Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal ANALÜÜSIRAPORT · 2018. 11. 9. · September-Oktoober 2012 . 2 Sisukord 1. ... majutus ja toitlustus (n=2), ehitus, haldus- ja abitegevused,

Ohtlike kemikaalide

kasutamine töökohal

ANALÜÜSIRAPORT

Tellija: Sotsiaalministeerium

Teostaja: AS Emor

Raporti koostaja:

Aire Trummal, AS Emor

September-Oktoober 2012

2

Sisukord

1. Lühendite ja mõistete selgitused ............................................................ 3

2. Uuringu taust ja eesmärk ...................................................................... 4

3. Lühiülevaade kasutatud metoodikast ...................................................... 5

4. Tulemuste analüüs ............................................................................... 6 4.1 Ohtlike kemikaalide levik ............................................................... 6 4.2 Tööandjate teadlikkus kemikaalide käitlemise nõuetest .................... 11 4.3 Tööandjate töökeskkonnaalased tegevused töötajate kaitsmisel

kemikaalidest tuleneva ohu eest ................................................... 13 4.3.1 REACH-määruse rakendamine .............................................. 13 4.3.2 Riskianalüüsi läbiviimine ...................................................... 17 4.3.3 Töötajate tervisekontroll...................................................... 19 4.3.4 Töökeskkonna mõõtmiste läbiviimine .................................... 22 4.3.5 Töötajate teavitamine ja juhendamine .................................. 22 4.3.6 Ohutusmeetmete kasutamine .............................................. 25

5. Uuringu kokkuvõte ............................................................................. 41

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 3

1. Lühendite ja mõistete selgitused

Autoriseerimine – Eriloa andmine. Autoriseerimisele kuuluvaid aineid võib turule

viia ja kasutada üksnes eriloa ehk autoriseeringu alusel. Autoriseerimisele

kuuluvad kindlasti kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained.

CLP - Classification, Labelling and Packaging; Euroopa parlamendi ja nõukogu

määrus, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist.

Kantserogeen – Keemiline, bioloogiline või füüsikaline tegur, mis võib

põhjustada erinevaid kasvajaid.

Kemikaal – Aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse

teel.

KMR – Kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained.

Mutageen – Keemiline või füüsikaline tegur, mis võib põhjustada mutatsioonide

teket ja pärilikke geneetilisi kahjustusi.

Nanomaterjal – Kemikaal, mis koosneb tööstuslikult toodetud osakestest, mille

diameeter on väga väike – kuni 100 nanomeetrit.

Ohtlik kemikaal – Kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist,

töökeskkonda või vara.

Ohutuskaart - Dokument, kus on ära toodud informatsioon kemikaali ohtudest

inimese tervisele ja keskkonnale, kemikaali kõrvaltoimetest ning ohutust

käitlemisest. Ohutuskaart on mõeldud teabe edastamiseks kõigile kemikaali

kasutajatele.

REACH - Registration, Evaluation and Authorisation of Chemicals; Euroopa

parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist,

hindamist, autoriseerimist ja piiramist.

Reproduktiivtoksiline aine – Keemiline, bioloogiline või füüsikaline tegur, mis

võib kahjustada sigivust.

4

2. Uuringu taust ja eesmärk

Euroopa Liidus põeb ohtlike kemikaalide poolt põhjustatud haigusi umbes seitse

miljonit inimest ning seetõttu kaotatakse aastas umbes 350 miljonit tööpäeva.

Tööalaselt võib kokkupuude ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalidega

tekkida erinevatest tegevusvaldkondades – näiteks keemia- ja puidutööstuses,

põllumajanduses, ehituses, tervishoiu- või ravimisektoris. Kemikaalid ja nende

laialdane kasutamine kuuluvad oluliste töökeskkonna ohutegurite hulka.

Igapäevane kokkupuude ka väikese koguse kemikaalidega võib olla ohtlik ning on

sageli näiteks allergiate põhjustajaks. Samuti võivad kemikaalid põhjustada

pahaloomulisi kasvajaid, hingamisteede haigusi ja astmat, kesknärvisüsteemi

häireid või muid kahjustusi.

Vastavalt 2007. aastal rakendunud Euroopa Liidu määrusele REACH (Registration,

Evaluation and Authorisation of Chemicals), peavad kemikaalide tootjad,

importijad ja kasutajad tagama, et kemikaalide või nanomaterjalide võimalikud

ohtlikud omadused inimeste tervisele ja keskkonnale on kindlaks tehtud ning

tooted nõuetekohaselt märgistatud. Eesti ettevõtted peavad pidama arvestust

nende poolt käideldavate ohtlike kemikaalide kohta ning vajadusel vastavat

dokumentatsiooni järelvalveorganitele näitama. Seejuures aga puudub

tsentraalne aruandlus ning ülevaade selle kohta, kui suur osakaal Eesti

ettevõtetest on ohtlike kemikaalide käitlejad.

Lähiaastatel läbiviidud uuringutest on kemikaalide käitlemise kohta Eesti

ettevõtetes saadaval mõningast üldist informatsiooni. Üleeuroopalise

Töötingimuste Uuringu (EWCS1) 2010. aasta andmetel puutub 15% Eesti

töötajatest töökohal kokku kemikaalidega vähemalt veerandi jagu oma tööajast

(2000. aastal oli see näitaja 14%). See tulemus on samal tasemel Euroopa Liidu

riikide keskmisega. Füüsilise töö tegijate seas omab nii sagedast kokkupuudet

kemikaalidega umbes iga neljas ning kontoritöötajate puhul väiksem osakaal

inimesi. Üleeuroopalise ettevõtete uuringu ESENER2 2009. aasta andmetel hindab

9% Eesti firmadest, et ohtlikud ained (nagu tolm, kemikaalid, radioaktiivsed ained

jmt) on nende ettevõttes suureks probleemiks. See näitaja on osalenud riikide

võrdluses madalamate seas. Vähemalt 500 töötajaga suurettevõtted märgivad

probleemi olemasolu kõige rohkem (18%). Sama uuringu kohaselt teostab 80%

Eesti ettevõtetest töötajate regulaarseid tervisekontrolle ja 81% teostab

regulaarset töökeskkonna kontrolli seoses tervise ja turvalisuse riskidega.

Esimene näitaja on osalenud 31 riigi võrdluses keskmisel kohal ning teine

tagumises kolmandikus.

Sotsiaalministeeriumi poolt 2012. aastal tellitud uuringu eesmärgiks oli ülevaate

saamine:

ohtlike kemikaalide levikust Eesti ettevõtetes,

tööandjate teadlikkusest kemikaalide käitlemise nõuetest,

töökeskkonna nõuete täitmisest ohtlike kemikaalide käitlemisel,

enim levinud ennetusmeetmetest ohtlike kemikaalide käitlemisel.

Seejuures oli täpsema tähelepanu alla kantserogeenide, mutageenide,

reproduktiivtoksiliste ainete ja nanomaterjalide käitlemine. Kontakt

kantserogeensete ja mutageensete kemikaalidega võib põhjustada pahaloomulisi

1 http://www.eurofound.europa.eu/surveys/smt/ewcs/results.htm 2 http://osha.europa.eu/sub/esener/en


kasvajaid ning mutatsioone ning kokkupuutel ohutut taset ei ole.

Reproduktiivtoksilised ained võivad kahjustada inimese sigivust. Nanomaterjalid

on ohtlike kemikaalide valdkonnas üheks uuemaks riskiteguriks: antud materjalid

leiavad üha laialdasemat kasutust; samas ei ole nanoosakeste organismi

sattumisega kaasnevaid terviseriske veel piisavalt uuritud ja teadvustatud.

Eeltoodud teemadel informatsiooni kogumine ja analüüs aitab planeerida riiklikul

tasandil ennetustegevusi, muuta teavitustööd efektiivsemaks ning leida lahendusi

olemasolevate ning uute riskitegurite maandamiseks töökeskkonnas.

3. Lühiülevaade kasutatud

metoodikast

Andekogumine toimus kvantitatiivseid küsitlusmeetodeid kasutades kahes osas

ning sihtrühmaks olid kõik Eesti ettevõtted, kus töötab vähemalt 5 inimest

(üldkogumi suurus on 10 802 ettevõtet). Esmalt tuvastati telefoni teel kõigi

ettevõtete valimi seas ohtlike kemikaalide käitlejad ning seejärel saadeti

käitlejatele eraldi veebipõhine ankeet.

Uuringu esimese etapi andmekogumine viidi läbi arvuti teel juhitud

telefoniintervjuu meetodil. Telefoniküsitluse ankeet sisaldas 6 küsimust ning

vastama paluti ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti või tema kohuseid täitvat

isikut. Planeeritud esindusliku valimi suuruseks oli 1670 vastajat ning sama palju

teostati ka telefoniintervjuusid. Andmed on kaalutud üldkogumi proportsionaalsele

jaotusele vastavalt.

Ettevõtetelt, kes ütlesid telefoniküsitluse käigus, et nende firma töötajad

puutuvad oma tööalases tegevuses kokku ohtlike kemikaalidega, paluti

nõusolekut täpsema veebipõhise ankeedi saatmiseks. Selleks küsiti

töökeskkonnaspetsialisti kohuseid täitva isiku kontaktandmeid. Veebiankeet

saadeti kokku 526 ettevõttele ning selle täitis 247 vastajat. 25% respondentidest

olid ettevõtte juhid, omanikud või juhatuse liikmed, 25% keskastme juhid, 29%

töökeskkonnaspetsialistid, 18% muud spetsialistid või valdkonna juhid ning 3%

assistendid, juhiabid või administraatorid.

Andmekogumise meetodit ja valimi struktuuri on täpsemalt kirjeldatud

analüüsiraportile lisatud metoodikaraportis.

6

4. Tulemuste analüüs

4.1 Ohtlike kemikaalide levik

Üle poole (59%) vähemalt 5 töötajaga Eesti ettevõtete esindajatest väidavad, et

nende firma töötajad puutuvad oma tööalases tegevuses kokku kemikaalidega.

