10.RL PRAKTIKA TAIMEDMerili Aaspalu, Gerli Traus, Karin

Raudsalu, Uku Moldau, Brenda Lepp

SISUKORD

1.Neeruti järv2.Rakvere reoveepuhastusjaam3.Rakvere Veepuhastusjaam4.Aru karjäär5.Kunda tsemenditehas

1. NEERUTI

1. Puu kõrguse leidmine silmaga

Pöidlast puuni 15 sammu 1 samm = 0,9m Kaugus puust: 0,9*15= 13.5 (m) 0,6/0,7=15,5·0,9/h h=13,95·0,7/0,6=16,3 (m)

Puu kõrguse leidmine nurga abil

Kaugus: b= 15m

α= 40°

H=?

β= 180°- (90°+40°)= 50° H=15·sin40°÷ sin50°= 13 (m)

2. Taimede ehitus

Salumets – Palju kaski ja kuuski Rinded: puurinne (kuusk), põõsarinne

(sarapuu), puhmarinne (kanarbik), rohurinne (kõrreline), samblarinne (metsakäharik)

Valgust suhteliselt palju Soine

3) Tegime puukoorte jäljendeid: TAMM

MÄND:

KASK:

4. Värvipigmentide leidmine taimedes

• Panime õied uhmrisse ning peenestasime need.

• Peenestatud õitele lisasime 20 ml atsetooni ja valasime segu katseklaasi.

• Seejärel valasime segu katseklaasi ja riputasime segusse otsapidi salvrätiku riba.

• Jälgisime, kuidas vedelik mööda salvratikuriba imbus jättes sellele värvilaigud.

• Lasime paberiribadel kuivada.

Värvuste järgi saab öelda missuguseid värvipigmente need taimed sisaldavad-

• KUREREHA: lillakas värvus-->antotsüaanid

• TULIKAS: kollane värvus-->karotinoidid

• VÕILILL: kollane värvus-->karotinoidid

5. Võilillepill

Helilaine pikkus = 4∙17= 68 (cm) Heli kiirus antud temperatuuril Temp: 19°C= 292°K

To=0°C=273°K Vo=331 m/s V= Vo∙√T/To V= 331∙√292°/273° = 342 Hz

6. Fe(III) ioonide määramine

7. Taimede vee sisaldus

LIIK SOOVÕHK KUREREHA SÕNAJALG

KUUPÄEV 4. juuni 4. juuni 4. juuni

KAAL 25,7 g 23,4 g 22,2 g

KUUPÄEV 6. juuni 6. juuni 6. juuni

KAAL 10,6 g 7,7 g 7,4 g

KUUPÄEV 7. juuni 7. juuni 7. juuni

KAAL 7,7 g 6,2 g 5,6 g

Veesisaldus

18 g 17.2 g 16.6 g

Ca ioonide määramine:

• Võtsime taimed (sõnajalg, vaarikaoks, tammeoks) tiiglitangide vahele ja tuhastasime need

• Panime tuhad keeduklaasidesse ning lisasime kõigile äädikhapet

• Kogusime filterpaberi abil ülejäägid• Lisasime filtraatidele ammooniumoksalaadi

lahust• Kõigis keeduklaasides tekkis valge sade,

mis tähendab seda, et kõik taimed sisaldasid Ca ioone

7. Mõõtsime taimede happelisust

• Esmalt kogusime hapu maitsega taimi,nagu nõges ja kuuseokkad

• Panime sama koguse taimeid katseklaasidesse ning lisasime neile ka sama koguse destilleeritud vett

• Mõõtsime lahuste pH väärtused Vernier'i seadmega:

• Nõgesega pH väärtus 4,55• Kuuseokastega pH väärtus 4,9• Kuna lahused olid happelised, siis järelikult

sisaldasid nad H ioone.

