Töö nimetus: EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE Ehitise ... Lisa I... · - Riigi Kinnisvara AS poolt väljastatud „Projekteerimistöö tehniline kirjeldus“ - Eesti Kunstiakadeemia

Töö nimetus: EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE Ehitise aadress: KOTZEBUE 1 / PÕHJA PST 7, TALLINN Koostaja ärinimi: KUU OÜ Töö väljaandmise aeg: MÄRTS 2016 Ehitusprojekti staadium: PÕHIPROJEKT: EHITUSKIRJELDUS

PROJEKTI KOOSSEIS

PÕHIPROJEKT

PROJEKTKAUSTA SISU

A PÕHIPROJEKTI EHITUSKIRJELDUS

B LISAD

C DOKUMENDIREGISTER

D PÕHIPROJEKTI JOONISED

KUU arhitektid 0 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


A. EHITUSKIRJELDUS. SISUKORD

ÜLDANDMED ............................................................................................................................................... 3

SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 4

1 ASENDIPLAAN ................................................................................................ 15

1.0 Üldosa ............................................................................................................................................. 15

1.1.1 Toed ja tugevdused ............................................................................................................... 25

1.1.1.1 Vaiamine ............................................................................................................................. 25

1.1.1.2 Toed ..................................................................................................................................... 25

1.1.1.3 Tugevdused ........................................................................................................................ 26

1.1.2 Territooriumi katendid ........................................................................................................... 26

1.1.2.1 Liiklusala katendid ............................................................................................................. 27

1.1.2.2 Parkimisala katendid ......................................................................................................... 29

1.1.2.3 Ajaviite-ja mänguväljakute katendid ............................................................................... 29

1.1.2.4 Taimestik ............................................................................................................................. 29

1.1.3 Välisinventar ........................................................................................................................... 29

1.1.3.1 Hoone krundi inventar ....................................................................................................... 29

1.1.3.2 Ajaviiteinventar ................................................................................................................... 31

1.1.3.3 Mänguväljaku-ja tervisespordiinventar ........................................................................... 32

1.1.3.4 Välisviidad ........................................................................................................................... 32

1.1.4 Rajatised ................................................................................................................................. 32

1.1.4.1 Väikeehitised krundil ......................................................................................................... 32

1.1.4.2 Katusealused ...................................................................................................................... 33

1.1.4.3 Aiad ja tugimüürid .............................................................................................................. 33

1.1.4.4 Trepid, kaldteed ja terrassid ............................................................................................. 33

1.1.4.5 Parklad ................................................................................................................................ 34

1.1.5 Tööde järjekord .................................................................................................................. 35

2 ARHITEKTUUR ................................................................................................ 35

2.1. Üldosa ............................................................................................................................................. 35

2.1.1 Kasutatud normdokumentide loetelu .................................................................................. 35

2.1.2 Hoone üldandmed ................................................................................................................. 35

2.1.2.1 Üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus ............................................................. 37

2.1.2.2 Funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus ......................................................................... 37

2.1.2.3 Vetikaalne liikumine - trepikojad, trepid, lift. .................................................................. 38

2.1.3 Hoone tehnilised näitajad ..................................................................................................... 38

2.1.4 Tervisekaitsenõuded ............................................................................................................. 40 KUU arhitektid 1 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


2.1.5.1 Üldised nõuded .................................................................................................................. 40

2.1.5.2 Keskkonnamõjud ............................................................................................................... 40

2.1.5.3 Jäätmekäitlus ...................................................................................................................... 41

2.1.5.4 Ruumidele esitatavad nõuded ......................................................................................... 44

2.1.5.5 Ruumide kunstlik valgus .................................................................................................. 45

2.1.5.6 Ruumide loomulik valgus .................................................................................................. 45

2.1.5.7 Ruumide sisekliima ............................................................................................................ 46

2.1.5.8 Ruumide heliisolatsioon .................................................................................................... 46

2.1.5.8.1 Ruumi akustika ................................................................................................................... 46

2.1.5.8.2 Siseviimistlusmaterjalidele esitavad nõuded ................................................................. 46

2.1.5.8.3 Invanõuded ......................................................................................................................... 46

2.2 Hoone konstruktsioonid (tarindid) ............................................................................................... 48

2.2.1 Fassaad ................................................................................................................................... 48

2.2.1.1 Välisseinad.......................................................................................................................... 48

2.2.1.2 Aknad ................................................................................................................................... 51

3.2.1.1 Välisuksed ........................................................................................................................... 59

3.2.1.2 Fassaadi lisavarustus ........................................................................................................ 61

3.2.1.3 Muud fassaadikonstruktsioonid ....................................................................................... 64

