8
8. AUGUST 2014 KOOLITAJA TEEMALEHT HAKKAME õPPIMA: Eesti koolitusturul avanev pilt on kirev nagu Kört-Pärtli särk. Lk 2 Juhtimiskool: oma elu- ja karjääri- rööpad tuleb ise seada. Lk 4 KüLLI TEGOVA: «õppimine annab mulle seesmiselt kindlustunnet, sest nüüd tean, miks ja mida teen ning mida mu töö endast kujutab. Tunnen teoreetilist tausta, oskan seda ka haakida igapäevase töö ja kohustustega,» jutustas naine. Lk 6 Tulevikuliidri kümme käsku: • Võta endale aega mõtlemiseks ja analüüsimiseks. • Planeeri tegevusi eesmärgistatult ja eesmärgid sea põhjendatult. • Kuula oma meeskonnaliikmeid. • Soodusta turvalise töökeskkonna teket – anna oma inimestele mõista, et iga viga on õppimise jaoks ülioluline. • Inimene ei ole ressurss, inimene on väärtus – hoia teda. • Pea oma lubadusi ning ära anna katteta lubadusi. • Tunnusta siiralt ja õige asja eest. • Lase inimestel endil võtta vastutus oma tegude ja tegematajätmiste eest. • Tee kõik selleks, et inimese potentsiaal avaneks, oskused täiustuksid ning sisemine motivatsioon saavutada kasvaks. • Ole sina ise. AllikAs: Anu Vunk, EttEVõtlikE noortEkodA JCi tAllinn Anu Vunk Ettevõtlike Noortekoja JCI Tallinn 2013 president, GreenStep Solutions OÜ omanik Mulle väga meeldib inimese arengu ja kasvamise näitlikus- tamine redeli sümboliga: erine- vad inimesed asetsevad redeli erinevatel astmetel, osa inime- si on redeli madalamal pulgal, osa keskmisel pulgal, osa lausa kõrgeimal pulgal, kuid enamik inimesi isegi ei tea, et on ole- mas redel. Investeeritud aeg Pea kolm aastat tagasi avanes mul võimalus võtta liidriroll organisatsioonis, kuhu kuulus tol hetkel ligi 50 liiget. Enamik neist olid minust vanemad. Meeskonna usalduse võitmi- seks ja tulemuste saavutami- seks oli vaja enda jaoks mõel- da väga selgeks, miks, kuidas ja mida teha. Tegevusi planeerides tu- li eristada eesmärk, vahendid selle saavutamiseks ning ooda- tavad tulemused. Oluline kõi- ge selle juures oli, et eesmär- kide saavutamise planeerimi- se juures ei käsitletaks inimest ja meeskonnaliiget kui ressurs- si – just meeskonnaliige on see, kelle jaoks ja kelle pärast ees- märke seada. Liidrina tuli väga hästi tun- da oma inimesi, kellega – või täpsemini öeldes, kelle jaoks – ma töötasin. Teineteise tundmi- ne soodustab usaldusliku suhte tekkimist ning on eelduseks, et meeskonna liige julgeb liidrile öelda, kui midagi vajab lahen- damist või kardinaalset muut- mist. Märkasin, et sageli oli väga tublide ja potentsiaalikate ini- meste suurimaks takistuseks hirm ebaõnnestumiste ees – usk endasse ja oma võimetes- se oli teenimatult madal. Aga just siin tuleb mängu liidri suurim roll ja ülesanne meeskonnas – luua oma mees- KASVAME SUUREMAKS, SISEMISELT. Avatus kasvuks ja soov luua arengueeldusi on sisuliselt ainukesed eeltingimused, mis ka reaalselt aitavad inimesel edasi liikuda – saavutada suuremaid eesmärke ning tõsta elukvaliteeti. Tulevikuliider loob usaldust Areng Inimene ei unusta kunagi, kui oled tal aidanud uutesse kõrgustesse tõusta ja loonud suuremad võimalused õnnestuda. küsitlus näitas viimase seitsme aasta parimat tulemust. Inimene ei andesta kunagi, kui oled teda liidrina alt veda- nud või alavääristanud. Inime- ne ei unusta kunagi, kui oled tal aidanud uutesse kõrgustes- se tõusta ja loonud suuremad võimalused õnnestuda. Liidrina vastutad nii en- da kui ka kõikide oma mees- konnaliikmete arengueelduste eest, vastutad nende heaolu eest ning vastutad kogu potentsiaa- li rakendamise eest. Selleks võta liidrina aega mõelda (võid mõt- lemiseks vajaliku aja planeerida kalendris samamoodi nagu iga teise tegevusegi) ja analüüsida ning kuula alati, mida meeskon- naliikmed sulle öelda tahavad. Loodetavasti nad ka ütlevad. mõista, et olen kogu aeg olemas ja vastutan. Iga viga oli õppimi- seks, mitte etteheitmiseks. Suur rõõm on näha inime- si vaid paari aasta pärast soo- vimas uusi ja veelgi suure- maid väljakutseid, kui nad va- rem oleksid julenud eales vastu võtta. Organisatsiooni rahulolu- konnale turvaline keskkond te- gutsemiseks, arengueeldused ja usk oma võimetesse. Inimese võimed kipuvad avanema ja täiustuma liidri kõrval just se- davõrd, kuivõrd liider temasse usub ja aega investeerib. Kuulamine on oluline Usaldusliku ja turvalise kesk- konna toel hakkasin nägema mitmeid saavutusi. Meeskon- naliikmed võtsid ise vastutu- se oma tulemuste eest. Veelgi enam – nad seadsid endale kõr- gemaid eesmärke, kui seda olin teinud mina. Uusi koolitusi ja mento- reid hakati soovima meeskon- dade endi poolt. Ma ei sekku- nud jooksvatesse küsimustesse, kuid samas andsin neile selgelt Teineteise tundmine soodustab usaldusliku suhte tekkimist ning on eelduseks, et meeskonna liige julgeb liidrile öelda, kui midagi vajab lahendamist või kardinaalset muutmist. Foto: ErAkoGu

Postimehe Koolitaja 2014

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe haridusteemadele keskenduv lisaleht

Citation preview

Page 1: Postimehe Koolitaja 2014

8. august 2014koolitaja teemaleht

hakkame õppima:Eesti koolitusturul avanev pilt on kirev nagu Kört-Pärtli särk. lk 2Juhtimiskool: oma elu- ja karjääri-rööpad tuleb ise seada. lk 4

külli tegova: «õppimine annab mulle seesmiselt

kindlustunnet, sest nüüd tean, miks ja mida teen ning mida mu töö endast

kujutab. tunnen teoreetilist tausta, oskan seda ka haakida igapäevase töö ja

kohustustega,» jutustas naine. lk 6

tulevikuliidri kümme käsku:

•Võtaendaleaegamõtlemiseksjaanalüüsimiseks.

•Planeeritegevusieesmärgistatultjaeesmärgidseapõhjendatult.

•Kuulaomameeskonnaliikmeid.

• Soodustaturvalisetöökeskkonnateket–annaomainimestele

mõista,etigavigaonõppimisejaoksülioluline.

• Inimeneeioleressurss,inimeneonväärtus–hoiateda.

•Peaomalubadusiningäraannakattetalubadusi.

• Tunnustasiiraltjaõigeasjaeest.

• Laseinimestelendilvõttavastutusomategudeja

tegematajätmisteeest.

• Teekõikselleks,etinimesepotentsiaalavaneks,oskused

täiustuksidningsiseminemotivatsioonsaavutadakasvaks.

•Olesinaise.AllikAs: Anu Vunk, EttEVõtlikE noortEkodA JCi tAllinn

Anu VunkEttevõtlike Noortekoja JCI Tallinn 2013 president, GreenStep Solutions OÜ omanik

Mulle väga meeldib inimese arengu ja kasvamise näitlikus-tamine redeli sümboliga: erine-vad inimesed asetsevad redeli erinevatel astmetel, osa inime-si on redeli madalamal pulgal, osa keskmisel pulgal, osa lausa kõrgeimal pulgal, kuid enamik inimesi isegi ei tea, et on ole-mas redel.

