ÕppimineMargus Niitsoo

Ülikool● Miks olete te ülikoolis?

● Faktiteadmised?– Graaf on ...

● Oskused?– Kuidas konfida ruuterit– Kuidas programmeerida

Ülikooli eesmärkPakkuda seksi tudengitele,spordivõistluseid vilistlastele japarkimiskohti töötajatele.

Clark Kerr, USA majandusteadlane

Ülikooli eesmärkPakkuda seksi tudengitele,spordivõistluseid vilistlastele japarkimiskohti töötajatele.

Clark Kerr, USA majandusteadlane

(ehk rektori vaade asjadele)

Eesmärk● Tegelikult saate

● Abstraktsioonivõime– Käsk → funktsioon → objekt → moodul

● Maailmapilt– Insener vs teadlane

● Metaoskused– Infotöötlus

Aga kuidas sinna jõuda?● Tegelikult saate

● Abstraktsioonivõime– Käsk → funktsioon → objekt → moodul

● Maailmapilt– Insener vs teadlane

● Metaoskused– Infotöötlus

Kava● Õppimise teooriad

● Mälu ehitus● Biheivioristlik õppimine● Mina-pildi mõju

Mälu ehitus

Mälu ehitus● Sensoorne puhver ● Töömälu

● Verbaalne ja Visuaalne eraldi● Pikaajaline mälu

● Protseduuriline● Semantiline● Episoodiline

Mälu ehitus● Töömaällu jõuab vaid tühine osa

● Tähelepanu on oluline!

● Visuaalne ja verbaalne koos:● Loeng

Väike katseJärgneval slaidil on 40 sõna.

Kirjutage oma paberile järjest:

Iga MUSTA sõna puhul – see sama sõna

Iga PUNASE sõna puhul – mõni seonduv sõna.

Teil on 2 MINUTIT, tehke nii palju kui jõuate.

Me korjame paberid ära.

● Suur● Audio● Kollane● Liha● Loogika● Poiss● Suhkur● Pilt● Auto● Tark●

●

●

● Raske● Õnnelik● Unistus● Inimene● Lause● Keemia● Paber● Taldrik● Esimene● Päev●

●

● Pirn● Politsei● Ladu● Müts● Kuum● Pehme● Joonis● Sport● Loeng● Ruut●

●

●

Töötlustasemete teooria● Lockhart, Craik (1973)

● Mida sügavam töötlus,seda paremini jääb meelde

● Kuidas seda tõestati?

Mälu● Tuletage meelde need sõnad

mida te varem slaidi peal nägite. Kirjutage kõik teil seni meeles olevad sõnad paberile (2 min).

Mälu● Lugege kokku palju sõnu teil

meelde tuli● Mitu neist olid punased?

● Suur● Audio● Kollane● Liha● Loogika● Poiss● Suhkur● Pilt● Auto● Tark●

●

●

● Raske● Õnnelik● Unistus● Inimene● Lause● Keemia● Paber● Taldrik● Esimene● Päev●

●

● Pirn● Politsei● Ladu● Müts● Kuum● Pehme● Joonis● Sport● Loeng● Ruut●

●

●

Mälu● Lugege kokku palju sõnu teil

meelde tuli● Mitu neist olid punased?● VE tudengid?

Töötluse sügavus● Kirjuta konspekti!

– Konspektiivselt, mitte sõna-sõnalt!– Jooni olulised kohad alla!

● Aita/õpeta teisi– Saad aru, millest aru ei saa!

● Harjuta mõttega– Ürita aru saada, mida sa

teed ja miks see töötab!

Endel Tulving (1927-)● Välis-Eestlasest mäluuurija

● Väheseid tõesti maailmakuulsaid eestlaseid

Tulvingu teooria● Mälestus = fakt + kontekst● Mida sarnasem kontekst,

seda lihtsam fakti meenutada– Katse tuukritega (Godden, Baddeley 1975)

● Sügavam töötlus = laiem kontekst

Tulving ja unustamine● Enamasti me ei unusta fakti,

vaid kuidas selleni jõuda!