2.2.2 Välistasapinnad ...................................................................................................................... 64

2.2.2.1 Terrassid ............................................................................................................................. 64

2.2.2.2 Varikatused ......................................................................................................................... 66

2.2.2.3 Muud välistasapinnad ....................................................................................................... 68

Kvaliteedinõuded: .............................................................................................................................. 68

2.2.3 Katused ................................................................................................................................... 68

2.2.3.1 Katusekonstruktsioonid ..................................................................................................... 69

2.2.3.2 Räästakonstruktsioonid .................................................................................................... 70

2.2.3.3 Katusekatted ....................................................................................................................... 71

2.2.3.4 Katuseinventar ................................................................................................................... 72

2.2.3.5 Katuseaknad ja –luugid .................................................................................................... 75

2.2.3.6 Muud katusekonstruktsioonid .......................................................................................... 77

2.3 Ruum ............................................................................................................................................... 78

3 TULEOHUTUS ................................................................................................. 79



ÜLDANDMED Töö nimetus ja nr: EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE ARHITEKTUURNE PÕHIPROJEKT aadress: Kotzebue 1 / Põhja pst 7, Tallinn KUU arhitektid / KUU OÜ, töö number 141101 Ehitise nimetus: EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE Ehitise kasutamise otstarve: 12634 - Ülikooli õppehoone Hoone kasutusviis: IV Kinnistu andmed: sihtotstarve: Tootmismaa 100% aadress: Kotzebue 1 / Põhja pst 7, Tallinn katastritunnus: 78408:801:3710 pindala: 4429 m² Tellija: Riigi Kinnisvara AS aadress: Lelle 24, Tallinn 11318 telefon: +372 53090723 kontaktisik: Ago Rist e-post: [email protected] Projekteerijate kontaktandmed: Projekteerimise peatöövõtja: Amhold AS kontaktandmed: Endla tn 45a/Tulika 31, 10615 Tallinn registrikood: 10496858 projektijuht: Jaan Aru telefon: +372 5285136 e-post: [email protected] Arhitektuurne osa: KUU arhitektid / KUU OÜ kontaktandmed: Kopli 25, 10414 Tallinn registrikood: 12070262 vastutav arhitekt: Joel Kopli telefon: +372 5113300 e-post: [email protected] Tulekaitse osa: Rovalis OÜ kontaktandmed: Mustamäe tee 44, 10621 Tallinn registrikood: 11128134 kontaktisik: Kajar Laus telefon: +372 667 1886 e-post: [email protected] Eelprojekti andmed: EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE EHITUSPROJEKT aadress: Kotzebue 1 / Põhja pst 7, Tallinn töö nr. 141101, EELPROJEKT Tallinn, 15.05.2015 KUU arhitektid 3 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


Eelprojekti on koostanud KUU arhitektid / KUU OÜ, autorid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Rene Sauemägi, Kalle Komissarov Ehitusgeodeetiliste uurimustööde andmed: töö nimetus: Põhja pst 7 topo-geodeetiline alusplaan töö nr: 21M4103 teostamise aeg: 14.11.2014. a. teostaja: Geo S.T. OÜ kontaktandmed: Laki 15, 12915 Tallinn litsentsid: EE100330133 registrikood: 10194979 telefon: +372 6 563 856 e-post: [email protected] Olemasolevate hoonete mõõdistusprojekti andmed: töö nimetus: Põhja pst 7 hoonete skaneerimine punktipilvena töö nr: 21M4103 teostamise aeg: 14.11.2014. a. teostaja: Geo S.T. OÜ kontaktandmed: Laki 15, 12915 Tallinn litsentsid: EG10194979-0001 registrikood: 10194979 telefon: +372 6 563 856 e-post: [email protected] Olemasoleva hoonele teostatud ekspertiisid:

- Hoonete konstruktiivne hinnang: Ehituskonsultant Tiit Masso OÜ, töö nr 539-1: Eksperthinnang Põhja pst 7 hoonetele, 28.02.2014. a.