Investeeritud aegPea kolm aastat tagasi avanes mul võimalus võtta liidriroll organisatsioonis, kuhu kuulus tol hetkel ligi 50 liiget. Enamik neist olid minust vanemad. Meeskonna usalduse võitmi-seks ja tulemuste saavutami-seks oli vaja enda jaoks mõel-da väga selgeks, miks, kuidas ja mida teha.

Tegevusi planeerides tu-li eristada eesmärk, vahendid selle saavutamiseks ning ooda-tavad tulemused. Oluline kõi-ge selle juures oli, et eesmär-kide saavutamise planeerimi-se juures ei käsitletaks inimest ja meeskonnaliiget kui ressurs-si – just meeskonnaliige on see, kelle jaoks ja kelle pärast ees-märke seada.

Liidrina tuli väga hästi tun-da oma inimesi, kellega – või täpsemini öeldes, kelle jaoks – ma töötasin. Teineteise tundmi-ne soodustab usaldusliku suhte tekkimist ning on eelduseks, et meeskonna liige julgeb liidrile öelda, kui midagi vajab lahen-damist või kardinaalset muut-mist.

Märkasin, et sageli oli väga tublide ja potentsiaalikate ini-meste suurimaks takistuseks hirm ebaõnnestumiste ees – usk endasse ja oma võimetes-se oli teenimatult madal.

Aga just siin tuleb mängu liidri suurim roll ja ülesanne meeskonnas – luua oma mees-

KASVAME SUUREMAKS, SISEMISELT. Avatus kasvuks ja soov luua arengueeldusi on sisuliselt ainukesed eeltingimused, mis ka reaalselt aitavad inimesel edasi liikuda – saavutada suuremaid eesmärke ning tõsta elukvaliteeti.

Tulevikuliider loob usaldustAreng

Inimene ei unusta kunagi, kui oled tal

aidanud uutesse kõrgustesse tõusta ja loonud suuremad

võimalused õnnestuda.

küsitlus näitas viimase seitsme aasta parimat tulemust.

Inimene ei andesta kunagi, kui oled teda liidrina alt veda-nud või alavääristanud. Inime-ne ei unusta kunagi, kui oled tal aidanud uutesse kõrgustes-se tõusta ja loonud suuremad võimalused õnnestuda.

Liidrina vastutad nii en-da kui ka kõikide oma mees-konnaliikmete arengueelduste eest, vastutad nende heaolu eest ning vastutad kogu potentsiaa-li rakendamise eest. Selleks võta liidrina aega mõelda (võid mõt-lemiseks vajaliku aja planeerida kalendris samamoodi nagu iga teise tegevusegi) ja analüüsida ning kuula alati, mida meeskon-naliikmed sulle öelda tahavad. Loodetavasti nad ka ütlevad.

mõista, et olen kogu aeg olemas ja vastutan. Iga viga oli õppimi-seks, mitte etteheitmiseks.

Suur rõõm on näha inime-si vaid paari aasta pärast soo-vimas uusi ja veelgi suure-maid väljakutseid, kui nad va-rem oleksid julenud eales vastu võtta. Organisatsiooni rahulolu-

konnale turvaline keskkond te-gutsemiseks, arengueeldused ja usk oma võimetesse. Inimese võimed kipuvad avanema ja täiustuma liidri kõrval just se-davõrd, kuivõrd liider temasse usub ja aega investeerib.

Kuulamine on olulineUsaldusliku ja turvalise kesk-konna toel hakkasin nägema mitmeid saavutusi. Meeskon-naliikmed võtsid ise vastutu-se oma tulemuste eest. Veelgi enam – nad seadsid endale kõr-gemaid eesmärke, kui seda olin teinud mina.

Uusi koolitusi ja mento-reid hakati soovima meeskon-dade endi poolt. Ma ei sekku-nud jooksvatesse küsimustesse, kuid samas andsin neile selgelt

Teineteise tundmine soodustab usaldusliku suhte tekkimist ning on eelduseks, et meeskonna liige julgeb liidrile öelda, kui midagi vajab lahendamist või kardinaalset muutmist. Foto: ErAkoGu

Page 2: Postimehe Koolitaja 2014

2 || kOOlitaja postimees, 8. august 2014

rAin uusenteemalehe toimetaja

toimetaja repliik

teemalehe toimetaja: Rain Uusen [email protected], tel 666 2194Projektijuht: Kristjan Kokk [email protected], tel 666 2327Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo [email protected], tel 666 2393Korrektor: Triin PloomKujundaja/küljendaja: Tiit Sermanntrükk: AS KroonpressVäljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

õppides muutub elu. põnevamaksOlen alati olnud see, kes tõstab käe ja ütleb – proovime, tee-me, katsetame! Ja samas olen tundnud vahel igavust, kui juhtun suhtlema inimestega, kes – nii või naa, aga – kipu-vad väitma, et neid ei huvita, nad ei taha, ei pea oluliseks proovida, harjutada, katsetada; et nad on millekski liiga noo-red või vanad. Püüan suhtlusesse suhtuda avatud meelte-ga ja tõestada kaasahaaravust, aga ikkagi väsib vaim veidi.

Sain sooja suvega varasügisest Koolitaja lehte kokku pannes ise ka aru, milles tegelikult asi. Need, kes minu vai-mu inimestena väsitavad, ongi needsamad, kes ei taha õp-pida. Kes enam ei taha või veel ei taha või praegu ei taha või ei taha kunagi. Mitte, et neil poleks, mida õppida, mil-lega end täiendada või teemasid uurida-puurida, aga nende mentaliteet on minu omast lihtsalt erinev. Nemad on lõpe-tanud, mina alles alustamas.

Sulgedes ukse õppimisvõimaluste ees või kaotades hu-vi ümbritseva vastu, lukustame end teadmatusse ka palju-de eluliselt oluliste võimaluste, tutvuste ja põnevate tead-miste eest. Õppimine ei tähenda enam ammu toorest tuu-pimist (eks esineb veel sedagi), vaid pigem sotsiaalset män-gu, kus interaktsioonis jagatakse, julgustatakse, soovitatak-se ja informeeritakse. Tõelise õppimise käigus vabaneb nii palju energiat, et see muudab elu; see energia suudab tõu-gata äriideid ettevõteteks, alguse panna energiast säriseva-tele sündmustele või materialiseerida muidu üksnes vaimu-silmas või vanapaberil konutavaid ideid.

Õppimise käigus inimesed innustuvad, õpivad üksteist tundma ja usaldama – õppimine seob inimesi koos nende ressursside ja mõtetega, see aga muudab meie elu põneva-maks, turvalisemaks ning kindlasti lõbusamaks. Elamis-väärsemaks, on vist lausa õigem öelda.

Ma ise õppisin ühel päeval jäätist tegema. Ebaõnnes-tumine ergutas juurde lugema, nõu küsima ja edasi katse-tama. Õnnestumine innustas aga uusi maitseid proovima.Iga õppimisvajaduse ja -soovi juures tuleb see jäätisetorbik üles leida. Mõnusat maiustamist.

koolitusturg

ingA J. isAbel AdAmsonvabakutseline ajakirjanik

Peame olema õppimisvõi-melised – maailm meie ümber ei muutu mit-

te ainult aastatega, vaid lausa päevadega. Elu ja selles sisaldu-vate muutustega sammu pida-miseks tuleb olla avatud uuen-dustele, olla pidevas valmisole-kus end täiendada.

Elukestev õpe pole enam pelgalt sõnakõlks, vaid sellest on saanud meie saatja pea kõi-gis igapäevatoimetustes. Rää-kimata töö või karjääriga seo-tud enesetäiendamisest, mille-ta enam edukat tööelu väga et-tegi ei kujuta.

Kirju ja põnev valikOleme muutunud palju liiku-vamaks. Elamine, õppimine ja töötamine väga erinevates riiki-des ja üle maailma on saamas tavapäraseks. Nii kogutakse mitmekülgseid ja väärtuslikke teadmisi-oskusi, mis tuuakse Eestisse naastes ühes.

Üsna tihti leiavad need teadmised kiiresti rakendust ka kohalikul tööturul, teisalt võib aga aastaid võõrsil tööta-nud inimene tunda mõningast ebakindlust kohalikule töötu-rule sisenemise ees.

