JUUNI 2012 / NR. 3

Viis aastat andres reiljanit- lugematu arV kehaandmist, hingestatud esitusi, unustamatuid VäraVaid, sensuaalseid juusteloopimisi ning tõelise Welco hinge kehastamist!

TäisTuuridel TööTav reiljanaaTor (2009)

ÕlisTe juusTe projekTi reklaamplakaT (2011)

reiljan saadab kiilaka ÕluT jooma (2011)

iT Takes Two To Tango (2010)

vasTane maiTseb reiljani keha (2012)

kajakaTele mÕTlemine vÕTab keelT limpsama (2012)

(galerii koostamisel on kasutatud erinevate fotograafide materjali)

·TOIMETUS·

3

ELEKTRIARVE TOIMETUS

PEATOIMETAJA: Kadi Parts TOIMETAJAD: Mikk Valtna; Mart Raamat; Julius Raamat; Ott Marten Lunge KUJUNDAJA: Rando Järv

FOTOGRAAFID: Anu Irik; Raiko Utsal; Kristjan Aruoja VASTUTAV VÄLJAANDJA: Priit Raamat

WELcO KUI TõSInE Töö

Ära hõiska enne õhtut– nii võiks iseloomustada Welco sügisringi paari viimase vastase saatust. Hooaja lõpus väga head mängu ja rassulovlikku võitlusvaimu näidanud esindusvõistkond suutis kolmes viimases mängus kaotusseisust välja tulla ning võita (sealjuures eriti märkimisväärne on EMÜ SK vastu kaheväravalisest august 4:2 seisuni väljaronimine)! Samamoodi väärib kiitust oma viimases mängus kaotusest viigi välja võidelnud duubelmeeskond, kes lisaks suutis end hooaja lõpus ära nihverdada tabeli viimaselt realt.

Hooletus ees, õnnetus taga– septembri alguses peetud esindusmeeskonna mäng Viljandi JK Tulevik II vastu tühistati, sest kaartide lugemise vea tõttu osales mängus ka Eldar Rassulov. Kuigi sel hooajal positsioneerus meie esimene võistkond 5. kohale ning konkreetse mängu tühistamine ei toonud kaasa olulisi kaotusi, siis sellest hoolimata tuleks vaadata ajalukku ning meenutada, et oleme 2009. aastal sellise rumaluse tõttu oma vitsad kätte saanud. Seetõttu pole mõtet vaadata EJLi otsa ning süüdistada neid üleliia keerulistes või segastes reeglites, vaid ise peaksime tegema topeltkontrolli ja andma sellistele olukordadele topeltgarantii – muidu võime varem või hiljem jälle komistada mõne halva üllatuse otsa ning siis võivad kahjud olla oluliselt suuremad.

KUU PLUSS:

KUU MIINUS:

SISUKORD

Reiljan fotos ........................................................... lk 2 Toimetus ................................................................ lk 3Oktoobri statistika ................................................. lk 4Oktoobri kokkuvõte ............................................... lk 5Esindusmeeskond: Andres Reiljan ....................... lk 6-7Duubelmeeskond: Villem Lõbu .............................. lk 8Welco persoon: Anu Reiljan ....................................lk 9Ott Marten arvab ............................................ lk 10-11Uued mängijad ..................................................... lk 12Lugejad ................................................................ lk 13Tabeliseisud ......................................................... lk 14

100 mängu piiritut toetust, 100 mängu tõelist võitlust, 100 mängu Welcot– selliste tulemusteni jõudsime hooaja IV vooru ajal. 14 vooru hiljem pidu jätkus, sest siis täitus 100 mängu punapäist jalgpalli, 100 mängu Bocki-hõngulist võitlusvaimu, 100 mängu Reiljani keha. Miks on selliste hetkede tähistamine oluline?

Esiteks – fännide ühendamine. Korduvalt sel hooajal kõlapinda leidnud fännide puudus tundus väljamõeldud probleemina nii klubi kui Reiljani 100. mängul (mõlemal üritusel lisaks korralikule publikunumbrile ka suurepä-rane koostöö mängude eel) ning muidugi hooaja lõpu-mängul. Just sellised eriüritused toovad rahva tribüüni-dele!

Teiseks – mängijate motiveerimine. Kuigi see kõlab labaselt, siis võistkonnal on oma sportlasi vaja. Welco on tuntud oma aktiivse fännibaasi poolest ja sportlikud tulemused jäävad enamasti taustavenna rolli, aga kuju-tage ette, kui kõik mängijad otsustaksid tribüünile kolida – ilmselgelt oleks üsna raske mängudel kellelegi kaasa elada. Kuigi näide on üle võlli pakutud, toob see ikkagi välja olulise mõtte: kui tahame ka tulevikus welcomees-tele kaasa elada, tuleb neid tunnustada. Usutavasti jääb Reiljani auks korraldatud aktsioon päevakangelasele elu lõpuni meelde ning loodetavasti tõi see teiste mängijate südamesoppidesse äreva ootuse – mida kõike võidakse nende oluliste verstapostide jaoks välja mõelda!

Ning viimaseks – klubi identiteedi kinnistamine. Siinkohal tahaks lauale visata artiklid ja raamatud, kus kirjeldatakse fännide klubiga suhestumist, aga suurem osa sellest suurepärasest kirjandusest põhineb välismaistel hiigelklubidel, mille põhjal loodud teooria adapteeri-mine on pigem keeruline ning ilmselt praeguses faasis ka ebavajalik. Seetõttu tulen välja oma (teaduslikult tõesta-mata) väitega – iga mängija ning fänn peaks end ühel hetkel tundma nii lojaalselt, et teise klubisse liikumine või selle toetamine ei tule kõne allagi. Enne, kui kriitikud teatavad, et Welco puhul on selline käitumine niikuinii välistatud, tuletaksin meelde, et sel hooajal juhtus meil niimoodi ühe mängijaga ning lisaks on tribüünidelt kadunud ka mitmed fännid. Just seetõttu ei tohi jääda, jalad seinal, voodile pikutama ja Welco aupaistet nautima – iga hea asi nõuab tööd. Nii et – kõik tööle ehk Welco lõpupeole meie klubi tugevdama!

Peatoimetaja Kadi Parts

·STATISTIKA·

4

SÜMBOOLNE 11

Sümboolse koosseisu tipuründajana teeb comebacki R. Suurmets. Hooaja suurimat väravakütti assisteerivad hat-tricki Jano ja debütant L. Nurme. 523 minuti ja 3 vära-vaga teeb väga hea esituse samuti esimest korda parimate hulka pääsenud keskväljamootor M. Kihho. Vasakul äärel figureerib punase-kaardi-Seliste ning tema kõrval jätkab stabiilne E. Rassulov. Vastaste suurim õudusunenägu ehk meie kaitseliin püsib kindlalt kui Hiina müür: täiseduga jätkab Rellu-laulude pärija H. C. Maasikmäe, tema kõrval püsivad J. Avdonin (5. kord), T. Kuus (4. kord) ja J. Masing (3. kord). Kauaoodatud debüüdi teeb ka duubli puurilukk I. Karev, kes on troonilt tõuganud meie kullatükk Lauri.

