RAKENDUSKAVA KASUTAMINE PROJEKTEERIMISE …eprints.tktk.ee/1318/1/Rakenduskava_kasutamine_projekteerimise... · Karl Orumets RAKENDUSKAVA KASUTAMINE PROJEKTEERIMISE JUHTIMISEKS LÕPUTÖÖ

Karl Orumets

RAKENDUSKAVA KASUTAMINE

PROJEKTEERIMISE JUHTIMISEKS

LÕPUTÖÖ

Tallinn 2015

Karl Orumets

RAKENDUSKAVA KASUTAMINE

PROJEKTEERIMISE JUHTIMISEKS

LÕPUTÖÖ

Ehitusteaduskond

Hoonete ehituse eriala

Tallinn 2015

Mina, Karl Orumets tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste

autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt.

Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt

ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Lõputöö autor

Karl Orumets………………………………………………………………………………………

Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev

Üliõpilase kood 110820649

Õpperühm EI-82

Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele.

Juhendaja

Aivars Alt ………………………………………………………………………………………

Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev

Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a.

Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa……………………………………..

Teaduskonna nimetus Nimi ja allkiri

Ehitusteaduskond

LÕPUTÖÖ ÜLESANNE

Lõpetaja: Karl Orumets

Üliõpilase kood: 110820649

Õpperühm: EI-82

Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827)

Lõputöö teema: Rakenduskava kasutamine projekteerimise juhtimiseks

Lähteandmed töö koostamiseks:

materjal „Mudelprojekteerimise projektijuhi kvaliteedikäsiraamatu koostamine“;

avalikud interneti allikad;

Ühendkuningriigi mudelprojekteerimise juhend (AEC UK BIM Protocol v2.0) ;

Soome COBIM mudelprojekteerimise juhend (Common BIM Requirements 2012);

Singapuri mudelprojekteerimise juhend (Singapore BIM Guide Version 2);

Ameerika Ühendriikide mudelprojekteerimise juhend (The U.S. Department of Veterans

Affairs (VA));

Hong Kongi Instituudi mudelprojekteerimise juhend (CIC Building Information Modelling

Standards Draft 6.1).

Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu:

kirjeldada projekti rakenduskava olemust;

teha ülevaade erinevatest mudelprojekteerimise ametitest ja tööülesannetest;

tuua välja, millist juhendit oleks Eestis vaja BIM valdkonna reguleerimiseks;

tuua näide konkreetsest projektist ja olukorrast rakenduskava puudumisel.

Seletuskirja ning graafilise materjali sisu ja maht:

40-60 lehekülge, koos skeemide ja joonistega.

Lõputöö juhendaja: Aivars Alt (29.01.2015)

(nimi) (allkiri) (kuupäev)

Lõpetaja: Karl Orumets (29.01.2015)

(nimi) (allkiri) (kuupäev)

Kinnitaja: Martti Kiisa (29.01.2015)

Ehitusteaduskonna dekaan (allkiri) (kuupäev)

Lõputöö ülesanne antud: 29.01.2015

Lõputöö esitamise tähtaeg 11.05.2015

4

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 6

MIS ON PROJEKTI RAKENDUSKAVA ................................................................................... 8 1.

PROJEKTI RAKENDUSKAVA STRUKTUUR ......................................................................... 9 2.

EHITUSINFO MODELLEERIMISEGA SEOTUD AMETID .................................................. 15 3.

3.1. BIM koordinaator (BIM coordinator) ................................................................................. 19

3.2. BIM juht (BIM manager) .................................................................................................... 19

3.3. BIM tehnik (BIM modeller) ................................................................................................ 20

LEVEL OF DEVELOPMENT ................................................................................................... 21 4.

4.1. Level of Development ja Level of Detail erinevus .............................................................. 21

4.2. Level of Developmet tasemed ............................................................................................. 22

TÄPSUSTUSTE JUHTIMISE TEHNIKAD ETTEVÕTTE NÄITEL ....................................... 28 5.

5.1. Ohud täpsustuste juhtimises ................................................................................................ 28

5.2. Ettepanekud täpsustuste juhtimiseks ................................................................................... 34

AUTODESK REVIT WORKSETS ............................................................................................ 42 6.

6.1. Mis on Workset’id ............................................................................................................... 42

6.2. Kuidas luua workset’e ......................................................................................................... 42

6.3. Kuidas liigutada elemente erinevate workset’ide vahel ...................................................... 43

CENTRAL FILE ......................................................................................................................... 44 7.

7.1. Mis on Central file ............................................................................................................... 44

7.2. Central file’i genereerimine ja selle asukoht ....................................................................... 44

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 45

SUMMARY ....................................................................................................................................... 47

5

VIIDATUD ALLIKAD ...................................................................................................................... 49

6

SISSEJUHATUS

Käesoleva lõputöö, „Rakenduskava kasutamine projekteerimise juhtimiseks”, eesmärgiks on

selgitada rakenduskava vajalikkust ning tuua esile selle kava olulisemad punktid. Lõputöö on

kirjutatud tuginedes eelkõige ühele materjalile, milleks on „Projekti rakenduskava“. Antud

rakenduskava pole hetkel veel avaldatud, kuid lõputöö autori arvates annab materjal põhjaliku

ülevaate mudelprojekteerimise reguleerimisest. Materjalist lähtuti juhendaja soovitusel ning

materjali sobivust Eesti kontekstis kontrollitakse vastava uurimismeeskonna poolt. Lisaks on

kasutatud mitmeid avalikke internetiallikaid ning tuginetud on ka erinevatele juhenditele ja

isiklikule kogemusele mudelprojekteerimise täpsustuste juhtimises Eesti Rahva Muuseumi uue

peahoone näitel.

Tänaseks on erinevates eluvaldkondades toimunud suured muutused. Üheks suurimaks

valdkonnaks, kus toimub pidev areng uute tehnoloogiate kasutamisele võtmisel, on ehitus. Kuna

tänapäeval on väga tähtis pidada ülejäänud maailmaga sammu, et püsida konkurentsivõimelisena,

oleks vaja kasutada kaasaegseid lahendusi, lihtsustamaks projekteerimise meeskonnaliikmete tööd.

Pojekteerimistöö on tänapäeval saanud väga aktuaalseks teemaks ning samuti ka selle efektiivsuse

tõstmine. Selleks, et mudelprojekteerimise elluviimine sujuks tõrgeteta, oleks soovituslik kasutada

projekti rakenduskava. Rakenduskava on vajalik, sest dokument kajastab endas

mudelprojekteerimise rakendamiseks vajalikke teemasid. Järgides rakenduskava, mõistavad kõik

projekti osapooled üldiseid mudelprojekteerimise projekti põhimõtteid üheselt, mis omakorda

muudab projekteerimistöö sujuvaks. Rakenduskava ja seda täpsustavate lisamaterjalide järgimine

aitab kokku hoida projekteerimiseks kuluvat aega, sest projekteerimisel tehtavate võimalike vigade

hulk väheneb ja seetõttu ei ole vaja sisse viia ka nii palju täpsustusi, projekteerimisvigade

korrigeerimiseks. Töös kirjeldatakse projekteerimise meeskonnatöös kasutatavaid tehnilisi

lahendusi ning tehakse ülevaade Workset´i ja Central file´i kasutamisest, mis aitavad

projekteerimistöid läbi viia.

7

Kuna projekteerimine on seotud tähtaegadest kinnipidamisega, siis on tähtis hoida kokku aega, et ei

saaks tekkida olukordi, kus mudelisse on lisatud rohkem informatsiooni kui oleks vajalik. Seetõttu

kasutatakse mudelprojekteerimise projektides erinevaid detailsusastmeid, et tagada vajalik

andmesisu vastavaks projekti staadiumiks.

Antud töös analüüsitakse Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone projekteerimist, kus projekteerimise

täpsustusi on juhitud ilma selge plaani olemasoluta ja kirjeldatakse konkreetset olukorda, mis võib

rakenduskava järgimiseta tekkida. Probleemi lahendamiseks on toodud välja juhised efektiivsemaks

tegutsemiseks. Kõik illustreerivad tabelid ja joonised, millele pole lisatud viidet, on lõputöö autori

koostatud.

8

MIS ON PROJEKTI RAKENDUSKAVA 1.

Mudelprojekteerimise projektipõhine rakenduskava „Projekti rakenduskava“ on dokument, milles

kajastatakse teemasid mudelprojekteerimise rakendamiseks projektis. Rakenduskava koostatakse

projekteerimisvaldkondade reguleerimiseks terve mudelprojekteerimise projekti vältel, selle

väljatöötamisega alustatakse enne projekteerimistööde algust ning seda muudetakse vastavalt

vajadusele. Muutmine toimub, kui projekteerimisse kaasatakse uued osapooled, vanad versioonid

rakenduskavast säilitatakse eraldiseisvate dokumentidena. Projektiga hiljem liituvatel osapooltel on

võimalik tänu rakenduskavale saada ülevaade kogu protsessist ja tegevustest projektis. Projekti

rakenduskava sisaldab mudelprojekteerimise projektis osalevate osapoolte andmeid, nende

töömahtusid, jagatavate failide formaate, kasutatavaid tarkvarasid, tellija eesmärke jne. Peale

rakenduskava loomist saavad projekti meeskonnas osalejad üheselt aru projekti strateegilistest

eesmärkidest ja ettevõtted enda vastutusaladest. Lisaks kirjeldab rakenduskava vajaminevaid

kompetentse ja vajalike projekteerijate hulka.

Rakenduskava planeerimise protseduurid viiakse läbi tellija ja rakenduskava koostava ettevõtte

ühises koostöös, eesmärgiga töötada välja detailne plaan projekti eesmärkide jaoks. Määratakse

mudelprojekteerimise eesmärgid ja selle mudeli väljundid, milleks hilisemalt mudelit kasutatakse.

Tellija peaeesmärkideks võivad olla ümbertehtavate tööde mahu vähendamine ja kiirem töö

ehitusobjektil. Samuti võib üheks eesmärgiks olla ka projekteerimismeeskonna võimekuse tõstmine.

