Raplamaa Ühistöö nr 15, 9. aprill 2014

Nr. 15 (119) 9. aprill 2014Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 4. lk

Jätkub lk 2

Pühapäeval kogunes Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oma kongressile Rahvusraamatukogu suurde saali. Valitud delegaate oli 338, kes esindasid erkonna 7710 liiget, mis on ühtlasi neljas erakond Eestis.

Kongress algas hümni laulmisega, mida toetas segakoor.Tervituslaused olid president Rüütlilt.Erakonna esimees Mart Helme alustas oma avakõnet mõtetega kaks aastat tagasi, kui Põltsamaal uuene-

miskongressi korraldati, oli kaalukausil selle erakonna ellujäämine. Langetati rida olulisi strateegilisi otsuseid, mida asuti järgnevalt ka lausa hambad ristis ellu viima. Erakonna maine oli porri tallatud, tollased tegijad teiste erakondade poolt üles ostetud või laiali jooksnud, raha asemel olid erakonnal kaelas võlad ühe miljoni krooni ulatuses ning tollane organisatsioon paljudes piirkondades täiesti välja surnud.

EKRE pidas kongressi

Raplamaa Ühistöö 2

Jätkub 3. lk

Mart Helme: „Aasta tagasi Mustpeade majas järg-mist kongressi pidades olime ennast juba jalule ajanud. Seisime, kuigi veel võib-olla ebakindlalt, aga siiski juba hirmuta, nagu võiks erakonda oodata sundlikvideeri-mine, ülevõtmine konkurentide poolt või laostamine võlanõudjate poolt. Vaatasime tulevikku lootusrikkalt ja tegime plaane suurde poliitikasse tagasitulekuks.

Täna oleme taas koos ja kellegil ei tule pähegi mõte, nagu võitleks erakond veel ellujäämise eest kusagil perifeerias vaikselt tiksuva klubilise üritusena. Aastal 2014 oleme me suures poliitikas tagasi ja ka parima tahtmise juures pole enam võimalik meie olemasolu täielikult ignoreerida, kuigi sellesuunalised püüdlused muidugi jätkuvad.

Me ei lase ennast sellest heidutada. Me juhindume 20. sajandi ühe mõjukama poliitiku, briti konservatiivi Winston Churchilli kabinetiseinal rippunud loosun-gist, mis tõdes, et „ edu on liikumine luhtumisest luh-

tumisse, kaotamata selle juures vaimustust“. Erakonna esimehena, kes üle kogu Eesti kõige rohkem meie piir-kondade ja erakonna aktivistidega kohtub, võin teile kinnitada: meil on üha rohkem neid, keda vaimusta-vad meie erakonna eesmärgid, keda vaimustab see, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ainus tõeliselt eestimeelne partei. Partei, mis ei sõltu äriringkondade diktaadist või välisriikides niite tõmbavate peremeeste manipulatsioonidest. Ja just niisuguse, eesti rahva era-konnana võitleme me täna kõigi raskuste kiuste selgelt ja ühemõtteliselt selle nimel, et murda läbi poliitika kõrgliigasse.

Selles kõrgliigas ei taha me saada veel üheks partne-riks toolimängus. Kõrgliigas näeme lihtsalt võimalust teha seda, mis on meie erakonna tõeline missioon: lü-kata Eesti riigilaev lahti stagnatsioonimadalikult mil-lele praegused riigierakonnad on selle juhtinud, püs-

Erakonna esimees Mart Helme kõnetoolis.

EKRE pidas kongressiAlgus 1. lk


Algus 1. lk

titada meie riigi ja rahva ette uued suured ülesanded, milledeks on eestlaste hoidmine oma kodumaal, välis-maale läinute kojutoomine, kogu Eesti taaskolonisee-rimine eestlaste poolt, demograafilise kriisi võitmiseks kompleksse majanduslike ja moraalsete meetmete pa-keti elluviimine, tõeliselt tootliku rahvusliku majan-duse taastamine, inimeste vabastamine võõramaiste pankade võlaorjusest jne.

See, et oleme missioonierakond, pole jäänud ini-mestele märkamata. Usun, et just tänu sellele on meie-ga viimase kahe aasta jooksul ühinenud ligemale 400 uut liiget. Teiste hulgas on meiega liitunud hulgaliselt ka noori, kes ühel hetkel peavad ju vanemalt põlvkon-nalt teatepulga üle võtma. Meie noored on organisee-runud ja võtnud endale nimeks Sinine Äratus. Soovin neile kui uue rahvusliku ärkamisaja heerolditele jõudu ja jätkuvat vaimustust.

Kõige saavutatu peale vaatamata pole me naiivsed. Eelnevad aastad on näidanud, et kuldkandikul meile

Briti Iseseisvuspartei UKIP nimel europarlamendi saadik, konservatiiv Roger Helmer.

EKRE pidas kongressi

midagi kätte ei tooda. Erinevalt riigierakondadest, kes on endale oma olemasolu kindlustamiseks eraldanud miljoneid eurosid, peame meie oskama hakkama saa-da vaid piskuga. Piltlikult öeldes peame olema napi laskemoonavaruga täpsuskütid, kelle iga lask läheb täppi. Me harjutame seda – ja mulle tundub, et üha edukamalt. Siinkohal tahan tänada kõiki meie liik-meid, kes on usinalt tasunud liikmemaksu ning teinud hulgaliselt ka vabatahtlikke annetusi. Tegelikult võin käe südame peale panna ja öelda, et selle panuseta po-leks me õigupoolest kusagile jõudnud.“

Kongressi päevaks ilmus ka esimene erakonna enda ajaleht paberkandjal. Avaldati täispikk nimekiri kandi-daatidest eurovalimisteks, kus esinumbriks on Martin Helme. Nimekirjas on lisaks poliitikutele ka mitmeid erialade asjtundjaid.

Aga kuidas edasi? Mart Helme: „ Nüüd tuleb rääkida valitsuse inter-


ventsionistlikust investeerimispoliitikast, mille teravik peab olema suunatud maapiirkondadesse, tuleb rää-kida kodumaise lisaväärtust tootva majanduse ja väi-keettevõtluse arendamisest ning lahtirakendamisest euroliidu lämmatavate direktiivide kägistusest, tuleb rääkida inimeste paindliku ümberõppe süsteemi loo-misest ja seda mitte üksnes riigi kulul vaid ka ümberk-valifitseeritud tööjõudu vajavate ettevõtete osalusel, tuleb rääkida senise arstiabisüsteemi muutmisest, et tasuta arstiabi, s.h. hambaravi jõuaks meie hambutuks muutuva Eesti igasse kolkasse, tuleb rääkida vanuri-te kasvavale massile inimväärse vanaduspõlve loomi-se perspektiividest, tuleb rääkida puuetega inimeste probleemide lahendamise viisidest, tuleb rääkida ees-tikeelse kõrghariduse ja doktoriõppe probleemide-puntra lahtiharutamisest, tuleb rääkida konsensuse saavutamisest maavarade kaevandamiseks ja odava elektrienergia tagamisest meie majanduse konkurent-

EKRE pidas kongressiAlgus 1. lk

sivõime tõstmiseks… Ühesõnaga: elu ei seisa paigal, hoolimata sellest, et riigis valitseb stagnatsioon.