VÄRAVAKÜTID

MÄNGUD

(08.09.12) Tartu JK Welco Elekter II – SK Imavere Forss 0:2(09.09.12) Tartu JK Welco Elekter – FC Otepää 1:0(12.09.12) FC Dnipro – Tartu JK Welco Elekter III 1:0(15.09.12) FC Pubi Trehv – Tartu JK Welco Elekter II 3:0(15.09.12) Jõgeva SK Noorus-96 – Tartu JK Welco Elekter 3:0(22.09.12) Tartu JK Welco Elekter II – Tartu Quattromed II 0:1(23.09.12) Tartu JK Welco Elekter – EMÜ 4:2(30.09.12) JK Võru – Tartu JK Welco Elekter 2:4(30.09.12) Tartu JK Welco Elekter II – Vändra JK Vaprus II 3:1(07.10.12) Tartu Ülikool Fauna – Tartu JK Welco Elekter II 1:1(07.10.12) Tartu JK Welco Elekter – SK Tääksi 3:2

Marten Kihho (523)Timo Kuus (450)Andreas Lunge (450)Ivo Karev (450)Hans C. Maasikmäe (405)Juri Avdonin (360)Jürgen Masing (360)Eldar Rassulov (360)Villem Lõbu (360)Rasmus Lubi (360)Juhan Luik (360)Lauri Särak (360)

Jano KuntsMarten KihhoRagnar SuurmetsJuri AvdoninLaur NurmeVeiko SelisteMarti PähnJuhan Luik

Veiko SelisteRisko MajasMart RaamatMarten KihhoIvo KarevPriit RaamatMarti PähnErvin R. PiirsaluEldar RassulovVillem Lõbu

MÄNGUMINUTID KAARDID

JK WELCO ELEKTER iii

JK WELCO ELEKTER ii

JK WELCO ELEKTER

·UUDISED·

5

JULIUS RAAMAT

Welco esindusmeeskond pidas hooaja viimasel kuul 5 mängu. Alustuseks pandi kodustaadionil reiljanihõngulises mängus seljad vastamisi FC Otepääga. Vastased suutsid elektrikuid küll ohustada, kuid Ragnar Suurmetsa värav sai seekord otsustavaks ja nii jäi lõppseis 1:0 Welcole.

Järgmisena sõitis Welco Jõgevale ning mäng, kust puudus meie kulla-tükk Lauri, oli elektrikute jaoks väga raske. Kuigi meeskond üritas tublilt, olid vastased täpsemad ja nii pidid elektrikud masendava 0:3 kaotusega noruspäi koju sõitma.

Juba uuel nädalal võõrustati kodus EMÜ SK meeskonda. Mäng

algas meie jaoks ootamatult: vastased olid korduvalt täpsed ning kodu-meeskond läks puhkama 0:2 kaotus-seisus. Teist poolaega alustasid elekt-rikud kolme kaitsjaga ja pärast tõsist Welco survet jõudis väravani Marten Kihho. Süües kasvab isu ning nii pandi püsti korralik karussell: esmalt sai väravale pihta Ragnar Suurmets, siis lõi EMÜ eest omavärava Vadim Samulin ning enne lõppu sai elekt-rikute eest jala valgeks Marti Pähn – nii teeniti 4:2 võit.

Hooaja viimasele välismängule sõideti Tilsisse, kus kohtuti Võru JK-ga. Mäng algas taaskord elektri-kute tahajäämisega, ent siis hakkasid mustavalgesärklased suruma ning meie penalti realiseeris Juri Avdonin. Edasi kulges mäng Welco taktikepi all: esmalt viis Laur Nurme Welco

2:1 juhtima, teisel poolajal said jala valgeks nii Marten Kihho kui Veiko Seliste. Kuigi vastased lõid ühe tagasi, siis mängu kulgu see ei muutnud ning Welco sõitis koju 4:2 võiduga.

Viimase liigamängu pidas Welco Tamme kunstmurul ning vastaseks olid SK Tääksi mehed. Alustuseks suutis Tääksi esimesena värava ära lüüa (nagu viimasel ajal juba tavaks saanud). See ajas elektrikud veel rohkem elektrit täis ja suurepära-sest karistuslöögist viis Juri Avdonin Welco viigiseisuni. Kohe varsti jõudis taaskord väravani Marten Kihho ning teisel poolajal sai sihiku paika ka 3:1 eduseisu vormistanud Laur Nurme. Kuna Tääksi suutis samuti veel korra täpne olla, siis kokkuvõttes Welcole 3:2 võit ja hooaja lõpuks tabelis viies koht.

JK Welco Elektri duubelsatsi saldos-se jäi viimase kuu jooksul samuti 5 mängu. Esmalt kohtuti kodusel Annelinna staadionil SK Imavere Forsiga. Tugevas vihmasajus peetud mäng oli küll tasavägine, aga kah-juks olid täpsemad forsikad ning nii pidime leppima 0:2 kaotusega.

Nädal hiljem olid Põllu tänava staadionil vastasteks FC Pubi Trehvi mehed. Mäng kulges elektrikute jaoks soodsalt 27. minutini, aga siis läksid vastased oma teed ja mängu lõpuks oli duubli 0:3 kaotus tõsiasi.

Järgmisena peeti kodus mäng

Tartu Quattromedi duubliga. Kuigi kohtumine algas elektrikute survega, siis mida ei tulnud, oli värav. Kuna vastased suutsid esimese poolaja lõpus värava sisse ussitada, siis tuligi vastu võtta 0:1 kaotus.

Uuel nädalal võõrustasid elekt-rikud Vändra JK Vapruse duubel-võistkonda ja juba 3. minutil suutis Welco eest skoorida Jano Kunts. Juba varsti seisis Kuntsi teisest väravast tablool 2:0 eduseis ning koos teisel poolajal löödud väravaga oli legen-daarse pano-Jano hat-trick tõsiasi. Ka vastased suutsid auvärava lüüa ja nii

lõppes mäng Welcole 3:1.Hooaja viimase kohtumise pidas

meie duubelmeeskond TÜ Faunaga. Mängus oli palju võimalusi mõle-male satsile, kuid vastased suutsid esimesena ära lüüa ja Welco jäi 0:1 kaotusseisu. Teisel poolajal oli pall valdavalt elektrikute käes ning pärast tugevat surumist suutis karistuslöö-gi imelöögina sisse keerutada Juhan Luik. Mäng lõppeski 1:1 viigiga ja Welco duubelvõistkond kindlustas sellega endale tabelis eelviimase ehk 11. koha.

