Noorteleht Tankla nr 8(10-2012)

käsipall

Kas teadsid, et Valga maakond tähistas juba enda 92. sünnipäeva!Millal Valga maakond moodustati? Mida maakonnas selle tähtsa päeva puhul tehti?

Maakonna põnevast sünnipäevapeost ja kõigest muust sellega seonduvast lk 4.

LUU

BI A

LL

Valgamaa noorteleht nr 3(8) Heade mõtete ja ideede jagaja Oktoober 2012

WWW.TANKLA.NET

«Pean tunnistama, et ma ikka olen saanud kõike, mida olen soovinud. Ma pole

aga kunagi saanud midagi niisama – ikka suurte pingutuste

tulemusena.» Loe rohkem Siiri Põldsaarest ja tema

tegemistest leheküljelt 9.

Tulevased käsipalli liidridVII OMA PROJEKTIIDEE ELLU IDEESTARTERI ABIGA!

NOORTEKONVERENTSI TEEMADEKS ON SEL AASTAL KARJÄÄR JA UNISTUSTE TÄITUMINE

VeniVidiVici õpilasvahetus alustab taas!

LUULEVÕISTLUS «MIS MAA SEE ON?» KUTSUB ANDEKAID NOORI KIRJUTAMA

Andrei Kunavitš (15) ja Andris Celmins (16) on Valgast pärit noormehed, kes leidsid enda tee sporti juba mitmed aastad taga-si. Käsipalliga on nad tegelenud juba aastaid ning nagu poisid tunnistasid, et aastate jooksul pole kordagi tekkinud mõtet lah-kuda, kuna neile tõesti meeldib see, millega nad tegelevad. Nad on saavutanud kõrgeid tiitleid Eesti tasemel nii individuaalselt kui ka tiimiga. Andrei täidab meeskonnas kõige vastutusrik-kamat rolli - ta on väravavaht ning Andris on üks parimatest mängijatest. Tänu suurepärastele

jadest, sest mõlemad noormehed on väga hea huumorisoonega. Andrise kohta ütles tema trenni-kaaslane Mairo Järv, et võistkon-nas on Andris nende hing.

Noored käsipallurid olid väga armastatud ka Valga Põhikoo-lis. Ajal, mil klassikaaslased olid teada saanud, et poisid lahkuvad koolist ja lähevad karjääritrepil ühe astme võrra kõrgemale, ei teadnud klassikaaslased, kas kur-vastada või rõõmustada, kuid lõ-puks oli siiski poiste üle hea meel. Nädalavahetustel võib poisse Valgas näha, kuna nad puhkavad kodus ja veedavad aega vanade sõpradega. Miks poisid hakkasid tegelema just sellise spordialaga? Mis motiveerib neid kõige roh-kem? Kas nad unistavad käsipalli karjäärist ka tulevikus? Kõigest sellest loe lk 10.

Anna-MarijaSljusartš[email protected]

Andris (vasakul) külastas esimest korda trenni 8 aastat tagasi, Andrei (paremal) aga 6. FOTO: Timo Arbeiter

Ideestarter on seminar, mis on mõeldud noortele, kellel on palju ideid, aga kes ei tea, mida nendega peale hakata. Räägitakse, mida noor saab ette võtta, et tema idee saaks teostusvalmiks. Tutvustatak-se ka projektikonkursse, sest noored tihtipeale ei tea, mida neilt oodatakse. Seminari kaudu saavad noored end oma kodukohas arendada. «Meil vaja aktiivseid noori,

Juba kuuendat korda aset leidev Valgamaa suurim noortekonverents toimub 10. oktoobril ning kannab alapealkirja «Saan mida ta-han?!».

Traditsioonilise konve-rentsi korraldaja on Valga-maa Noortekogu ning sünd-muse toimumist toetavad Valga Maavalitsus ja Valga-maa Omavalitsuste Liit.

«Selleaastased teemad va-lisid noored eelmisel aastal toimunud konverentsil ning võib öelda, et neil ei tule oma valikutes pettuda,» lausus Valgamaa Noortekogu presi-dent ja üks konverentsi kor-

kes tegelevad asjadega, mis neile meeldivad ja sellest nad ka õpi-vad rohkem ja on loovamad kui teised. Kõige selle tulemusel on nad aktiivsed ka täiskasvanuna ja siit kasvavadki aktivistid, kes on hingelt säravad,» sõnas seminari kontaktisik Aile Viks.

Noorte ettevõtlikkuse seminar Ideestarter toimub 5.-6. oktoobril 2012 Pühajärve Põhikoolis. Se-minar on mõeldud noortele vanu-ses 14-26 aastat. Peakoolitajaks on Harald Lepisk. Idees-tarter sünnib koostöös Valgamaa Partner-luskogu ja Valgamaa Arenguagentuuriga.

raldajatest Sirli Pippar. Konve-rentsil on plaanis palju põnevat - ehitatakse üles isiklik karjääri-redel, tutvustatakse ekstreemsete olukordade lahendamist, räägi-takse tööst, koolist ja unistustest. «Noortekonverents kulmineerub väärikalt traditsiooniks saanud aasta noore ja noortesõbra tiitli-ga,» lisas ta lõpetuseks.

Noortekonverentsi sihtgrupiks on noored üle Valgamaa, külalis-tena on oodatud ka noored teistest maakondadest. Osalemiseks on vajalik eelregistreerida aadressil [email protected]. Üritus toimub Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses kogunemisega kell 9.30. (tankla.net)

Vaadates enda ümber, märkame mitmeid andekaid noori erinevates valdkondades. Spordis on silmapaistvamad kaks Valga poissi, kes püüdlevad enda kõrgete tippude poole käsipallis.

Andris UiboKäsipalliklubi Käval treener

Andris on kahtlemata an-dekas. Tal on olemas kõik eel-dused saada tippmängijaks. Tõenäoliselt 5-6 aastaga jõuab sellisele tasemele, et on valmis mängima mõnes Euroopa tu-gevas käsipalliriigis. Ta on va-sakukäeline - see on käsipallis suur eelis. Tal on kindel siht saada tippmängijaks.

Andrei on samuti andekas, töökas, rahuliku iseloomuga. On teinud iseseisvalt endaga palju tööd, et saada heaks vä-ravavahiks. Trennis teda sun-dima ei pea, on üks tublimaid trenniskäijaid. Loodan, et ka temast saab tulevikus suure-pärane väravavaht.

KO

MM

EN

TAA

R

Käsipalli leiutaja: taanlane Holger Nielsen

Esimene MM-võistlus: 1938. aastal

Mängijate arv: 14 (6 mängijat platsil + 1 väravavaht)

Väljaku suurused: 40m pikk, 20m lai.

Värava suurused: 2m kõrge, 3m lai.

Aktiivsed Eesti klubid: 9Valgamaa klubi:

Valga Käval

saavutustele õpivad noormehed alates eelmisest aastast Tallinna Audentese spordigümnaasiumis ja naudivad suurt treeningkoor-must täiel rinnal. Lisaks rasketele trennidele, ei jää neil puudu nal-

«Aastate jooksul pole kordagi tekkinud mõtet lahkuda.»

INF

O

Kelly [email protected]

5.-6. oktoober 2012Pühajärve Põhikoolis

Tänavu täitub Eduard Vilde romaani «Mahtra sõda» ilmu-misest 110 aastat. Selle sünd-muse tähistamiseks ja Eesti Vabariigi saabuvaks 95. juu-beliks kuulutab Eduard Vilde muuseum välja luulevõistluse koolinoortele ja üliõpilastele.

Võistluse oodatakse luu-letusi, mis räägiksid Eesti-maast. Antakse võimalus noortele oma terava pilgu ja värske ning otsekohese üt-lemisega luua pilt oma ko-dumaast. Konkurss toimub 21.09 – 31.10.2012. Luule-tuste vormi osas piiranguid

ei ole. Võistlustöid oodatakse e-postile [email protected] ja tavapostiga aadressile E.Vilde muuseum, Roheline aas 3, Tallinn 10123. Mõlemal juhul tu-leb lisada märksõna «Luulekon-kurss». Samuti tuleb lisada autori ees- ja perekonnanimi, vanuseg-rupp ja kontaktandmed (e-post, telefoninumber).

Võitjate looming avaldatakse Vilde muuseumi kodulehel. Elav esitus toimub muuseumi luule-õhtutel novembris ja detsembris. Parimaid kirjutajaid premeeri-takse meeleoluka reisiga Tallinna teletorni. (tankla.net)

Skanneeri oma nutitelefoni-ga sisse see QR-kood ning hakka meie fänniks!

VeniVidiVici õpilasva-hetusprogramm ootab uusi huvilisi. Programm on algatatud 2011. aas-tal Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arengu-programmi Entrum raa-mes.

Eesmärgiks on elav-dada ja rikastada õpi-laste koolielu ning suurendada nende ko-gemustepagasit. Veni-VidiVici õpilasvahetus

korraldab 7.–9. ja 10.–12. klasside õpilaste ühe- või kahenädalasi eesti-sise-seid õpilasvahetusi.

Osalejad on öelnud, et nädalane või kahenädala-ne viibimine võõras kesk-konnas on muutnud neid julgemaks, parandanud suhtlemisoskust, aidanud leida uusi sõpru, andnud teadmisi Eesti kohta, suu-rendanud enesekindlust, iseseisvust, võimaldanud

külastada uusi kohti ning andnud ideid, mida oma koolis rakendada. Rohkem infot www.vvvopilasvahetus.eu. (tankla.net)

FOTO: Internet

FOTO: Internet

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

2Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

Asjadega on tihtipeale selline lugu, et nende tõelist olemust märkad alles siis, kui neid enam ei ole. Tallinnas olles märkan alati seda, miks kodus päriselt hea on.

Üks kuu on möödunud sellest, kui esimest korda Balti filmi- ja meediakooli uksest sisse astusin, heitsin pilgu oma praegustele kursuse-kaaslastele ja tulevastele kolleegidele. Ühe kuu jooksul olen pidanud õppima selgeks, millised trollid, trammid ja bussid mind kooli viivad ja millised mitte. Seni olen suutnud ära eksida kahel korral. Ühel neist olin ma veendunud, et minu bussijaam oli kuskile mujale kolinud. Ma ei tea vahel, kummal pool teed ma seisma pean, et bussiga õiges suunas liikuda, sest tegelikult ei tea ma linna üldse. Ma ei ole harjunud sellega, et pealinna ööbimispaika jalutades Chalice ja Eplik kõrvaltänavas asuvas aias sulgpalli män-givad või Hardi Volmer minuga sama bussiga kooli sõidab. Ma ei ole harjunud sellega, et linn kunagi ei maga.

Kodus olles saabub vaikus kuidagi varem. Linn jääb tühjaks kohe peale seda, kui kõik on koolist ja töölt koju jõudnud. Ma ei karda siin kunagi pimedas koju minna; ma tean, kelle nae-ratused on siirad. Poes on harva hilisõhtutel jär-jekorrad ja mitte kunagi ei ole mul tunnet, et ma ei tea, kuhu ma lähen.

Vahel on mul tunne, et ma olen pidevas liikumises. Kogu aeg on seljakott pakitud ja kellegi juures madrats ootamas, et peale väsi-tavat päeva natuke hinge tõmmata. Erinevate linnade vahel reisides mõtlen ikka sellele, kui-das saaks oma inimestega lihtsalt maha istuda või vanavanemate köögis piparmünditeed juua. Juba see mõte oma inimestest hoiab mind koos ja mõistuse juures.

Kõigest hoolimata arvan ma, et elu linnas on kogemus, mis tuleb elada läbi. Ma leian, et linn muudab mu julgemaks ja avardab maailma ja linn paneb mu kodu järele igatsema.

Mida ma linna juures kõige rohkem kardan? Ilmselt ikkagi seda, et ühel hetkel tõmmatakse mind sinna ringi täiesti sisse ja ma unustan ära need söekarva ööd, hämaras saabuva vaikuse ja varahommikuse linnulaulu.

Sisimas olen ma aga täiesti veendunud, et üht tõsist linnainimest ei saa minust mitte ku-nagi. Muidugi on tornide linn täis ahvatlusi ja põnevust, aga kõige tõelisem osa minust jääb alati Otepää kuplite vahele.

ARVAMUS

TOIMETUSVäljaandaja: Valgamaa Partnerluskogu. Aadress: Valga põik 3, 67403 Otepää. Telefon: 524 0126 (Aile Viks), 5699 6067 (Gertu Võsu). E-post: [email protected]: www.tankla.net.

Vastutav väljaandja: Aile Viks. Peatoimetaja: Gertu Võsu. Tegevtoimetaja: Ülla Tamm. Levitoimetaja: Triini Saarma. Sotsiaaljuht: Egle Kõvask. Turundusjuht: Kelly Kukin. Keeletoimetajad: Rando Liiva, Elen Liigus, Egle Kõvask. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm, Egle Kõvask. Küljendajad: Timo Arbeiter, Merlika Hüdsi. Illustraator: Sandra Veski. Karikaturistid: Remo Surri, Keidy Säinas. Sporditoimetaja: Anna-Marija Sljusartšuk. Online-toimetaja: Keidy Säinas.

REPORTERIDHelme, Hummuli ja Põdrala vald, Tõrva linn: Elen Liigus, Elis Haavasalu, Sirli Pippar, Tuuliki Stogov, Piia Pähklamäe. Otepää ja Sangaste vald: Anne-Maria Krüünvald, Birgit Maranik, Grete-Laura Loo. Palupera ja Puka vald: Merily Viks, Mihkel Moks. Tõlliste ja Õru vald: Egle Kõvask, Ester Kaasik, Katre Kikkas, Merlika Hüdsi, Kaari Kaasik, Sandra Pikk. Valga linn, Karula ja Taheva vald: Keidi Tamm, Keidy Säinas, Kelly Kukin, Mari Kornel, Kairi Piir, Pille-Riin Vessin, Emily-Hestia Tammeorg, Anni Russak, Romek Taldrik, Merili Madissoo. Tartu: Anete Sammler, Eleene Sammler, Liina Metsküla. Võru: Jane Saluorg.

Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 3500. Rahastajad: LEADER, Valgamaa Partnerluskogu. Partnerid: HSL Consultancy, Sebra Sõbrad, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla.

Valgamaa noorteleht Tankla ilmub 2012. aastal neli korda: 12. märtsil, 14. mail, 1. oktoobril, 17. detsembril.

© 2012

JUH

TK

IRI

Kauge ja kutsuv tornide linn

Olen juba ammu tähele pannud, kuidas naiselikud kehavormid mõne riidepoe plakatil on asen-dunud perfektsete ja üha atleetli-kumate figuuridega. Järjest enam näeb jõusaale või spordiklubisid propageerivaid reklaame ning lugedes uuringuid võib öelda, et üleüldine teave tervislikkusest on kasvanud. Seepärast julgen väi-ta, et sport - ja kõik sellega seon-duv - on ühiskonnas tõusnud olulisele kohale. Võib isegi öelda, et sport on jõudnud massidesse, seda rahvaspordiürituste näol.

Sel sügisel otsustasin osa võtta populaarsemaist rahvas-pordiüritusest - SEB Tallinna ma-ratonist. Ma puutusin seal kokku inimestega, kes «kustutasid» oma jooksunälga 42 km pikkusel distantsil. Tõsi, finišhisse jõudes olid maratoonlased väsinud ja «otsi» andmas, kuid nende sil-madest peegeldus kindel soov ja tahe ka järgmisel, ülejärgmisel aastal taas stardis olla. Mis pa-neb neid uuesti osalema?

Oma kogemusele tuginedes toon ühe põhjusena välja või-maluse eneseteostuseks. Mas-siüritus ei ole tavaline võistlus, sest minu kõige suuremaks kon-kurendiks olin mina ise oma tah-tejõu ja sihikindlusega. «Kas ma suudan joosta 10 km planeeritud ajaga, hoida tempot ja anda en-dast maksimum?», oli küsimus, mis pani mind endaga võistlema. Kokkuvõttes polnud tähtis mitte see, mitu meest, naist ja last mi-nust tahapoole jäi, vaid see, et terve suvi iseseisvat treeningut on end ära tasunud.

