Puhja päästekomando detailne analüüs

PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.

1

Puhja päästekomando

Päästeteenistujaid:

11

Sõidukid: põhiauto -1

tulekustutusauto -1

paakauto-1

roomiksõiduk-1

ametiauto-1


2

1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid

Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva

päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis, eesmärgiga vähendada hukkunute ja

vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate

ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades

päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine.

Puhja päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate

päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida

päästesündmusele.

Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku

planeerimisel:

1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele

24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine,

elupäästevõime tagamine , 2011 tase 26);

2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 elanikku

(2011 aasta tase 57);

3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates

Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest;

4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta

tase 8.50 minutit);

5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90%

elanikkonnast (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest);

6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal

olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga

päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9 liikmeline ja 2 põhiautoga

päästemeeskond.

Puhja päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid

Puhja päästekomando ümberkorraldamise põhjused on:

1) Päästekomando ei taga aastaringset elupäästevõimet (4-liikmelist valvet) (Päästetöö

infosüsteem OVA);

2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister);

3) Päästekomando töökoormus ja piirkonna riskide tase on ülejäänud riiklike

päästekomandodega võrreldes alla keskmise (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine,

ekspertarvamus);

4) Lähim ning suurem riiklik päästekomando asub 16 minuti ajatsoonis.


3

2. Analüüs

Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond

Puhja päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Puhja valda, aga mõjutab veel

Rannu ja Konguta valla põhjaosa. Konguta, Nõo, Tähtvere vald ja Rannu valla lõunaosa jäävad

suuremate päästekomandode teeninduspiirkonda.

Kaart: Kohalikud omavalitsused Puhja päästekomando tööpiirkonnas

Puhja vald

Puhja vald pindalaga 166,1 km2 asub Eesti keskosas, Tartumaa lääneosas ja lõunapool Emajõge;

Tartust 25 km Viljandi suunas, piirnedes Laeva, Rannu, Kolga-Jaani, Tähtvere, Nõo ja Konguta

vallaga. Suur osa valla territooriumist on kaetud soodega. Valla lääneosas on Sangla soo, idaosas

Laugesoo. Suuremad sood on valla lääneosas asuv Sangla soo (osa sellest) ning idaosas asuv

Laugesoo (Ulila), lisaks veel Vilka, Keeri ja Siberinurme soo. Põhjaosas, Emajõe ülemjooksul

on luhad, sood ja metsad. Valla territooriumist 18,9% moodustavad kaitsealad, Alam-Pedja

looduskaitseala ja Keeri-Karijärve looduskaitseala (asuvad mitme valla maadel).

Valla peamiseks maavaraks on turvas. Puhja valla ettevõtetest suurimaks on Sangla Turvas AS, kus

leiab tööd ca 60-70 inimest. Puhja vallas on kokku 123,809 km teid, millest riigimaanteid 59,720 km

ja vallateid 64,089 km - kokku moodustavad küllaltki tiheda teedevõrgu. Pinnatud teede osakaal on


4

suhteliselt väike,ca 15,6% (2008). Puhja valda läbib liikumismagistraal Tartu– Viljandi– Kilingi–

Nõmme maantee. Rohkem infot valla kohta võib leida valla kodulehelt: www.puhja.ee ja valla

arengukava leiab:

http://www.puhja.ee/public/files/Puhja_valla_arengukava_2008_2021_terviktekst.pdf.

Rannu vald

Rannu vallas domineerivad mitmed põllumajandusühistud, kus põhiharuks on piimatootmine.

Muud tegevusalad on teravilja- ja rapsikasvatus, juustutootmine, palkmajade ehitus ning

järveteadus. Vallasiseseid teid on kokku ca 115 km, mis enamjaolt on kruusakattega.

Piirkonna ohud

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või

künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte)

suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka

hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing

tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete

kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest

tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike

ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel

ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju,

plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on

nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud.

II Metsatulekahjud

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“

riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on

vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga

maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna

täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga.

