29.11.2011

1

PSÜHHOLOOGIA JA SÕJAD

Kapten Merle Parmak, PhDKVÜÕA Rakendusuuringute Keskus

Täna menüüs

• 10:00-11:00 – roll sõjaväelises sooritused

• 11:15-12:15 – roll vaimses vastupidavuses

• 12:30-13:15 – muud huvitavad rollid

LÕUNA

• 13:45-14:15 – ülesanded grupitööks & video

• 14:15-15:00 – töö rühmades & arutelu

29.11.2011

2

Täna ei ole menüüs:AJATEENISTUS

• Riike maailmas, kus kehtib kohustuslik ajateenistus: 64• Riike maailmas, kus kehtib valikuline ajateenistus: 8• Riike maailmas, kus kehtib kohustuslik ajateenistus häireolukorras: 13• Riike maailmas, kus kohustuslik ajateenistus puudub: 88• Riike maailmas, kus puudub aktiivne sõjavägi: 21

Viide: Military Conscription Policy by Country, ChartsBin.com, viewed 27th November, 2011, <http://chartsbin.com/view/1887>.

29.11.2011

3

MINA & MINA MINA & TEISED

MINA & MASINMehhaanilinetehnoloogia

Info-tehnoloogia

INIMENE &

VAIMNE TERVIS

INIMENE&

KESKKOND

INIMENE&

TEHNOLOOGIAMehhaanilinetehnoloogia

Info-tehnoloogia

Organisatsioonipsühholoogia

Isiksusepsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia

Eksperimentaalpsühholoogia

Kognitiivne psühholoogia

Tehnopsühholoogia

Kliiniline psühholoogia

Neuropsühholoogia

Positiivne psühholoogia

29.11.2011

4

Psühholoogia & sõjaväeline sooritus

B = f (P, E)... ootad enda

sõduritelt parimat sooritust ...

... peavad su sõdurid olema hoolikalt valitud, hooldatud

ja treenitud ..

..., et tulla toime soorituskeskkonna

väljakutsetega.

KUI SA OLEKSID KINDRAL ...

Inimfaktori roll soorituses

• Psühholoogiline vastupidavus– Stress ekstreemolukordades

– Masin-inimene süsteemid

– Toetavad struktuurid

• Individuaalsed võimed ja treenitus– Ratsionaalsed bioandmed, efektiivne

teaduspõhine treeningdisain

• Moraal ja motivatsioon– Kaadrivaliku fookusest

29.11.2011

5

Keskkonnafaktori roll soorituses

• Raskestitalutavad tingimused– Biomeditsiinilised võimendajad– Mehhaanilised võimendajad

• Süsteemide tehniline keerukus– Neuroergonoomika

• Kestvad operatsioonid– Toiduratsiooni toiteväärtus,

unevajadused

• Psühhokliima üksuses– Juhtimise professionaalsuse

fookusest

Testimine ja valik

• Sõjaväelised kutsekompetentsid – milliseid omadused on olulised?

Intellekt?

Sotsiaalne küpsus?

Laskeosavus?Empaatiavõime?

Füüsiline vastupidavus?Akadeemiline võimekus?

29.11.2011

6

Kompetentsi põhine: INCL.

http://www.military.com/ASVAB

Armed Services Vocational Aptitude Battery (ASVAB)

• Arithmetic Reasoning • Auto and Shop Information • Coding Speed • Electronics Information • General Science • Mathematics Knowledge • Mechanical Comprehension • Numerical Operations • Paragraph Comprehension • Word Knowledge

CO - Combat: AR+CS+AS+MC EL - Electronics: GS+AR+MK+EI FA - Field Artillery: AR+CS+MK+MC

Patoloogia põhine: EXCL.