Nendelt, kes märkisid kemikaalidega kokkupuudet (n=989), küsiti järgnevalt, kas

töötajad on seejuures kontaktis ohtlike kemikaalide, kantserogeenide-

mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega (edaspidi kasutatud lühendit KMR)

ning nanomaterjalidega.

49% ettevõtetest, kes puutuvad kokku kemikaalidega, märkisid, et nende

töötajad on kontaktis ohtlike kemikaalidega; s.o 29% kogu valimist. KMR-idega

kokkupuudet mainis 7% (s.o. 4% kogu valimist) ning 2% vastas, et nende

ettevõtte on tööalaselt seotud nanomaterjalide käitlemisega (s.o. 1% kogu

valimist). Seejuures umbes viiendik kemikaalidega kokku puutuvate ettevõtete

vastajatest ei osanud öelda, kas nende firma töötajad on kontaktis KMR-ide või

nanomaterjalidega.

Kolme küsimuse tulemusi koos vaadates on ohtlike kemikaalide (k.a. KMR-id ja

nanomaterjalid) käitlejate osakaal kemikaalidega kokku puutuvate ettevõtete

seas 50% ja kogu valimis 30% (n=493). Kemikaalide või ohtlike kemikaalidega

kokku puutuvate firmade osakaal on suurem suurema töötajate arvuga ettevõtete

seas ning primaarsektoris (vt joonis 1).

Kui laiendada neid tulemusi kõigi üldkogumisse kuuluvate ettevõtete peale, siis

10 802-st vähemalt viie töötajaga Eesti ettevõttest umbes 3 240-e töötajad

puutuvad tööalases tegevuses kokku ohtlike kemikaalidega.


Joonis 1: Kemikaalide ja ohtlike kemikaalidega kokku puutuvad ettevõtted (%

vähemalt 5 töötajaga ettevõtetest, n=1670)

Edaspidi on raportis analüüsitud veebiküsitlusele vastanute andmeid (valim 247

ohtlike kemikaalide käitlejat).

Veebiküsitluses korrati esmalt telefoniküsitluses esitatud küsimusi KMR-ide ja

nanomaterjalide käitlemise kohta. Umbes iga viies vastaja ei osanud antud

küsimustele vastata, 18% (n=45) märkisid KMR-ide käitlemist ning 3% (n=8)

töötajate kokkupuudet nanomaterjalidega. KMR-ide käitlejaid on enam suurema

töötajate arvuga ettevõtetes; nanomaterjalide käitlejaid aga väikeettevõtetes ja

tertsiaarsektoris (vt joonis 2-3).

Nanomaterjalide käitlejatelt küsiti, milliseid nanomaterjale täpsemalt nende

ettevõttes kasutatakse. 8-st käitlejast 1 mainis ainet Nano-CeO, 1 polüstüreeni

ning 2 trükimusta. 5 vastajat märkis vastuse „muu materjal“ ning 3 ei osanud

öelda, millist nanomaterjali nende ettevõttes käideldakse.

59%

52%

65%

77%

77%

81%

71%

51%

53%

75%

59%

69%

65%

30%

22%

35%

52%

61%

50%

42%

21%

25%

36%

26%

37%

37%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

PIIRKOND

Põhja-Eesti

Kesk-Eesti

Kirde-Eesti

Lääne-Eesti

Lõuna-Eesti

kemikaalid ohlikud kemikaalid, k.a. KMR ja nanomaterjalid

8

Joonis 2: Töötajate kokkupuude KMR-idega (% ohtlike kemikaalide käitlejatest,

n=247)

Joonis 3: Töötajate kokkupuude nanomaterjalidega (% ohtlike kemikaalide

käitlejatest, n=247)

Ettevõtetest, kes veebiküsitluses märgivad KMR-ide või nanomaterjalide

käitlemist, täpsema ülevaate saamiseks on tabelis 1 vastused näidatud ka

ettevõtete tegevusalade lõikes. Andmed on esitatud absoluutarvudes.

Nanomaterjalide käitlejaid on leida järgmiste tegevusalade esindajate seas:

tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (n=3), majutus ja toitlustus (n=2), ehitus,

haldus- ja abitegevused, muud teenindavad tegevused (kõik n=1).

18

13

11

23

31

20

20

15

60

64

66

51

62

40

56

69

22

23

23

26

7

40

24

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

Jah Ei Ei oska öelda

3

6

3

3

1

8

79

68

83

78

83

70

83

74

18

26

14

19

17

30

16

18

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar



Tabel 1: KMR-ide ja nanomaterjalide käitlemine tegevusalade lõikes (n)

Tegevusala KOKKU

KMR-ide käitlemine

Nanomaterjalide käitlemine

Jah Ei EOÖ* Jah Ei EOÖ

Toiduainete ja joogi tootmine 13 1 9 3 12 1

Tekstiili, rõivaste ja nahatoodete tootmine, nahatöötlemine 5 4 1 4 1

Puidutöötlemine, puidu- ja korktoodete ning mööbli tootmine, paberi ja paberitoodete tootmine 17 3 10 4 12 5

Trükindus ja paljundamine 3 3 3

Kemikaalide, keemia-, kummi- ja plasttoodete tootmine, farmaatsiatoodete ja ravimipreparaatide tootmine 14 3 7 4 12 2

Metalli ja metallitoodete tootmine 15 6 5 4 14 1

Mootorsõidukite ja haagiste tootmine 2 1 1 2

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 4 1 2 1 3 1

Elektriseadmete tootmine 3 1 2 3

Eelpool liigitamata muu tootmistegevus 21 4 15 2 18 3

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 20 4 8 8 14 6

Mäetööstus 2 1 1 2

Masinate ja seadmete remont ja paigaldus 8 2 4 2 5 3

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 5 1 4 5

Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 4 2 1 1 3 1

Ehitus 24 3 11 10 1 19 4

Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja -rataste müük ja remont 25 4 18 3 20 5

Veondus ja laondus 10 3 6 1 7 3

Majutus ja toitlustus 15 2 10 3 2 11 2

Info ja side 3 2 1 2 1

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 5 1 4 4 1

Haldus- ja abitegevused 4 2 2 1 2 1

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 15 12 3 3 10 2

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 1 1 1

Muud teenindavad tegevused 9 3 5 1 1 7 1

KOKKU 247 45 147 55 8 195 44

* EOÖ = ei oska öelda

Edaspidise analüüsi jaoks jagati veebiküsitluse vastajad kolme gruppi (vt joonis

4):

Nanomaterjalide käitlejaid (n=8): ettevõtted, mis käitlevad vaid või

muuhulgas nanomaterjale.

KMR-ide käitlejad (n=43): ettevõtted, mis käitlevad vaid või muuhulgas

KMR-e ja ei käitle nanomaterjale.

Muude ohtlike kemikaalide käitlejad (n=196): ettevõtted, mis ei käitle

nanomaterjale ega KMR-e.

10

Joonis 4: Vastajate jaotus käideldava kemikaali liigi järgi (% ohtlike kemikaalide


30% ohtlike kemikaalide käitlejate esindajatest väidavad, et nende ettevõtte

töötajad ei puutu igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega ning

pooled märgivad, et olulisel määral puutuvad kokku kuni veerand töötajatest.

Sellest suurema osakaalu töötajate kokkupuudet mainivad 15% vastajatest. Mida

tähendab „oluline määr“ oli seejuures vastaja enda määratleda. Mida rohkem on

ettevõttes töötajaid, seda suurem osahulk neist on kokkupuutes ohtlike

kemikaalidega. Suurem on kokkupuude ka sekundaarsektoris. KMR-ide

käitlejatest märgivad töötajate olulist kokkupuudet 95% ning 8-st

nanomaterjalide käitlejast märgib seda 7 (vt joonis 5-6).

Joonis 5: Töötajate hulk, kes puutuvad igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike

kemikaalidega (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

3%

18%

79%

Nanomaterjalid (vaid

või muuhulgas)

KMR (vaid või

muuhulgas, ei käitle

nanomaterjale)

Muud ohtlikud

kemikaalid (ei käitle

KMR-e või

nanomaterjale)

30

42

32

26

21

35

24

37

13

2

36

50

36

48

55

55

55

53

45

37

72

46

8

3

6

11

10

5

11

4

12

8

5

3

7

3

7

5

6

37

7

3

1

1

7

2

2

1

1

6

1

1

13

2

5

10

7

4

5

4

7

3

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu

Mitte ükski Kuni 25% 26%-50% 51%-75%

76%-99% Kõik Ei oska öelda


Joonis 6: Töötajate hulk, kes puutuvad igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike

kemikaalidega; koondatud vastused (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

4.2 Tööandjate teadlikkus kemikaalide käitlemise

nõuetest

Antud peatükis vaadatakse ohtlike kemikaale käitlevate ettevõtete esindajate

teadlikkust rahvusvahelisest REACH-määrusest. See on Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist,

autoriseerimist ja piiramist. Dokumendiga peaksid olema kursis ja seda

rakendama kõik ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Lisaks vaadatakse

tööandjate teadmisi sellest, millised terviseohud on seotud KMR-ide ja

nanomaterjalidega.

Uuringus osalenud ohtlike kemikaalide käitlejatest märgivad vähem kui pooled, et

nad on REACH-määrusest teadlikud. Mida suurema töötajate arvuga ettevõttega

on tegemist, seda enam ollakse REACH-määrusega kursis. KMR-ide käitlejad on

samuti määrusest rohkem teadlikud. 8-st nanomaterjalide käitlejast on REACH-

määrusega kursis 2 (vt joonis 7).

30

42

32

26

21

35

24

37

13

2

36

65

48

61

70

79

60

72

56

87

95

58

5

10

7

4

5

4

7

3

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu

Mitte ükski töötaja Osad või kõik töötajad Ei oska öelda

12

Joonis 7: REACH-määrusest teadlikud vastajad (% ohtlike kemikaalide


Kaardistamaks teadlikkust terviseohtudest, uuriti vastajatelt, kas nad teavad, et:

1) kokkupuude kantserogeenidega võib põhjustada erinevaid kasvajaid;

2) kokkupuude mutageenidega võib häirida raku funktsioone ja põhjustada

geenimutatsioonide teket;

3) kokkupuude kantserogeenide ja mutageenidega on alati ohtlik ehk ohutut

taset ei ole;

4) nanoosakesed ja –materjalid võivad olla tervisele ohtlikud.