Projekteerimise ettevõtte seisukohast võidakse olla huvitatud uusimate projekteerimistarkvarade

kasutamisest, et saada teavet uutest tehnoloogilistest võimalustest.

9

PROJEKTI RAKENDUSKAVA STRUKTUUR 2.

Peatükis kirjeldatakse rakenduskava ülesehitust lõputöö koostamise hetkel avaldamata materjali,

„Mudelprojekteerimise projektijuhi kvaliteedikäsiraamatu koostamine“, näitel, mis on valminud

Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt ja mille läbiviimist on toetanud Riigi Kinnisvara AS.

1. Projekti rakenduskava ülevaade

Projekti rakenduskava koostamisel sõnastatakse peaeesmärgid, milles käsitletakse teemasid

mudelprojekteerimise kasutuselevõtuks.

2. Projekti üldandmed:

tellija andmed – nt. tellija nimi, aadress ja kontaktisik;

projekti nimi;

projekteeritava ehitise andmed – nt. selle aadress, katastriüksuse tunnus, kinnistu

sihtotstarve, kinnistu pindala ja selle omanik;

lepingu tüüp mida kasutatakse;

projekti lühikirjeldus – kirjeldades lühidalt planeeritavat ehitist.

3. Projekti eesmärk, maht ja ajakava:

tellija eesmärgid mudelprojekteerimise kasutuselevõtul – nt. modelleerimise andmesisu

ja detailsusaste, elementide asukoha tolerantsid ja elementide omavahelise ristumise

lubatud piirid mudeli kontrollil;

sõnastatakse peamised mudelprojekteerimise eesmärgid ja ülesanded;

mudelprojekteerimise kasutusalad – määratakse mudelprojekteerimise kasutusalad, mis

märgitakse tabelis (Tabel 1) vastavalt X-ga;

10

Tabel 1

Mudelprojekteerimise kasutusalad

X PLANEERIMINE X PROJEKTEERIMINE X EHITAMINE X HALDAMINE

RUUMIPROGRAMMI

KOOSTAMINE PROJEKTEERIMINE

EHITUSPLATSI

KASUTAMISE

PLANEERIMINE

HOONE HALDAMISE

AJAKAVA

(EHITUSPLATSI

PLAAN)

EHITUSPLATSI

ANALÜÜS

PROJEKTI ÜLEVAATUS

VAJADUSEL

KONSTRUKTSIOONI

SÜSTEEMIDE

PROJEKTEERIMINE

TOOTEJOONISE

STAADIUMISSE

HOONE

TEHNOSÜSTEEMIDE

MONITOORING JA

ANALÜÜS

(KONTROLLITAKSE

RUUMI

EHITUSTEGEVUSE

LÄBIVIIMISEKS)

3D KOORDINEERIMINE

3D KOORDINEERIMINE

VARAHALDUS

KONSTRUKTSIOONI

OSADE ANALÜÜS

AUTOMATISEERITUD

TOOTMINE

RUUMIDE

HALDAMINE (CNC PINKIDEL)

VALGUSTUSE JA

VALGUSRÄIGUSE

ANALÜÜS

3D KONTROLL JA

PLANEERIMINE

KATASTROOFIDEKS

PLANEERIMINE /

ETTEVALMISTUMINE

ENERGIA-ANALÜÜS

TEOSTUSMUDELI

MODELLEERIMINE

TEOSTUSMUDELI

MODELLEERIMINE

(EELKÕIGE

UUENDATUD

SÜSTEEMIDE

LISAMINE)

TEHNOSÜSTEEMIDE

ANALÜÜS

MUUD ANALÜÜSID

(N: AKUSTIKA;

EVAKUATSIOONITEED;

INVANÕUDED)

KESKKONNAMÕJUDE

HINDAMINE

(LEED)

KODEERIMINE

(N: TALO, EVS885,

UNICLASS,

OMNICLASS)

4D MODELLEERIMINE

4D MODELLEERIMINE

4D MODELLEERIMINE

4D MODELLEERIMINE

(EHITUSE

AJAGRAAFIKUTE

PLANEERIMISEKS)

(EHITUSE

AJAGRAAFIKUTE

TÄIUSTAMISEKS)

MAKSUMUSHINNANG

MAKSUMUSHINNANG

MAKSUMUSHINNANG

MAKSUMUSHINNANG

LÄHTEOLUKORRA

MODELLEERIMINE

LÄHTEOLUKORRA

MODELLEERIMINE

LÄHTEOLUKORRA

MODELLEERIMINE

OLEMASOLEVA

OLUKORRA

MODELLEERIMINE

projekti maht ja vastutajad – esitatakse loodavate osamudelite nimetused ja nende sisu,

nt. konstruktsiooni osamudelis: teraselemendid, kandvad ja välisseinad, vahe- ja

katuslaed, analüütiline konstruktsiooni osade mudel, sillused ja seda vastavuses

11

staadiumile. Lisaks projekti vastutavad osapooled ja kasutatavad tarkvarad

modelleerimisel;

projekti staadiumid – kirjeldatakse projekti staadiumeid, mis on eelnevalt planeeritud

teostatava projekti mahtu ja nende võimalikke erisusi EVS 811: 2012-ga.

4. Projekti koosseis:

faili nimetamise struktuur – mudel nimetatakse vastavalt ettevõttes kehtivale

kvaliteedinõuete struktuurile;

mudeli struktuur – määratakse osamudelite jagunemine erinevates projekteerimise

valdkondades nt. hoonete kaupa, korruste kaupa, tsoonide kaupa jne.;

mõõtühikud ja koordinaatsüsteemid – kirjeldatakse milliseid mõõtühikuid ja millist

koordinaatsüsteemi kasutatakse. Koordinaatide alguspunkt tuleb määrata enne

projekteerimistööde alustamist. Koordinaatide alguspunkti on soovituslik kujutada

geomeetrilise elemendiga, mille abil on võimalik osamudel tõrgete esinemisel

manuaalselt õigesse asukohta liigutada;

BIM ja CAD standardid ja juhendid – enne projekti teostamist lepitakse kokku,

milliseid BIM ja CAD standardeid ja juhendeid kasutatakse, lisaks kirjeldatakse

alusandmete allikaid ja IFC versiooni.

5. Organisatsioon:

projekti juhtimisstruktuur – selgitatakse, kuidas toimub projekteerimistööde juhtimine ja

selle korraldus;

projekti meeskond – esitatakse projekti meeskonna liikmete roll, selle ettevõtte nimi

koos kontaktisiku ja kontaktandmetega;

mudelprojekteerimise projekti valdkondade vastutajad – kirjeldatakse

mudelprojekteerimise valdkondi, tuuakse välja vastutav esindaja ja lisatakse

informatsioon projektiga tegeleva ettevõtte kohta. Vastutava esindaja soovitatavateks

ülesanneteks on tegeleda mudelite haldamisega projekteerimise valdkondade vahel,

osaleda projekteerimise ülevaatuste ja koordineerimise koosolekutel, anda tagasisidet

projekti teistele osapooltele ning hallata dokumentatsiooni projektipangas.

Peatükis 3, „Ehitusinfo modelleerimisega seotud ametid“, kirjeldatakse erinevaid maailma

praktikaid mudelprojekteerimises, milles on võrreldud juhendmaterjalides välja toodud

ametikohtade vastutusvaldkondi.

12

6. Projekteerimise protsessiskeemide loomine:

Koostatakse iga projekteerimise valdkonna kohta protsessikaart, milles on näidatud detailne

plaan, kuidas on planeeritud projekteerimistöö ja kuidas seda teostama hakatakse.

Protsessiskeemi esimeseks astmeks on projekteerimise kasutusalade üldine ülevaade ja

nende omavaheline seotus. Teises astmes kirjeldatakse igat projekteerimise kasutusala

eraldi. Protsessiskeemide ülesehitust on pikemalt kirjeldatud lõputöös, „Ülevaade

mudelprojekteerimise protsessiskeemide võimalustest“, mille autor on Janek Karits.

7. Tööde korraldamine:

projekti ajagraafik – esitatakse vastavalt projekti staadiumile alustamise ja lõpetamise

orienteeruvad kuupäevad ning määratakse sellega tegelevad osapooled. Mudelprojekti

koostamisel tuleb lisaks eelnimetatule esitada ka mudeli formaat;

infovahetus – kirjeldatakse, kuidas esitada lähteandmeid ja nende edastamise

põhimõtteid. Samuti esitatakse projekti kaasatud projekteerimise valdkondade e-posti

aadressid ning reeglid kirjavahetusele, koos vajalike viidetega konfidentsiaalsusele jms.;

projekteerimisnõupidamised – koostatakse korraliste koosolekute tüüpide loend, mida

kavatsetakse kasutada projektis ning milles näidatakse koosolekute plaanitav sagedus,

osavõtjad ja toimumise asukoht;

projektipank – esitatakse projektipanga aadress, selle struktuur ning ligipääsu reeglistik,

milles on kirjeldatud muutmis- ja vaatamisõigusi;

mudelite jagamine – vastavalt loodud protsessikaartidele kirjeldatakse

informatsioonivahetuse ja -jagamise põhimõtteid. Erinevate projekteerimisvaldkondade

poolt modelleeritud mudeli elemendid ja nende modelleerimise andmesisu ning

detailsus (LOD), on soovitatav koostada kirjeldustena. Level of Development’i, ehk

modelleerimise andmesisu ja selle jagunemist, on täpsemalt kirjeldatud peatükis 4;

interaktiivsed töökohad – kirjeldatakse, kuidas valmistatakse ette

projekteerimismeeskonna füüsiline keskkond, kus hakatakse töid teostama. Tuuakse

välja koostöö, suhtluse ning ülevaatuste põhimõtted, mis parandavad projektis

otsustusprotsesse. Tuleks leida vastused küsimustele nt. „Kas projekteerimismeeskonnal

on olemas kõik vajalikud infotehnoloogilised riistavarad ning tarkvarad? Kus ja kuidas

hakkavad toimuma erinevaid projekti osapooli hõlmavad koordineerimise koosolekud?“

13

8. Vormistamine – kirjeldatakse projekti ühtse vormistamise põhimõtteid:

keel ja tõlkimine;

valmis projekt;

tiitelleht;

kehtivate jooniste nimekiri;

dokumentide tähised ja failinimed;

kirjanurgad;

muudatuste tabel kirjanurgas;

muudatuste tegemine joonistel.