2. RAKVERE REOVEEPUHASTUSJAAM

• Rakvere lihakombinaat on suurim tööstusettevõte, mille heitvee puhastamisega tegeleb reovee puhastusjaam

• Reovee mehhaaniline (füüsikaline) puhastamine:1) suured osad eraldatakse2) eelsetiti

3) Aerotank, seal on bakterid, aktiivmuda

4) järelsetiti, millest väljub heitvesi Selja jõkke, 45 minutit 1 täisring

Aktiivmuda lisatakse vees sisalduva hõljumi eraldamiseks Basseinid on 4 m sügavused 1 m³ vee puhas-tamiseks läheb 1 kWh

• Rakveres ei kasutata liiva puhastusseadmetes

• Bakterid on heitvetes sisalduvate orgaaniliste ainete lagundajateks

• Reovee õhustaminel toimub, et bakterid püsiksid elus

• Muda eraldamiseks kasutatakse polümeeri vesilahust, mille tõttu tõmbub muda klompi, muda klombid suunatakse mudapressi ning lõpptulemuseks on kompost

• Puhastatud vesi läheb Selja jõkke

• Fosfori ja lämmastiku sisaldus määrab heitvee reostuskoormuse

• Vohamine on protsess, mis seisneb veekogudes toiteelementide hulga suurenemises ja selle protsessi tagajärjeks on veekogude kinnikasvamine

3. RAKVERE VEEPUHASTUSJAAM

• Rakvere linnale saadakse vesi 5puuraugust

• Vesi saadakse umbes 200–250 meetrisügavuselt kambriumikihist

• Meie põhjavesi sisaldab rauaioone, mis settivad aereerimise ehk õhustamise tulemusena plastik-ketastele

• Reservuaarid puhta vee hoidmiseks on 1 miljoni liitri suurused

• Bakteriaalse reostuse korral lisatakse veele graniitliiva

• Meie põhjavee pH tase on 7

• Ööbiku tänav on valitud veepuhastusjaama asukohaks, kuna seal on põhjaveele hea kättesaadavus

• Rakvere Veetöötlusjaama vett töödeldakse, et saada linnavett

• Rõhk linna trassides on 2,6 atmosfääri

• 1 atm = 101 000 Pa

• h= 262 600 Pa / 1000 kg/m³ / 10 N/kg = 26,26 m

• Kogu veetrassi pikkus on 140 km, koguaeg laieneb

• 24 tunni jooksul pumbatakse põhjavett 6000 m³

FÜÜSIKA-ALASED ÜLESANDED• Erinevad liikumise liigid reovee puhastusjaamas:

1) eelsetitis liigub segisti perioodiliselt, ühtlaselt ja ringjooneliselt2) aerotangis liigub vesi ühtlaselt, laineliselt, horisontaalselt3) järelsetitis liigub vesi ühtlaselt nii horisontaalselt kui vertikaalselt

• Kui süsteemis puuduvad välised mõjud, siis esineb impulsi jäävuse seadus ehk kogu liikumishulk on jääv

• Veepuhastusjaamas toimub vertikaalsuunaline liikumine vee trassides, kus pumbatakse vett üles:1) vee pumpejõud ületab Maa külgetõmbejõudu2) vee pumpamiseks kasutatakse rõhku

4. ARU KARJÄÄR JA KUNDA TSEMENDITEHAS

TSEMENDI TOOTMINE KUNDAS

Lubjakivi kaevandatakse Lõuna-Aru karjääris Tooraine transporditakse tehasesse raudteel Savi transporditakse mereäärsest karjäärist

autodega Tehasesse saabunud lubjakivi purustatakse lõug-

ja haamerpurustitega Seejärel transporditakse see ühendatud lattu Purustatud lubjakivi jahvatatakse kuulveskites

koos veega Tulemuseks on lubjakivilobri Savi segatakse veega savilobriks

Lubjakivi ja savilobri hoitakse vertikaalbasseinides Klinkripõletamiseks sobiliku toorsegu saamiseks

segatakse lubjakivi ja savilobri lobribasseinides Sealt suunatakse valmissegu pöördahjudesse Klinkri põletamine toimub 150-meetristes