Võib-olla paneb inimesi end taas registreerima soov kuhugi kuuluda. Näiteks igapäevaselt tuleb mul üksinda rühkida ja töö-tada oma edu nimel, kuid jooksu-rajal olin justkui vanade sõprade seas. Kaasvõistlejad olid nagu tugipostid, keda kõrvalt jälgides sain juurde motivatsiooni lõpuni

«Võib-olla paneb inimesi end taas registreerima soov kuhugi kuuluda»

Jane [email protected]

Gertu Võ[email protected]

pingutada. Pealtvaatajate jaoks võisin olla pisike osa suurest sörkivast massist, kuid ise teadsin, et olen üks liige spordiperekonnast, kelle nö koostöö viib ühise sihtmärgi saavutamiseni, milleks muidugi oli lõpujoone ületamine.

Üle ega ümber ei saa emotsioonidest ja adre-naliinitulvast, kui joosta koos nii paljude spordiar-mastajatega. Just stardis valitsenud pinge ja ärevus andsid mulle jõudu kogu aeg tempot tõsta ja aina kiiremini edasi liikuda, vahepeal oli tunne, et minu kehas jookseb keegi teine, sest sellist kergust jalga-des polnud ma varem kogenud. Ma ei mõelnud mit-te ühtegi negatiivset mõtet, elu tundus olevat nagu lill ja nii hea oli teada, et pealtvaatajad, kellest mit-

te ükski mind ei tundnud, elasid tulihingeliselt kaasa, ergutasid ja olid siiralt õnnelikud naeratuste üle, mida jooksjad neile kinkisid.

Rahvaspordiüritused annavad võimaluse olla iseendaga. Mul oli 10 km aega analüüsida ja mõel-da asjade üle, mis praegusel elu-perioodil raskusi valmistavad ja otsida neile lahendusi. See «ise-enda-mõtetega-üksi-teraapia» töötas, sest peale jooksu olin ma uuesti sündinud: pakatasin energiast, mul olid uued ideed,

plaanid ja optimistlikum maail-mavaade. Sain juurde uut huvi ja tahet spordiga sama aktiivselt edasi tegeleda ja veendusin, et vahepeal polegi nii halb olla see, kes ma oma kehas ja hinges te-gelikult olen.

Osaledes oma esimesel rah-vaspordiüritusel sain aru, et ini-mesed tõepoolest armastavad sporti, sest siin võidavad kõik. Ja kuidas loobuda kergekäeli-selt millestki, mida tõeliselt va-jad ja armastad? See teistmoodi armastus ongi põhjuseks, miks minna tagasi. Alati.

Miks minna tagasi?

ILLUSTRATSIOON: Sandra Veski

Helme Sanatoorse

Internaatkooli sulgemine

Koolis õppisid ja elasid

noored, kel on probleeme

tervisega ning ei pruugi

tavakoolis hakkama saada.

Kooli sulgemisega pidid

õpilased mujale ära minema

ning õpetajad jäid ilma tööta.

Otepää Rulapargi

avamine

Nüüdseks asub Otepääl

Eesti esimene betoonist

rulapark, kus noortel

on hea võimalus oma

vaba aega veeta.

FOTO: Mari-Liis Kullamaa

FOTO: Ülla Tamm

Katre [email protected]

Küsitlusele vastas 49 noormeest ja 121 tütarlast.

Alkoholi on poest kätte saanud 60 vastanut ehk peaaegu iga teine tütarlaps.

Noormeeste seas 37 ehk 75% vastanuist.

Kas oled alaealisena ostnud poest alkoholi? 43,3% 15,8%

10%

24,2%

6,7%

Kuidas on noored käitunud,kui poes on küsitud dokumenti?

Dokumenti pole küsitud

Kasutanud mõne vanema tuttava dokumenti

Valetanud, et kaotasid dokumendi ära

Valetanud, et ostad emale/isale

Valetanud, et unustasid dokumendi koju



Tõlliste noored Kaarin Granovski (vasakul) ja Egle Kõvask pälvisid fotoga «Väikestviisi kõrgusekartlikud neiud said hakkama! Kui Sinaoled sama julge, tule meile järgi, tagatud on turvalisus ja palju nae-ru!» Otepää Seikluspargi korraldatud fotokonkursil esimese koha.

FOTO: Timo Arbeiter

Punane Rist seletab, kuidas käituda õnnetusse sattumise korral.. FOTO: Erakogu

Punase Risti jaoks on oma tegevuse tutvustamine erinevatel üritusel väga olulisel kohal. FOTO: Erakogu

UUDISED

Sangaste valla Avatud Noortekes-kus sai endale uue noorsootöö-taja, kelleks osutus Otepää noor ning tantsugrupi FeelingGood ka-asjuhendaja Merit Nigula.

Tartu Ülikoolis kehalise kasva-tuse ja spordi eriala õppiv Merit otsustas tööle hakata noorsootöö-tajana, et rikastada noorte võima-lusi ning anda neile seda, millest tal endal noorena puudu jäi.

«Varasemalt olen noorsoo-tööga kokku puutunud vaba-tahtlikult, aidates Otepää Noor-

tekeskuses üritusi korraldada ja noortega tegeleda. Olen kaasa löönud Valgamaa Noorte Suve-koolis, Otepää Käsitöölaada moe-show’l, tantsugrupp FeelingGood kaasjuhendajana ning Otepää valla Noortevolikogus. Saades positiivset vastukaja, on tekkinud ka motivatsioon. Ürituste korral-damine on mulle meeltmööda. Samuti tean, kui kurvad on noo-red, kel puuduvad võimalused erinevateks huvitegevusteks,» kostis kandidaadiks osutunud Merit Nigula.

«Lapsepõlves ma väga ei unis-tanudki tulevikuametitest. Sport on alati olnud suur osa minu elust. Samuti meenuvad tantsimisega

seotud mälestused – arvatavasti ikkagi unistasin suurest tantsija-karjäärist ja staariks olemisest. Tänases päevas olen ma end tant-simisega sidunud rohkem kui ühe-gi teise tegevusega. Olen lõpuks leidnud enda jaoks selle õige ar-mastuse ning olen sellele valmis pühendama iga vaba hetke.»

Tulevik näitab, mis saama hakkab

Elu motot neiul pole, kuid on erinevad väljundid, mille järgi te-gutseb ja asjad paika seab. «Tava-liselt olen utoopiliste mõtetega, ja tean, et tegelikult, kui väga tahta, on absoluutselt kõik võimalik. Samuti, et saan alati hakkama, ei tohiks lihtsalt kergesti alla anda!»

Vaatamata Meriti uuele otsu-sele, hakata tegelema noortega, ei jää tantsugrupp FeelingGood sugugi tagaplaanile. Tantsugrupp tegutseb edasi ning värbab ka uusi liikmeid.

Mis värskest noorsootöötajast edasi saab, ei oska ta isegi öelda. «Kuna ma olen väga spontaan-ne inimene, siis ma ei mõtle nii kaugele. Elan hetkes ja pidevad

Egle Kõ[email protected]

muudatused mu elus on suurel esikohal.»

«Noorsootöötajat valis kuue-liikmeline komisjon, sealhulgas ka noorte esindaja. Valisime uue noorsootöötaja, kuna noortekes-kuse juhtimine vajab muutust,» kostis Sangaste valla kultuuris-petsialist Merle Tombak.

Merle TombakSangaste valla kultuurispetsialist

Meriti tugevuseks, vaatamata tema noorele eale, on juhti-miskogemus, sest ta juhen-dab Otepääl tantsurühmasid ja noortevolikogu. On näha, et temas on olemas teotahe ja entusiasm. Loodame, et oma kehakultuuri taustaga puhub ellu meie jõusaali ning hakkab juhendama ka Sangaste valla tantsuhuvilisi noori. Isiklikult ootan paremat dialoogi noorte ja noorsootöötajate vahel, ka noortekeskuse ja kogukonna vahel. Tean, et see ei ole kerge, kuid olen alati nõus aitama ja toetama.

KO

MM

EN

TAA

R

Kadri TalvikPunase Risti vabatahtlik

Punane Rist annab mulle või-maluse ühiskonnale midagi tagasi anda. Kõige meeldivam selle juures on, et kui me näi-teks lastekodus külas käisime, siis oli nii hea tunne näha neid naeratamas ja küsimas, kuna me jälle tagasi tuleme. Inimes-te aitamine lihtsalt tekitab hea tunde.

KO

MM

EN

TAA

R

Sügistuuled tõid Sangastesse

uue noorsootöötaja

Valiti uued ja tublid Tankla organisatsiooni vedajad

Eluks vajalikud teadmised leiad Punasest Ristist

«Meriti tuge-vuseks, vaa-tamata eale, on juhtimis-kogemus»

Septembri lõpus toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses doonoripäev. Doonorluskutse oli saadetud 54 inimesele nii e-mai-li kui postiteadetisena. Lõunaks oli kohal käinud juba 31 doono-rit vanusegrupis 18-49 eluaastat ning nendest kuus ei saanud ter-vislikel põhjustel verd anda.

Doonorlus on terve inimese poolt vere või organi loovuta-mine inimesele, kes seda vajab. Doonorlusega saab alustada ala-tes 18. eluaastast ja doonoriks saab olla kuni 65. eluaastani. Veredoonorlus on kui heatege-vus või kingitus inimestele, kellel on hetkel raske tervislik seisund. Doonorile toob see enamasti hea enesetunde.

Verd võib loovutada, kui ol-lakse Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis üle 1 aasta; 18-65 aastane; kehakaaluga üle 50 kg; terve, puhanud ja söönud. Me-hed võivad verd loovutada kord 2 kuu jooksul, naised kord 3 kuu jooksul. Verd andma minnes tu-leb alati kaasa võtta fotoga ja isikukoodiga isikut tõendav do-kument!

Valga aselinnapea, sotsiaal-, haridus- ja kultuuri alal töötav Alar Nääme, on korduvalt käinud doonoriks. «Esimene vere andmi-ne oli ajateenistuse ajal ning kui Valgas hakati doonoreid otsima, olin mitmeid kordi ka siin doono-riks,» kõneles Nääme kogemus-test.

Nääme pole ainuke, kes on veredoonorlusega juba pikemat aega kokku puutunud. Ka Jana

Silm on käinud doonoriks nüüd-seks 21 korda.

«Varasematel aastatel võeti palju vähem verd ja paljud ka minestasid peale vere andmist. Tänapäevaks on doonorlus kõ-vasti arenenud ja on kasulik nii iseendale kui ka teistele,» sõnas Diana Genrihov.

Valga Gümnaasiumi eesti kee-le õpetaja, Varje Schmidti sõnul peaks vere andmise ajal olema rahulik. «Ei soovita minna peale vere andmist trenni, sest ene-setunne ei pruugi piisavalt hea olla.» Varje ise hakkas doonoriks aastal 2002, kui läks ülikooli.

Doonorluse protseduur on iseenesest lihtne. Algab sellega, et võetakse näpu otsast verd, millega saadakse teada hemoglo-biinitase. Esimest korda doonor-lusega kokkupuutujatele tehakse ka veregrupi test. Vererõhust sõl-tub palju, kui see on korras, saab doonor endale kotikese, milles on omakorda verekotike, kolm 20ml-st verekatsutit ning doonori tunnistus. Enne protseduuri läbi-mist tuleb ära juua vaid üks ma-gus mahl ning süüa magus pulber ja ollaksegi valmis.

Doonoriks olemine peab tule-ma sinust endast, sest verd andes hoolid teistest!

HOOLI TEISTEST – TULE JA OLE DOONORIKS!

doonor

Peab olema 18-65aastaneVajalik Eesti Vabariigi

kodakondsusVajalik kehakaal +50 kgMehed võivad verd

loovutada kord 2 kuu jooksul

Naised võivad verd loovutada kord 3 kuu jooksul

INF

O

MTÜ Valgamaa Noorsootöö-keskus Tankla eelmine juhatus otsustas teatepulga edasi anda, nõndaviisi valitigi septembri alguses uus juhatus, kuhu kuu-luvad Ülla Tamm, Merike Soo-mets ja Kaija Kõiv.

Äsja Tankla juhatusse va-litud Ülla Tamm on aktiivne Valgamaa noor, Merike Soo-mets on Tõrva Avatud Noorte-keskuse juhataja ja Kaija Kõiv töötab noortejuhina. Põhjused, miks kandideeriti juhatusse, olid erinevad. «Soovin toetada Valgamaa noorsootöö spet-sialistide enesekindlust, tule-muslikkust ja pädevuse tõusu. Olles ise uhke ja tulihingeline valgamaalane tahan motivee-rida kogukondi, kes veel Val-

Punase Risti kohta on levinud arusaam, et tegu on kiirabiga, aga nii see tegelikult pole. Ees-tis on suurem rahastus kiirabil ning Punane Rist on vaid vaba-tahtlik organisatsioon, milles tegutseb ka suur hulk noori, kes õpivad näiteks elustamist ja mängivad ka esmaabi mänge.

Eesti Punase Risti Valga-maa Seltsi ja Läti Punase Risti Valka Komitee ühise projekti «Piirideta integratsioon» ees-märgiks oli koolitada Eesti ja Läti PR (Punase Risti - toim) vabatahtlikke. Projekt teos-tus integratsioonilaagri «7 põhiprintsiipi» läbiviimisena Valgamaa Punase Risti Seltsi baasil 06.-19.08.2012, milles osales 11 PR vabatahtlikku. Laagris osalejad koostasid rühmatööna 2-päevaseid laste päevalaagrite tegevuskavasid ja esitlesid neid. Annetatud asjadest komplekteeriti ühi-selt heategevusloterii «Ranits» ning korraldati selle müük PR logoga telgi all vanavaralaa-dal. Kõik asjad õnnestus maha müüa ning saadud tulust osteti ranitsad, ja ka nende sisse mõ-ningaid koolitarbeid.

Valgas 15. septembril toi-

eelnevalt oma külas asjatades. Loodan, et suhtlemine erinevate tähtsate inimestega muutub pea-gi kohustusest meelepäraseks va-jaduseks,» tõi Kõiv näiteid uutest kohustustest. Ülejäänud kohus-tused ja ülesanded võtavad uued liikmed jooksvalt üle selle järgi, mis valdkond kedagi kõige roh-kem huvitab.

Siiri Liiva, Lauri Drubinš ja Marek Mekk - Tankla eelnev juhatus, pole kuhugi kadunud. Nemadki jäävad Tankla tegemisi toetama ja koordineerima. «Ole-me kolmekesi juba 2 aastat Tank-lat vedanud ja nüüd oli aeg natu-kene verd vahetada ning teistele võimalus anda,» rääkis Siiri Liiva. Liiva jääb edasi Noorteleht Tank-la mentoriks, Tankla pressiesin-dajaks, projekti juhiks ja EVS koordinaatoriks. Marek Mekk jääb Tankla passi tegemisi koor-dineerima veel pooleks aastaks ja samuti Tankla lehe mentoriks.

Elen [email protected]

munud Punase Risti koosolekut alustasid noored rõõmsalt üks-teist jälle üle pika aja tervitades. Koosolekut viis läbi Eesti Punase Risti Valgamaa Seltsi sekretär Aina Pääro. Õhkkond oli vaba ja täis sõbralikku energiat. Seejärel rääkisid 30. juuni - 9. juuli Sak-samaal käinud kaks Punase Risti noort Aivi Bõstrova ja Kadri-Triin Kattai enda muljetest ja näitasid ka teistele liikmetele reisist pilte. Kõik kuulasid huviga. Peale selle külastavad noored nii hooldeko-du inimesi kui ka Taheva väikseid lapsi. Samuti käiakse koolides erinevatest õpetlikest teemadst rääkimas. Kui on soovi Punase Ristiga liituda, siis iga kuu esime-sel esmaspäeval kell 9.00- 18.00 on avatud uste päev ja noorte in-fotunnid toimuvad iga kuu teisel reedel algusega kell 16.00 Valgas J. Kuperjanovi 3A- 34 hoones.

Keidy Sä[email protected]

gamaas ja noortega töös kahtle-vad,» rääkis Kõiv. Tamm enda kandidatuuri ise üles ei seadnud, vaid seda tegi tema eest endine juhatuse liige Siiri Liiva. «Polnud kindel, kas soovin ikka nii suurt vastutust võtta. Selle töö tegi ära Siiri Liiva, kellel oli minusse usku ning arvas, et olen õige inimene juhatusse,» kommenteeris Ülla

Tamm.«Juhatuses olemine annab

minule eelkõige numbritega häs-ti läbisaamise kohustuse, sest märkamatult sain määratud fi-nantsolukorra eest vastutajaks. Kuna tegemist on maakondliku organisatsiooniga tuleb enda sõnumite ja tegevustega jõuda laiema inimhulgani kui võib-olla

ILLUSTRATSIOON: Sandra Veski

FOTO: Timo Arbeiter

Anni [email protected]

24,2%


4 VABA AEG

Valga maakond enam-vähem tänapäevasel kujul moodustati 6. septembril 1920. aastal. Maa-kond on oma sünnipäeva alati väärikalt tähistanud, erandiks ei olnud ka tänavune aasta. Täht-päeva vääriliseks tähistamiseks toimusid Valgamaa koostöömän-gud, mida peeti maakonna kol-mes arengupiirkonnas: Tõrvas, Valgas ja Otepääl.