9. Kvaliteedi kontroll sisaldab:

üldist strateegiat kvaliteedikontrolliks;

kvaliteedi kontrolli ülevaateid – kvaliteedi tagamiseks teostatakse nimekiri kontrolli

tüüpidest nt. visuaalne kontroll, vastuolude kontroll, mudeli terviklikkuse kontroll jne.

Kontrolli tüüpe kirjeldatakse vastavalt sellele, mida planeeritakse teostada mudelis ning

määratakse kontrollimise eest vastutav osapool, kasutatav tarkvara ja teostamise

sagedus. Lisaks sellele, koostatakse analüüside plaan (nt. sisekliima simulatsioonideks,

projekti elukaareanalüüsiks jne.), mida planeeritakse projektis kasutada. Määratakse

mudelite vajadus, mida analüüsi teostamiseks vajatakse ning failide formaat vastavate

tarkvarade jaoks, et viia läbi planeeritud analüüsid;

mudeli täpsus ja tolerantsid – projekti kõik mudelid peaksid sisaldama vajaminevaid

mõõte, mis on vajalikud projekteerimiseks, analüüsimiseks ja ehitamiseks.

Projekteerimise meeskonnal on vajalik kokku leppida projekti tolerantsid, mida on

rangelt soovituslik eelnevalt kooskõlastada ehituse eksperdiga. Tolerantside

kirjeldamisel võib kasutada nt. tabelit, milles on kirjeldatud vastavat eriala ja staadiumit

projektis ning lubatud erisust elemendi õigest suurusest.

10. Tehnoloogiline infrastruktuur:

tarkvara – kirjeldatakse kasutatavaid tarkvarasid mudelprojekteerimisel, kus projekti

alguses teostatakse sobivuse kontrollimiseks testmudel, mille käigus selgitatakse välja

erinevate projekteerimise tarkvarade kokkusobivus. Soovituslikult tuleb kasutada ühte

tarkvara kogu projekti lõikes, millega on eelnevalt alustatud projekteerimist. Projekti

käigus muutunud tarkvarad, või uued versioonid tarkvaradest, võivad põhjustada tõrkeid

erinevate tarkvarade infovahetuses;

14

arvutid/riistvara – koostatakse kasutatavate riistvarade loend, kus kirjeldatakse vastava

kasutusala kasutuses olevaid arvuteid/riistvarasid, nende omanikke ja spetsifikatsioone.

Spetsifikatsioonis tuuakse välja riistvara võimekust määravad parameetrid, mille alusel

on võimalik kontrollida erinevate tarkvaratootjate kodulehtedelt soovituslikke

parameetreid tarkvarade kasutamiseks. Sellise võrdluse eesmärgiks on vältida olukordi,

kus riistvara pole piisavalt sobiv, et seda rakendada projekti lõikes kasutatavates

tarkvarades;

modelleerimise sisu ja allikad – kirjeldatakse mudelprojekteerimisel kasutatavaid

parameetrilisi tootekatalooge, AutoCAD blokke vms., kus tuuakse välja materjali allikas

ja projekteerimise meeskonna hinnang lähtematerjali sobivusele. Selline vajadus on

tingitud maailmas kehtivate erinevate mõõtühikute kasutamisest.

11. Vastutuse jagamise strateegia/Leping:

vastutuse ja lepingu strateegia – kirjeldatakse täiendavaid tehnikaid, et kasutada

efektiivselt erinevaid tehnoloogiaid, mis on vajalikud mudelprojekteerimise

rakendamisel;

projekteerimismeeskonna valiku protseduur – kirjeldatakse, kuidas valida

projekteerimismeeskonda vastavalt lepingu tüübile.

15

EHITUSINFO MODELLEERIMISEGA SEOTUD AMETID 3.

Alljärgnevalt kirjeldatakse erinevaid mudelprojekteerimise valdkonnaga seotud ametikohti ja

nendel ametikohtadel töötavate inimeste tööülesandeid. Peatükis on võrreldud:

Ühendkuningriigi mudelprojekteerimise juhendit (AEC UK BIM Protocol v2.0) [1];

COBIM mudelprojekteerimise üldjuhendit [2];

Singapuri mudelprojekteerimise juhendit (Singapore BIM Guide Version 2) [3];

Ameerika Ühendriikide mudelprojekteerimise kava (The U.S. Department of Veterans

Affairs (VA)) [4];

Hong Kongi Instituudi mudelprojekteerimise juhendit (CIC Building Information Modelling

Standards Draft 6.1) [5].

Tabelite koostamise eesmärgiks oli kaardistada mudelprojekteerimisega seotud ametikohtadel

töötavate inimeste vastutusvaldkonnad erinevates riikides ja neid omavahel võrrelda. Saada aru

maailmapraktikatest mudelprojekteerimise valdkonnas siis, kui asutakse tööle kas BIM

manager’ina (Tabel 2), BIM koordinaatorina (Tabel 3), või BIM modelleerijana/tehnikuna

(Tabel 4). Vastutusvaldkondade jaotuse valiku aluseks on Ühendkuningriigi

mudelprojekteerimise juhendmaterjal (AEC UK BIM Protocol v2.0). Tabeli vasakus veerus on

kirjeldatud vastutusvaldkondi ja tabeli ülemises reas vastavat juhendit. Ristiga on märgitud

punktid, mis puudutasid vastava vastutava isiku tööülesandeid nendes juhendmaterjalides.

16

Tabel 2

BIM manager’i tööülesanded

AEC (UK) BIM Protocol v2.0

COBIM mudelprojekteerimise üldjuhendid

Singapore BIM Guide Version 2

The VA BIM Guide

CIC Building Information Modelling Standards Draeft 6.1

BIM eesmärgid X

Parimad praktikad ja

uurimustööd X X X

Protsessi- ja

töökorraldus X X X X

Standardite/protokollide

koostamine X X

Täideviimine ja selle

kontrollimine X X X X

Koolituste korraldamine X X

BIM rakenduskava

koostamine X X X X

BIM mudeli

kvaliteedikontroll X X X

BIM mudeli

koordineerimine X

Alusfailide/elementide

loomine

Mudeldamine

Jooniste koostamine

17

Tabel 3

BIM koordinaatori tööülesanded




The VA BIM Guide

CIC Building Information Modelling Standards Draft 6.1

BIM eesmärgid


uurimustööd

Protsessi- ja

töökorraldus X


koostamine X


kontrollimine X

Koolituste korraldamine X X

BIM rakenduskava

koostamine X X

BIM mudeli

kvaliteedikontroll X X X X

BIM mudeli

koordineerimine X X X X


loomine X X X X

Mudeldamine X X

Jooniste koostamine

18

Tabel 4

BIM modelleerija/tehniku ülesanded




The VA BIM Guide

CIC Building Information Modelling Standards Draft 6.1

BIM eesmärgid


uurimustööd

Protsessi- ja

töökorraldus


koostamine


kontrollimine

Koolituste korraldamine

BIM rakenduskava

koostamine

BIM mudeli

kvaliteedikontroll X

BIM mudeli

koordineerimine


loomine X

Mudeldamine X X X X

Jooniste koostamine X X X X

Kokkuvõtteks saab öelda, et juhendmaterjalide põhjal tuleb selgelt välja mudelprojekteerimise

valdkonnas töötavate BIM manager’ide, BIM koordinaatorite ja BIM tehnikute rollid ning nende

tähtsus, et mudelprojekteerimise projektis väheneks tekkivate vigade hulk. Tabelist saab näha ka

regioonilisi erinevusi, kus näiteks Soome COBIM juhendmaterjali põhjal on välja toodud ühe

vastutava isiku, BIM koordinaatori, tööülesanded. Teistes maailma regioonide juhendmaterjalides

on aga seevastu kirjeldatud selgelt kolme erinevat mudelprojekteerimise eest vastutavat isikut: BIM

manager’i, BIM koordinaatorit ja BIM tehnikut. Osalt tuleneb konkreetne erinevus sellest, et

Soome juhendis käsitletakse olukordi mudelprojekteerimise projektis, kus on selgelt välja toodud

koostöö projektijuhtide ja BIM koordinaatorite vahel. Teistes juhendmaterjalides on kirjeldatud

olukordi, kus koostööd mudelprojekteerimisel tehakse eelnimetatud ametikohtade vahel.

19

Näiteks:

Ühendkuningriigi juhendis on toodud välja kolm erinevat osapoolt, kes vastutavad

mudelprojekteerimise valdkonnas:

BIM manager – vastutab mudelprojekteerimise strateegilise poole ja selle väljatöötamise

eest;

BIM coordinator – vastutab mudelprojekteerimise juhtimise ja selle koordineerimise eest;

BIM modeller – on spetsialist, kelle ülesandeks on vastavalt strateegiale ning protsessi

korraldusliku osa nõuetele modelleerida ja toota jooniseid.

3.1. BIM koordinaator (BIM coordinator)

BIM coordinator, edaspidi kui BIM koordinaator, oskab lugeda ajagraafikut ja teab, millised on

enamkasutatavad BIM programmid. BIM koordinaatori ametikohustused võivad sisaldada 3D

laserskaneerimist, ehitusinfo modelleerimist, 4D ehitusprojekti ajaplaneerimist, 5D ehituskulude

arvestamist ja mudelprojekteerimisega seotud virtuaalse projekteerimise ning ehitamise lahendusi.

Ametikoht nõuab tihedat koostööd projekteerimismeeskonnaga, seda nii projektijuhi kui ka projekti

inseneridega. Koordinaator töötab igapäevaselt BIM manager’i järelvalve all. BIM koordinaatori

teadmiste ja oskuste hulka kuuluvad ka erinevate ehitusinfo modelleerimisega seotud tarkvarade

kasutamine. [6]

3.2. BIM juht (BIM manager)

BIM manager, edaspidi kui BIM juht, omab teavet BIM tarkvarade, nende uuenduste ja parimate

praktikate kohta. Samuti peab BIM juht teadma, kuidas need tarkvarad töötavad ja vajadusel peab

osutama abi erinevate BIM tarkvarade kasutamisel. BIM juht on vastutav ettevõttesiseste

standardite väljatöötamisel ja täideviimisel ning tarkvaraliste alusfailide loomisel ja täiendamisel.