Minnesota Multiphasic Personality Inventory

29.11.2011

7

Juhtimise roll soorituses

1,5

1,7

1,9

2,1

2,3

2,5

2,7

2,9

3,1

Madal Kõrge

Lahingtegevuse intensiivsus

Vih

a

Negatiivselt hinnatud juhtimine

Positiivselt hinnatud juhtimine

Hinnatud 3 kuud pärast missiooni

Sõjaväelised juhid

• Kõrge saavutusmotivatsioon

• Soov mõjutada teisi eesmärgi nimel pingutama

• Järjekindlus ja püsivus saavutamisel

• Kompetentsus juhitavas valdkonnas

• Head sotsiaalsed oskused

• Soov ja otsusekindlus tegutseda

• Kõrge stressitaluvus

• Paindlikkus

Intellekt ja isiksus on seotud rohkem liidri esilekerkimise, kui edukusega---Isikuomadused ennustavad edukust vaid siis, kui juhil on täielik tegevusvabadus. Seos isiksuseomaduste ja soorituse vahel on nõrk, kui liider peab järgima situatsioonis dikteeritud tegevust

29.11.2011

8

Igavus, rutiinid: stressor või väljakutse?

• Negatiivset

– Paratamatu oht sooritusele, piirab võimekust olukordi adekvaatselt tõlgendada ja õigesti reageerida

• Positiivset

– Väljapääsu otsimine talumatust olukorrast loob eeldused positiivseteks kogemusteks läbi uute lahenduste ja sotsiaalsete tegevuste

• Individuaalsed piirangud

– Loovus võimaldab näha igavuses väljakutset lahenduste leidmiseks olukorra muutmiseks

VAHEAEG

29.11.2011

9

Psühholoogia & sõjaväelaste vaimne tervis

WHO FEELS WELL – WORKS WELL

Asjaolu, et inimesel ei ole ühtegi psüühilist probleemi ei tähenda

veel, et ta õnnelik ja rahul on

Füüsiline tervis

Vähemtreeningut

Rohkem alkoholi,nikotiini

Psühho-troopsed

ained

Õnnetused,suitsiidid

Sotsiaalne suhtlus

Suhted töökaaslaste ja kodustega

Kohanemine missioonidel jaroteerumisel

Vaimne tervis

Stress

LäbipõlemineRasvumine

TERVISEKÄITUMISTE NEGATIIVNE TREND

Ots

ese

lt h

alve

ne

bK

aasn

eva

lt k

ahju

stu

b Haigused,vigastused

Rahulolu, elukvaliteet

29.11.2011

10

Psühholoogiline valmisolek• Stressi tolerants:

– Isiksuslikud eeldused toimetulekuks• stressor vs väljakutse

– Treenitud eeldused toimetulekuks• ootused vs reaalus

– Olukord kodus • toetav vs riskifaktor

• Tajutud määr situatsioonis:– Millisena sa probleemi allikat näed

• kontrollimatu – kontrollitav

– Kuidas sa sellega toime tuled• lahendamine, maandamine, vältimine

– Millised ressursid sul on• toetus kõrvalt: pere ja kaaslased

STRESSOR REAKTSIOON

Keskkond:-sotsiaalne kliima

-juhtimine

Indiviid:-isiksus

-hinnang sündmusele

Kas mul on olemas

ressursid sellega

toime tulla?

JAH

EI

STRESS TÕUSEB

STRESS LANGEB

JAH EI

Kas olukord on minu jaoks

riskantne, ohtlik või hirmutav?

Argipäevase teenistuse stressorid

• Töökoormus– Ülesannete hulk/ uudsus/ keerukus, ajalimiidid, infot palju

• Rollisegadus– Kaasnevad vastutused/ rollipiirid segased,

• Kontroll tulemi saavutamise üle– Tegevuse piirid tervikus kitsad, tagasiside puudulik

• Tunnustus ja väärtustatus– Panuse ja tasu sõltumatus, tajutud ebavõrdus

• Ebamäärasus– Eesmärgid, otsuste kaugtagajärjed, positsioon, kompetentsid

• Sotsiaalsed konfliktid– Horisontaalsed/ vertikaalsed ja avalikud/ varjatud

29.11.2011

11

Missioonidega seotud stressorid

• Isolatsioon– Füüsiliselt piiratud, kaugel lähedastest, kehv kommunikatsioon

• Määramatus– Reeglid ja rollid ebaselged, segane käsuliin, võõras keel ja kultuur

• Võimetus olukorda muuta– Sekkumise võimalused ja harjumuspärased tegevused piiratud

• Igavus, rutiin– Pikk kohaloleku periood, mõtestatud tegevuse puudumine

• Hirmu-, ohutunne– Elu ja tervist otseselt või kaudselt ohustav keskkond, kokkupuude

surmaga

Sooritusvõimeline?