Meil, eestlastel on oma vorm – meie püha Eesti riik. Meil on ka ühtekuuluvuse teadvus – mõelgem vaid laulupidudele, mõelgem meie laulvale revolutsioonile. Just kõige selle peale mõeldes läheb Eesti Konserva-tiivne Rahvaerakond eelseisvatele europarlameni va-limistele loosungiga „Meie Eesti eest – rahvusriikide Euroopa eest!“

Erakonna kongressi tulid tervitama Briti Iseseis-vuspartei UKIP nimel europarlamendi saadik, kon-servatiiv Roger Helmer, sõprusparteide poolt Läti valitsuspartei „Visu Latvija“ esindaja Ritvars Jansons, Leedu erakonna „Rahvusliku Liit“ esindaja Manvydas Almonaitis.

Kongressil käisA. Aju

Eesti Koerte Pääste Selts MTÜ Head sõbrad, täname teid, et olete meid toetanud!

Hetkel on kutside söögivarud otsa korral ning palume teid jällegi appi! Kui Sinul hea inimene on võimalik annetada

koerte söögi ostmiseks kasvõi mõni euro, on meie neljajalgsed lõputult tänulikud,

sest nende oma peremees ei suutnud, võibolla ei tahtnud, ega olnud võimalik seda teha.

Meile on võimalus annetada:EE832200221055925168 Eesti Koerte Pääste Selts MTÜ ja

info tel teel: 554 0518


Jätkub 6. leheküljel

Mary Jordan ütleb-ole gei ja ole õnnelik.

sustada meie põliseestlaste eest neid asju, mis meile jäigalt sobimatud.

Pole vaja olla just eriline mõttegigant või geenius taipamaks, et see nn “sooneutraalse seaduse” või “kooseluseaduse” (loe: mingi paljusõnalise demagoo-gilise häma) abil üritatakse vägisi vastu rahva tahet suruda läbi pederastiat ja lesbismi mahitavat seadust. Ehk maakeeles väljendatuna: avalik saladus on, et selle sõnademulina abil üritatakse mis iganes moel ühis-konna enamuse tahte vastaselt legaliseerida peamiselt homosuhteid, milleks pragmaatilises mõttes puudub igasugune vajadus. Kõik muud asjad, mida see seadu-semuudatus sisaldab (lapsed, muud peresuhted jms.) on seejuures täiesti teisejärgulised ning hämamiseks mõeldud ballast. Prevaleerivaks sooviks on vaid nn. euroopalike väärtuste ja peavoolu tugeva surve tõttu” vägisi normaliseerida ning mahitada pederastiat ning lesbismi ja püüda presenteerida neid, kui “tavasek-suaalsusega täiesti võrdväärset, kuid lihtsalt teistsugust nn. orientatsiooni.

Eelmises riigis pandi homod vangi. Homoelu oli ülisalajane ja seda häbeneti. Tänases Vene riigis on igasugune homopropaganda rangelt keelatud ja see toob kaasa kriminaalkaristuse. Vabaduse saabumine tõi kaasa ka linnukevade samasooiharate elus. Roh-kem küll vabanenud maades. Seda uut ärkamist ni-metavad nad kapist väljatulemiseks.

Meie riigimeedia on oma propagandamasina täi-stuuridel tööle pannud ja uusi partnerlusseadust ülis-tavaid artikleid ilmub viimastel päevadel lagedale nagu Vändrast saelaudu.

Näiteks olgu toodud Eesti Ekspressi ajakirjanik Krister Kivi, kelle sõnul tuleks kooseluseadus nii kii-resti vastu võtta kui võimalik: „Julgeksin arvata, et just nimelt aega ei ole; et kiire ongi; et poliitiliselt on selle teemaga niigi viivitatud juba üle poole aastakümne.“ Võimalikult kiiret liikumist kooseluseaduse suunas on igal võimalusel taga igatsenud ka Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves.

Kohale on toodud on ka Erik-Niiles Krossi välis-maalasest naine, kes nõuab nüüd siin, et tsiviilpart-nerlus tuleb seadustada. Jääb mulje, et tahetakse ot-

Kooseluseadus, mis see veel on?


Algus 5. lkImre Sooäär ja Rait Maruste Reformierakonnast, Jaak Allik ja Andres Anvelt sotsidest ning Mailis Reps ja Olga Sõtnik Keskerakonnast.

Töörühmas oli ka IRL-i liige Liisa Pakosta. Erakon-na survel võttis ta seaduseelnõult oma toetuse tagasi. IRLi fraktsioonist on kooseluseadust toetanud partei-tu Juku-Kalle Raid, kuid tema lahkus parlamenditöölt.

On selge, et erakonnad on algselt üritanud jagada vastutust, kuid tänaseks on IRL- i fraktsioon teatanud, et nad ei poolda kooseluseadust ja samas suunas tun-dub liikuvat ka Keskkerakonna fraktsioon. Ka see on väga hea uudis!

Üks on aga kindel. Parlamendivalimisteni on jää-nud vähem kui aasta ja meie peame kodanikena näita-ma üles oma sirgeselgsust!

Pidagem meeles need ülalkirjutatud nimed ja pi-dagem meeles ka seda, et kõige agaramalt on kooselu-seadust edendamas Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond.

Selleks, et riik saaks tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist läbi aegade, peab riik kaitsma pere-konda. Ja just sellel põhjusel ütleb meie põhiseaduse § 27 selgesõnaliselt, et Eestis on „perekond rahva püsi-mise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kait-se all“. Rõhutan, et eesti perekond on riigi ja seaduse kaitse all just rahva „kasvamise“ alusena. Eestlasena teame seda une pealt. Just sellepärast kõneleme tra-ditsioonilise perekonna eest ja tarditsioonilise abielu kaitseks. Selle perekonna kaitseks, kus sünnivad eesti lapsed. Selles, et homoabielud ja homoperekonnad on viljatud ega anna järglasi, oleme ilmselt ühel meelel. Ja me toetame neid vanemaid, kes soovivad oma lapse-lapsi kordki kätel kiigutada.

Seda enam on äärmiselt nukker lugeda EP kolum-nisti seisukohta, et need, kes homoküsimuses tema ar-vamust ei jaga, need teevad lugejaid/kuulajaid ruma-lamateks.

Oleme oma põhiseaduse §-s 54 sätestanud Eesti kodaniku kohuse olla ustav põhiseaduslikule korra-le ning kaitsta Eesti iseseisvust. Oleme andnud igale kodanikule õiguse osutada põhiseadusliku korra vägi-valdsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu, kui muid vahendeid ei leidu. Ja me ei saa enam olla nii naiivsed, et võiksime eitada vaimse vägivalla eksiteeri-mist meid ümbritsevas maailmas.

Selle põhimõtte valguses leiame, et igaüks, kes Ees-tis kõneleb traditsioonilise perekonna kaitseks, kaitseb

Ainus aus ning õiglane võimalus selgitada välja tõde, oleks korraldada selles küsimuses avalik referen-dum, kus rahvas saaks otsustada - millises ühikonnas nad soovivad elada ning oma lapsi kasvatada.