BIM juht teostab kvaliteedikontrolli mudelite üle, vastutades nende terviklikkuse ja ettevõtte poolt

väljatöötatud standardite järgimise eest. Koolitab ja juhendab igapäevaselt mudelprojekteerimise

spetsialiste, et tagada BIM standardite kasutamine mudelprojekteerimisel. Loob hindamissüsteemi

ja eelarve, tuleviku tehnoloogiate planeerimisel, mis on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega. BIM juht

teavitab ettevõtet hetkelisest BIM projekti seisust, tuues välja kordaminekud antud projekti

staadiumis. Peab ühendust BIM tehnoloogiate tarnijaga ning lisaks sellele on teadlik

tarkvaraarendaja tugiisikutest ja teistest toetavatest kanalitest. Säilitab vajaliku pädevuse, kasutades

pidevalt erinevaid tarkvarasid ning käies konverentsidel, seminaridel ja töögruppides, mis on

mõeldud BIM valdkondadele ning seejärel levitades seal õpitut ettevõttes. Assisteerib BIM projekti

20

tööd nii modelleerimises kui ka selle ülesehituses. Valmistab projekti perekonnad vastavalt projekti

vajadusele ja aitab lahendada modelleerimisel tekkivaid probleeme. Haldab, jaotab ja koordineerib

digitaalseid dokumente projekti liikmetele. [7]

3.3. BIM tehnik (BIM modeller)

BIM modeller, edaspidi kui BIM tehnik, modelleerib detailseid mudeleid, kasutades

mudelprojekteerimise tarkvarasid. Tehniku peamisteks ülesanneteks on joonestada detailseid

plaane, lõikeid ja sõlmi, vastavalt projekteerija poolt antud skeemidele, arvutustele,

spetsifikatsioonidele, või muudele juhistele. BIM tehnik töötab efektiivselt ja iseseisvalt etteantud

ülesannetega ning peab kinni pidama tähtaegadest. Tehnik omab teadmisi mudelprojekteerimise

põhimõtetest ja saab aru projekti andmesisust ning teostab vajadusel projektide joonistel muudatusi.

Lisaks oskab luua modelleerimise otstarbeks vajaminevaid alusfaile.

21

LEVEL OF DEVELOPMENT 4.

Hetkel on Eestis kasutusel Riigi kinnisvara AS poolt koostatud mudelprojekteerimise ulatuse tabel,

mis ei käsitle modelleerimise andmesisu konkreetses projekti staadiumis. Mudelite andmesisu selge

kirjeldamine annab ülevaate, milliseks staadiumiks vajatakse teatud informatsiooni tasemega

projekti. Maailmas üheks enamkasutatud modelleerimise andmesisu käsitlevaks materjaliks on

BIMForum’i ja ehitussektori erinevate valdkondade spetsialistide koostöös avaldatud ja loodud

materjal, milleks on Level of Development Specification. Spetsifikatsioonis käsitletakse detailsust,

mis ei ole ainult mudeli ja mudelielementidega seotud geomeetria, vaid on ka sellega seotud

projekteerimise staadiumi andmekoosseisu kirjeldus. Selle dokumendi koostamine tulenes

praktilisest vajadusest tõhustada valdkondade vahelist koostööd, kus oleks kirjeldatud

standardiseeritult mudelite andmesisu.

4.1. Level of Development ja Level of Detail erinevus

LOD lühendit tõlgendatakse üldjuhul Level of Detail’iks, mitte kui Level of Development’iks. Level

of Detail’il ja Level of Developmend’il on väga oluline erinevus.

Level of Detail tähendab eelkõige seda, kui detailselt ühte mudeli elementi kujutatakse. Level of

Development on aga teatud tase elementide geomeetrias, millele on lisatud täpne informatsioon.

Teatud tase tähendab seda, millist teavet projekteerimise meeskonnaliikmed võivad usaldada

mudeli kasutamisel. Sisuliselt tähendab see seda, et Level of Detail’i võib mõista kui elemendi

teavet ning Level of Development näitab seda, kui tõeselt projektis elementi kujutatakse ning

millisesse projektistaadiumisse on jõutud. [8]

22

4.2. Level of Developmet tasemed

LOD 100

Mudeli element on kujutatud graafiliselt sümbolina või kujutisena nt. risttahukana, aga ei rahulda

LOD 200 nõudeid. Mudeli elemendiga seotud informatsioon: kulu ruutmeetri kohta,

tehnosüsteemide suurust jne. [8]

Eesti mõistes rahuldab LOD 100 (Joonis 1) varajast kavandamise ja/või eskiisi koostamist. Selle

eesmärgiks on hinnata hoone mahulist informatsiooni, et hinnata erinevaid lahendusi ja teha

otsuseid investeerimiseks. [9]

Mudeli detailsustase võimaldab näiteks:

saada mahte, mis põhinevad üldistest pindaladest ja mahtudest;

hinnata hoone maksumust, mis põhineb pindalal või mahul;

teostada eelhinnangud eelprojekteerimisele.

Joonis 1. LOD 100 detailsus tase [10]

23

LOD 200

Mudeli element või elemendid on graafiliselt kujutatud, kui ligikaudset süsteemi või objekti.

Võimalik on hinnata nende elementide kogust, mõõtmeid, kuju, asukohta ja paiknemist

mudeliruumis. Mittegeomeetriline informatsioon võib olla kaasatud mudeli elemendile. [8]

Eesti mõistes rahuldab LOD 200 (Joonis 2) eskiisprojekti nõudeid. Sellise detailsusastmega mudel

annab informatsiooni hoone välispiirete ja ruumiprogrammi kohta, et hinnata hoone

energiatarbimist ning maksumust. [9]


analüüsida üldist hoone süsteemide kokkusobivust;

hinnata mahte konkreetsete elementide põhjal;

näitlikustada suurte elementide ja süsteemide püstitamist graafiliselt.


24

LOD 300

Mudeli element või elemendid on graafiliselt kujutatud mudelis, kui tüüpset elementi, objekti või

toodet. Võimalik on hinnata nende elementide ligikaudset kogust, mõõtmeid, kuju, asukohta ja

paiknemist mudeliruumis. Mittegeomeetriline informatsioon võib olla kaasatud mudeli elemendile.

[8]

Eesti mõistes rahuldab LOD 300 (Joonis 3) eelprojekti nõudeid. Sellise detailsusastmega mudeli

põhjal on võimalik koostada projektdokumentatsiooni, mis vastaks EVS 811: 2012 nõuetele,

võimaldades taotleda ehitusluba. [9]


saada koguseid materjalidest;

koostada traditsioonilisi ehitusdokumente;

teha esialgse eelarve, mille hindamine põhineb hoone konkreetsetel võrdlussüsteemidel.


25

LOD 350

Mudeli element on graafiliselt kujutatud mudelis, kui tüüpset süsteemi, objekti või toodet. Võimalik

on hinnata nende elementide kogust, mõõtmeid, kuju, paiknemist ja kokkusobivust hoone teiste

süsteemidega. Mittegraafiline informatsioon võib olla kaasatud mudeli elemendile. [8]

Eesti mõistes rahuldab LOD 350 (Joonis 4) põhiprojekti. Sellise detailsusastmega mudeli põhjal on

võimalik läbi viia ehitushankeid st. mudelis kujutatud elemendid on piisava täpsusega, et hinnata

lahendusi ja mahte. [9]


saada täpset eelarvet elementide maksumusest;

näitlikustada detailsete elementide ja süsteemide püstitamist ehituslike põhimõtete ja

meetodite põhjal.


26

LOD 400

Mudeli element on graafiliselt kujutatud mudelis, kui tüüpset süsteemi, objekti või toodet. Võimalik

on elemente jaotada ja komplekteerida vastavalt suurusele, kujule, asukohale, kogusele ja

paiknemisele koos detailidega. Lisaks on antud juhisinformatsioon elementide tootmiseks ja

monteerimiseks. Mittegraafiline informatsioon võib olla kaasatud mudeli elemendile. [8]

Eesti mõistes rahuldab LOD 400 (Joonis 5), EVS 811: 2012 põhjal tööprojekti nõudeid. [9]


kasutada kujutatud elemente toodete tootmiseks;

saada täpset eelarvet elementide maksumusest;

käsitleda mudelis kujutatud elemente selliselt, et selle järgi oleks võimalik teostada

ehitustöid.


27

LOD 500

Mudel sisaldab elemente, mis on mudeldatud vastavalt ehitatule. Elemendid on mudeldatud täpse

suuruse, kuju, asukoha ja orientatsiooniga. Mittegraafilised või füüsikalised omadused on lisatud

parameetritena elementi. Vajalik on lisada ehitise haldamise ja hooldamisega seotud informatsioon.

[8]

Eesti mõistes rahuldab LOD 500 (Joonis 6) teostusprojekti või teostusmudeli nõudeid. [9]


teostada hooldus- ja haldustöid ehitatud hoones.


28

TÄPSUSTUSTE JUHTIMISE TEHNIKAD ETTEVÕTTE 5.

NÄITEL

5.1. Ohud täpsustuste juhtimises

Peatükis kajastatakse projekti, kus ei ole kasutatud rakenduskava põhimõtteid. Kirjeldatakse

täpsustuste juhtimisel esinevaid ohukohti, Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone näitel.

Eesti Rahva Muuseumi projektis koostati koondmudel erinevate projektis osalevate projekteerimise

valdkondade vastuolude kontrollimiseks ja nende vastuolude lahendamiseks. Ettevõttesiseselt

määrati, milliseid osamudeleid oli koondmudeli koostamiseks vaja. Koondmudeli koostamist

alustati konstruktsiooni ja arhitektuuri osamudelite ühildamisega koondmudelisse. Seejärel lisati

mudelisse ventilatsiooni, kütte, jahutuse, elektri, nõrkvoolu, vee ja kanalisatsiooni valdkondade

osamudelid. Osamudelite ühildamisel koondmudeli faili selgus, et erinevad osamudelid ei paikne

samas koordinaadistikus. See tähendas, et erinevate osamudelite koordinaatide alguspunkt oli

erinev ja koondmudeliga töö sai jätkuda peale osamudelite koordinaatide täpsustamist.