● Rohkem seoseid -rohkem teid teadmiseni!

● Seega: Seosed!!!

Seega: SEOSED!● Seoste leidmine on sügav töötlus● Iga seos uus lähenemisviis

● Teadmine jääb kasutatavaks● Võimaldab asja eri külgi näha● Abstraktsioonivõime alus

● Kõik uued teadmisedsüsteemi paigutada!

Bloomi taksonoomia

Seosed● Tee kokkuvõtteid!

– “Mida uut ma õppisin?”– “Millega see veel seostub?”– “Kuidas ma seda kasutada saaks?”

● Õpi iga asja mitmel eri moel– Heliredelid, muusikapalad, improv.– Vaheta tihti!

Õppimise kõver

0

2

4

6

8

10

12

● Kolm faasi● Algus aeglane● Kiire progress● Platoo

Õppimise kõver

0

2

4

6

8

10

12

14

● Kolm faasi● Algus aeglane● Kiire progress● Platoo

● Eri inimestel erinev

Õppimise kõver

0

5

10

15

20

25

● Kolm faasi● Algus aeglane● Kiire progress● Platoo

● Eri inimestel erinev● Mitmel eri tasemel

– Uus abstr. tase

Unustamise kõver

0

2

4

6

8

10

12

● Eksponentsiaalne langus!

Unustamise kõver

0

2

4

6

8

10

12

● Eksponentsiaalne langus!

● Aga:● Mitte nulli!

Unustamise kõver

0

2

4

6

8

10

12

14

● Eksponentsiaalne langus!

● Aga:● Mitte nulli!● Mida kauem õpid,

seda rohkem meeles!– 2 x kauem → 2x rohkem

Unustamise kõver

0

5

10

15

20

25● Kõrgem tase● Kaitseb madalamaid

– Matemaatika kursused

● Mõned asjad ei unune kunagi täielikult

● Mh. Keeled (Bahrick)– Meenutamine vs ära tundmine

Biheivioristlik õppimine

Harjumused

Harjumustest● Klassikaline tingimine (Pavlov)

● Operantne tingimine (Skinner)

● Mis juhtub, kui segi ajada? (Seligman)

Pavlov ca 1890

Pavlov ja tegelikkus● Lähete koju: tekib

● nälg● uni● tahtmine TV vaadata

Skinner ca 1930

Skinner ja tegelikkus● Teete loengus laptopi lahti:

● Panete käima Skype ja MSN-i● Loete meile● Vaatate Facebooki või Slashdoti

Skinner ja tegelikkus● Tähelepanek: loete meile, aga ei

hakka tööd tegema. Miks?● Kui tihti vaev vilja kannab?

– Alati saad preemia, õpid tihti vajutama!● Aga unustad ka kiiresti, kui enam ei saa!

– Kui teatud aja tagant saad● Siis luuserdad enamus ajast

– Kui aga juhuslikult saad● On harjumusest raske vabaneda!

Harjumuste muutmine● Alguses premeerida iga muutust

● Kuni muutus välja kujunenud● Siis sagedust sujuvalt vähendada

● Nii õpetatakse loomi● Aga ka lapsi● Ja elukaaslaseid

Üks eriti halb harjumus!

Mina-pildi mõju

When things go wrong!● Alguses kontrolli pole

● Signaal → elektrishokk● Pärast tekib kontroll

● Signaal → hüppad eest ära

● Kas sa kasutad seda?

“Ohvri mentaliteet”● Ehk siis “Õpitud abitus”

“Ohvri mentaliteet”● Ehk siis “Õpitud abitus”

NB: Õpitud !● Võis kunagi olla kasulik!● Ei pruugi praegu olla!

● Kuidas välja saab?– Julge proovida uusi asju!

Andekuse mudel● Oskused on kaasasündinud

● Mul kas on annet, või ei ole!– Ja see ei ole muudetav (anne on antud)

● Elu eesmärk: tõestada et on!– ise selles kogu

aeg kaheldes!– Self-handicapping

● Paabulindude sabad!

