula valla noorsootöötaja ametikohale. Soov oli ennast proovile panna ja teada saa-da, kas ta on võimeline sellise tööga hakkama saama.

«Kogemusi on alati vaja,» sõnas naine, «tore on midagi uut ning hu-vitavat teha, olla noorte jaoks olemas ja kaasata neid küla tegemistesse.»

Küsimusele, kuidas hindab Car-men läbisaamist lastega, vastas nai-

ne, et kuna talle on alati meeldinud nii laste kui noortega (sealjuures mainis ta, et alla 7-aastased on tema arvates lapsed ja vanemad kui 7-aas-tased on juba noored) tegeleda, siis läbisaamine ei ole mingi probleem.

Naine on varem töötanud kliendi-teenindajana ja on kindel, et noorte-ga töötamise kogemuste puudumine ei ole takistus.

«Tulevik on noorte endi kätes»Rääkides tulevikuplaanidest,

tuli välja, et Carmenil on nii mõnigi plaan juba eos. Eelkõige rõhutas ta, et kõige suurem osa tulevikust on noorte endi kätes. «Läbi saame viia neid asju, millest noored ise on huvi-tatud,» sõnas naine.

Noortetoas käivatelt noortelt oo-tab Carmen julgeid ideid, mille põh-jal teha plaane tegevuste kohta, mida edaspidi ellu viia.

Carmen arvab, et noorte osalus on kõige olulisem ja see, milline noortekeskus välja näeb, oleneb ik-kagi sellest, kuidas noored seda ise näha tahavad ja milliseks nad oma keskkonda muuta soovivad.

Astudes sisse Lüllemäe kultuurimaja noortetuppa, kus tegutseb Karula valla uus noorsootöötaja, Carmen Tsvetkov, ei osanud ma arvata, kes või mis mind ees ootab. Ootusäre-vus ja närvikõdi uue entusiastliku noore inimesega kohtumise ees oli kirjeldamatu.

Karula valla noored on võtnud Carmeni väga kiiresti omaks.Foto: Erakogu

KRISTIINA SOE, Lüllemäe Põhikooli Õpilasesindus

LIINA METSKÜLA, [email protected]

UUED NOORSOOTÖÖTAJAD VALGAMAAL

Sigridi lõpusõnad noortele näitlejatele ja kõigile

Valgamaa noortele on: naeratage rohkem ja olge

avatud võimalustele, mida elu pakub!


Kõik algas Kolumbiast«Maailm on mu tagaõu!» seeme

hakkas idanema tänu Euroopa Vaba-tahtlikule Teenistusele, mille kaudu sai praegune projektijuht Siiri Liiva töötada 2009. aastal kuus kuud vaba-tahtlikuna ühes väikeses Kolumbia külas.

Muuhulgas viis ta seal lastekodu-lastega läbi kunstiprojekti, mille abil renoveeriti üks osa lastekodust taieste tegemiseks, viidi läbi kunstiringi ning osteti edasipidiseks kasutamiseks suur varu loomevahendeid.

Sellest positiivsest kogemusest in-nustatuna tekkis soov jagada enda (ja teiste vabatahtlike) kogemusi ka kodu-kandi Valgamaa noortega.

Projekti «Maailm on mu tagaõu» abil loodetakse julgustada kõiki noori tegema vabatahtlikku tööd, olgu siis siinsamas Valgamaal, tehes midagi kogukonna heaks, või laias maailmas, et tulla kogemuse võrra rikkamana koju tagasi.

Meeskonda kuuluvad lisaks pro-jektijuhile Siiri Liivale veel Kaija Kõiv, Henri Liiva, Kadri Green ja Timo Arbei-ter.

Eesmärk on tõsta teadlikkustProjekt kujutab endast noortele

suunatud vabatahtliku tegevuse ja omaalgatuse alaseid infopäevi, mida viiakse läbi erinevates kohtades üle kogu Valgamaa.

Projektijuhi Siiri Liiva sõnul on seda väga vaja, sest näiteks ei kasu-ta Valgamaa noored võrreldes teiste maakondadega praktiliselt üldse Eu-roopa Vabatahtliku Teenistuse või-malusi – peamiselt just seetõttu, et puuduvad vajalikud teadmised oma võimalustest.

Infopäevadel osaletakse aktiivseltInfopäevad kestavad 3 tundi ning

nende jooksul tutvustatkse aktiivõppe meetodite abil noorte vabatahtliku te-gevuse ja omaalgatuse teemasid.

Kõigepealt räägivad kaks vabataht-likku projekti meeskonnast oma lugu: üks vabatahtliku tegevuse ja teine noorte omaalgatusega seotud, seejärel viiakse läbi ajurünnak: mida noored tahaksid oma kodukohas ette võtta.

Edasi otsitakse ühiselt võimalusi nende teostamiseks, antakse praktilist nõu ja tehakse kõik, et suurtest idee-dest saaksid algsue suured teod. Pal-judes kohtades on juba käidud, kuid kõik, kes tahavad õppida oma soove ja unistusi täide viima, saavad osaleda tulevastel infopäevadel.

Siiani on noored väga julgelt oma soove avaldanud ja sutnud nende rea-liseerimiseks ka aktiivselt tegutsema hakata.

Veel ootavad külastamist Nõuni noortetuba, Õru alevik, Avatud Helle-nurme Noortekeskus, Tõlliste Avatud Noortekeskus, Palupera Põhikool, Valgamaa Kutseõppekeskus, Ala Põhi-kool ja Pühajärve Põhikool.

Tagulasse noortetubaEsimesena külastati Tsirguliinat,

kus infopäevadel osales 34 õpilast põ-hikooli- ja gümnaasiumiklassidest.

Sealsed koolinoored tahavad eri-nevate stiilidega tantsuringe, kooli suusatunde, noortetuba Tagulasse, igakuist noorte vallalehte, rockiklu-bi, laululava Tsirguliinasse, autoralli võistlusi, Tõlliste valla ujumiskohti ujumiskõlbulikuks, terviseradu Ema-jõe äärde, parki, valla laata ja jalgrat-tateid Tõlliste valda.

Plaanid on üpris realistlikud ja suur osa saab kindlasi ka teostatud. Näiteks Tagula noored, kes tahtsid oma külla toimivat noortetuba, hakkasid asja or-ganiseerima Tagula kultuurimaja eest vastutava külaseltsi esinaise Eve Eise-ni kaudu.

Suusatundide korraldamiseks soo-viti alustuseks uurida, kas teisted õpi-lased toetavad seda ideed ning

seejärel minna oma plaaniga kooli juhtkonna jutule.

Keenisse moe- ja disainiringTeisel infopäeval osalesid Keeni

Põhikooli noored viiendast üheksanda klassini.

Nende soovideks olid tantsuring, tammeaed ehk park, väline vabaaja-veetmise koht, näitering, filmitegemis-ring, fotograafiaring, ujula, kooliraa-dio, sumoring, poksiring, disainiring, trummiring, (õudus)filmi festival ja skatepark.

Seega peamiselt sooviti suuren-dad huvitegevuse hulka ja parandada vaba aja veetmise võimalusi. Tantsu-võimalusi sooviv grupp otsustas, et toimumiskoht peab olema suurem kui noortekeskuse saal ning välja pakuti Sangaste seltsimaja.

Jõuti järeldusele, et tantsuring hak-kab toimuma vähemalt kaks korda nädalas ja tüdrukud otsustasid haka-ta teiste hulgas reklaami tegema ning peale koolivaheaega ringi tegevusega alustada.

Moeringi arendajad jõudsid järel-dusele, et esmaste vahendite saami-seks seavad nad üles riiete kogumis-punkti ning ennekõike keskenduks disaining taaskasutusele.

Välja mõeldi ka palju kaasnevaid tegevusi: nii hakkavad nad valmis rii-deid pildistama ja oma blogisse ülesse panema, riideid laatadel müüma ning kaks korda aasats korda aastas oma koolis moeshowd korraldama.

Algatuseks lubasid selle grupi noo-red minna käsitööõpetajaga rääkima ning riiete kogumispunte üles seadma.

Julge tegutseda!Kui ka Sinul, kes sa seda artiklit

loed, tekkis lugematu hulk häid ideid, siis ära jää laua taha istuma.

Räägi oma ideest sõpradega, mõel-de välja, kuidas seda teha ja leidke ini-mesed, kelle poole pöörduda.

Alustada võib õpetajast, huvijuhist või kohalikust noorsootöötajast, aga karta ei tasuks ka vallavalitsust, Val-gamaa Noorsootöökeskust Tankla või siis projetki «Maailm on mu tagaõu!» projekti meeskonda.

Nagu ütleb tuntud brasiilia kirja-nik Paulu Coelho oma kultusromaanis «Alkeemik»: Kui sa midagi väga tahad, aitab sind selle saavutamisel salamisi kogu universum!

MINNI SAAPAR, [email protected]

Lüllemäe Põhikoolil on vedanud, neil on noori õpetamas viis mees-soost pedagoogi. Kusjuures, ar-vestades õpetajate arvu Lüllemäel, tähendab see ühte kolmandikku kõigist koolis töötavatest hariduse-dendajatest.

Mida peavad aga oluliseks mees-õpetajad ise, miks on valitud vastav elukutse ja kas ka neil on omad ees-kujud?

Olla rõõmus, tahta võimatut, teha ise!

Koolijuhi ametit pidav sakso-fonist, fotograaf ja õppejõud, Tiit Lepp, tõdeb, et otseselt iidolit ei ole tal kunagi olnud. «Ise pead mees olema!» sõnab ta veendunult. Olles ise eeskujuks õpilastele, peab Lepp oluliseks ausust, usaldust ja teine-teise austamist.

«Koolijuht peab olema kindlasti autoriteet, aga ka sõber. Vaenlane kohe kindlasti mitte!» sõnab ta. En-nast peab mees sõbralikuks, kuid on küsimusi, mille osas ei saa ka rangust unustada.