«Kui tavapäraselt arvatakse, et sünnipäeval peab olema uhkelt kaetud laud, siis meie lähenemi-ne oli teistsugune. Otsustasime sünnipäeva tähistada humoorika-te, kuid koostööd nõudvate män-gudega,» ütles koostöömängude üks korraldajatest, maavalitsuse avalike suhete juht, Kaja Mõts. Mängud mõeldi välja ühise laua taga, suurimaks ideede generaa-toriks oli Siiri Põldsaar. Seega oli mängude märksõnaks koostöö, seda nii noorte kui eakate, riigi ja kodanike, omavalitsuse ja elanik-konna vahel.

Neljaliikmeline võistkond sai proovile panna oma liikmeteva-helise koostöö, mängides käteräti võrkpalli, pime penaltit, tigeda linnu ragulkat ja ajugümnastikat rakendades ristsõna lahendada. Kõikide võistluste punktid liide-ti ja selgitati välja auhinnalised kohad. Reeglid nägid ette, et kui esikolmikus jäädakse kohti jagama, siis visatakse järjestuse väljaselgitamiseks täringut. Võit-jaks suuremate punktide saaja. Nii juhtus Tõrvas ja Otepääl, kus auhinnaline koht selgitati välja täringut visates. Pidupäeva tähis-tamine algas juba kolmapäeval (5. septembril), kui toimusid põ-nevad mängud Tõrvas, neljapäe-val olid need aga Valgas ja reedel Otepääl.

Maakonna koostöö-mängudel osales üle 200 valgamaalase

«Loomulikult on oht, et uue ideega alati kaasa ei tulda. Män-gud olid väga vahva sisuga ning kui mängureeglid paberil, kut-sed välja saadetud, jäime hu-viga ootama registreerujaid. Esimesed kolm võistkonda pani välja TANKLA, järgnesid oma-valitsuste ja ettevõtete võistkon-nad — see oli juba paljutõotav. Kokku osales mängudel üle 200 valgamaalase. Tõrvas ja Valgas oli registreeritud 15, Otepääl 22 võistkonda,» kommenteeris Kaja mängude edukust.

Noorte - ja karjääriinfo spet-sialist Tuuli Mekk, kes samuti korraldajate tiimis, ütles, et koos-töömängudel oli üllatav osaleja-te hasart võistluse võidu nimel. «Humoorikate mängudega kaas-nes mõnus võitlus ja esikohale tulek oli meeskondadele oluline. Jälgiti konkurente, õpiti teiste vigadest ja pingutati parima tu-lemuse nimel. Meeldiv on teada, et mängud meeldisid osalejatele ja neid rakendatakse tulevikus ka erinevates ettevõtmistes, näiteks kooli üritustel,» muljetas heatu-juline Tuuli.

Koostöös peitub võitOlgu siinkohal öeldud, et ka

mina osalesin, kuigi, jah, män-gudele registreerima kohe ei tor-manud. Pigem suhtusin sellesse väikese skeptitsismiga.

Seda enam, et 7. septembril, kui üritus Otepääl toimus, oli ilm vihmane. Mõtlesin, milleks mul-le see kõik, kindlasti on igav ja külm hakkab ka. Kui aga kooli-raadiost selgus, et Otepää güm-naasiumil on plaanis sünnipäeval osaleda, siis panime sõpradega võistkonna kokku. See oli päeva parim otsus!

Mängud algasid ristsõna la-hendamisega. Korraldajad luba-sid spikerdada, kasutada kõikvõi-malikke abivahendeid. Uskuge mind, nutitelefoni kasutus tõi vähemalt meile 12st võimalikust punktist 11.

Mängud olid vahvad ja mees-konna koostööd oli tõesti vaja. Päeva tegi lahedaks veel mängu-de moderaator Lauri Drubinš, kes huvitavaid intervjuusid tehes ja huumorit külvates kõigi tuju üle-

val hoidis.Meie võistkonnaga juhtus ise-

äralik saatuse keerdkäik, et jäime jagama III kohta. Nii tuli anda oma saatus täringute kätte. Süda puperdas, pöidlad olid pigistu-sest tuimad ja täringud keerlesid kui aegluubis.

Öeldakse, et neljas koht on kõige valusam kaotus, seda ta on, sõna kõige otsesemas mõttes. Hing ihkas enamat, siiamaani ih-kab. See hasart, mis meid haaras, oli nii ootamatu ja võimas, et III koha kaotus tõi nukruse hinge.

Mind üllatas korraldajate rõõmsameelsus ja positiivsus. Kokkuvõttes tuleb öelda, et päev oli igati korda läinud, ja kui Valgamaa saab jälle aastake vanemaks, siis teadke, et meie kindlasti osaleme järgmistel mängudel!

Valgamaa tähistas 92. sünnipäevaGrete-Laura [email protected]

Algab selle sügisene Eurosco-la konkurss, milles osalemiseks tuleb moodustada vähemalt 24-liikmeline klassi- või kooli-kaaslaste õpilasgrupp. Euroscola

NOORTEPROGRAMM EUROSCOLA ON TAAS PLATSIS

on Euroopa Parlamendi noor-teprogramm, mis on mõeldud gümnaasiumite ning kutse-õppeasutuste õpilastele. Ühel korral aastas toimub Euroscola ka põhikooli vanemale astme-le. Konkursist saavad osa võt-ta selle kooli noored, kes pole kahe aasta jooksul konkurssist osa võtnud. Osaleda saavad kõik 16-18aastased noored.

Huvilistel tuleb kirjutada projekt ühel etteantud teemadest:1) Minu võimalused Euroopas 2) Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta 2012. Mida tähendab aktiivne vananemine Teie jaoks?3) Euroopa kodanike aasta 2013. Millised on kodaniku õigused?4) Keskkond ja taastuvenergia. Tuua ideid selle kohta, kuidas muuta inimeste käitumist, keskkonda ja säästvat energiat. Milliseid initsiatiive ootate Euroopa Parlamendilt?Projektis võib olla:

- Audioklipp, mis peab olema vähemalt 3 minutit pikk.- Artikkel või fotoreportaaž läbiviidud üritusest. Artikkel peab

olema vähemalt 400 sõna pikk, kuid mitte rohkem kui 700 sõna.- Plakat, mis võib olla joonistatud, maalitud või tehtud kollaaži

tehnikas, ja peab olema kas A4 või A3 formaadis.Projektis peab olema:

- Käsikiri, milles noored on välja toonud, millel projekt põhineb.Konkursi lõpus selguvad üheksa kooligruppi, kes saavad võima-

luse 2013. aasta kevadel osaleda Strasbourgis Euroopa Parlamendi noorteprogrammis Euroscola.

Parimad tööd avaldatakse Euroopa Parlamendi kodulehel http://europarl.europa.eu. Konkursi kohta leiab rohkem infot http://bit.ly/Ribcnq. Tööde esitamise tähtaeg on 31. oktoober 2012.

Enamus inimesi peab trikijalgra-tastena silmas BMX-e, aga minu puhul on asi natukene keeruli-sem, sest sõidan hoopis MTB-ga. Mis on nende vahe? Suurim vahe on rataste (velje) suurus, BMX-il on see 20 tolli, MTB-l 26 tolli (va-hel 24 tolli). MTB-ga on suurusest tulenevalt natuke raskem trikke teha. Väga paljud BMX-i sõitjad kasutavad peege ehk väikseid torusid, millega saab erinevate objektide peale grind’ida (libista-da - toim). MTB-del üldreeglina peege ei kasutata. Enamus trik-ke siiski kattub. Nii BMX-il kui MTB-l on madal ja tugev raam, lai leistang ning tugevad veljed. Jupid on kallid, tugevad ja ker-ged. Trikirataste kaal jääb 10-12 kg vahele. Kasutatakse tagapidu-rit või sõidetakse piduriteta.

See spordiala kujutab endast peamiselt trikkide tegemist kas siis tänaval (street), trikirattapar-gis (skatepark) või mullahüpetel (dirt). Loeb nii triki raskus, stiil kui ka triki sooritamise «puhtus».

TRIKIRATTASPORT – MIS SEE ON?Madis [email protected]

Trikirattaga sõitmine on muidugi ohtlik, sest sageli hü-patakse üsna kõrgele või kõr-gelt, ja kukkumised on igapäe-vased, sellega peab arvestama. Endas peab kindel olema ja hulljulgeks ei maksa minna. Sageli on trikk ise kerge, aga trikisooritamise koht on kee-ruline või kõrge. Kaitsemetest peaks kindlasti kandma kiivrit ning sääre- ja põlvekaitsmeid.

Mairo Järv(14, Valga)Vaba aega peale kooli on palju. Sisustan seda enamasti käsipalli trenniga, mis toimub viis korda nädalas. Treeningud kestavad umbes poolteist tundi. Peale seda saan isaga õppesõitu teha. Õhtupoolikutel asun õppima.

Merje Tiirmaa(17, Hummuli)Kooli kõrvalt on mul vaba aega väga vähe. Kui enamusel on niinimetatud ajaröövliks arvuti ja internet, siis minu puhul on selleks pigem muusika, sõbrad, pere ja sport. Kuna õpin kodust eemal on minu nädalavahetused sisustatud perekondlike asjatoimetustega.

Älis Maran(12, Taheva)Mul on palju vaba aega ja veedan selle tavaliselt koos sõpradega. Käime jalutamas ja külastame külakeskust, kus veedame aega jõusaalis jooksulindil joostes ning vahelduseks ka mängime. Kõige rohkem meeldivad rahvastepall, õhuhoki ja piljard. Vahel oleme ka arvutis.

Birgit Hainsalu(16, Puka)Vaba aega eriti palju ei olegi. Enamus ajast kulub õppimisele ja kui on vaba aega, olen arvutis või sõpradega väljas. Käime sõpradega mööda poode, teeme pilte, naerame palju. Kui ilm lubab, käime ka rulluisutamas ja ujumas.

Kuidas sisustad oma vaba aega? Küsitles: Egle Kõvask. Fotod: Erakogu.

Vastaste juhendamise segamisel oli võimalus oma hääl ära karjuda. FOTO: Ülla Tamm

Käteräti võrkpall nõudis meeskondadelt koostööd ning üksteisega arvestamist. FOTO: Ülla Tamm

Kurja linnu ragulka tekitas raskusi nii noortele kui ka vanematele. FOTO: Ülla Tamm

FOTO: Erakogu

Ingrid [email protected]

28. septembril Valgas toimunud Ahhaa Teadlaste Ööl pidid noored mängu «Kultuurisild Valga-Valka» raames ehitama spagettidest kahe tooli vahele meetrise silla, abiks ainult kuumliim. Lisaks pastatoote kokkuliimimisele pidi see pärast kannatama ka tikutoosi raskust. FOTO: Ülla Tamm


5KIREV ELU

ne, et oled kogu aeg liikvel. Teed ühel positsioonil töö ära, kolid kopaga uude kohta, ning kunagi ei tea, mis sind seal ees ootab.»

Lisaks kopajuhi tööle te-geletakse ka muuga. Rasmus Põldsepp on Soomes töötanud nüüdseks viis kuud ning tema peamiseks ülesandeks on tellin-gute ehitamine.

Mõlemad noormehed tööta-vad Soomes sellepärast, et sealne palk on suurem. «Soome palgad on Valgamaa palkadest kohe kindlasti mitu-mitu korda suu-remad,» lausus Pukast pärit Ras-mus. «Muidugi on Eestis odavam elada: siinne toit ja majutus on odavamad,» lisas Rain.

Noormehed sõnavad kui ühest suust, et kui töö on käpas, siis ei pea suurt vaeva nägema. Teed et-tenähtut. «Samamoodi on ka Val-gamaal, kui sa oled asjas uus, siis pead ikka rohkem vaeva nägema, aga kui amet selge, oskad tööd kiiremini teha.»

aega pilli harjutada. Kui kiire aeg mööda saab, hakatakse jälle uue hooga peale. Võrreldes algusega, läheb poistel hoopis paremini. Vaadates nii nende fänne, esine-misi kui ka lugusid, siis väike oo-teaeg fännidele loodetavasti väga liiga ei tee.

Pubi Juudas on Tõrvas asuv mee-lelahutust pakkuv paik, mida külastavad peamiselt 18.-30. aas-tased noored. Külastajate vanus oleneb peo iseloomust, kuid pubi omanikud üritavad pakkuda igale vanusele ja maitsele midagi. Toi-muvad ka kontserdid kaks kuni kolm korda kuus, kus esineb 2-3 bändi. Kontserdid on vanusepii-ranguga 16+ ja 18+, täpsema info jaoks peab jälgima reklaami.

Pubi rahastab Eesti Töötukas-sa, Valga Leader programm Tu-gev Tegija ja Tõrva Linnavalitsus. Ilma projektirahadeta pubi ei ek-sisteeriks.

Pubi Juudase omanikud on Tarmo Lemetti ja Elton Pullerits, kes on 26aastased Tõrva noored. «Minu moto on see et, kui ise ei tee, siis ei tee keegi ja ega kõik musta auku minna ei saa,» kom-menteeris pubi loomist Tarmo. Kontseptsioon on tulnud palju-delt, kes on abis käinud jõu ja nõuga. Pubi kujunduse teostas aga Heigo Heinleht, kes oli siis

Tõrva Gümnaasiumi abiturient.Pubi esimene testkontsert oli

eelmise aasta novembris, kuid regulaarselt avatud on nad olnud selle aasta veebruarist. Juudase idee sai alguse Tartus pubis Un-derground ja pubi üks omanikest Tarmo Lemetti mõtles, et oleks lahe, kui Tõrvas oleks ka selline ajaveetmiskoht. Töötukassa pak-kus toetust ning nii pubi sündiski.

Juudases saavad esineda nii noored ja äsja alustanud kui ka Eestis juba tuntust kogunud ja läbilöönud artistid. Kui te tahate jagada oma muusikat, siis on see võimalus olemas. Tuleb kirjutada e-mail aadressile [email protected]. Muusikastiil ei ole oluline, võetakse vastu ning pakutakse kõrvale hellust rokist polkani.

Pubi Juudase all asub Tõrva Keki Konsum ja siiani pole poe-ga probleeme tekkinud. Esine-jad lähevad tavaliselt peale kell 22.00, siis on Konsum juba sule-tud, soundchecki on minimaalselt kuulda ning üritusi korraldades, toovad nad poelegi kasu.

Rohkem informatsiooni saab Facebookist või Pubi Juudase ko-dulehelt www.pubijuudas.eu

Seitsmel noorel, kellest kuus elavad Otepääl või selle ümb-ruses, avanes võimalus osa-leda Balkani Noortefestivalil 12.-17. september Sandanskis, Bulgaarias. Üritus aitas luua tutvusi noorte eurooplaste va-hel, jagada kogemusi ja koge-da meeskonnatööd, heita pilku teistele euroopa kultuuridele.

Festivali raames esinesid hiphoptantsijad, poplauljad, rahvatantsijad, tänavakunst-nikud ja muusikud. Peale Eesti poiste, kelle hulka kuulusid Sten Aavik, Valdo Plinte, Ardi Uprus, Andreas Nigol, Mart-ti Kõiv ja Seiko Kuik, särasid laval Türgi, Malta, Suurbritan-nia, Bulgaaria, Läti ja Itaalia ansamblid. Grupijuhina oli kaasas Otepää Avatud Noor-tekeskuse juht ja liider Kadri Orav. Tantsijaid, kunstnike ja lauljad leidus Albaaniast, Ser-biast, Makedooniast ja teistest Balkanimaadest.

Eesti kollektiiv mängis fes-tivali kolmandal päeval raske-mat muusikat, mis võeti kuula-jate poolt soojalt vastu. Hiljem astusid üles muusikud Türgist ja Lätist, kes pidid nägema kurvastuseks lahkuvat publi-kut. Pärast bände täitsid lava tuletantsijad ja eredad leegid, terve amfiteater oli täitunud hirmuga lahtise tule ees.