Keegi pole rahva poolt valitud poliitikutele and-nud mandaati võtta rahva enamuse tahte vastaselt vä-gisi vastu seadusi, millele rahvas vastu on ning mida ühiskond ei respekteeri. Pederastid häbenevad. Ja õieti teevad! Ebanormaalsust peabki häbenema. Ilma EL-i surve ja ajupesuta ei läheks see kusagil läbi. Aga seda tehakse jõuga, nagu võeti jõuga maha Lihula sammas või kehtestati holokaustipäev - ainult toore jõuga! Täiesti küüniliselt ja häbitult rünnatakse meie põhi-seadusesse kirjutatud põhiväärtusi ja traditsioonilist perekonda.

Tundub, et olemegi jõudmas tagasi vähemuse dik-tatuuri.

Pederastidel omavahel ning lesbidel omavahel tava-kodanikega samadel alustel “abiellumine”, täisväärtus-liku “perekonna” mängimine ning endile “laste lapsen-damine” on aga absurd ning nonsess, mille üle poleks tervemõistulikkus, püsiväärtuseid- ning üldinimlikke moraalinorme austavas ühiskonnas isegi täie tõsidu-sega arutleda. Samamoodi võiks ju sel juhul tulla kõne alla emal tütrega, isal pojaga, kellelgi enda lemmikloo-maga... jne. “abiellumise” ning paari heitmise plaanid. Miks siis neidki enam “diskrimineerida”.

Asi on aga hoopis absurdne.Kui jutt tõsiseks läheb, siis tunnistavad kõik nagu

ühest suust, et tegelikult ei muudaks kooseluseadus nende endi eludes mitte midagi. Alustame ajakirjanik Krister Kivist, kes nendib kohe peale seaduse vastu-võtmisele takkakiirustamist: „Ma ei usu, et partner-lusseadus muudaks enam midagi näiteks minu elus.“ Samadel seisukohtadel on ka poliitikud – isegi need, kes kooseluseadust pooldavad!

Fakt, et poliitikud pole üldsegi mitte varmad koos-eluseadust kommenteerima ning pigem on asja ürita-tud teha vaikselt ja salaja, viitab poliitikute ja parteide hirmule oma valijate ees. Ja see on väga hea märk!

Poliitikud on nimelt hakanud kartma. Keda? Teid ja kõiki teisi kodanikke, kes nõuavad riigikogu

ja valitsuse liikmetelt vastutust meie kultuuri eetilis-te aluste lõhkumise eest! Nad on hakanud kartma, et eelseisvatel parlamendivalimistel võivad valijad ärgata ning neile ja nende erakondadele kätte maksta. Eba-lemisele viitab ka asjaolu, et kooseluseadus on Riigi-kogus esitatud erakonnaülese projektina, kus osalevad

Kooseluseadus, mis see veel on?


ühtlasi riigi põhiseaduslikku korda. Iga tervemõistuslik inimene ilmselt adub, et sellist

asja nagu “homofoobia” de facto ei eksisteeri. See ab-surdne ning kunstlikult loodud värdsõna on kasutusele võetud peamiselt homoideoloogias, sildistamaks kõiki tavainimesi, kes “julgevad” pealetükkiva homopropa-gandaga mitte nõus olla

Teab ju suurem enamus tuntud saatejuhtide, kul-tuuritegelaste jt. seas homoseksuaale, kes sellest otsest saladust ei tee, kuid seda mitte mingil moel kusagil ka ei rõhuta. Need inimesed on endiselt lugupeetud ja ar-mastatud ning kahtlemata ei saa seejuures alahinnata asjaolu, et kuna nad endi sättumusi ei eksponeeri - näi-teks “geisaatejuhina” - jättes oma eraelu isiklikuks ning intiimseks, avalikkusele mitte oluliseks ja presenteeri-mist vajavaks asjaks - siis ei ole nende puhul põhjust ka vähimalgi määral seda tähtsustada või üldse sellest rääkida. Mida ei saaks väita aga mõnede enda sek-suaalsusega ennast “tuntuks eksponeerinud” inimeste kohta, kes oma persooni puhul on esikohale seadnud enda seksuaalhälbe ning üritavad end avalikkuses pre-senteerida näiteks “geijuristina”või „geiriigikogulase-na“.

Ei tahaks eriti uskuda, et agressiivsed homoaktivis-tid ei suuda hoomata, et nende pealetükkiv ja nende poolt vägisi pealesurutav ideoloogia on suurele osale

Kooseluseadus, mis see veel on?Algus 5. lk

inimestele vastuvõetamatu ning tekitab just vastupidi-se reaktsiooni - tõrke, trotsi, antipaatia jms.

Kas te olete muuseas kursis näiteks faktiga, et pede-rastia on hetkel umbes kolmandikus maailma riikides kriminaliseeritud, osades neist karistatav kuni surma-nuhtlusega? Võin teile kinnitada, et “nõukogude ajaga” pole neil vähimatki pistmist.

Mõlemad (nii pedofiilia, kui pederastia - ehk mees-tevaheline homoseksuaalsus) on seksuaalhälbed, kus enda sugukire rahuldamiseks kasutatakse ebatavapä-rast ning ebaloomulikku objekti ja pederastiast pedo-fiiliani on vaid üks kukesamm.

Eesti NSV kriminaalkoodeksis oli pederastia karis-tatav tegu ning selle all mõeldi loomuvastast suguühen-dust kahe meessoost isiku vahel nn. passiivse pederasti pärasoole kaudu. Samas ei olnud ka nõukogude Eestis kriminaliseeritud ega pederastia paragrahvi järgi ka-ristatav loomuvasatane suguühendus naissoost isikuga või kahe naissoost iskiku vahel.

Maikuu lõpus seisavad ees Euroopa Parlamendi va-limised. Kohtugem valimiskastide juures ja tuletagem oma esindajatele meelde nende kohustust kaitsta meie kultuuri kõlbelisi alusväärtusi!

Jeremy Nagelmyller

9. aprillil kell 19Kuimetsa rahvamajas

Komöödiateatri ESIETENDUS - komöödia ‘KVARTETT’.

Osades: HELGI SALLO; KATRIN KARISMA; TÕNU AAV; HANS MIILBERG.Pilet: 12€ ; õpilane, pensionär: 10€.

11. aprillil kell 11Eesti Lasteteater Kuimetsa rahvamajas

etendusega ‘’KUHU ASJAD KAOVAD’’Pilet 2€


Oli ilus aprilli algus. Minu vanaema pension tõusis, ta ei teadnud ise ka täpselt, kui palju, aga arvas, et ben-siiniks ikka jätkub, et sõita Märjamaalt Pärnusse. Tah-tis minna Kaubamajakasse ja turule. Minu jaoks algas sõit juba alguses üllatusega, liiter kütust üle öö paar senti kallim. Rikaste inimeste jaoks on see tühi-tähi. Ei pane tähelegi. Vanaema mõtleb, kas ikka jõuab tu-rule, silgud seal ju odavamad, sest meri ikka lähemal.Kuulan juttu, hoian õiget kiirust. Armatuuril on mul TOM, mis hoiatab. Suured rekkad suruvad mööda ja siis päris imelik liikleja, kes tahtis teha möödasõitu, lausa minu kõrval.Vastu tulija oli reisibuss. Peaaegu, et avarii. Valgel sõidukil oli kiri AARE MASAAZ. Tei-sel katsel paari kilomeetri pärast läks ta ikkagi minust mööda ja seda pideva telgjoone pealt. Minu vanaema, kel ka olemas juhtimisload ammusest ajast, küsis, kas nüüd nii sõidetaksegi? Ja me räägime õnnetustest, ei ühtegi tegev politseinikku sellel suurel trassil, ainult kaamerad (töötab-ei tööta).