Kõige vähem sümpatiseerivad talle endale just rumalad, kibestu-nud ja agressiivsed ning teiste ini-meste isiklikesse eludesse sekkuvad persoonid. Eelkõige just seetõttu, et taolised isikud tekitavad mitte mil-lestki väga suuri probleeme.

Õpetajatöös peab direktori ko-husetäitja kõige olulisemaks oma kogemuste jagamist noortega ning nende suunamist tegemaks õigeid valikuid. Lisaks sellele hindab mees väga kõrgelt ka õppetöövä-list tegevust. Oluliseks peab ta just vaheldust õppimisele, uute inimes-tega kokku puutumist ja silmaringi laiendamist.

«See (õppetööväline tegevus) on sotsiaalne kapital, mida ei saa õppi-da ega raha eest osta!» väidab Lepp. Eesti koolisüsteemis häirib meest poliitikute kahepalgelisus. «Ühelt poolt räägitakse ühtlasest ja laiast koolivõrgust, aga samas tehakse väikeste koolide pidamine raskeks, kui mitte võimatuks,» sõnab kooli-juht.

Samas leidis Lepp ka positiivseid aspekte: «Üldises plaanis on kooli-

de igapäevast tegevust – õpetamist – tehtud põnevamaks. Rakenduv uus põhikooli õppekava annab palju võimalusi mitmekesistada õp-petööd. Neid magusaid vilju saame küll alles mitme aasta pärast, aga kindlasti saame.»

Küsimusele, missugune on tema arvates ideaalne kool, vastas mees üsna kindlalt, et selleks on kool, kus kõigil asjaosalistel on hea olla. Kus on naeru ja lusti, natuke sõbralikku aa-simist – natuke kõike. «Ideaalne kool toimib terve perena, kus austatakse ja toetatakse teineteist,» sõnab Lepp.

Mees ise on pärit Tartust, kuid otsustas koos perega linnast «ära pageda». Karula köitis teda just omanöolise looduse poolest. «Siin on midagi ürgset ja müstilist, mida peab ise kogema,» sõnab mees.

Oma suurimaks eesmärgiks peab koolijuht elada täisväärtus-likku elu, mis on tal enda sõnul ka siiani väga hästi õnnestunud.

Küsimusele, missugune võiks olla tema elulooraamatu pealkiri, vastab mees tagasihoidlikult, et talle pigem meeldiks, kui sellist raamatut ei tulekski. Millise mõtte-tera või soovituse annaks koolijuht noortele? «Olla rõõmus, tahta või-matut, teha ise!»

Tuleb elada tuleviku, mitte mineviku nimel!

Seiklusjanuline puutööõpetaja Ain-Meelis Hannus on iidolite osas oma ülemusega nõus. «Kõigil on omad head ja vead. Me ei saa oma elu kellegi teise eeskujul elada,» sõnab ta.

Just seetõttu ei olegi õpetajal kunagi ühtegi eeskuju olnud või vähemalt ei mäleta ta seda. Ise elab ta moto «õhtul magama, hommikul varakult üles» järgi.

Peamisteks hobideks on Hannu-sel (moto)orienteerumine ja seik-lussport. Seetõttu võib teda vahel ka kooli just mootorrattaga tulemas näha, mis loomulikult tekitab nii õpilastes, kui ka kolleegides väikest põnevust.

Parimaks nõuandeks, mis mees oma senise elu jooksul saanud on, peab ta ütlust «tuleb elada tulevi-ku, mitte mineviku nimel». Seda järgides ongi ta oma põhilise ameti kõrvalt võtnud lisakohustuse õpeta-jatöö näol.

Mees on olnud pikalt ametis

metsanduslikul kohal, kuid nüüd olles ka pedagoog peab Hannus oluliseks oma panuse andmist ko-halike noorte heaks. «Amet peab olema selline, mis meeldib. Seda ei saa valida ainult palganumbri või seisuse järgi,» väidab mees kindlalt.

Suurimaks motivatsiooniks õpe-tajatöös peab Hannus sädet noorte silmis: «Tore on näha, kui õpilased ise tunnevad, et nad on midagi as-jalikku oma kätega valmis teinud!»

Positiivseks aspektiks oma töö juures peab mees seda, kui õpilaste käte vahel ka midagi praktilist val-mib, millest on ka igapäevaelus kasu.

Muusika on parim teraapia stressi vastu

Ajaloolane Priit Riemann on üks neist õpetajatest, kes tuleb igapäe-vaselt kooli hea tuju ja naeratuse-ga näol. Rääkides iidolitest sõnab mees, et kindlalt mainimist väärt on tema kunagine matemaatikaõpeta-ja Vändra Keskkooli aegadest – Enn Nurk.

Otsest eeskuju, keda järgida, Riemannil aga enda sõnul ei ole olnud. Iidoli olemasolu peab aja-loolane kaheti mõeldavaks asjaks. Hea eeskuju korral on kellegi järgi-mine ainult positiivne. Samas võib ka iidoliks juhtuda mõni negatiivse taustaga liider, mis võib omakorda noore elu ära rikkuda.

Õpetajatööd peab Riemann kõi-ge südamelähedasemaks just noor-tega suhtlemise pärast. «Huvitav on õpetajatöö alati ja igav ei hakka kunagi!» hõiskab mees.

Siiski on ajaloolane sunnitud tõ-dema, et töö võib ka vahel närviline olla. Olgugi, et on olnud olukordi, kus mees tunneb, et stress hakkab võimust võtma, ei ole siiani naera-tus õpetaja näolt kadunud. «Muusi-ka on parim teraapia stressi vastu,» sõnab ta.

Lisaks sellele on suureks moti-vatsiooniks oma õpilaste edukale eluteele aluse panemine. «Suurim rõõm on näha seda, kui õpilasel läheb elus hästi. Saan öelda, et ka mina olen teda aidanud ja õpeta-nud,» lausub mees.

Loomulikult ei saa ta ka mai-nimata jätta suurepärast Karula loodust ja toredaid kolleege koolis: «Nad on parimad, kes mul üldse ku-

nagi olnud!»Põhiliseks hobiks on mehel koo-

rilaul. Alates ülikooli aegadest kuni praeguseni on ajaloolasel väike laulupisik sees. Hetkel kuulub Ri-emann kohaliku Lüllemäe segaan-sambli koosseisu.

Suurimaks seikluseks peab õpe-taja reisi Praha linna, kus tal õnnes-tus ära eksida. Ajaloolasena huvitas teda üks kohalikest muuseumidest ja isepäisena väitis ta reisikaaslaste-le, et küll ta oskab bussi juurde ise tagasitee leida. Paraku nii lihtsalt see aga ei läinud.

Terve õhtu veetis mees juhiseid ja nõuandeid küsides, kusjuures seda kõike kolmes erinevas keeles (sh kehakeel). Suures tuhinas õi-get hotelli otsides, leidis ajaloolane ennast nii mõnigi kord «jänest sõit-mas». Lõpuks otsustas mees viimast korda õnne proovida ja kahe ehi-tustöölise käest suunda küsida.

Tuli välja, et see oli õige otsus – tegemist oli kahe itaallasega, kes juhtusid ööbima samas hotellis koos Riemanni grupiga. Eksimist peab aga ajaloolane endale iseloo-mulikuks, eriti veel, kui tegemist on niivõrd suure linnaga.

Kõige olulisemaks väidab Ri-emann olevat hariduse. Sealt ka tema nõuanne noortele: «Haridus on äärmiselt tähtis! Kes ei jõua või kellel pole võimeid(võimalusi) min-na ülikooli, see ei tohiks pead norgu lasta vaid leidma alternatiive. Kut-sekoolist saab ka korraliku hariduse ja võimaluse saada tulevikus au-saks töömeheks.»

Inimeses peab olema kõik tasakaalus

Ettevõtlik Valev Sisov on Lül-lemäe koolis kehalise kasvatuse õpetaja. Mees, kes väärtustab sporti ja kehalist aktiivsust, peab õpeta-ja ameti juures kõige olulisemaks positiivsust ja tahet seda õpilastele edasi anda.

Kõige vähem meeldivad Sisovile inimesed, kes liiga palju hädalda-vad: «Virisejad pole edasiviiv jõud!» Ise on mees alati valmis arenema ja ennast täiendama: «Teen seda mida mulle meeldib teha, kuid siiski ta-haks ennast veel arendada. Näiteks

Lüllemäe Põhikoolisvõtavad võimust meesõpetajad

Mõeldes tänapäeva ühiskonnas mõnele suuremale eeskujule, kes tuleb teile mõttesse esimesena? President Toomas Hendrik Ilves? Võibolla hoopis mõni sportlane? Suurkuju lähiajaloost või hoopis Superstaari-Kevin? Kes on aga see inimene, kes mõjutab noori igapäevaselt kõige enam? Miks ei võiks see olla üks nendest persoonidest, keda kohtab peaaegu sama «tihti» kui kogemata liiga varakult talveunest ärganud karujütsi? Meesõpetaja.

UUDISED

«MAailm on mu tagaõu»tuletab meelde, et kõik on tehtav!

Keeni Põhikooli noori huvitas enam moe- ja disainiringi loomine oma kodukoha noortele. Foto: Erakogu

Tiit Lepp. Foto: Erakogu

Karula kool paistab alates sellest õppeaastast silma meesõpetajate rohkusega. Foto: Erakogu

Ain-Meelis Hannus. Foto: Erakogu

Priit Riemann. Foto: Erakogu

Valev Sisov. Foto: Erakogu

Sandra Lett (15) on on Valga Põhikooli õpilane. Pärast üheksanda klassi lõpetamist plaanib ta minna kas gümnaasiumisse või kutse-kooli logistika erialale. «Olen mitmete sõpradega arutanud erialava-likut ja mulle tundub, et logistika on sobiv. Kutseka puhul on hea see, et pärast lõpetamist on kohe eriala olemas,» räägib Sandra.