Kohaletulnud noortel oli

PUBI JUUDAS OOTAB MUUSIKUID

OTEPÄÄ NOORED MUUSIKUD KÜLASTASID BULGAARIAT

Mari [email protected]

She Walks Drunk on metalco-re-stiili viljelev muusikuterühm Valgast. Bändi loomise eesmär-giks oli puhtalt lõbu ja sõpradega ajaveetmine. Nende loomingus võite leida palju keerukaid rüt-me, rohkelt meloodiat, madalaid riffe ning võimsat elamust. Bänd alustas oma tegevust 2006. aasta 1. septembril.

Liikmeid on bändis viis: Kevin Kangur (trummid, abivokaal), Ai-nar Pikk (kitarr), Robert Valner (kitarr), Olev Golev (basskitarr, abivokaal), Siimo Vendt (vokaal).

Segadused liikmete ja nimega

Neil on tekkinud igasuguseid segadusi ning täbaraid olukor-di seoses liikmetega. Alguses oli väike probleem uue kitarristi leidmisega, kuni lõpuks liitus nendega Siim Sillamägi, kelle mõne aja pärast vahetas välja aga Ainar. Kord oli neil ka prob-leem vokalistiga, kes samal ajal, kui neil Tartus esinemine oli, ise Valgas viibis, ja selle tõttu jäeti esinemine ära. Kuid peagi leiti Siimo ja kõik toimis.

Nime saamine toimus poolju-huslikult. Kuna eelnevalt oli kasu-tusel teistsugune nimi, mis aga pol-nud bändi liikmete jaoks enam just kõige sümpaatsem, hakati mõtlema nime vahetusele. Kellelgi aga häid ideid ei tulnud. Ühel õhtul sõbra pool istudes tuli asi jälle teemaks ning sõber lihtsalt pakkus, et pange She Walks Drunk, ja kuna see nimi sobis kõigile, siis oligi otsustatud.

Noortebänd She Walks Drunk on hakkamist täis

Bändi sisekliima on väga hea

Lugude loomine võib kaua võtta. Alguses peab ühel viiest liikmest hea idee tekkima, mille ta kiiresti üles kirjutab, misjärel hakatakse seda üksteisele saatma ning korrigeerima, kuni lõpuks ongi valmis. Vahel võib kogu

Ester [email protected]

MIS VIIB NOORED VÄLISRIIKI TÖÖLE?

Suvevaheaeg on enamasti pe-riood, kus noored otsivad omale tegevust: kes puhkust, kes vaba-tahtlikku tegevust, kes tööd. Pal-jud noored asuvadki suvel välis-maale tööle.

Meie üheks lähimaks naaber-riigiks on Soome, kus suurem osa eestlasi töötab. Uurisime mõnin-gatelt noortelt, mis võlud on Soo-mel, et just sinna kiputakse.

Rain Savi on 20-aastane Valga noor, kes on oma praegusel alal töötanud vaid poolteist kuud, ent Soomest ära tulemise mõtet veel ei ole. «Olen Soomes kae-vekopa peal tööl, see tähendab, et teen metsas metsaistutajatele mättaid,» selgitas oma tööd välis-maal Rain.

«Mulle meeldib töö, mida teen! Selle töö juures on positiiv-

Egle Kõ[email protected]

protsess võtta ligi pool aastat.Bändi suurimaks mõjutajaks

on nemad ise. Nad lihtsalt ei taha lasta kellelgi teisel end mõjutada, sest see muudaks nende muusika mõjutajate sarnaseks.

Lõbusaimad olukorrad tekivad alati just tuuride ajal. Tullakse mingile totrale ideele, mida ka

kohe täide hakatakse viima.Suhted omavahel on päris

head. Tülid tekivad harva ja needki on vaid väiksed äkktülid, mis ruttu üle lähevad, keegi pi-kalt vimma ei kanna. Tavaliselt ollakse ikka igapäevaselt koos, tehakse nalja, nauditakse head seltskonda.

Bänd võtab puhkuseKõige rohkem uhkust tun-

nevad nad selle üle, et bänd on nii kaua püsinud, sest pole seegi harv, kui noortebändid ühe-kahe aastaga läbi põlevad. Hoolimata sellest, et nüüd võtab bänd um-bes aastase puhkuse, kuna kooli kõrvalt pole just kõige rohkem

Bändi liikmed Olev Golev (vasakult), Robert Valner, Ainar Pikk, Siimo Vendt ja Kevin Kangur. FOTO: Erakogu

võimalus külastada Melnikut - turismilinna Kreeka piiri lä-hedal. Maarjamaa lapsed nä-gid Eestis puuduvaid asju: mä-gesid ja mägikitsi. Noored ei teadnudki, mis oli üllatavam, kas mäed või nendel ronivad sõralised.

Seiko [email protected]

Pubi Juudase all asub Tõrva Keki Konsum. FOTO: Ülla Tamm

Festivali viimasel päeval as-tus lavale kõikide osalenud rii-kide ühisansambel, mis esitas kohapeal valminud loo. Eest-laste lippu hoidsid grupeerin-gus kõrgel Ardi, Sten ja Seiko. Peale lõppkontserti tutvuti vii-mast korda Sandanski ööeluga ning järgmine päev asuti Sofia poole teele. Sofias kohtusid noorukid bulgaarlastega, kel-lega saadi tuttavaks Lätis, kus viidi läbi samalaadne projekt.

Minibuss meeneid tulvil, hakkasid eestlased Otepää suunas sõitma. 35 tundi ja ligi 3000 kilomeetrit hiljem jõuti Eesti pinnale, kus Bulgaaria päikese ja 32 soojuskraadi ase-mel tervitas neid põhjamaine tuul ja vihm. Saime palju uusi kontakte ja motivatsiooni sel-leks, et ka ise tulevikus Ote-pääl üks meeldejääv noorteva-hetus korraldada.

«Saime motivat-siooni selleks, et ise Otepääl noorteva-hetus korraldada.»

KARIKATUUR: Keidy Säinas

RANITSValgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

6

Valga Põhikoolis õpib umbes 850 õpilast ja töötab 82 õpe-tajat ning just need arvud teevadki Valga Põhikoolist Eesti suurima põhikooli.

2010. aasta seisuga oli see tiitel veel Tallinna Rahumäe Põhikooli käes, kus õppis tol hetkel umbes 650 õpilast ja töötas 41 töötajat. Tankla tegi intervjuu Valga Põhikoo-li direktori Tarmo Postiga.

Kui kaua Te olete direktor olnud?

Alates 2003. aastast, ehk siis nüüd algas üheksas aasta.

Mis meeldib Teile direktori ameti juu-res kõige rohkem?

Oh, kõigepealt, mulle liht-salt meeldib koolis. Ma usun, et kool on koht, kus saab muuta maailma paremaks ja maailma paremaks muuta saab läbi iseenda ja läbi õpi-laste.Ma pean tunnistama, et isegi kui on rasked olukorrad ja rasked päevad, siis kooli tulen ma alati hea meelega ja hästi positiivselt. Töö on küll tihti raske, kuid stressi ei valmista ja elan üks päev korraga.

Kas unistasite juba lap-sena õpetaja ametist?

Ei, kindlasti mitte. Minu isa oli tehnikaõpetaja ja ise ma õpetajaks kohe kindlasti ei tahtnud saada. Ma läksin kannustatuna pere ja isa soo-vist õppima tehnika eriala – energeetikat. Teisel kursusel avastasin, et tehnika ikka ei ole minu kutsumus ja ütlesin isale, et vahetan eriala. Läk-sin pedagoogikat õppima ja nii ta läkski.

Kas isa oli Teie ot-susega rahul?

Oli küll, jah.Valgamaal on kõikides koolides põnevad ning huvitavad õpeta-jad. Seekordne Tankla leht tut-vustab teile Tõrva gümnaasiumi geograafiaõpetajat Laine Tang-sood. Ta pole mitte ainult tava-line õpetaja, vaid lisaks sellele ka kirjutab raamatuid ja näiden-deid, on käinud mälumängudes «Kuldvillak» ja «Kes tahab saada miljonäriks?». Laine on valitud 14 korda Tõrva gümnaasiumi po-pulaarseimaks õpetajaks.

Intervjueerimise päev oli Lai-nele eriline veel tänu ühele sünd-musele - ilmus ta teine raamat, «Tagasi koju». Raamat, mille au-toriks on perekond Tangsoo, põ-hineb tõestisündinud lool.

Geograafiaõpetaja ameti juu-res on tema arvates vajalik hea kujutlusvõime, sest ega igale poole reisida ei jõua, tuleb ise fantaseerida. «Tahaks ära käia Tahitil ning Hispaanias. Muidu-gi võib Pariisi ja Moskvasse alati uuesti minna,» räägib Tangsoo oma salasoovidest.

Olles ise osalenud erineva-tes mälumängudes, korraldab ta neid ka ise koos Siim Ausmehe-ga. Turniiri on korraldatud juba aastaid ja mida aeg edasi, seda populaarsemaks need muutuvad.

Tõrvapotti kinni ja enam lahti ei saa

Tõrvasse tööle sattumine olin Laine arvates saatusega ette mää-ratud. Kui ta otsis kooli, kuhu minna tööle, siis otsustas vaada-ta, mis Tõrvas pakutakse. Peale töövestlust koolis avastas ta, et bussid enam Tartusse tagasi ei liigu, sest libedate teede tõttu oli buss Pärnu juures kraavi sõitnud.

Jäin siia kinni nagu kärbes liimile,» kirjeldab õpeta-ja oma Tõrva kooli sattumist.

Töötades ligi pool oma elust õpetajana, on tal kujunenud juba omad nipid, kuidas õpilased end kuulama panna - ta lihtsalt räägib nad surnuks. «Ha-rilikult ikka kuulatakse, kui õpetaja räägib millestki põnevast. Haukuv koer ei hammusta, rääkiv õpetaja ei küsi,» sõnab Tangsoo. Lisaks sellele, et teda on valitud korduvalt Tõrva gümnaasiumi populaarsei-maks õpetajaks, on ta samuti ka veel Aasta Õpetaja 2005. Tema sõnul sellest enam kõrgemale pürgida pole võimalik.

Ka õpetajad käivad Facebookis!Lisaks geograafiale annab Laine koolis veel ma-

jandust, õpetab huvilistele prantsuse keelt ja on näi-teringi juhendaja. Koolis töötamise pluss ta sõnul on see, et noortega iga päev koos olles tunned end ka nooremana.

Kuna õpetajad käivad ka ajaga kaasas, siis pole see mingi ime, kui neil on ka Facebooki konto. Tangsool on rääkida mitmeid humoorikaid lugusid sellest, kui-das õpilased rumalalt vahele jäävad. «Sa puudusid, sest magasid kodus. Olid kell kaks öösel Facebookis,» kõneleb õpetaja. Samuti sattus ta juhuslikult lugema seda, kui kiideti teist inimest referaadi tegemise eest. Selle peale Tangsoo oli küsinud, et ega jutt ei käi geo-graafist ning kommentaariks tuli «fail».

Geograafiaklassi minnes võib iga päev kohata tahvlinurgas mõnda uut tsitaati. Õpetaja ütleb, et ega ta sinna kõike ka ei kirjuta, igas tsitaadis peab olema ikka mõte. Tangsoo enda elu moto on: «Sa saad kõi-ke mida tahad, ainult pärast mõtled, kas sa seda ikka tahtsid.» Seega tuleb oma soovidega ettevaatlik olla.

Alati abivalmis küülikukasvataja

Õpetaja üheks meelistegevu-seks on talus maatööde tegemine. Kõige mõnusam on seal suvel, siis saab linnakärast eemale. Samuti meeldib talle metsas käia ja seal marju või seeni korjata. Kuna Tangsoo on alati abivalmis, siis kuuldes, et ta kolleeg polnud veel metsa seenele jõudnud, pakkus ta oma abi. «Pesuvanni täit seeni nähes, vajus ta nägu väga pikaks, selle asemel, et rõõmustada,» kir-jeldab õpetaja oma lahkust.

Igahommikune rituaal on koe-raga jalutamine ning jänestele värske heina korjamine. «Igal hommikul jookseb jänes ukse peale vastu ja vaatab, et mida sa nüüd mulle tõid,» räägib Tang-soo oma väiksest koduloomast. Nii talus kui ka Tõrvas korteris on tal jänesed. Linnas on õpetaja küülikut pidanud juba 9 aastat. Otse loomulikult on ta lemmik-loomaks jänes.

Valgamaa noortele ta soo-vib: «Seadke endale kõrged ees-märgid, püüelge nende poole ja kasutage aega, sest iga raisatud minut, tund või päev, see on sinu enda elust ja ei tule tagasi!»

14kordne populaarseim õpetaja matkab reaalsuse ja fantaasia piirimail

Ülla [email protected]

«Tahaksin ära käia Tahitil ning Hispaanias. Muidugi võib Pariisi ja Moskvasse alati uuesti minna.»

Vaatamata sellele, et üha enam võtab Internet võimust, usaldab õpetaja Laine siiski vaid käsitsi kirjutatud infot. FOTO: Ülla Tamm

Kairi [email protected]

Senine Põhikool oli piisa-valt väike, et Te tundsite õpilasi nii nägu kui ka nimepidi. Saaksite Te ka nüüd sellega hakkama?

Ma tundsin kõiki nime pidi, sest andsin 9-ndatele klassidele ajalugu läbi aastate, nii et praktiliselt vii-masel aastal olid nad minu käe all. Kooli suuruse tõttu ma enam ajalu-gu anda ei saa, aga loodan, et nime

«Meie koo-limaja saab kindlasti järgmiseks õppeaas-taks 100% valmis.»

Valga Põhikoolon Eesti suurim põhikool

Praegu toimub osa õppetööst veel «valges majas», kuid uuel õppeaastal kolitakse hetkel renoveerimisel olevasse «punasesse majja». FOTO: Egle Kõvask

Valga Põhikooli direktor Tarmo Post.FOTO: Egle Kõvask

Peagi 236-ndat sünnipäeva tähistav Palupera põhikool on üks Valgamaa pisikestest koolidest. Kooli küllaltki ha-ruldane asukoht on mõisas. Hoones on varem asunud ka internaat.

Hommikul kooli ette saa-busin täpselt siis, kui tuli ka koolibuss. Paljud väiksed ja

Endise mõisa territooriumil asuvas Palupera Põhikoolis peetakse põnevaid teemapäevi

suuremad õpilased astusid bus-sist välja ning läksid koolimajja. Sisse astudes oli kõik natukene hämar ja oli palju uksi ning ringi-sahmimist. Peagi nägin Palupera kooli õppealajuhatajat, kellega rääkisime natukene juttu, ning peagi asusin kuuendate ja viien-date klasside käsitöö tundi.

Heasüdamlikud ja teo-tahtelised õpilased

Klass oli väike. Meid oli seal kaheksa ning parajasti tehti kotti ja kooti sokke. Tüdrukud rääki-sid enda esimesest septembrist.

«Meie koo-limaja saab kindlasti järgmiseks õppeaas-taks 100% valmis.»

Birgit [email protected]

Tarmo Varov(9b. kl õpilane, 15)

Ütleks, et üks parimaid õpe-tajaid üldse. Midagi õppimata jääb, või ei jõudnud, siis on ta vähemalt leebe ja ei käi selle-ga pinda, vaid laseb teine kord teha. Tal on alati nalju rääkida ning kutsub õpilasi hüüdnime-dega.

KO

MM

EN

TAA

R

Kadri Uuspalu(endine õpilane, 20)

Tangsoo oli mu klassijuhata-ja 3 aastat ja selle ajaga suu-tis ta mu südamesse pugeda. Ta on üks rõõmsameelsemaid õpetajaid keda ma tean, ta os-kab hästi õpilastega suhelda ja huumorimeel on tal ka hea. Tema tunnid olid alati huvita-vad ja lõbusad.

KO

MM

EN

TAA

R

RANITSValgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

7

ja nägupidi õpin kõiki tundma, sest kui suutis väejuht Aleksander Suur kogu oma sõjaväge nimepidi teada, siis 900 nime ja nägu peaks mulle meelde jääma.

Mis on Teie arvates Val-ga Põhikooli direktori tähtsaimad ülesanded?

Praegu tuleks tekitada ühtne kool, ühtne meeskond. Kindlas-

ti on see keeruline aasta, sel-lepärast, et meie kool on laiali seitsmes erinevas hoones, ja ma arvangi, et paljud õpilased ei tun-netagi, et me oleme üks koolipe-re. Nüüd peab tegema läbi tege-vuste nii, et tekiks üks suur ja hea Valga Põhikool, kus oleks tugev meie tunne, ja õpilased tunneks uhkust, et nad õpivad Eesti pari-mas koolis.

