Tuumaenergeetikast soojustehniku pilguga

Aadu Paist

TTÜ soojustehnika instituut

Tuumaenrgeetika alase teadmuse

loomine

2009. aastal kiitis Riigikogu heaks Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 , mis näeb ette tuumaenergeetikaalase teadmuse loomist ja vastavate õigusaktide ettevalmistamist ning jõustamist aastaks 2012. Selle otsusega nagu põhimõtteliselt avati tee tuumaenergeetika arendamiseks, kuid tuumajaama ehitamine ei ole Eestisse lähiaastate teema.

Vajaliku regulatiivse baasi väljatöötamine, oskusteabe omandamine ja projekti planeerimine võtab aastaid.

Minu kokkupuuteid tuumaenergeetikaga

1995 aasta Westinghouse Electric Corporationis, USA (tuumaelektrijaama projekt AP600),

1995 Pittsburghi tuumajaama (jaama külastus)

2006 Olkiluoto tuumajaam , Soome ( jaama külastus, tuumajäätmete käitlus).

2009 Lappeenranta Ülikool (tuumaenergeetika õppekava)

2010 Budapesti Tehnoloogia ja Majandus ülikool (õppekavad tuumaenergeetikast )

2010 Tšehhi Tehnikaülikool Prahas (õppekavad tuumaenergeetikast)

2010Rootsi Kuninglik Tehnikaülikool (tuumaenergeetika õpetamisest)

2010 Loviisa tuumajaam (tuumajaama külastus)

2011 Gösgeni tuumajaam (Šveits)

2011 CERN (Euroopa tuumauuringute keskus) ülevaaade 27 km pikkusest ringmagnetist

Tänased trendid energeetikas

- Muutuste kiirus on väga suur

- Üha karmistuvad keskkonnanõuded

- Avanevad turud

- Tihenev konkurents

- Vaja on leida uusi võimalusi ellujäämiseks

Maailma elektritootmine

Tuumajaamades toodetud elektri osakaal kogu elektrist üle 30%: Prantsusmaal 76,9%, Slovakkia 56,6%; Belgia, Bulgaaria, Ungari 53,6%, Ukraina 49,4%, Belgia 47,5%,Rootsi 41,5%, Šveits 37,9%, Sloveenia 37,2%, Soome 34,6% Bulgaaria 31,8%, Armeenia 30,7% Lõuna –Korea 30,4%

Tuumareaktorid maailmas (30 riiki)

USA - 99

Prantsusmaa – 58

Jaapan – 43

Venemaa – 34

Hiina - 31

Korea – 24

India – 21

Kanada – 19

IAEA kodulehel on

kogu info

Seisatatud reaktorid(14.11.2015)

USA - 33

Saksamaa– 28

Jaapan – 16

Prantsusmaa- 12

Kanada – 6

Venemaa – 5

Rootsi – 3

Itaalia - 4

Slovakkia – 3

Ühend Kuningriik-

16

Ehitusjärgus olevad reaktorid täna

Hiina- 21

Venemaa – 9

India – 6

Korea - 4

Enamkasutatavad reaktorid tüübid

PWR – Pressurized Water Reactor – Surveveereaktor

BWR - Boiling Water Reactor – Keevaveereaktor

PHWR – Pressurized Heavy Water Reactor Raskeveereaktor

GCR – Gas-Cooled , Graphite –Moderated Reactor -Gaasjahutusega reaktor

LWGR- Light -Water Graphite –Moderated Reactor Kergevee reaktor grafiit

aeglustiga

FBR – Fast Breeder Reactor Kiiretel Neutronitel töötavad reaktorid

Tuumajaamade elektritoodang

Tuumajaamad Euroopas

Tuumkütused

Tuumkütusest toodetava elektrienergia madalam omahind on põhjuseks miks tuumkütuseid eelistatatakse fossiilkütustele. Tuumkütus on kompaktne energiallikas olles kivisöega võrreldes oluliselt keskkonnasõbralikum kuna puuduvad nii gaasilised heitmed NOx, SO2, CO2 näol kui ka tahked heitmed räbu, šlaki ja lendtuha näol.