Nii tekkis minulgi vajadus mõne koolituse järele, mis ai-taks värskendada teadmisi Ees-ti (töö)elust, tooks uusi ja huvi-tavaid tutvusi ning aitaks siin-setesse oludesse taaskord pa-remini sulanduda. Mis võima-lused ootavad Eesti koolitustu-rul täna ees inimest, kes on ot-sustanud pärast mitmeaastast võõrsil töötamist ja elamist ko-ju naasta?

Eesti koolitusturul avanev pilt on kirev nagu Kört-Pärtli

särk. Interneti otsingutulemu-sed on muljetavaldavad, erine-vate (kõrg-, kutse-, huvi- jt) koo-lide ning koolitusfirmade pak-kumisi koondavatelt veebilehe-külgedelt leiab sadu koolitusi vägagi mitmekülgsele huvile ja maitsele.

Koolituspakkumisi koonda-vate lehekülgede kasutamine on üsna lihtne ja kasutajasõb-ralik. Infot saab otsida nii hu-vi pakkuvate koolitusteemade kui ka vanuse jt inimest puu-dutavate kriteeriumite alusel.

Raami sees ja väljaspoolLaias laastus jaguneb hetkel turul pakutav kaheks: erine-vate erialadega otseselt seotud rangelt tööalased koolitused ja eneseabi või silmaringi laienda-misega seotud koolitused.

Kuna minu erialased tead-mised hetkel värskendust ei vaja, koondasin kõrgendatud tähelepanu pigem teises kate-goorias pakutavale. Leidsin nii mõndagi – huvitavat, aga ka ka-sutut.

Alustada võiks näiteks ra-hakoti valmistamise kursusest, mida pakutakse Tartu Kõrge-mas Kunstikoolis. Kui käeli-ne tegevus hästi õnnestub, võib tulemuseks olla vägagi unikaalne ja isikupärane ak-sessuaar, mida uhkusega välja

võtta. Teisalt võiks isikliku ra-hakoti valmistamist pidada ka mõneti teraapilis-maagiliseks tegevuseks, et meelitada en-da juurde ikka rohkem õnne ja rikkust. Tänases Eestis on seda üsna rohkelt vaja, elukal-lidus teeb silmad ette ka mit-metele vana Euroopa riikidele.

Kui õnn ja rikkus on koha-le meelitatud ning öösel saab juba rahulikumalt ja uneleva-malt magada, võiks proovida e-kursust «Unenäod ja nen-de tõlgendamine», mida paku-takse veebikeskkonnas Ahsoo.ee. Kursuse kirjeldus on üsna-gi paljulubav ning hind üpris soodne, kui võrrelda paljude teiste samalaadsetega – olen peaaegu valmis seda e-kursust ka proovima.

Siinkohal saab aga võitu minu skeptiline pool ning see-kord jääb kursusel osalema-ta. Samas keskkonnas leidub veel teisigi mõtteainet and-vaid pakkumisi, näiteks «Mo-tivatsiooni «nuppude» avasta-mine», «Inimeste mõjutamine läbi isikuomaduste» või «Tee-nindaja kui juht», millede si-sukirjelduste põhjal võiks jä-reldada, et osalejatele paku-takse pigem mõnevõrra alter-natiivsemat ja «raamist välja» lähenemist.

Valik jääb ühekülgseksKorduvalt köidab minu tähele-panu veebiseminar «Matemaa-gika – unikaalne loogika», mi-da pakub Addenda OÜ. Sõna matemaagika kõlab kuidagi sa-lapäraselt ja kutsuvalt. Kursu-se sisukirjeldus toob aga kind-lalt maa peale tagasi ja igasu-gune salapära ning ka minu huvi selle vastu kaob.

Kursus tutvustab univer-saalseid matemaatilisi seadus-pärasusi, mis peaksid aita-ma häälestuda efektiivsemalt töölainele. Sama ettevõte pa-kub veel teistki veebisemina-ri, mille sisukirjeldus tekitab mõningaid küsimusi. «Tööin-tervjuu teisest kultuurist kan-didaadiga» on Eesti üsna ho-mogeenses ühiskonnas igati vajalik, tugevalt soovida jätab aga kursuse kirjelduses kasu-tatav sõnastus.

Eriti kriiskavalt karjub see vastu inimesele, kes on olnud

ise selleks «võõraks» tööta-jaks, teisest kultuuriruumist pärit kandidaadiks. Soovitaks kursusekirjeldusest kõrvalda-da viited stereotüüpidele ja sil-distamisele.

Tundub, et eestlaste suuri-mateks lemmikuteks on erine-vad meditatsiooni, joogat, tant-rat, massaaži jt vaimu- ja keha-koolitusi pakkuvad kursused. Neid leidub ikka igale maitsele.

Olles elanud Aasias, kust enamik neist tehnikatest alg-selt pärit on, julgen küll kahel-da kõigi nende koolituste au-tentsuses ja kvaliteedis … Ja kui neist kõigist veel väheseks jääb, siis on võimalik end ühe päevaga koolitada spirituaal-seks tervendajaks. Just nii lu-bab Argonautika OÜ poolt korraldatava koolituse kirjel-dus ning ka raha ei küsita selle eest just ülemäära palju. Unus-tage aastaid kestvad meditsii-niõpingud, teiste ja ka iseen-da tervendajaks saab kõigest päevaga.

Huvitava alaliigituse leiab veel koolitusinfo.ee lehekül-jelt, kus meelelahutuse kate-gooriasse lahterdatud kursuste (nt savikursus, lohesurfi koo-litus, ajurveeda kokanduskur-sus) hulgast leiab ka relvaloa taotleja koolituse.

Mis neist nüüd täpselt mee-lelahutusega seotud on? Kas relv? Luba? Või taotleja? Kur-suse kirjeldus on iseenesest üs-nagi mõistlik ja arusaadav.

Kui enesetäiendamise hu-vi pole otseselt seotud mingi konkreetse erialaga, jääb Ees-ti koolitusturul pakutav siiski mõnevõrra ühekülgseks. Öel-dakse, et nõudlus tingib pak-kumise – järelikult on eestlane täna huvitatud eelkõige ene-seabist, mis saavutatakse me-ditatsiooni, jooga jm sisekae-muse abil.

Tundub, et selle eest ollak-se nõus maksma, mis tingib ka koolituspakkumiste suure ar-vu nimetatud valdkonnas. Ku-na koolitushinnad on küllalt-ki krõbedad ja mitte igaühele taskukohased (tasuta koolitusi pakutakse väga minimaalselt), siis on nii mõnedki teised ka-sulikud valdkonnad – näiteks kokandus või võõrkeeleõpe – pidanud taanduma.

Ja kui neist kõigist veel väheseks jääb,

siis on võimalik end ühe päevaga koolitada

spirituaalseks tervendajaks.

Sõna matemaagika kõlab kuidagi

salapäraselt ja kutsuvalt,

igasugune salapära kaob aga kiiresti.

Alustada võiks näiteks rahakoti

valmistamise kursusest

Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

ÕPIHIMU. Aastaid Pekingis eesti keele õpetajana töötanud inga J. isabel adamson jõudis tagasi koduriiki ning asus siinsesse ellu sisseelamiseks otsima kohe ka sobivaid koolitusi.

Iseenda tervendajaks kõigest päevaga

Page 3: Postimehe Koolitaja 2014

postimees, 8. august 2014 kOOlitaja || 3

õpime Veel

Päriselt edukas on õppimine ainult siis,

kui seda tehakse vabatahtlikult,

õppides asju, mida tõesti vajalikuks ja oluliseks peetakse.

Olen pidanud õppimisega seon-duvalt taas kord oma sõnu söö-ma – olin kindel, et minu õp-pimised on õpitud (on ju isegi mu hariduse taset tõendaval do-kumendil märge edasiõppimi-se võimaluste kohta: «puudu-vad»), aga viimasel aastal olen üle hulga aja uuesti põhitöö kõr-valt koolitunde andes väga pal-ju uut õppima või midagi ümber õppima pidanud.

midagi sobilikku kõigileÕppimise mõistet ja olemust on kirjeldatud ning sõnastatud mit-mel eri moel ja erinevatest lähe-nemistest lähtuvalt. Guugelda-des sõna «õppimine», võib iga-üks selles ise veenduda ja samas leida enda arusaamadega haaku-va või kattuva vaste.