Marili Ahvenainen (16) lõpetab sel aastal Valga Gümnaasiumi 9. klassi ning läheb edasi gümnaasiumisse. Tema arvates on güm-naasiumi plussiks see, et saab kauem mõelda, mida edasi õppida, ja hiljem on selleks ka paremad võimalused. «Kutsekooli tasuks minna vaid siis, kui tead, kellena tahad tulevikus töötada,» ütleb ta.

Karin Vagula (16) on Valga Põhikooli õpilane. Järgmisest aastast läheb ta gümnaasiumisse õppima. «Gümnaasium annab minu arvates parema hariduse, seda enam, kui soovid veel ka edasi õppima minna,» arvab Karin.

Õpilaste plaanide kohta pärast kooli lõppu uuris Tankla reporter Liina Metsküla.

MERILI MADISSOO, [email protected]


keeli õppida, et oleks võimalus suhelda.» Sisov ei tööta aga ainult õpetajana. Ta

on ka FIE ja jagab oma aega Valga spor-diklubi ning Lüllemäe kooli vahel. Suuri-maks katsumuseks elus peabki mees oma ettevõtte loomist. Tulevikus plaanib mees veel ühe ameti selgeks õppida, mis oleks pingevabam – massöör.

Parimaks nõuandeks, mis talle antud on, peab mees ütlust «õppida pole kunagi hilja». Just seetõttu võtab Sisov osa mitme-test koolitustest ja üritab ennast igal võima-lusel täiendada. «Inimeses peab olema kõik tasakaalus,» sõnab mees, soovides pühen-dada selle mõttetera kõigile noortele.

Kõik on võimalik, kui väga tahta!Lõuna-aafriklane Derek Saunders on

üks vähestest välismaalastest, kes on asu-nud Eestisse töötama õpetajana. Lüllemäe Põhikoolis õpetab mees inglise keelt. Õpi-lastele soovib Saunders edasi anda tõde-muse, et kõike on võimalik saavutada, kui vaid tahta. On vaja lihtsalt natuke vaeva ja viitsimist.

Oma iidoliks peab mees Nelson Man-delat, just seetõttu, et tegemist on Lõuna-Aafrika jaoks väga olulise inimesega, kes päästis riigi sõjast. «Ta on elanud oma elu nii, et sellest oleks kõigil hea eeskuju võt-ta,» sõnab mees.

Põhjuseks, miks Saunders just Eestisse tee leidis, peab mees oma tüdruksõpra. Ühtlasi leiab ta, et Karula on äärmiselt kaunis paik ja kui leiaks korteri, kus tal-veperioodil oleks soojem kui 6 kraadi, siis oleks kõik korras.

Samuti pole õpetaja kunagi varem elanud paigas, kus ümberringi on ainult eestlased. «Ma ei arvanud, et võin ennast kunagi leida Lõuna-Eestist, kuid ma ei ka-hetse mitte midagi!» lausub Saunders.

«Minult küsitakse alati, kui ma ütlen, et ma olen lõuna-aafriklane, «Aga miks sa oled valge?» Aafrika on suur koht, ja Lõu-na-Aafrika on suur riik. Meil on 50 miljonit inimest, ja meie teine nimi on «Vikerkaare-riik» (rainbow nation). Aga me oleme kõik aafriklased. Värv ei ole oluline.» selgitab mees suurimat lõuna-aafriklaste kohta käivat müüti.

Hobideks peab mees muusikat ja kok-kamist. Pillidest oskab ta mängida klarnetit ja ka natuke kitarri. Oma esimese kontserdi andis mees 11-aastaselt, kui pidi esitama «When the Saints go marching in». Eriti meeldejääv olevat olnud suur aplaus.

Üheks faktiks, mida Saunders arvab, et enamus inimesi temast ei tea, on huvi ko-kanduse vastu. «Eriti meeldib mulle eks-perimenteerida eesti toiduga, et see oleks vürtsikam. Yum yum...» sõnab ta.

Lisaks sellele on mehel plaanis kirjuta-da romaan ja see ka ühel päeval avaldada. Parimaks soovituseks, mis talle antud, peab Saunders oma tüdruksõbra nõuan-net kanda talvel villaseid sokke.

Oma seniste töökogemuste põhjal teab mees kindlalt väita, et õpetajatöö on see kõige huvitavam. «Olen töötanud ka briti riigi heaks. See oli äärmiselt igav!» sõnab ta, «õpetajatöö on aga väga stressirohke. Sul on noored elud sinu kätes. Ma sain sel aastal palju halle juukseid juurde.»

Stressi vastu võitleb mees aga kokka-mise ja muusika kuulamisega, mis ta enda sõnul tundub toimivat.

«Mulle meeldivad inimesed, kes on avatud ja valmis õppima uusi asju,» sõ-nab Saunders. Omalt poolt noortele soo-vib mees tahet püüelda oma soovide täit-mise poole, sest kui väga tahta, on kõik võimalik!

Valga noored õppisid metsas ellu jääma

Riigikaitse tund on Valga gümnaa-siumis kohustuslik kõigile ja lõpeb metsalaagriga. «Ei pääsenud ükski tüdrukki sellest. Metsas käisid kõik, kuid esines ka neid kes ei tulnud, kes olid haiged või kes kartsid met-sas olevaid putukaid ja loomi,» ütleb laagris osalenu Sillen Klasman.

Relvad, ellujäämine ja loomadega silmitsi seis

Laagris õpetati, kuidas relvi käsit-seda, metsas ellu jääda, kuidas sel-leks vajalikku valmistada, orientee-ruda, milliseid taimi süüa ja kuidas õiged vitamiinid kätte saada ja kui-das metsas endale aset teha, kuidas «nähtamatuks jääda» ja kõike muud looduses ellujäämiseks vajalikku.

Muuhulgas räägiti ka sellest, kui-das loomadega toime tulla. «Meil oli üsna harukordne võimalus kohtuda metsisega, ta ei kartnud inimesi üld-se. Ta lihtsalt proovis rünnata neid, kes temast möödusid,» räägib Kevin Kattai, kes samuti laagris osales.

Eelarvamustest lahtiKuna aine on kohustuslik, olid

laagris ka tüdrukud, kes samu asju tegid mis poisidki, kuid Sillen Klas-man usub, et kogemusega jäid ra-hule ka tüdrukud, kes laagrisse ehk suurema eelarvamuse ja kartusega tulid. «Ma loodan, et järgmine aasta minnakse ka sinna, sest see on tõesti üks väga lahe kogemus!» ütleb ta.

Riigikaitset on Valga gümnaa-siumis õpetatud kaks aasta, seni on olnud see kohustuslik aine kõigile. Järgmisest aastas muutub aine vali-kuliseks. Riigikaitset õpetatakse ka Otepää ja Valga Vene gümnaasiumis ning lõpulaager on kõigi kooli õpi-lastele ühine.

ELEENE SAMMLER, [email protected]

Aprilli lõpus toimunud Valga gümnaasiumi 10. klassi õpilaste riigikaitsetund viis noored metsa-laagrisse, kus poisid ja tüdrukud võrdselt proovile pandi.

UUDISED

Derek Saunders. Foto: Erakogu

Karin Vagula (16) on Valga Põhikooli õpilane. Järgmisest aastast läheb ta gümnaasiumisse õppima. «Gümnaasium annab minu arvates parema hariduse, seda enam, kui soovid veel ka edasi õppima minna,» arvab Karin.

Ester Karuse (18) lõpetab tänavu Valga Gümnaasiumi. Tal on plaanis teha sisseastu-miskatsed Sisekaitseakadeemiasse. Samas pole Estri jaoks välistatud ka tööle asumine, sest tema sõnul muutub ta tuju kiiresti.

Siim Sillamägi (18) on Valga Gümnaasiumi abiturient. Tal on plaa-nis minna ülikooli kas ajakirjandust või kultuurikorraldust õppima. Kui aga ülikooli sisse ei saa, läheb ta tööle. Kuigi on võimalik, et üli-kool ta Valgast ära viib, tahaks ta lõpuks ikkagi Valka tagasi tulla. «See linn on nagu minu külge kinni kasvanud,» ütleb ta.

Taivo Post (19) õpib Valga Gümnaasiumi lõpu-klassis. Tal on plaanis teha sisseastumiskatsed Viljandi Kultuuriakadeemiasse. Kui see ei õnnes-tu, läheb ta tööle. Oma gümnaasiumiga Taivo ra-hul polnud ja Valgamaale ka edasi ei soovi jääda.

Murupead tõid Kure-pesa lastele rõõmu!

Sel ajal, kui kodudes peeti muna-depühi, käisid maakonna Punase Risti liikmed Valga väikelastekodus Kurepesa. Vabatahtlike eesmärgiks oli viia laste ellu vaheldust ja püha-derõõmu.

Koos meisterdati murupäid. Mu-rupea ise on mulda ja muruseemneid täis pandud sukk, millele on peale nikerdatud nägu. Regulaarselt kastes hakkab sukast välja kasvama muru. Pea vormimiseks oli vaja naistesukki.

Külaskäigu raames otsustasid mõned ülemeelikumad poisid tõm-mata need sukad hoopis endale pähe, tekitades sellega kõigis meis-terdajates palju elevust. Lõpuks said kõik soovijad endale tõelise muru-pea. Hiljem söödi küpsiseid ning joo-di kohvi, mahla või teed.

«Arvasime, et lapsed on meie peale vihased, sest oli laupäev ning ilm väga suvine. Kes küll sellise ilma-gatoas tahaks olla?» naersid Punase Risti liikmed ise.

«Lõpuks oldi ikkagi õnnelikud, sest lapsed jäid rahule ja kutsuti ta-gasigi, mida kindlasti Punase Risti liikmed teevad!»

AIVI BÕSTROVA, [email protected]

Tankla eelmine number rääkis vabatahtlikkusest ja sellega seon-duvast. Mida võtsid hiljuti ette Valgamaa Punase Risti noored vabatahtlikud?

Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa tähistasid 45 aastat sõprust

Tõrva sõpruskoolide festivali ajal toimus ka laat, kus sai osta erinevate maade käsitööd ja sümboolikat. Foto: Ülla Tamm

Tõrva Gümnaasiumis toimus mai alguses sõprus-koolide festival, mida nüüdseks on peetud kokku 45 korda. Traditsiooniliselt said kokku õpilased Tõrvast (Eesti), Salantaist (Leedu), Gdovist (Vene-maa) ning Priekulest (Läti).