Kütusevardad sisaldavad sadu kütusetablette (pelleteid) kuid ca kaheksast kütuse pelletist piisab, et varustada nelja liikmelise pere eramut otsese elektriküttega aasta jooksul.

Tuumareaktori kütused

Tuumkütused – nukliidid – on ained, mille tuumad neutronite toimel lõhustuvad ja eraldavad energiat.

Tuumkütusteks on uraani ja plutooniumipaaritu massiarvuga isotoobid ning ka toorium.

Uraan

Plutoonium

Toorium

Tuumareaktorite kütused

Uraan: looduses leidub uraani ainult ühendeis. Looduslik uraan on isotoopide U234(0,006%), U235 (0,72%) ja U238(99,274%) segu. Isotoobi U234 kogus on väike ja ebaoluline.

Ühe grammi lõhustumisel vabanev energia hulk on võrdne 1 MW∙p megavatt päev ( MW∙d -inglise keeles) ehk 24 000 kW∙h. Kui lõhustub 1 tonn uraani siis vabanev energia hulk on 24∙109 kW∙h mis oma energiasisalduselt vastab 3,6 miljonile tonnile kivisöele (kütteväärtusega 6.7 MW∙h/t)

Plutoonium: Teatud jälgi plutooniumist Pu leidub ka looduses, kuid põhiliseks plutooniumi allikas on U238

teisendumine . Kõik kaubanduslik plutoonium saadakse teisendumise protsessis.

Toorium: Kuigi uraan on põhiline tuumakütus, võib arvestada ka küllaltki suurte loodusliku tooriumi varudega. Suur osa nendest varudest esineb monatsiit liivadena, mida leidub Indias, Brasiilias ja USA-s.

Looduslik uraan

Looduses leidub uraani ainult ühendeis. Looduslik uraan on isotoopide segu:

U-234 (0,006%);

U-235 (0,72%);

U-238 (99,274%).

Isotoobi U-235 aatomituumadele on iseloomulik aeglaste neutronite toimel lõhustumine, millega kaasneb väga suure energiakoguse vabanemine.

Maailma teadaolevad uraani varud (hinnang kuni 130US$/kg,)

Aastane tarbimine ca 68 000 tU/a, varu 80 aastat

Riik Uraan, tonni Protsent maailmavarust

Austraalia 1 243 000 23%

Kasahstan 817 000 15%

Venemaa 546 000 10%

Lõuna Aafrika 435 000 8%

Kanada 423 000 8%

USA 342 000 6%

Brasiilia 278 000 5%

Namiibia 275 000 5%

Nigeeria 274 000 5%

Ukraina 200 000 4%

Jordaania 112 000 2%

Usbekistan 111 000 2%

India 73 000 1%

Hiina 68 000 1%

Mongoolia 62 000 1%

Muud 210 000 4%

Maailm kokku 5 469 000

*Eesti maapõues on uraani üle miljoni tonni

Toolse fosforiidi maardla piires 27 000 tonni

Uraani tootmine Tonnides

Kashastan on suurim uraani tootja (36%), Kanada (17%) ja Austraalia (11%). Aastane tarbimine ca. 65 000 tonni.

Tuumkütuse tsükkel

Kasutatud tuumkütus, mis on tootnud ca 36·103 MW·h 1 tonnni loodusliku uraani kohta eemaldatakse reaktorist. Kui kasutatud tuumkütust ümber ei töötata saame rääkida –avatud tsüklist, tuumkütuse ümbertöötamisel aga suletud tsüklist

Tuumkütuse tsükkel

1. Kaevandamine ja eraldamine maagist (maak → U3O8)

2. Konversioon (U3O8 → UF6)

3. Rikastamine 235U isotoobi suhtes

4. Rekonversioon 235UO2-ks

5. Tuumakütuse valmistamine

6. Tuumakütuse komplektide koostamine

7. Tuumakütuse laadimine reaktorisse

8. Kasutatud tuumakütuse ladustamine ajutises vahehoidlas

(5-60 aastat)

9. Kasutatud tuumakütuse ümbertöötlemine taaskasutamise

eesmärgil või…

10. Kasutatud tuumakütuse ladustamine lõpphoidlas.

Uraani kaevandamine

Sõltuvalt uraani maagi paiknemise sügavusest, katendist ja lasundi kontsentratsioonist kasutatakse:

Avakaevandamine (12%);

Allmaakaevandamine (50%);

Kohtleostus (in situ leaching), ISL (38%).