B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on

Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja

kõrge).

III Üleujutusalad

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on

toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada

rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka.

Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest

põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise

riskipiirkonnana nimetatud.

IV Rannikureostus

http://www.puhja.ee/

http://www.puhja.ee/public/files/Puhja_valla_arengukava_2008_2021_terviktekst.pdf


5

Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana,

mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik

rannikureostus“ riskianalüüsiga.

V Raudteeõnnetused

Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud

oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega

õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus

ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega.

VI Maanteed

Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud

hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“

riskianalüüsiga.

Puhja vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Ett

evõtt

e

nim

i

Ohu

kat

egoori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kond

Kudina Tankla

OÜ Puhja

tankla Ohtlik

bensiin;diislikütus;

propaan-Butaan(0,42)

Kavilda

tee 2a

Puhja

alevik Puhja vald

Tartu

maakond

II Metsatulekahjud:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht

B Tuleohtlik mets - Madal

III Üleujutusalad:

A Oluline riskipiirkond - EI

IV Rannikureostus – EI

V Raudteeõnnetus - EI

VI Maanteed

A Põhimaantee – JAH, 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme

B Tugimaantee - EI

Rannu vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI


6

II Metsatulekahjud:



III Üleujutusalad:



V Raudteeõnnetus – EI

VI Maanteed:


B Tugimaantee - JAH

Konguta vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI

II Metsatulekahjud:



III Üleujutusalad



V Raudteeõnnetus - EI

VI Maanteed

A Põhimaantee – JAH, E264 3 Jõhvi-Tartu-Valga

B Tugimaantee - EI

Kolga-Jaani vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Ett

evõtt

e

nim

i

Ohu

kat

egoori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kond

Levax JK

OÜ Leie

tankla Ohtlik

bensiin(8); diislikütus(8);

erimärgistatud diislikütus(8);

propaan-butaan(0,3)

Leie

küla

Kolga-

Jaani vald

Viljandi

maakond

II Metsatulekahjud:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht


7


III Üleujutusalad:



V Raudteeõnnetus – EI

VI Maanteed:


B Tugimaantee - JAH

Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid

Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul

ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud

objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe

kuni viia aasta jooksul.

Objekti nimetus Omavalitsus Aadress Liik

Konguta Kool ja-

Lasteaiarühmad Konguta vald Annikoru haridus

Puhja Gümnaasium Puhja vald Puhja, Viljandi tee 28 haridus

Puhja Lasteaed Pääsusilm Puhja vald Puhja, Nooruse 6 haridus

Sangla Turvas AS Puhja vald Puhja tööstus

Rannu Keskkool Rannu vald Rannu haridus

Rannu Lasteaed Rannu vald Rannu haridus

Rannu Rahvamaja Rannu vald Rannu kogunemis

Kolga- Jaani Põhikool Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani, Viljandi mnt 1a haridus

Leie Põhikool Kolga-Jaani vald Leie haridus

Leie Lasteaed Sipelgapesa Kolga-Jaani vald Leie haridus

Kolga-Jaani Lasteaed

Naksitrallid Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani, Aia 1 haridus

Kolga-Jaani Hooldekodu Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani, Aia 1 hoolde

Veenus Kinnisvara OÜ Vaibla

Puhkekeskus Kolga-Jaani vald Vaibla majutus

Kullisoo OÜ,Veldemani

puhkemaja Kolga-Jaani vald Vaibla majutus

Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Konguta, Puhja, Rannu ja Kolga-Jaani vallas

Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid

Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga

objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning


8

võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja

majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja

laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel

kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.

Maakond Linn-vald Aadress Objekti nimetus

Tartumaa Puhja vald Viljandi tee 23/1, Puhja Puhja Gümnaasium

Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete

edastamine Häirekeskusesse

Piirkonna elanikud

Puhja valla eripäraks on inimasustuse paiknemine kesk- ja lõunaosas ning ulatuslik liigniiske

inimasustuseta territoorium põhja- ida- ning loodeosas. Suur- Emajõgi üleujutatavate

kaldaaladega on looduslikuks tõkkeks ühendusele põhjapoolsete aladega.