PIIA PÄHKLAMÄE, ÜLLA TAMM, [email protected], [email protected]

Tõrva Gümnaasiumi vene keele õpetaja Talvi Musta sõ-nul on 45 aastat märkimisväärne aeg, eriti kui suurel osal Eesti koolidel nii kauaaegsed traditsioonid puuduvad.

4 riigi kohtumised Tõrvas on pärit aastast 1966, mil

Tõrva Gümnaasiumist saadeti välja kirjad erinevatesse liiduvabariikidesse ning pä-rast aastast kirjavahetust otsustati ka kok-ku saada.

Kohtumine pani noored aktiivselt tegutsema

Osalejad on enamasti koolide gümnaa-siumi õpilased ning koolidest saadetakse välja 30 liikmeline delegatsioon, kes ühe nädalavahetuse jooksul osalevad töötuba-des, võistlustel ja suveniirilaada ning suure sõpruskontserdi korraldamises.

Festivali ettevalmistused algasid juba

varakult ning isegi päev enne festivali oli korraldajatel käed-jalad tööd täis.

«Enda põhitöö jaoks on keeruline aega leida, kui nii palju on teha,» ütles vene keele õpetaja Talvi Must, kes on üks ürituse põhikorraldajatest.

Festivali päevakavad olid tihedalt planee-ritud hommikust kuni keskööni välja. Kui päeviti toimusid töötoad ning ekskursioo-nid, milles said osaleda vaid delegatsioonide liikmed, siis õhtuti toimusid küll diskod ning talendijahid, moeshowd ja esinemised, mida said nautida ka teised Tõrva õpilased.

Festival kummutas eelarvamusi erinevate rahvuste suhtes

«Esinemine oli lahe ning üritus vinks,» ütles talendijahil osalenud Infected Anthemi bassist. Bändi liikmete arvates oli festivali vaja selleks, et kummutada eelarvamused erinevatest rahvustest ja veeta meeldivalt aega enda rahvusvaheliste sõprade seltsis.

«Hirm oli venelastega suhtlemise ees, aga see oli asjata, tegelikult olid nad väga lahked ja sõbralikud,» jagas Viivika Valner oma festivali eelseid tundeid.

Tõrvas toimunud festivalil osalenud leedu noor Simona Stonkute sõnul andis kohtumine sõpru kogu eluks ning ta ei jõua järgmist aastat ära oodata, kui toimub fes-tival tema kodulinnas.

PROJEKTIIDEEDE KONKURSS ANNAB OHJAD NOORTE KÄTTE

Valgamaa partnerluskogu noortemeetme koordinaator Aile Viks kutsub noori üles oma kodukohas kokku saa-ma ja arendama ideid, mis parandaksid nende endi te-gevusvõimalusi.

«Need võivad olla näiteks noortekeskuse tegevusvõi-maluste laiendamine, noorte endi poolt algatatud ühisüri-tused, vaba aja tegevusteks vajalike asjade soetamine, koolitused, seminarid, laagrid ja õppepäevad,» selgitab Viks.

Projektiideesid saavad esitada Valgamaa valdades ja Tõrva linnas tegutsevad erinevad noorteühendused ja noorte sõpruskonnad vanu-ses 7-26.

Projektiideid saavad sügisel toetust

Ajavahemikus 5.-26. sep-tember 2011 saab neid esitada

Kui sul on idee, mis pakuks sulle ja su sõpradele uusi tege-vusvõimalusi, siis Valgamaa Partnerluskogul on sulle uudis. Käesoleva aasta sügisel avatakse «Noorte võimalused maal» projektiideede konkurss.

KADI VOOLAID, [email protected]

vastaval vormil Valgamaa Partner-luskogu noorte meetmete koordi-naatorile Aile Viks’ile. Igast vallast valitakse 4. oktoobriks parim idee ja ülejäänud ideed valitakse hindamis-tulemuste paremusjärjestuse alusel.

Parimatele toimub oktoobris projektikirjutamise koolitus, mille käigus vormitakse idee taotluseks. Novembri esimeses pooles esitavad koolituse läbinud noored oma idee juba nõuetekohasel projektitoetuse avaldusel koos sinna kuuluvate hin-napakkumiste või kalkulatsioonide-ga Valgamaa Partnerluskogule.

Koostöö MTÜ-ga, omaosalus ja täiskasvanud juhendaja olemasolu

«Üheks oluliseks punktiks pro-jektiidee konkursil on koostöö mit-tetulundusühinguga, kuna vahen-dite soetamisel on vajalik projekti kaasata mittetulundusühing, mille kaudu projekt esitatakse. Rahastuse saamiseks esitavad noored taotluse PRIA-sse,» toob Aile Viks välja pro-jektikonkursi eripära.

«Projektiideesid kirjutades ja planeerides on oluline teada, et ei

toetata investeeringuid maasse ja ehitistesse, mootorsõidukite soeta-mist, projektijuhtimise tasu, üldkulu (telefon jms), auhindu, kingitusi ja meeneid. Maksimaalne toetussum-ma ühe projektiidee kohta on 640 eurot ja 10% projekti kogumahust peab olema oma- või kaasfinantsee-ring,» selgitab Viks projektikonkursi rahalisi võimalusi.

Lisaks tuleb Partnerluskogu veel ka meelde, et soovitatav oleks täis-kasvanud juhendaja olemasolu ja näha soovitakse investeeringuid, mis on pikemaajalised ja uuendus-likud. «Kõigil programmis osalejatel on pidevalt tagatud nõustamine pro-jekti planeerimise, elluviimise ja hi-lisema aruandluse faasis,» kinnitab meetme koordinaator.

Viis olulist aspekti projektiidee juures

Aile Viks toob välja, et projek-tiidee hindamiskriteeriumiteks on viis olulist punkti: mõju piirkonnale, jätkusuutlikkus, omaalgatuslikkus, kaasavus ja uuenduslikkus.

«Lahtikirjutatult tähendab see, et hea projektiidee omab mõju Val-gamaa või selle piirkonna noortele. Projekt toob endaga kaasa noorte arenguks vajalikud jätkutegevused, mis on kavandatud realistlikult ja

nende elluviimiseks on olemas suutlikkus ja kompetents,» sel-gitab Viks.

«Lisaks on noortegrupp ise idee algataja ja läbiviija. dee väljatöötamisse ning edaspi-disesse projekti elluviimisesse on kaasatud partnerid ja teised noored; kavandatav idee on uu-den Valgamaal või omab uuen-duslikke elemente.»

«Ole ise see muutus, mida tahad maailmas näha»

See Mahatma Ghandi tsitaat ütleb selgelt, et kõik pisike-sed muutused algavad sinust enesest. Vaata kriitiliselt enda ümber, mõtle mis on sinu ko-gukonnas veel puudu või mis aitaks sul ja su sõpradel aktiiv-semalt aega veeta.

Ära jää ootama, et keegi tei-ne su idee ellu viiks, vaid võta ohjad enda kätte ja tee nii, et ka teistel noortel oleks sinu kodu-kohas hea olla. Rohkema info ja abi saamiseks projektiidee konkursi kohta pöörduge jul-gesti Valgamaa Partnerluskogu noortemeetmete koordinaatori Aile Viks’i poole aadressil [email protected] ja vaadake vee-bilehele www.valgaleader.ee.

NÄITLEMISPROJEKT VIIS NOOREDSUVISELE PRANTSUSMAALE

Tõlliste valla noored osalesid Tõlliste Avatud Noortekeskuse kaudu teatriteemalises noortevahetusprojektis «Road 666», mis viis nad 14. – 22. maiks Prantsusmaale, Allier’ maakonda.


Rahvusvahelises teatripro-jektis osales 21 noort Prant-susmaalt, Ungarist ja Eestist ning nende juhendajad. Enne Prantsusmaale minekut toi-mus kaks ettevalmistavat koh-tumist.

Jaanuaris kohtusid noored Tõlliste ANK-is Prantsuse ju-hendajatega ning mai alguses käisid teisel kohtumisel Prant-susmaal Sigrit Säinas ja Kad-rian Possul.

Tõlliste noortekeskuse noorsootöötaja Sigrit Säinas

oli eesti poole projektijuhiks. Lisaks osalesd noortevahetuses Raiko Al-lik, Johanna Ardel, Tanel Kaljuste, Rasmus Koroljov, Kadrian Possul, Sandra Rannakivi, Karoliine Saega ja Lisette Tohus.

Aastase ettevalmistusperioodi tulemusena anti etendused kolmes erinevas Allier’ maakonna linnas. Lavastuse keskseks teemaks oli ku-rat ning tekst põhines Edgar Rice Burroughsi näidendil «The Black Rider».

Etendus anti neljas keeles (eesti, prantsuse, ungari ja inglise), pakku-des seeläbi meeldejäävat kogemust nii näitlejatele kui ka vaatajatele.

TANKLA PASSI OMANIKUDKÄISID VABATAHTLIKE MESSIL

Maikuu esimese nädalal käisid 11 Valgamaa noort Tankla vabatahtliku passi omanikku ja muidu tubli noort tutvumas Riigikogu ning vabatahtlike organisatsioonide tegevusega.


Valgamaalt starditi hommikul vara ja esimene koht, kuhu pealinna jõudes suunduti, oli Riigikogu. Seal tehti eks-kursioon ning räägiti kõigest sellest, mis riigikogulaste ülesanneteks on. Pärast seda külastati Solarise keskust, kus aega veedeti osteldes.

Vabatahtlikke mess toi-mus Nokia kontserdimajas, kus olid esindatud paljud va-batahtlikud organisatsioonid alustades kaitseliiduga ja lõ-petades skautidega. Tänu sel-

lele õpiti isegi koos skautidega sõlmi tegema.