Mida Te ootate tulevikult?Kõigepealt ma ootan, et kooli-

maja remont saaks valmis. Selles mõttes olen ma hästi positiivne. Mõlema koolimaja remont on graafikus ja käib täie jõuga. Meie koolimaja saab kindlasti järgmi-seks õppeaastaks 100% valmis. Tulevikus ootangi, et väga pal-jusid uusi ettevõtmisi saaks uues koolimajas teha. Hetkel on meil

ikkagi kitsikus: Lembitu tänaval puudub aula, spordisaal. Kõik oo-tavad maja valmimist. Sellel aas-tal tõesti teeme ettevalmistusi, et uus maja oleks ka uue sisuga. Muidugi tahaks ka, et õpilased oleks aktiivsed ja lööksid koo-lielus kaasa ning õpilaste loodud kooliajaleht hakkaks korrapä-raselt ilmuma. Tankla on meile eeskujuks.

Valga Põhikoolon Eesti suurim põhikool

Praegu toimub osa õppetööst veel «valges majas», kuid uuel õppeaastal kolitakse hetkel renoveerimisel olevasse «punasesse majja». FOTO: Egle Kõvask

Esimesed tudengiseiklused. FOTO: Erakogu

Kirjutan taustaks lugejatele, kes hoiavad Valgamaa noor-telehte käes esimest korda, et olen endine Tankla peatoime-taja Sandra ja värske Tsirgulii-na keskkooli vilistlane. Paja-tan järgnevas kolumnis enda elu täiesti uuest peatükist.

Juba viimasel – abiturien-diaastal oli mul siht silme ees, mida pärast keskkooli teha tahaksin. Nüüd, kus minu sü-damesoov on täitunud, võin austusega öelda, et alates sü-gisest õpin Tallinna ülikoolis ajakirjanduse erialal.

Külastus toimetustesseTallinna ülikoolis õpeta-

takse ajakirjandust esimest aastat ja eelkõige paelus mind õppekava lugedes kaasaegsus, praktilisus ja rahvusvahelisus. See olen ju täpselt mina – elu-aegne humanitaar ja täiesti lootusetu akadeemik.

Alates esimesest koolipäe-vast tundsin, et olen teinud täiesti õige valiku. Kusjuures, see polnud tüüpiline loengu-päev, vaid infotund - esmapil-gul mitte midagi ülipõnevat. Õppejõud Mart Raudsaar ja Priit Hõbemägi otsustasid aga infotunni lõpetada üllatusega ning nad viisid meid ekskur-sioonile majja, kus tegutsevad näiteks Eesti Ekspress, Maa-leht, Delfi, Eesti Päevaleht ja veel mõned väiksemad toime-tused.

Hoolimata sellest, et olen näinud ajalehetoimetuste elu, lõi see melu mind pahviks. Kõik olid ninapidi koos ja tundus, et mida korralagedam laud, seda rohkem ajakirjanik keegi oli, kohv ja töö käisid ikka käsi-käes, õhk oli paks, osadel oli

otsaette kirjutatud «olen väsinud, valan higi, verd ja pisaraid.»

Õppejõud on komöödiaartist

Meie kursus on nii värvili-ne... igas mõttes. Ja kui lai nen-de kogemustepagas veel on! Kes on töötanud Äripäevas ja Posti-mehes, tublimad lähevad pärast kooli Delfi või Õhtulehe toime-tusse ning nii mõnigi meist tee-nib lisaraha raadios töötades. Paremat seltskonda ei oskaks soovidagi.

Kui rääkida loengutest ja õp-pekoormusest, siis sügissemestril pean täitma 44EAP. Kui vähegi kursis olla EAPdega, siis tõenäoli-selt mõistate, et see on üpris suur arv. Hetkel käin kuulamas loen-guid, mis on mulle kohustusli-kud, vabaaineid pole aega võtta. Teisipäeviti on seetõttu ka kõige pikem päev: olen koolis kümnest hommikul kaheksa õhtuni. Eksa-mid algavad aga juba oktoobris.

Loengud on nii põnevad! Hästi vahva on see, et õppejõud on te-gelenud mitme erineva erialaga ja samas on tihedalt olnud seotud ajakirjandusega. Näiteks Eesti aja-kirjanduse ajaloost räägib meile ERMi direktor Krista Aru. Ka Tiina Jõgeda on olnud nii raadios kui teles. Teatavasti Priit Hõbemägi ja Mart Raudsaare ajakirjanduslikust taustast võiksingi kirjutama jää-da. Meid õpetab ka ameeriklane Scott Abel, kes on vabal ajal stand-up komöödiaartist. Tore, et meil mõni loeng ka võõrkeeles on.

Pesitsen enda ühetoalises kor-teris ja harjun järjest enam pea-linna eluga. Mulle pole ausalt öeldes kunagi Tallinn eriti meel-dinud, aga iga päevaga avastan tema uusi võlusid. Ta on haka-nud mulle ennast avama. Võik-sin veel lehekülgede kaupa kiita Tallinna ülikooli ja pealinna elu. Kuid keda me petame – kodus on ju alati kõige parem!

KOLUMN: TÄIESTI UUS PEATÜKK MINU ELUS

OTEPÄÄ KOOL TÄHISTAB JUUBELIT

Sandra [email protected]

Endise mõisa territooriumil asuvas Palupera Põhikoolis peetakse põnevaid teemapäevi

Neile meeldis, et kool oli väike ja nad tundsid juba alguses kõi-ki enda klassikaaslaseid. Aas-tate möödudes tuli välja ka üks peamisi väikse kooli võlusi – sa tunned tervet kooli ning pole või-malust ära eksida. Tüdrukud on uhked, et just nende koolis on väga palju erinevaid huviringe, näiteks robootika, kus õpilased seadistavad ja panevad kokku roboteid. Klaveriring, kus on või-malik õppida klaverit ja solfedžot ja eksami sooritamisel saada ka muusikakooli lõputunnistus. Pea-le nende on veel näitering, spor-diring, loodusring.

Poisid samal ajal tööõpetuses teevad mänguasju Hellenurme

lasteaeda. Jõulude ajal on viis viimast aastat kirjutanud eesti keele õpetaja näidendi ja kõik soovijad on saanud selles osale-da. Jõulude ajal sõlmitakse ka jõulurahu ja toimub jõululoos.

Rõhutakse tervisli-kele eluviisidele

Kooli ümbritseb ilus park. Koolist natuke eemal asub õpi-laste sõnul maailma parim õuna-puu, kus käiakse igal vahetunnil endale õunu toomas. Vahetunnid kestavad kümme minutit, söögi-vahetund aga 20 minutit. Sööki kiidavad õpilased väga ja kuna nende kool on ka tervist edendav kool, siis on menüüd vaheldusrik-

kad ning katsetatakse uusi asju.

Huvitavad teemapäevadEdasi läksin üheksandate klas-

side eesti keele tundi, istusime ringis ja rääkisime juttu. Õpila-sed arvavad, et väiksemas klas-sis on parem õppida ja neile see meeldib. Keskendutakse ühele õpilasele rohkem. Pedagoogid on väga vastutulelikud ning aitavad alati. Õpilastel jagus õpetajate kohta vaid kiidusõnu. Koolis tä-histatakse ka erinevaid päevi: ta-gurpidipäev, kus poisid riietuvad tüdrukuteks ning tüdrukud pois-

teks; tobedate rekordite päev, mis pakub palju rõõmu. Üheks üles-andeks oli näiteks sule õhus hoid-mine puhumise teel. Veel käiakse paljudel väljasõitudel, kuna ühe bussi peale mahub peaaegu ter-ve kool ära, siis on hea käia. On käidud paljudel matkadel, Pärnu veepargis ja Lätis ujumas.

Palupera kool võib olla küll väike, aga seda külastades tund-sin, et hingelt on see maja väga suur ja täis häid inimesi.

Otepää gümnaasiumil täitub 6. oktoobril väärikas juubel. Möödub 105 aastat eestikeel-se keskhariduse andmisest maal.

Juubeliüritusele oodatak-se endisi õpilasi, praegusi ja endisi õpetajaid ja koolitöö-tajaid. Külalistel on võimalik tutvuda kõikide kooli hoonete ja näitustega.

Koolimaja uksed avatakse 15.00, kui algab registreeri-mine ja lendude kogunemine klassiruumides. Kell 17.00 al-gaval kontsertaktusel astuvad

üles paljud Otepää gümnaasiumi vilistlased tantsude ja lauludega. Kokkutulekul on võimalik soeta-da endale värske juubeliraamat ja selle ilmumist ka rahalise an-netusega toetada.

Osalustasu on 15€ ja see tu-leks kanda enne kokkutulekut vilistlaskogu arveldusarvele 221020241411 (märksõnaks kokkutulek, osaleja nimi). Ko-hapeal tuleb pääsme eest tasuda 20€ (sularahas).

Täpsem info ajakava kohta Otepää Gümnaasiumi kodulehel www.nuustaku.edu.ee.

Foto: Internet

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012 Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012


Kuidas on omavalitsus aidanud kaasa noorte ettevõtlikkuse arendamisele ja tegutsemis-võimaluste laiendamisele?KH: Valga linnas oleme vastu tulnud noorte soovile noortekeskuse iseseis-vuse suurenemisele. Valgas on igal suvel vähemalt kaks õpilasmaleva rühma. Gümnaasiumis tegutsevad õpilasfirmad ja oleme valmis toetama nende tegevust ka edaspidi. Loodan, et ettevõtlikke ja tegutsemissoovi-ga noori on rohkem. Kui nad oma ideedega meie juurde tulevad, siis küll me leiame, kuidas neid aidata.KV: On eraldatud VOL-i eelarvesse, omavalitsuste poolt noorte ettevõt-mistesse ja tegevustesse. Loodud noortevolikogud, et noored saaksid osaleda kohalikus demokraatias.RR: Noorte käsutuses on ruumid nii Lüllemäel kui Kaagjärves. Tööl on noorsootöötaja.

MEEDIASILM

13. septembril toimus Valga maavalitsuses koolinoorte mee-diaseminar «Minu teekond mee-diasse». Sinna kogunes 46 noort, kes olid seotud kas kooliraadio, ajalehe või televisiooniga. Sel-leks, et noored saaksid parema ülevaate meediast, oli seminarile kutsutud erinevaid kõnelejaid, kes oma ametit tutvustasid.

Seminar algas tutvumismän-guga ja sellele järgnesid Skype ülekanded, mille kaudu oma tervitussõnad edastasid Urmas Vaino ja Marko Reikop. Meelde tuli jätta see, et tegelikult loevad meediatööstuses väga palju tut-vused.

Edasi rääkisid oma ametitest Sirli Homuha, kes on ajaleht «Valgamaalane» peatoimetaja; Triini Saarma Ruut FM-ist ja Aet Arula, kes on raadios töötanud; Igor Taro, kes töötab ERR-is ja Kerli Adov, kes õpib Balti filmi- ja meediakoolis.

Tõrva Gümnaasiumi õpilane Urmo Kannukene ütles kommen-

Karl [email protected]

VALGAMAA NOORED KOHTUSID MEEDIASEMINARIL

NOORTELEHT LIIGUB VÄRVIKALT SÜGISESSE

taariks: «Väga hariv ja sisukas üritus, sai tutvuda teiste koo-lide lehetegijatega ja jagada nendega ideid ajalehtede eda-siarendamisest.»

Edasi jagunesid noored töö-tubadesse ja said uusi ideid, nõuandeid ja juhiseid, kuidas arendada oma koolis kas aja-lehte või raadiot paremaks või hoopiski luua oma kooli tele-visoon. Üheskoos sai veedetud üks meediarohke päev.

FOTO: Timo Arbeiter

Noortelehe uus peatoimetaja Gertu Võsu. FOTO: Timo Arbeiter

«Tankla TV – märka Valgamaa kogukondi» on üks projekti-dest, mis sai rahastuse Valga-maa Partnerluskogu kevadisest taotlusvoorust. Tegemist hakkab olema Valgamaa elu kajastava televisiooniga. Projektiidee järgi on Valgamaa jagatud kolmeks suuremaks piirkonnaks: Tõrva, Valga ja Otepää. Igal piirkon-nal on oma kontaktisikud, kelle ülesandeks on leida meeskonda inimesed ning nendega koos tööd alustada.

Kõigil kolmel piirkonnal on võimalus panustada oma mater-jaliga, et välja anda üks ja korra-lik saade igal kuul ehk 12 korda aastas. Meeskonnad vastutavad intervjueerimise, filmimise, mon-teerimise ja kõige muu eest, mis on saate jaoks vajalik. Esialgu on plaanitud valminud saateid haka-ta üles laadima videokeskkonda Youtube, kust on neid kõigil või-malik vaadata.

Saated hakkavad peamiselt kajastama erinevaid Valgamaa sündmusi, mis on seotud noor-tega.

Meeskondi ettevalmistav esi-mene koolitus on plaanitud sü-gise lõppu. Selle viivad läbi pro-jekti algatajad Gertu Võsu ning Timo Arbeiter.

Idee autori Timo Arbeiteri ar-

Esimesi katsetusi nii teoorias kui ka praktikas said noored teha meediaseminari töötoas, mida vedas Balti filmi- ja meediakooli tudeng Kerli Adov (pildil paremal). FOTO: Ülla Tamm

vates annab erinevate meediaväl-jundite arendamine juurde noor-tele võimalusi leida igale ühele midagi sobivat. «Kuna hetkel on olemas hästi töötav noorteleht, siis oleks õige aeg teha algust ka noortetelevisiooniga,» sõnas ta.

Rahastust saadi PRIA (Põllu-majanduse Registrite ja Informat-

siooni Amet) kaudu. Praeguseks on projekti rahadega soetatud kolm filmivat peegelkaamerat Canon 600D, kolm mikrofoni, spetsiaalne valgusti kaamerale, kolm mälukaarti ning diktofon.

Kui sinul või su sõbral tekkis huvi olla Tankla TV käimalükka-mise juures, siis võta ühendust

projektijuhi Timo Arbeiteriga ([email protected]), kellele võik-sid saata lühitutvustus (vanus, kool, elukoht, hobid, palju käid üritustel, millega tahaksid Tankla TV’s tegeleda ja lisa väike moti-vatsioonikiri). Kuna kohtade arv on piiratud, siis tee seda võimali-kult kiiresti!


Laineid hakkab lööma noorte oma televisioon

Kuidas rakendavad noored ennast Tanklas?

Tegevtoimetaja vastutab toi-metuse igapäevase töö eest ja vaatab, et reporterid kirjutaksid õigeaegselt oma artiklid ära. An-nab juhiseid teistele toimetajate-le ning abistab lugude tegemisel. Lisaks ta koostab lehe kava ja maketi. Meie tegevtoimetajaks on Ülla Tamm.

Küljendaja tööks on teha val-mis lehe kujundus ja paigutada artiklid vastavalt eelnevalt kok-kupandud maketile. Küljendaja töö on aeganõudev ja täpne. Meie küljendajad on Merlika Hüdsi ja Timo Arbeiter.

Keeletoimetajate ülesanne on kontrollida üle lehte minevad artiklid. Parandada lauseehitust ja kontrollida õigekirja. Keeletoi-metaja peab kontrollima üle kõik artiklid ja tundma väga hästi kee-lereegleid. Peale artiklite toime-tamist lähevad lood küljendajale.

Valgamaa noorteleht Tankla va-hetas taaskord peatoimetajat. Sellest sügisest hakkab ajalehe töö eest vastutama endine tegev-toimetaja Gertu Võsu.

Kuna lehe endine peatoimeta-ja Sandra Pikk lõpetas selle aasta juunis keskkooli ning nüüdsest jätkab õpinguid Tallinnas, ajakir-janduse erialal, siis ta arvas, et tal ei jätku piisavalt aega, et olla ak-tiivselt kursis lehe tegemistega.

Kuna ülikooliõpigutele pü-hendumine hakkab võtma suu-rema osa Sandra ajast, siis pidas ta mõistlikumaks peatoimetaja ametist loobuda ning anda see suurepärane võimalus järgmisele inimesele. Täielikult aga Sandra ajalehe tööst ei eemaldu, vaid jätkab kirjutamist reporterina.

Meie keeletoimetajad on Rando Liiva, Elen Liigus ja Egle Kõvask.