Pärnu ise, linn, nagu linn ikka. Aga jah, ta on mää-ratud Raplamaa tõmbekeskuseks. Imelik, et poed rah-vast suhteliselt tühjad. Ometi oli ju pensipäev!

Räime turult ei saanud, oli ainult tint ja kalapoes räimefilee hinnaga 3.40. Ootama jääme siis järgmist penssi, siis juba ka katuse alune taimemüüjatest pa-katav. Praegu polnud ühtegi müüjat. Kuna minu va-

naemal oli käes postkasti pistetud poe reklaamid, siis käisime Maximas, Selveris, Säästus. Oh- ja! Koerakott kahele koerale, kolme kassi toit. Ei. Täna pole ühtegi soodust. Peavad leppima koduse pudruga. Mis siis ikka. Hakkasime kodu poole sõitma.. Teel Riia maanteel jäi silma Vet-kliinik. Vanaema läks ostma oma kassidele ja kahele koerale ussirohtu ja jättis sinna apteeki 68 eu-rot ussitõrje eest. Sõitsime koju, olime rõõmsad ja siis vanaema Märjamaal avastas, et pole enam pangakaar-ti. No mis teha? Sõita tagasi kauplusesse, helistada panka. Viimane oli odavam.. Malbe naistehääl ütles, saab korda. Ainult 2.50. Helistasin Pärnu Vet Apteeki, vanaema kaart ootab seal ilma hoiutasuta.

Aga sellest mõte. Tuleb hoida oma kallitel käest kinni, toetada pangakaardi tehingutel.

Olles küll kodulooma armastajad, aga kas ikka on õiglane maksta veerand niigi vähesest pensionist „us-sidele“. Minu vanaema armastab loomi juba lapsest saati ja järgmise pensini peaks teoreetiliselt sööma kaeraputru. Õnneks on tal lapsed.

Peaasi, et maksud makstud. Ongi nii, et minu kallis vanaema oma piskust toidab usse-parasiite? Kas see peab olema tõesti nii meie rikkas riigis?

Meida Veski

Lugeja kiri pensionipäevast

9. aprillilKehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli

lahtiste uste päev „Kutsume Kehtna MTK-sse!“

Algus kell 13.00 kooli peamaja aulas, orienteeruv lõpp 16.00.Ootame kõiki, kel soov õppida!www.kehtna.edu.eehttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7398.html


Kas piiritu ahnus või keelatud kokkulepe?Kindlasti on nii mõnigi märganud nn soodushindu Rapla Konsumis ja teisteski Rapla ETK poodides. Pikas

reas ootavad ostjaid tooted, mille hinda on alandatud tervelt 25%.

Lihariiulite juurest kondiitritoodete leti juurde jõu-des saab lugeda, et tervelt! poolteist tundi enne kaup-luse sulgemist saab osta päev läbi vitriinis vedelenud saiakesi koguni 25%! odavamalt.

Kas pole suurepärased pakkumised!Aga enne, kui hakata suurepärase hinnaga kaupa

ostukorvi laduma, tuletagem meelde veidi ajalugu. Ni-melt alandati veel märtskuul kondiitritoodete hinda kaks tundi enne kaupluse sulgemist 50 %, sama päeva kõlblikkusega lihatooted hinnati 50 % peale alla kel-la 5-6-7 paiku õhtul ja oh imet! tund või pool enne sulgemist hinnati allesjäänud kaup veelkord alla, hind vähenes koguni 75 protsenti.


Algus 9. lkOn siis kogu ETK süsteemis toimunud suured muutused kaupade allahindamisel? Et nagu mõni aeg tagasi

Prismades, et allahinnatud kaupade juures tekkis suur tunglemine, mille ärahoidmiseks tuli allahindluse prot-senti vähendada. Heitkem pilk ühte Tartu konsmisse. Pildid on tehtud 6. aprillil.

Kas piiritu ahnus või keelatud kokkulepe?


Kas piiritu ahnus või keelatud kokkulepe?Nagu piltidelt näha, ei ole tegemist mitte üle-Eestilise muudatusega vaid Rapla ETK omaalgatusega. Miks aga selline muudatus ette võeti? Senikehtinud süsteemiga tagati, et praktiliselt kogu kaup müüdi ära,

sellest osa küll vägagi odava hinnaga, kuid midagi prügikasti ei tulnud panna. Uus süsteem aga kindlustab, et prügikasti läheb iga päev kiirestiriknevaid kaupu ikka mitmesaja euro eest. Pole ju mõtet osta kohe-kohe kõlb-matuks muutuvat kaupa ainult 25 protsendi võrra tavahinnast odavamalt. Seejuures on selge, et antud kaup pole ostmise hetkelgi enam täisväärtuslik.

Mingitest toidupankadest Raplas pole samuti mõtet rääkida. Esiteks neid Raplas lihtsalt pole ja teiseks ei suudaks ka ükski toidupank neid kaupu paari tunni jooksul enne keskööd realiseerida, sest ka toidupankadele kehtivad samad realiseerimistähtajad.

Niisiis on ainuke mõeldav hinnakujunduse muutmise põhjus kartus, et keegi saab odavama hinnaga oma toiduportsu kätte ja kallimat kaupa ei ostagi. Sellist asja ei saa ju ometi edukas kaupmees lubada! Pigem saadame suure hulga toidukaupa prügimäele, kahju korvamiseks aga tõstame jälle hindu!

On aga veel teinegi võimalus. Seni oli konsum ainus suurkauplus Raplas, kus allahindlus võis olla kuni 75 %. Ehk ei meeldinud see Selverile, kus esialgu hinnati kaupu kuni 50 % alla, aga mõned kuud tagasi otsustati piir-duda 30protsendilise allahindlusega (siiski, sama päeva saiakesed müüakse õhtul 50%lise allahindlusega). Ehk leppisid suurkaupluste juhid omavahel kokku, et Raplas nii suurt allahindlust olla ei tohi. Konkurentsiametil ja tarbijakaitsel oleks siin ilmselt uurida küll.