Welco Elektri Rahvaliiga meeskond pidas oma debüüthooaja viimase kohtumise Tabasalu alagrupi võitja FC Dniproga. Tallinnas toimunud 1/16-finaal kulges vägagi tasavägiselt,

aga kahjuks jätsid Welco mehed mitu head võimalust kasutamata (sest näiteks Ott Marten Lunge mängis peatreener Valtna arvates liiga tublit Kalevipoega) ning karistus oli kiire

tulema: kodumeeskond suutis mängu viimastel minutitel palli kauglöögist meie tubli puurivahi A. Reiljani selja taha toimetada ning sellega oli ka Welco III hooaeg lõppenud.

·ESINDUSMEESKOND·

Septembri alguses tegi Welco eest oma 100. mängu legendaarne paremäär Andres Reiljan. Klubi ühe asutajana on punapäine mängumees Welco juures olnud nii heas kui halvas, võitudes kui kaotustes, vihmas kui tuules. Viienda hooaja lõpus on just õige aeg lähemalt uurida, mis Reiljani-elu see meie Rellu elab.

KADI PARTS

6

Mis värvi on

Reiljan?Sa olid esimene mängija, kes jõudis Welco särgis 100. mänguni. Kuidas sulle selle puhul korraldatud fänni-aktsioon meeldis?

See oli väga südantsoojendav ja balansseeris osavalt farsi-mittefarsi piiril. Fännide kingitud särk on mul praegu küsimustele vastates seljas ja pildi riputan uues toas seina peale! Suur aitäh fännidele!

Viimase paari kuu jooksul on tri-büünidel kõlanud ohtralt isikukul-tust rõhutavaid Reiljani-laule. Kas sinu arust on tähtsam tervele võist-konnale kaasaelamine või võtab ikka pisara silma, kui terve tribüün laulab, et nad tahaksid olla öö sinu akna taga?

Tähtsam on kindlasti võistkonnale kaasaelamine, ma ei saagi täpselt aru, mida see Mart äkki nende Reiljani-lauludega korraldama hakkas ja miks just mina tähelepanu keskmes olen. Mängutasemelt olen praegu Welcos üsna keskpärane ja silmapaistmatu mängija ning ma ei ole ju ka nii vär-vikas ning jõuline isiksus nagu nt M. Kikkamägi, kellele tõepoolest peab erilist tähelepanu pöörama ka siis, kui ta mõnikord juhuslikult ei ole kõige oskuslikum mängija platsil.

Ega enne Welcot ei olnud sa vist ka ise kõige oskuslikum mängija?

Enne Welcosse tulekut ma arvasin,et olen ikka palju kõvem mängija, sest Tähtvere pargis olen väravaid tagu-nud nii, et silm punnis. Niimoodi organiseeritult klubi all ei olnud ma tõesti mänginud varasemalt (kui välja jätta üsna lühike ja õnnetu FC Känguru nimeline projekt, kus ka muidugi legendaarne Kikkapea üks põhiorgunnijaid oli). Aga siis 2007. aasta sügisel ajasime Kikkapeaga Tartu meistrivõistlusteks satsi kokku, kutsusime sinna mitmeid mehi, kel-lega mina olin Härma staadionil koos mänginud – Pärt, Karindi, Kait. Selle baasilt tekkiski Kikandusel mõte, et võiks ka liigas proovida. Kuigi mina ei teadnud sellise asja orgunnimisest midagi, jäin truult Mirko kõrvale ja asi saigi tehtud.

Samas oli 2008. aastal IV liigas piisavalt meeskondi, kus oleksite Mirkoga saanud oma andeid rea-liseerida. Miks oli vaja uus klubi luua?

Kuna ma jalkas trennikogemust ei omanud ja ühestki võistkonnast kedagi eriti ei tundnud, siis tundus raske kuhugi sisse sadada (kuigi mõt-

lesin Faunaga liitumisele). Uue klubi idee tekkis ikkagi Kikkamäe geniaal-setes ajusagarates. Mõte tundus väga huvitav – oma sõprade baasil koosta-tud satsis on ju palju ägedam män-gida kui Faunas või Löögis. Ja nagu juba mainisin, siis enne, kui hakka-sin õiget jalkat mängima, pidasin end palju kõvemaks mängumeheks ja mõtlesin, et miks ei võiks minust, Kikkamäest ja Kristo Mustast koos-nev triumviraat IV liigas vastastest üle sõita.

Ilmselgelt oli võistkonda siiski vaja rohkem mängijaid ja Mirkolegendaarse pärast-klubi-pubis-joogid-minu-kulul-värbamistööga on suurem osa inimesi juba tuttav, aga milline oli sinu roll meeste klu-bisse kutsumisel?

Peamise töö tegi kindlasti Mirko, ma enda rolli iga mehe osas täpselt ei mäletagi. Ehk aga kõige tähtsam oli see, et mina tundsin Raanikut (kes on mu sugulane), kellele tutvustasin meeskonna loomise ideed, kes tutvus-tas seda omakorda Tikrile. Niimoodi sai toimuma legendaarne kokkusaa-mine, kus osalesid Tikker, Lillekas, mina, Mirko, Raanik ja poole seljani ulatuvate juustega Juhan Luik – koh-tumine lõppes sponsorleppe saavuta-

·ESINDUSMEESKOND·

7

mise ja nime JK Welco Elekter sün-niga. Üldiselt meeste kokkusaamine ei olnud midagi võimatut, aga mina ei mõistnud, et selle oma tuttavate kontingendiga jääksime liigas täieli-keks peksukottideks. Sugugi lihtne ei olnud leida häid mehi ja ma arvan, et kui poleks olnud Mikku, oleksime esimesel hooajal jäänud liigas vii-maseks-eelviimaseks ja tõenäoliselt poleks enam väga olnud tahtmist jät-kata.

Kui võrrelda Welco algusaastaid praeguse olukorraga, siis mis on läinud kergemaks? Mis raskemaks?

Esimesed kaks aastat oli kogu see üritus väga „põlve otsas“ tehtud. Ei olnud treenerit ja administratiivne korraldus oli äärmiselt kaootiline: arved jäid maksmata ja trennides vahtisime niisama üksteisele otsa. Nüüdseks on süsteem välja kuju-nenud, saame instrumendile olu-liselt paremini pihta. Kindlasti on väga tähtsa töö ära teinud Borja, kes 2,5 hooaja jooksul muutis satsi oluliselt distsiplineeritumaks ning praeguseks on see elementaarne, et trenni ei tulda niisama palli tok-sima. Administratiivse poole osas peab kindlasti tänama Kaiti ja Priitu, kes liitusid juhatusega teisel hooajal (võib-olla Priit tuli siiski kolmandal aastal) ja tegid kõvasti tööd, et meid Kikkakaosest välja tuua. Nüüd on juhatus oluliselt laiapõhjalisem ja on esindatud nii visionäärid (Mart) kui tuimad administraator-füürerid (Priit). Niisugune tasakaal ilmselt peakski ühes hästi toimivas klubis valitsema.