Peamine mõte, mida erine-vad definitsioonid kannavad, räägib sellest, et õppimise ta-gajärjel või tulemusena toimu-vad või on toimunud õppijas ehk õpilases mingid muutused. Järelikult võib ja saab õppimi-

VABATAHTLIKULT VÕI SUNNIVIISILISELT? Juba ammu ei seostata õppimist ainult kooli ega üksnes lapse- või noorukieaga. Igaühel on õppimiseks oma motiiv ja eesmärk, milleks enamasti iseendaga rahul olemine, eneseteostus või tungiv kihk teha senises elus kannapööre.

Kui inimene on liiga suur, et õppida ...*ne toimuda ükskõik kus, üks-kõik mis ajal ja mis tahes va-nuses ning see ei pruugi alati viia tavamõistes positiivse tu-lemuseni.

Juba ammu ei seostata õp-pimist ainult kooli ega lapse- või noorukieaga, mil õppimine on pealegi tülikas kohustus ja seetõttu sageli vastumeelne või mõne aine puhul lausa vihatud ja vastik tegevus. Nii on ka oo-datud muutused visad tulema, sest päriselt edukas on õppimi-ne ainult siis, kui seda tehak-se vabatahtlikult, õppides asju, mida tõesti vajalikuks ja oluli-seks peetakse.

Eelöeldut tõestab aina enam levima hakanud õppimi-se pisik. Kui kõik muud pisikud levivad kergemini ja epideemili-semalt laste ja noorte seas, siis õppimise pisik levib lihtsamalt just täiskasvanud elanikkon-na hulgas.

Seda soodustavad muu-hulgas õppimise kõikvõimali-kud erinevad võimalused. Eri-nevates õppeasutustes on ole-mas päeva-, kaug- ja tsükliõp-pe vormid. Õppida on võima-lik taseme-, täiend- või ümber-õppes, nagu ka diplomi-, baka-laureuse-, magistri või dokto-riõppes.

Kui mingi haridustase on omandatud, asutakse kas

täiend- või ümberõppesse, mil-le hulgast saab valida nii tasuta pakutavaid kui ka tasulisi va-riante. Valik on nii suur ja mit-mekesine, et igaüks leiab enda-le sobiliku ja vajaliku.

Käega katsutav tulemusMis peamine – õppimise kõiki-des vormides ja tasemetel õpivad inimesed täiesti vabatahtlikult. Rõõmustav on seegi, et täiend- ja ümberõppe võimalusi kasu-tab aina enam inimesi, kellel te-gelikult polekski selleks justkui nähtavat põhjust: on juba ole-mas teatud (loodetavasti soovi-kohane) haridustase, amet ja ta-suv töökohtki.

Aga aja jooksul või mõni-kord ka üsna äkki tuntakse vajadust õppida midagi uut, li-saks või hoopis senisest kardi-naalselt erinevat (ümberõpe). On ju teada näiteid, kus näitle-ja on õppinud traktoristiks või teleprodutsent õendust või tu-rundusspetsialist klassiõpeta-jaks ja müürsepaks.

Üsna tavaline ongi, et üm-berõppesse minnakse õppi-ma just senisest midagi täies-ti teistsugust. Kelle töö on ol-nud sedalaadi, et tulemused ei ole kohe käega katsutavad ja silmaga nähtavad, annavad/tekitavad endale võimaluse te-ha ka (vajadusel, võimalusel

või vahelduseks) mingit niisu-gust tööd, mis pakub rahuldust just valminud praktilise tulemi näol, olgu selleks siis tort, riide-ese, kudum, küntud põld, lao-tud puuriit, puhastatud kors-ten, hästitõmbav ahi, kirjuta-tud tekst, raamaturiiul või uue näo saanud diivan.

Variante on siingi lõpma-tult. Endalgi on mitu sõpra-kolleegi, kes õppejõuameti kõr-val harrastavad asjatundja ta-semel mingit kätega tehtavat tegevust: kes koob, kes õmb-leb toolipatju ja taastab mööb-lit, kes kasvatab kurke-toma-teid, kes korraldab väikestele lastele loovlaagreid.

Üks mu töökaaslane õpib juba mitmendat aastat täiend-õppes vene keelt ja teine üm-berõppes raamatupidamist. Ja keegi pole neid selleks sundi-

nud. Igaühel oma motiiv ja ees-märk, milleks enamasti peami-seks iseendaga rahul olemine, eneseteostus või tungiv kihk teha senises elus kannapööre.

Õppimine vaid iseendaleSuviti vastuvõtukomisjonis kaugõppesse klassiõpetajaks õp-pima tulijaid küsitledes on järjest enam hea meel tõdeda ka vastu-pidist tendentsi. Inimesed, kes töötavad või tegelevad valdkon-nas, mis täiesti korralikult tasus-tatud ja töö tulemused konkreet-sed ning kohesed, tahavad tulla õppima klassiõpetajaks, sest soo-vitakse olla valmis tegelema mil-legi taolisega, mille tulemuslik-kus ilmneb alles tulevikus, aga samas saab töö tulemusel toimu-vaid muutusi jälgida pikemaaeg-se protsessi käigus.

Ja nagu ühes reklaamikam-paanias nimetatakse õpetaja-ameti positiivseks küljeks: ku-nagi ei tea, mis tegelikult väl-ja tuleb ehk milline on töö tu-lemus.

Alati ei pruugitagi täiend- või ümberõppes õpitud ametis kohe tööle asuda, vaid kasuta-takse omandatud uusi teadmi-si ja oskusi enda isiksuse aren-damise ning rahulolu saavuta-mise tarbeks – ideaalne põhjus ja motivatsioon ükskõik mille õppimiseks.

Koolitajatele on sellised õp-pijad ehk õpilased lausa taeva kingitus. Pole midagi tänuväär-semat kui õpilaste säravad sil-mad ning janu aina uute tead-miste ning oskuste järele.

Värskelt taas tavalises üld-hariduskoolis üht vihatuimat ai-net peaaegu et kõige keerulise-mas vanuses õpilastele õpeta-des olen hakanud kohustusliku kooliskäimise mõttekuses kaht-lema. Selles mõttes, et erinevus vabatahtlikult ning sunniviisili-selt õppijate vahel seisnebki sel-les, et ühed tahavad õppida, tei-sed liigagi sageli siiski mitte.

Viimaste silmi särama pan-na on üks raskemaid ülesan-deid, mida täitma olen pidanud. Kui saaks ka lapsi maast-mada-last harjutada mõttega, et õppi-ma EI PEA, vaid õppimine ongi ainult iseenda isiku ja elu VAJA-DUSPÕHINE ning VABATAHT-LIK VALIK, oleks õpetajatöögi tõenäoliselt paljudele rahuldust-pakkuvam.

Muidugi peavad ka õpetajad ning koolitajad ise pidevalt suu-remaks kasvada tahtma. Kasuta-des Johann Wolfgang von Goet-he (1749–1832) sõnu: «Pole kohu-tavamat kui õpetaja, kes ei tea enam midagi rohkemat kui seda, mida õpilased teadma peaks.»*... siis ta enam suuremaks ei kasvagi (Herbert Victor Prochnow, 1897–1998)

Anne uusenTallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi emakeele didaktika dotsent

Page 4: Postimehe Koolitaja 2014

4 || kOOlitaja postimees, 8. august 2014

Juhtimine

Noorte Liidrite Juhtimiskoolis lahendatakse paljuski ülesandeid, mis näitavad omavahelise interaktasiooni ja suhtluse vajalikkust – nõu küsimine targematelt kuulub iga liidri oskuste varamusse. Fotod: JuHtiMiskool

Andrei liimetsNoorte Liidrite Juhtimisportaali peatoimetaja kAdi-ingrid lilles Noorte Liidrite tegevjuht

Kujutagem ette järgmist pilti. Lavale astub Juht. Varastes nel-jakümnendates, säravalt enese-kindla olekuga ja viisakalt riie-tatud. Ja muidugi meesterah-vas. Ta naeratab enesekindlalt ning asub seejärel oma kooli-tuse käigus vastama kõigile tekkida võivatele küsimustele. Kuidas saada rikkaks? Loomu-likult ta teab. Kuidas olla õn-nelik? Küsige midagi raskemat! Kuidas muuta Eesti kõige äge-damaks riigiks maailmas? Slai-di peal on retsept, proovige ai-nult ja head isu! Kuulajad on rahul ning järgmisest päevast saavad kõik rikkamaks ja õn-nelikumaks.