Kõige suurem osakaal (93%) vastajatest on teadlikud sellest, et kokkupuude

kantserogeenidega võib põhjustada kasvajaid ning kõige vähem teatakse (72%),

et nanoosakesed ja -materjalid võivad tervisele ohtu kujutada. Ka kõik

nanomaterjalide käitlejad ei ole sellest teadlikud (8-st käitlejast vastab jaatavalt

5). KMR-ide käitlejatest kõik on kursis sellega, et kokkupuude kantserogeenidega

võib põhjustada kasvajaid. Samas ei teadnud nendest 12%, et kokkupuude

mutageenidega võib häirida raku funktsiooni ja põhjustada geenimutatsioone ning

kantserogeenide/mutageenidega kokkupuutel ohutut taset ei eksisteeri (vt joonis

8).

44%

29%

38%

49%

66%

30%

49%

39%

25%

58%

42%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu


Joonis 8: Vastajad, kes on teadlikud kantserogeenide, mutageenide ja

nanomaterjalidega kokkupuutest tingitud ohtudest (% ohtlike kemikaalide


4.3 Tööandjate töökeskkonnaalased tegevused

töötajate kaitsmisel kemikaalidest tuleneva

ohu eest

4.3.1 REACH-määruse rakendamine

Kõik ohtlike kemikaalide käitlejad peaks tegutsema vastavalt REACH-määrusele.

Veidi üle veerandi ohtlike kemikaalide käitlejatest märgivad, et nende ettevõttes

antud määrust rakendatakse. Oluline osa (ligi kolmandik) ei oska sellele

küsimusele vastust anda. 250 või enama töötajaga suurettevõtetes on määruse

rakendajaid üle poole ning rohkem on neid ka KMR-ide käitlejate grupis (44%).

8-st nanomaterjalide käitlejast vastab jaatavalt üks (vt joonis 9).

93%

90%

90%

95%

100%

90%

94%

92%

88%

100%

92%

81%

81%

77%

82%

86%

75%

83%

78%

75%

88%

79%

77%

71%

74%

83%

76%

85%

77%

76%

63%

88%

76%

72%

84%

71%

69%

69%

80%

70%

72%

63%

74%

71%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu

väide 1 väide 2 väide 3 väide 4

14

Joonis 9: REACH-määruse rakendamine ettevõtetes (% ohtlike kemikaalide


Vastajatele, kes väitsid, et nende ettevõttes rakendatakse REACH-määrust, esitati

14 lisaküsimust. Kuna vastajate arv on siinjuures väike (n=67) ja mitmetesse

alagruppidesse jääb alla kahekümne vastaja, ei ole andmete jaotust töötajate

arvu, sektori ja käideldavate kemikaalide lõikes esitatud.

Valdav enamus määrust rakendavatest ettevõtetest on kemikaalide allkasutajad

(aine kasutamine ettevõtte tegevuse käigus), 15% jagu leidub levitajaid (aine

ladustamine, turule viimine, jaemüük) ning kümnendiku jagu kemikaalide tootjaid

ja importijaid (vt joonis 10).

Joonis 10: Ettevõtte roll kemikaalide käitlemisel REACH-määruse järgi (% ohtlike

kemikaale käitlevatest ettevõtetest, kus rakendatakse REACH-määrust; n=67)

Küsitluses märgib alla poole määrust rakendavate ettevõtete esindajatest, et kõik

nende firmas käideldavad kemikaalid on REACH-määruse kohaselt

27

16

23

27

55

20

30

24

13

44

24

43

42

49

40

28

45

41

44

50

23

46

30

42

28

33

17

35

29

32

37

33

30

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu


10%

10%

82%

15%

4%

4%

Tootja

Importija

Allkasutaja

Levitaja

Muu

Ei oska öelda


eelregistreeritud. Alla kümnendiku ütleb, et eelregistreeritud ei ole mitte ükski

kemikaal ning neljandik ei oska antud küsimusele vastata (vt joonis 11).

70% vastajatest märgib, et nende ettevõttes käideldakse REACH-määruse

kohaselt registreeritud kemikaale, 12% vastab eitavalt ning 18% ei oska öelda.

Joonis 11: Käideldavate kemikaalide hulk, mis on REACH-määruse kohaselt

eelregistreeritud (% ohtlike kemikaale käitlevatest ettevõtetest, kus rakendatakse

REACH-määrust; n=67)

Ettevõtetes peavad olemas olema ohutuskaardid kõikide käideldavate ohtlike

kemikaalide kohta ning ohutuskaardid peavad olema koostatud REACH-määrusele

vastavalt. 94% määrust rakendavatest ettevõtetest omavad ohutuskaarte kõikide

ohtlike kemikaalide kohta ning 6% ütleb, et ohutuskaardid on olemas osade

kemikaalide kohta. Pooled respondendid märgivad seejuures, et kõik

ohutuskaardid on koostatud vastavalt REACH-määrusele (vt joonis 12).

Joonis 12: Ohutuskaartide hulk, mis on koostatud REACH-määruse kohaselt (%

ohtlike kemikaale käitlevatest ettevõtetest, kus rakendatakse REACH-määrust;

n=67)

Ka CLP määrusest peaksid teadma kõik ohtlike kemikaalide käitlejad (Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,

märgistamist ja pakendamist). REACH-määrust rakendavate ettevõtete seas on

CLP määrusest teadlikke 63% (n=42). Nendest 59% märgivad, et üle poole

nende ettevõtte ohutuskaartidest on uuendatud peale kuupäeva 01.12.2010 ja

seega on ainete klassifikatsioon esitatud CLP-määruse kohaselt (vt joonis 13).

43%

25%

6%

26%

Kõik kemikaalid

Osad kemikaalid

Mitte ükski

Ei oska öelda

49%

28%

2%

21%

Kõik ohutuskaardid

Osad ohutuskaardid

Mitte ükski

Ei oska öelda

16

Joonis 13: Ohutuskaartide hulk, mis on uuendatud peale kuupäeva 01.12.2010

(% ohtlike kemikaale käitlevatest ettevõtetest, kus rakendatakse REACH-määrust

ja kes on teadlikud CLP-määrusest; n=42)

61% vastajatest, kelle firmas rakendatakse REACH-määrust, teavad millised

ohtlikud kemikaalid kuuluvad antud määruse kohaselt autoriseerimisele. 7%

(n=5) märgib, et nende ettevõttes käideldakse ohtlikke kemikaale, mis kuuluvad

autoriseerimisele; 72% vastab küsimusele eitavalt ning 21% ei oska öelda.

Seejuures märgitakse järgmisi autoriseerimisele kuuluvaid ohtlikke kemikaale,

mida firmas käideldakse: plii, erinevad õlid, nõudepesumasinavahend,

grillipuhastusvahend. Viiest vastajast, kes märgivad autoriseerimisele kuuluvate

ohtlike kemikaalide käitlemist, 3 ütlevad, et nende ettevõtte ei plaani taotleda

käideldavate ohtlike kemikaalide autoriseerimist ning 2 ei oska öelda.

Järgnevalt küsiti ohtlike kemikaalide asendamise kohta. 25% (n=17) REACH-

määrust rakendavatest ettevõtetest on ohtlike kemikaale vähemohtlikega

asendanud, 12% (n=8) on seda püüdnud teha, 40% ei ole püüdnud teha ning

23% ei osanud sellele küsimusele vastata. Nendelt vastajalt, kes märkisid, et

asendamisi on teostatud, uuriti, milliseid ohtlike kemikaale on asendatud milliste

vähemohtlikega. Vastused on toodud tabelis 2.

Vastajatelt, kes märkisid, et asendamist on proovitud, kuid see ei ole õnnestunud,

uuriti, mis oli ebaõnnestumise põhjusteks. Kõik 8 vastajat märkisid, et see osutus

tehnoloogiliselt võimatuks ning 2 lisasid, et see oli ettevõttele liiga kulukas.

Tabel 2: Ohtlikud kemikaalid, mis on asendatud vähemohtlike kemikaalide vastu

Ohtlik kemikaal Vähemohtlik kemikaal

Nitrolakk Veebaasil olevaga

Neutrapon Turbo2

Pliiga tina Pliivaba tina

Multicore cleaner SC01 MultiEx N7

Atsetoon Isopropanool ja Chemisept Pure (etanool)

Hydraulikaõli Loodusliku biolagunev hüdraulikaõli

Hape Fairy

Soolhape Delavali happeline pesuaine

Pigileotusaine Vähem ohtlik pigileotus

NB Quality Brake Clean FT200

Merit Forest Vaha

Halooni likvideerimine

Puhastusvahendid

28%

12%

19%

12%

17%

7%

5% Kõik

76-99%

51-75%

26-50%

Kuni 25%

Mitte ükski

Ei oska öelda


4.3.2 Riskianalüüsi läbiviimine

Kõik ettevõtted peavad olema teostanud töökeskkonna riskianalüüsi ning selle

käigus kaardistanud töötamiskohad, seadmed, töövahendid ja –protsessid,

millega seoses tekib kokkupuude ohtlike kemikaalidega. Suur enamus ehk 93%

ohtlike kemikaalide käitlejatest ka märgivad, et nende ettevõttes on riskianalüüsi

tehtud. Antud näitaja on väiksem väikese töötajate arvuga (5-9 töötajat)

ettevõtetes. Primaarsektoris ning KMR-de käitlejate hulgas on riskianalüüsi läbi

viinud kõik. 8-st nanomaterjalide käitlejast 6 on teostanud töökeskkonna

riskianalüüsi (vt joonis 14).

Joonis 14: Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine ettevõttes (% ohtlike

kemikaalide käitlejatest, n=247)

Kaks kolmandikku KMR-ide käitlejatest on riskianalüüsi käigus kaardistanud KMR-

idega seotud töötamiskohad, seadmed ja töövahendid ning tööprotsessid, mille

tagajärjel eraldub KMR-e. Riskianalüüsi teostanud 6-st nanomaterjalide käitlejast

3 on seda nanomaterjalidega seoses teinud. KMR-ide või nanomaterjalide

käitlejatest üle kolmveerandi on kaardistanud muude ohtlike kemikaalidega (v.a

KMR ja nanomaterjalid) seotud töötamiskohad, seadmed ja vahendid ning 67%

on kaardistanud tööprotsessid, mille tagajärjel tekib või eraldub muid ohtlikke

kemikaale (vt joonis 15-16).