Levitoimetaja vastutab selle eest, et kõigile Valgamaa noor-tele oleks meie leht kättesaadav. Organiseerib lehtede levikut koo-lidesse ja noortekeskustesse. Pa-neb kokku nimekirja, kuhu leht peaks jõudma. Asutustesse ja mentoritele lähevad lehed posti-ga. Meie levitoimetaja on Triini Saarma.Fotograafide ülesanneteks

on teha artiklite kõrvale teema-kohaseid ja tabavaid pilte. Tuleb olla õigel ajal õiges kohas ja käia erinevaid üritusi jäädvustamas. Meie fotograafid on Timo Arbei-ter ja Ülla Tamm.

«Online-toimetaja amet tä-hendab seda, et vastutan portaali uudiste eest. Minu töökohus-tusteks on toimetuse tööga seo-tud blogipostitustele kirjutajate leidmine ja blogi üles panemine veebi. Samuti tuleb mul e-mailile saabuvad uudised panna portaali ning need tekstid veebisõbrali-kumaks toimetada. Oma ametis

õpin tekstidega tööd tegema. See amet vajab kindlasti ka täpsust ja kohusetunnet. Ma pean täpselt edastama mulle antud informat-siooni ning ei tohi eksida nime-de ja numbritega, muidu võib sellest arusaamatusi tulla. Kuigi olen selles ametis vähe olnud, siis mulle see töö meeldib.» (On-li-ne-toimetaja Keidy Säinas)

«Turundusjuhi tööülesanne-teks on vastutada toimetuse ja lehe promomise eest nii Valga-maal kui väljaspool maakonda. Koos sotsiaaljuhi ja levitoimeta-jaga haldan Tankla tiimi osale-mist erinevatel avalikel üritus-tel, kus on võimalik toimetust ja lehte promoda. Koostan reklaami hinnakirja portaali ja lehe jaoks, konsulteerides Tankla organisat-siooni juhatusega. See on päris raske töö ja nõuab vaeva ning pühendumust. Samuti ka palju aega. Mulle meeldib!» (Kelly Ku-kin, turundusjuht)

«Sotsiaaljuht planeerib ja korraldab toimetusesisest aktiiv-sust. Minu ülesandeks on igasu-

guste sündmuste korraldamine (jõulupidu, väljasõidud, osavõ-tud seminaridelt, võistlustelt ja muu selline), inimestega kontakti loomine, tegevuste mõtlemine ja igasuguse teabe edastamine teistele toimetuse liikmetele. Ar-van, et see töö ei ole just kõige lihtsam. See on aeganõudev töö, mida ma olen sellega varem vaid eemalt abistajana kokku puutu-nud. Usun, et saan sellega siiski hästi hakkama, sest julgusest ja pealehakkamisest mul puudu ei tule!» (Egle Kõvask, sotsiaaljuht)

«Sporditoimetaja amet tä-hendab seda, et mina vastutan spordirubriigi eest ja kõige eest, mis spordiga seotud. Pakun väl-ja teemasid, mis võiksid lehte minna. Kui keegi vajab nõu spor-diartiklite kohta, siis aitan ja ot-sin kontakte. Olen selle ametiga rahul. Mulle meeldib olla just sporditoimetaja, kuna sport on tohutult suur osa minu elus.» (Anna-Marija Sljusartšuk, spordi-toimetaja)

Elen [email protected]

Keidy Sä[email protected]

Toimetuses tehtud hääle-tuse põhjal osutus uueks pea-toimetajaks aga Gertu Võsu. Gertu õpib Balti filmi- ja meediakoolis audiovisuaalset meediat, kuid oma tulevikup-laanide kohta ta päris kind-lat vastust veel anda ei oska. «Kogu telemaastik on mind ter-ve elu köitnud ja ilmselt leiab mind ühel päeval just täpselt kuskilt sealt».

Tanklasse sattus Gertu tänu esimesele peatoimetajale ja praegusele noortelehe mento-rile Siiri Liivale, kelle kirja ta ühel päeval oma postkastist avastas. Siiri uuris, kas neiut huvitaks noortelehega liitumi-ne. Lepiti kokku kohtumine, joodi kohvi ja räägiti ajakirjan-dusest ning muudest maailma asjadest. Järgmisel koosolekul oligi Gertu kohal. Tänaseks on sellest hetkest juba möödas peaaegu aasta.

Mis seostub Teile sõnaga «tankla»?Kalev Härk (Valga linnapea):Loomulikult assotsieerub esimesena siiski tankimisjaam, kuid juba on tänu Tankla tublile tööle sinna kõrvale lisandunud noorteleht «Tankla» kuvand. Kunagi on ehk nii nagu mõis-tega «hiir», et kõigepealt tuleb kõigile silmade ette juhtme-ga, siis alles sabaga isend.Kalle Vister (Haridus- ja kul-tuuritalituse juhataja): Sõnaga «tankla» meenub mulle noorte koostöö, mida väljendatak-se trükisõnas. Samuti noor-te internetisuhtlus.

Rain Ruusa (Karula vallavanem): Kuuldes sõna tankla näen vai-musilmas esmalt bensiinijaama.

Mida Te teate noortelehe Tankla tegevustest?KH: Jälgin aeg-ajalt veebilehte tankla.net ja vaatan läbi ajalehe. Tanklal on tubli ja noor toimetus!KV: Olen kursis noortelehega Tankla. Loen, kui leht on toi-metatud maavalitsusse. Olen ka noortelehe finantseerimise otsuste tegemisel kaasarääkija.RR: Tean, et noorteleht ilmub, kahte viimast numbrit olen luge-nud. Lehe ilmumist rahastatakse LEADER programmi rahadega.

Millise hinnangu annate lehe senisele tegevusele?KH: Aktiivne ja asjalik. Tulevikus võiks julgemalt käsitleda veelgi tõsisemaid teemasid. Näiteks noorte kuritegevus, alkoholism ja vandalism, või näiteks analüüsida omavalitsuste noortetegevusi.KV: Materjal on huvitav. Kohati tundub, et infot jagatakse ühe piirkonna põhiselt. Ehk on toi-metajate nappus või sündmuste vähesus teistes piirkondades. Pole lehte selliselt analüüsinud.RR: Hoidun hinnangute andmisest.

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012 Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012 Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

9

Siiri Põldsaare üheksa ametit ja helesinised unistused

PERSOON

Kristiina Ersto on ühest Laatre nimelisest külast pärit neiu, kes on motoklubi Karmid Karlid nimekirjas ainuke nais-soost liige. Noorteleht uuris tema teekonda krossimaail-ma ja seda, kuidas ta ennast «poiste maailmas» tunneb.

Täpselt nii palju, kui võist-lusradadel pakub huvi tema kiivri alt välkuv blond patsi-ke, pakkus ta huvi ka meile, noortelehele. Kui avame Kris-tiina Facebooki (ei saa ju seda mainimata jätta – S.P.), siis malbe roosa kleidiga neiu pro-fiililt lausa kergitab suunurki – ikka ülespoole. Kuid kõige esimesena püüab pilke tema taustapilt.

Ei tule just tihti ette, et motokrossiradadele eksib ära mõni naissoost isik... ja veel võistlema! Imestus on see Kristiinale endalegi, ent seo-seid, kuidas ta poristele rada-dele on jõudnud, võime tuua mitmeid. Näiteks juba plika-tirtsuna sattus ta erinevatele krossivõistlustele ja seal ole-vat vaatemängu jälgis ta maa-ilma parima koha pealt – ikka issi kukilt. Kusjuures, isa on ka tema kõige suurem fänn.

Tuleb välja, et motospordi teekonnani juhatas teda ka noorem vend Kaarel. «Eel-misel aastal tuli tal mõte mootoratast proovida ja nel-jarattaline (quad) jäi seisma – mõtlesin, et teen enne müüki ühe tiiru,» meenutas hetkel Pärnus elav ja õppiv Kristiina. Pärast esimest tiiru olid tal sil-mad sära täis ja suu kõvuni.

Kaarel aitab Kristiinal ka võistlusteks ja trennideks val-mistuda. «Enne trenni paneb mu hea vend kõik varustuse ritta: saapad, pikad krossiso-kid, põlvekaitsmed, rindkere-kaitse, neeruvöö, kaelakaitse, kiiver, prillid, krossipüksid ja krossisärgi.»

Tunneb «poiste maailmas» koduselt

Ja pole ta nii malbeke mi-dagi. «Poiste maailmas» tun-neb ta ennast koduselt, sest talle on alati meeldinud roh-kem nende seltskonnas olla. Karmid Karlid võtsid ta hästi vastu ja väikesed krossipoi-

VALGAMAA TÜDRUK NAUDIB TREENIMIST PORISTEL KROSSIRADADEL

Sandra [email protected]

Põhiline ettevalmistus enne rajale minekut on asjade kokkupak-kimine. Õhufiltrite pesemine ja õlitamine on sujuvalt venna Kaarli ülesannete sekka saanud. FOTO: Janette Possul

Maatüdruk pori ei karda!FOTO: Kaarel Ersto

sid suudavad ta alati naeratama panna. Kristiina sõnul ei suuda ta veel poistele konkurentsi pakku-da, aga on nii mõnegi meesterah-va juba seljatada suutnud.

Tähelepanustki puudu ei jää. Ikka vaadatakse, minnakse rää-kima ja uudistatakse. Väikesed tüdrukud on temaga lausa pilte teinud.

Kuid kogu enda ilu ja blondi-de kiharate juures teab karismaa-tiline Kristiina, mis tal niiöelda «kapoti all» toimub ja pole nel-jarattalise andmed lihtsalt pähe õppinud (ja jõudis Kristiina mind, võhikut, parandada, quadil pole ju kapotti - S.P.). Selleks aga, et ise midagi putitada, peaks ta Pärnu kolledži turismiettevõtluse poole-li jätma ja hoopiski automehaani-kuks hakkama.

Jäi ligi kahesaja kilose masina alla

Ta naudib poriseid radasid, sest kiirused pole nii suured, on pehmemad kukkumised ja seal on põnevam ka. Kõike seda pakub ka tema lemmik Rauna rada Lä-tis. Pehme kukkumine on oluline, neiu meenutas, kuidas läks Lätis liiga julgelt hüppesse ja ligi ka-hesaja kilone masin kukkus talle peale. «Ise ma selle alt välja ei saanud, kuulsin vaid, kuidas pub-lik ohhetas.» Ent kohe, kui masin tema pealt ära tõsteti, krapsatas ta püsti ja oli kahe sekundiga taas rajal.

Salamisi ootab Kristiina ke-vadet. Tema Yamaha YFZ 450 ei läinud pakasese eest garaaži talveunne, vaid hoopiski uue pe-remehe kätte. «Loodan osta uue masina, mille paremate ressurssi-de tekkimisel kohe soetame!»

KOLUMN: ESIMENE KUU TUULIKUTE JA TULPIDE SELTSIS

Hoi! Kätte on jõudnud sügis ning on alanud järjekordne kooliaasta. Olen Hollandis veetnud juba üle kuu aja (10 kuud veel jäänud). Olen end sisse seadnud Põhja-Hol-landis Friisimaal. Otsustasin, et selles numbris tutvustan teile Hol-landi kooli ja koolisüsteemi.

Esimese asjana pean kohe ära mainima lunchbox’i. Just nagu filmiski, kuulub minu igahom-mikusse rutiini lõunasöögi val-

mistamine, milleks on võileivad. Hommikusöök ise on ka võilei-vad. Hollandlased on veendunud võileibade tervislikkuses. Koolis ei ole ka kohvikut või puhvetit, kust süüa osta. Vähemalt õhtu-söök on alati soe, ja see on aeg, kus pere koguneb ümber laua.

Koolis on üpriski erinev süs-teem. Üks tund kestab 50 minutit ning vahetunde on ainult kaks. Pärast teist ja neljandat tundi. Vahetunni pikkuseks on 20 minu-tit. Kõlab kohutavana, kuid see ei ole nii hull. Asja veel segasemaks ja keerulisemaks ajades ütlen, et

käin siin 4VA klassis. 4 tähendab klassi suurust, V tähendab taset ning A tähendab milline klass (nagu meilgi – a, b ja siin on mul veel ka c). Miks klassi number nii väike on? Kui õpilane saab 12. aastaseks, siis tehakse talle test, mis määrab millise tasemel hak-kab nooruk õppima. Mina hetkel õpin kõrgeimal tasemel VWO-s, keskmine on HAVO ja madalaim on VMBO. Need kolm on põhi-suunda.

Loodan, et saite parema vaa-tepildi Hollandi koolist ja siinsest süsteemist. Siiski ei saa ma mai-

Merily [email protected]

Siiri Põldsaar on kui Hunt Kriim-silm, kellel 9 ametit. Ta on näi-teks muusikaõpetaja Valga põ-hikoolis, MTÜ Kungla juhatuse liige, juhendab koore, tegeleb rockiklubiga ja kõige selle kõr-valt on veel tubli ema.

Sa töötad Valga Põhikoo-lis muusikaõpetajana. Mil-liseid ülesandeid see ame-tinimetus endas hõlmab?

Üritan klassi ees näidata kui väga ma armastan muusikat ja kui tähtis see mulle on ning loo-dan seeläbi lastesse süstida sama-sugust armastust muusika vastu. Koos endise muusikaõpetaja Jana Oberstiga juhendame ka kolme koori.

Tundub, et sul oleks kui 9 ametit. Kuidas sa kõike teha jaksad?

Need «9 ametit» on mulle nagu multivitamiinid. Ilmselt ma ei suudaks olla ainult koorijuht või näiteks ainult koduperenaine.

Kas vahel ei teki tunne, et ei jaksa kõike teha?

Tunne, et ei jaksa, on mul tavaliselt siis, kui minu koostöö-partnerid on mind alt vedanud ja üksi jätnud. Ma ise olen küll selline inimene, et alatihti täi-dan oma lubadused ja ülesanded viimasel minutil, kuid ma ei jäta neid iial täitmata.

Milline näeb väl-ja sinu argipäev?

Milline on minu argipäev? Kas need vähesed päevad, kui olen ainult õpetaja või siis need tava-pärased päevad, kus korraldan, valmistan ette või osalen mõnel üritusel? Igal juhul möödub minu päev suheldes väga paljude ini-mestega. Koju jõudes on mul oma 20 minutit – mina ja piimakohv. Siis olen ma pere päralt. Kui lap-sed magama jäävad, algab järg-mine osa, mille saadan ma möö-da vaikselt arvuti, noodivihiku või siis õmblusmasina taga.

Aga milline on sinu «kreisi» päev?

Ma pean ennast ise suure pin-getaluvusega inimeseks. «Kreisi» päev on ehk siis, kui ma olen oma päeva kenasti ära planeerinud ja see ei lähe üldse mitte selliselt. Selliseid päevi väga sagedasti pole ja ise arvan, et just seepä-rast, et olen skorpioni ja amburi

vahepealne tüüp ja see annab mulle võime tulla igast asjast «helesiniste sussidega» välja.

Kui palju on aega ainult perega olemiseks?

Lapsed on praegu õnneks nii väikesed ja me elame nii väikeses linnas, et minu tööpäeva lõpuks on enamasti ka nende huviringid läbi. Koju jõuame tavaliselt ikka koos.

Mul on ka väga lahe mees Marko - rahuliku loomu ja kuld-sete kätega. Ka tema on bändi-mees ja ühine rockilembus ja tema säravvalge naeratus meid kokku viiski.

eelmise etenduse esietendust. Keskeltläbi õmbleme ühele muu-sikalile koos Reet Laanojaga 70 kostüümi. Etendus saab oma näo aga siis, kui saavad paika peao-satäitjad ja kvaliteedi siis, kui muusikalilaager on läbi. Rekvisii-did kavandan ma ise ja minu hul-lumeelsed ideed saab teoks teha vaid üks inimene – minu mees. Proovid on tihedad, kestavad 3-4 tundi, kuid on alati täis nalja.

Kuidas tuli idee luua oma koju kostüümiladu?

Varem oli meie kostüümiladu Valga Gümnaasiumi muusikak-lassi tagaruumis. Kui kool läks remonti, polnud neid kuskile panna. Kuna mees planeeris ka-tusealust pinda soojustada, tuli pööninguga nagunii tegeleda ja siis tuligi idee kinnitada lae kül-ge torud ja riputada sinna kos-tüümid. Ka õmbelmistoa mõte meeldis mehele, sest see muutis tema unetunnid õmblusmasi-na undamise võrra vaiksemaks. Kahepoolsete huvide ristumise tulemusena on nüüdseks saanud valmis paarituhande kostüümiga ladu ja õmblemistuba.