Kõlab usutavalt? Tõenäoli-selt mitte. Ometi on ühiskon-nas endiselt kinnistunud masin-lik arusaam juhist kui kellestki, kes teab vastuseid, oskab käitu-da ja juhatada ning määrab teda ümbritseva maailma käekäiku. Ja loomulikult on ainuke viis ise sellise mõju omamiseks sama-moodi juhiks saada.

Just nüüd ja praeguTegelikkuses sobib taoline pii-rav arusaam juhiametist uue aastatuhande ühiskonda nagu siga kosmosesüstiku kokpitti – mitte eriti. Vajadusest avarama ja kaasavama juhtimisdefinit-siooni järele tõukub ka Noorte Liidrite vabatahtliku organisat-siooni tegevus.

Ühiskondlikke protsesse mõjutab igaüks ja mida tead-

homSe eeSti looJaD. Noorte Liidrite Juhtimiskool püüab kõrvale lükata väärarusaama, et juhtimiseks – sealhulgas ennast ümbritseva mõjutamiseks – on kõigepealt vaja pürgida prestiižse ametikoha, suure palganumbri, kuulsuse või muu näitaja poole. Tõde peitub hoopis vastupidises.

Oma elu- ja karjäärirööpad tuleb ise seadalikumalt, kaalutletumalt ning vastutustundlikumalt ta seda teeb, seda parem meile kõigile.

Sama kreedot kannab orga-nisatsiooni mahukaim ettevõt-mine Noorte Liidrite Juhtimis-kool – sel aastal juba viiendat korda toimunud Eesti suurim noortele suunatud juhtimis-konverents. Üritusel esinejaid ei valita mitte selle järgi, kes on suurema ettevõtte juht või rik-kama äriimpeeriumi omanik, vaid ennekõike tuuakse noorte-ga oma kogemusi jagama hoo-pis erinevate elualade inimesi, kes on mingil kujul ühiskond-likeks eeskujudeks – oskavad ja julgevad tabudele vastu astuda ja muuta süsteemi inimnäoli-seks, mitte vastupidi.

Sarnaselt juhi stereotüübi-ga on paljudel kitsas nägemus ka koolitusest – nii oodatakse maagiliselt Koolitajalt justkui võlusõnu ja salavastuseid, mille abil edu saavutada. Konkreetse-te kogemuste jagamisest oluli-semgi on aga koolitusel osaleja-te seas diskussiooni tekitamine. Väärtustama ei peaks mitte se-da, kes etteantud rööbastel kii-remini edasi tuiskab, vaid se-da, kel on julgust ja oskust ra-da ise sättida.

Nii oli viimase Juhtimiskoo-ligi teemaks «Homse Eesti loo-jad» ja eesmärgiks, et osalejad, olenemata taustast, küsiksid endalt, kuidas ja kuhu nemad oma rööpaid seadma hakkavad.

Kuidas nad laiemasse keskkon-da asetuvad ning millist rolli Eestist elamisväärsema riigi loomisel mängivad?

Ühiselt leiti, et ühiskon-nas ei omata mõju mitte alles kümne aasta pärast, kui kabi-neti uksel olev silt seda kinni-tab, vaid juht sõna parimas tä-henduses – teisisõnu liider – ol-lakse juba täna, kuna end ümb-ritseva juhtimises – kujunda-mises, suunamises, disainimi-ses, parandamises, tervenda-mises, hõlbustamises, vali aga sobivaim sõna kulunud «juh-timise» asemele – osaleme just nüüd ja praegu.

Eks kanna Noorte Liidrite jätkuv tegevus ja sündmuste ta-gasisidet arvestades ka teatav edukus endas jälge vajadusest

siduda spetsiifilist üleüldisega, paigutada üksikuid näiteid laie-masse konteksti.

Vajakajäämisest samade seoste loomise osas tuleneb suur hulk probleeme nii haridu-se, meedia kui ka poliitika vald-konnas. Uut verd on vaja igas-se valdkonda, igasse sektorisse. Noorte Liidrite rolliks homse Eesti loomisel ongi aidata kas-vatada põlvkonda, kes oma rol-li ja võimalusi sellises taustsüs-teemis tajuks ja vajakajäämisi siluda sooviks ning ka oskaks.

Ühiskonda asetumise kunstIlusad sõnad tulevad enamasti siiski lihtsamini kui teod. Noor-te Liidrite tegevuse mõju on tä-na veel vara mõõta. Uue aasta-tuhande tehnoloogia ja sellest

«Eestiväljakutsekson leidariigikonku-rentsieelised.Eiolemõtettegeledaomanõrkustega,vaidte-gelemapeaksomatugevustegajaneidedasiarendama.Seekehtibniiriigikuiüksikisikupuhul.Meietugevuspeaksolemaväiksusjapaindlikkus.»–KajaKallas

mõtteteri 2014. aasta Juhtimiskoolist

«Kuiolednoor juhti-mishuviline,siisah-midkõikeendasse–loedraamatuid jamõtled,etteisedju-hidonägedad ini-mesed, jaüritadneid jäljendada.Agakergeonunustadaküsimust,kasnen-destiilüldsesullesobib.Kõigepealttulebõppida iseen-nast juhtimajaallessiishakatateistegategelema.»–MargusRink

«Igauueettevõtmi-sealustamiselpolemõtet leiutadajalg-ratast–alationolemashulk inimesi,kelonantudvald-konnaspaljuroh-kemteadmisi.Tulebleidaeksperdid,kel-legarääkida. Isegi,kuisellekstuleblennatavälismaale,ontegumikroskoo-pilise investeeringu-gavõrreldesvõima-likehilisematekasu-degavaldkonna

«Eiolemõtetöeldalauseidnagu«va-bandage,maolennatukenärvis,kunarääginavalikultesi-mestkorda»,etäk-kikeegimõtleb,etseeonarmas.Kuilennukipilootteileennestartiütleks,et«vabandage,seeonesimenekord,kuima lendan»,siisseeeitunduksjukuigiarmas.»–JanekTuttar

«Eestituleviku loo-misekstulebmõel-dasuuremalt. Ini-mesieisaasundidaeestvedamavõi lii-derolema,agaEestituleviku loomisekstuleks luuakesk-kond,missoodus-taks inimesisedasiiskitegema.»–PirkoKonsa

tundmisel.Võõrasvaldkonnasvõibtekkidatunne,eteiteajaeisaahakka-ma,agajubaükspäeveksperdigavõibkõikemuuta.Inimesedkipuvadkäitumanaguele-vant,kesonjubaväiksenatokikülgekinnipandud,egaproovihiljemsealtväljamurda,sestkardab,eteisuudaseda.»–PriitMikelsaar

Ühiskondlikke protsesse mõjutab igaüks ja mida

teadlikumalt, kaalutletumalt ning vastutustundlikumalt

ta seda teeb, seda parem meile kõigile.

tulenevate võimaluste maail-mas kasvanud noored pidavat ju olema püsimatud ja kesken-dumisvõimetud.

Ei teadvat, mida nad täpselt tahavad ja ei oskavat oma peas enam seoseid luua, ennast ühis-konda asetada. Vähemalt juuni-kuise Juhtimiskooli kolme päe-va jooksul oli sest kõigest näha vähe jälgi.

Nii koolituste ajal kui ka vahel kerkis hulgaliselt diskus-sioone ja küsimusi, mis paistsid silma asjakohasuse, terasuse ja sisukusega. Noored liidrihaka-tised otsivad oma kohta ja sea-vad oma rööpaid. Jõudu ja jak-su nii neile kui tänastele lugeja-tele selleks ka väljaspool kooli-tusruumi seinu – nii loome ühi-selt homse parema Eesti.

Page 5: Postimehe Koolitaja 2014

postimees, 8. august 2014 kOOlitaja || 5

teenindus

Tööandja poolt vaadatuna on hea

teenindaja see, kes suudab teha lisamüüki.

toomAs unduskEesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli rektor

Kui kirjutada otsingumootorisse «Eesti teeninduskultuur», paku-takse esimesena veebis linki ar-tiklile «Eesti teeninduskultuur on masendav». Masendav lugu veebis, kas pole?