Praegu kehtivate piiride järgi on Puhja vallas 19 asulat, sealhulgas 2 alevikku ja 17 küla.

01.01.2011 seisuga elab Puhja vallas 2401 inimest tihedusega 14,5 in/km² (Eesti keskmine 31,3

in/km2

). Neljas suuremas asulas elab ca 70% kogu valla elanikest. Suurima elanike arvuga

asulad on Puhja alevik, Ulila alevik, Rämsi küla, Kaimi küla ja Mõisanurme küla, ülejäänud

asulates jääb elanike arv alla saja. Puhja valla elanike arv on pidevas vähenemises (2001. a oli

Puhja vallas 2547 inimest). Peaaegu pooled valla elanikest elavad kortermajades, kokku on vallas ca

600 korterit.

Puhja päästekomando on esmareageerija piirkonnas, kus on vähem kui 5000 elanikku. Puhja

päästekomando on lähimaks komandoks 4417 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse

ajatsoonidesse:

- 5 minuti tsoonis elab 1628 inimest;




- 22 minuti tsoonis elab 4417 inimest.

Puhja päästekomando ümberkorraldamisel tuleb olemasolevad asustusüksused jaotada järgmiste

lähimate komandode vahel, mistõttu 5 minutiga vaadeldavat piirkonda ei kaeta. Riiklike

päästekomandode piirkonnas paiknevaid elanikke kaetakse peale muudatust elupäästeteenusega

järgmistes ajatsoonides:





9


- 31 minuti tsoonis elab 4417 inimest.

Nimi Vald Maakond Komando

Puhja PK

aeg (min)

2 komando

(min)