Kõik Welco hooajad on olnud omanäolised, alates üsna kehvast hooajast kuni liiga liidriteks tõus-miseni. Milline on olnud sinu lem-mikhooaeg?

Minu lemmikhooaeg on kindlasti Welco teine hooaeg aastal 2009. See oli mõneti tõeline kuldaeg: kõik

oli väga lihtne, trennides toksisime niisama palli ja enamus mehi olid ühe seltskonna kutid. Samas tõi see hooaeg kaasa palju suurepäraseid võite ja pärast esimest mannetut hoo-aega oli ühtäkki pidevalt võite võtta uskumatult mõnus. Lisaks jääb seda hooaega ilmestama veerandfinaali jõudmine Väikeses Karikas – saavu-tus, millele me hiljem isegi lähedale pole jõudnud. Tõenäoliselt oleks aus lisada ka seda, et sel hooajal lõin ma 14 väravat (kuigi EJLi andmetel 12, sest üks läks Juhani nimele ja ühe lõin mängus, mis hiljem tühistati, kuna Noormets oli eelnevas mängus Liinega hullanud) ning ka isiklikult ei ole ma hiljem sellele saavutusele enam lähedale jõudnud.

Statistikasse oled lisaks värava-tele läinud ka kaartidega: oma viie hooaja ja 8233 mänguminuti juures oled teeninud ainult 5 kol-last ja ühe punase kaardi. Kuidas siis nii?

Selles, et mul on nii vähe kaarte, on süüdi esimesed kaks hooaega, kui ma olin jalgpallis veel väga kogenematu ja eriti ei saanud aru, mis toimub, ega osanud õigel hetkel vigu teha. Siis ei olnud meil ju ka päris treene-rit ja mänguplaan oli üsna kaootiline, näiteks paremäärena jooksin ma tihti lihtsalt rünnakusse ära ja ega keegi väga nõudnudki, et kaitsesse tagasi jookseksin. Niimoodi siis tegelesingi rohkem ründetööga (mida näitab ka esimese kahe hooaja jooksul löödud väravate arv) ja vigu väga ei teinud. Sel hooajal olin aga Welcos esimene, kes 3 kollast kaarti täis sai! Luban edaspidi veel jõhkramaks muutuda ja rohkem kaarte koguda!

Kui juba temperamendist rääkida, siis kuidas sa kaotusi ja võite üle elad?

Elan kaotusi üle väga raskelt, võtan emotsioonid väljakult kaasa ja elan end igasuguste esemete peal välja.

Viie aasta pärast on esindusvõist-kond II liigas, teeb vähemalt neli trenni nädalas ja võitleb kõrgete kohtade eest. Meeskonna komp-lekteerimisel lähtume jätkuvalt nii mängija tasemest kui võimali-kust sobitumisest Welcoseltskon-da, kindlustamaks seda, et Welco oleks jätkuvalt üks suur pere ja vinge sotsiaalne projekt. Duubel mängib III või IV liigas ning õitseb ja õilmitseb oluliselt rohkem kui praegu, paljud vanad Welcopoi-sid (nt mina) mängivad peamiselt duublis. Lisaks on meil ka Rahva-liiga sats(id). Klubi organisatsioon on oluliselt professionaalsem ning hõlmab vähemalt kaht palgalist treenerit ja üht direktorit-asjaaja-jat (inimest, kes vastutaks admi-nistratiivse poole eest). Staadioni ja klubihoone ehitus või vähemalt reaalne projekteerimine on juba käimas. Üldiselt loodan, et suuda-me hoida tasakaalu: säilitame sõp-rade seltskonna, ent samas muutu-me professionaalsemaks pidevalt.

Muidugi on kaotusel ja kaotusel ka vahe: kui kaotame selgelt nõrgemale klubile, kuna ei suuda oma võimalusi ära lüüa, siis lõhub eriti ära. Ja kõige rohkem ajavad mind masendusse kaotused karikasarjas (kui need ei ole just klubidele nagu FC Kuressaare), sest kui liiga läheb pärast kaotust siiski edasi, siis karikaga ongi vasta-vaks aastaks kõik.

REILJANENNUSTAB

Lõbusa nimega Villem on sel hooajal olnud asendamatuks jõuks nii esindus- kui duubelmeeskonnas: 1164 minutit ja 23 mängu räägivad enda eest. Samamoodi oskab enda eest hästi rääkida ka Villem ise, sest ilmselt on mehe (kohati väga) teravat keelt kuulnud nii vastased, oma satsi mehed kui ka toetajad tribüünil.

KADI PARTS

8

·DUUBELMEESKOND·

„Esimesed kokkupuuted jalgpalliga tegin 3-4-aastasena vanaema juures ja kusjuures pall oli tehtud vanaisa näpunäidete järgi – seest põhuga täidetud, täpselt nagu 30ndate küla-ühiskonnas olevat kombeks olnud. Kooli minnes liitusin ka jalgpalli-trenniga ning neil segastel aegadel esindasime enamasti Tammekat, aga kord käisime Prantsusmaal ka Liepajas Dagsi nime all. Kui tree-ner ühel hetkel mu vanemad min-gisuguste rahadega üle lasi, otsustati mind trennist ära võtta.“

„Kuna Liepajas Dagsis saavutatud kvaliteet polnud kuhugi kadunud, kutsuti mind ülikooli ajal erineva-tesse liigavõistkondadesse. Üheks selliseks kutsujaks oli ka kunagine kossutrennikaaslane Mikk Valtna, kelle kutse unustasin üsna koheselt. Umbes pool aastat hiljem trehvasin ühel sügisõhtul Illegaardis Miku ja Taavi Tensoga. Järgneva paari tunni jooksul tüütas Tenso mind talle omasel entusiastlikul kombel vär-vika ülevaatega jalkasatsist nimega Welco. Ka Mikk tõstis aeg-ajalt oma väsinud pilgu õlleklaasi tagant ja vaatas mulle soojalt ja julgustavalt otsa. Töötlemine mõjus, sest vara-hommikul mööda lörtsist Karlovat koju loivates jõudsin järeldusele, et

kui Tenso räägitu on kas või poo-leldi nii „lagi-mega-võimas-ülep-rahi-kõva“, on asi proovimist väärt.“

„Pärast 2010. aastal Welcoga liitu-mist sattusin esimest korda Welco inimestega peole, see toimus vist Ihastes Liine juures. Tavaline noorte pidu läks spontaanselt üle Welco-laulupeoks ning inimesed, keda ma siis veel hästi ei tundnud, tulid kätt suruma ja õlale patsu-tama, kiitma heade esituste eest jne. Tookord tundsin kohe, et olen koju jõudnud!“