Väike väljavõte leheküljelt http://www.epkk.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=4386/Indrek+Orav+ettekanne.pdf :Ettevõtjate hinnaalane koostööKonkurentsiseaduse § 4 lg 1p 1:5“keelatud on otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmää-

ramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine”

Ettevõtjate hinnaalane koostööKeelatud on ettevõtjatevaheline koostöö, mis otseselt või kaudselt vähendab hinnaalast konkurentsi, eelkõige:•otsene või kaudne oma klientide suhtes konkreetsete hindade või ühise hinnataseme rakendamises kokku leppimine;• konkurentide poolt samaaegne ja sarnases ulatuses hindade tõstmine või langetamine;• kokkulepped hinnastrateegia osas (nt ühesuguste allahindluste või juurdehindluste rakendamine, allahindluste mitte-

andmine);• hinnaalaste tegevusplaanide avaldamine või kättesaadavaks tegemine;• ettevõtjate ühenduse poolt ühenduse liikmetele hindade ettekirjutamine.Tegelikult kujutavad aga mõlemad variandid tarbijale koha kättenäitamist. Sina tarbid seda, mida meie paku-

me ja sellise hinnaga, nagu me pakume! Ja pole sinu asi, kui palju kaupa läheb prügisse! Ilmekalt näitab sellist suhtumist ka president Rüütli lindistatud jutuajamine. Küsimus on Eestisse sissetoo-

dud aegunud lihatoodetest küll mõni aeg tagasi, aga ilmselt kestab sama olukord ka praegu. Kas tänu tasuta toormele ka mõni toode tarbijale odavanaks läks? Seda loomulikult mitte, kasumi jagasid omavahel töötlejad ja kahtlemata said oma portsu ka müüjad, kellel avanes võiamlus priskete vahekasude lõikamiseks. Asi siis 10-20% toodangust prügikasti visata.

Aga link siis antud teemale. Loodame, et videot ära korjatud ei ole. https://www.youtube.com/watch?v=F473KPoJFLo&feature=youtu.be&t=58m44sNimetatud videos leidub üsna palju huvitavat, nii et tasub vaadata-kuulata.


PÄÄSTEAMETI PEADIREKTOR

Tuleohtliku aja määramine

Siseministri 27. detsembri 2011. a määruse nr 31 “Päästeameti põhimäärus” § 9 lõike 3 ning tuleohutuse seaduse § 16 lõigete 1 ja 3 ning Päästeameti peadirektori 13. aprilli 2011. a käskkirja nr 83 „Tuleohtliku või suure tuleohuga aja ja piirkonna määramise kord“ alusel ning arvestades Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse tuleohuindeksi arvutusi ning maastikutulekahjude esinemissagedust: 1. Määran tuleohtliku aja alguseks 04.04.2014. a kogu Eesti territooriumil. Tuleohtlikul ajal on metsa-

ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal keelatud: 1.1. küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; 1.2. kuluheina ja roostiku põletamine; 1.3. muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

2. Kommunikatsiooniosakonnal teha tuleohtliku aja määramine avalikult teatavaks, avaldades käskkirja Ametlikes Teadaannetes ning korraldada asutusesisene teavitamine.

3. Käesoleva käskkirja peale võib esitada halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt) Kuno Tammearu Koopiad: Kõik struktuuriüksused

Päästeasutused Päästeala Infotelefon 1524

Siseministeerium Keskkonnainspektsioon

Keskkonnaagentuur Maavanemad

Riigimetsa Majandamise Keskus Erametsakeskus

KÄSKKIRI Tallinn

03.04.2014 nr 160


Üle Eesti hakkas kehtima tuleohtlik aeg Viimastel nädalatel kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik

aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 4. aprill.Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tege-

misel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab inter-netilehelt www.rmk.ee.

Avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti võib uurida kohalikust omavalitsusest. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähe-lepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Tuletame meelde, et igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Sel aastal on päästjad kustutanud juba 597 maastikutulekahju.Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.http://www.rescue.ee/46078

Rapla valla laulukarussell16. aprillil kell 13

Rapla KultuurikeskusesTasuta!http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7408.html

19. aprillil kell 19Rapla Kultuurikeskuse Kammersaalis

Rändteater Vaba Vanker etendus „Hundihüüdja“.

Pilet 7/10€.http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7411.html

Kevadlaat Raplas19. aprillil

Rapla Kultuurikeskuse tagahttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7405.html


Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida.NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eestKoht ja aeg: Kaiu terviserada - 22. aprill Aivo Sildvee Pirgu terviserada - 21. mai U.TammemäeKäru terviserada - 18. juuni Eva Seera Järvakandi terviserada - 13. august Margus SeppMärjamaa – Järta terviserada - 3. sept. Andres ElmikPaluküla terviserada - 24. sept. Kalju KaldaRapla terviserada - 15. oktoober Heiti VahtraVõistluste algus kõikidel etappidel kell 18.00Vanusegrupid:I gr. -7 aastased P - TII gr. 8 – 12 aastased P - TIII gr. 13 – 16 aastased P - TIV gr. 17 – 34 aastased M - NV gr. 35 - 49 aastased M - NVI gr. 50 aastased ja vanemad M - N Distantside pikkused: I II III - VIIKaiu 500 m 1400m N - 1400 m - M – 2800mPirgu 500 m 2100 m 2100 m - 4200 mKäru 500 m 1100 m 1100 m - 2200 m Järvakandi 600 m 1200 m 2200 m - 4400 m Märjamaa 500 m 1000 m 2800 m - 2800 mPaluküla 500 m 1000 m 1000 m - 2500 mRapla 500 m 1400 m 1400 m - 2800 mAutasustamine:Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- ja naissportlast.Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisumma korral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte.Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga.

Korraldus.Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja Rapla Maakonna Spordiliiduga – Priit KarjaneKepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.

Seeriavõistlus

Jookse ja kõnniRaplamaa terviseradadel


Meeldib.eeMeesõpetaja annab tundi ja küsib:”Lapsed, kas tea

teate, mis asi on ahvatlus?”Mari: “Kommid ja jäätis!”Kati: “Raha ja ehted!”Juku esimesest pingist: “18-aastase tüdruku rin-

nad!”Õpetaja: “Juku…. mine kohe klassist välja ja hom-

me tuled kooli koos isaga!”Järgmisel päeval tuleb Juku kooli ilma isata ja istub

tagumisse pinki.Õpetaja küsib: “Juku, miks sa ilma isata kooli tu-

lid??? Ja miks sa sinna tagumisse pinki nüüd istusid?”Juku: “Isa ütles, et kui meesõpetajale ei meeldi

18-aastase tüdruku rinnad, siis on ta peedik ja temast tuleb kaugemale hoida…”

***Emane ja isane kass istuvad kodus ja igavlevad.Emane teeb ettepaneku peitust mängida:“Kui sa mind üles leiad, siis hakkame armatsema, aga

kui ei leia, siis ma olen ahju taga!”***Kui mu elus midagi halba juhtub, siis ma joon, et seda

unustada.Kui mu elus midagi head juhtub, siis ma joon, et seda

tähistada.Kui mu elus midagi põnevat ei juhtu, siis ma joon, et

hakkaks juhtuma!***Kohtuvad kaks sõbrannat:“Tere, kullake, kuidas su peavaluga lood on?”“Pole viga – ta läks õnneks täna õhtul sõpradega golfi

mängima!”***“Jaan helistas,” teatab naine koju tulnud mehele.“Mis ta rääkis?” küsib mees.“Palus edasi öelda, et täna jääb kalapüük ära – kõrtsis

olevat inventuur…” nähvab naine.***Sõbrannad kohvikus.“Mu mees on nii nõmedalt armukade!” kurdab üks tei-

sele.“Kas põhjuseta?” uurib teine.“Jah, ta kahtlustab täiesti valet meest…” ohkab esimene.***Loodusõpetuse tund.Õpetaja räägib: “Lapsed, väga tähtis on looduses liiku-

des hoida silmad ja kõrvad lahti! Näiteks eelmisel näda-lavahetusel, kui ma marjul käisin, siis vaatasin kogu aeg jalgade ette, ja märkasin juba õigeaegselt maas roomavat madu… ja minuga ei juhtunud midagi!”