Kuuldavasti on sinu suu-reks unistuseks luua Valga linna teater. Kas selle unis-tuse täitumine on kaugel?

Valga Säde teater on tõepoo-

lest minu unistus. Oma teatri-maja ja meeskond oleks ülim, mis võiks juhtuda. Tumepunased sametkardinad, suured afiššid, prožektorivalgus ja ärev saal on midagi, millest paremat ma unis-tada ei oskaks ja ei tahakski.

Kas ja kuna see unistus täitub, sõltub aga hoopis Valga linna käekäigust. Kui need õnnetud teed ja koolimaja valmis saavad, siis ehk pöördub tuul ka kultuuri poole. Täna olen aga rahul iga pi-sema sammuga.

Nüüd plaanin sisse astuda Vil-jandi Kultuuriakadeemiasse, et õppida lavastaja eriala, siis oleks asi nagu täitsa päris ja ma saak-sin seda kõike teha juba profes-sionaalselt.

Kuidas sul üldiselt unis-tuste täitumistega lood on, kas oled pigem saan-kõik-mida-tahan tüüpi inimene või vastupidi?

See helesiniste susside lugu on üsna tõene värk. Pean tunnista-ma, et ma ikka olen saanud kõi-ke, mida olen soovinud. Ma pole aga kunagi saanud midagi niisa-ma – ikka suurte pingutuste tu-lemusena. Koolipõlvest mäletan vaid kahte asja, mis pole täitund: minu unistuseks oli tumedate lokkidega mees ja päris kindlas-ti ei tahtnud ma iial elada Valga linnas.

Lisaks etenduste lavastamisele naudib Siiri ka laval olemist. FOTO: Erakogu

Sirli [email protected]

Keidi [email protected]

nimata jätta oma toetajaid, tänu kellele on mul võimalus siin olla. Need on: Margus Timmo, Eesti Meetootjate Ühendus, Tiit Raud, UPM, Kymmene Otepää AS, OÜ Taagepera Loss, Bacula AS, Rein Uibo, Palupera Vallavalitsus, Sp-litter OÜ, Valga Puu OÜ, OÜ RST Valga, Tiina Ivask, Evicon OÜ, Nõuni Noorteklubi, Nelly Oinus, Otepää Metall AS. Aitäh ka orga-nisatsioonile YFU, kes korraldab ja tegeleb paberimajandusega, ning ka Otepää gümnaasiumi-le, kes aitab teha mul koduõpet. Järgmise korrani!

Rääkides MTÜ Kunglast, siis kõnele natuke, mil-line näeb välja etendus-te loomise protsess?

Tavaliselt alustan uue eten-duse ideekavandiga kohe pärast

«Nüüd plaanin sis-se astuda Viljandi Kultuuriakadee-miasse, et õppida lavastaja eriala.»


10Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012 ATLEET

Tänavu juba viiendat korda toi-munud Helme-Tõrva kergejõus-tikupäev olümpialastega on saa-nud traditsiooniks. Hea koostöö Aleksander Tammertiga muudab sügisese kergejõustikupäeva väga meeledejäävaks. Kõigil noortel osalejatel on võimalik teha sporti koos tuntud olümpialastega.

Üritus toimus Tõrva Gümnaa-siumi staadionil. Sel aastal osa-les kergejõustikupäeval 99 last, kõige väiksem osaleja oli kõigest 2-aastane. Lastel oli võimalik lä-bida kolm ala: 60m jooks, kau-gushüpe ja pallivise. Tavapära-selt autasustati iga vanuseklassi kolme parimat, kuid tunnustust said kõik võistlejad, keda moti-veeriti magusa kingikotiga.

OLÜMPIALASED KÜLASTASID VÄIKELINNA STAADIONIT

SÜGISESEDSPORTIMIS- VÕIMALUSED VALGAMAAL

Elis [email protected]

«Olümpialastega koos võistlemine annab väga palju motivatsiooni.»

«Vahepeal on väike hirm saada 90km/h kiiruse-ga lendavalt pal-lilt vastu nägu»

Valgamaa ei ole spordiasutuste poolest sugugi rikas, kuid kohti, kus trenni teha, on piisavalt.

Hulgaliselt pealtvaatajaid meelitasid kohale päeva teisel poolel toimunud kettaheide, oda-vise ja kuulitõuge. Meestest võis näha kettaheiteringis iraanlast Ehsan Hadadit, kes sai sel aastal Londoni olümpiamängudel hõbe-medali. Tõrvas saavutas ta esi-koha tulemusega 61,76 meetrit. Viimases ringis kasutas ta kerge-mat ketast, millega heitis 69,47 meetrit. Teise koha saavutas Hor-vaatiast pärit Martin Maric tule-musega 60,19 meetrit. Kolmas koht läks Eesti oma mehele Mar-tin Kupperile, kelle tulemus oli 57,88 meetrit. Ketast heitsid veel Aleksander Tammert, Priidu Niit, horvaatlane Roland Varga ning Nikolai Sedjuk ja Bogdan Pištšal-nikov Venemaalt. Naistest olid kettaheite ringis Kätlin Tõllasson ja Tõrva oma neiu Kirke Kirt. Esi-koht läks Tõllassonile (49,02m) ja teine koht Kirdile (39.02m). Kuulitõukes saavutas esikoha ukrainlane Andrei Borodkin ja teine koht läks Raigo Toompuu-le. «Olümpialastega koos võistle-mine annab kindlasti väga palju motivatsiooni, et ka ise samale tasemele jõuda,» sõnas Kirt.

Väikelinna elanikel ning eriti spordihuvilistel oli põnev jälgida tuntud sportlaste ettevalmistusi võistluseks ja nende soojendus-harjutusi. Julgemad said nõugi küsida. Kirdile endale meeldis võistelda kodupubliku ees, tema arvates on sellised üritused vaja-likud.

Tuntud atleedid, kellel suur-võistlusi enam ei tule, lõpetavad sügisel Valgamaa noortega spor-tides, mil antakse järelkasvule õpetusi ja eeskuju, oma hooaja.

Ehsan Hadadi. Foto: Ülla Tamm

Mitmeid aastaid tagasi ei võinud tollal väikesed poisid Andrei ja Andris aimatagi, et nende elu muutub aas-tate jooksul just selliseks ja paljud asjad elus hakkavad sõltuma sellisest spordialast nagu seda on käsipall. Andris külastas esimest korda trenni 8 aastat tagasi, Andrei aga 6.

Poiss, kes ei osa-nud palligi püüda

Kuna väiksena tekkis And-reil probleeme palli püüdmi-sega rahvastepallis, otsustas ta seda harjutama minna kä-sipalli trenni. Varem mängis noormees käsipalli ründaja-na, kuid kuna meeskonnast lahkus nende väravavaht ja võistlustele oli kiiresti vaja asendust, pani treener vära-vasse Andrei. Ja nii see jäigi.

«Vahepeal on väike hirm saada 90km/h kiirusega len-davalt pallilt vastu nägu,» tunnistab väravavaht. Temal, kui kaitsepositsiooni kõige tähtsamal mängijal, on mees-konnas tohutult suur vastu-tus ja kohati tunneb ta suurt pinget.

Käsipalliklubi hing– Andris Celminš

Turniiride parimaks ning ka meeskonna parimaks mängijaks tunnistatud noor Eesti lootus särab nii võist-lustel kui ka trennis.

Võistkonna tuju üleval hoidev Andris on vägagi mit-mekülgne, kuid siiski suurim osa temast on pühendunud spordile. Käsipalli trennide kõrvalt leiab Andris aega ka jalgpalli jaoks, kuid käsipall annab talle siiski suurema adrenaliini: «Treenides halva

tujuga, tulevad kõige paremad visked. Viskad Andreile täiest jõust peale, elad enda viha välja, siis on kohe ka rahulikum,» sõnas Andris.


Andris (vasakul) ja Andrei õpivad nüüd Tallinnas Audentese spordigümnaasiumis. FOTO: Timo Arbeiter

Üheks võimaluseks on nautida sügisvärvides matkaradu. FOTO: Timo Arbeiter

Aasta vihmaseimal aastaajal ei alga ainult noortel kool ja huvi-koolid, vaid ka spordihooajad ning tõsised trennid üle terve Valgamaa. Vaatamata Valgamaa suurusele ja madalale populat-sioonile, tegutseb siin mitmeid erinevaid spordiklubisid ning nooratleete. Treeninguid viiakse läbi alustades peotantsust, lõ-petades motokrossiga. Spordiga võib tegeleda kõikjal maakonnas.

Kõige suurem töö käib antud hetkel jalgpalluritel ja kergejõus-tiklastel, kuna jalgpallis on näda-lavahetustel toimumas mängud ning kergejõustiklastel uus hoo-aeg, mille põhijooksualadeks on krossijooksud. Valgamaa meist-rivõistlused antud alal toimuvad

Greete Poderat(Otepää, 16)

Otepääl on head tingimused mäesuusa treeningute jaoks, kuigi sügisel, kui lund ei ole, käin välismaal mägedes tree-nimas. Muidu käin rulluisuta-mas, jooksmas ja teen ka üld-füüsilist trenni, mida saab siin korralikult teha. Ma olen väga rahul kohalike sportimisvõima-lustega!

KO

MM

EN

TAA

R

Martin Volt(Tõrva, 18)

Kergejõustikuga tegelemiseks Tõrvas küll kahjuks häid tingi-musi pole, kuid näiteks met-saaluste jooksuradadega võib küll rahule jääda. Kui külme-maks läheb, kasutan võimali-kult palju Valga Spordihalli.

KO

MM

EN

TAA

R

Andekad noormehed löövad pealinnas laineid

Unistused lendavad kõrgelt

Mõlemad noormehed unista-vad käsipalli karjäärist tulevikus, kuid varuvariandid on ka neil olemas. Andreil on silmapiiril Eesti Mereakadeemia ja Andrisel ülikool või käsipallikohtuniku amet. Valga Põhikoolist lahkusid poisid 9. klassis, eks ikka selleks, et oma unistustele Tallinna Au-dentese spordigümnaasiumi abi-ga lähemale astuda.

Nende liikumist käsipalli tipu poole motiveerib nende tahe ja kinnisidee pääseda välismaale. Poisid kiidavad enda treenereid nii pealinnas, ent samuti Valgas, kus nende esimeseks treeneriks oli Andris Uibo. Noormehed unis-tavad sellest, et käsipall muutuks populaarsemaks nii Valgamaal kui ka mujal Eestis.

Kodust lahkumine polnud lihtne

Lahkudes Valgast jäid siia maha paljud poiste sõbrad ja pere. Noormehi hinnati väga kõr-gelt, kuna nad olid head pojad, sõbrad ja õpilased. Tallinnas on käsipallurid kohanenud vägagi hästi, leides endale seal uusi sõp-ru, kuid sisimas igatsevad nad siiski Valgat ja kodumeeskonda.

4. oktoobril kell 17.30 Valga Spordihallis näeb Valga Käva-la esimest mängu esiliigas, kus võistlustulle astuvad ka Andris ja Andrei.


Tõrvas, see aasta korraldatakse siin ka Eesti Koolispordiliidu meistrivõistlused maastikuteate-jooksus. Eelmisel aastal korral-dati aga Tõrva gümnaasiumi par-gis Eesti klubide karikavõistlusi murdmaajooksus.

Valgamaa ei ole spordiasutus-te poolest sugugi rikas, kuid koh-ti, kus trenni teha, on piisavalt. Trenne viiakse läbi Tõrva ja Val-ga spordihallides, kooli saalides, staadionitel ning spetsiaalsetel väljakutel. Erinevate treeningute kohta saab peamise informatsioo-ni kas koolist, spordiga tegeleva-telt inimestelt või kehalise kas-vatuse õpetajalt, kes on kursis, millega ja kus teatud piirkonnas tegeleda saab.sport

INF

O

NB! Loe spordiringide kohta rohkem tank-la.net portaalist:

http://tankla.net/noorte-kas/huvitegevus/sport



spor

dit

ule

mu

sed


ATLEET

Egle Kõvask(Tõlliste, 18)

Mis mulle enim mängu juures meeldib ongi ehk see, et võid taldrikut kui tahes hoogsalt lennu-tada, ent kunagi ei tea, mida tuul temaga teel korvi ette võtta võib. Loomulikult soovitan ma seda ka teistele ning mit-te ainult noortele, vaid ka eakamatele, see on hea ajaviide ning ka uus kogemus ja katsumus veelgi paremateks saa-vutusteks.

KO

MM

EN

TAA

R

Discgolf on sportmäng, mille ees-märgiks on võimalikult väheste visetega spetsiaalse lendava tald-riku viskamine selleks mõeldud korvi. Etteantud rajal on tavali-selt 18 korvi.

Viimastel aastatel on disc-golf Eestis teinud läbi hüppelise arengu nii mängijate arvu- kui ka radade arvu poolest. Käesole-val hetkel asub Valgamaal kaks püsirada: Õrus ja Otepääl, kuid mängitakse seda ka Tõrva güm-naasiumi spordipäevadel ja see aasta mängiti ka Valga gümnaa-siumi spordipäeval.

Ala ise sobib inimestele igas vanuses. Kettad pole rasked ning nende viskamine ei vaja palju jõudu. Kindlasti ei hakka igav, kui võtta sõbrad kampa ning minna ja asi järele proovida.

ReeglitestTerve raja läbimine discgolfi

pargis algab spetsiaalselt alalt, mida nimetatakse tiialaks.

Ketta lahtilaskmise hetkel ei tohi sellest üle astuda, kuid kui vise on sooritatud, siis võib seda vabalt teha.

Enne alustamist jaotatakse mängijad gruppidesse, mis ta-valiselt koosnevad kolmest kuni viiest liikmest.

Kuna iga mängija loeb oma viskekorrad ise, siis on väikest viisi tegemist ka aumeeste män-guga.

Kui kõik rajad vastavas disc-golfi pargis (9 või 18 korvi) on läbitud, loetakse üle mängijate skoorid, mis on mängu käigus märgitud skoorkaardile. Mängu

võitjaks on mängija, kes on raja läbinud väikseima arvu visetega.

Standardse 18 korvi asemel on seal üheksa korvi. Võistluste etapp algab tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses. Suviti on tavali-selt võistlused kord kuus. Eraldi toimuvad seal ka medali- ning karikavõistlused. Tihtipeale on kohal ka Eesti paremik nagu näi-teks Einar Elding, Rene Mengel, Maie-Ly Pihus.

Rada on avatud ööpäev läbi, kuid soovitatav oleks siiski män-gida päevavalges, sest see välis-tab mingil määral ketaste kadu-mise. Kahjuks pole seda võimalik talvisel ajal lumega mängida. Kui aga tekkis soov mängida, siis ket-taid saab väga vabalt laenutada vallast. Selleks tuleks ühendust võtta Andres Pallosoniga.

Discgolfiga käisid tutvumas ka noortelehe toimetuse liikmed. FOTO: Timo Arbeiter

Spordigümnaasiumi õpilased veedavad palju aega sporti tehes. FOTO: Gertu Võsu

Rada on avatud ööpäev läbi, kuid soovitatav oleks siiski mängida päevavalges.

Discgolf ÕrusDiscgolfi mängimiseks avati

spetsiaalne park Õrus 30. oktoob-ril 2010. Siiamaani on noored suhtunud sellesse väga positiiv-selt ning midagi lõhkuma pole õnneks hakatud.

Discgolf on lõbus ajaviide

Noorte tippsportlaste sünnipaik

Küsides keskmise eestlase käest, mis talle seostub nimega «Ote-pää», on vastus etteaimatav: Teh-vandi suusastaadion koos Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vä-higa. Lisaks suusastaadionile asub Otepääl ka Audentese spor-digümnaasiumi filiaal, kust tõe-näoliselt võib sirguda uus Veer-palu, Taaramäe või keegi kolmas Eesti tuleviku spordilootus.

Õppima asumine: Lisaks ül-distele sätetele on vajalik vastava erialaliidu soovitus. Toimub vas-tuvõtupäev, mil õpilaskandidaat täidab avalduse, läbib vestluse ja

Jane [email protected]

teeb inglise keele taseme määra-miseks testi. Kaasa peab võtma treeningpäeviku ning viimase koormustesti tulemused. Kooli lõpu- või klassitunnistuse koopia alusel arvutatakse välja keskmine hinne, mitterahuldavaid hindeid olla ei tohi. Keskmise hindega 4,0 ja üle selle on õpilaskandidaat

alaliidu nõusolekul vastu võetud. Alla 4,0 jääva keskmise hinde pu-hul toimuvad täiendavad vestlu-sed. Vabade kohtade täissaamisel on võimalik õppima asuda ka ta-sulisse õppesse.