Veel sai lasta täpsust, teha Punase Risti poolt esmaabi lü-hikursusi, tutvuda vahetusõ-pilaste programmidega ning teha endale rinnamärke. Messi külastuse korraldasid Valga Maavalitsuse Teavitamis- ja Nõustamiskeskus ning Europe Direct’i Valgamaa infopunkt.

Kui kõik enda jaoks põnev oli vaadatud asuti tagasitee-le. Tehti veel söögi peatus ja mõne tunni pärast oldigi Val-gamaal tagasi aga juba koge-muse võrra rikkamad.


Ülemaakondliku suvekooli mõte teostus esimest korda 2010. aastal Sangaste vallas Kakulaanes, kus kohtusid maakonna 10 noortekes-kuse noored ja noortejuhid.

Sel aastal Annimatsil toimuva-le kolmepäevasele suvekoolile on kokku kutsutud Valgamaa 13 valla noored ning noortejuhid. Sellel aas-tal kaasatakse ka need vallad, kellel ei ole noortekeskust, seega plaanib kokku tulla 130 noort üle terve Valga maakonna.

Kolmepäevase programmi kestel õpivad noored Kaitseliidu poolt läbi-viidaval noortekoolitusel «Seigeldes osavaks», kuidas lasta õhupüssist, kuidas lasta vibu, kuidas orientee-

ruda ning takistusi ületada ja ene-sekaitset. Lisaks saavad nad veel

teada, mida pakub loodus toiduks. Hummuli Avatud Noortekesku-

«Otepää TV on noortesaade, mis ka-jastab noorte igapäeva elu ja sünd-musi,» seletas Kadri Orav. See saade on suunatud kõigile, et nii noored kui ka vanad saaksid teada, mis Ote-pääl toimub.

Ise tehtud, hästi tehtudOtepää TV saatejuhtideks on Ote-

pää Gümnaasiumi 10. klassi õpilased Triinu Aasaroht ja Kadri Palmiste, toimetaja on Tartu Ülikooli ajakirjan-dustudeng Gertu Võsu ning ideeau-tor ja filmimees on Kadri Orav.

Kõik noored teevad seda vaba-tahtlikult ning tasuta. Keegi neile palka ei maksa ning tegijaid ise pea-vadki seda oluline, et noored teevad, mis neile meeldib ja ise naudivad kogu protsessi.

Eeskuju võeti Anne noortekeskuselt

Autor jutustas, et Otepää TV idee tuli Tartu Anne noortekeskusest, kuna seal on see päris suurejooneli-ne ning on juba arenenud ka noor-teraadio. Raadioni unistab jõuda ka Kadri.

Hetkel on Otepää TV saade üsna lühike ning ilmub ainult kord kuus. Otepää noorsootöötaja unistab, et saade jõuaks kunagi nii kaugele, et vaatajate arv oleks palju suurem, kindlasti võiks veel saade pikem olla, ka paremat teostust loodetakse ning võibolla isegi võiks hakata ku-nagi toimuma otsesaateid.

Võimalus kajastada noorte teemasid

Noortesaate teemad on noorte endi poolt mõeldud ning kajastavad seda, mis on noortele oluline. Mui-dugi oodatakse kõigilt ideid, mida sooviksite näha saates. Kadri Orav ütles ka, et ootab rõõmuga oma mei-lile kirju, mis sisaldaksid soovi osale-da ise Otepää TV’s.

Kui tekkis soov näha, mida ote-päälased teevad Otepääl. mine vaata Otepää noortekeskuse kodulehekül-jele ning sealt saad näha noortesaa-teid.

NOORTEKESKUS

Noorsootöötaja Kadri Orav tahab elada nii,et vanas eas ei peaks midagi kahetsema

Kadri Orav on Otepää kandist pärit tüdruk, kes on 24 aastane. Ta õppis Viljandi Kultuuriakadeemias huvi-juht-loovtegevuse õpetajaks ning draamapedagoogiks. Tankla toime-tus uuriski, mida Kadri ja noored Otepääl teevad.

Kuidas Sa sattusid Otepää noortekeskusesse?

Tegelikult märkas minu isa kuu-lutust, et Otepää noortekeskusesse vajatakse noorsootöötajat ning soo-vitas mul kandideerida. Kuna olin otsustanud, et kohe magistrisse ei lähe õppima, siis otsustasingi end proovile panna. See on minu esime-ne erialane töökogemus. Tunnen, et saan tööga päris hästi hakkama.

Kui kaua oled noortekeskuses töötanud? Kuidas võtsid noored Sind vastu?

Eelmise aasta septembri lõpust saadik.Noored võtsid vastu üllata-valt hästi! Alguses oli ikkagi natu-kene võõristamist, aga hästi ruttu saime sõpradeks.

Milles seisneb Sinu töö noortega? Millised on Sinu tööülesanded?

Igapäevaselt tegelen noorte probleemidega, milleks on siis noortevahelised tülid, ropenda-mine, suhtlemisprobleemid ja ka muud mured, millega noored ise

minu juurde pöörduvad. Praegu on põhimureks noortel töö leid-

mine suveks. Hetkel üritangi leida noortele töökohti, et nad suvel ikka endale rakendust leiaksid. Muidu-gi peale probleemide lahendamise üritan noortega midagi koos ka hu-vitavat teha.

Miks valisid just sellise eriala ja miks meeldib Sulle noortega tegeleda?

Valisin selle eriala, sest üks hea tuttav õppis seda ja ta soovitas seda valikut mulle.

Kas teil on siin noortekeskuses ka mõni traditsioon tekkinud?

Päris traditsiooni ei ole veel tek-kinud, kuna ma olen siin üsna uus, kuid me teeme filmiõhtuid ning paar korda kuus teeme pannkooke või midagi muud maitsvat. Muidu-gi me kõik tahame ja töötame selle nimel, et meil tekiksid omanäolised traditsioonid.

Mis on Sinu positiivseimad kogemused seoses oma tööga?

Üks päev poisid ülbitsesid siin noortekas ja läksid väga ülemeeli-kuks. Lõpuks ma palusin neil lahku-da. Poisid said lõpuks aru, et nad olid valesti käitunud ning tõid mulle va-bandamiseks lilli ning palusid andeks.

Kas on ka midagi negatiivset seoses tööga?

Natukene teeb kurvaks see, et mõned noored ei oska hinnata

seda, mis neil olemas on.

Kui oluline on üldse noortekeskus Sinu elus?

Perekond on muidugi esimesel kohal, aga noortekeskus on siiski väga südamelähedane. Noored ta-havad muidugi koos palju erinevaid asju teha ning nad on öelnud, et nad ei taha, et ma ära läheksin, mis teeb eriti head meelt ning annab edaspi-diseks palju jaksu juurde.

Kas tulevikus näed ka end noortekeskuses töötamas?

Jah, nii palju on teha sellel erialal.

Mida meeldib Otepää noortele teha noortekas?

Otepää noortele meeldib väga padjatuba, koos kuulda muusikat, piljardit mängida.

Kindlasti on peale noortekeskuse Sul veel mõni hobi?

Annan hip-hop tantsutrenne, sõidan lumelauga, mängin klaverit ja laulan.

Kui kaua oled tegelenud hip-hopiga?

Üle aasta.

Kust kohast tuli see idee hip-hopi hakkata lastele õpetama?

Olen peaaegu terve elu tantsi-nud. Olen 16 aastat tantsinud rah-vatantsu. Käisin Viljandis hip- hopi trennides ja kui tulin Otepääle, tahtsid mu sõbrad ka sellega tege-leda, nii tekkiski idee, et võiks ka lapsi õpetada. Nüüdseks on mul mitu oma gruppi tekkinud, keda ma õpetan.

Kas Sa tantsid ka praegu rahvatantsu?

Hetkel mitte, aga lähitulevikus sooviks küll.

Mida pead enda tugevaimaks iseloomujooneks?

Tahtejõudu.

Mida teeksid 64000 euroga (ehk ligi miljoni krooniga)?

Läheksin ümbermaailmareisile. Kindlasti investeeriksin ka natuke-ne noortekeskusesse.

Elu moto: Elada nii, et vanadus põl-ves ei peaks midagi kahetsema.

MERILY VIKS, [email protected]

Alates eelmise aasta sügisest juhib Otepää noortekeskust säravate silmadega pisike Otepää tüdruk Kadri Orav. Kindlasti ei tasu aga tema lühikesest kasvust end petta lasta – Kadri on poole aastaga noortekeskuse noori täis toonud.

Otepää TV – esimeneNoortetelevisioon Valgamaal!

OTEPÄÄ TV

MERILY VIKS, [email protected]

Kadri Orav (paremal) koos Otepää TV noortega. Foto: Erakogu

Otepää TV saate tegijad (vasakult) Triinu Aasaroht, Kadri Palmiste ja Gertu Võsu. Foto: Erakogu

Otepää noored. Foto: Erakogu

Alates selle aasta jaanuarist ilmub Otepää noorte poolt valmistatud noortesaade, mille nimeks on Otepää TV.

VALGAMAA NOORTE SUVEKOOL

Valgamaa noortele korraldatakse teist korda suvekooli2009. aastal sündinud ideest korraldada Valgamaa noortekeskuste suvekool on saamas traditsioon. Sellel aastal toimub suvekool 25.-27. juulil Annimatsi kämpingus Otepää Avatud Noortekeskuse eestvedamisel.

DEA MARGUS, Sangaste valla noorsootöö[email protected]

Sarnaselt eelmisele aastale paneb ka seekordne suvekool proovile maakonna noorte oskused erinevate ülesannetega hakkama saada. Foto:Timo Arbeiter

Miks toetabPartnerluskogusuvekooli korraldamist?

Valgamaa Partnerluskogujuhatuse esimees

Ermo Kruuse

Valgamaa Partnerluskogu üheks ees-märgiks on noorsootöö arendamine Val-gamaal ja arvestades, et partnerluskogu koondab mitteformaalselt ka noorsoo-töötajate võrgustikke, siis noorte suve-kooli idee on just see, mille on algatanud noorsootöötajad ning mis panustab olu-lisel määral noorsootegevusse. Samuti väärtustab ja toetab Valgamaa Partner-luskogu omaalgatuslikke tegevusi ning noorte suvekool on heaks näiteks hästi toimivast maakonna ülesest projektist, kus partnerluskogu poolt soovitakse kaasa aidata iga-aastase suvekooli tra-ditsiooni tekkele.