Koordinaatide täpsustamiseks pöörduti projektis osalevate projekteerimise valdkondade poole,

selleks selgitati välja nende koordinaatsüsteem st. kus asus osamudelis koordinaatide alguspunkt ja

lähtuvalt sellele informatsioonile liigutati vastav osamudel koondmudelis õigele kohale.

Koondmudeli kontrollimisega alustati peale veendumist, et kõik projektis osalevate

projekteerimisvaldkondade osamudelid oleksid koondmudelis samas asukohas. Osamudelite

paiknemist kontrolliti Tekla BIMsight programmis oleva mõõtmise käsklusetega, kus mõõdeti

nende paiknemist vormistatud 2D jooniste põhjal. Peale esimest vastuolude kontrolli sai selgeks, et

koondmudel, mis hõlmas tervet hoonet, on väga raskesti jälgitav. Tulenevalt projekti keerukusest,

kus hoone katus pole horisontaalne ja tehnosüsteemid liiguvad erinevates hoone osades, eri

korrustel, jaotati koondmudel eraldi osamudeliteks. Seejärel jaotati osamudelid veel omakorda

29

väiksemateks osadeks, kus tehnosüsteemid jagunesid korruste ja konstruktsiooni ning arhitektuuri

osamudelid workset’ide1 järgi.

Konstruktsiooni osamudel:

raudbetoon talad: xxxx-TP-EK-Talad;

raudbetoon postid: xxxx-TP-EK-Postid;

teraskonstruktsioonid: xxxx-TP-EK-Teraskonstruktsioonid;

varikatus: xxxx-TP-EK-Varikatus;

seinad: xxxx-TP-EK-Seinad;

vahelaed: xxxx-TP-EK-Vahelaed;

katus: xxxx-TP-EK-Katuslagi;

põrand pinnasel: xxxx-TP-EK-Põrand;

trepid: xxxx-TP-EK-Trepid;

teljed: xxxx-TP-EK-Teljed.

Arhitektuurne osamudel:

siseseinad: xxxx-TP-AR-Seinad;

ripplagi: xxxx-TP-AR-Ripplagi;

ruumi numbrid: xxxx-TP-AR-Ruumi numbrid.

Kommunikatsioonide osamudelid:

0. korrus

ventilatsioon: xxxx-TP-VN-0;

jahutus: xxxx-TP-KJ-0;

küte: xxxx-TP-KT-0;

veevarustus ja kanalisatsioon: xxxx-TP-VK-0;

elekter: xxxx-TP-EL-0;

nõrkvool: xxxx-TP-NS-0.

1. korrus




1 Workset - tehniline lahendus projekteerimise korralduse tõhustamiseks

30




2. korrus







Katus

veevarustus ja kanalisatsioon: xxxx-TP-VK-Katus

Peale osamudelite jaotamist väiksemateks osamudeliteks teostati uus vastuolude kontroll

osamudelite vahel. Selline osamudelite jaotamine lihtsustas oluliselt koondmudeli kontrollija tööd,

näiteks kaasnes sellega võimalus muuta nähtamatuks koondmudelis olevaid elemente tervete

gruppidena, teostada kontrolle koondmudelis väiksemas mahus, tuvastada vastuolusid erinevatel

korrustel jne.

Näiteks:

olukorras, kus oli vaja teostada kontroll katust toestavate talade ja tehnosüsteemide

vastuolude kontrolliks, oli võimalik lülitada nähtamatuks katuslae „xxxx-TP-EK-Katuslagi“

osamudel (Joonis 8), mis tagas oluliselt kiirema ja parema ülevaate, sest selliselt jäid

nähtavaks ainult vajalikud osamudelid;

31

Joonis 7. Tekla BIMsight’i katuslagi nähtav

32

Joonis 8. Tekla BIMsight’i katuslagi nähtamatu

koondmudelis kontrolli teostamist väiksemas mahus oli vajalik selleks, et oleks võimalik

läbi viia vastuolude kontroll ainult tehnosüsteemide ja konkreetsete konstruktsioonide vahel

nt. ainult talade suhtes. Programmis Tekla BIMsight oli aeganõudev sinna sisse viidud

osamudelite kontrollimisel osamudelit IFC siseselt veel väiksemaks jaotada. Programm

võimaldab kontrolli teostada kujul, kus kontrolli reegliteks saab määrata vaid sinna sisse

viidud erinevate IFC failide, nähtaval olevate objektide, valitud objektide, või mudeli

gruppide vahel. Näiteks viies programmi terve konstruktsiooni osamudeli, peab

koondmudelis valima selleks, kas kõik talad, või peitma kõik muud konstruktsioonid peale

talade, et teostada kontrolli vaid talade ja nt. vee ja kanalisatsiooni osamudeli vahel

33

(Joonis 9). Kuna selline tegevus on väga ajamahukas, siis kiirem lahendus on teha

konstruktsiooni osamudel väiksemateks osadeks nt. jaotada osamudel workset’ide2 põhjal;

Joonis 9. Tekla BIMsight’is kontrolli reeglid

vastuolude kontrolli tuvastamine erinevatel korrustel võimaldas koodmudeli kontrollijal

lihtsamalt leida vastuolusid ja samuti aitas see tuvastada korrust, kuhu kuulub vastav

tehnosüsteemi osa. Sellise tegutsemisega sai kontrollija kiiremini ja kergemini teatada

tehnosüsteemide projekteerijale vastuolu asukohta.

2 Workset – tehniline lahendus projekteerimise korralduse tõhustamiseks

34

Koondmudeli kontrollimisele järgnes mudelprojekteerimise koosolek, kus edastatati projektis

osalevatele valdkondadele nende vastutusvaldkonna vastuolud. Vastuolude lahendamist erinevate

valdkondade vahel alustati koosolekulaua taga ning lahendati antud olukord teoreetiliselt. Lepiti

kokku nt. ventilatsiooni ja kütte vaheliste vastuolude lahendus nii, et peale muudatuste teostamist ei

tekiks uusi vastuolusid. Osamudelit korrigeeriti ja vastava osamudeli uuendus laeti koondmudelisse

st. koondmudeli kontrollimise programmis kuvati vastava osamudeli järel uuenduse ikoon.

Uuenduse ikoonile vajutades taaslaeti vastav osamudel koondmudelisse, mille järel kontrollis

koondmudeli koostaja vastavate valdkondade tööd ja teavitas projektis olevaid valdkondi vastuolu

lahendamisest. Osamudelite uuendamisel võis tekkida ohukoht, kus vastava projekteerimise

valdkonna esindaja, kes tavaliselt teostas osamudeleid Tekla BIMsight’i otstarbeks, näiteks puudus

ja esindajat asendas sellel põhjusel keegi teine, selle valdkonna projekteerija. Sellises olukorras

tekkis oht, kus samas valdkonnas kasutatavates tarkvarades olid seadistused erinevad, koostamaks

IFC osamudeleid, ja samuti asus koordinaatide alguspunkt sellel põhjusel erinevas kohas. Selline

viga ilmnes siis, kui uuendati vastavat osamudelit. Tekkinud olukorras tuli tähelepanu pöörata

sellele, et muutes koondmudelis olevat osamudeli asukohta manuaalselt uuesti, siis antud osamudeli

suhtes teostatud kontrolli tulemused kadusid ja kontrollimist tuli alustada algusest.

Näiteks, kui koodmudeli kontrollija oli varasemalt teostanud kontrolli vastavat valdkonda

puudutavas kontrolli reeglis, siis kuvati vastuolude asukohas tähised, mis tähistasid vastuolu

olemasolu. Kuid kui osamudelit uuendades osamudel liikus paigast, tulenes see IFC faili tegemise

seadistustest. Seejärel liigutas koondmudeli kontrollija osamudelit uuesti õigele asukohale ning

muutis seetõttu Tekla BIMsight’is vastava osamudeli koordinaate. Selle tagajärjel kustusid kõik

vastuolud muudetud koordinaatidega osamudeli suhtes ja neid ei kuvatud enam koondmudelis.

5.2. Ettepanekud täpsustuste juhtimiseks

Antud peatükis kirjeldatakse olukorda, kus on kasutusele võetud projekti rakenduskava, mille alusel

juhitakse täpsustusi selliselt, et töö toimuks organiseeritult, plaani järgi. Kasutatud on ka ettevõtte

Novarc Group AS „Mudelprojekteerimise juhendit“.

Lähtuvalt lõputöö kirjutaja varasemast kogemusest, kirjeldatakse koordineerimiskoosolekute

soovituslikku läbiviimist ja sisu.

35

Koosolek nr. 1

Koondmudeli kokku tõstmiseks on vaja läbi viia vastavasisuline esimene koosolek, kus

täpsustatakse koondmudeli koostamise põhimõtteid, selgitatakse välja vajamineva faili formaat ja

lepitakse kokku hoone koordinaatide nullkoht, kus x, y, ja z koordinaat oleks võrdne 0-ga.

Alternatiivina on võimalik selgitada välja ka erinevate valdkondade programmides olevad

nullkohad ja vastavalt sellele informatsioonile koostada tabel, kus on kirjeldatud erinevate

valdkondade poolt koostatud projektide koordinaadid, lähtuvalt telgede paiknemisest. See probleem

esineb enamasti juhul, kui projekti meeskonnad valdkonniti kasutavad erinevaid tarkvaraplatvorme.

Veel on tähtis kokku leppida, milliseid faile soovitakse saada, selleks on mitmeid võimalusi, näiteks

jaotada ühe valdkonna tehtud töö erinevate korruste kaupa, teatud telgede vahemike kaupa, või

terve hoone mahuna. Sellise jagamise mõte seisneb selles, et oleks võimalik kiire ja operatiivne

ülevaade terves hoones olevate osade paiknemisest juhul, kui puuduvad selged piirid. Näiteks

erinevatel korrustel paiknevatest tehnosüsteemidest, mis liiguvad erinevates hoone osades.