93

81

91

98

97

100

94

90

75

100

92

5

10

9

4

6

13

5

2

9

2

3

2

4

13

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu


18

Joonis 15: Riskianalüüsi käigus ohtlike kemikaalidega seotud töötamiskohtade,

seadmete ja töövahendite kaardistamine KMR-ide ja nanomaterjalide käitlejate

seas (% nendest, kes käitlevad antud kemikaale ja on läbi viinud riskianalüüsi)

Joonis 16: Riskianalüüsi käigus tööprotsesside kaardistamine, mille tagajärjel

tekib või eraldub ohtlikke kemikaale, KMR-ide ja nanomaterjalide käitlejate seas

(% nendest, kes käitlevad antud kemikaale ja on läbi viinud riskianalüüsi)

76% ohtlike kemikaalide käitlejatest, kes KMR-ide või nanomaterjalidega kokku ei

puutu, ning on läbi viinud riskianalüüsi, on kaardistanud ohtlike kemikaalidega

seotud töötamiskohad, seadmed ja töövahendid. Väiksem osakaal (61%) on

kaardistanud tööprotsesse, mille tagajärjel tekib või eraldub ohtlikke kemikaale.

Need näitajad on kõige madalamad väikese töötajate arvuga (5-9 töötajat)

ettevõtetes ja tertsiaarsektoris (vt joonis 17-18).

68

50

78

18

50

12

14

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KMR-idega seotudtöötamiskohtade, seadmete ja

töövahendite kaardistamine

(n=44)

Nanomaterjalidega seotudtöötamiskohtade, seadmete jatöövahendite kaardistamine

(n=6)

Muude ohtlike kemikaalidegaseotud töötamiskohtade,seadmete ja töövahendite

kaardistamine (n=49)


68

50

67

18

33

14

14

17

18

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KMR-idega seotudtööprotsesside kaardistamine

(n=44)

Nanomaterjalidega seotudtööprotsesside kaardistamine

(n=6)

Muude ohtlike kemikaalidegaseotud tööprotsessidekaardistamine (n=49)



Joonis 17: Riskianalüüsi käigus ohtlike kemikaalidega seotud töötamiskohtade,

seadmete ja töövahendite kaardistamine ettevõtete seas, kes ei käitle KMR-e või

nanomaterjale (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, kes on läbi viinud riskianalüüsi,

n=181)

Joonis 18: Riskianalüüsi käigus tööprotsesside kaardistamine, mille tagajärjel

tekib või eraldub ohtlikke kemikaale ettevõtete seas, kes ei käitle KMR-e või

nanomaterjale (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, kes on läbi viinud riskianalüüsi,

n=181)

4.3.3 Töötajate tervisekontroll

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandja kohustatud

korraldama ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega kokkupuutuvate

töötajate tervisekontrolli. Ohtlike kemikaalide kätlejatest 82% märgivad, et kõik

nende töötajad läbivad regulaarselt tervisekontrolli ehk käivad kontrollis vähemalt

76

47

73

84

84

94

77

69

20

37

26

10

16

6

21

21

4

16

1

6

2

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar


61

42

60

64

68

69

64

53

33

42

37

29

26

19

32

39

6

16

3

7

5

13

4

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar


20

iga 3 aasta tagant. 1% (n=3) väidavad, et tervisekontrolli ei läbi ükski töötaja

ning see puudutab eelkõige väikese töötajate arvuga ettevõtteid. Suurema

töötajate arvuga ettevõtetes ning primaarsektoris teostatakse tervisekontrolle

enam. KMR-ide käitlejatest 91% puhul kontrollitakse regulaarselt kõiki töötajaid

ning 8-st nanomaterjalide käitlejast vastab nii 5 (vt joonis 19).

Joonis 19: Töötajate hulk, kes läbivad regulaarset tervisekontrolli (% ohtlike


2% (n=4) ettevõtete puhul, kus teostatakse regulaarseid tervisekontrolle, on

avastatud ohtlike kemikaalidega kokkupuutest tingitud haigestumise juhte. Juhte

on avastatud suurema töötajate arvuga ettevõtetes, sekundaarsektoris, KMR-ide

ja muude ohtlike kemikaalide (v.a. KMR ja nanomaterjalid) käitlejate seas (vt

joonis 20).

82

68

79

88

86

95

82

78

63

91

81

14

13

18

10

14

5

14

16

25

9

14

1

6

1

1

1

2

3

13

2

2

3

5

12

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu

Kõik töötajad Osad töötajad Mitte ükski Ei oska öelda


Joonis 20: Ohtlike kemikaalidega kokkupuutest põhjustatud haigestumiste

avastamine tervisekontrolli käigus (% ohtlik kemikaale käitlevatest ettevõtetest,

kus töötajad läbivad regulaarset tervisekontrolli, n=236)

12% (n=28) tervisekontrollide teostajatest väidavad, et neil on esinenud töötaja

teisele töökohale üle viimist tervisekontrolli otsuse alusel. Mida suurema töötajate

arvuga ettevõtted, seda enam on üleviimisi teostatud – 5-9 töötajaga käitlejate

seas ei esine ühtegi sellist ettevõtet ning vähemalt 250 töötajaga ettevõtete seas

on neid üle kolmandiku. Üleviimisi on enam esinenud ka primaarsektoris. KMR-ide

käitlejatest ligi veerand märgib, et töötajaid on tervisekontrolli tulemuste alusel

teisele töökohale viidud (vt joonis 21).

Joonis 21: Mõne töötaja teisele töökohale viimine tervisekontrolli otsuse alusel (%

ohtlike kemikaale käitlevatest ettevõtetest, kus töötajad läbivad regulaarset

tervisekontrolli, n=236)

2

3

4

3

5

1

91

88

98

88

86

90

89

96

100

91

91

7

12

2

9

10

10

8

4

4

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu


12

3

15

38

20

14

6

23

10

83

100

95

78

48

80

78

92

100

72

85

5

2

7

14

8

2

5

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu


22

4.3.4 Töökeskkonna mõõtmiste läbiviimine

Riskianalüüsi käigus peaksid ohtlike kemikaalide käitlejad mõõtma ka

töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrdlema saadud tulemust

piirnormidega. Seda võib teha kas ise või osta sisse mõõtelabori teenusena.

Umbes kolmandik ohtlike kemikaalide käitlejatest märgivad, et nende ettevõttes

on taolisi mõõtmisi teostatud. Mida rohkem on ettevõttes töötajaid, seda suurem

osakaal neist on mõõtmisi läbi viinud – 5-9 töötajaga firmades alla kümnendiku

ning vähemalt 250 töötajaga suurettevõtetes üle poole. Primaarsektori

esindajatest mitte ükski ei väida, et mõõtmisi oleks teostatud. 8-st

nanomaterjalide käitlejast 1 märgib mõõtmiste läbiviimist; KMR-ide käitlejate

seas on selliseid üle poole (vt joonis 22).

79-st ettevõttest, kus on mõõdetud ohtlikke kemikaalide sisaldust töökeskkonna

õhus, 92% on kasutanud mõõtelabori teenust ning 4% on teostanud mõõtmist ise

indikaatorseadmete abil. 92% on viimase mõõtmise tulemusel tuvastanud, et

ohtlike kemikaalide sisaldus töökeskkonna õhus on väiksem või võrdne

piirnormiga ning 4% on tuvastanud piirnormist kõrgema kontsentratsiooni

esinemist. 4% ei osanud neile kahele küsimusele vastata.

Joonis 22: Ohtlike kemikaalide sisaldumise mõõtmine ettevõtte töökeskkonna

õhus (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

4.3.5 Töötajate teavitamine ja juhendamine

Tööandja peab tagama, et töötajad on teadlikud tööl kasutatavate ohtlike

kemikaalide võimalikust mõjust tervisele, toime vähendamiseks kasutatavatest

isikukaitsevahenditest, teostatud riskianalüüsi tulemustest ja kemikaalide

sisalduse mõõtmise tulemustest töökeskkonna õhus, ohutuskaardi andmetest ning

vastavat tööd reguleerivatest õigusaktidest. Tööandja peab tagama töötajatele

ohutust tagavate töövõtete rakendamise alase väljaõppe.

32

6

20

44

59

45

18

13

53

28

60

81

70

51

38

90

47

75

88

37

64

8

13

10

5

3

10

8

7

9

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu



81% ohtlike kemikaalide käitlejatest ütlevad, et kõiki või osasid nende töötajaid

on teavitatud sellest, et ohtlikud kemikaalid võivad nende tervisele kahjulikult

mõjuda; sh enam kui pooled on teavitanud kõiki töötajaid. 4% ettevõtetest ei ole

ühtegi töötajat sellest ohust teavitanud. Oluline osa (15%) ei oska antud

küsimusele vastata. Ettevõtete osakaal, kes on kõiki teavitanud, on suurem 5-9

töötajaga vastajate grupis ning väiksem vähemalt 250 töötajaga ettevõtete seas.

KMR-ide käitlejatest on kõiki töötajaid teavitanud kaks kolmandikku ning 8-st

nanomaterjalide käitlejast on seda teinud 6 (vt joonis 23).

Joonis 23: Töötajate hulk, keda on teavitatu, et ohtlikud kemikaalid võivad

mõjuda kahjulikult nende tervisele; sh KMR-id ja nanomaterjalid (% ohtlike


Veidi üle kolmveerandi ettevõtetest on teavitanud kõiki ohtlike kemikaalidega

kokku puutuvaid töötajaid, et nende tööülesannete täitmine seda kokkupuudet

sisaldab ning 7% ei ole ühtegi töötajat sellest informeerinud. Kõiki ohtlike

kemikaalidega kokku puutuvaid töötajaid teavitanud ettevõtete hulk on väiksem

5-9 töötajaga ettevõtete grupis. KMR-ide käitlejatest on kõiki kokkupuutujaid

teavitanud 96% ning 8-st nanomaterjalide käitlejast on seda teinud 6 (vt joonis

24).