Valgamaa Partnerluskogunoortemeetmete koordinaator

Aile Viks

Noorte suvekooli on kaasatud kõik Val-gamaa vallad, Tõrva ja Valga linn. Seal kohtuvad erinevate valdade noored, mis loob eelduse noortele ja noorsoo-töötajatele edasiste suhete loomiseks, kontaktide tekkeks ja edasisteks koos-tegemisteks. Need tegevused toetavad Valgamaa noorsoovõrgustiku arengut. Samuti loodame, et suvekooli järgne suhtlus muutub aktiivsemaks ja ühel päeval on meil olemas efektiivne ja toimiv tervet maakonda hõlmav noor-sootöö sotsiaalne infrastruktuur. See on juba suur võit Valgamaa noorsoo-võrgustikule ja mis kõige olulisem, see on saanud alguse inimeste enda aktiiv-susest.

Valgamaa Partnerluskogul on ka üks pisikene soov, kus loodame, et tule-vikus on igast Valgamaa vallast olemas vähemalt kolm aktiivset noorsootööga tegelevat inimest, see välistaks info-liikumise takerdumise juhul, kui noor-sootööga tegelev inimene peaks kolima teise piirkonda või asuma kogemusi omandama välismaale. Suvekool an-nabki võimaluse luua kontakte ja aren-dada võrgustikku.

Miks peatesuvekooli oluliseks?

se noorsootöötaja Jaana Butov leiab, et suvekool on ilus iga-aastane traditsioon, millega Valgamaa noorsootöö paistab välja üle terve Eesti ja ka koha-likul tasandil.

«Noortekeskuste suvekool annab võimaluse noortejuh-tidel end proovile panna ja arendada noorsootöötajate koostööd. Samas on noortel või-malus tutvuda teiste maakonna noortega ning nende tegemiste-ga,» toob Butov välja.

Otepää Avatud Noortekes-kuse juhataja Kadri Orav arvab, et suvekool on parim koht, kus Valgamaa noored kokku saavad ning kontakte loovad. «Noortekeskuste suvekool annab noortele tõuke edas-pidiseks koostööks, et hiljem ühiselt midagi ette võtta,» peab Orav suvekooli suurimaks väär-tuseks.

Suvekooli programm tuleb mitmekesine. Peale kaitselii-du programmi pakuvad omalt

poolt tegevusi noorsootöötajad. Tegusa päeva lõpul ootab noori ees mõlemal õhtul meelelahutusprogramm.

Esimesel õhtul on kavas omaloo-minguprogramm, ühislaulmine ning öökino. Teisel õhtul astuvad lavale kaks Eestis nime teinud bändi, õhtu jätkub disko ning öökinoga. Nagu eelmisel aastalgi, tuleb päeva juhtima ning noori motiveerima Venno Loosaar.

Otepää TV vaatamiseks mine aadressile

noortekeskus.otepaa.eeja klõpsa lingile«Otepää TV»


SUVE ERI

Valgamaa Partnerluskogunoortemeetmete koordinaator

Aile Viks

Suvesumm lubab teist aastat järjest suurt suvesündmust

Suvesummi korraldamise mõte tuli juba Tõlliste noortevolikogu teisel koosolekul 2010. aasta aprillis. Aju-rünnaku käigus tekkis idee, et võiks taastada legendaarse Sooru Kar-summi.

Noortevolikogu otsustas, et teeb noortepärase kogupereürituse ning nii sündis Suvesummi idee. Seejä-rel tehti kohe algust sündmuse kor-raldamisega, mis toimus kiirelt ja konstruktiivselt. Tõlliste noortevo-likogu oli äärmiselt positiivne ning optimistlik.

Möödunud aasta andis indu selle aasta Suvesummiks

«Uskusime juba korraldamise ajal, et kui pakume Tõlliste valla ini-mestele kodu lähedal tasuta pereüri-tust, siis mõni pere end ikka kohale veab,» sõnas toonane Tõlliste noor-tevolikogu esimees ja Suvesumm 2010 peakorraldaja Raiko Allik.


Tõlliste noortevolikogu korraldatud Suvesumm 2010 oli nii populaarne, et lausa nõuti uut samalaadset üritust. Kuidas kõik alguse sai ja mis toimub sel suvel?

Eelmise aasta sündmuse peakorraldajateks olid Tõlliste noortevolikogu liikmed. Esiplaanil (paremalt) Raiko Allik ja Katre Kikkas . Foto: Ülav Neumann

Sündmuse lõppedes ja sel-lele tagasi vaadates ei ole Allik kiidusõnadega kitsi.

«Üritus läks korda paremi-

ni, kui arvata oskasime. Poleks lootnud, et nii palju rahvast kokku tuleb ning kõik nii hästi sujub. Muidugi oli ka kitsas-

kohti, mida parandada. Seega teeme järgmisel aastal Suvesummi veel suuremalt ja uhkemalt!»

Nii oli juba esimese ürituse järel Tõlliste noortevolikogu meeskonnal kindel plaan Suve-summi korrata. Mitmeid kuid on kogupereüritu-se korraldamine hoos olnud.

Lubatakse suurejoonelisust ja adrenaliiniSuvesumm 2011 toimub 30. juulil 2011. aas-

tal, algusega kell 16.00. See on kogupereüritus, kus on midagi igale vanusele.

Esinevad noortebändid üle Eesti (Köömes, Breymes, Regina, Pariis, Reach to her ja Inner Trade). Kohal on vinged atraktsioonid (zorbid, batuudid, atv-d) ning toimub mitmeid erinevaid võistlusi.

Sel aastal lubasid Tõlliste Noortevolikogu liikmed teha kõik, mis võimalik, et pakkuda osalejatele võimalus teha adrenaliinirohke sõit üle järve.

Kõik valgamaalased on oodatud!Asjade tegemine sõltub kõik inimestest. Kui

on tahe midagi ära teha, siis koos õige meeskon-naga seda ka tehakse. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Sellise optimistliku noodiga on Raiko Allik ja Tõlliste noortevolikogu ka selle aasta sündmust korraldades.

«Ma loodan siiralt, et selle aasta üritusele

Eelmise aasta Suvesumm tõi kokku suure hulga noori ja täiskasvanuid nii Tõlliste vallast kui ka mujalt Valgamaalt . Foto: Ülav Neumann

tuleb palju inimesi. Selliste ürituste toimumine sõltub kõik publikust. See on jaanipäevalaadne üritus ja usun, et kõigile meeldiks, kui aastas oleks mitu jaanipäeva. Kui tahate ka

sel aastal saada osa Valgamaa pari-mast kogupereüritusest, siis näeme 30.juuli Soorus!» sõnas Suvesumm 2011 peakorraldaja Raiko Allik.

Suvi Valgamaal pakub noortele ohtralt tegutsemisvõimalusi

Valga-Valka linnapäevadKahe linna ühised linnapäe-

vad toimuvad 10-12 juuni ning huvipüüdjana võib välja käia nende raames toimuva Sum-merjam 2011 Tõrva Tantsumäel ning Valga muuseumi hoovis lavastuva «Nipernaadi». Pime-duse saabudes jätkab seal öö-kino kaheosalise operetifilmiga «Savoy ball».

Valga militaarajaloo festival19. - 20. augustini viiakse

Euroopa kultuuripealinn Tal-linn 2011 raames Valga linna eri paigus läbi militaarajaloo festival, mille eesmärgiks on tutvustada Eesti ajalugu läbi sõjaajaloo prisma. Muuhulgas toimuvad näidislahingud ja sõjameeste marss läbi linna, li-saks veel kontserdid, näitused, viikingite laager, vanavara laat ja erinevad tegevused nii lastele kui täiskasvanutele.

Laadad4. juunil toimub Lõuna-Ees-

ti memme-taadi suvepidu, mis sisaldab endas ka käsitööturgu kultuurikeskuse pargis. 11. juu-nil toimub Valga kesklinnas Liivimaa laat, ning 7. augustil Pähklilinna käsitöö- ja rah-vakunstipäev, kus lisaks tra-ditsioonilisele käsitöölaadale Otepää kultuurikeskuse pargis on veel käsitöö õpitoad ja rah-vamuusikud kultuurikeskuse terrassil.

Kontsert ja näidendErinevaid kontserte toimub

suve jooksul nii Tõrva kirik-kammersaalis, Otepää kirikus, Kunstimäe puhkemajas, Kolga talus kui ka Kiisatamme kultuu-ritalus. Viimases lavasub juuli lõpus ka «Peiarite õhtunäitus».

Tuntuimad on aga loomuli-kult Leigo kontserdid, kus ük-

sikud kontserdid tipnevad 5.-6. augustini toimuva Leigo Jär-vemuusika festivaliga. Lisaks toimub arvukalt mõisakontser-te. Rokihuvilistel tasub kõrva taha panna, et sel aastal toimub Punk Rock keldrist väljas Val-gamaal Aakres ja palju tuntud esinejaid pakub Raudtee Rock Valgas.

Sport ja tehnika12. juunil toimub Otepää

matk ümber Pühajärve, 23. juu-nil Tänavakorvpalli EMV Ote-pää etapp keskväljakul, 9. juulil jooks ümber Pühajärve ning juuli viimastel päevadel viika-se läbi nii Laste jalgpalliturniiri Otepää Cup 2011 kui ka Pühajär-ve rannavolle 2011.

Mootorrattafännide täht-sündumseks saab sel suvel rah-vusvaheline motokokkutulek Otepää Tour, mis toimub 17.-19. juuni Otepääl. Suve lõpetab 19.-21 august toimuv XI Amee-rika autode kokkutulek Power Camp: ameerika autode paraad Otepää kesklinnas, demonst-ratsioonsõidud ja erinevad an-samblid välilaval Annimatsil.