Määratakse järgmise koosoleku toimumise koht ja aeg.

Vastavalt koosolekult saadud informatsiooni ja koosoleku protokolli põhjal järgneb töö juba

valdkonniti, kus koostatakse vastavalt esitatud tingimustele failid, mis sisaldavad kokkulepitud

nimetust ja informatsiooni, mille põhjal on võimalik grupeerida vastavad failid valdkondade järgi

kaustadesse, mis omakorda on laetud serverisse koondmudeli kausta. Edasi järgneb töö juba BIM

koordinaatori poolt, kes loob ühise faili.

Koosolek nr. 2

Teisel koosolekul lepitakse kokku vastuolude määratlemine. Vastuolusid on võimalik määratleda

mitmel viisil nt. oluliste vastuoludena, keskmiste vastuoludena, või vähetähtsate vastuoludena,

nende tähistamiseks võib mudelis kasutada näiteks värve. Vastuolude määratlemine sõltub ka

projekti staadiumist, kus elemendid võivad olla kujutatud erinevates detailsuse astmetes. Lisaks

sellele on oluline paika panna projektis olevate valdkondade järjekord. Vastuolude ilmnemisel tuleb

välja iga valdkonna järjestamise olulisus. Erinevate valdkondade järjestamise mõte seisneb selles, et

kui hakatakse projektis läbi viima täpsustusi, siis toimuks see täpselt selles järjekorras, kuidas on eri

valdkonnad järjestatud, et vältida uute vastuolude tekkimist ja muuta vastuolude parandamine

süstemaatiliseks. See järjekord fikseeritakse koosoleku protokolli, kus kirjeldatakse järjekorras

erinevad valdkonnad. Järjestamine sõltub projekti iseloomust ja erinevate valdkondade

36

iseärasustest. Alljärgnevalt on toodud erinevate valdkondade järjekord, mille alusel, vastuolude

esinemisel, hakatakse projektis täpsustusi teostama.

Võimalik järjestamine:

1. arhitektuur;

2. konstruktsioon;

3. vesi ja kanal;

4. ventilatsioon;

5. küte ja jahutus;

6. elekter.

Koosolek nr. 3

Kolmandal koosolekul toimub koondmudelist leitud vastuolude visualiseerimine. Näidatakse

kõikidele projekteerimises osalevatele valdkondade vastuolusid. Iga vastuolu lahendatakse vastavalt

kokkulepitud skeemile, mille lahendus kooskõlastatakse kõikide projekteerimise valdkondadega

koosolekul, keda konkreetne vastuolu puudutab.

Järgnevalt kirjeldatakse vajalikke tegevusi projekti täpsustuste juhtimiseks.

Enne täpsustustega alustamist on vajalik koostada plaan, kus kajastatakse erinevaid valdkondi, kes

projekti on kaasatud (konstruktsioon, arhitektuur, küte, ventilatsioon ja jahutus, vesi ja

kanalisatsioon, elekter, nõrkvool).

Projektides kasutatavad tarkvarad osakondade kaupa, milles töid teostatakse, on järgmised [11]:

arhitektuur: Revit Architecture (detailijoonised AutoCAD);

konstruktsioonid: Revit Structure (detailijoonised AutoCAD Structural Detailing);

ventilatsioon, küte, jahutus, vesi, kanal: MagiCAD for AutoCAD, MagiCAD for Revit;

elekter, nõrkvool: MagiCAD for Revit, CADSPlanner;

valgustatuse arvutamiseks Dialux.

Ehitusettevõtte/tellija ja projekteerimise ettevõtte vahel sõlmitakse leping, milles on kajastatud ka

vormistuse viis, kus on täpselt välja toodud mida soovitakse saada ja millisele kujule see projekt

peab vastama. Projekti tavapäraseks üleandmise kohaks on projektipank, kuhu lisatakse seletuskiri,

joonised ja joonistenimekiri, kus igale joonisele vastab number jooniste nimekirjas. Jooniste

nimekirjas on märge sellest, milline on kehtiv joonis, selle versioon ja vajadusel ka kommentaar.

37

Tavaliselt on kõik üleantavad materjalid vormistatud PDF (Portable Document Format)

dokumendiks. Tänapäeval projekteerimise ettevõtted kasutavad üha enam ka mudelprojekteerimist,

millega kaasneb võimalus anda üle mudel, mis võib sisaldada projektis osalevat ühte valdkonda nt.

konstruktsiooni või ka tervet projekti, kuhu on kaasatud kõik valdkonnad. Sarnaselt 2D jooniste

vormistamisega PDF dokumentideks, on võimalik kõik 3D mudelid vormistada IFC failideks, mis

analoogselt PDF dokumentidele aitavad fikseerida projekti hetkeseisu.

Hoone mudelite jagunemine valdkondade kaupa, kus on toodud faili nimi ja formaat, milles mudelit

esitatakse. Tabelis (Tabel 5) on toodud näitlik hoone mudelifailide jaotamine põhiprojektis.

Tabel 5

Mudelifailide jagunemine [11]

Eriala Faili nimetus Formaat

Arhitektuur, korpus A XXXX-PP-AR-A rvt, ifc

Arhitektuur, korpus B XXXX-PP-AR-B rvt, ifc

Ehituskonstruktsioonid, korpus A, postid XXXX-PP-EK-A-

postid rvt, ifc

Ehituskonstruktsioonid, korpus A, vahelaed XXXX-PP-EK-A-

vahelaed rvt, ifc

Ehituskonstruktsioonid, korpus B XXXX-PP-EK-B rvt, ifc

Küte, korpus A, 1.korrus XXXX-PP-KK-A1 dwg, ifc

Küte, korpus A, 2.korrus XXXX-PP-KK-A2 dwg, ifc

Küte, korpus B, 1.korrus XXXX-PP-KK-B1 dwg, ifc

Küte, korpus B, 2.korrus XXXX-PP-KK-B2 dwg, ifc

Ventilatsioon, korpus A, 1.korrus XXXX-PP-KV-A1 rvt, dwg,

ifc Ventilatsioon, korpus A, 2.korrus XXXX-PP-KV-A2 rvt, dwg,

ifc Ventilatsioon, korpus B, 1.korrus XXXX-PP-KV-B1 rvt, dwg,

ifc Ventilatsioon, korpus B, 2.korrus XXXX-PP-KV-B2 rvt, dwg,

ifc Jahutus XXXX-PP-KJ dwg, ifc

Veevarustus ja kanalisatsioon, korpus A,

1.korrus XXXX-PP-VK-A1 dwg, ifc

Veevarustus ja kanalisatsioon, korpus A,

2.korrus XXXX-PP-VK-A2 dwg, ifc

Veevarustus ja kanalisatsioon, korpus B,

1.korrus XXXX-PP-VK -A1 dwg, ifc

Veevarustus ja kanalisatsioon, korpus B,

2.korrus XXXX-PP-VK -A2 dwg, ifc

Elekter, korpus A XXXX-PP-EL-A1 dwg, ifc

Elekter, korpus A XXXX-PP-EL-A2 dwg, ifc

Elekter, korpus B XXXX-PP-EL-B1 dwg, ifc

Elekter, korpus B XXXX-PP-EL-B2 dwg, ifc

Mudelis on tähtis ka erinevate tehnosüsteemide värvide järgi jagunemine. Sellise värvide

jagunemise eesmärgiks on see, et koondmudelis oleks võimalik kiiresti tuvastada iga tehniline

38

süsteem või selle osa. Alljärgnevalt on toodud erinevate tehnosüsteemide jagumine värvide järgi

mudelis (Tabel 6).

Tabel 6

Tehnosüsteemide jagunemine [11]

Külm vesi, sinine

Soevesi, punane

Ringlusvesi, AutoCAD-

230

Küte, tagastuv, cyan

Küte, pealevool, magenta

VN, õhuvõtt, AutoCAD-

140

VN, sissepuhe,

AutoCAD-20

VN, väljatõmme,

AutoCAD-40

VN, väljavise (heitõhk),

AutoCAD-13

Olmekanalisatsioon,

AutoCAD-34

Sadevee kanalisatsioon,

AutoCAD-53

Elekter, AutoCAD -94

Elekter, AutoCAD -91

Sadevee kanalisatsioon,

AutoCAD-53

Tervet projekti kajastavat mudelit, kuhu on kokku tõstetud erinevate valdkondade mudelid,

nimetatakse koondmudeliks. Koondmudel on mudel, millega on võimalik visualiseerida erinevate

valdkondade tehtud tööd, projekti erinevates staadiumites

39

Projekteerimise meeskonda juhib projektis projekteerimise projektijuht, kes vastutab projekti

terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Projektijuhi ülesanneteks on projekteerimistööde

juhtimine ja planeerimine ning et oleks tagatud tähtaegadest kinni pidamine. Lisaks sellele tuleb

projekteerimise projektijuhil käia ametiasutustes läbirääkimistel ja hankida kooskõlastused ning

kontrollida lepingute täitmist. Ülesannete hulka kuulub ka projekteerimiskoosolekute korraldamine,

projekteerija ja tellija vahelise informatsiooni vahetus ning vajalike dokumentatsioonide

vormistamine.

Projekti projekteerimise meeskond koosneb osakonnajuhatajast, vastutavast spetsialistist,

projekteerijatest ja tehnikutest. Osakonnajuhataja vastutab osakonnas mudelprojekteerimise

rakendamise eest ning jaotab erinevaid töid projekteerijate ja tehnikute vahel. Vastutava spetsialisti

ülesandeks on koordineerida mudelprojekteerimise tööd osakonnasiseselt ja vastutada teostatava

projekti kvaliteedi eest. Projekteerija koostab tellija lähteülesande alusel projektlahenduse, mis

vastab kehtivatele projekteerimisnormidele ja tellija poolt esitatud nõudmistele. Tehniku ülesandeks

on vastavalt projekteerija poolt antud juhistele modelleerida ehitusinfomudel ja koostada sellest

lähtuvalt joonised. Mudelprojekteerimine toimub erinevate valdkondade kaupa ühises Central file’s,

kus igal projektis osaleval projekteerijal ja tehnikul on enda nimeline Local file, milles töid

teostatakse. Täpsemalt kajastatakse Central file’i olemust peatükis 7.