“Nojah, nad ju omasid ei puutu….” kostab viimasest pingist sarkastiline märkus.

***Kahekõne mehe ja naise vahel:

“Tähendab, mööbli ja kodumasinad jagame võrdselt?”“Muidugi…!”“Ja säilitame ka pärast lahutust normaalsed suhted?”“Tingimata!”“Ja lahutusprotsessi ajal käitume korrektselt, ilma igasu-

guste skandaalide ja stseenideta?”“Nõus!”“Väga hea! Aga nüüd peame kiirustama – meie laulatus

on juba kümne minuti pärast.”***Venemaa president Vladimir Putini tütar astub kõrg-

kooli.Konkurss on meeletu!Tervelt 40 instituuti koha peale…***Hiina delegatsioon külastab Ameerikat.Teeõhtul serveeritakse hot doge.Üks USA diplomaat kummardab külalistele ja ütleb:“Ma loodan, et te naudite meie populaarseid hot doge.”Üks Hiina diplomaat tõuseb samuti, teeb kummarduse

ja vastab:“Meile meeldib teie kuum koer. Ka meil Hiinas süüakse

koeri, aga mitte iial ei söö me seda koera kehaosa, mida teie sööte…”

***Kaks meest arutavad:“Targad mehed ei saa olla head abikaasad,” teatab üks.“Miks?!” küsib teine imestunult.“Sellepärast, et targad mehed üldse ei abiellugi!”***Džentelmen näeb, kuidas üks õnnetu naisterahvas

püüab juba pikemat aega tugevas vihmasajus autorehvi va-hetada.

Ta läheb naisterahvale appi, ehkki saab üpris märjaks.Rahulolevalt ütleb ta lõpuks naisele:“Noh, mis sellest ligunemisest ikka, peaasi, et saate eda-

si sõita!”“Tasem,” käsutab naine, “muidu äratate mu tagaistmel

magava mehe üles!!!”***Toomas tuleb naabri pulmast.Kodused küsivad:“Noh, kuidas pulm ka oli?”“Kui supp oleks olnud nii soe kui vein, vein nii vana

kui hani ja hani nii rasvane kui pruut, siis oleks päris tore olnud…” vastab Toomas ohates.

***Kolm meest ajavad baaris juttu.“Mina olen kalamees,” ütleb üks. “Ise ma kala küll ei

söö, aga mulle meeldib see protsess…”“Mina aga olen jahimees,” räägib teine. “Mitte et mul

ulukiliha vaja oleks, aga mulle meeldib see protsess…”“Minul on aga 36 last,” teatab kolmas.Kõigil on suud imestusest lahti.“Ei, ma lapsi väga ei armasta, aga teate ise – see prot-

sess…!”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38

39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50

51 52 53 54 55

56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67 68

69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87 88

89 90 91 92 93 94 95 96

97 98 99

100 101 102 103

104 105 106

PAREMALE 1 Metall 7 Alkoholi mittetarvitav 13 Vanaviisi laulja, akordionimängija 18 Riik Aasias 19 Vald Ida-Virumaal 20 Lamama 21 Ehitis jõel 22 Iseäranis 23 Luuletaja 24 Üksildane inimene 25 Üldjooneline kava 26 Alaline tellija, ostja 27 Oleiinhappe sool 28 Ablas, täitmatu 31 Linn Jaapanis 35 Pulbriline putukamürk 37 Kauplustekett 39 V-Roomas auväärne abielunaine 40 Maarjas 42 Adratalupoeg 45 Leedu kettaheitja 47 Eesti poliitik 49 Ärevil, erutatud 51 Lind 53 Naabriksolek 55 Mowgli kasuema 56 Egiptuse looduse jumal 58 Peenike, tühi-tähi 59 Kaugemal 62 Livrees teener 64 Jäme vorst

66 Kandev, juhtiv mõte 67 Kodulind 69 Viljasaagi hävimine 70 Susisev häälitsus 72 Vene maalikunstnik 73 Laiali 76 Vana, aga elujõuline 79 Iseenesest, just seeläbi 81 Egiptuse päikesejumal 83 Küla Raplamaal Vigala vallas 85 Vald Järva maakonnas 87 Pidulik koosolek 89 Kisa 91 Lutsima, sisse tõmbama 94 Taimede lihakas vili 95 Rahvusvaheline leping 97 Mäestik Lõuna-Ameerikas 98 Teatud põllumaa 99 Linn Soomes100 Mineraalne maavara101 Fantastika102 Sumeri jumalate kuningas103 Endine peaminister104 Doos105 Sõrmenukkide metallkaitse106 Vokaalosa ooperis

ALLA 1 Aurama, suitsema 2 Vastsündinu 3 Anne 4 Ülev mõte

5 Ülane 6 Eesti kiskjaline 7 Puulõhkumistarve 8 Puunõu 9 Raiumine 10 Sõjajumal India mütoloogias 11 Inimese loova mõtte ja tegevuse

tulemused 12 Postimüügifirma 13 Asub suus 14 Pürenee põliselanik 15 Vald Tartu maakonnas 16 Islami usujuht 17 Taktika tundja 29 Hädakaebus, kurtmine 30 Ehitise seinast väljaulatuv akendega

osa 32 Eesti graafik 33 Kääbuspühvel 34 Süüdistatava mujalolek süütuse

tõendina 36 Kandelatt 38 Grimass 40 Laius 41 Kütusefirma 43 Kümme 44 Küla Lääne-Virumaal 46 Lehtpõõsas 48 Lumeleopard 50 Imiku häälitsus 51 Meelevald, võim 52 Riidesort 54 Seni tedmata asi 57 Joastik Ida-Virus 58 Lehtpuu 60 Õhk-, õhu- 61 Dokumentide hoidik 63 Suusafirma 64 Kerge naeratus 65 Riigikogu liige (Koonderak) 67 Merluus 68 Teravili 71 Närvipõletik 73 Kurtma 74 Jõgi Jordaanias 75 Passiivsus 77 Sugulane 78 Loid 80 Maasikasort 82 Tänusõna 84 Kaerasort 86 Elbe lisajõgi 87 Eesti poliitik ja naljamees 88 Teatud teravili 90 Kaerasort 92 Kaigas, malakas 93 Eriala 95 Vald Jõgeva maakonnas 96 Haldusüksus Venemaal


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38

39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50

51 52 53 54 55

56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67 68

69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87 88

89 90 91 92 93 94 95 96

97 98 99

100 101 102 103

104 105 106

PAREMALE 1 Eesti näitleja 7 Aafrikas elav raisasööja lind 13 Rannikutuul 18 Suuhäälik 19 Küla Harjumaal 20 Teada olema 21 Okkad 22 Tarbed 23 Juustusort 24 Keedus, keetmine 25 Karja ja rikkuse jumal slaavi

mütoloogias 26 Kuiv kõrbetuul Saharas 27 Nutma 28 Uurali lisajõgi 31 Täpne 35 Toores, jõhker 37 Suusafirma 39 Vaibudes, kadudes (muus) 40 Kasakate nõupidamine 42 End Eesti maadleja 45 Hollandi õlu 47 Raha hoiukoht 49 Jalanõud 51 Poolvääriskivi 53 Praktiline 55 Mittemuhameedlane 56 Kellegagi ühes, koos, seltsis 58 India pähkel 59 Muinaseesti maakond 62 Riigikogu liige