The Ranger uraani kaevandus(Austraalia)

Allmaakaevandus Olympic Dam (Austraalia)

Kohtleostus kaevandamine (ISL)

• Väävelhappe või leeliselahusega lahustatakse maagis mineraalid, mis pumbatakse pinnale.

• Puudub maagi purustamise protsess - vähendab radooni ohtu töötajatele.• Uued kaevandused Austraalias ja Kashastasin kasutavad ISL.

Uraani töötlemineEraldamine

Kaevandatud maak:

purustatakse;

eraldatakse happe- või leeliselahuses uraan;

lahusest sadestatakse välja uraanoksiidi U3O8 nn peroksiidikontsentraat, mis kuivatatakse, kuumutatakse ja pakendatakse.

Kaubastatakse “Kollakook“

Uraani töötlemineRikastamine

Rikastamine on protsess, kus isotoopide segus suurendatakse lõhustumiseks võimelise põhiisotoobi U-235 osakaalu teise isotoobi U-238 suhtes.

Kergveereaktorid: surveveereaktorid ja keevaveereaktorid kasutavad kütusena rikastatud uraani, kus U-235-sisaldus ulatub 3%-st kuni 5%-ni.

Raskeveereaktorite (CANDU) tarbeks toodetakse nõrgalt rikastatud kütust, kus U-235 kontsentratsioon on 0,9–2,0%.

Uraanoksiidi töötlemineKonversioon

Kaubanduslik U3O8 (kollakook) vääristatakse muundusseadmetes esmalt uraandioksiidiks UO2, mida saab kohe kasutada raskeveereaktorite rikastamata tuumkütuse tootmiseks.

Kergveereaktorite kütuseks: uraani rikastamist saab teha ainult gaasilises olekus uraaniga ning seepärast muundatakse U3O8 uraanheksaflouriidiks UF6.

Uraani rikastamismeetodid

Isotoope on raske eraldada, kuna sama elemendi kahe isotoobi keemilised omadused on väga sarnased ja neid saab eraldada, kasutades ära uraani isotoopide 1,26%-list massierinevust.

Rikastamismeetodeid on välja töötatud mitmeid: Termodifusioon;Elektromagnetilise isotoop-separatsioon;Gaasdifusioon; Tsentrifugaalmeetod;Laser-isotoopseparatsioon;Plasmaseparatsioon;

Aerodünaamiline separatsioon.

Tööstuslikus mahus kasutatakse praegu kahte meetodit:Gaasdifusioonmeetod

Tsentrifugaalprotsess

Kasutatud tuumkütus

Reaktorist eemaldatud kütuse ligikaudne koostis:

• 96% uraan, põhiliselt uraan-238;

• alla 0,8% on uraan-235;

• 0,4% on looduses mitteesinevat uraan-236;

• 1% plutoonium-239 ja plutoonium-240;

• lõhustumissaadusi on 3%.

Kasutatud tuumkütuse ladustamine

Töötanud kütust hoitakse kuni 20 aastat reaktori kõrval asetsevas üle 12 meetri sügavuses basseinis, mille järel see läheb töötlemistehasesse või hoiulepanekuks kuiva, suure radioaktiivsusega jäätmete hoidlasse. Basseini vesi jahutab tuumkütust ja on samaaegselt kaitseks kiirguse eest.

Kasutatud tuumkütuse vahehoidla Olkiluoto tuumajaamas

MOx (seguoksiid) kütuse tootmine

Uraan 235 lõhustumisel vabanevad neutronid;

Uraan 238, mis moodustab enamuse kütuse massist, neelab neutroneid ja tekib raskete isotoopide moodustumine Pu-239 ehk plutoonium.