„Kui aus olla, siis praegu mõlemas meeskonnas mängides olen näinud, et nii esindusel kui duublil on võrd-selt plusse. Esindus on kvaliteedilt teisel tasemel: seal saab mängida ilusamat jalgpalli, aga samas tuleb käituda distsiplineeritumalt, kes-kenduda oma esmasele ülesandele ja hoiduda avantüüridest. Duublis saan mängida oma Lemmikpositsioonil ründaja all, olla n-ö mänguehitaja, liikuda palju ja jagada ilusaid sööte. Mis puutub meeskonnakaaslastesse, siis ei saa kahe tiimi võrdlust üldsegi püstitada, kuna kõik mängijad mõle-mas tiimis on suurepärased karakte-rid ja head sõbrad, kellega koos on alati hea meel platsile joosta.“

„Mulle väga meeldib ütlus, et jalg-pall on viis, kuidas kaasaegsed riigid sõda peavad, sest lähen ka ise alati platsile sooviga pigistada välja viimnegi raas energiat ja võidelda kompromissitult: nagu läheks sõtta. Ja kuigi platsil tuleb olla valmis pilt-likult öeldes vastast tapma, on kõige kaunim asjaolu, et pärast mängu sa tänad viisakalt kõiki vastaseid ja vabandad, kui mõnele ehk liiga palju haiget tegid.“

„Welco suurim tugevus on klubi-kultuur! Kui enamik madalamate liigade meeskondi koosneb hulgast indiviididest, kes käivad paar korda nädalas mängimas, siis Welco feno-meni dünaamika on laiem ja süga-vam. On teatav hulk inimesi, kelle jaoks Welco tähendab lisaks jalgpal-lile ka usaldust, sõprust ja head aja-viidet ehk tugevat sotsiaalset paketti. Lisaks on palju inimesi, keda ehk jalgpall väga ei huvita, aga kes seda rõõmsat sekti vaadates leiavad, et see punt on lahe, seksikas ja õnnelik. Kogu selline taustsüsteem teeb ka mängimise väga eriliseks ning lisaks isiklikule motivatsioonile lisandub positiivne kohustus ja vastutus pak-kuda naudingut ka publikule.“

Meie oMa, Meie oMa, MeieLõbus ViLLem!

·PERSOON·

9

KADI PARTS

Tõeline Welco hingSuure Welcopere edendamisele on ema-Reiljan kaasa aidanud juba aas-taid: nende pool on peetud nii suvi-seid Welco laagreid kui mängujärg-seid tähistamisi, rääkimata sellest, et nüüdseks on elektrikute ridadesse jõudnud ka teine Reiljan ehk Jürgen Masing (keda Anu tribüünil alati järjekindlalt Reiljani-koormast siiski vabastada püüab). ema ise selgitab oma fänluse ja tõelise Welco hinge juuri sellega, et on alati poja tege-mistele kaasa elanud ning õnneks on Andres sellele enamasti ka topeltga-rantii ja like’i andnud.

Kogu au meie fännisektori eluko-

genuma poole eest ei taha aga ema-Reiljan endale võtta. „ilmselt polnud ma päris esimene oma põlvkonna esindaja, kes platsi äärde jõudis: mul on kuri kahtlus, et vähemalt paar „vana raamatut“ olid seal juba riiu-lis,“ selgitab ta muheledes.

MidA Tunneb eMA SüdA?Kuigi Anu on oma legendaarse welcoseeliku lehvides kohal peaaegu igal mängul (sealhulgas ka võõrsil-mängudel- au ja kiitus selle eest!), on oma lihale ja verele kaasaelamine alati ikkagi grammivõrra keeruli-sem. „Väiksemaid vigastusi ma väga ei karda, sest need üldiselt ei tapa ja Andres talub selliseid asju üsna hästi – eriti Welco ja jalgpalli nimel. Kui aga juhtub midagi kaelast kõrgemal, siis oleksin küll totaalselt paanikas.“

lisaks 90 mänguminutile tuleb emal südant valutada ka pärast mänge, sest Andrese jaoks ei lõppe kohtumised alati lõpuvilega. Kuigi Anu tunnistab, et olukord on para-nenud, siis oma vägivaldse lõpu on meie legendaarse mängumehe viha tõttu leidnud nii mitmed telefo-nid kui ka arvuti klaviatuurid – eks seetõttu polegi Andrese telefonid ja muu tehnika päris iphone5-ga ühte sammu astumas, sest ilmselt jääks ka terve eesti riigi eelarvest väheks

kõikide Reiljani loopimisaktsioonide kinnimaksmiseks.

Küll on aga terve Reiljanite pere astumas ühte jalga Welcoga, sest Anu tunnistab, et poeg pojaks – kõige tähtsam on ikkagi terve meeskond! „Muidugi olen rõõmus, kui Andres võistkonna edusse panustab, aga see pole kindlasti primaarne ja siin pole milligrammigi kahtlust – elan kaasa ikka ja ainult Welcole!“

Maagiline kombinatsioon A. Reiljan on Welcos esindatud koguni topeltkoguses – kui fännide lauludes peetakse meeles meie võistkonna ainukest (semi)gingerit, siis tribüünil on ustava elektrilise poolhoiuga pojale kaasa elamas ema Anu Reiljan. Kuigi fännide viimase aja suurem Reiljani-aktsioon oli suunatud noorema generatsiooni esindajale, valmistas see suurt heameelt ka vanemale: „See oli ikka uskumatu emotsioon, kui terve tribüün oli äkki „minu lapsi“ täis – ma olen alati suurest perest unistanud!“

läbi AASTATe pARiM MäleS-TuS KuReSSAAReST

„Kõige meeldejäävam on siiani olnud ikka Saaremaa reis – supermäng Kuressaarega ja kõik, mis sellega kaasas käis. See oli väga-väga võimas ja loodan, et selliseid emotsioone tuleb veel ja veel ja veel!“

fotod: Anu Irik

Reiljaneid ei ole kunagi liiga palju!

·ARVAMUS·

Kuna tegemist on mu esimese rubriigiga, siis mõtlesin, et kirjutan veidike pikemalt ja tõsisemalt, aga edaspidi on siin oodata pigem heietamist sellistel teemadel, et kuhu kadusid kapten Riho “RR7” püksid ja tossud Pärnu linnas 2005. aastal või miks Raiste enam paljalt igas purskkaevus suplemas ei käi või miks Electric Legion ei ole see õige ja TRT Insania peaks sellega vihaselt konkureerima hakkama. Aga seekord siiski veidike teistel teemadel.

10

Kas mina olen ainuke, kes tahaks, et Welco oleks esimene Eesti jalgpalliklubi

Meistrite Liigas? Vaadates eelmise hooaja Küprose liiga teise koha mees-konna Apoeli seiklemist gigantide maal, hakkasin mõtlema, mis takistab Welcol mängimast City, Benfica, Reali või Barkaga. Sulle toodaks oma iidolid – või kui mitte iidolid, siis vähemalt maailma suurimad staarid – Annelinna staadionile ja sa saaksid neile karjuda, et parim klubi Eestis on Welco.