Kooli, kus õpetatakse tee-nindajaid ligi 20 aastat, juhina tahaksin kangesti vastu vaiel-da ja kogu Eesti teenindusele seda väidet ma kindlasti ei ül-distakski.

Mis on teeninduse peaees-märk? Saavutada hea teenindu-sega kliendi rahulolu. See, kui kliendid jäävad pakutavaga rahu-le, tagab nende pideva olemasolu. Ei tasu ka unustada, et kliendid maksavad teenindajale palka.

Ja muidugi ka «tippi» ehk Maarjamaa-päraselt jootraha, kuid sellest seekord pikalt ei räägi. Peaasi aga, et iga teenin-dust ostva kliendi ootuseks on alati professionaalne ning kvali-teetne teenindus. Toonitan veel-kord: a-la-ti!

teenindaja tegevuspiiridTeeninduse võib halvemaks muuta ebapiisav hulk teeninda-jaid, nad võivad olla koolitama-ta, lahendavad olukordi valesti ja ei tea, kuidas suure arvu klien-

kõik algaB haRiDUSeSt. Teame, et lõunamaalased on altimad teenindajad, aga ka meie oma Eesti inimesed võivad olla väga head teenindajad – alla keskmise teeninduse põhjus ei peitu alati konkreetses inimeses.

Klient ootab head teenindust. Alati!tidega toime tulla. Kui teeninda-jad on näiteks pinges, võib see ol-la halva töökorralduse tagajärg.Teenindajate võõrkeeleoskus võib olla ebapiisav. Kui hotelli tu-leb vanem härrasmees ja ütleb: «päivä», kuuleb ta vastust «hel-lo». Sama lugu on paraku vene keele oskusega, aga iga aastava-hetuse ümbruses täituvad meie hotellid Vene turistidega.

Võib ka juhtuda, et teenin-daja ei oska ära kuulata kliendi soovi ja hakkab kohe oma juttu rääkima. Läheme näiteks elekt-roonikapoodi tolmuimejat soe-tama ja kuuleme müüja jutuva-da, et need on kehvad ja need on paremad tolmuimejad. Hei, kaupmees – mis pagana pärast müüakse teil kehva tolmuime-jat? Tolmuimejad, nagu hotel-lides toadki, on lihtsamad ja täiuslikumad.

Hotelliteemaga jätkates – tuleb hotelli pere: isa, ema ja kaks teismelist last, kes taha-vad võtta kaks eraldi tuba. Va-bu tube ei ole, aga sviit on va-

ba. Kuidas käituda? Kas saata kliendid minema?

Rumal hotell, kes ütleb kliendile, et vabu tube ei ole. Kliendi hoidmiseks tuleks te-ma ootusi ületada, pakkudes upgrade’i ja sviit siiski käiku lasta. Selline käitumine küll toimib, kuid see sõltub väga palju hotelli töökorraldusest – teenindajale peavad olema an-tud mängureeglid, millistes pii-rides midagi pakkuda saab.

Kõige hullem on kliendi kaotus ja see peab olema töö-tajaile toitlustus- või majutus-

ettevõtetes piisavalt mõjusalt selgitatud.

Tööandja poolt vaadatuna on hea teenindaja see, kes suudab teha lisamüüki.

Õpeta ja hoiaLähed autopesulasse, pakutak-se juurde lisaleotust või kohvi juurde saia. Lähete sööma, mõt-lete, et võtan kiiresti supi, aga ära minnes olete söönud kolme-käigulise lõuna. Ja täiesti vaba-tahtlikult seejuures! Lisamüük võib kajastuda ka teenindaja pal-ganumbris.

Veebikommentaarid Eesti teenindusele on väga julmad. Võtame näiteks selle: «ma ei saa aru, kuidas saab võtta min-geid suvalisi tööle, kes ei tea as-jast mitte kui midagi». Suurepä-raseks teeninduseks on vajalik teenindaja tahe seda tööd te-ha. Teenindusalaseid teadmisi ja oskusi saab õppida, aga mõ-nedes ettevõtetes lastakse tee-nindajad tööle ilma teeninda-mise põhimõtteid õpetamata.

On halb, kui visatakse ini-mesed vette mõttega, et kui välja ei uju, vahetame välja. Ma

küsiks: kust sa tead, et järgmi-ne on parem? Hea näide prak-tilisest koolitusest on kevadel esilinastunud film «Grand Bu-dapest Hotel», kus tippteenin-daja M. Gustave õpetas välja oma alguses saamatu, kuid vä-ga õpihimulise lobby boy.

Vastastikku tänamineMe selgitame koolis õpilastele teeninduspsühholoogiat ja val-mistame neid ette töö negatiivse-teks külgedeks. Võin ligi 20-aas-tasele kogemusele toetudes öel-da, et 70–80 protsendist lõpeta-jatest tulevad väga head teenin-dajad ja üle 90 protsendi neist on jäänud tööle teenindusalale Ees-tisse või välismaale.

Osadest on saanud ettevõt-jad – hiljuti avas näiteks üks neist Tallinnas seljakotireisi-jaile suunatud hosteli.

Eesti teeninduskultuur läheb ülesmäge – alguses viidatud ar-tikkel on vast näide, mil külasta-ti halva töökorraldusega ja vet-te visatud teenindajatega kohti. Käige suvel Eesti restoranides, ööbige turismitaludes ja saage häid teeninduskogemusi ilma Istanbuli minemata!

Ja veel – teenindusstandard sätestab, et teenindaja peab teid tänama ja paluma taas tulla. Ning teiselt poolt – kui arve on 45 eurot ja te annate 50 ning üt-lete seejärel «aitäh», olete rahul ja tänate sel moel teenindajat.

Naeratus on edasiviivaks jõuks nii mistahes teenindussituatsioonis kui ka uute teadmiste omandamisel mitmepoolselt. Foto: sCAnpix/AGE

Page 6: Postimehe Koolitaja 2014

6 || kOOlitaja postimees, 8. august 2014

Jälle koolikAire metsTartu Kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht

Õppima ajendab täiskasvanuid soov oma karjääris kannapöö-ret teha või tööks vajalikke li-saoskusi omandada.

«Kui noored valivad eriala, siis kipuvad nad juhinduma teiste soovitustest ning kujut-luspildist, mis neil tulevasest ametist tekkinud on,» mär-kis Tartu Kutsehariduskesku-se karjäärinõustaja Ene Raid. «Täiskasvanud aga tulevad õp-pima enamasti praktilistel ja kaalutletud põhjustel,» selgi-tas ta.

Uuringud on kinnitanud, et eestlased on koolitusteus-ku, mis tähendab, et üldiselt õpivad täiskasvanud inime-sed hea meelega. Kuid inimes-te soovidest ja huvidest veelgi olulisem motivaator on võima-lus rakendada omandatud os-kusi töökohal.

Tartu Kutsehariduskesku-se taseme- või täiendkoolitus-tel õppijaist enamik tuleb tar-kust taga nõudma, et tõsta see-läbi tööelu kvaliteeti.

algus uuele ametileKui Tanel Rammo (33) Tartu Kutsehariduskeskuse keevi-tuskursusele tuli, olid tal sel-jataga IT-õpingud ja seitsme-aastane karjäär firmas Play-tech. «Siis see ammendus mi-nu jaoks,» märkis Tanel ning leidis uue väljakutse – saada keevituskoordinaatoriks.

«Seaduse järgi peab suure-mates metalli- ja keevitustöö-de ettevõtetes olema ametis keevituskoordinaator,» oli ta varakult välja uurinud. Kutse omandamiseks tuli tal aga es-malt läbida keevitaja koolitus ning ka vastav kursus Tal-linna Tehnikaülikooli juures.

«Olen varem ka kee-vitanud, kuid 300-tun-nise koolituse jooksul sai see ootuspäraselt palju selgemaks,» kin-nitas ta. Rammo sõnul on keevituses asju, mi-da ise omal käel ei saa omandada – vaja on kogemustega õpeta-jate juhendamist, ja

TARKUSTEST EI PÄÄSEGI. Lähenev september kutsub koolipinki noorte õppijate kõrval ka täiskasvanuid, sest üha enam on selge, et ühe kooliskäiguga pika tööelu vältel toime ei tule.

