ROHUSÖÖDA VEISE LIHA HEAD OMADUSEDÜLLE HÕBEMÄGI 2014

Andmed on kogutud uuringust:A review of fatty acid profiles and antioxidant content in

grass-fed and grain-fed beefCynthia A Daley1*, Amber Abbott1, Patrick S Doyle1,

Glenn A Nader2 and Stephanie Larson2 Tutvuda saab uuringuga: http://

www.nutritionj.com/content/9/1/10 Tsingi sisalduse ja veiseliha kohta saad lugeda siit:Bioavailability in humans of zinc from beef:intrinsic vs extrinsic IabeIs16DanielD Gallaher, PhD; Phyllis E Johnson, PhD; Janet R

Hunt, PhD, RD;Glenn I Lykken, PhD; and Martin J Marcheio, PhDhttp://

ajcn.nutrition.org/content/48/2/350.full.pdf+html?sid=b191b4ba-72b7-431c-84a5-a3455a726e88

ROHUSÖÖDAL VEISE vs teraviljasöödal oleva veise liha

http://nutritiondata.self.com/facts/beef-products/10526/2

Suurepärane valgu-allikas – vaid 115 g annab u.64% päevasest valguvajadusest , rohkem kui sealihas

B12 ja B6 allikas - tähtsaimad vitamiinid, mis tagavad raku õige funktsioneerimise, biokeemiliste reaktsioonide kaastegurid;

Kõrgem antioksüdantide tase: seleen, tsink, A vitamiin Liha üldine rasvasus on madalam, rasvhapete profiil on

oluliselt parem Lahja punane liha, eriti rohusöödal olnud veise liha ei oma

vere kolesteroolisisaldusele suuremat mõju kui sama kogus lahjat kana- või kalkuniliha.

Vähem keskmise ahelaga küllastunud rasvhappeid, mis omavad mõju kolesterooli tõusule

N-6/n-3 suhe 1.7-2.0 (võrdluseks teraviljasöödal oleva looma lihas 5.7-10.8)

Tervise huvides soovtatav 2.2g/n-3, 4.4g/n-6 rasvhappeid päevas

CLA-d rohkem:Vähi-ja ateroskleroosivastase toimega, ennetab diabeedi teket. 441mg/p naised, 620mg/p mehed annab vähivastase kaitse

--- erinevalt kalast, sisaldab veise-ja sealiha rohkem seedumatut sidekude

---vähem n-9 kui teraviljasöödal oleva looma lihas---ikkagi arvestatav arahhidoonhappe allikas,

selle liig soodustab samamoodi põletikulisi protsesse nagu n-6 rasvhapete liig toidus

Kõrgem karotenoidide sisaldus. Karotenoidide sisaldus lihas sõltub sesoonsusest, silos hävib 80% karotenoididest

Karoteenid A-vitamiini prekursorid: silmanägemine, raku jagunemine, fertiilsus, luude kasv, bakteriaalse ja viraalse infektsiooni kaitseks, vere valgeliblede tootmine

E-vitamiini sisaldus 3x kõrgem: südame-veresoonkonna kaitse, kartsinogeenide neutraliseerimine

Kõrgem E-vitamiini sisaldus vähendab oksüdeerumisprotsesse rohusöödal veise lihas (oksümüoglobiini konventeerumine metmüoglobiiniks aeglustub)

Antioksüdantse toimega glutatioon, SOD ja katalaas kõrgema tasemega. Annavad kaitse rasvhapete rääsumise eest lihas, toiduga saadava antioksüdantse toimega ühendite ↑

Liha kvaliteedi muutus toimub 30 päeva jooksul alates sööda vahetusest (lisaks eelnevale veel maitse ja aroomi muutus)

N-3 rasvhapete tähtus n-3 toime: põletikuvastane, reguleerib östrogeenide

ainevahetust, rakkude jagunemist pidurdav jmt Tuntud allikad: rasvane kala, kalaõli, Kreeka pähkel, lina-, chia

ja kanepiseemned, kanepi-ja linaseemneõli, tudraõli. n-3 sisaldus on kõrgem ka rohusöödal olevate loomade-lindude lihas. Rohusööda veise lihas uuringu põhjal 100-300mg/100g liha kohta. Võrdluseks, samas koguses lõhes 1.1-1.9g n-3 rasvhappeid/100g.

N-3 tähtsad südame-veresoonkonna haiguste, ateroskleroosi, depressiooni ja vähi- ning autoimmuunsete haiguste ennetuses

Madalat DHA taset seostatakse depressiooni ja suitsiidiga, enneaegse mälu halvenemisega, Alzheimeriga

Kondipuljong

GAG-ide sidaldus (sh glükosamiin, kondroitiin, hüalüroonhape): vajalikud kollageeni moodustumiseks, liigeste, juuste, küünte ja naha tervise heaks

Želatiin– toetavad soole sisepinna uuenemist, eriti hea lekkiva soola sündroomi puhul

Aminohape glütsiin – maksa detoksi toetus, DNA formatsioon , kollageeni moodustumine, fosfolipiidid

Koos köögiviljadega keedetult ka mineraaliderikas

PRAKTILISI SOOVITUSI Tasakaalustage loomse valgu ja rasva tarbimine

koguste piiramise, nähtava rasva eemaldamise ning liharoa söömisega rohke köögivilja ja/või salatiga antioksüdantide ning kiudainete saamiseks

Vaheldage võimalusel loomse valgu allikaid iga päev

Muna ja piimatooteid samal päeval süües vähendage propotsionaalselt menüü lihakogust, et vältida valgu liiga

Vältige tugevalt küpsetatud, grillitud või rasvast liha Tehke vahel ka lihavabu päevi, mil valmistate toite

ubade, läätsede, kikerherneste, kinoa, pähklite jm valgurikka taimse toiduga

Vältige soolatud, kuivatatud või suitsutatud liha (nagu näiteks peekon ja hot-dog`id), eriti siis, kui ollakse lapseootel või alla 12-aastane laps. Neil viisidel konserveeritud liha võib sisaldada kemikaale, mida seostatakse vähi tekkega

Kõrgel kuumusel töötlemine ja liha kõrbema minek on samuti seotud kantserogeenide tekkega

Kõrgenenud valguvajadusega inimesed (treenerid, sportlased, haigusest taastujad) – jagada vajalik valgukogus tervele päevale – pigem igal söögikorral natuke kui ühel korral palju

Tarbige mahekasvatatud noorte loomade ja lindude liha, see on hoopis teine kvaliteet

Valige oma igapäevase valgu-allikad nii, et lapsel moodustaksid loomsed valgu-allikad 50% ja täiskasvanul 1/3 kogu valgu ratsioonist

Kokkuvõte: Liha söömise tervislikkuse määravad:-tooraine naturaalsus-loomade sööt, loomade tervis ja ravi-lihatoodete tervislikkus (e-ained, suitsutooted jmt)- Inimese tervisest (podagra, neeruhaigus,

liigesehaigused, vähk) johtuv madalam loomse valgu tase menüüs

- Taimse toidu suhteliselt suur osakaal menüüs

Madala rasvasusega rohusöödal oleva veise liha võib olla menüüs vaheldumisi kala ja

kanaga tervisele mingeid lisariske omamata

Tänan!