Nii tore, kui see ka ei oleks, on need ajad veel kaugel; aga kui hakata mõtlema, siis kui kaugel? Kas me räägime kümnest või neljakümnest aastast? Kui see ilus aeg kätte jõuab, kas siis on pühapäevane õllemäng vahe-tunud võistlusega selles, kes suudab kõndida ilma jalutuskepi abita?

arvestatav staadion ja toimiv jalgpal-likool? Kas sellel Welco jaoks ilusal ajal toon ma mängule oma 10-aastase tütre või tulen vaatan, kuidas mu 21-aastane poeg (Eesti parim jalg-pallur - kui ei aita präänik, siis aitab piits) lööb ühe värava teise järel?

3 AAStAgA MEiStRiLiigASSE – LEBoSelleks, et saada kiiremini kokku vastav eelarve ja omada edukat jalg-pallikooli, peaks Welco jõudma kiiresti vähemalt Eesti esiliigasse. Ma arvan, et kui silm juba esiliiga võidu peale panna, siis peaks sponsorite leidmine lihtsam olema, aga seni peaks arvestama sarnase eelarvega.

oletame, et Mikk Valtna leiab Eestist kõige osavamad vennad, kes tahaksid Meistriliiga ära lõpetada ning oleksid nõus tulema kolman-dasse liigasse Welco fännide ette. Kui Kuldvillaku „gM“-i [klubijuhataja- toim.] kogemustega Mart Raamat teda satsi kokkusebimisel aitab, siis ei oleks ju võimatu tõusta juba järg-misel hooajal teise liigasse. Järgneval suvel tuleks kasutada sama taktikat ning tõusta jälle ja siis väga opti-mistlikult mõeldes oleksime esiliigas juba hooajal 2014. Esiliigas uusi ja suuremaid sponsoreid otsides oleks ju võimalik ka ühe aastaga tõusta ning

Kui MEiL oLEKS 10 MiLJoNit...Selline olukord, kus Welco vasak-kaitsja Andreas Lunge annab keha Barkal ründes olevale Lionel Messile, on kindlasti võimatu, aga tuleks küsida, kes võiksid olla need Welco mustavalges rüüs mängijad, kes pusiksid tuleviku Messide vastu. Mainitud FC Apoel läks seda teed, et otsis ja ostis Brasiiliast neli odavat, kuid oma hinnaklassi kohta oivalist venda, lisas neile kolm portugaallast ning peaaegu ülejäänud satsi täitis kodus kasvatatud meestega. Kui nad veerandfinaalis Real Madridiga madistasid, siis toodi välja, et nende aasta eelarve oli 1/10ndik sellest, mida Real maksis, et tuua oma klubisse nüüd jonniv Cristiano „CR7“ Ronaldo.

Samas isegi Apoeli eelarve oli ikkagi 10 miljonit eurot ning, tule taevas appi, kust meie sellise summa peaks kokku saama! Meil ei ole šeik Mansouri, pole piletitulu, pole jalg-pallikooli, pole kogemusi ega linna-toetust, aga ka Küprose klubi ei saanud sellist eelarvet kokku oma esimestel tegutsemisaastatadel. Ent igatahes peaks sellise suurusega eelarve korral olema eesmärgiks Meistrite Liigasse pääsemine ning siit tekib ka fookuse muutus: millal on meil 10 miljoni euro suurune eelarve,

OTT MARTEN LUNGEjalgpallispetsialist

Kuidas edasi ja Kas üldse?

·ARVAMUS·

11

ideaalis võistleksime 2015. aastal Eesti Meistriliigas. Lihtne.

ViiE AAStAgA MEiStRiLiigA MEiStRiKS – VEEL LEBoMEdasi on veel lihtsam - tuleb paari aastaga kinnitada oma koht Meistriliigas, sebida veel sponsoreid ja kolida tamme staadionile, luues samal ka järelkasvusüsteemi. Algne järelkasv võiks seisneda selles, et otsik-sime Eesti klubide pealt kokku talen-dikad ja lootustandvad 16-aastased poisid ehk siis Eesti u-16 koondise - pakuksime neile head ja mugavat elamisvõimalust tartus, taskuraha ning trenne kaks korda päevas, vahe-peal veel rahvusvahelisi turniire ja neist peaks asja saama küll.

Ütleme, et poistel läheb küpse-miseks kolm aastat aega, siis on juba 2019. aasta ja saame mõelda Meistriliiga võidu peale. Kui lisame veel paar brasiillast ning karjääri lõpu eel olevad vanad Eesti koondislased, näiteks Konstantin Vassiljevi, kes oleks tolleks hetkeks 36-aastane, või aasta noorema Ragnar Klavani, kes pakuks meie noortele Welco pois-tele juhtnööre ja jagaks oma väärt kogemusi professionaalse jalgpalluri elust – näed, nii olekski 2020. aastaks Welco täiesti ausalt Eestis parim klubi ja kohalik meister. tere tule-mast, Meistrite Liiga eelvoorud!

FABBphAABBBAAAASealt edasiminek on ühelt poolt meie finantsasjade küsimus, aga teisalt ka terve Eesti jalgpallisüsteemi profes-sionaalsemaks ja konkurentsivõime-lisemaks muutumine. Miks ei võiks tekkida näiteks põhja-Liiga, kus meie tugevamad klubid saaksid võistelda parimate klubidega Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist? Nii oleks rohkem tugevaid satse ja ka liiga võit-mine oleks suur au. Siis peaks veel „El Führer“ Raamat rääkima uEFA bossidega ning selle põhja-Liiga võitja saaks äkki koha otse Meistrite

Liiga alagrupiturniiril. Võidaksime liiga ära aastal 2024 ning fabbphaab-bbaaaa Meistrite Liiga alagrupiturniir aastal 2025! Selleks ajaks peaks meist enamusel isegi juuksed alles olema (sorri, Sibul), viis last oleks ilmselt ainult Mattias Lungel ning nalja oleks meil nendel mängudel kui palju.

tAgASi REAALSuSESSESelline ideaalklubi arendamine arva-tavasti ainult fantaasiaks jääbki, sest näiteks loole inspiratsiooni andnud FC Apoel asutati juba 1926. aastal ning Euroopas mängis klubi esimest korda 1963. aastal, mis on klubiaren-guks isegi väga hea tempo. Samas, kui Welcot väga edukalt arendada ja meeskond kas või 2050. aastal Meistrite Liigasse jõuaks, siis tuleks paar otsust ära teha juba üsna varsti.