Täiskasvanudõpivad endalejust selliseks meistriks hindas

ta oma õpetajat Allan Patskat. Tegelikult peab Rammo

keevitamist igati huvitavaks tulevikualaks. «Keevitaja töö minu eluajal küll otsa ei lõpe ning heade oskustega keevita-ja niipea nälga ei jää, neist on pigem puudus,» selgitas ta. Tei-seks on eriala mehe sõnul hu-vitav ja kasulik. «Praegugi istu-sin oma auto all ja keevitasin,» toob ta näiteks.

Seda, et IT ja keevitus tei-neteisest valgusaastate kaugu-sel ei seisa, usub Rammo samu-ti. «Teen just tarkvaralahendust keevitustööde dokumenteeri-miseks,» selgitas ta ja lisas, et kui varem oli programmeerimi-se sisuks meelelahutuse toot-mine, siis nüüd loodab ta oma IT-alaste oskustega ettevõtte majandustegevusse enam lisa-väärtust luua.

Kuigi selgeks õpitud ame-teid on Rammol nüüd mitu, kinnitab ta, et oma kvalifikat-siooni tuleb pidevalt tõsta. Kee-vituskoordinaatori kutse rah-vusvaheliseks tunnustamiseks jätkab ta õpinguid Maaülikoo-li tehnika ja tootmise erialal.

Õpin enda jaoks«Leidsin töö, mis mulle väga meeldib ja otsustasin seda ka õppima tulla,» lausus ilutoo-dete müügikonsultandina töö-tav Külli Tegova (28, pildil), kes nüüd omandab tasemeõppes müügiesindaja kutset.

«Õppimine annab mulle seesmiselt kindlustunnet,

sest nüüd tean, miks ja mida teen ning mida mu töö endast kujutab. Tun-nen teoreetilist tausta,

oskan seda ka haaki-da igapäevase töö ja kohustustega,» ju-tustas naine.

Kaheaastasest õppeajast on Te-goval läbitud aasta

ning seni on see läi-nud väga edukalt –

keskmine hinne 4,9 annab kinnitust, et kui

Teisalt tähendab õppimine distsipliini, oskust oma aega arukalt jagada ning julgust võtta uusi kohustusi.

On kujunenud peaaegu trendiks, et täiskasvanud, kes on juba ammu saanud kätte kõrghariduse, otsivad uusi väljakutseid ja võimalusi õppida midagi sootuks muud. Nii otsustas ka IT-asjatundja Tanel Rammo teha kannapöörde ja õppis keevitajaks.Fotod: MAArJA tAGEl

Page 7: Postimehe Koolitaja 2014

postimees, 8. august 2014 kOOlitaja || 7

millest alustada, kui tunned soovi õppida?

1.Kaardistaõppimisevajadused,vaatatulevikkuningarvestakareaalsetööturuga.

2.Kaaluomavõimalusi–töögaseotudkoolitustepuhularutatööandjaga,kuidasõpinguidjatöödühitada.

Samutiarutaplaanidläbipereringis:millistaja-jarahalistressurssiõppimamineknõuab?

3.Otsusta,kasvajadlühematkursustvõipikematkutseõpet.

4.Tutvuerinevateõppeasutustekoolituskalendritejasindhuvitavatekursusteningõppeprogrammidega.

5.Kindlastivaataõppekavasisujaveendu,etneedteemadonsuurelmääralsullevägahuvipakkuvadja

kasulikud.Pööratähelepanukatulemusele–millisetunnistusesaadningkastulevikusvõidainepunkte

ülekandavõikutseeksamisooritada?

6.Kuijäädhätta,võtaühendustkarjäärinõustaja,õppekorraldusespetsialistivõikoolitusjuhiga–nemad

saavadaidataniieneseanalüüsitegemiselkuikasobivakoolivõiõppeprogrammileidmisel.

7.Kuioledvalikuteinud,leiaõpingutekssihikindlust–vajaduselotsitugepereringist,sõpradeltvõi

koolist.

AllikAs EnE rAid, tArtu kutsEHAriduskEskus

Täiskasvanudõpivad endale

huvi on, tulevad ka tulemused. Täiskasvanutelt nõuavad õpin-gud siiski paljust loobumist ning ka Tegova möönis, et tal õnnestub kooli ja tööd ühitada vaid seetõttu, et töötab praegu vaid poole kohaga.

«Selles mõttes kool ei soosi töötavaid inimesi, et allahind-lust ei tehta. Muidugi on raske, tegelen veel laulmisega ja laps on väike, nii et vahel pole küll üldse aega,» rääkis ta.

Kuid otsust õppima tulla ta ometi ei kahetse, pigem vas-tupidi. Külli meenutab hoopis kutsehariduskeskuse karjää-riõppekursust, mis pani teda mõtlema elu ja iseenda peale. «Seda kursust võin lugeda oma uue elu alguseks,» jutustas ta, põhjendades, et just siis küpses otsus tulla õppima.

«Oma 12-klassi haridusega oled sa tööturul eikeegi,» arvab pea kümme aastat tagasi kesk-kooli lõpetanud naine nüüd – tööandjad eelistavad ju oskus-te ja kutsetunnistusega inimesi.

Kutsetunnistust on vajaKutsetunnistuse puudumine tõi koolipinki ka Aivo Toome (44). Viimased 12 aastat elekt-ritöid teinud mees avastas ühel päeval, et hoolimata pikast töökogemusest ei taheta tal-le elektrikuna enam tööd pak-kuda. «Kui paberit pole, siis on tööle võimatu saada,» nentis ta.

See tõigi ta sisetööde elekt-riku kursusele õppima ja kut-seeksamiks valmistuma. «Ei olnud mingeid raskusi, õpeta-jad on professionaalsed ja kõik väga viis,» kiitis mees läbitud elektritööde kursust ning kin-nitas, et sellest oli ka kasu.

«Pakkumisi tuli kohe,» sõ-nas ta, olles justkui elav näide

sellest, et vahel võib ka lühi-kesest kursusest suur abi olla. Nüüd on tal sisetööde elektriku kutseeksam tehtud ning ihalda-tud kutsetunnistuski käes.

Elukestev õpe tähendab igapäevast arengut. Olga Hiie-lo (36) jaoks on õppimine üht-lasi võimalus avastada maail-ma ja tutvuda uute inimestega. «Õppimine on nagu reis ime-demaale,» kinnitas naine, kel-le jaoks õpingud Tartu Kutse-hariduskeskuses pole sugugi esimesed.

Sekretäri, logopeedi-psüh-holoogi ja õpetaja ametitele on lisandumas uus – turismi-korraldaja – kutse. «Kõik otsu-sed ja õpingud on olnud seotud elumuutustega ja teisalt suure huviga – mida saan veel õppi-da ja kuhu areneda?» kirjeldas ta oma teed, mis psühholoogia magistri jälle kooli tõid.

Teisalt tähendab õppimi-ne talle distsipliini, oskust oma aega arukalt jagada ning julgust võtta uusi kohustusi. Ühes pealinna turismibüroos viisakonsultandina töötav ja kolme last kasvatav Hiielo va-lis seetõttu sessioonõppe vor-mi – nii on küll iseseisvat tööd

rohkem, kuid koolipingis istu-mist mõnevõrra vähem.

Samas laienevad sessioonõp-pe õppuritele kõik õigused: ala-tes sõidutoetustest kuni stipen-diumiteni. «Kolme lapse ema-na saaksin soodustuse vaid raa-matukogus, kuid õpilaspiletiga on paljudel teenustel ja kaupa-del soodushind,» naeris värske õppur.

Lisaks sai Hiielo – nagu pal-jud teised kutsehariduskesku-se õppurid – käia välispraktikal. Itaalias Riminis ühes turismi-büroos veedetud nädalate jook-sul oli tema ülesandeks suhelda Eesti ja Venemaa turismibüroo-dega ning pakkuda neile paket-te ja teenuseid. «Minu praktika kulges neljas keeles: eesti, vene, itaalia ja inglise,» kirjeldas Olga oma kogemust. Itaaliast on tal soojad mälestused: «See oli just-kui kompott viiest elemendist: loodus, muusika, suurepärane köök, päike ja külalislahkus.»