64 Rahaahne seiklejanna 66 Linn Rumeenias 67 Eesti karikaturist 69 Kehvveresus 70 Esimene inimene 72 Ebajumal 73 Ühtelugu, alatasa 76 Sahin, nohin 79 Antiikne teatrihoone Ateena akropoli

jalamil 81 Himur, ablas 83 Lavastaja (s 1935) 85 Välis-, väljas- 87 Kaustik 89 Tasane, suuremate kõrgenditeta 91 Taevasina 94 Meteoriidikraater Venemaal 95 kelmAjanäitaja 97 Evolutsioon 98 Kaaristu 99 Meriforell100 Toa osa101 Vana-Kreeka filosoofiakoolkond102 Üle elama103 Jaapani maadlus104 Eesti näitleja105 (laeva) laadima106 Krudin

ALLA 1 Vastu tuult purjetama 2 Küla Raplamaal Kohila vallas

3 Hõberaha 4 Settinud aine 5 Painduv 6 Dokument 7 Hoone 8 Lahti tegema 9 Pelgupaik 10 Ennustaja, nõid 11 Saarestik Atlandi ookeanis 12 Teatud tooraine 13 Kaksikvärss idamaa rahvaste luules 14 Vald Lääne-Virumaal 15 Kandev, juhtiv mõte 16 Lutsima, sisse tõmbama 17 Tai rahaühik 29 Suurem loik 30 Spordivahend 32 Eesti lavastaja ja näitleja 33 Eraldusruum (haiglas, garaazhis) 34 Pahem 36 Võlur 38 Küla Valgamaal Taheva vallas 40 Looma, alust panema 41 Eoskott 43 Mehhiko osariik 44 Metall 46 Kaasmäng 48 Valguspilt 50 Tegevuse tuim, mehaaniline

kätteõpetamine 51 Volga lisajõgi 52 Suur lai tükk 54 Riik Aasias 57 Üha 58 Kurikuulus endine Eesti akadeemik 60 Turistide juht 61 Kehv, vilets, niru 63 Linnapea 64 Inglise poliitilise partei liige 65 Väärnähtus 67 Linn Saksamaal 68 Endisaegne raskusmõõt 71 Pruunistatult hautama 73 Räni ja vesiniku ühend 74 Sugurakk 75 Peatus-, puhkepaik 77 Tark 78 Kõigest hoolimata 80 Maadlusvõte 82 Vald Harjumaal 84 Karbamiid, kusiaine 86 Laevade randumispaik 87 Haraline 88 Mõlad 90 Varem 92 Riietusese 93 Hiiglasuur asi 95 Raba Rapla ja Pärnu maakonna piiril 96 Ilmastikunähtus


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

1 5 2 3 2 9 7 5 1 3 8 1 92 5 47 4 6 7 5 2 3 1 9 7 8 2 7

2 4 7 5 9 9 3 4 3 3 1 9 8 5 7 8 2 6 3 1 4 9 1 3 8 7 9 1 5 2

1 5 6 5 8 9 4 1 2 4 2 7 9 3 8 8 5 7 4 1 3 6 5 9 4 3 3 7

6 9 2 8 1 6 4 5 9 5 3 6 6 8 1 5 1 7 4 5 6 4 3 8 2 6 3

6 9 3 8 5 1 7 4 24 5 8 2 3 7 6 9 11 2 7 9 6 4 5 3 89 8 2 4 1 5 3 7 67 4 6 3 8 9 1 2 55 3 1 7 2 6 9 8 48 7 5 6 4 3 2 1 93 6 4 1 9 2 8 5 72 1 9 5 7 8 4 6 3


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Grandtour ülesandedAntud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine

kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne selle aas-ta Raplamaa Ühistöös nr 2. Lahendus järgmises lehes.

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused

Kaevude hooldus ja remont - puhas joogivesi ja kaevu pikk iga. Kvaliteetne teenus, mitme kaevu

puhul kehtib soodustus. Töötame 7 päeva nädalas.

Tel 5871 1171.

1 2 2 1 1 1 2 01 2 1 2 2 0 3 3 2 0 1 1 3 2 2 1 0 2 1 0 1 3 0 2 1 2 2 3 3 1 1 1 2 1 1 1 2

1 2 2 1 1 1 2 01 2 1 2 2 0 3 3 2 0 1 1 3 2 2 1 0 2 1 0 1 3 0 2 1 2 2 3 3 1 1 1 2 1 1 1 2

1 2 2 2 2 1 0 2 2 3 11 1 1 3 3 2 2 1 1 2 1 2 1 11 1 2 1 2 1 1 1 1 1 0 1 1 3 0 1 0 0 2 2 1 2 1 2 2

1 2 2 2 2 1 0 2 2 3 11 1 1 3 3 2 2 1 1 2 1 2 1 11 1 2 1 2 1 1 1 1 1 0 1 1 3 0 1 0 0 2 2 1 2 1 2 2

6 9 2 8 1 6 4 5 9 5 3 6 6 8 1 5 1 7 4 5 6 4 3 8 2 6 3

6 9 3 8 5 1 7 4 24 5 8 2 3 7 6 9 11 2 7 9 6 4 5 3 89 8 2 4 1 5 3 7 67 4 6 3 8 9 1 2 55 3 1 7 2 6 9 8 48 7 5 6 4 3 2 1 93 6 4 1 9 2 8 5 72 1 9 5 7 8 4 6 3

1 1 1 2 3 12 3 1 2 0 1 0 1 2 3 1 3 2 0 1 0 0 1 1 2 12 3 3 3 3 3 0 1 2 2 1 0 1 1 2 2 2 2 1 0

1 1 1 2 3 12 3 1 2 0 1 0 1 2 3 1 3 2 0 1 0 0 1 1 2 12 3 3 3 3 3 0 1 2 2 1 0 1 1 2 2 2 2 1 0

3 2 3 1 0 3 2 3 2 3 1 1 2 1 2 1 3 2 1 1 1 2 1 2 2 2 1 2 2 1 2 1 2 1 2 1 31 3 3 2 1 1 2 0 2 2 3

3 2 3 1 0 3 2 3 2 3 1 1 2 1 2 1 3 2 1 1 1 2 1 2 2 2 1 2 2 1 2 1 2 1 2 1 31 3 3 2 1 1 2 0 2 2 3


Veidi peamurdmist lisaksSiin kõrval avaldame eelmise numbri ülesande la-

henduse. Selle teksti all oleva ülesande põhimõtet saate sellest lahendusest samuti jälgida. Telgid tuleb paigu-tada nii, et iga telgi kõrval oleks vähemalt üks puu, aga telgid ei tohi omavahel kokku puutuda (ka nurkapidi mitte). Telkide arv igas reas ja veerus on antud.

Leia, mida siia on kirjutatud. Kõigepealt jällegi näidisülesanne. Paiguta alumises ruudustikus olevad tähed ülemisse nii, et moodustuks mõtestatud tekst. Etteantud tähed ja kirjavahemärgid asuvad õigetes veergudes, kuid read on segi aetud. Mustad ruudud tähistavad sõnavahesid, kirjavahemärgid on alati enne sõnavahet. Rea lõpp ei tähista sõna lõppu. Mõistatamisele tulev tekst ei pärine meie lehest vaid ilukirjandusest.