Pu on lõhustuv nagu U-235.

Reaktorist eraldamisel kasutatud kütusest 1 % moodustab Pu.

Plutooniumi ja uraani ümbertöötlemisel toodetakse oksiidkütust, mida kasutatakse reaktorites energiatootmiseks.

Tuumkütuse paiknemine

Kergveereaktorites paikneb tuumkütus tablettidena (läbimõõduga d = 7 ja kõrgusega h = 10 mm; tsirkooniumisulamist kattetorus (läbimõõduga d = 10–12 mm, kõrgusega ca h = 4000 mm ja seinapaksusega 0,81 mm).

Kütusevardad paigutatakse nelinurksetesse kanduritesse ehk koostudesse, mille ülesandeks on kütusevarraste fikseerimine ja mehaaniline toestamine.

Tuumkütus kergvee reaktoris

Tuumkütuse pelletid d = 7 mmh = 10 mm

Kütusevarras d =10 mm

L = 4000 mm Kütusekoostud

Tuumkütus erinevates reaktoritesKütusevardakoostud

Kergveereaktorile

Gaasjahutusega reaktorile

Raskeveereaktorile

Tuumakütuse varraste paigutus reaktoris

Kõrge rikastusastmega

kütus

Keskmine rikastusaste

Madal rikastusaste

Peamised reaktori tüübid

Early Prototype

Reactors

Generation

I

- Shippingport

- Dresden, Fermi I

- Magnox

Commercial

Power

Reactors

Generation II

- LWR-PWR, BWR

- CANDU

- VVER/RBMK

1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030

Generation IV

- Highly Economical

- Enhanced Safety

- Minimal Waste

- Proliferation Resistant

- ABWR/APWR

- System 80+

- AP600

- EPR

Advanced

LWRs

Generation

III

Gen I Gen II Gen III Gen III+ Gen IV

Generation III+

Evolutionary

Designs Offering

Improved

Economics

Uued ehitatavad tuumajaamad põhinevad III(+) põlvkonna reaktoritel

Peamised reaktorite tüübid

Reaktoreid liigitatakse kiirete neutronite aeglustaja ja soojuskandja tüübi järgi. Enamlevinud reaktori tüübid on protsentuaalselt:

Kergeveereaktorid

Surveveereaktor (60%);

Keevaveereaktor (22%);

Raskeveereaktorid (10%).

CANDU

Enamlevinud reaktori tüübid

Reaktoreid liigitatakse kiirete neutronite aeglustaja ja soojuskandja tüübi järgi. Enamlevinud reaktori tüübid on:

I Kahekontuurilised surveveereaktorid (PWR, PHWR) kasutavad samuti vett (kerget või rasket) nii aeglustina kui ka soojuskandjana. Reaktoris on vesi sellise rõhu all, et ei kee.(esimene kontuur).Reaktorist tuleva kuuma veega toodetakse auru aurugeneraatoris. Võrreldes keevavee on mõningaid lisa soojuskadusid. PWR tüüpi reaktor on tuumakütuse kasutamisel efektiivsem ja ohutum kui BWR. Maailmas töötab üle 260 reaktori enimkasutatav reaktori tüüp (USA, Prantsusmaa,Jaapan Venemaal (VVER)) 300 - 1500 MWe

II Keevaveereaktorid (BWR, ABWR) soojuskandjaks ja aeglustiks on vesi. Reaktoris keeb vesi ja tekkinud aur juhitakse otse auruturbiini. Turbiinis töötanud aur kondenseeritakse ja kondensaat juhitakse tagasi reaktorisse. Maailmas töötab üle 90 reaktori. USA, Jaapan, Rootsi kuni 1300 MWe

III Candu reaktor Kanadas väljatöötatud PHWR tüüpi reaktori eritüüp Aeglustiks on raske vesi, soojuskandjaks kas kerge või raske vesi. Reaktor võimaldab kütusena kasutada rikastamata looduslikku uraani. Tuumakütuse vahetamine toimub reaktori töötamise ajal.