• Psüühilised protsessid– Tähelepanu/valvsus/keskendumine puudulik– Kõnelemine ja kõnest arusaamine raskendatud – Mõtlemise- ja otsustusprotsess aeglane– Unustamine, tegematajätmine, hoolimatus

• Sotsiaalne suhtlemine– Huumori kasutamine ja arusaamine halveneb– Äärmuslikud, äkilised tujumuutused– Tülinoriv või eemaletõmbunud käitumine

• Moraal– Madal motivatsioon/rahulolu– Huvipuudus ülesannete ja tegevuste suhtes– Pessimism, fatalism, negatiivse paisutamine

• Käitumine – Vähene huvi enda hügieeni ja turvalisuse suhtes– Apaatia ja ükskõiksus riskide hindamisel/võtmisel– Hallutsinatsioonid

29.11.2011

12

Uni: roll ja mõjurid

Mõjurid:Alkohol – rohkem ärkamisi, kiiremad faaside vaheldumisedKofeiin – pikendab uinumise ja vähendab une aega, pidev tarvitamine vähendab mõju, liigne tarvitamine kahjustab tervist ja sooritust

REM:Emotsionaalne stabiilsus ja kognitiivsete funktsioonide taastumine (mälu, õpivõime), unenäod, pulss ja hingamine ebaühtlane, lihasrefleksid pärsitud, võla kustutamine toimub alles 2-3 ööl

NREM:Organismi taastumine, vajadus suureneb koos füüsilise aktiivsusega, häirijad keskkonnast ei lase faasi jõuda, jõuvarude taastumist ei toimu, ärgates sama kurnatud kui enne, võla kustutamine 1 ööl

Tukastus

• Kestvus min. 10 min (segamatult 30 min)

• Võimalusel enne kestvat pingutust või väsimist – Soorituse tagamiseks – pärastlõunal või

hilja õhtul– Soorituse parandamiseks –

hommikupoolikul– Välistada mikrouni – min 1 h tukastus

• Parim, kui ärkamine on ajastatud vastavalt öö-päevasele rütmile (01-06 ja 14-16)

29.11.2011

13

Sõjategevusega seotud reaktsioone

• Lahingstress – COSR või CSR(Combat and Operational Stress Reaction)– Traumeeriv sündmus pole tingimuslik - võib vallanduda mitmete

stressorite pikaajalisel kumuleerumisel (Combat Fatigue)

• Äge stressreaktsioon – ASR või ASD(Acute Stress Disorder)– Olulise raskusastmega häire areneb vastusena tugevalt

psühhotraumeerivale kogemusele – vahetu ja selge ajaline seos

• Post-traumaatiline stressreaktsioon – PTSD või PTSS (Post Traumatic Stress Disorder) – Hilinenud reaktsioon erakordselt hirmutavale sündmusele või

situatsioonile (lühiajalisele või kestvale)