Andekuse kõrvalnähud● Vigade ja teistega võrdluse vältimine

● V.a. Juhul, kui teistest parem, siis väga hea meelega!

● Kriitika läheb otse südamesse● Ma ei olegi teistest parem ja ei saa seda ju muuta ka,

sest see on ette määratud!● Alt: kriitikat ignoreeritakse – teine ei tea, mida räägib

● Kõik peab tulema kohekergesti ja täiuslikult

● Sest oskused on ju sünnipärased!

Andekuse tulemused● Vigade ja teistega võrdluse vältimine

● Ei julge koguda tagasisidet● Kriitika läheb otse südamesse

● Ärritub kergesti● Alt: kriitikat ignoreeritakse – ei õpi vigadest!

● Kõik peab tulema kohekergesti ja täiuslikult

● Ei proovi uusi asju

Arengu suhtumine● Kõik oskused on arendatavad

● Töö ja vaevaga on kõik võimalik– Oskused ja võimed on arendatavad,

seda nii mul kui kõigil teistel

● Elu eesmärk: areneda– Kiire areng kui mu

andekuse tõestus● Pole vaja ennast tõestada!

– nautida protsessi!

Carol Dweck, PhD

Kõrvalnähud● Vigade ja teistega võrdluse vältimine

● V.a. Juhul, kui teistest parem, siis väga hea meelega!

● Kriitika läheb otse südamesse● Ma ei olegi teistest parem ja ei saa seda ju muuta ka,

sest see on ette määratud!● Alt: kriitikat ignoreeritakse – teine ei tea, mida räägib

● Kõik peab tulema kohekergesti ja täiuslikult

● Sest oskused on ju sünnipärased!

Arengu kõrvalnähud● Ei karda vigu teha ja võistelda

● Viga näitab kätte kitsaskohad, mida arendada

● Kriitika teeb endiselt haiget● Valu läheb üle, sest miski (ka vead) pole igavesks● Kriitika käib teo, mitte inimese kohta

● Iga algus ongi raske● Aga huvitav – sest areng kiire!● On normaalne, et kohe ei oska

– Isegi kui teised oskavad!Carol Dweck, PhD

Illustratiivne katse● Blackwell, Dweck, Trzesniewski 2005

● 7. klassi õpilased● Kontroll ja katserühm (~45 mõlemas)

● Mõlemale 8x25 min seminarid● 4 neist mõlemal samad● 4 erinevad

Tulemused

Kuidas suhtumine tekib?● Vanemad, õpetajad ja sõbrad

● Kiidavad “andekust”– Mitte tööd, vaeva, pingutust ja arengut

● Vead näitavad isikuomadusi– “Kuidas sa saad nii loll olla?”– “Sul pole matemaatikas annet!”

● Karistavad eksimusi– Alternatiivide soovitamise

(s.o. õpetamise) asemel!Carol Dweck, PhD

Carol Dweck, PhD

Head sõbrad/õpetajad?● Märkavad tööd, vaeva ja arengut

– “Sa töötasid selle nimel ja said hakkama!”

● Vead näitavad arenguvõimalusi– “Mida sa sellest õppisid?”– “Kui kodus õpid, saad kindlasti hakkama!”

● Toetavad eksimuste korral– Tubli, et proovida julgesid!

● Aus tagasiside

Sõprade mõju● “Ütle mulle kes on su sõbrad, ja

ma ütlen kes sa ise oled”● Endast tublimad sunnivad pingutama● Endast rumalamad upitavad ego

● Bandura “Social learning”● Õpime teisi vaadates● Lisaks kultuur etc.

Viimane infokild● Inimestele jääb paremini meelde

● Raamatu ja loengu algus● Raamatu ja loengu lõpp

● Reeglina aga keskosa olulisem!

Kontrolli mõttes:Tagasiside lehele:● Mida uut ma täna teada sain?● Kuidas see eelnevaga seondub?● Kuidas ma seda uut kasutan?

Olge konkreetsed!