Õpingutest oli otseselt ka kasu, kinnitas naine. «Kõike, mida tean ja oskan, kasutan oma igapäevatöös,» on Olga kin-del, nii nagu ta on kindel ka elu-kestva õppe vajalikkuses. «Pole tähtis, milline on vanus või va-rasem kogemus – iga päev võib areneda,» lisas ta.

Sellega nõustub ka karjää-rinõustaja Ene Raid, kes kinni-tab, et õppida pole kunagi hil-ja. «Soov ja vajadus elu muu-ta on kõige alus,» leiab ta. Sel-leks aga, et head plaanid teoks saaks, võib alustuseks uudistada erinevate koolide kodulehtedelt täiskasvanutele mõeldud täien-duskursuseid, et nii enda jaoks sobiv õpitee avastada. Ja miks mitte kaaluda ka tasemeõppes-se tulekut, et omandada uued kutseoskused.

Uuringud on kinnitanud, et

eestlased on koolitusteusku, mis

tähendab, et üldiselt õpivad täiskasvanud

inimesed hea meelega.

Page 8: Postimehe Koolitaja 2014

8 || kOOlitaja postimees, 8. august 2014

Fox Internationali Eesti reklaami projektijuht Iris Öpik (34) jätkab õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) juhtimise ja turunduse magistriprogrammis ettevõtte ja ekspordi juhtimise erialal

Õppimineonmulleideenaalatimeeldinud.Olenuudishimulikjatahanpidevaltmidagiuutnäha/teha/

kogeda.Praktikasmulõppimiseganiihästieiole.Kõrghariduseomandamisekskulusmul15aastat!(See

tundubpraegusesajasikkatäitsameeletu.)Kuidiplomikaksaastattagasi lõpukskättesain,eitahtnud

kohekülledasiõppimisepealemõeldagi,agamupüsimatuloomussaiminustvõitujaüsnahetkeajelesitasinselsuvelSAISisavalduse.Enesesuureksüllatusekssaingisissejanüüdtulebõppimahakata.

ValisinTTÜmagistriprogrammidestjuhtimisejaturunduseõppekavaningpeaerialaksettevõttejaekspordijuhtimise.Valikonminujaoksigati loogiline.Olenerinevatsortimüügitöödteinudsuuremaosaomakarjäärist.

Viimasedkuusaastatolenspetsialiseerunudreklaamijameediavaldkonnale.Samutiolenajutitöötanudvälismaaljakatööväliseltvägapaljurahvusvaheliseltasandilsuhelnud.Seegaastunnüüdsammuedasi,tahtesendarendadavälisturgudelesisenemisejarahvusvaheliseärikorraldamiseosas.

Olenspetsialiseerunudmeediajareklaamimüügileningnäenkasesosasvõimalusirahvusvaheliseksäriks.Loodan,etkoolannabmuuitmõtetelekonkreetsemasuunajastruktuuriningsamutitähendabõppimaasuminetutvumistpaljudeuuteinimestega,misonminujaoksalatipõnev.

loodan, et kool annab mu uitmõtetele konkreetsema suuna ja struktuuri ning samuti tähendab õppima asumine tutvumist paljude uute inimestega.

ÕPIME TERVISEKS. Enese täiendamise valmidus algab äratuntud vajadusest – tõukavaks teguriks võib olla nii soov karjääriredelil edasi liikuda, senises karjääris kannapööre teha, end tööl kindlamalt tunda või lihtsalt isiksusena areneda ja täiustuda, selgub Postimehe küsitletud õppurite mõtetest.

Haridustee kui põnev ja igikestev otsingute rada

Liider ja ettevõtja Anu Vunk (26) astus Estonian Business Schooli (EBS) magistriõppesse

«TallinnaTehnikaülikoolimajandus-teaduskonnabakalaureuselõpetamisejärelolinveendunud,etmagistrikraadisoovintehapärastmõningastettevõtlusejajuhtimisekogemust.Nüüd,viisaastathiljem,tunduskitäpseltõigehetkolevat,etõpinguidjätkata.

Vahepealsedaastadonandnudpaljuteadmisijaseoseiderinevatevaldkondadevahelningleian,etolennüüdpaljurohkemmagistrikraadiomandamiseksvalmiskuivahetultpärastbakalaureusekraadikättesaamist.

Õppevormiksvalisinkaugõppe,sestomaettevõttejaerinevatemuudeprojektidekõrvaltoliseekõigepaindlikumjasobilikumvariant.Õppimiseksandis lisamotivatsiooniseik,et õnnestussaadaEBSisisseTOP3seasstipendiaadina.Loodanjausun,etmagistriõpingudvärskendavadmuteadmisi,loovadarengueeldusiuuteksväljakutseteksningsaanuusikontakte.

leian, et olen nüüd palju rohkem magistrikraadi omandamiseks valmis kui vahetult pärast bakalaureusekraadi kättesaamist.

Tugiisik Denis Fortõgin (26) alustab õpinguid Tallinna Ülikoolis eripedagoogika erialal

Olenotsustanudendtäiendadajasedaeripedagoogikaerialal–igauueteadmisegatunnenendkindlamalt.VarasemaltolenõppinudTallinnaÜlikooliskunstiteraapiat.

Nüüdtahanõppidajusteripedagoogikavaldkonnas,sesttunnenhuvipsühholoogiavastujamullemeeldibsuheldaerinevateinimestega,eriti lastega.OlentöötanudTallinnaPerekeskusesautismispektrihäiregalastetugiisikuna.Loomulikultüritanleidatöövaldkonnaskavõimalikultpaljuuusikontakte.

Kunamulendalgionliikumispuue,siisolenvägasõnakuulelikjatänusellelesaankateistestpareminiaru.Mulonkolmnoorematvenda,seegaolenalatitundnudhuvi lastegatöötamisevastu–tahanneidkasvatadajaneileõpetada,misonelusõige.

Olenkahelkorral läbinudpraktikaTallinnalastehaiglas,kustegelesintavalistelastega,kesolidküllpsühhiliseltterved,kuidvajasidvaimsetabi.PraktikalTallinnaVaimseTerviseKeskuses–Tallinnalinnasotsiaalhoolekandeasutuses,misarendabvaimseterviseteenuseidtäiskasvanutele–olidminuklientidekserinevatepuuetega

inimesed:psüühiliseerivajadusega-,depressioonihäirega-,vaimsepuudegajaskisofreeniahaiged.

Vabatahtlikulttegelenlastega,kellelonkoduskonfliktid–aitanneilotsidalahendusijaräägin,millisedõigusedneilkodustegelikulton.Suveltegelenlastega

TallinnaPerekeskusespäevakeskuseosakonnas.

OlenkajuhatuseliigeTallinnaInvaspordiühingus,kusorganiseerinerinevaidprojekteliikumispuudegainimestele.TallinnaPuuetegaInimesteKojastegelenlastevanematega,kelle lapselonmingipuue–konsulteerinnendegajaannannõu.

Tahansotsiaalvaldkonnasteisiaidatajaparandadanendeelukvaliteeti.Soovarendadaomateadmisi jaoskusieripedagoogikasonilmseltmainitudtegevusteloomulikuksjätkuks.

Vabatahtlikult tegelen lastega, kellel on kodus konfliktid – aitan neil otsida lahendusi ja räägin, millised õigused neil kodus tegelikult on.

Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite ekspert Eduard Odinets (38) jätkab õpinguid doktoriõppes lingvistikas

Vägateadlasetüüpimapole,kuidmaailmaparandjaküll.Mulleteebmuretolukordeestikeelseaineõppegaveneõppekeelegakoolidesningtahaksinsedarohkemuurida.Loodetavastiminuuurimused,järeldusedjaettepanekudaitavadolukordaparandada.

HeatunneonollavalitudPhD-tudengitesekka,kuidmaeikujutaette,kuidasõppimineülikooligamitteseotudpõhitöökõrvaltreaalseselusteokssaab.Kuidolenkoguseniseülikooliharidusepõhitöökõrvaltomandanud,niionlootuskaseekordhakkamasaada.

olen kogu senise ülikoolihariduse põhitöö kõrvalt omandanud, nii on lootus ka seekord hakkama saada.