2 komando

aeg

Elanike

arv

Annikoru küla Konguta Tartu PUHJA 7 Elva 10 331

Mäeotsa küla Konguta Tartu PUHJA 5 Elva 13 52

Rõhu küla Tähtvere Tartu PUHJA 9 Tartu 13 167

Kobilu küla Konguta Tartu PUHJA 4 Elva 14 49

Järvaküla küla Puhja Tartu PUHJA 3 Elva 15 80

Mäeselja küla Puhja Tartu PUHJA 3 Elva 15 74

Ridaküla küla Puhja Tartu PUHJA 6 Tartu 16 53

Lembevere küla Konguta Tartu PUHJA 10 Elva 16 59

Noorma küla Rannu Tartu PUHJA 12 Elva 16 57

Kapsta küla Konguta Tartu PUHJA 8 Elva 17 53

Utukolga küla Rannu Tartu PUHJA 16 Elva 17 17

Puhja alevik Puhja Tartu PUHJA 0 Elva 18 980

Tännassilma küla Puhja Tartu PUHJA 2 Elva 18 46

Kaimi küla Puhja Tartu PUHJA 4 Elva 18 105

Kureküla küla Puhja Tartu PUHJA 8 Tartu 18 34

Võsivere küla Puhja Tartu PUHJA 8 Elva 18 72

Kureküla alevik Rannu Tartu PUHJA 8 Tartu 18 140

Vallapalu küla Rannu Tartu PUHJA 15 Elva 18 49

Mõisanurme küla Puhja Tartu PUHJA 2 Tartu 19 196

Neemisküla küla Rannu Tartu PUHJA 9 Elva 19 101

Kaarlijärve küla Rannu Tartu PUHJA 11 Elva 19 145

Rämsi küla Puhja Tartu PUHJA 6 Tartu 20 249

Ulila alevik Puhja Tartu PUHJA 10 Tartu 20 311

Härjanurme küla Puhja Tartu PUHJA 14 Elva 20 17

Sangla küla Rannu Tartu PUHJA 6 Elva 21 25

Vihavu küla Puhja Tartu PUHJA 4 Elva 22 27

Võllinge küla Puhja Tartu PUHJA 5 Elva 22 19

Väike-Rakke küla Rannu Tartu PUHJA 7 Elva 22 121

Nasja küla Puhja Tartu PUHJA 8 Tartu 23 34

Poriküla küla Puhja Tartu PUHJA 6 Elva 24 33

Suure-Rakke küla Rannu Tartu PUHJA 8 Elva 24 71

Teilma küla Puhja Tartu PUHJA 13 Tartu 24 45

Leie küla Kolga-Jaani Viljandi PUHJA 16 Viljandi 24 252

Vehendi küla Rannu Tartu PUHJA 22 Elva 24 94

Järveküla küla Rannu Tartu PUHJA 14 Elva 25 51

Saare küla Puhja Tartu PUHJA 8 Elva 26 5


10

Tamme küla Rannu Tartu PUHJA 21 Elva 27 29

Verevi küla Rannu Tartu PUHJA 13 Elva 28 42

Vaibla küla Kolga-Jaani Viljandi PUHJA 16 Viljandi 28 33

Meleski küla Kolga-Jaani Viljandi PUHJA 19 Viljandi 31 99

Tabel: Puhja piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt.

Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik

Lähimad riiklikud päästekomandod Puhjale on:

- Elva ( 17,7 km, 16 min);

- Tartu ( 26 km, 21 min);

- Tõrvandi ( 27 km, 22 min).

Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Puhjale on:

- Rõngu (28 km, 22 min);

- Kambja (38 km, 29 min);

- Laeva (40 km, 30 min);

- Kolga-Jaani (38 km, 35 min).

Puhja päästekomandol on iseseisev teeninduspiirkond, kuid komandol puudub elupäästva

päästetegevuse võimekus. Puhja väljasõidu piirkonda katavad baasteenusega Elva, Tõrvandi ja

Tartu päästekomandod. Põhiteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi kaasa ei too.

Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Puhja päästekomando tööpiirkond Elva,

Tõrvandi ja Tartu päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele päästekomandodele

lisanduvad antud piirkonnas neli vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav Puhja vabatahtlik

päästekomando.

Piirkonna päästesündmuste analüüs

Peamised sündmused Puhja vallas aastail 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (37) ja

liiklusõnnetused (14 korral). Komando on reageerinud tuletõrjealarmile 2010 seitsmel korral.

Nimetatud perioodil veeõnnetustes uppunuid ja tulekahjus hukkunuid ei olnud.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku Puhja TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 6 9 4 19

LÕHKEKEHA 2 3 2 7

LIIKLUSÕNNETUS 4 1 9 14

ÕPPUS 14 3 5 22 ÕNNETUS VEEKOGUL 0 0 2 2

LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 2 0 1 3

MUUD 3 2 6 11

TULEKAHJU 13 12 12 37 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 0 0 1


11

TULEKAHJUALARM 0 0 7 7

GAASIAVARII 0 0 1 1 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 0 2 0 2

LOOM/LIND 0 0 2 2

Puhja vald kokku 45 32 51 128

Tabel: Pääste sündmused Puhja vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Puhja vallas:

- II astme sündmus 7.01.2010, hoone tulekahju Järveküla külas;

- II astme sündmus 13.01.2010, hoone tulekahju Rämsi külas;

- II astme sündmus 4.05.2010, hoone tulekahju Puhja alevikus;


- II astme sündmus 11.05.2010, õnnetus veekogul Ulila külas;


- II astme sündmus 12.10.2010, hoone tulekahju Ulila külas.

Peamised sündmused Rannu vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (28). Tulekahjudes ei

hukkunuid antud perioodil ei olnud. Veeõnnetustes uppus 2008. aastal 1 inimene.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku

Rannu LIIKLUSÕNNETUS 2 2 4 8 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 3 3 6 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 2 2 LOOM/LIND 0 LÕHKEKEHA 3 3 1 7 MUUD 2 1 2 5 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 TULEKAHJU 9 11 8 28 ÕNNETUS VEEKOGUL 1 1 ÕPPUS 2 1 3 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 6 9 TULETÕRJE ALARM 0

Rannu vald kokku 24 20 26 70

Tabel: Pääste sündmused Rannu vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Rannu vallas:

- II astme sündmus 23.05.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Rannu alevikus;

- II astme sündmus 6.06.2010, tulekahju Kulli külas;

- II astme sündmus 26.07.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Sangla külas.