Peale esimest koosolekut alustab BIM koordinaator tööd osamudelite laadimisega ühisesse

koondmudelisse, kus vajadusel korrigeeritakse koordinaattabeli põhjal üksiku mudelfaili paiknemist

koondmudelis. Seejärel kontrollitakse kõikidelt valdkondadelt saadud mudeleid, kas koostatud

mudelid vastavad nõutud tingimustele ja kas neis sisalduv vajalik informatsioon on õige.

Koondmudeli faili korrektsust kontrollib BIM koordinaator esmalt visuaalse vaatlusega. Järgmisel

etapil võetakse aluseks juba varasemalt vormistatud projekti joonised, mille põhjal mõõdetakse

vastava valdkonna paiknemine koondmudelis. Juhul, kui BIM koordinaator leiab, et

koondmudelisse sisestatud fail ei ole vastavuses koordinaattabelis antud koordinaatidele,

täpsustatakse neid ja uuendatakse koordinaattabelit vastavalt korrektsetele koordinaatidele.

Koordinaatide kontrollimisel, koondmudeli korrektsusel ning üksikute failide õiges kohas

paiknemisel, on väga suur kaal koondmudeli kokku tõstmisel. Sellest sõltub edasise töö täpsus ning

usaldusväärsus.

Peale teist koosolekut on BIM koordinaatori järgmiseks ülesandeks salvestada korrektne

koondmudel projekti kataloogi, koondmudeli kausta, kus kõikidel projektis osalevatel pooltel on

võimalik tutvuda koondmudeliga. Koondmudeli fail nimetatakse vastavalt projekti numbrile ja

40

nimetusele ning faili nimetuse lõppu lisatakse kuupäev, mis tähistab salvestamise kuupäeva. Edasi

alustab tööd BIM koordinaator koondmudeli kontrollimisega. Selle tegevusega selgitatakse välja

vastuolud või vastuolude puudumine erinevate valdkondade vahel. Vastuolude ilmnemisel

fikseeritakse need vastavas raportis eraldi failina, või koondmudelis, kus tähistatakse vastav

vastuolu kas pildina, või vastavalt olulisusele kasutatakse märgistamiseks kokkulepitud värvi

(Joonis 10).

Joonis 10. Tekla BIMsight’is vastuolu märkimine

Kontrollitud koondmudel salvestatakse vastavalt kontrolli lõpetamise kuupäevaga. Seejärel teavitab

BIM koordinaator kõiki projektis osalevaid projekteerimise valdkondi kontrollimise lõppemisest.

BIM koordinaator määrab kolmanda koosoleku toimumise koha ja aja.

41

Koondmudeli kontrollimine ja täpsustuste sisseviimine jätkub selle hetkeni, kuni leitakse, et

projektis puuduvad vastuolud ja projekt vastab tellija poolt esitatud nõuetele (näiteks EVS 811:

2012).

Selle näite põhjal oleks Eestis vaja lisaks projekteerimise projektijuhi ametikohale isikut, kes

vastutaks osakondadevaheliselt mudelprojekteerimise protsessi korraldamise ja projekti kvaliteedi

eest. Selline vajadus tuleneb sellest, et projekteerimise projektijuhil, projekteerijal ja samuti ka

tehnikul, on väga palju tööülesandeid, mille täitmine nõuab aega. Tulenevalt suurest töökoormusest,

mis on omakorda seotud kiiresti lähenevate tähtaegadega, tuleks jaotada tööülesanded suurema

hulga inimeste vahel selleks, et projekti kvaliteet oleks tagatud.

Omapoolse lahendusena näeb autor mudelprojekteerimise projekteerimismeeskonnas lisaks eelpool

nimetatud ametikohtadele veel BIM koordinaatorit, kelle ülesandeks oleks koordineerida kogu

mudelprojekteerimise projekti protsessi osakondadevaheliselt. BIM koordinaator teostab jooksvalt

vastuolude kontrolli, mis elimineerib võimaluse, et projekteerimise lõppfaasiks on tekkinud

olukord, kus projektis esineb mitmeid vastuolusid. Töö autori kogemuste põhjal tänasel päeval

antud ametikohta laialdaselt ei kasutata, kuid see oleks vajalik selleks, et vähendada

projekteerimisel tekkivaid vastuolusid. BIM koordinaatori kaasamine mudelprojekteerimises tagaks

projektide parema kvaliteedi.

42

AUTODESK REVIT WORKSETS 6.

6.1. Mis on Workset’id

Autodesk Revit, edaspidi Revit, projekti on võimalik jaotada workset’ideks. Workset’id on hoone

elementide kogu (nagu näiteks põrandad, seinad, uksed, trepid jne.). Revit projektis on kasutajatel

võimalus valida välja kõik workset’id, või ainult valitud element workset’ina. Kõik ülejäänud

meeskonnaliikmed võivad vaadata neid elemente või workset’e, aga neil puudub võimalus neid

muuta, see hoiab ära võimalikke konflikte projektis. Sellisel viisil, töötab workset’ide funktsioon

sarnaselt nagu AutoCAD tarkvaras External References (xrefs), aga täiendava lisavõimalusena on

võimalik koordineerida muudatusi kasutajate vahel. [12]

Meeskonnaliikmed lisavad ja muudavad elemente workset’ides, mis omakorda võimaldab teha tööd

local file’is läbi interneti, või nende enda kõvakettal ja avaldada tehtud töö central file’is, neile

sobilikul ajal. Meeskonnaliikmetel on võimalus uuendada enda local file’i igal ajal kõige uuemate

muudatustega, mida teised meeskonnaliikmed on publitseerinud. Selline võimalus tööd uuesti

laadida selleks, et näha muudatusi, on sarnane xref’’i töökorraldusega. [12]

Workset’id on optimeeritud toetamaks meeskonnatööd ühe hoone puhul. Projektid, mis hõlmavad

mitmeid hooneid ja on paigutatud nii, nagu näiteks ülikoolilinnakud, tuleks kasutada Revit’i

funktsionaalsust ja siduda erinevad Revit’i failid Revit Model Linking käsuga. Sellisena on võimalik

iga üksikut hoonet organiseerida tema enda workset’idega. [12]

6.2. Kuidas luua workset’e

1. Avada Local fail, mis on tehtud Central failist;

2. Vajutada Collaborate vaheribal olevale Workset ikoonile;

3. Workset dialoogi aknas, vajutada nupule „New“;

4. Uue workset’i aknas sisestada uus nimi loodavale workset’ile;

5. Et näha workset’i kõigis projekti vaadetes, valida Visible in all views

43

Eemaldada see linnuke, kui soovitakse seda workset’i kuvada ainult selles vaates, kus see on

spetsiaalselt sisselülitatud.

Hilisemalt on võimalik workset’i nähtavust muuta Visibility/Graphiks dialoogiaknas.

Tähelepanek: kasvatatakse jõudlust, kui peita workset’id, mida ei ole vaja hetkel

käimasoleva töö tegemiseks Local failis;

6. Vajutada „OK“;

Uus workset kuvatakse workset’ide nimekirjas; see on muudetav ja kasutajanimi kuvatakse

seal kui omanikuna.

7. Kui ollakse lõpetanud workset’ide tegemise vajutada „OK“ ja sulgeda Workset’ide

dialoogiaken;

8. Kui lisatakse ainult üks uus workset, siis Revit küsib, „Kas soovite muuta äsja loodud

workset’i aktiivseks.“ Vajutada vastuseks kas „Yes“ või „No“. [13]

6.3. Kuidas liigutada elemente erinevate workset’ide vahel

Peale seda kui projekt on jagatud elementideks, kus iga element tähistab hoone ühe osa workset’i,

on võimalik mistahes osa liigutada erinevate workset’ide vahel, vahetades workset’i omadust

omaduste dialoogi aknas. [12]

Kui töötada jagatud projektis, siis tuleb täpsustada aktiivne Workset. Uuena loodud mudeli element

näiteks „Tala“ paigaldatakse sel hetkel aktiivsesse Workset’i. Elemendid, mis on spetsiaalselt sellele

vaatele mõeldud, nagu näiteks annotatsioonid ja mõõtmed, on automaatsed ning need paigaldatakse

vastavalt selle vaate workset’i hetkevaatesse. [12]

44

CENTRAL FILE 7.

7.1. Mis on Central file

Central file talletab jooksvalt workset’ide informatsiooni projektis.

Central file käitub nagu jaotuspunkt, avaldades tehtud töö teistele meeskonnaliikmetele. Kõik

kasutajad peaksid salvestama enda Local file’i ja töötama Local file’ga. Central file’i uuendatakse

selliselt, et töötades Local file’is, sünkroniseeritakse Local file’i Central file’iga, mille järel

toimuvad uuendused või muudatused Central file’is. Teistele meeskonnaliikmetele saabuvad

uuendused või muudatused siis, kui kasutajad enda Local file’i sünkroniseerivad Central file’iga.

[12]

7.2. Central file’i genereerimine ja selle asukoht

1. File menüüst valida „Save As“ või „Save“;

2. Save As dialoogi aknas, saab anda projektile nimetuse ja valida failile sobiv asukoht.

Vajutades nuppu „Options“ avaneb dialoogiaken File Save Options, kus tuleb jälgida, et

„Make this the Central location after save“, oleks automaatselt valitud. See valik on alati

automaatselt valitud, kui salvestate Reviti mudeli esimest korda peale seda, kui olete

aktiviseerinud workset’id;

3. Seejärel vajutada nupule „Save“.

Nüüd on projektil Central file. Tähelepanekuna võib välja tuua selle, et tööd Central file’is ei tehta.