SISSEJUHATUS Käesoleva projekti sisuks on lahendus Eesti Kunstiakadeemia õppehoonele. Projekt koosneb 18-nest köitest. Käesolevas köites on esitatud hoone ja kinnistu asendiplaani- ja arhitektuursed lahendused. Eriosad vt vastavatest köidetest. Hoonele on korraldatud arhitektuurne ideekonkurss, mille võidutöö on käesoleva projekti aluseks. Lahendus näeb ette hoonetekompleksi osalise lammutamise, osalise säilitamise ning juurdeehituse, kusjuures hoonestuse maht käesoleva projektiga ei kasva, pigem kahaneb. Hoonete korruselisus jääb valdavalt samaks (1-6 korrust), väljaarvatud Põhja puiestee äärne osa, kus vähendatakse mahtu kuuenda korruse osas. Põhiprojekt on tellitud Riigi Kinnisvara AS poolt. Projekt on koostatud vastavuses EV Ehitusseadusandlusega ja kehtivate normidega. Projekti koostamisel on olnud aluseks - „Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurivõistlus Kotzebue tn. 1 Tallinnas“ avaliku ideekonkursi

lähtetingimused, lisad ja küsimused-vastused - KUU arhitektide poolt koostatud arhitektuurse ideekonkursi võidutöö märgusõnaga ’Linea’ (autorid

Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann) - Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt kooskõlastatud muinsuskaitselised eritingimused (koostanud

Eensalu & Pihel OÜ, töö nr 01-14) - Riigi Kinnisvara AS poolt väljastatud „Projekteerimistöö tehniline kirjeldus“ - Eesti Kunstiakadeemia õppehoone eelprojekt, KUU arhitektid, mai 2015, töö nr 141101 (TLPA

väljastatud projekteerimistingimused nr PT208780)



Hoone kavandatud tööiga vastavalt Eesti Projekteerimisnormile EPN 15.1

a) hoonel - 50 aastat (klass D) b) soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel - 20 aastat (klass E) c) rajatistel, mida pole nimetatud b all, sh - pinnaseehitistel nagu mulded, teekattealused kihid, süvendid - pinnases või vees paiknevatel ehitistel nagu sulundseinad, torustikud - 50 aastat (klass D) d) kande- ja kande-piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil, auru- või tuuletõkkel, fassaadikattel (va värvkate), katusekattel (va värv- või võõpkate) - ehitise eluiga, - 50 aastat (klass D) e) hoonete ventilatsioonisüsteemidel, soojaveetorustike, müüritud küttekolletel ja mittekandvatel piiretel (va elektriajamid, reguleerimis- ja mõõteseadmed) - 20 aastat (klass E) f) hoonete elektriinstallatsioonil, elektriajamitel, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, mittemüüritud tulekolletel, sisseseadetel nagu kuumaveeboilerid, elektri- ja gaasipliidid, värvkatetel - 10 aastat (klass F) g) hoonete installatsioonil (sisustusel), mida pole nimetatud e ega f all, sh külmaveetorustikud, keskküttesüsteemid, gaasivarustustorustikud, kanalisatsioon - 50 aastat (klass D) h) tee- ja tänavakatetel vastavalt tänavate ja väljakute projekteerimise normidele – 10 aastat



Projekti aluseks olevate õigusaktide, ehitusnormide ja eeskirjade loetelu Ehitusseadus

Päästeseadus

Rahvatervise seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Jäätmeseadus

Elektriohutusseadus

Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. 09. 2010 a määrus nr 67

RKAS Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele, 2011

EVS-ISO 11799:2005 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Arhiivi- ja raamatukogu materjalide hoiunõuded"

Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.novembri 2002.a määrus nr 14)

EPN 14.1 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded

Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42)

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses (Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377) muutmine Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009. a määrus nr 74

Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määrus nr 402)

Tervisekaitsenõuded koolidele (Vastu võetud sotsiaalministri 29. augusti 2003. a määrusega nr 109) muudetud 17.01.2007 nr 6

Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele Sotsiaalministri 7. juuni 2001. a määrus nr 57

Jäätmeseaduse muutmise seadus, vastu võetud 8. veebruaril 2007. a

Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused (Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4)

Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded (Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315)

EPN 10.6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõkkeuksed

EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

EVS 812-6:2005 Tuletõrje veevarustus

Eesti Ehitusteava „Ehitustoodete tuletundlikkuse klassid” ET-2 0109-0650

EVS-EN 12101-2:2005 Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemid

CEN/TS 54-14:2004 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem

Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”;

Siseministri 30.augusti 2010.a määrus nr 42 „Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse

EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

Soome Ehitusteabe RT RakMK – 20702, LVI RakMK – 00017

EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused (ehitise tööiga)

EVS 811:2012 Hoone Ehitusprojekt



EVS 865-2:2014 Hoone Ehitusprojekti kirjeldus, Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus

EVS-EN 12665:2005 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused

EVS 894:2008 Loomulik valgustustus elu- ja bürooruumides

EVS-EN 1838:2000 Valgustehnika. Hädavalgustus

EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid

EVS-EN 50130-4 Häiresüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna standard: Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide, videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja personaalappikutsesüsteemide komponentidele