Peamised sündmused Konguta vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (24). Tulekahjudes ei

hukkunuid ja veeõnnetustes uppunuid antud perioodil ei olnud.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku

Konguta LIIKLUSÕNNETUS 2 2 4 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 2 2 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 2 3


12

LOOM/LIND 1 1 PLAHVATUS 1 1 LÕHKEKEHA 1 1 MUUD 3 2 6 11 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 TULEKAHJU 7 6 11 24 ÕPPUS 3 2 2 7 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 2 1 3 TULETÕRJE ALARM 0

Konguta vald kokku 19 16 23 58

Tabel: Pääste sündmused Konguta vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Konguta vallas:

- II astme sündmus 19.01.2010, hoone tulekahju Kurelaane külas;

- II astme sündmus 12.04.2010, tulekahju Pööritsa külas;

- II astme sündmus 5.06.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Mäeotsa külas;

- II astme sündmus 26.07.2010, tulekahju Mälgi külas;

- II astme sündmus 25.10.2010, hoone tulekahju Kobilu külas;

- II astme sündmus 12.11.2010, hoone tulekahju Külaaseme külas.

Peamised sündmused Kolga-Jaani vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (28). Tulekahjudes ei

hukkunuid ei olnud. Veeõnnetustes uppus 2009 aastal 1 inimene.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku Kolga-

Jaani TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 4 2 1 7

LÕHKEKEHA 4 1 1 6

LIIKLUSÕNNETUS 1 1 3 5

ÕPPUS 32 7 39 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 1 1 2

MUUD 3 5 8

TULEKAHJU 11 10 7 28 KEMIKAALIDEGA SAASTUMINE 1 1

NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1

LOOM/LIND 1 1

Kolga-Jaani vald kokku 57 22 19 98

Tabel: Pääste sündmused Kolga-Jaani vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Kolga-Jaani vallas:

- II astme sündmus 9.09.2010, hoone tulekahju Kolga-Jaani külas.

Puhja päästekomando väljasõitude analüüs

Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 oli 11,6 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja

antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus.


13

Joonis: Puhja piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.

SÜNDMUSE LIIK KO

LG

A-

JA

AN

I

VA

LD

KO

NG

UT

A

VA

LD

LA

EV

A

VA

LD

NÕ

O V

AL

D

PU

HJA

VA

LD

RA

NN

U

VA

LD

RÕ

NG

U

VA

LD

TÄ

HT

VE

RE

VA

LD

KO

KK

U

ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND 1 2 1 4 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 2 7 9 GAASIAVARII 1 1 KOMMUNAALAVARII 1 1 LIIKLUSÕNNETUS 3 10 11 9 4 4 19 60 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ.

SÜNDMUS 1 6 1 3 1 12 LÕHKEKEHA 1 1 4 2 2 1 7 18 MUUD 5 5 3 4 3 1 4 1 26 NAFTASAADUSTEGA

REOSTUMINE 1 1 1 2 5 TEENUS 1 1 TULEKAHJU 15 44 15 63 47 18 61 18 281 TULEKAHJU

METSAS/MAASTIKUL 1 5 1 4 7 24 4 46 TULETÕRJE ALARM 23 7 24 7 61 UPPUMINE 2 2 ÕNNETUS VEEKOGUL 6 7 13 ÕPPUS 4 1 14 8 1 1 29

KOKKU 27 61 37 124 100 61 101 58 569

0

50

100

150

200

250

0 4 8 12 16 20 24 28 32 36

ELVA PÄÄSTEKOMANDO

PUHJA PÄÄSTEKOMANDO

TARTU PÄÄSTEKOMANDO

TÕRVANDI PÄÄSTEKOMANDO

Eesti keskmine


14

Tabel: Pääste väljasõidud Puhja ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010.