COSR – „lahingstress“

FÜÜSILINE

• tühi pilk

• liigne higistamine

• kiirenenud hingamine

• südame pekslemine

• külmavärinad

• iiveldus/ oksendamine

EMOTSIONAALNE

• vapustus, šokk

• viha, raev

• kurbus, masendus

• paanika, peataolek

• abitus, nõutus

• ahastus, lootusetus

KOGNITIIVNE

• keskendumisraskused

• otsustusvõimetus

• mäluprobleemid

• liigne valvsus

• puudulik tähelepanu

• reageerimise aeglus

KÄITUMUSLIK

• söömisharjumused

• eemaletõmbumine

• puudulik hügieen

• uneprobleemid

• erinevad sõltuvused

• hoolimatus

29.11.2011

14

Väärkäitumised

• Vaenlase surnukehade moonutamine, sõjavangide piinamine ja tapmine

• Vägivald (piinamine, jõhkrus, tapmine) tsiviilisikute ja loomade suhtes

• Alko/narko, kaklused, deserteerimine, distsipliinirikkumised

• Rüüstamine, röövimine, vägistamine• Enese vigastamine, simuleerimine,

keeldumine lahingusse minemast • Allumatus, vastuhakk, ähvardused

Kohanemisreaktsioon

• Üksuse sidusus, lähedus, turvalisus

• Lojaalsus ja üksuse traditsioonidega samastumine

• Missiooni- ja eliidi tunnetus

• Tähelepanelikkus ja valvsus

• Kestev vaimne vastupidavus

• Tajutud mõttekus ja kõrgenenud võitlustahe

• Julgus ja ennastohverdav käitumine üksuse heaolu tagamiseks

29.11.2011

15

Uurides häirumist

1. DIATEES 2. STRESS

3. HÄIRE

Diatees (1) viitab eelsoodumuslikele-, geneetilistele teguritele

ja stress (2) keskkonnaga seotud faktoritele

Stress-Diateesi mudel kombineerib bioloogilised ja geneetilised

tegurid tajutud stressi määraga

Oluline: tajutud stressi määr on seotud individuaalsete,

kultuuriliste ja sotsiaalsete eripäradega

Keskkond täis reegleid ja/ või elamusi:= Jäigad reeglid ja kord= Ohud ja riskid

Vajadus reeglite ja/ või elamuste järele:= Sensation Seeking (SS)= Need for Structure (NS)

Sõdur Missioonikeskkond

Vaimne vastupidavus

Vastupidavus on seotud isiku vajaduste ja keskkonna võimaluste sobituvusega: = ↑ sobivus – kõrgem vastupidavus= ↓ sobivus – madalam vastupidavus

Military Persistence ModelInteraktsionalistlik lähenemine sõdurite psühholoogilisele vastupidavusele missioonikeskkonnas

29.11.2011

16

Inimene keskkonnasS

tru

ktu

urs

use

va

jad

us

Elamuste vajadusMadal

Madal

Kõrge

Kõrge

OHVITSER? ALLOHVITSER?

LIIDER LAHINGUS?AJATEENIJA?

PIE (BICEPS) printsiip• Proximity (vahetus)

Kui vähegi võimalik tegele reaktsiooniga sõduri tavapärases keskkonnas

• Immediacy (viivitamatus)

Püüa seda teha võimalikult kiiresti pärast intsidenti

• Expectancy (väljavaated)

Reaktsioon on normaalne ning kiire taastumine on ootuspärane (sõdur jääb sõduriks, mitte ei muutu patsiendiks)

• Brevity

• Statsionaaris vähem, kui 72 h

• Immediacy

• kohe, kui sümptomid ilmnevad

• Centrality

• eraldi teistest kannatanutest

• Expectancy

• eelda peatset naasmist teenistusse

• Proximity

• nii lähedal üksusele, kui võimalik

• Simplicity

• puhkus, toit, hügieen ja turvalisus

29.11.2011

17

Müüte võitlejast

• Ainult nõrkadel on psühholoogilisi probleeme, mind see ei puuduta– Reaalselt tajutud oht elule ja tervisele ei

jäta kedagi puutumata

• Kui võitlejal on probleem, leiab ta ise kuskilt abi– Enamus sõdureid ilmsiks tuleku kartuse

tõttu abi ei otsi

• Kaasvõitleja probleemid ei ole minu asi, las vaatab ise kuidagi– Enamikel juhtudel pöördutakse just enda

relvavenna poole

• Nii kui nii ei suuda miski aidata inimest, kellel on psüühika paigast ära – Professionaalne abi aitab, mida varem,

seda tõhusamini

VAHEAEG

29.11.2011

18

Why can’t Johnny kill?Põhinevad allikal: Marshall, S. L. A. (1978). Men against fire.

“The average and healthy individual has such an inner and

usually unrealized resistance towards killing a fellow man

that he will not of his own volition take life if it is possible

to turn away from that responsibility ... At the vital point

he becomes a conscientious objector.”