Alla kahe kolmandiku (63%) ettevõtetest on kõikidele ohtlike kemikaalidega

kokku puutuvatele töötajatele pakkunud piisavat väljaõpet ja juhendamist ning

ligi kümnendik ei ole seda ühelegi töötajale võimaldanud (8% ei oska küsimusele

vastata). Kõiki töötajaid juhendanud ettevõtteid on enam vähemalt 250 töötajaga

firmade hulgas ning vähem primaarsektoris. KMR-ide käitlejatest on kõigile kokku

puutuvatele töötajatele piisavat juhendamist pakkunud 77% ning 8-st

nanomaterjalide käitlejast märgib seda 5 (vt joonis 25).

56

71

54

57

45

45

56

60

75

67

53

25

16

27

26

31

40

27

19

13

21

27

4

3

4

2

7

10

2

5

5

15

10

15

15

17

5

15

16

12

12

15

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu

Kõiki Osasid Mitte ühtegi Ei oska öelda

24

Joonis 24: Ohtlike kemikaalidega kokku puutuvate töötajate hulk, keda on sellest

kokkupuutest informeeritud (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

Joonis 25: Ohtlike kemikaalidega kokku puutuvate töötajate hulk, kes on selleks

saanud piisava väljaõppe või juhendamise (% ohtlike kemikaalide käitlejatest,

n=247)

Kõigil ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud töökohtadel peavad ettevõtetes

olemas olema kemikaalide kasutusjuhendid. Üle poole vastajatest kinnitavad

kasutusjuhendite olemasolu kõikidel vastavatel töötamiskohtadel ning viiendikul

on juhendid olemas osadel töötamiskohtadel. 14% väidab, et kasutusjuhendit ei

ole ühelgi töökohal, kus puututakse kokku ohtlike kemikaalidega. Juhendeid

kasutavad enam primaarsektori esindajad ning kõige vähem 5-9 töötajaga

77

61

78

81

80

80

81

71

75

96

74

9

16

8

6

10

10

8

9

2

10

7

10

8

4

10

5

5

11

13

8

7

13

6

9

5

6

9

12

2

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu

Kõiki Osasid Mitte ühtegi Ei oska öelda

63

61

60

64

72

55

65

62

63

77

60

20

13

24

21

10

30

18

21

25

16

21

9

19

9

5

14

10

9

10

12

11

8

7

7

10

4

5

8

7

7

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu

Kõik Osad Mitte ükski Ei oska öelda


ettevõtted. KMR-ide ja nanomaterjalide käitlejate hulgas ei leidu ühtegi vastajat,

kes ütleks, et kasutusjuhendeid ei ole ühelgi töökohal (KMR-ide käitlejatest 7% ei

oska aga küsimusele vastata) (vt joonis 26).

Kõik KMR-ide käitlejad peaksid omama antud ainetega kokku puutuvate töötajate

nimekirja. 45-st KMR-ide käitlejast 36% märgib, et nende ettevõttes peetakse

KMR-idega kokku puutuvate töötajate nimekirja; 53% väidab, et ei peeta ning

11% ei oska öelda. 8-st nanomaterjalide käitlejast 3 märgib, et ettevõttes on

olemas nimekiri nanomaterjalidega kokku puutuvatest töötajatest; 2 märgib, et ei

ole ning 3 ei oska öelda.

Joonis 26: Ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud töötamiskohtade hulk, kus on

olemas ohtliku kemikaali kasutusjuhend (% ohtlike kemikaalide käitlejatest,

n=247)

4.3.6 Ohutusmeetmete kasutamine

Ligi kolm neljandikku ettevõtete esindajatest vastavad, et kõikide ohtlike

kemikaalidega kokku puutuvate töötajate puhul kasutatakse töötamisel

ohutuskaardile vastavaid isikukaitsevahendeid ning alla kümnendiku (7%)

väidavad, et vastavaid vahendeid ei kasutata ühegi töötaja puhul. Suurema

töötajate arvuga ettevõtted varustavad töötajaid ohutuskaardile vastavate

isikukaitsevahenditega enam. KMR-ide käitlejate seas teeb seda kõige suurem

osakaal – 86%. 8-st nanomaterjalide käitlejast on kõiki vastavaid töötajaid

varustanud 5 (vt joonis 27).

60

52

60

61

66

70

61

56

75

72

57

19

19

21

19

17

25

20

17

25

21

19

14

23

14

11

14

5

12

19

17

7

6

5

9

3

7

8

7

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu

Kõikidel Osadel Mitte ühelgi Ei oska öelda

26

Joonis 27: Ohtlike kemikaalidega kokku puutuvate töötajate hulk, kelle puhul

kasutatakse ohutuskaardile vastavaid isikukaitsevahendeid (% ohtlike


Ligi pooltel ettevõtetel on olemas silmadušš kemikaali silmast või näolt ära

loputamiseks. Suurema töötajate arvuga ettevõtetes on silmaduššiga varustatus

parem – kui 5-9 töötajate ettevõtetest kolmandik vastavad jaatavalt, siis

vähemalt 250 töötajaga ettevõttes on silmadušš olemas kahel kolmandikul. KMR-

ide käitlejatest vastavad jaatavalt 60% ning 8-st nanomaterjalide käitlejast 3 (vt

joonis 28).

Üle kolmveerandi ohtlike kemikaalide käitlejatest märgivad, et nende ettevõttes

on kõigil töötajatel võimalik kasutada duširuumi. See osakaal on väiksem 5-9

töötajaga ettevõtetes ning kõige suurem 50-249 töötajate ettevõtetes ning

sekundaarsektoris. KMR-ide käitlejatest 84% võimaldab kõigile töötajatele

duširuumi kasutamist ning 8-st nanomaterjalide käitlejast 7 (vt joonis 29).

72

61

70

74

79

60

74

70

63

86

69

15

16

16

14

10

35

13

13

13

12

15

7

16

6

4

11

5

6

10

12

9

6

7

8

8

7

7

12

2

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu

Kõikide Osade Mitte ühegi Ei oska öelda


Joonis 28: Kemikaali silmast või näolt väljaloputamiseks kasutatava silmadušši

olemasolu ettevõtetes (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

Joonis 29: Töötajate hulk, kellel on ettevõttes võimalik kasutada duširuumi (%

ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

Erinevatest ohtlike kemikaalide käitlemisest tingitud töökeskkonna ohtude ja

terviseriskide vähendamise meetmetest on kõige enam rakendatud

individuaalseid kaitsemeetmeid ja asjakohaseid hügieenimeetmeid. Üle poole

ohtlike kemikaalide käitlejatest on kasutanud ka asjakohast töökorda ning

kollektiivseid kaitsemeetmeid. Kõige vähem rakendamist leidnud meetmeteks on

keemiliste ainetega kokku puutuvate töötajate arvu ning kokkupuute kestuse ja

intensiivsuse vähendamine miinimumini (vt joonis 30 ja tabel 3).

48

32

40

53

69

35

51

45

38

60

45

45

58

53

41

24

65

39

51

62

33

47

7

10

7

6

7

10

4

7

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu


79

68

78

84

79

70

84

75

88

84

78

14

16

12

14

14

30

13

10

16

13

7

16

10

2

7

3

15

12

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu

Kõikidel Osadel Mitte ühelgi

28

Joonis 30: Meetmete rakendamine töökohal (% ohtlike kemikaalide käitlejatest,

n=247)

Tabel 3: Meetmete rakendamine töökohal töötajate arvu, sektori ja käideldava

kemikaali lõikes (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

Ettevõtete lõige

Meede 1

Meede 2

Meede 3

Meede 4

Meede 5

Meede 6

Meede 7

Meede 8

Muud m

eetm

ed

Ei ole

min

geid

meetm

eid

rakendatu

d

Ei oska ö

eld

a

KOKKU 34 39 43 36 52 62 72 81 4 2 2

Töötajate

arv

5-9 23 39 42 29 39 48 71 71 10 - 6

10-49 37 30 39 39 46 56 71 75 2 2 -

50-249 34 46 46 38 62 71 70 87 4 2 3

250 või rohkem 41 48 45 31 55 69 83 86 7 3 -

Sektor

primaar 55 40 40 60 50 70 55 90 10 5 5

sekundaar 33 41 41 31 56 63 72 84 4 1 2

tertsiaar 32 37 45 39 47 60 76 72 3 3 1

Käideldav kemikaal

nano-

materjalid - 25 38 - 38 63 63 88 13 - -

KMR 35 42 51 51 63 79 86 88 2 - 2

muu 36 39 41 35 51 59 69 79 5 3 2

34%

39%

43%

36%

52%

62%

72%

81%

4%

2%

2%

1) Keemiliste ainetega kokku puutuvate või puutudavõivate töötajate arvu vähendamine miinimumini.

2) Ohtlike ainete ja protsesside kõrvaldamine võiasendamine vähem ohtlike alternatiividega.

3) Töö jaoks vajaliku keemiliste ainete kogusevähendamine miinimumini.

4) Keemiliste ainetega kokkupuute kestuse jaintensiivsuse vähendamine miinimumini.

5) Kollektiivsete kaitsemeetmete kasutamine, nagutehnilised kontrollid või piisav ventilatsioon.

6) Asjakohane töökord, sh korraldused keemilisteainete ja jäätmete ohutuks käitlemiseks, säilitamiseks

ja transpordiks.

7) Asjakohased hügieenimeetmed.

8) Individuaalsete kaitsemeetmete (shisikukaitsevahendite) kasutamine, kui kokkupuudet ei

saa teiste vahendite abil vältida.

Muud meetmed.

Ei ole mingeid meetmeid rakendatud

Ei oska öelda


Vastajad, kes märkisid muude meetmete kasutamist, täpsustasid oma vastust

järgmiselt:

Kõik kemikaalid on tehase pakendis.

Ohutusjuhendite rakendamine.

Peetud koosolekuid ja sisekoolitused keemiliste ainete ohtlikkusest ja nende

ohutust käitlemisest.