Puhja päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis sündmuskohale esimesena Puhja

valla 51 sündmusest 48 korral. Naabervaldadesse (Rõngu, Nõo vald) Puhja päästekomando

esmase reageerijana ei sõitnud.

VALLA NIMETUS PUHJA 11 PUHJA 21 KOKKU

ELVA LINN 1 1 KOLGA-JAANI VALD 8 8 KONGUTA VALD 7 3 10 PUHJA VALD 44 4 48 RANNU VALD 12 1 13 TÄHTVERE VALD 2 2

VIIRATSI VALD 1 1

KOKKU 75 8 83

Tabel: Puhja päästekomando esmareageerimine Puhja valda ja naabervaldadesse 2010.

VALLA NIMETUS PUHJA 11 PUHJA 21 PUHJA 31 KOKKU

ELVA LINN 10 7 17 KOLGA-JAANI VALD 8 8 KONGUTA VALD 12 10 22 NÕO VALD 2 1 3 PUHJA VALD 47 14 1 62 RANNU VALD 17 6 23 RÕNGU VALD 1 1 2 TARTU VALD 13 1 14 TÄHTVERE VALD 2 1 3 VIIRATSI VALD 1 1

ÜLENURME VALD 1 1 2

KOKKU 114 42 1 157

Tabel: Puhja päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010.

Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Väljasõitude arv aastas 119 133 107 122 92 124 135 157

Tabel: Puhja päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010.

Puhja päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes madala väljasõidukoormusega piirkonda.

Väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 416. Lähimatel, Elva päästekomandol oli 1184,

Tõrvandi päästekomandol 1418 ja Tartu päästekomandol 7460 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja

perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu.


15

Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus

Piirkonna ajalise katmise analüüs

Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega.

Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas

kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade

kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt

lähemal.

Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi

tulemusena saab hinnata:

millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on

komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse

korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal

(alus väljasõiduplaani koostamisel).

Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.

Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio

geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil.

Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio

käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks

on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt

tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning

eksisteerivad teesulud.

Puhja piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Oranž värv tähistab

10 minuti, kollane 15 minuti ja roheline värv 20 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

ELVA PÄÄSTEKOMANDO

PUHJA PÄÄSTEKOMANDO

TARTU PÄÄSTEKOMANDO

TÕRVANDI PÄÄSTEKOMANDO

KESKMINE


16

Puhja vald kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuaks

sündmusele 10 - 31 minuti jooksul. Lähimad riiklikud päästekomandod on Elva, Tartu ja

Tõrvandi, nende valvekoosseis tagab järjepideva elupäästevõimekuse. 2012 aastal planeeritakse

suurendada Elva ja Tõrvandi ning ka Mustla päästekomando baasteenuse võimekust.

Puhja piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv

tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.

Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike

päästekomandode kaugustsoone.

Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.


17

Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale

ümberkorraldamist.

3. Valvekoosseis

Puhja päästekomando koosseisu - 11 päästeteenistujat (sh komandopealik). Päästeameti

kohalike päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima

vähemalt 2- liikmeline päästemeeskond. Puhja komandol on iseseisev teeninduspiirkond, kuid

isikukoosseis ei taga I astme sündmusele reageerimise võimekust (vähemalt kaheliikmelise

päästemeeskonnaga).

Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 11 päästeteenistuja, ei taga pidevalt

nimetatud nõude täitmist. 10 päästeteenistujaga ei ole võimalik tagada 2- mehelist valvet.

Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud alljärgnevas tabelis:

24h valvekooseis komandos 1 2 3 4

Arvestuslik koosseis 5,2 10,3 15,4 20,5 Valvekoosseis kokku 6 11 16 21 Valvekoosseis kokku koos komandopealikuga 7 12 17 22

Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine


18

Päästekomando 10 - liikmelise valvekoosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku

päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, mille tarvis peaks päästekomando

kogukoosseis olema minimaalselt 22 päästetöötajat.