We well recall, the great sense of relief that come to

(WWI) troops when they passed to a quiet sector. And

this was due not so much to the realization that things

were safer there as to the blessed knowledge that for a

time they were not under the compulsion to take life.”

Grossman, D. (1995). On killing. New York NY : Black Bay Books

To make Johnny to kill ...

Grossman, D. (1995). On killing. New York NY : Black Bay Books

Ülema tahe:-Füüsiline kohalolek

-Autoriteetsus

-Nõudmise intensiivsus

-Nõudmise seaduslikkus

Grupi surve:-Füüsiline kohalolek

-Samastumise tugevus

-Toetuse intensiivsus

-Grupi suurus

-Grupi seaduslikkus

Personaalsed eeldused:-Treening/ tingitud refleksid

-Värske kogemus

-Temperament

Vahemaa ohvriga:-Füüsiline distants

-Emotsionaalne distants

-Sotsiaalne

-Kultuuriline

-Moraalne

-Mehhaaniline

29.11.2011

19

Tapmisest toimetulekuni

1. mure, kas tuleb toime

PTSD

1f. fikseerub ärevusse

2f. fikseerub suutmatusse

2a. ei suuda tappa

3f. fikseerub rahulollu

4f. fikseerub süütunnetesse

2. tapmise episood

3. intensiivne rahulolu

4. kahetsus ja iiveldus

5. ratsionaliseerimine , aktsepteerimine

5a. ratsionaliseerimine ebaõnnestub

Kes nad on ja mida nad teevad?

29.11.2011

20

Taustsüsteemi olulisus

• Kaks meest ründavad naist• Naine astub pimeda mehe teelt kõrvale• Mees puhastab põrandat• Mees ja naine teevad aiatööd• Kerjus kerjab naiselt midagi• Mees kaevab midagi ja naine ootab, et seda kätte saada

PSYOP NATO kontekstis

Joint Information Operations Planning Handbook – July 2002

PSYOP:•Mõjutada sihtauditooriumi hoiakuid ja käitumisi soovitud suunas

•Tagada kohalike koostöö, võimendada toetust piirkonnas

•Nõrgestada vastaste võitlusvaimu

Eksitamine:•Vastase tahtlik eksitamine enda võimekuste, kavatsuste jne osas

•Sihtgrupiks on otsustajad (vs luure), et esile kutsuda käitumist

•Eduka eksitamise korral ei ole see tuvastatav

OPSEC:•Tagada info kaitstus

•Vastase analüüs, nõrkuste ja riskide hindamine

•Sobivate kaitsemeetmete ja vastumeetmete rakendamine

29.11.2011

21

Psühholoogia manipulatsioonideks

• IO: – koordineeritud manipulatsioonid informatsiooniga,

selle kogumine, kaitsmine, modifitseerimine ja kontrollitud edastamine poliitiliste eesmärkide saavutamiseks

• PSYOP: – koordineeritud psühholoogiline tegevus sihtmärgi taju,

hoiakute ja käitumise mõjutamise teel poliitiliste eesmärkide saavutamiseks

• Poliitilised eesmärgid: – saavutada kontroll ressursside üle, mille puhul nõudlus

ületab pakkumise – mida on vähem, kui võiks olla

Hankida informatsioon, mille valikulise või moonutatud edastamisega sihtauditooriumile ...

... kasutades universaalsetel inimpsüühika seaduspäradel põhinevaid võtteid ...

... saavutada infovaldaja püsiv võimupositsioon ning kontroll piiratud ressursside üle.