Laagrid ja suvepäevadPuka-Palupera ühissuvelaa-

ger toimub 24.-26.august Soon-tagal. Sihtgrupiks on Puka ja Palupera valla noored vanuses 8-18 aastat. Muuhulgas toimub esmaabi õpe, orienteerumine, paintpall, õhupüssi ja vibu lask-mine, LARP ja palju muud.

Valgamaa Noorte Suvepäe-vad 2011 toimuvad 27.-29. juulil Annimatsil. Kohal on Kaitse-liit, kes pakub noortele erine-vad tegevusi, lisaks öökino, disko, kaks noortebändi jne. 25 - 27 juuli toimub Valgamaa Noortekeskuse teine suvekool «Seigeldes osavaks». Üritus on suunatud 120-le maakonna noorele, kaastates ka nende val-dade noori, kus noortekeskusi või noortetubasid ei ole.


Nagu alati, tuleb suve algusega ka kooli lõpetamine. Seoses sellega uuris Tankla reporter Karina Tiivel välja kõikide Valgamaa kooli lõpuaktuste ajad ja toimumiskohad.

KOOL LÕPETAMISE AEG ASUKOHT

Ala Põhikool 18. juuni kell 12 Ala, Helme vald

Audentse Spordigüm-naasiumi Otepää filiaal

18. juuni kell 16 Otepää, Lipuväljak 13

Hargla Kool 18. juuni kell 14 Hargla küla, Taheva vald

Helme Sanatoorne Internaatkool

17. juuni kell 12 Kirikuküla küla, Helme vald

Hummuli Põhikool 19. juuni kell 14 Hummuli alevik, Hummuli vald

Keeni Põhikool 20. juuni kell 18 Keeni küla, Sangaste vald

Lüllemäe Põhikool Lõpetajaid sel aastal ei ole.

Otepää Gümnaasium 9. klass 18. juuni kell 1212. klass 18. juuni kell 16

Otepää, Koolitare 5

Palupera Põhikool 18. juuni kell 12 Palupera küla, Palupera vald

Pühajärve Põhikool 17. juuni kell 16 Sihva küla, Otepää vald

Puka Keskkool 9. klass 22. juuni kell 1212. klass 22. juuni kell 16

Puka kultuurimaja (Puka, Kooli 6)

Riidaja Põhikool 17. juuni kell 19 Riidaja küla, Põdrala vald

Tõrva Gümnaasium 9. klass 22. juuni kell 1212. klass 22. juuni kell 16

Tõrva, Puiestee 1

Tsirguliina Keskkool 9. klass 22. juuni kell 1312. klass 22. juuni kell 17

Tsirguliina, Nooruse 1

Valga Gümnaasium 9. klass 17. juuni kell 1212. klass 18. juuni kell 12

Valga Kultuurikeskus (Valga, Kesk 1)

Valga Kaugõppegüm-naasium

17. juuni kell 18 Valga Kultuurikeskus (Valga, Kesk 1)

Valga Põhikool 17. juuni kell 15 Valga Kultuurikeskus (Valga, Kesk 1)

Valga Vene Gümnaa-sium

9. klass 20. juuni kell 1212. klass 18. juuni kell 15

Valga, Kuperjanovi 99

Valgamaa põhikoolideja gümnaasiumitelõpetamise ajad

Eesmärgiks on ka noorte teadlikkuse tõst-mine erinevatest noorsootöös osalemise võimalustest ning noortele õpetada CV koostamise põhimõtteid ja neid juhendada.

Stardiplats ei paku infot ainult töökoh-tade kohta, vaid ka erinevate praktikate, vabatahtliku tegevuse võimaluste, noorte-projektide, koolituste ja noorsoovahetuste.

Töökuulutused sorteeritakse välja vastavalt sellele, et need oleksid sobili-kud noortele – ei oleks nõutud viit aastat töökogemust või magistrikaardi.

Tööpakkumistele saab vastata ilma end saidil registreerimata, kuid registree-rumine on tehtud kasutajatele võimali-kult mugavaks.

Seda kui palju noori stardiplats.ee-st töö saanud on, ei ole teada, kuid sellel-gi on oma selgitus. «Meie eesmärk on pigem erinevate võimaluste pakkumi-ne noortele ning see, et nad koostaksid silmapaistva ja isikupärase CV,» nagu ütleb projekti edasiarendaja ja selle eest vastutav Liis Kuusk.

Seda aitab tagada tihe koostöö kar-jäärinõustajatega, kellele saab e-posti teel küsimusi esitada ning vastused on nähtavad küsimus-vastus rubriigis.

Stardiplatsi tutvustati esmakordselt detsembris toimunud Teeviida messil 2010. aastal. Selle eestvedaja on Eesti Noorsootöö Keskus. Teenus on nii töö otsijatele kui pakkujatele tasuta.

Stardiplats on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi «Noorsootöö kvaliteedi aren-damine» raames.

Stardiplats.ee aitab töömaailma startida


Stardiplats.ee on noortele suunatud online CV-keskkond. Portaal aitab noortel tööturule siseneda ning väärtustada erinevaid õpi- ja töökogemusi ning mitteformaalset õpet.

Mida ma pean tegema, et Stardiplatsilt edukalt startida?

ESF Stardiplats suuna juht,ESF programm «Noorsootöö kvaliteedi arendamine», Eesti Noorsootöö Keskus

Liis Kuusk

Esimene samm on registreerida ennast kasutajaks, mida saab hõlpsasti teha kas ID kaardi, ID mobiili või Faceboo-ki konto kaudu. Lisaks ka Stardiplatsi salasõnaga.

Teisena tuleks koostada CV ning panna sinna kirja kõik töö- ja prakti-kakogemused, isegi kõige väiksemad, näiteks suvetöö, vanemate ettevõttes abiks olemine nädalavahetustel või vabatahtlik tegevus mõnes noorteor-ganisatsioonis.

Kolmanda sammuna võiks uus ka-sutaja vaadata antud hetkel pakuta-vaid töö- ja praktikakohti ning asuda hoogsasti kandideerima.

Info stardiplats.ee portaalist jõudis mi-nuni sõprade kaudu, kes olid liitunud ning seda kiitsid. Sealt saab otse ja mu-gavalt kandideerida erinevatele töö- ja praktika pakkumistele.

Meeldib, et seal on hea kujundus, erksad värvid ning lihtne ja mugav süs-teem. Muide, portaalist leiab ka huvi-tavaid artikleid personalijuhtidelt ning teistelt praktikutelt.

Sait on ülesehitatud lihtsalt ja loo-giliselt, ei tekkinud bürokraatia tunnet, ainult esimene kord oli natukene võõ-rastav.

Kuna liitusin Stardiplats.ee portaali-ga alles hiljuti, ei ole ma veel personaal-seid pakkumisi saanud.

Küll aga usun ja loodan, et läbi ak-tiivse kandideerimise leian varsti just mulle sobiva pakkumise.

Stardiplatsilt startija

Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž Euroopa õpingute magistriõpe,

Signe Tõnismäe

Laulu ja tantsu nii kevadel kui suvel

Valgamaa peost saavad osa võtta kõik maakonna koorid ja tantsurühmad, kes ennast on ette valmistanud. Sellest suu-remas ootusärevuses ollakse aga noorte

laulu- ja tantsupeost «Maa ja ilm» , kus mõned meie maakonna tublimad laulu-koorid ning tantsurühmad osalevad.

Noorte laulu- ja tantsupidu toimub juba XI korda, seekord 1.-3. juulil Tal-linna lauluväljakul.

PIIA PÄHKLAMÄE, [email protected]

Valgamaa laulu- ja tantsupeolistele alustab hooaega Valgamaa laulu- ja tantsupidu, mis toimub 28. mail Tõrva Gümnaasiumi staadionil.

Valgamaalt on laulukaare all:• Otepää Gümn poistekoor• Tõrva Gümn poistekoor• Valga Gümn poistekoor Maru• Otepää Gümn segakoor• Tõrva Gümn segakoor• Valga Gümn segakoor Ehe• Tõrva Laulustuudio neidudekoorValgamaalt on tantsupeol:• Keeni PK võimlemisrühm• Stuudio LYS võimlemisrühm• Riidaja PK võimlemisrühm• Stuudio LYS noorem rühm• Pikasilla Põhikooli väikesed võimlejad

• MTÜ Pilleriin naisrühm• Otepää noored• Otepää Gümn 7. -9. klassi segarühm• Keeni Pk 7. -9. klassi segarühm• Puka Kk 5. -6. klassi tantsurühm• Riidaja Pk 5. -6. klassi rahvatantsurühm• Lüllemäe Pk rahvatantsurühm• Otepää Gümn 4. klass• Valga KHK 2.-3. klassi rahvatantsurühm• Otepää Gümn 3. klass• Keeni Põhikooli 2.-3. klassi segarühm• Pühajärve Pk rahvatantsurühm Linavästrik• Tõrva Gümn 2.-3. klassi segarühm• Tõrva Gümna 1. klassi segarühm


MEELELAHUTUS

Selle suve moemoto: Ole spontaanne!Ja ebasobiv riietus on küll hale vabandus! Liina Mingi näitab ja Tankla reporter Eleene Sammler jäädvustab nippe, kuidas kameeleoni moodi riideid kanda, et ükski spontaanne mõte või tegu vale riietuse tõttu tegemata ei jääks.

Liina liigub liivalt linna!Vanad head rannamõnud, aga äkki tuli mõte pähe, kui nüüd korraks linna läheks?

„Suvegarderoobile üle minnes jätkan ikka õhukeste ürpide

kogumist, et hea visata peale ja käiks ringi nii nagu oleks kogu-

aeg rannas.“

„Mu valge ürp oli veel vana hea krooniajal kümme eeki,

must kleit euro, rihmikud veits pea-le euro. Kaltsukast siis. Vaese

tudengi värk ikka.“

Kergest materjalist imekotti tuulekas, mille puhul Sa ise ka ei usu,kui väikseks seda keerata saab…Kui on plaan kauemaks sõb-ra leiba sööma jääda, või veel teistki tuttavat külasta-da… Siis suurem, ent samuti ülistiiline pagas näppu. Pil-

dilolevat Mary Pop-pinsi imekotti te

ilmselt kergesti ei leia, kuid hea õnne kor-ral võite sinna kaltsulaadale s a t t u -

da, kust selle sain.