Maailmas töötab 44 reaktorit. (Kanada, India) keskmine 500 MWe

Surveveereaktor (PWR)

1-reaktor, 2- kaitsekest, 3- reguleervardad,4-primaarkontuur,5 reaktori jahutus pump, 6 –survepaak, 7 – aurugeneraator, 8 – sekundaarkontuur, 8a – aur turbiini, 8b – aurugeneraatorite toitevesi, 9 -kõrgrõhuturbiin, 10 – eelsoojendi, 11 madalrõhuturbiin, 12– generaator, 13 – kondensaator, 14- merevee kontuur, 15 – kondensaat, 16– tranformaator.

PWreaktori (vee) eelistamine

Vesi-vesireaktorite eelistamisel on rida objektiivseidpõhjusi.

Vesi on reaktori aeglusti ja soojuskandjana kõigesobivamaks aineks.

Vesi on odav ja kättesaadav, vett kasutataksemitmesugustes tehnikaharudes ja selle omadused onhästi uuritud.

Sel on parimad aeglustavad omadused, mistõttu vesi-vesireaktorid on kompaktsed ja neil on suur südamikuenergiaeraldus ruumalaühiku kohta.

Vee kasutamine üheaegselt aeglusti ja soojuskandjana onvõimaldanud luua suhteliselt lihtsa konstruktsioonigareaktori.

Kiirgusväljas muutub vesi küll radioaktiivseks, kuidtegemist on lühikese kasutuseaga isotoopidega.

Vesi on oma soojusfüüsikaliste omaduste tõttu ka heasoojuskandja.

PWreaktori (vee) probleemid

Vaatamata vee ülalloetletud positiivsetele omadustele tuleb selle kasutamisel reaktoris esile ka rida raskusi. Suhteliselt suur neutronite neelamisvõime mõjub negatiivselt südamiku neutrontasakaalule ja nõuab rikastatud uraani kasutamist, mistõttu reaktoril on väike tuumkütuse taastootmistegur.

Kiire neutronite aeglustumine vees võib põhjustada lokaalse energiaeralduse suurt ebaühtlust. Seetõttu tuleb tagada vee ühtlane jaotus südamikus.

Vee puhtus tagatakse keeruka veepuhastussüsteemiga.

Vajaliku temperatuuri saamiseks peab vesi olema kõrge rõhu all. Teisest küljest piirab temperatuuri tõstmist kütusevarraste katte-materjal – tsirkooniumisulam, mille temperatuur ei tohi ületada 400 °C.

Temperatuuri profiil kütusevadas

Kütusega toimuvad muutused reaktoris

Kütus reaktoris ca 4-5 aastat

Kütuse kasutamise tagajärjed

- tahked ja gaasilised lõhustumisproduktid paisutavad kütust ning tõstavad rõhku

- temperatuurigradiendid põhjustavad muutusi kütuse mikrostruktuuris

Survevee reaktoriga tuumajaama põhimõtteline skeem

AP -1000

lihtsustatud skeem

Reaktori korpus ja südamik

IRIS reaktori arendustööd

Üksik moodul:

Soojuslik võimsus 1000 MWs elektriline võimsus 335 MWe

Auru temperatuur ja rõhk 317/5.8 ºC/MPa

Vee temperatuur ja rõhk 224/6.4 ºC/MPa

Reaktori töörõhk 15,5 MPa

Rikastatud Uraan 235, 4,95%

Keskmine töötsükkel 30-48 kuud

Keevavee reaktorid (BWR)

1-reaktor, 2- kaitsekest, 3- reguleervardad,4-primaarkontuur,4a- aur turbiini, 4b – toitevesi, 5 – kõrgrõhuturbiin, 6 – eelsoojendi, 7- madalrõhuturbiin, 8 – generaator, 9 – kondensaator, 10 - merevee kontuur, 11 – kondensaat, 12 – tranformaator.