Visualiseeritud reaalsus

Vabatahtlikkuse printsiip

Püsiva rahulolu printsiip

29.11.2011

22

Sihtauditooriumid

• Sissepoole suunatud – rahvast ähvardavale ohule või salasepitsusele osutamine

– Rõhutamaks sõja vajalikkust, eriti, kui otsest ohtu ei ole

– Diskrediteerida vastast, tugevdada vastupanu, õhutada viha, toetust

– Võimendada emotsioone (rahvuslik, ajalooline, etniline identiteet)

• Väljapoole suunatud – avatud, tabav ja eesmärgipärane osutamine reaalsetele faktidele

– Kriitika ühiskonnale, lõhe “valitute” ja “valijate” vahel

– Sõda pole suunatud rahva vaid nende juhtide vastu

– Võib olla toetatud materiaalsete hüvedega nt toit

ELANIKKONNA PSÜHHOLOOGILINE KAITSE (RA)

1. Säästa elanikkonda liigsest ja/või vastuolulisest informatsioonist põhjustatud emotsioonidest, ennetada tulenevaid ebasoodsaid hoiakuid ühiskonnas ja vältida äärmusgruppide käitumuslikke reaktsioone

2. Kaitsta elanikkonda sihipäraselt levitatud ning emotsionaalsete või psühholoogiliste mõjumehhanismidega (väär-) informatsiooni eest

3. Edastada turvatunnet säilitavat/ loovat informatsiooni eesmärgiga kujundada toetavaid ja positiivseid hoiakuid riigi ja valitsusorganite suhtes

Näiteks

Kahjustada mässajate võitlusvõimekusi

Tekitada liidrites ebakindlus enda jõudude suhtes

Kohalik agressioon maha suruda

Mõjutada võitlejate moraali!PSYOP

Otsekontaktid + plakatid, lendlehedSaated kohalikus raadios & TV-s

Koostöö teiste IO blokkidega (PA, CA, OPSEC, DECP, EW)

IO

Laiem eesmärk

Täpsustatud ülesanne

29.11.2011

23

Mõjutamise strateegiad• Haridus, sotsiaalsete ja kultuuriliste normide kujunemine

– Toimib läbi sotsialiseerimise protsessi, oluline roll kodusel kasvatusel ja ühiskonna prioriteetidel

• Propaganda

– Sotsiaalpsühholoogiline tehnika, mis põhineb veenmisel ning on kasutusel hoiakute ja käitumise manipuleerimiseks soovitud suunas

• Valge – info allikas (ja/või asukoht) on tuvastav

• Hall

• Must – info allikas ei ole tuvastatav (tuleb vaenlase territooriumilt)

– Oluline on tunda sihtauditooriumi eripärased, nende elukeskkonda, ajaloolis-kultuurilist tausta ning väärtustel põhinevaid vajadusi

Hitleri propaganda printsiibid (Mein Kampf, 1925/1926)

-Väldi abstraktseid, keerulisi ideid, rõhu emotsioonidele-Kasuta väheseid, kuid sagedasti korduvaid ideid, stereotüüpseid fraase-Esita vaid enda sõnumit toetavaid argumente-Püsiv kriitika riigi vaenlase aadressil-Identifitseeri üks kindel vaenlane erilise alandamise objektiks

1940

http://www.youtube.com/watch?v=fwsySS2EzgU

29.11.2011

24

Sõjavangid (POW)• Vangistaja fookusest

– Keemiline• Barbituraadid, meskaliin, LSD

– Füüsiline• Valgus, külm, magamatus, sundasendid

– Psüühiline• Identiteet, hirm, alandamine, isolatsioon

• Vangistatu fookusest– Järelefektid

• Psüühilised, füüsilised, sotsiaalsed

– Individuaalsed erinevused• Trauma ulatus, toimetulek

– Kogemuse iseloom• Kestvus, kohtlemise julmus

LÕUNA

29.11.2011

25

Afghanistan, Helmand

Multidistsiplinaarne ...

• Bioloogia

– Ergonoomia & neuroloogia

• Sotsioloogia

– Sotsiaalsed protsessid & kontekst

• Psühholoogia

– Nature & nurture

• Ideoloogia

– Moraal & väärtused

29.11.2011

26

... ja kõrge potentsiaaliga

The Social Scientists’ War:World War IV can only be won by harnessing the social and human sciences as the essential amplifiers of military performance, just as the physical sciences were the amplifiers of past world wars.

Scales, R. H. (2009). Clausewitz and World War IV. Military Psychology, 21 (Suppl.1), S23 – S35.

merle.parmak@mil.ee