Eraldi rõhutan iga kord käte ja näo pesu peale kemikaalidega kokku

puutumist. Mitte süüa, mitte suitsetada kemikaalidega töötamisel (meie töö

sisu seoses kemikaalidaga on väetise laadimine külvikusse ja

taimekaitsevahendite lisamine taimekaitsepritsi). Kõigil pakenditel on peal

mürgisuse ja tuleohtlikkuse klassi tähis. Kõik kokkupuuted kemikaalidega

toimuvad vabas õhus, mitte suletud ruumis. Ka taimekaitse pritsi täitmisel

paneme tähele tuule suunda (et mitte jääda alla tuult).

Lisaksin siinjuures täpsustuse: kuna meie töö on seotud paljude inimeludega

(tegeleme lennukite hooldusega), siis mingitest asendustehnoloogiatest ja

ohutumate kemikaalide kasutuselevõtust meie puhul rääkida ei saa. Põhjus on

selles, et peame väga rangelt järgima lennukitootja ettekirjutusi ja mingeid

alternatiivseid tooteid (mille mõju lennuohutusele ei ole tõestatud) ei tohi me

kasutada.

Võimalusel kemikaali asendamine.

Kasutame looduslike vormiõlisid ja lisaaineid.

Olen arvamusel, et meie ettevõttes kasutatavad kemikaalid ei ole väga

ohtlikud.

Nanomaterjalide käitlejatelt (n=8) küsiti eraldi, milliseid isikukaitsevahendeid

ettevõttes kasutatakse kaitsmaks töötajaid nanoosakeste kahjuliku mõju eest.

Vastati järgnevat:

Erinevad filtrid hingamisteede kaitseks – n=5.

Sünteetilisest materjalist (polüetüleenist) kaitseriietus – n=1.

Vinüülmaterjalist kaitsekindad – n=5.

Muud vahendid – n=3.

Meie poolt kasutatavate nanomaterjalide puhul ei ole vaja kaitsevahendeid –

n=1.

Ei oska öelda – n=1.

Need kolm vastajat, kes ütlesid, et kasutatakse muid vahendeid, täpsustasid oma

vastust nii:

Mask, kindad, prillid.

Kaitseprillid või visiirid, tööriieteks on eraldi tööpluusid-püksid, mida pestakse

pesumajas.

Ventilatsioonikambrid ja hästiventileeritud töökohad, näomask/prillid.

Ligi kümnendik ohtlike kemikaalide käitlejatest on kollektiivlepingus või

töölepingutes ette näinud eritingimusi seoses ohtlike kemikaalide käitlemisega.

Primaarsektori esindajate seas ei leidu ühtegi sellist vastajat. 8-st

nanomaterjalide käitlejast 1 ütleb, et taolisi eritingimusi on lepingutes ära toodud

(vt joonis 31). Oluline osa vastajatest ei oska öelda.

30

Joonis 31: Ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud töötajatele eritingimuste ette

nägemine kollektiivlepingus või töölepingus (% ohtlike kemikaalide käitlejatest,

n=247)

Vastajatel paluti ka hinnata, kui olulised on nende ettevõtte jaoks erinevad

abinõud, et vältida või vähendada töötajate kokkupuudet ohtlike kemikaalidega.

Kõige olulisemaks peetakse töötajate juhendamist ja koolitamist ning

individuaalsete kaitsemeetmete kasutuselevõttu – antud aspekte peavad väga või

pigem oluliseks 95-96% vastajatest. Kuuest pakutud meetmest on ettevõtete

jaoks kõige vähem tähtsad ohtlike kemikaalide ja tööprotsesside kõrvaldamine või

asendamine vähem ohtlike alternatiividega – antud aspekte peavad oluliseks alla

kolmveerandi vastajatest (vt joonis 32).

Kõiki esitatud abinõusid peavad olulisemaks suurettevõtted, kus töötab vähemalt

250 inimest – nt töötajate juhendamist ja individuaalseid kaitsemeetmeid peavad

väga või pigem oluliseks kõik suurettevõtete esindajad. Samuti leidub nende

hulgas vähe vastajaid, kes ei oska abinõude olulisusele hinnangut anda. Ohtlike

kemikaalide ja tööprotsesside kõrvaldamist peavad teistest olulisemaks ka

väikesed, 5-9 töötajaga ettevõtted. Töötajate juhendamine ja individuaalsed

kaitsemeetmed on kõige olulisemateks aspektideks kõigi erineva töötajate arvuga

ja erineva sektori ettevõtete jaoks (vt joonis 33-38).

9

13

7

8

10

11

7

12

9

8

76

65

83

72

79

90

72

79

63

70

78

15

22

10

20

11

10

17

14

25

21

14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu



Joonis 32: Ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks

erinevaid abinõusid väga või pigem oluliseks pidavad vastajad (% ohtlike


Joonis 33: Hinnangud abinõu „Ohtlike kemikaalide ja tööprotsesside

kõrvaldamine“ olulisusele ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimiseks või

vähendamiseks (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

69%

73%

87%

95%

96%

83%

Ohtlike kemikaalide ja tööprotsessidekõrvaldamine

Ohtlike kemikaalide ja tööprotsessideasendamine vähem ohtlike

alternatiividega

Kollektiivsete kaitsemeetmetekasutamine (nt ventilatsioon)

Individuaalsete kaitsemeetmetekasutamine

Töötajate juhendamine ja koolitamine

Asjakohased töökorraldusmeetmed (nt.kokkupuute kestuse vähendamine

miinimumini)

34

39

40

26

41

20

33

40

50

23

36

35

39

28

40

38

50

37

29

38

44

33

15

17

18

10

10

17

13

12

14

15

7

3

6

7

7

4

11

7

7

9

19

9

9

3

20

9

7

12

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu

Väga oluline Pigem oluline Pigem mitteolulineEi ole üldse oluline Ei oska öelda

32

Joonis 34: Hinnangud abinõu „Ohtlike kemikaalide ja tööprotsesside asendamine

vähem ohtlike alternatiividega“ olulisusele ohtlike kemikaalidega kokkupuute

vältimiseks või vähendamiseks (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

Joonis 35: Hinnangud abinõu „Kollektiivsete kaitsemeetmete kasutamine (nt

ventilatsioon)“ olulisusele ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimiseks või

vähendamiseks (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

37

42

38

32

45

25

33

45

50

33

37

36

36

30

41

41

50

41

26

12

39

37

13

19

12

7

10

14

12

38

12

12

6

6

5

6

7

4

10

7

6

8

16

8

9

15

8

7

9

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu


59

65

55

63

52

50

61

57

88

63

57

28

19

26

29

45

30

32

22

23

31

5

6

9

2

5

2

9

9

4

3

3

4

2

3

1

7

4

5

7

6

4

15

4

5

12

5

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu



Joonis 36: Hinnangud abinõu „Individuaalsete kaitsemeetmete kasutamine“

olulisusele ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks (%

ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

Joonis 37: Hinnangud abinõu „Töötajate juhendamine ja koolitamine“ olulisusele

ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks (% ohtlike


76

84

75

76

72

80

77

74

88

79

75

19

13

19

19

28

10

19

21

12

17

20

2

3

1

1

3

2

1

1

1

1

3

3

3

3

10

3

1

2

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu


80

74

81

81

79

80

79

81

100

86

78

16

16

14

16

21

10

16

17

12

17

1

3

2

1

1

1

3

7

3

3

10

4

1

2

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu


34

Joonis 38: Hinnangud abinõu „Asjakohased töökorraldusmeetmed (nt kokkupuute

kestuse vähendamine miinimumini)“ olulisusele ohtlike kemikaalidega kokkupuute

vältimiseks või vähendamiseks (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)

Järgnevalt on vaadatud mõningaid seoseid erinevate analüüsitud näitajate vahel.

Kuna 30% ohtlike kemikaalide käitlejatest märkis, et nende ettevõttes ei puutu

mitte ükski töötaja ohtlike kemikaalidega igapäevaselt olulisel määral kokku (kuid

samas on tegemist ohtlike kemikaalide käitlejaga), vaadeldi erinevate meetmete

rakendamist nendes ettevõtetes versus firmades, kus töötajad puutuvad vastaja

hinnangul ohtlike kemikaalidega kokku olulisel määral. Joonisel 39 esitatu põhjal

ilmneb, et ettevõtted, kes hindavad, et ükski töötaja ei puutu kemikaalidega

oluliselt kokku, teavitavad töötajaid vähem ja rakendavad erinevaid

ennetusmeetmeid vähem. Kõige suuremad vahed esinevad valdkondades „Kõiki

töötajaid, kes puutuvad kokku ohtlike kemikaalidega, on sellest informeeritud“

ning „Kõigil ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud töötamiskohtadel on olemas

ohtliku kemikaali kasutusjuhend“ (vahe 33%). REACH-määruse rakendajad on

ettevõtete hulgas, kus töötajad puutuvad igapäevaselt ohtlike kemikaalidega

oluliselt kokku, kolm korda rohkem. Vaid riskianalüüsi ja tervisekontrolli

läbiviimise osas on näitajad sarnaselt kõrgel tasemel.

50

58

46

47

59

60

44

56

88

46

48

33

26

37

32

34

30

36

29

12

33

34

10

3

10

14

7

12

9

14

10

2

3

3

1

1

4

2

2

5

10

4

6

10

7

2

5

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

TÖÖTAJATE ARV

5-9

10-49

50-249

250 või rohkem

SEKTOR

primaar

sekundaar

tertsiaar

KÄIDELDAV KEMIKAAL

nanomaterjal

KMR

muu



Joonis 39: Töötajate teavitamine ja erinevate meetmete kasutamine vastavalt

töötajate kokkupuute määrale ohtlike kemikaalidega (%)

Ka vastavalt joonisel 40 esitatule rakendavad ettevõtted, kus osad või kõik

töötajad puutuvad igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega,

erinevaid meetmeid rohkem. Kõige suuremad erinevused kahe grupi vahel

ilmnevad seoses kollektiivsete ja individuaalsete kaitsemeetmete rakendamise

ning asjakohase töökorraga (vahe 25-35%).