EVS-EN 50131 Häiresüsteemid. Sissetungimishäire süsteemid

EVS-EN 50132 Häiresüsteemid. Turvarakendustes kasutatavad sisetelevisioon-jälgimissüsteemid

EVS-EN 50133 Häiresüsteemid. Turvarakendustes kasutatavad läbipääsusüsteemid

Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a. määrus nr. 258 Energiatõhususe miinimumnõuded

Edasilükkamatutest abinõudest energia säästmiseks ehituses ET-1 0112-0004

EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast

Passiivmajatehnoloogia. „Kvaliteedi tagamine kõrge energiatõhususega hoone ehitamisel“. Koostaja PassiveHouse OÜ

EVS-EN 12831:2003 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku küttekoormuse arvutusmeetodidHoone soojuskoormuse määramine

EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast

EVS 872:2003 Soojusisolatsioon. Terminid ja määratlused

EVS-EN ISO 7345:2006 Soojusisolatsioon. Füüsikalised suurused ja määratlused

EVS-EN 12519:2006 Aknad ja uksed. Terminoloogia

EVS-EN 14351-1:2007 Aknad ja välisuksed. Tootestandard, toimivusomadused. Osa 1: Aknad ja välisuksed, millele ei esitata tulepüsivus- ja/või suitsutõkestusnõudeid

EVS-EN 14600:2007 Uksed ja avatavad aknad, millele esitatakse tulepüsivus- ja/või suitsu-tõkestusnõudeid. Nõuded ja liigitus

EVS--EN 1906:2003 Ehitustarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid

EVS-EN 13126-1:2007 Akna- ja uksetarvikud. Akende ja uksakende tarvikud. Nõuded ja katsemeetodid. Osa 1: Ühised nõuded kõigile tarvikutüüpidele

EVS-EN ISO 10077-1:2006 Akende, uste ja luukide soojustehniline toimivus. Soojusjuhtivuse arvutus. Osa 1: Üldosa

EVS-EN ISO 10077-2:2003 Akende, uste ja luukide soojustehniline toimivus. Soojusjuhtivuse arvutus. Osa 2: Raamide numbriline arvutusmeetod

EVS-EN 12208:2003 Aknad ja uksed. Veepidavus. Klassifikatsioon

EVS-EN 1627:2011 Aknad, uksed, luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja Liigitus

EVS-EN 12101-2:2005 Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemid. Osa 2: Spetsifikatsioonid loomulikul teel suitsu ja kuumuse jääke eemaldavate luukide kohta

EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

Soome Katuseliidu juhend Toimivad katused 2013

EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest



EVS-EN 12354-1:2005 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal. Osa 1: Ruumidevaheline õhuheli isolatsioon

EVS-EN 12354-2:2005 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal. Osa 2: Ruumidevaheline löögiheli isolatsioon

EVS-EN 12354-3:2005 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal. Osa 3: Õhuheli isolatsioon välismüra vastu

EVS-EN 12354-4:2005 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal. Osa 4: Heli kandumine väljapoole ruumi

EVS-EN 12354-6:2006 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal. Osa 6: Heli neeldumine kinnises ruumis

EVS-EN 81-72:2007 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Inimeste ja kauba transpordi liftid.

EVS 843:2003 Linnatänavad

EVS 907:2010 „Rajatise ehitusprojekt“

EVS 778:2001 „Ilupuude ja põõsaste istikud“

EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3:Asfaltsegud

EVS 614:2008 “Teemärgised ja nende kasutamine”;

EVS 613:2001 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja selle muudatus EVS 613:2001/A1:2008

Maanteeamet „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” 25.11.2014 nr 315

Maanteeamet „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis” 30.04.2012 nr 0167

EVS-EN 1340: 2003 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“;

Liikluskorralduse nõuded teetöödel (RTL 2003, 54, 779);

Teede- ja Sideministri 20.06.2000.a. määrus nr. 46, RTL 2000,77,1174 “Tee-ehitusmaterjalide tõendamine”.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määrus nr. 69, RTL 7.05.03 54,779 “Liikluskorraldusnõuded teetöödel”

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“.

RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded:

MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

TarindiRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid

Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid

Maalritööde RYL 2012 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid

Hea ehitustava ET-1 0207-0068

InfraRYL 2010 osa I, InfraRYL 2006 osa II ja IV.

BÜ3 2006 Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised

BÜ4 Betoon ja raudbetoon. Betooni pinnad

Soome Betooniuhingu betoonitoode normid BY 39, 40, 45, 46, 47, 48, 50, 51, 57

ET, ETF kartoteek seisuga 01.02.2012.a.