Näiteks perioodil l. mai 2011 – 31. august 2011 (123 päeva) oli meeskonna suurus ja

komplekteeritus - 8 ööpäeval oli valves 1 töötaja, 109 ööpäeval oli valves 2 töötajat ja 6

ööpäeval oli valves 3 töötajat. Meeskonna vanem oli valves 112 päeval.

Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Puhjas on väljakutsete mahtu

arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane

teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil.

Puhja päästekomandos on 2011.09 seisuga 11 päästeteenistujat. Kõigile töötajatele on kavas

pakkuda töökohta piirkonna päästekomandodes.

4. Komandohoone

Puhja päästekomando paikneb Siseministeeriumi omandis olevas hoones. Ühekorruseline

silikaat- telliskivist ehitatud hoone üldpinnaga 330,20 m2 on plaanis renoveerida CO2 projektist

(välisseinte soojustamine, kahe garaažiukse vahetamine).

Päästekomandos on renoveeritud köök, magamistuba/toad, pesuruum, aga garaaž vajab

täiendavat remonti ning komando vajab kaasaegset küttesüsteemi. Kaugküte saadakse kõrval

asuva turbatööstuse katlamajast. Väljasõidutee on ebarahuldav, kuna läbib turbatööstuse

territooriumi.


19

5. Päästetehnika

Puhja päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika:

Reg. nr Sõiduki liik Sõiduki alaliik Sõiduki

mark Sõiduki

mudel Väljalaske

aasta Omanik

258 KAE Päästeauto Paakauto SCANIA R142 HL 1984 LÕEPK 053 TAZ Päästeauto Tulekustutusauto GAZ 66 1983 LÕEPK 112 ASR Päästeauto Põhiauto SCANIA P94GB4X2 2003 LÕEPK 502 AAA Päästeauto Roomiksõiduk Bandwagn 206A MT ------- LÕEPK 619MNK Ametiauto sõiduauto Citroen Berlingo 2010 Liisitud

Tabel: Puhja päästekomando päästetehnika 2011 seisuga

Lõuna-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas anda rotatsiooni korras teistele

riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele.

6. Puhja vabatahtlik päästekomando

Puhja piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada

vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 15

minutit.

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Puhja vabatahtliku päästekomando

planeerimisel on järgmised:

- Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima

päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga;

- Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale

väljakutse saamist Häirekeskuselt;

- Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.


20

Päästeamet loob rahastamise tingimused Puhja vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on

valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate

koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84

lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Puhja päästekomando hoone võimaldab

tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku.

Antud hoone ei ole sobilik vabatahtlikule päästekomandole, kuna asub Puhjast eemal 2,5 km

(reageerimisaeg kodusest valvest on pikem ja valve tagamine hoones on raskendatud). Puhja

hoone on planeeritud osaliselt renoveerida CO2 projektist, kuid paiknemisest tuleneval põhjusel

tuleks sellest loobuda.

Piirkonna kogukondlik aktiivsus

Piirkonna kogukondlik aktiivsuse analüüsi tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:

Pii

rkon

d

Kü

la-

ja

ku

ltu

uri

selt

sid

e h

ulk

pii

rkon

nas

Kogu

kon

na ü

ldis

e

ak

tiiv

suse

näit

aja

d –

laad

ad

, tu

rud

jm

s

Koh

ali

ku

om

avali

tsu

se

ak

tiiv

sus

kogu

kon

dli

ku

tegev

use

toet

am

isel

Mu

ud

kogu

kon

dli

kk

u

ak

tiiv

sust

isel

oom

ust

ava

d

näit

aja

d

Puhja 39,

nendes 10

on väga

aktiivsed

Laadad, kontserdid,

vabaõhu etendused,

teeme ära talgud,

rattapäevad, jaanituli,

Jürituli, jne

KOV alati,

võimaluse piires

toetab

kogukondlikku

tegevuse.

Igas külas (vallas 19

küla) on huvikeskus

Tabel: Puhja valla piirkondlik aktiivsus

Documents

Puhja päästekomando detailne analüüs