Lahenduse mõlemale ülesandele anname järgmises lehes.Positiivse tagasiside korral jätkame antud ülesannete avaldamist ka edaspidi. Nii et andke meile e-maili teel

teada, kuidas sellised ülesanded meeldivad.

Ülesanne lahendamiseks

Eelmise numbri ülesande lahendus



Ajalehtede tiraažid Ajalehtede Liidu andmetel

Möödunud aasta keskel muutsid valdavalt Postimehe gruppi kuuluvad maakonnalehed oma netilood tasuli-seks. Nüüd on aeg vaatata, kuidas see nõue on muutnud alahetde trükiarvu. Postimehe gruppi kuuluvad Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane. Ainukesena nimetatutest on oma tiraaži suutnud tõsta Järva Teataja, sedagi 100 eksemplari võrra. Valdavalt on trükiarv kahanenud.


Ajalehtede tiraažid Ajalehtede Liidu andmetel

Siiski ei maksa seda trükiarvu võtta puhta kullana, sest esitatud on trükitud lehtede arv. Paarituhandelise tiraaži korral võib aga osutuda otstarbekaks trükkida paar-kolmasada eksemplari rohkem kui reaalselt tellijaid ja ostjaid leidub. Asi nimelt selles, et reklaamiandjad jälgivad samuti tähelepanelikult trükiarvu ja tiraaži kuk-kumine paarisaja eksemplari võrra võib kahandada reklamitulu kordades. Reklaamitulu moodustab kogutulust aga märkimisväärse osa.



Eurobaromeetri andmetel on Eesti elanikud Euroopa Liidus kõige aktiivsemad kultuuritarbijad.

Portaalid kultuur.info ja etnoweb.ee annavad ühispro-jektina igal nädalal välja kolmes keeles ilmuvat kultuuri-sündmuste uudiskirja. Soovides aidata kultuurisündmus-te korraldajaid, viisid portaalid läbi küsitluse, et selgitada välja erikeelsete gruppide arvamused, aidata kaasa projekti veelgi edukamaks muutmisele ja avastada uusi perspektii-ve.

Kultuur.info ja etnoweb.ee veebipõhine küsitlus toimus 2014. aasta veebruaris ning sellest võttis osa 260 inimest: 169 (65%) eesti keelt, 77 (30%) vene keelt ja 14 (5%) inglise keelt kõnelevat isikut.

Küsitluses osalenud nimetasid sadu kultuurisündmusi, mis pakkusid neile eelmisel aastal huvi ja rõõmu – see ni-mekiri näitab suuri erinevusi nii žanri- kui ka maitse-ee-listustes. Eraldi saab välja tuua vaid mõned suured sünd-mused, mida mainiti vastustes kõige sagedamini: Pimedate ööde filmifestival (PÖFF), Tallinna merepäevad, Lennusa-dama külastamine ja veidi üllatavalt ka Uusaastapidu Hii-na kalendri järgi, mis toimus Tallinna Lauluväljakul.

Sellest võib järeldada, et inimesed külastavad meelsami-ni kogu perele suunatud vaatemängulisi massiüritusi, mis ei ole kallid või toimuvad tasuta. Mis puudutab väiksemaid ja kammerlikke üritusi, siis siin puudub ühine edu valem, kuna eestimaalaste maitsed on väga erinevad. Žanre, mis meeldiksid ainult eesti-, vene- või ingliskeelsele publikule, ei ole võimalik eraldi välja tuua. Sageli ei määra eelistusi mitte sündmuste sisu, vaid hästi korraldatud selge reklaam ehk õigesti valitud sihtrühma kõnetusviis.

Suurem osa kõikide keelegruppide esindajatest märki-sid, et peamine põhjus, mis sunnib loobuma kultuurisünd-muste külastamisest, on liiga kõrge piletihind, teist ja kol-mandat kohta jagavad ajanappus ja sündmuskoha kaugus, neljandal kohal on info hilinemine.

Rahapuuduse tõid põhjuseks 39% eestikeelsetest, 40% venekeelsetest ja 32% ingliskeelsetest vastajatest. Vaba aja puudumist nimetasid 21% eesti- ja venekeelses küsitluses osalenutest ning 26% ingliskeelsetest vastanutest. Ürituse toimumise kauguse pärast loobuvad selle külastamisest keskmiselt 15% kõigist vastanutest.

Lähtudes ülaltoodud andmetest, võib kultuurisünd-muste korraldajatele soovitada järgida julgelt oma ideid, selgelt mõista oma sihtrühma ootusi ja materiaalseid või-malusi ning püüda tagada tõhus kommunikatsioon, kasu-tades enda tutvustamiseks laiemale avalikkusele täiel mää-

KULTUUR.INFO JA ETNOWEBPressiteade 4.04.2014

4 peamist põhjust, mis hoiavad inimesi kodus ja sunnivad loobuma

kultuurisündmuste külastamisestral võimalusi, mida pakutakse tasuta.

Alates 2013. aasta novembrist annavad portaalid kul-tuur.info ja etnoweb.ee seoses ühisprojektiga „Eesti ühise mitmekultuurilise kultuuriinfovälja rikastamine portaa-lides kultuur.info ja Etnoweb“ igal nädalal välja kultuuri-sündmusi kajastavat uudiskirja, mis ilmub kolmes keeles. Praeguseks on kokku 650 tellijat.

90% küsitluses osalenutest tunnistasid, et uudiskiri an-nab hea võimaluse olla kursis sündmustega, paljud neist märkisid, et info olemasolu ärgitab neid aktiivsemalt kul-tuurielus osalema ja erinevaid sündmusi külastama.

Kultuurisündmuste korraldajad saavad kultuur.info ja etnoweb.ee portaalide võimalusi kasutada tasuta. Et kul-tuurikorraldajatele selgitada, kuidas süsteem toimib, viiak-se Eesti erinevates linnades läbi infopäevi.

Eelregistreerimine infpäevadele on juba alanud. Osale-mine on tasuta, osalejate arv aga piiratud.

Lisaks portaalide tutvustamisele õpivad infopäevadel osalejad koostama tekste, mis on mõeldud pressi teavita-miseks ja sihtrühma kaasamiseks sotsiaalmeedias. Samuti tutvuvad osalejad portaalide kultuur.info ja etnoweb.ee lä-biviidud küsitluste tulemustega: mis huvitab potentsiaalset eesti-, vene- ja ingliskeelset publikut kultuuri valdkonnas kõige enam ning millised põhjused segavad eestimaalastel teatud sündmusi külastamast.

Natalja Kitam projekti kommunikatsioonijuht

[email protected]

Hotell Salzburg, aadressiga Pärnu mnt 555

(Tallinna linna piiril),

pakub tööd ettekandjale ja

hommikulaua kokale. Töö graafiku alusel, vajadusel

pakume ööbimisvõimalust. Täpsem info [email protected] või

tel 6503 971.


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

Koht, kuhu panna oma liigne raha







Documents

Raplamaa Ühistöö nr 15, 9. aprill 2014