Õhku jääb aga suur küsimus, kui tõsiselt me üldse tahame Welcot aren-dada. Kas tahame vaadata, kuidas meie sõbrad tabiverele 3:0 vastu nina panevad või näha, kuidas noored andekad sägad ja brasiillased Welco särgis Levadiaga puksivad? Kuidas üldse muutuda professionaalseks?

Kuidas luua selline situatsioon, et Welco mängijad käivad trennis rohkem kui kaks korda nädalas (ja mitte ainult 10 mängijat, kellest 3-4 on tublid rahvaliiga klemmid) ning on pühendunud liigavõitudele? Kuidas saada taha finants?

Küsimusi on palju ning vastused tekivad ilmselt just seltskonna ja arutelu keskis. Mina hääletaksin selle poolt, et näeksime Welcot Meistrite Liigas aastal 2025, aga samas ei ole mina see, kes peaks Welco arengu nimel enda suved ohverdama ning kogu aeg trenni tegema. Samuti ei näe ma ennast ka vastutust nõudmas ja Welco juhatuses jalgpallikooli loomisel ja rahade hankimisel vaeva nägemas, nii et mul on üsna kerge asju ette heita. Samas osad meist peaksid nende küsimuste kallal tõsi-selt vaeva nägema ja mõtlema, kas see kõik on seda üldse väärt. Ehk kui tsiteerida Mart Raamatut, siis: kuidas edasi ja kas üldse?

Aitäh lugemast, edu ja head elu,ott Marten

Ott Marten Lunge, meie uus arvamustoimetaja, on tulihingeline jalgpalli ja Welco fänn. Pärast seitsmeaastast välislähetust on ta tagasi Maarjamaale ja Tartusse jõudnud ning Talendid Koju programmi raames asunud tööle Elektriarvesse. Kuigi suurema osa oma noorsportlase karjäärist veetis blondipäine Lunge korvpalli loopides, on naised saunas rääkinud, et kunagi olnud kuu või kaks kui seitsmeaastane Ott Marten käis ihuüksi jalgpallitrennis – kuna Tammeka ei pakkunud õhtupoolsetele koolijürsikutele sobivat trenniaega, siis nii käis noormees tehnikat parandamas trennis, kus treener ja ainult üks mängija. Kuigi sellega Oti mängiva jalgpalluri karjäär kahjuks piirduski, siis eduka tugitoolisportlasena jagab ta jalgpallist nii mõndagi ja veidike rohkemgi.

Nimi: Roland KriibimiS NUmBRi ALL mÄNGiD: 69SüNNiAeG: 1988miS KooLiS KÄiSiD: miina Härma Gümnaasium, TümiLLeGA TeGeLeD: Kool, tööeeLNevAD KLUBiD: PolePoSiTSiooN: Parem kaitseLemmiKjALGPALLUR: Wayne Rooney visteSimeNe mÄLeSTUS jALGPALLiST: Klassivend tõmbas endal värava otsas rippudes tagumiku lõhkimeeLDejÄÄvAim mÄLeSTUS SeoSeS jALGPALLiGA: Kunagi spordipäeval lõin peaga värva. ülijoovastav tunne oliKiRjeLDA eNNAST üHe SõNAGA: SitakslahevendSiNU moTo: Tark ei tormaLemmiK meeLeLAHUTUSASUTUS: Käib iga pargipink, kui on jooki ja sõprumiKS vALiSiD WeLco: on seal üldse mõnda teist valikut?SUURim KoNKUReNT KLUBiS: mina iseeeSmÄRK HooAjA LõPUKS: Alguses oli suur soov rahavaliiga satsiga jõuda finaali

Hooaja lõpus on meil jäänud tutvustada veel kahte mängijat, keda usinamad fännid kindlasti ka oma silmaga väljakul nägid. Mõlemad mehed alustasid oma karjääri sel aastal Rahvaliiga meeskonnas, ent suutsid südikate etteastetega võita peatreener Valtna usalduse ning lisaks duubelmeeskonna tugevdamisele ka esindussatsi ridadesse end smuugeldada. Kindlasti tasuks nendel elektrikutel silma peal hoida ka uuel hooajal, sest kui naiste lemmik Jano lõi duubli eest kuue mänguga kuus väravat (ühes mängus ka harilik hat-trick), siis kompromissitu võitlusvaimuga Ronn on peatreener Valtna arust iga meeskonna jaoks must-be mängija. Sellised mehed siis!

·ANKEET·

12

Nimi: jano KuntsmiS NUmBRi ALL mÄNGiD: 3SüNNiAeG: 26.05.1987miS KooLiS KÄiSiD: Hivihaigete põhikoolis (tegelikult Toila Gümnaasiumis,10.-12. klass sai veedetud ülenurme Gümnaasiumis)miLLeGA TeGeLeD: Hobideks on pedagoogiamet koos klassijuhatamisega, meeldib tegeleda ka väikeste poistega (treeneriamet siis). meeldivad kõik ümmargused asjad, kõige rohkem korvpall. Need olid hobid, aga peamiselt tegelen õunagaeeLNevAD KLUBiD: jalkat polnud varem kunagi võistlustel mänginud, aga kossupalli Toila KK, Rock junior, Rock ii, emü, vana hea Teet Kalmuse Nordic Basket muidugi,jõhvi/Toila jnePoSiTSiooN: Kahtlase väärtusega ründajaLemmiKjALGPALLUR: Tati-Totti [Fransesco Totti- toim.] ja cannavaro (siinkohal minupoolsed tervitused fänniklubi tegevjuhile!), Buffon, Del Piero ja üldse kõik itaalia jalgpallurid on lagi!eSimeNe mÄLeSTUS jALGPALLiST: mai teagi, millegipärast tuleb meelde, kuidas lõin parimal sõbral nina veriseks vaidluse pärast, kumb palli 40 m kaugusele spordihoonesse tagasi viibmeeLDejÄÄvAim mÄLeSTUS SeoSeS jALGPALLiGA: väravad Pegasustega (puhaku nad rahus) Welco särgis ja muidugi see, kui makaronimehed konnaõgijatele 2006. aasta mmi finaalis ära vajutasid!!KiRjeLDA eNNAST üHe SõNAGA: õliSiNU moTo: Kõik head asjad leiavad tee ise su juurde, tuleb ainult osata oodata (endiselt ootan)LemmiK meeLeLAHUTUSASUTUS: Suva, kus oled, kui sõbrad ka ühesmiKS vALiSiD WeLco: Sest Welco on maailma parim klubi ja mart kutsus ka muidugiSUURim KoNKUReNT KLUBiS: Kivimäe pea ja pegasusedeeSmÄRK HooAjA LõPUKS: mitte jälle pettumust valmistada

Andres!Esmalt tahan Sind kiita, et oled miskit lõpuks ette võtnud oma seisukorraga. Samas ei saa ma jätta mainimata, et Su jutust jääb mulle mulje, et ega Sa just kõige eeskujulikum džentelmen ei ole. Mis tossud ja mis 1996. aastal ostetud särk!? Oleks siis vähemalt kaasaegne retrosärk! Imestan, et daamid Sulle veel jooki näkku ei ole visanud, kuigi samas see oleks tõepoolesti ilmselge joogi raiskamine.