Keevavee reaktorite näitajad

NäitajaBrown Ferry (USA General Electric)

Ringhals (Rootsi Asea-Atom)

ABWR (USA General Electric)

Võimsus, MW

soojuslik

elektriline

3293

1152

2270

750

3926

1356Kasutegur, % 32,3 33,0 34,5

Reaktori korpus

Siseläbimõõt, m

Kõrgus, m

Rõhk korpuses, MPa

Ringluskontuure

Soojuskandja temp oC

sisenemisel

väljumisel

6,376

22,2

6,9

2

200

284

5,950

20,0

7,0

6

170

286

7,100

21,0

7,3

10

215,5

287,4

Südamik

kõrgus, m

läbimõõt, m

Soojuseraldus, MW/m3

Kütuse kogus, t

Kütuse rikastus, %

3,7

4,8

49,2

169

2,2

3,65

4,39

41,1

130,5

2,76

3,71

5,16

50,6

3,2

Fukushima tuumajaam

Fukushima tuumajaam

Fukushima tuumajaam pärast 15 märtsi 2011

CANDU ehk Canada Deuterium Uranium reaktor

Üldandmeid reaktorite kohta

Tuumaenrgeetika Soomes

Reaktorid Bruto/neto MWe

Kütus tU/kütuse

varraste arv

Alustas tööd

Töötavad raktorid

Loviisa 1 510/488 38/313 1977

Loviisa 2 510/488 38/313 1981

Olkiluoto 1 890/860 90/500 1979

Olkiluoto 2 890/860 90/500 1982

Kokku 2800/2696

Ehitusejärgus

Olkiluoto 3 1600 128/241 2012

Olkiluoto tuumajaamadOlkiluoto 1 ja 2 on varustatud keevavee reaktoritega

(BWR) tarnija ASEA-Atom täna Westinghouse Electric Sweden AB

Suurim moderniseerimine toimus aastatel 2010-2011-asendati tuurbiinid ja generaatorid, ventiilid, elektriline lülitusseadmestik ja merevee pumbad, monerniseerimine tõstis elekrilist võimsust 20 MWe .Töötavad veel 2020 aastani

2003 aastal oli Soome esimine riik Lääne-Euroopas kes peale 15 aastast vaheaaega tellis uue tuumareaktori.

Olkiluoto 3 on varustatud euroopa survevee reaktor on –PWR-kolmanda põlvkonna

Soome parlament andis oma heakskiidu Olkiluoto 3 ehitamiseks eeldatava maksumusega 2,5 miljardit €, ehitusajaga 4 aastat. Tarnijad algselt Areva NP ja Siemens, kes hiljem osalusest loobus AREVA kasuks.

Ehitus on takerdunud üle 5,5 aastat ja esialgne eelarve ületatud vähemalt 50%. Eeldatavalt alustab jaam tööd 2016?.

Olkiluoto 3

Reaktori soojuslik võimsus 4300 MW

Elektriline võimsus 1600 MW

Neto kasutegur 37 % Ehituse kogumaht 1 000 000 m3

Kaevetööde maht 500 000 m3 Betoon kogus 250 000 m3

Teraskonstruksioone 52 000 t

Olkiluoto 3 reaktori ohutussaar

Auru rõhk 154 bar

Auru temperatuur 290 oC

Reaktori korpuse kõrgus 12,7 m

Rektori korpuse siseläbimõõt 4,9 m

Reakori korpuse kaal 552 t

Reaktori südamiku kõrgus 4,2 m

Uraani reaktoris 128 tonni UO2

Kaitsekupli kõrgus 63 m

Kaitsekupli ava 49 m

Kaitsekupli seinapaksus 2 m

Põhilised turvasüsteemid

kahekihiline kaitsekuppel koos ventilatsiooni ja filtersüsteemiga; kaitsekupli sisene veevaru, liigsoojuse ärajuhtimis turvasüsteemid, kaitsekupli sisese soojuse hajutamise süsteem, sulanud südamiku jahutus piirkond