pöördahjudes Temperatuur ahjus on umbes 1400 kraadi, et

saavutada vajalikud keemilised protsessid Pöördahi on kalde all, et klinker liiguks põleti poole Klinkripõletusprotsessis tekkinud suitsugaasid

puhastatakse elektrifiltris Osa filtris kinnipüütud tolmust suunatakse silosse Klinkritolm suunatakse silosse Kinnipüütud klinkritolmu kasutatakse happeliste

põldude lupjamiseks

Ahjust väljuv hõõguv klinker jahutatakse transpordiks sobiva temperatuurini

Kütuse – põlevkivi ja söesegu jahvatamine ja kuivatamine toimub kuulveskites

Tsemendi jahvatamine toimub separaatoritega varustatud kuulveskites

Klinkri, kipsi, lubjakivi ja põlevkivituha koos-jahvatamisel saadakse tsement

Eri marki tsemendid ladustatakse vastavates silodes

Edasi läheb tsement tarbijani

FÜÜSIKALISED NÄHTUSEDSettekihtide tekkimine

Orgaaniline aine lagundus Vette sattudes settis raskusjõu mõjul vee

põhja Orgaaniline aine kuhjus Sügaval vees hakkas seda mõjutama

suurenev rõhk ja temperatuur Orgaaniline aine suruti rõhu ja raskusejõu

mõjul tihedalt kokku Tekkis tahke sete

Settekihid

Veepumbad

Pool lubjakivist asub vee all, seetõttu on vaja liigne vesi eemaldada

Veepumbad töötavad mootori jõul Mootoris on propeller, kus toimub ühtlane

ringliikumine ja tekib tsentrifugaatjõud Mootoris tekib magnetväli Magnetväli tekitab rõhu ja tekib

tõmbejõud Vesi hakkab mööda toru liikuma

Lõhkamine• Suur osa lubjakivist saadakse lõhkamise

teel• Plahvatus on kiire põlemine, mis tekitab

lööklaine• Lööklaines muutuvad keskkonna tihedus,

rõhk ja osakeste kiirus hüppeliselt• Lööklaine jõud ületab kivimites olevate

jõudude suurused, mis on tasakaalus ja viib need tasakaalust välja

• Tasakaalutud jõud panevad kivimid purunema

Rongide liikumine

Lubjakivi transport käib raudtee kaudu Rong hakkab liikuma veduri jõul, mille suur

mootor paneb liikuma rattad Rongile mõjub suur hõõrde-ja raskusjõud,

mistõttu on kiirendus aeglane Kiirendus muutub aja möödudes väiksemaks kuni

rong saab ühtlase kiiruse ja kiirendus puudub Sel hetkel on kõik rongile mõjuvad jõud

tasakaalus Rongi massi tõttu mõjub sellele pidurdamisel

suur inertsjõud

NIISUTAMINE

• Karjääris tekib palju tolmu, mida on vaja vähendada.

• Peamine moodus on niisutamine• Objektid kastetakse uduvihmaga

(veepuhurid)• Väiksed veeosaksesed seovad endaga

õhus olevaid tolmuosakesi• Vesi langeb raskusjõu mõjul maapinnale

Lobribasseinid

Lobri hoitakse ümarates

vertikaalbasseinides

Basseinis toimub ühtlane ringliikumine

segisti näol

Segisti teeb täisringi paari minutiga

PÖÖRDAHI

Lobri suunatakse pöördahju, mis on

kaldus ja lobri liigub raskusjõul põleti

poole

Lobrist aurustub vesi ja algavad

keemilised protsessid

Pöördahi pöörleb ühtlaselt, et segada lobri

Tekib klinker, mis suunatakse edasi

jahutusse

Klinkri liikumisel tekib hõõrdejõud

Klinkri jahutamine

Klinkri jahutamine toimub õhu jõul Õhk suunatakse survega klinkrile Õhuosakesed liiguvad kiiresti Kuum klinker soojendab läheduses oleva

õhu Pealetulev õhk surub sooja õhu eemale Klinker jahtub kiiresti