Ega siin ei aita miski muu kui totaalne muutumine: igal hommikul ja õhtul dušš, selga moekad kitsad teksased, jalga peen king ja kui ilmtingimata peab seljas olemas särk, siis alla liibuva D&G särgi ära mõtlegi! Lisaks ei loe ma välja, et kasutaksid juuksehooldusvahendeid... Halba ei teeks ka solaariumikülastus. Kui jälgid neid lihtsaid nõuandeid, saad kindlasti kellegi otsa peale ja mis peamine – oled varsti ka kodumaal teada-tuntud pano-Andres.

Moekriitik Kikkamägi

·LUGEJATE TOIMETUSED·

13

Lugejate rubriik on alati avatud küsimustele, muredele, arvamustele ja kõigele muule, mis meie lugejatel võiks südamel olla. Meie e-postkast ootab kirju aadressil elektriarve@hotmail.com.

Hea KikkamagiPöördun sinu kui tuntud hurmuri ja panomehe poole. Nimelt viibin hetkel pikemat aega kodutanumalt eemal Kesk-Euroopa rikaste juures ning on tekkinud probleemid otsa peale saamisega. Kui kõrtsus mõne tütarlapsega juttu teen, siis enamasti hakatakse minu peale võõras keeles karjuma ning põgenetakse tulisjalu. Tihtilugu hakkavad neiud teises lauas ka itsitama ning näitavad minu poole näpuga. Riides käin ma igati esinduslikult: Valga turult ostetud jalanõud ning 1996. aastal SadaMarketist soetatud Manowari särk peaksid ju näitama, et tegu on väljapeetud mehega. Välimus on mul samuti üle Harju keskmise. Kas viga on minus või ei saa võõramaa tüdrukud lihtsalt aru, mis teeb mehest mehe?

Andres, 24

KÕLAKAD

KIKKAMÄGI TEAB JA ÕPETAB

BORJA MEENUTAB

Villem lõbu:„Kaasik on tubli katoliiklane: laupäeval lahmib täie hooga ja pühapäeval saab kõik patud andeks.“

mart raamat:„Niimoodi ei saa mängida, kui me ei mäleta, mida me mängime.“

triiN KaasiK:„Kallistage vähem ja mängige rohkem!“

aNdres reiljaN:„ausalt öeldes ei suutnud ma kuidagi ette kujutada, et mingigi tõsiseltvõetav fänlus võiks meiesuguste õlide ümber tekkida.“

raiKo utsal:„Kuskilt tuli kõht, mida vastane ei osa-nud oodatagi!“

GeorG KaasiK:„Palju Welcos mängijad keskmiselt palka saavad?“

miKK ValtNa:„magamine on väga tähtis protsess ja kui keegi selleks minu abi kasutab, siis miks mitte.“

REILJAN

Seoses meie kõigi iidoli ja Welco raudmehe A. Reiljani sajandale mängule pühendatud erinumbriga otsustas Elektriarve energiaturureporter Mart Raamat uurida Borjalt, kuidas tema seda Welco paremal äärel sööstvat punapäist raketti näeb.

Kui ma Reiljanit esimest korda nägin ja vaatasin, kuidas ta palli mängib, siis võis tema kohta öelda, et ikka kaigas, mis kaigas. Aga poiss nii tahtis trenni teha ja paremaks saada – iga kord, kui trennis midagi rääkisin ja õpetasin, siis Reiljan kuulas, suu lahti ja silmad suured peas. Ja tõesti, ta on ajaga kõvasti edasi arenenud – praegu on ta juba täiesti normaalsel tasemel mängija, noh meie jaoks. Lisaks näib ta pidevalt edasi arenevat ja sel hooajal on ta mänginud ikka väga kenasti, areng on olnud silmaga nähtav! Eks tema suurimaks probleemiks on puudulik tehnika, aga Reiljan kompenseerib selle kõva töövõime ning kartmatusega. Mees läheb igasse situatsiooni nagu Aleksander Matrossov (Teise maailmasõja aegne Nõukogude Liidu kangelane– toim.) – niimoodi rind ees ja kartmatult, et tulge ainult, vastased!! Vahepeal läheb mees ka lausa uskumatutesse olukordadesse ja kuidagi ikka suudab palli endale või oma meestele toimetada! Welco jaoks – ja tegelikult iga võistkonna jaoks – on selline suure südame ning tahtega mees asendamatu. Tema peale saab võistkond alati kindel olla ning veel kunagi ei ole ta Welcot alt vedanud. Isegi siis, kui ta on vigastatud või ei saa mängida, tuleb ikka pingi juurde võistkonda toetama. Reiljanist on kohe näha, kuidas ta võtab võistkonna käekäiku ikka kõvasti südamesse ning tahaks alati väljakule oma kaaslasi aitama tõtata. Kui ta sealt Tšehhimaalt tagasi tuleb, eks ta siis ikka tuleb Welcole jälle appi. Ja me peame õnnelikud olema, et meil on selline suure südame ja patriotismitundega mees, kes tõesti tahab seda asja ajada!

1 Tartu Quattromed 22 20 1 1 115:21 61

2 Jõgeva SK Noorus-96 22 16 1 5 76:38 49

3 Viljandi JK Tulevik II 22 15 2 5 75:33 47

4 Võru JK 22 12 0 10 64:45 36

5 JK Welco Elekter 22 11 1 10 35:40 34

6 Põlva FC Lootos 22 10 3 9 50:52 33

7 EMÜ SK 22 9 3 10 48:59 30

8 FC Otepää 22 7 4 11 39:53 25

9 SK Tääksi 22 6 4 12 32:67 22

10 Navi Vutiselts 22 6 4 12 33:58 22

11 Suure-Jaani United 22 4 1 17 40:85 13

12 Valga FC Warrior 22 3 2 17 52:108 11

1 FC Pubi Trehv 22 16 5 1 73:22 53

2 Viljandi JK Tulevik Vanakesed 22 14 6 2 67:25 48

3 JK Tartu Löök 22 15 2 5 73:46 47

4 Tõrva FC Warrior 22 14 4 4 95:42 46

5 SK Imavere Forss 22 12 5 5 85:43 41

6 Võru JK II 22 10 3 9 54:39 33

7 Tartu Ülikool Fauna 22 9 3 10 49:48 30

8 Tartu Quattromed II 22 6 3 13 41:75 21

9 FC Aspen 22 5 4 13 41:61 19

10 Vändra JK Vaprus II 22 3 5 14 28:76 14

11 JK Welco Elekter II 22 3 3 16 22:72 12

12 Tartu JK Tammeka III 22 2 3 17 26:105 9

IV S

III S