Spordialad: murdmaasuusata-mine, kahevõistlus, suusahüpped, laskesuusatamine, jalgrattasport, orienteerumine. (Sel aastal oli sis-seastujate seas kõige populaarsem rattasport.)

Õppetöö korraldus: õppeaeg on 3 aastat. Vaheajad langevad ühte Eesti Vabariigi Haridusmi-nisteeriumi poolt üldhariduskoo-lidele määratud vaheaegadega, välja arvatud sügisvaheaeg, mis on viidud kokku lumelaagri toi-mumise ajaga. Tunniplaanis on üldainete nädalakoormuseks 32

tundi. Klassis on kuni 20 õpi-last. Hetkel õpib Otepää fi-liaalis 53 noort sportlast.

Tugiteenused: väljast-poolt Otepääd pärit õp-pursportlased saavad elada Audentese Spordikooli õpi-laskodus. Õpilastele on ta-gatud tasuta söömine kolm korda päevas, võimalusel arvestatakse erisoove (tai-metoitlased, noormeestel ja neidudel või eri spordiala-del erinev energiavajadus ja muu selline) nii menüü kui söögiaegade osas. Sportlaste toitumist jälgivad selle ala spetsialistid ning vajadusel määratakse toidulisandeid või vitamiine. Kõikidele sportlastele tehakse kaks kor-da aastas põhjalik ülevaade ja igale õpilasele on väljas-tatud tervisekaart või spordi-litsents. Õpilased on pideva medõe järelevalve all.

Tuntud vilistlased: Rene Mandri, Tanel Kangert (rat-tasport)

Mis saab õpilastest pärast kooli lõppu?

Küsimusele vastas filiaali juhataja Reet Dalberg:

«Pärast kooli lõpetamist on võimalus kuuluda vastava spordiala rahvuskoondisse. Lisaks sellele on populaarne edasiõppimine Soome kooli-des või kuulumine Euroopa amatöörklubidesse, kus jät-katakse sportlaskarjääri. Lei-dub ka neid, kes suunduvad edasi õppima kõrgkoolidesse, tavaliselt kehakultuuriga seo-tud erialasid (kehakultuur, füsioteraapia, rekreatsioon), aga ka keskkonnakaitset, ma-jandust ja IT-d.»

kool

INF

O

Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaal

Asukoht: Lipuväljak 14, 67405 OtepääTelefon: 767 9450E-post: [email protected]

Tervise Arengu Instituut kuu-lutab välja konkursi TEIP ehk Tervist edendava idee projekt. Konkursile ootame 12-19 aastas-te noorte endi kirjutatud idee- projekte, kuidas muuta oma kodu-koht meeldivamaks paigaks ning vanemate, koolikaaslaste, õpeta-jate käitumisviise tervislikumaks. Mõte on selles, et noored ise mõt-leksid välja tervist edendava idee, esitaksid selle kirjalikult ideekon-kursile ja viiksid projekti oma ko-dukohas või koolis vanemate või nooremate seas ellu.

Konkursile ootame noorte endi kirjutatud huvitavaid ideep-rojekte, kuidas muuta oma kodu-

koht meeldivamaks paigaks ning vanemate, koolikaaslaste, õpeta-jate käitumist tervislikumaks.

Oodatud on erinevad ideed igast terviseala valdkonnast – tee-madele ei ole seatud mingisuguseid piiranguid. Tervise Arengu Insti-tuut toetab kuut parimat ideepro-jekti igaüht 640 euroga, lisaks on peaauhinnaks ülivinge, elamuste-rohke ja värskendav ekstreemne seiklus Sinu enda valikul, metsas, jõel või kaljul ning väärt osalemist lohutusauhinnad. Projektide esita-mise tähtaeg on 15. oktoober 2012.

Projektitaotluse põhja ja põh-jalikuma lisainfo leiad aadressilt www.terviseinfo.ee. (tankla.net)

INSTITUUT KINGIB TERVIST EDENDAVA PROJEKTIIDEE JAOKS 640 EUROT

1.-7. oktoobrini toimub üle-Ees-tiline ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikust ning arenda-da ettevõtjate teadmisi. Otepää ettevõtluskonverents toimub 2. oktoobril Otepää gümnaasiumi aulas ning on sellel aastal kes-kendunud noorte võimalusele et-tevõtluses kaasa lüüa.

Juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents toi-mub sellel aastal kolmandat kor-da. Konverentsil räägivad oma kogemustest ja annavad nõu mit-med Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliid-rid.

«Sellel aastal antakse ette-võtluskonverentsil noortele nõu, kuidas ettevõtlusmaailmas hak-kama saada,» ütles Otepää val-lavanem Merlin Müür. «Näiteks tuleb meile õpilasfirmadest rää-kima Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja, kes on õpilasfirmade idee algataja Ees-tis.»

Konverentsile on osalema oo-datud mitte ainult noored, vaid ka kõik need, kes tunnevad huvi antud valdkonna vastu.

Traditsiooniliselt tunnustatak-se Otepää valla ettevõtjaid 2012. Konverentsil osalejaid tervitab Valga maavanem Margus Lepik. Esinevad Tartu Ülikooli majan-dusteaduskonna professor Raul Eamets «Eesti majandus – eile, täna ja homme»; advokaadibü-roo Sorainen partner Carri Ginter «Õigusloome muutlikkuse mõju ettevõtlusele»; Junior Achieve-ment Eesti tegevdirektor Epp Vodja «Ettevõtlushariduse and-misest Eestis»; 2012 aasta Eesti õpilasfirmade konkursi võitja Student Network «Kuidas me Euroopas Eestit esindasime?»; Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ juhatuse esimees Aune Past «Personaalbrändi abi ettevõtlu-ses ja showbusinessis»; Raadi SA ja Raadi Arendus OÜ juhatuse liige Jüri Reinpõld «Tartu valla ettevõtlusmudel»; kodanikuliiku-mine Maailmakoristus 2012 tu-rundusjuht Anneli Ohvril «Kuidas ettevõtlikud noored muudavad maailma Maailmakoristus 2012 näitel». Konverentsi modereerib Suhtekorraldajate Liidu juhatuse liige Aune Past. (valgamaa.ee)

ETTEVÕTLUS- KONVERENTSKESKENDUBNOORTELE

Valgamaa koolide karikavõistlused maastikuteatejooksus18.09.2012 Valgas

1.-5. klasside 5 x 500m + 5 x 300m maastikuteatejooks: 1. Valga põhikooli I võistkond 2. Otepää gümnaasium 3. Tõrva gümnaasium

6.-9. klasside 10 x 60m pendelteatejooks: 1. Valga põhikooli I võistkond 2. Otepää gümnaasium 3. Tõrva gümnaasium

6.-9. klasside 5x 500m + 5x 300m maastikuteatejooks: 1. Valga põhikooli I võistkond 2. Tõrva gümnaasium 3. Otepää gümnaasium

10.-12. klasside 10 x 60m pendelteatejooks 1. Valga gümnaasium 2. Tõrva gümnaasium 3. Otepää gümnaasium

10.-12. klasside 5x500m+5x300m maastikuteatejooks 1. Tõrva gümnaasium 2. Valga gümnaasium 3. Otepää gümnaasium

6.-9. klasside poiste jalgpall Valgamaa turniir19.09.2012 Valgas

I alagrupp: 1. Palupera põhikool 2. Valga põhikool 3. Hargla põhikool

II alagrupp: 1. Pühajärve põhikool 2. Valga vene gümnaasium 3. Hummuli põhikool

Eesti lahtised MV 2012 suvebiathlonis II etapp 22.-23.09.2012 Otepääl

Sprint: N15 1. Birgit Maranik M15 5. Kevin Kivimaa N17 7. Sandra Tarikas 9. Maarja Maranik 11. Katrin Kurg 12. Silvia Luup N19 2. Grete Gaim

Viitstart: N15 1. Birgit Maranik M15 5. Kevin Kivimaa N17 3. Maarja Maranik 8. Katrin Kurg 10. Silvia Luup N19 1. Grete Gaim


12

R A B A R B E R K H E R N E S O O

S V A R S S E L L E R P A P U U V

K A R T U L I L S J A J E A T E R

Ü A E V I I L J P E T E R S E L L

Ü A D G A L M O A O T D I U S S T

S A I B S K L Ö R Ö G I S V S T A

L I S L I P O R G A N D V T A I R

A E D U B A I Ä E G A O A L K V T

U L U L I P S N L E O M O A I R I

K U R K S R A I A N O K P I L Õ Š

M E S E S I B U L T U S T O A K O

I D B R O K O L I R A U S E A D K

L I L L K A P S A S E L I S K T K

MEELELAHUTUS

LAHENDUS

........................................................................

........................................................................

........................................................................

........................................................................

........................................................................

Sügisesse sõnarägastikku on peidetud 25 köögivilja. Sõnu võid leida nii hori-sontaalis, vertikaalis kui ka diagonaalis, ülevalt alla kui alt üles, vasakult parema-le ja vastupidi.

Kui oled need leidnud, saad ülejää-nud tähtedest lahenduse.

Triini [email protected]

Valgamaa Partnerluskogu korraldab 2012. aasta sü-gisel projektikonkurssi «Noorte võimalused maal», mille kaudu on võimalik saada toetus maksimaalse summana 640 eurot. Igas etapis on võimalik hankida tasuta nõu ja abi Valgamaa Partnerluskogu käest.

Projektikonkurssi eesmärgiks on pakkuda noor-tele võimalust kirjutada väike projekt, mis annaks neile uusi kogemusi ja oskusi, et tulevikus suure-maid projekte läbi viia. Idee, mille peale tullakse, peaks noorte silmad särama panema.

Osalemiseks on vajalik vähemalt ühe meeskon-naliikme kohalviibimine vastaval koolitusel, mis leiavad aset kolmes eri piirkonnas: Valgas, Tõrvas ja Otepääl. Koolitusel saab teadmisi, kuidas kirjutada projekti ja kuidas koostada läbimõeldult eelarvet.

Projekti raames võib teha kõike: osta vahendeid või korraldada üritusi. Saadud rahadega on käidud mäel suusatamas, reisil Rootsis ja Tallinnas, ostetud noortekeskusesse õhuhoki ja erinevaid treeningva-hendeid ning korraldatud ka stiilipidu.

Ideid saab esitada 15.-31. oktoober. Parimad mõtted saavad kinnituse, et nende taotlus rahasta-takse, ning seejärel tuleb esitada viimistletud pro-jekt hiljemalt 28. novembriks.

Lisainfo: Aile Viks, [email protected] võiwww.valgaleader.ee/et/noored.

PROJEKTIKONKURSS ANNAB VÕIMALUSE TEOSTADA UNISTUSED

Kaari Kaasikreporter [email protected]

Küsimustele vastavad 3-7aastased lapsed.

Kuidas saada endale poiss- või tüdruksõpra?Märt (5): Linnast saab, kui anda talle raha.Leviise (4): Lihtsalt kasvatad või ostad.Jürmo (7): Tuleb minna kuskile diskole või siis panna ajalehte kiri, et otsin kaaslast.Heili (3): Kui lehed kukuvad ja sügis on käes ja kõik on lehti täis, niimoodi saangi.Klaudia (6): Tuleb otsida kodudest ja tänava-telt.

Kes on kuutõbine?Märt (5): See, kes kuu peal magab. Kuutõbine on päike. Tal on kuu peal suur-suur voodi, kus ta magab.Klaudia (6): See, kes kuud kardab ja ei taha üldse kuud näha. Ta hakkab kartma ja ei jul-gegi öösel aknast välja vaadata.Heili (3): Eesti Vabariigi Õhumuuesum.Erik (3): Ta on puukull või kuukulgur.

Mis on hurmaa?Märt (5): Vulkaan.Mia-Loretta (4): Keegi, kes on maha maetud.Leviise (4): Magus asi, emme sööb seda.Erik (6): Arvan, et see on kommi nimetusJürmo (7): Ma arvan, et see on Venemaa!Klaudia (6): See on nagu peaaegu väikseim taevakeha.Heili (3): See on selga panemiseks.

Miks on päike kollane?Mia-Loretta (4): Sest sinine ja roheline ning roosa ei või olla. Peab kollane olema.Leviise (4): Sellepärast, et mina joonistasin ta kollaseks.Varvara (3): Päike on kollane sellepärast, et väljas oleks valge. Meil on koridoris kollased seinad, sellepärast siin nii valge ongi.Jürmo (7): Sest taevas on väga palju rauda ja siis tekib tuli ja siis ongi ta kollane.Carola (5): Sellepärast, et muidu ei kuiva maa ära.

Miks on pilved taevas?Leviise (4): Sellepärast, et vihma saaks sadada.Varvara (3): Sest taevas on kole ilma nendeta.Jürmo (7): Sellepärast, et tossu tuleb igalt poolt, ja siis mõnikord lendavad ka lennukid.Klaudia (6): Muidu pole taeva moodi, aga siis on lahedam. Siis on taevas värvilisem ja rõõmsam.Erik (6): Sellepärast, et kui õues on kuum, siis vesi aurab ülesse.

Miks on puul lehed?Jürmo (7): Sest muidu puu ei ela.Klaudia (6): Puul on lehed, et ta oleks puu moodi, muidu on liiga kõva kõik.Heili (3): Sest puul on neid vaja, et ta süüa saaks, kui söögi aeg on.

LAPSESUU EI VALETA

Valga põhikooli 9.d klassi õpilane, Robert Derevski, tegeleb mudeltankide konst-rueerimisega. «Tegelen konstrueerimise-ga peamiselt seepärast, et see on töörikas protsess, mis pakub suurt huvi. Samas olen ma alati kaldunud Teise maailmasõja ajaloo poole. Tankid on üks osa sellest.»

«Selle suve alguses garaažis kobades avastasin, et mul on tervelt 7 tanki mu-delit, mis ootavad kokkupanemist. Siiani on mul neist kuus valminud, seitsmes tu-lekul. Kui kõik valmis saavad, tuleb nad hoolikalt üle värvida ning seejärel on neil aeg uhkelt riiulil seista ja rõõmu tekita-da,» lausus Robert.

Nadya Stepanovale, kes õpib Valga vene gümnaasiumi 11. klassis, meeldib vabal ajal kokata, eelkõige eksperimenteerida.

«Kui ühe korra panen koogi sisse õunu, siis on huvitav teada saada, mis juhtub maitsega, kui panen õunte asemel hoo-pis porgandi.» Õunakook on tema lem-mikküpsetiseks.

Tema arvates peavad oskama kõik süüa teha - seda läheb elus vaja ning see on huvitav. Tulevikus aga eelistab tööta-da küünetehnikuna.

Valga põhikooli 8.c klassi õpilasele, Kaisa Kivisoole, meeldib koguda eri-nevaid kaarte. «Kaartide kogumine on huvitav, nad õpetavad ja harivad. Neid on tore koguda, sest nendega saab palju ette võtta: sõpradega mängida, kaardimaju ehitada ja kaarditrikke teha, mida oskan juba küllaltki hästi. Minu kaartide hulka mahub väga palju eri-nevaid kaarte: Eesti rahvariided, Eesti mõisad, Eesti margid, Tallinna vaated ja palju muud. Kaartide kogumise peale mõtlesin tõsisemalt, kui ema Leedust selle riigi vaadetega kaardid tõi. Pole vahet, mida sa kogud, haara sellest lihtsalt kõik positiivne,» kostis Kaisa.

Milliste hobidega tegelevad noored?Küsitles: Egle Kõvask. Fotod: Erakogu.

Suvekooli reporter23.-25. juulil Põdrala vallas Pikasilla puhkealal

Sõber ikka sõpra aitab!

Magus maius, nom nom :)

Appiappi!!111 Rünnakule!

Oppa oppa gangnam style!

«Nomnom?!»

Me gusta

Ava juba see voorusevöö!!!

Lootus sureb viimasena!

Küll oli ikka magus muzu

Miks see juba edasi ei liigu?!

Fotod: Ülla Tamm, Ester Kaasik, Merlika Hüdsi ja Timo Arbeiter

Documents

Noorteleht Tankla nr 8(10-2012)