Kõik meeskonnaliikmed võiksid omada enda Local file’i, mis on salvestatud koopia Central file’ist

ja siis sünkroniseerida enda tehtud tööd Central file’i tagasi. [12]

45

KOKKUVÕTE

Käesoleva lõputöö, „Rakenduskava kasutamine projekteerimise juhtimiseks”, eesmärgiks oli

selgitada rakenduskava vajalikkust projekteerimise täpsustuste juhtimisel ning kirjeldada

rakenduskava olulisemaid punkte. Lõputöö koostamisel tugineti eelkõige veel avaldamata

materjalile, milleks oli „Projekti rakenduskava“ ning lisaks kasutati veel erinevaid allikaid (nt.

mitmeid juhendeid, avalikke internetiallikaid ja isiklikku kogemust). Lähtudes hetkel avaldamata

materjalist, „Projekti rakenduskava“, jõuti selgusele, et rakenduskava järgimine projekteerimise

täpsustuste juhtimisel, on vajalik, et töö toimuks organiseerutilt, vastavalt koostatud plaanile.

Lõputöö esimeses pooles oli selgitatud projekti rakenduskava olemust ja struktuuri ning toodud

välja erinevate ehitusinfo modelleerimisega seotud ametid. Selgus, et järgides projekti

rakenduskava on võimalik hoida kokku projekteerimiseks kuluvat aega, vigade hulga vähenemise

arvelt. Samuti kajastati erinevaid maailmapraktikaid, kus selgus, et ühte projekti on mõistlik kaasata

mitu spetsialisti, näiteks BIM juht ja BIM koordinaator, kes vastutavad mudelprojekteerimise

valdkonnas erinevate osade eest.

Lõputöö teises osas selgitati mudelprojekteerimise projektides kasutatavaid detailsusastmeid, mis

kindlustavad tähtaegadest kinnipidamise. Erinevate detailsusastmete kasutamisega on võimalik

ennetada mittevajaliku informatsiooni lisamist mudelisse. Eestis puudub aga sellekohane

juhenddokument, mis käsitleks modelleerimise andmesisu, mida oleks vaja mingiks projekti

staadiumiks. Seevastu on maailmas olemas sellekohased praktikad, mida kasutatakse

valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks.

Lisaks analüüsiti olukorda Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone näitel, kus täpsustusi oli juhitud

rakenduskava järgimata. Kirjeldatud olukord tõi probleemi selgemalt esile ning jõuti järeldusele, et

praegune olukord on ebaefektiivne. Projekti juhib projekteerimise projektijuht, kes koordineerib

tervet projekti käekäiku, vastutades projekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest.

Projekteerimisega, ehk siis oma vastutusvaldkonna modelleerimisega, tegeleb teine pool. Tööst tuli

välja probleem, et ei kasutata spetsialisti, kes teostaks kontrolli mudelprojekteerimise projekti

kvaliteedile, sest antud osapooled ei suuda ajalise piirangu tõttu seda teha. Töös selgus ka, et

46

ainuüksi projekteerimise projektijuhi ametist ei piisa mudelprojekteerimise projektiga tegelemiseks,

sest puuduvad üksikasjalikud teadmised ja oskused mudelprojekteerimise valdkonnast. Vajalik

oleks tegutsemine, kus lisaks projekteerimise projektijuhile oleks projekti kaasatud ka inimene,

kellel oleksid olemas spetsiifilised teadmised mudelprojekteerimise tehnilistest osadest ja nende

järgmisest.

Antud lõputöös selgus, et tänapäeval, pidevalt arenevas maailmas, on vajalik muuta projektide

elluviimine efektiivsemaks ning panna samal ajal ka projektis osalejad sujuvamalt töötama. Selline

tegutsemine tagab selle, et olemasolevat ressurssi kasutatakse otstarbekamalt, mille käigus

muudetakse ka kogu tööprotsess tõhusamaks.

47

SUMMARY

Using an Operational Programme to Manage Changes During Modelling

The purpose of this thesis, entitled ‘Using an operational programme to manage changes during

modelling’, is to explain the need for an operational programme and to highlight the main points of

the programme. The thesis is based on public web sources, as well as a range of guidelines and

personal experience in managing changes on projects using building information modelling.

Various fields of life have undergone major changes in recent times. One of the biggest sectors in

which continuous development and progress is taking place through the use of different types of

technology is construction.

Teamwork has become a topical issue, as has as increasing its efficiency. In order to implement a

project without setbacks, it is advisable to use an operational programme. Such a programme is

necessary because it covers the themes that are needed for the implementation of information

modelling. By following an operational programme, all parties to a project understand the project in

the same way, which in turn makes teamwork more seamless. Following an operational programme

helps save time on modelling because it ensures fewer mistakes, and therefore fewer changes need

to be made to adjust design errors.

Since construction projects all over the world have become more complex, several specialists

responsible for different fields (of building information modelling) are needed on one project. The

efficiency of this is also proved by global practice.

In order to ensure the availability of the information necessary for a given stage of a project, various

levels and scopes of detail are used in building information modelling. Since modelling is related to

meeting deadlines, it is important to save time in order to avoid situations where a model is too

complex i.e. situations where more information is added to a model than is necessary. Therefore,

the volume of modelling needed for a particular stage of a project has to be clear.

48

The thesis analyses various situations in which changes are managed without a clear plan and

describes specific examples and situations that can arise when an operational programme is not

followed. In order to solve problems, guidelines for effective action are given.

The first part of the thesis explains the nature and structure of an operational programme and

highlights various professions connected to the building of information modelling. Here it emerges

that it is possible to save some of the time spent modelling by following an operational programme,

which reduces the number of mistakes made. Global practice is also described, wherein it emerges

that it makes sense to involve several specialists in the same project – for example, a BIM manager

and BIM co-ordinator who are responsible for different parts of building information modelling.

The second part of the thesis explains the levels of detail used in building information modelling,

which help in meeting deadlines. Models that are too complex can be avoided by implementing

different levels of detail, which in turn helps to prevent unnecessary information being added to a

model.

In addition, a situation where an operational programme was not followed is examined. The

situation described makes the problem clearer, with the conclusion being that compared to the rest

of the world the current situation in Estonia is ineffective. The project is led by a project manager

who co-ordinates the entire project and is responsible for its integrity and for the compatibility of its

parts. Modelling their own field of responsibility is done by the other side. The thesis notes that

specialists who check the quality of projects using a building information model are not being used:

parties to projects cannot do so due to time restrictions. It becomes evident from the thesis that the

position of project manager alone is insufficient when dealing with projects using building

information modelling, since they lack detailed knowledge and skills in the subject. What is needed

in addition to a project manager is the inclusion of a person with specific knowledge of the

technical parts of building information modelling and how to follow them.

The thesis makes it clear that in today’s constantly developing world it is necessary to make the

implementation of projects more effective and to ensure that the parties to a project work together

more seamlessly. This guarantees the purposeful use of existing resources, which makes the work

process as a whole more efficient.

49

VIIDATUD ALLIKAD

[1] A. (UK), „www.aecuk.wordpress.com/,“ [Võrgumaterjal]. Available:

https://aecuk.files.wordpress.com/2012/09/aecukbimprotocol-v2-0.pdf. [Kasutatud 15.

aprill, 2015].

[2] b. Finland ja E. Standardikeskus, „www.rkas.ee,“ [Võrgumaterjal]. Available:

http://www.rkas.ee/parim-praktika/cobim-2012. [Kasutatud 15. aprill, 2015].

[3] B. a. C. Authority, „www.corenet.gov.sg,“ [Võrgumaterjal]. Available:

http://www.corenet.gov.sg/integrated_submission/bim/BIM/Singapore_BIM_Guide_Versio

n_1.pdf. [Kasutatud 15. aprill, 2015].

[4] T. U. D. o. V. A. O. o. C. a. F. Managment, „www.cfa.va.gov,“ [Võrgumaterjal]. Available:

http://www.cfm.va.gov/til/bim/BIMguide/lifecycle.htm. [Kasutatud 16. aprill, 2015].

[5] H. K. I. o. B. I. Modelling, „www.hkibim.org,“ [Võrgumaterjal]. Available:

http://www.hkibim.org/wp-content/uploads/2011/08/HKIBIM_Specification-Rev3-0.pdf.

[Kasutatud 11. aprill, 2015].

[6] Grunley Construction Company, „GRUNLEY,“ [Võrgumaterjal]. Available:

http://grunley.com/careers/bim-coordinator. [Kasutatud 12. aprill, 2015].

[7] Kiker, Mark W., „BIM Manager,“ [Võrgumaterjal]. Available:

http://www.bimmanager.com/wp-content/uploads/2008/11/bim-manager-job-

description.pdf. [Kasutatud 12. aprill, 2015].

[8] AIA Contract Document G202-2013, „BIMFORUM,“ [Võrgumaterjal]. Available:

http://bimforum.org/wp-content/uploads/2013/08/2013-LOD-Specification.pdf. [Kasutatud

8. aprill, 2015].

[9] R. Liias, E. Witt, A. Alt, S. Saidla, „www.ttu.ee,“ [Võrgumaterjal]. Available:

http://www.ttu.ee/public/e/ehitusteaduskond/Instituudid/Ehitustootluse_instituut/Seminarid/

Kirjanduse_ulevaade_v20130901.pdf. [Kasutatud 20. aprill, 2015].

50

[10] M. H. A. -. B. C. CATALOGUE, „www.mth.com,“ [Võrgumaterjal]. Available:

http://mth.com/~/media/Files/com/BIM/LOD%20Building%20Component%20Catalogue%

20v1_2_1%20UK_september%202014.pdf. [Kasutatud 15. aprill, 2015].

[11] Novarc, „Mudelprojekteerimise juhend,“ Novarc, Tallinnn, 2015.

[12] Autodesk, „Autodesk,“ [Võrgumaterjal]. Available:

http://images.autodesk.com/latin_am_main/files/Multi_User_Collaboration_Revit_8-10.pdf.

[Kasutatud 7. aprill, 2015].

[13] Autodesk Revit, „Autodesk Revit,“ [Võrgumaterjal]. Available:

http://help.autodesk.com/view/RVT/2014/ENU/?guid=GUID-D5ED15A6-C652-4E7F-

8C1F-F6966376A490. [Kasutatud 7. aprill, 2015].

Documents

RAKENDUSKAVA KASUTAMINE PROJEKTEERIMISE …eprints.tktk.ee/1318/1/Rakenduskava_kasutamine_projekteerimise... · Karl Orumets RAKENDUSKAVA KASUTAMINE PROJEKTEERIMISE JUHTIMISEKS LÕPUTÖÖ