Da-Da…Ja Bon Voyage!

Kõrged kirjud kingad jalga ja voorusevöö peale – ja muidugi nendega matchiv ridikül! Ja Ur-ban-Liina läkski linna.Muidugi on tore suvel kodus olla ja koolist ja värgist, eelkõige särgist puhata päikesele kõhtu

näidata. Ent sellest hoolimata peab kuidagi ka mälestusi koguma. Kindlasti on elu jooksul kogunenud mõnigi sõber väljas-pool Valgamaad. Mine ja külasta neid! Me armastame küll matkamist ja pikki romantilisi jalutuskäike, aga Val-gas on RONGID! Et siis mis muud tänavariided selga…

«Kui mulle asi MEELDIB, siis see, et pool linna veel sama-

suguse – näiteks kotiga käib, siis mind see küll ei häiri.»

„Aga ilmselt jälgin rohkem, mis on seljas neil nais-

terahvastel, kes on minuga sarnase kehakujuga. Iseennast peaks ar-

mastama ja olema endale eeskuju. Igast uusi stiile võib üle võtta ja katsetada

erinevate asjadega, aga kui see ikka üldse ei ole MINA, siis ei kanna

ju välja.“

Kui oled lõpuks õh-tuhämaruses ku-rat-teab-kuhu ko-hale jõudnud ja Sul on vaid aadress, kus Sind juba pikisilmi oodatakse… siis ei tasu orienteeru-misega pead vaevata, mine lihtsalt grill-li-ha lõhna peale.Ja Sa tead, et

„Ma väga naljalt ei hoia katkiseid asju alles, üldse

riideid, mis mind ikka häirivad, siis ei ole mõtet neil hoida, sest kui ikka kapis

pole ruumi ja siis iga kord kui vaadata sinna sisse, siis kapp riideid täis aga midagi selga

pole ikka panna, et tõesti pigem vähem aga väga kindlad asjad, mis meeldi-

vad kui hunnik õnnetusi.“

sellised spontaansed tuttavate grill-õhtu crashimised tasuvad ära! Saad kõhu

täis, keegi on Sinu nägemise üle siiralt rõõmus ja kuna oled

tõenäoliselt ainus tundmatu seltskonnas, saab Sinust õhtu nael, sest peale ülima vaimu-kuse näed Sa ka ülicool välja.Lõppude lõpuks on ikka sõp-

rus see, mis elust hea elu ja su-vest suve teeb. See on täiesti okei,

kui ajaviiteks ühes-välja-sirutatud-käes-fotokas reidipõlvnevusega sõbrakaid teete.

«Ma ei taha liiga silmatorkavalt riides käia, kuigi hakkan mõtlema, et

üks mu lemmikvärve on roosa, lemmikkleit on roosa ja mitte väga pikk. Midagi ei pane sellepärast

selga, et nüüd on äge.»

„Ma arvan, et jälgides, mis moes, mida inimesed tänaval

kannavad, mis sõbrad, millest kuskil moeblogides räägitakse, et annab mulle just rohkem enesekindlustkanda seda, mida tahan.“

KAITSE ENNAST MEIE SUVISE SÕBRA EEST!


Kuidas olla tark ning terve?Tulemas on suvi, päike aktiviseerub ja

hakkab taevavõlvil võtma kõrgemat kaart. Ülemäärase päikesekiirgusega võib kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuun-süsteemi nõrgenemine, melanoomid ja na-havähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine.

Hoolitse suvel oma juuste eestPäikesekiirguse eest tuleb juukseid kaitsta.

Liigne päevitamine pleegitab juukseid, muu-dab nad tuhmiks, kuivaks ja hapraks, mistõt-tu hakkavad nad katkema ning neid on raske kammida. Seetõttu tuleb päevitamise ajaks pähe panna kas rätik või kübar.

Kas päikesekreemid kaitsevad ka tegelikult?

Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust kreemis, piimas iseloomustab kaitsefaktor (SPF). Kui muidu tekib päikesepõletus pärast 15–20 minuti pikkust päevitamist, siis kasuta-des kreemi kaitsefaktoriga 4, pikeneb ohutum aeg ühe tunnini.

Päikesega ei tohi liialdada ka siis, kui ka-sutad kreeme, sest päikesekaitsefaktor SPF kaitseb siiski vaid päikesepõletuse eest, mitte

UVA-kiirguse eest. UVA- kiirgus lisab oluliselt nahavähi ohtu ja kiirendab selle vananemist.

Vaatamata väidetavale päikesekaitsele, ei suuda ükski toode kaitsta täielikult ultravio-lettkiirguse eest. Päikesekaitsetoodetest ei tohi jätta eksitavat muljet - need ei kaitse imikuid ja väikelapsi täielikult.

Päevitamine on suvel toredam, kui tead, kuidas selle käigus ka end hoida. Foto: Aivi Bõstrova

23. 2. 7. 16.

1.

8.

3.

20. 9.

4.

5. 6.

11.

10.

24.

22.

13.

18. Vastus:

21. 15.

19.

17.

TANKLA RISTSÕNA!

Saada õige vastus kuni 25. augustini 2011 aadressile [email protected]õigi õigesti vastanute vahel loositakse välja põnevaid auhindu! Ristsõna koostas: Katre Kikkas

ALLA:2. Nimeta institutsioon, kellega on oluline teha koostööd taotledes toetust „Noorte võimalused maal“ projektiideede konkursilt?. 7. Kelleks tahab saada Karl Kirt? 8. Mille moodi näeb välja Elle Prillingu tavaline päev Indias? 13. Nimeta sündmus, mis toimub 4. juunil Valgas. 14. Nimeta arv, mitu aastat on Valga Gümnaasiumis õpetatud Riigikaitset. 16. Nimeta mille võrra rikkamaks said noored, kes osalesid Vabatahtlike messil18. Nimeta sotsiaalmeedia kanal, mida kasutasid Filmitalgutel osalenud Valgamaa noored enda promomiseks. 20. Nimeta Aakre tantsugrupp, mis esines Sangaste heategevuslikul kevadkontsertil.22. Nimeta maakond, kust on pärit Carmen Tsvetkov. 23. Nimeta kirjanduslik teos, mida mainib Siiri Liiva peatoimetaja veerus.

PAREMALE:1. Nimeta kõrgkool, mille sisseastumiskatsetele plaanib

minna Ester Karuse. 3. Mis on Suvesumm?

4. Nimeta roll, mida täitis Sigrit Vilt esialgu Valga stuudios „Naeratus“. 5. Nimeta pill, mida mängib Tiit Lepp. 6. Nimeta selle suve moto. 9. Nimeta meetod, mille abil tutvustatakse projekti „Maailm on mu tagaõu!“ infopäevadel noorte vabatahtliku tegevuse ja

omaalgatuse teemasid. 10. Nimeta eriala, mida Deivi Sarapson õpib. 11. Nimeta Tõrva Gümnaasiumi selle aasta spordipäeva teema. 12. Keda otsiti Tsirguliinas? 15. Nimeta noorsootöötaja, kes on teatriteemalise noortevahetusprojekti

„Road666“ Eesti poolseks projektijuhiks?16. Nimeta institutsioon, kust Motoklubi Karmid Karlid said toetust Eesti-Läti koostööprojekti raames. 19. Nimeta organisatsioon, mille liikmed käisid munapühade ajal Valga väikelastekodus Kurepesa. 21. Nimeta koht, kus toimuvad Valgamaa noorte suvepäevad. 24. Nimeta kehaosa, mille eest tuleb suvel erilist hoolt kanda.

Vastuse vihje:Mis teeme kõik koosjuunis, juulis ja augustis?

Eesti talentSangaste lavalaudadel

Sellekordse kontserdi eesmärk oli valla elani-kele midagi uut pakkuda. Sealhulgas koguti ka raha valla noortekeskusele. Noored artistid Aa-krest, Tõrvast, Kuldrest ja Hummulist esinesid laulude ning tantsunumbritega. Esinema oli kutsutud ka talendisaate „Eesti Talent“ võitja, lehepillimängija Erki-Andres Nuut.

Hummuli Segakoor laulis kaks mõtlikumat laulu, tantsuga esinesid Kuldre tantsutüdru-kud, Aakre tantsugrupp „Ässad“ ja Keeni Põ-hikooli Võimlemisrühm. Tõrva noored tulid lavale näidendiga, mis mõeldudki esitamiseks heategevuslikele üritustele. Õhtujuhiks oli ko-halik noorsootöötaja Dea Margus.

Esinema tuldi vabast tahtest, et saada esi-nemiskogemus ning näidata uut repertuaari. Kuna võistlusmoment puudus, jäi ainult puhas esinemise rõõm.

Võrreldes eelmise samanäolise kontserdiga oli seekordne kindlasti väga hästi õnnestunud. Publikut oli kordades rohkem. Leivanumbriks oli kindlasti lehepillimängija, keda paljud vaa-tama tulid. Publikut meelitas kindlasti tugev reklaam nii internetis, plakatitel kui ka sõna-des.

Tegemist oli heategevusliku kevadkontser-diga, seega oli pileti maksumuseks 3€. Kogu-tud kasum kasutatakse ära noortekeskusesse vajalike vahendite soetamiseks. Tugevaima aplausi pälvis loomulikult Erki-Andres Nuut.

Sangaste Valla Avatud Noortekeskuse noor-sootöötaja Rait Elveti eestvedamisel korraldati aprilli lõpus Sangaste Seltsimajas heatege-vusliku kevadkontserdi, kus esines tuntud lehepillimängija.


Documents

Noorteleht Tankla nr 3 (05-11)