29%

12%

90%

14%

49%

78%

55%

45%

56%

37%

1%

33%

68%

53%

35%

94%

42%

59%

83%

88%

71%

80%

70%

11%

57%

86%

On teadlik REACH-määrusest

Rakendatakse REACH-määrust

On läbi viidud töökeskkonna riskianalüüsi

On mõõdetud ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonnaõhus

Kõiki töötajaid on teavitatud, et ohtlikud kemikaalidvõivad mõjuda tervisele kahjulikult

Kõik töötajad läbivad regulaarset tervisekontrolli

Kõiki töötajaid, kes puutuvad kokku ohtlikekemikaalidega, on sellest informeeritud

Kõik töötajad, kes puutuvad kokku ohtlikekemikaalidega, on saanud piisava väljaõppe või

juhendamise

Kõikide ohtlike kemikaalidega kokku puutuvate töötajatepuhul kasutatakse ohutuskaardile vastavaid

isikukaitsevahendeid

Kõigil ohtlike kemikaalide käitlemisega seotudtöötamiskohtadel on olemas ohtliku kemikaali

kasutusjuhend

Kollektiiv- või töölepingus on ette nähtud eritingimusiohtlike kemikaale käitlevatele töötajatele

Ettevõttes on olemas silmadušš kemikaali silmast võinäolt väljaloputamiseks

Kõikidel töötajatel on võimalik kasutada duširuumi

Ükski töötaja ei puutu igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega (n=73)

Osad või kõik töötajad puutuvad igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega (n=161)

36

Joonis 40: Erinevate meetmete rakendamine vastavalt töötajate kokkupuute

määrale ohtlike kemikaalidega (%)

Järgnevalt on vaadatud erinevate meetmete rakendamist vastavalt teadlikkusele

REACH-määrusest. Ootuspäraselt on määrustest teadlike grupis ka erinevate

meetmete rakendamine kemikaalidega seotud ohu vähendamiseks paremal

tasemel. Kõige suuremad erinevused esinevad seoses ohtlike kemikaalide

sisalduse mõõtmisega töökeskkonna õhus, silmadušši olemasoluga ning ohtlike

kemikaalide kasutusjuhendite olemasoluga (vahe 20% või enam). Riskianalüüsi

on mõlemas vaadeldavas rühmas läbi viinud üle 90% ettevõtetest (vt joonis 41).

Analoogse tulemuse saab ka siis kui võrrelda REACH-määrust rakendavaid

ettevõtteid määrust mitte rakendavate vastajatega (vt joonis 42).

Joonistel 43 ja 44 on näidatud lisaks kaheksa erineva meetme rakendamist.

Kõikide toodud tegevuste puhul REACH-määrusest teadlike või seda rakendavate

ning ülejäänud ettevõtete vahel suuri erinevusi ei esine. Erinevused on kõige

märgatavamad seoses kollektiivsete kaitsemeetmete kasutamise ja asjakohase

töökorraga.

29%

33%

37%

27%

30%

47%

62%

60%

7%

7%

38%

43%

46%

40%

65%

72%

79%

93%

4%

Keemiliste ainetega kokku puutuvate või puutuda võivatetöötajate arvu vähendamine miinimumini

Ohtlike ainete ja protsesside kõrvaldamine võiasendamine vähem ohtlike alternatiividega

Töö jaoks vajaliku keemiliste ainete koguse vähendaminemiinimumini

Keemiliste ainetega kokkupuute kestuse ja intensiivsusevähendamine miinimumini

Kollektiivsete kaitsemeetmete kasutamine, nagutehnilised kontrollid või piisav ventilatsioon

Asjakohane töökord, sealhulgas korraldused keemilisteainete ja jäätmete ohutuks käitlemiseks, säilitamiseks ja

transpordiks

Asjakohased hügieenimeetmed

Individuaalsete kaitsemeetmete (shisikukaitsevahendite) kasutamine, kui kokkupuudet ei

saa teiste vahendite abil vältida

Muud meetmed


Ükski töötaja ei puutu igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega (n=73)

Osad või kõik töötajad puutuvad igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega (n=161)



teadlikkusele REACH-määrusest (%)

91%

20%

51%

77%

75%

57%

67%

51%

7%

38%

75%

96%

47%

63%

88%

81%

71%

78%

71%

10%

59%

84%


On mõõdetud ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonnaõhus




Kõik töötajad, kes puutuvad kokku ohtlike kemikaalidega,on saanud piisava väljaõppe või juhendamise

Kõikide ohtlike kemikaalidega kokku puutuvate töötajatepuhul kasutatakse ohutuskaardile vastavaid



kasutusjuhend




Ei ole teadlik REACH-määrusest (n=138) On teadlik REACH-määrusest (n=109)

38


REACH-määruse rakendamisele (%)

94%

23%

47%

84%

69%

52%

63%

50%

5%

44%

75%

94%

54%

63%

88%

79%

70%

78%

72%

12%

64%

87%


On mõõdetud ohtlike kemikaalide sisaldusttöökeskkonna õhus




Kõik töötajad, kes puutuvad kokku ohtlikekemikaalidega, on saanud piisava väljaõppe või

juhendamise

Kõikide ohtlike kemikaalidega kokku puutuvatetöötajate puhul kasutatakse ohutuskaardile vastavaid



kasutusjuhend




Ei rakenda REACH-määrust (n=105) Rakendab REACH-määrust (n=67)


Joonis 43: Erinevate meetmete rakendamine vastavalt teadlikkusele REACH-

määrusest (%)

37%

37%

42%

37%

38%

55%

68%

76%

4%

4%

31%

42%

43%

36%

70%

72%

77%

86%

6%







transpordiks


Individuaalsete kaitsemeetmete (shisikukaitsevahendite) kasutamine, kui kokkupuudet ei

saa teiste vahendite abil vältida

Muud meetmed


Ei ole teadlik REACH-määrusest (n=138) On teadlik REACH-määrusest (n=109)

40

Joonis 44: Erinevate meetmete rakendamine vastavalt REACH-määruse

rakendamisele (%)

33%

35%

39%

30%

49%

55%

67%

75%

7%

4%

30%

45%

43%

36%

73%

76%

82%

91%

4%







transpordiks


Individuaalsete kaitsemeetmete (sh isikukaitsevahendite)kasutamine, kui kokkupuudet ei saa teiste vahendite abil

vältida

Muud meetmed


Ei rakenda REACH-määrust (n=105) Rakendab REACH-määrust (n=67)


5. Uuringu kokkuvõte

Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringu „Ohtlike kemikaalide kasutamine

töökohal“ andmekogumine teostati mais-juunis 2012 kahes etapis: 1)

telefoniküsitlus vähemalt viie töötajaga Eesti ettevõtete seas, 2) veebiküsitlus

ohtlike kemikaalide käitlejate seas. Eesti ettevõtete suhtes esindusliku valimiga

telefoniküsitluse vastajate arvuks on 1670 firmade esindajat. Telefoniintervjuude

käigus tuvastati ettevõtete kokkupuude kemikaalide ning ohtlike kemikaalidega

ning kõigile ohtlike kemikaalide käitlejatele (sh nanomaterjalide käitlejad), kes

nõustusid uuringu järgmises etapis osalema, saadeti e-posti teel veebiankeet.

Veebiküsitluses osales 247 ohtlikke kemikaale käitlevat ettevõtet. Mõlemale

küsitlusele paluti vastama töökeskkonnaspetsialisti kohuseid täitvat isikut.

Ohtlike kemikaalide levik

59% vähemalt viie töötajaga Eesti ettevõtete esindajatest ütlesid telefoniintervjuu

käigus, et nende firma töötajad puutuvad oma tööalases tegevuses kokku

kemikaalidega ning 30% märkis kokkupuudet ohtlike kemikaalidega. Kui

laiendada neid tulemusi kõigi üldkogumisse kuuluvate ettevõtete peale, siis

10 802-st vähemalt viie töötajaga Eesti ettevõttest umbes 3 240-e töötajad

puutuvad tööalases tegevuses kokku ohtlike kemikaalidega. Mida suurema

tööandjaga on tegemist, seda suurem osakaal nendest tegeleb ohtlike

kemikaalide käitlemisega – umbes viiendik 5-9 töötajaga ettevõtetest ning üle

poole vähemalt 50 töötajaga ettevõtetest.

Veebiküsitlusele vastanud ohtlike kemikaalide või nanomaterjalidega kokku

puutuvate ettevõtete seas on KMR-ide käitlemise levimus 18% ning

nanomaterjalide käitlemise levimus 3%. Lisaks leidus umbes viiendiku jagu

vastajaid, kes ei osanud öelda, kas nende ettevõttes käideldakse KMR-e ja

nanomaterjale.

Veebiküsitluse valimis on kokku 45 KMR-ide käitlejat. Neid leidub enam

suuremate tööandjate seas – antud ainete käitlemist märgivad veidi üle

kümnendiku 5-9 ja 10-49 töötajaga ettevõtetest ning ligi kolmandik vähemalt 250

töötajaga ettevõtetest. Mõnevõrra enam KMR-ide käitlejaid leidub valdkondades:

metalli või metallitoodete tootmine; põllumajandus, metsamajandus või kalapüük;

hulgi- või jaekaubandus.

Nanomaterjalide käitlejaid on ohtlike kemikaalide käitlejate valimis kokku 8.

Ettevõtteid, kes märgivad nanomaterjalide käitlemist, leidub järgmiste

tegevusalade esindajate seas: tervishoid või sotsiaalhoolekanne, majutus või

toitlustus, ehitus, haldus- ja abitegevused, muud teenindavad tegevused.

Nanomaterjalide käitlemist ei maininud ükski 250 või enama töötajaga firma ega

primaarsektori ettevõte.

Töötajate hulk, kes ohtlike kemikaale käitlevates ettevõttes nende ainetega kokku

puutuvad, ei pruugi olla suur. Peaaegu iga kolmas (30%) ohtlike kemikaalide

käitleja andis hinnangu, et mitte ükski nende töötajatest ei puutu tööalaselt

igapäevaselt olulisel määral ohtlike kemikaalidega kokku. 50% märkis, et taolise

42

intensiivsusega kokkupuude on kuni veerandil töötajatest ning suuremat

kokkupuudet mainivad 15%. Ettevõtete hulk, kus olulisel määral puutuvad kokku

üle veerandi töötajatest, on mõnevõrra suurem vähemalt 250 töötajaga

tööandjate seas ning KMR-ide käitlejate grupis (24% ja 23%).