OL 3 reaktori on mõldud ka korpuse ülessulamile

Reaktori kaitsebarjäärid

Kolm kaitsebarjääri

1. Kütuse metall ümbris zirkaloi

2. Reaktori jahutuspiire

3. Reaktori kaitsekest kahekordne

Ohutu reaktori kontsepsioon

• Seadmete ja detailide laialdane kvaliteedikontroll igas valmistamise astmes

• Personali süsteemne koolitus ja treening

• Seadmete kontroll tööajal

• Operatsiooni protseduuride tehniline kaitse, võimalike avariide lokaliseerimine, uraani lõhustusprotsesside emisiooni ennetamine

• Ekspluatatsioonikogemuste arendamine, uute tehnoloogiliste lahenduste ulatuslik rakendamine

• Tõsiste avariide tõnäosus on viidud 10-5

reaktor/aastani, seega äärmusliku avarii tõenäosus on 1 kord 2,5 miljoni tööaasta kohta

TUUMAENERGIA SUURIMAD RISKID• Tuumasedmete ohutus

• Tuumajulgeolek

• Radioaktiivste jäätmete ja kasutud tuumkütuse käitlemine, vahe ja lõppladustamine

• Võimalik tuumarelvade levik

Eeldused tuumajaama projekti algatamiseks

Riigikogu peab kiitma heaks tuumaenergeetika kui energeetika perspektiivse arengusuuna ja hakkama sellesse panustama.

Tuleb informeerida ühiskonda tuumaenergeetikaga seonduvatest võimalustest ja ohtudest.

Tuleb välja töötada tuumaenergiaalased õigusaktid.

Asutada sõltumatu ja kompetentne tuumaohutuse regulaator, kelle ülesandeks on tuumajaama projekti eri etappide algatamiseks vajalike litsentside väljastamine ja järelevalve korraldamine.

Eriteadmistega töötajate ettevalmistamine.

Tuumajaama projekti algatamine peab olema majanduslikult, sotsiaalselt, julgeolekualaselt põhjendatud.

Suuremahulised investeeringud energiatootmise projektidesse vajavad hoolikat kaalumist ja vajaduse korral usaldusväärsete partnerite kaasamist.

Eestisse tuumajaama rajamise üle otsustamisel tuleb lähtuda konkreetsest turuolukorrast, tuumaenergia konkurentsipositsioonist ja elektrienergia tarbimise prognoosidest.

Kuhu rajada tuumajaam

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur IAEA on töötanud välja terve hulga tehnilisi kriteeriume, mida tuleb tuumajaama asukoha valikul arvestada.

Tuumajaama asukoha otsuse peavab aga tegema iga riik ise.

Kõige olulisemad kriteeriumid tuumajaama asukoha valikul on järgmised:

• inimtegevuse intensiivsus piirkonnas,

• jahutusvee kättesaadavus,

• infrastruktuur

• piirkonna seismiline stabiilsus ja geoloogiline tugevus,

• vastupidavus erinevatele väliskeskkonnast tulenevatele ohtudele

• võrkude ja alajaamade olemasolu

• suurte tarbijate lähedus

Reaktorite arendusprojektid

Tuumajaama hinnakomponentidest

KokkuvõtteksEesti oma tuumajaam on alles idee, et saada tuumariigiks on

minna pikk tee.

Meie naabritel Soomlastel on tuumaenegeetikat reguleerivad õigusaktid, jaamade käitamiseks vajalik oskusteave,valkonna arendamisega tegelevad haridus ja teadusasutused.

Tuumaenrgeetika arendamine on leidnud elanikonna hulgas toetuse.

Täna tundub,et tuumaenergia kasutuselevõtt on energiapoliitiliselt kõige väiksema riskiastmega investeering, sest fossiilsete kütuste kallinemine ja CO2

heidete vastane võitlus mõjutab seda vähe.

Ohud on tuumaenergeetikas vaidlematult olemas, nii nagu ka teed nende vähendamiseks

Vaatamata kõigele arvavad energeetika perspektiive analüüsivad rahvusvahelised eksperdid, et tuumaenergeetikal on tulevikus oluline koht.

Tänan tähelepanu eest!