Teadlikkus käitlemise nõuetest ja töökeskkonna alased tegevused

Teadlikkuse ning erinevate meetmete rakendamise kohta käivad küsimused

esitati veebiküsitluses osalenud ohtlike kemikaalide käitlejatele (valim 247

vastajat).

Kõik ohtlike kemikaalide käitlejad peaksid tundma Euroopa Liidu REACH-määrust3

ja töökeskkonna ohtude minimeerimisel sellele vastavalt tegutsema. Sellele

vaatama märkis üle poole (56%) Eesti ettevõtete esindajatest, et nad antud

määrust ei tea. Määrust rakendab iga neljas ettevõte (27%) ning umbes iga

kolmas vastaja ei osanud öelda, kas nende firma oma tegevuses REACH-

määrusest lähtub. Üle poole (63%) määruse rakendajatest teavad seejuures ka

CLP-määrust4.

Ettevõttes peaksid kõikide käideldavate ohtlike kemikaalide kohta olemas olema

REACH-määrusele vastavad ohutuskaardid. Antud nõudmise täitmise kohta küsiti

firmadelt, kes eelnevalt märkisid, et rakendavad REACH-määrust. Kõigil antud

gruppi kuuluvatel ettevõtetel on ohutuskaardid ka olemas (sh 94%-l on need

kõikide ohtlike kemikaalide kohta), kuid kõikide ohutuskaartide vastavust

määrusele märgivad pooled (siinjuures iga neljas ei oska ka antud küsimusele

vastata).

Riskianalüüsi on teostanud valdav enamus (93%) ettevõtetest. Umbes

kolmveerand riskianalüüsi teostanutest märgib, et selle käigus on kaardistatud

ohtlike kemikaalidega seotud töötamiskohad, vahendid ja seadmed ning vastavate

tööprotsesside kaardistamist täheldab üle kuuekümne protsendi ettevõtetest.

Ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus on mõõtnud vaid kolmandik

ohtlike kemikaalide käitlejatest.

Tööandja peaks tagama, et töötajad on teadlikud tööl kasutatavate ohtlike

kemikaalide võimalikust mõjust tervisele, kasutatavatest kaitsevahenditest,

ohutuskaardi andmetest jmt ning omavad vastavat väljaõpet. 56% ettevõtetest

on teavitanud kõiki töötajaid ohtlike kemikaalide võimalikust mõjust tervisele;

77% on informeerinud kõiki ohtlike kemikaalidega kokku puutuvaid töötajaid

sellest kokkupuutest ning 63% on andnud kõigile kokkupuutujatele piisava

väljaõppe. 60% tööandjatel on kõigil ohtlike kemikaalidega seotud töökohtadel

olemas vastavad kasutusjuhendid ning 72% kasutab kõigi töökohtade puhul

ohutuskaardile vastavaid isikukaitsevahendeid. Erinevatest meetmetest on

töökohtadel kõige enam rakendatud individuaalseid kaitsemeetmeid ja

asjakohaseid hügieenimeetmeid; kõige vähem kasutamist leidnud meetmeteks on

keemiliste ainetega kokku puutuvate töötajate arvu ning kokkupuute kestuse ja

intensiivsuse vähendamine miinimumini. Individuaalseid kaitsemeetmeid peetakse

3 REACH - Registration, Evaluation and Authorisation of Chemicals; Euroopa parlamendi ja

nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja

piiramist. 4 CLP - Classification, Labelling and Packaging; Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus,

mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.


ka kõige olulisemaks ohtlike kemikaalidega kokkupuute vähendamise meetmeks

koos töötajate juhendamise ja koolitamisega.

Valdav enamus (82%) ettevõtetest märgivad, et kõik nende töötajad läbivad

regulaarset tervisekontrolli ning umbes iga kümnes tervisekontrolli teostaja on

selle tagajärjel mõne töötaja teisele töökohale üle viinud.

Erinevate meetmete rakendamist töökeskkonna ohtude vähendamisel on

märgatavalt vähem ettevõtetes, kes ise hindavad, et nende töötajatest mitte

ükski ei puutu igapäevaselt olulisel määral ohtlike kemikaalidega kokku. Vaid

riskianalüüsi ja tervisekontrolle teostavad ka taolistest tööandjatest väga valdav

enamus. Ootuspäraselt rakendavad erinevaid meetmeid ja täidavad nõudmisi

enam need ettevõtted, kes on REACH-määrusest teadlikud.

Mida suurema töötajate arvuga ettevõtted, seda rohkem on nende hulgas ohtlike

kemikaalide käitlejaid ning seda suurem osa nende töötajatest puutuvad

igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega. Mida suuremad

tööandjad, seda parem on nende teadlikkus REACH-määrusest. Vähemalt 250

töötajaga firmades rakendatakse REACH-määrust ja erinevaid kaitsemeetmeid

enam; samuti peavad nad väiksemate ettevõtetega võrreldes erinevate meetmete

rakendamist olulisemaks. 5-9 töötajaga ettevõtete seas on teistega võrreldes

väiksem osakaal firmasid teostanud riskianalüüsi ning kaardistanud riskianalüüsi

käigus ohtlike kemikaalidega seotud töötamiskohti, töövahendeid ja –protsesse.

Väga vähesed on mõõtnud ohtlike kemikaalide sisaldumist ettevõtte

töökeskkonna õhus.

Kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete käitlejaid leidub

rohkem suurema töötajate arvuga ettevõtete seas. KMR-ide käitlejad on muude

kemikaalide käitlejatest teadlikumad REACH-määrusest ning rakendavad seda

enam (kuid ka nendest 23% ei rakenda ja 33% ei tea, kas ettevõte määrusest

lähtub). Peaaegu kõigi KMR-ide käitlejate töötajad puutuvad olulisel määral kokku

ohtlike kemikaalidega. Antud ettevõtete töötajaid on ka paremini informeeritud ja

varustatud. Kõik KMR-ide käitlejad peaksid pidama antud ainetega kokku

puutuvate töötajate nimekirja; selle teostamist märgivad veidi üle kolmandiku

vastajatest.

Uurimuses tunti eraldi huvi nanomaterjalide käitlejate vastu. Paraku on ennast

nanomaterjalide käitlejatena teadvustanud ettevõtete osakaal sihtrühmas nii

väike, et kõiki vähemalt viie töötajaga ettevõtteid või ohtlike kemikaalide

käitlejaid uurides jääb nanomaterjalidega kokku puutujaid valimisse järelduste

tegemiseks liiga vähe (veebiküsitluses 8 vastajat). Antud sihtrühma kohta info

saamine nõuaks eriuuringu teostamist, mille valimi koostamise eesmärgiks peaks

olema just võimalikult paljude nanomaterjalide käitlejate ülesse leidmine. See

võib näiteks tähendada küsitlemist vaid teatud tegevusaladel tegutsevate firmade

hulgas, kus nanomaterjalide käitlejate tuvastamise tõenäosus on suurem. Uuringu

jaoks tuleks ka täpsemalt defineerida (ning seda osalevatele ettevõtetele

selgitada), millistest kogustest ja kasutamise/levitamise viisidest alates on

tegemist nanomaterjalide käitlejaga.

44

Teostatud uuringu tulemuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et Eesti ettevõtted

vajaksid ulatuslikumat informeerimist ja täpsemat juhendamist ohtlike

kemikaalide käitlemisega seotud töökeskkonna ohtudest, nende vältimise ja

vähendamise võimalustest ning käitlemisega kaasnevatest kohustustest.

Iga teine veebiküsitlusel osalenud ohtlike kemikaalide käitleja ei ole kursis

rahvusvahelise REACH-määrusega ning veerand või enam ei ole kõiki antud

ainetega kokku puutuvaid töötajaid terviseohtudest teavitanud, piisavat väljaõpet

või kasutusjuhendeid ja kaitsevahendeid pakkunud. Töökeskkonna kujundamisel

tegeletakse enam lihtsamate ja vähem kulukate meetmetega nagu

isikukaitsevahendid ja hügieenimeetmed ning vähem tähelepanu saavad

tegevused nagu ohtlike ainetega seotud tööprotsesside ja töötajate arvu

vähendamine miinimumini. Seda ka ettevõtetes, kes on REACH-määrusest

teadlikud ning kus töötajad puutuvad ohtlike kemikaalidega igapäevaselt oluliselt

kokku.

Ohtlike kemikaalide käitlemise temaatika tekitab osades ettevõtetes üleüldisemalt

segadust – näiteks esineb märkimisväärsel hulgal ettevõtteid, kes vastavad

osadele käitlemisega seotud küsimustele „ei oska öelda“. Suurtel ettevõtetel, kus

tegevusalasele spetsialiseerumisele vastavalt on kokkupuude ohtlike

kemikaalidega suurem ja sellega seotud ohu tase kõrgem, ei ole ilmselt raskusi

enda määratlemisel ohtlike kemikaalide käitlejana. Need ettevõtted on ka

nõudmistest teadlikumad ning rakendavad erinevaid töötajate kaitsmisele

suunatud meetmeid rohkem. Väikeste firmade töötajatel on küll kokkupuude

ohtlike kemikaalidega väiksem, kuid tööandja madalast teadlikkusest ja vähesest

ennetusmeetmete kasutamisest tingitult on töötajad kokkuvõttes ilmselt vähem

kaitstud olukorras, kui suurettevõtete kollektiivid. Taolised tööandjad vajaksid nii

üleüldist informeerimist sellest, millistes töökeskkondades tekib kokkupuude

milliste ohtlike kemikaalidega, kui ka täpsemat teavitamist sellest, millised on

ohtlike kemikaalide käitlemisega kaasnevad nõuded ja töökeskkonna ohtude

vähendamise põhimõtted.

Documents

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal ANALÜÜSIRAPORT · 2018. 11. 9. · September-Oktoober 2012 . 2 Sisukord 1. ... majutus ja toitlustus (n=2), ehitus, haldus- ja abitegevused,