RT 91-10788 Sissepääsud, avalikud ehitised

RT 82-10825 Vaheseinatarindid

RT 82-10890 Välisseinatarindid

RT 83-10782 Vahelaetarindid



RT 83-10796 Katusetarindid

RT 83-10885 Pinnasele ehitatava põranda tarindus

RT 84-11166 Märgruumi tarindid

RT 88-10777 Trepid ja kaldteed

RT 88-11019-et Tarandid ja käsipuud

RT 29-10769 Ehituse maalritööd. Koormusklassid

RT 29-10770 Ehituse maalritööd. Viimistluse välimusklassid

RT 21-10750 Sae- ja höövelpuit

RT 33-10858 Siseseinte ja lagede tasandamine

RIL 129-2003 Ääneneristyksen toteuttaminen

RIL 243-1-2007 Rakennusten akustinen suunnittelu. Akustiikan perusteet

RIL 243-2-2007 Rakennusten akustinen suunnittelu. Oppilaitokseet, auditoriet, liikuntatilat ja kirjastot

RIL 232-2012. Rakennusten savunpoisto. Suunnittelu, toteutus ja ylläpito



Alljärgnevalt on toodud olulisemate hooneosade, ehitustööde ja konstruktsioonide kohta käivad kvaliteedinõuded: Avatäited Aknad peavad vastama standardile SFS 3304 ja standardile SFS 4433. Akende õhu- ja veepidavus ning vastupidavus tuulekoormisele peavad vastama RT 41-10027 (SFS 3304) klassi 1 nõuetele Klaaspaketid peavad vastama standardile SFS 4704 või E0332, pr. EN 1279. Ülejäänud küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010 p. 1242 Aknad. Uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487. Ülejäänud küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010 p. 1243 Välisuksed ja Sisetööde RYL 2013 Uste ja akende paigaldamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.731 Akende ja uste paigaldamine ja p.911 Soojustamine toodud nõuetest. Krohvimistööde tegemisel tuleb jälgida Tarindi RYL 2010 p.1011 Krohvitööd toodud nõudeid. Krohvipindade tasasusklass 1. Betoonitöödel järgida Tarindi RYL 2010 p. 411 Raketisetööd, 412 Sarrustamine, 413 Betoonimine,421 Betoonelementide paigaldamine, 451 Piikamine ja paikamine toodud nõudeid ja juhiseid. Lisaks tuleb betoonitööd teostada vastavalt BÜ juhistele (täpsem kirjeldus ehituslikele nõuetele vt KONSTRUKTSIOONI OSA EHITUSKIRJELDUS (KÖIDE VI)) - Nähtavale jäävate seina- lae- ja põrandapindade pinnatöötlused ja ulatus on kirjeldatud sisearhitektuursete joonistega. Puhasvalupindade osas esitatavad nõuded vormi- ja raketispindadele ning tööde teostamisele ning lõpptulemusele vastavalt BY 40 2003 või BÜ4 2010 klass A (MUO-A). - Enne tööde alustamist lepitakse Tellija ja arhitektiga kokku kasutatav betooni koostis selles osas, mis avaldab mõju lõpptulemuse välimusele (tsemendi värv, täiteaine jms.) - Betooni puhul peetakse konstantsena: -betooni klass, vesitsementtegur, peenfiller -kasutatavad raketised, raketise määrded -betoonmassi tihendusviis ja –aeg; -raketise eemaldamise aeg - Vuugid kooskõlastatakse arhitektiga ja raketise muster, valukorgid, faasiliistud. Betoneerimisvigade parandamine puhasvalu-pinnal kooskõlastatakse arhitektiga. -võimalike kvaliteedi- või tasasushälvete korral tuleb enne nende parandamist kindlasti teavitada projekteerijat, kes otsustab parandamise vajalikkuse. - Deformatsioonivuukide katmiseks kasutada pealt silikoonitud eel-kokkusurutud paisuvat vuugitäite-vahtlinti, mis sobib plokkseintele ja betoonile. Silikoonelemendi värvus peab vastama naturaalse betooni värvusele (helehall). Vuugi pind peab olema sile, betooni pinnaga tasa. Siseruumides nähtavale jäävate betoonpindade viimistluse välimusele esitatavad nõuded (vastavalt BÜ 4 juhendmaterjalile): - B-hooneosas (s.h. postid ja talad, avade paled) kvaliteediklass (v.a. keldrikorrusel) MUO-A-V1-E. S.o. uus vormi-/raketisepind, värvierisuste klass 1. Pinnast tehakse näidis. - A, C, D hooneosas v.a. keldrikorrustel, tehnilistes ruumides, koristajaruumides kvaliteediklass MUO-A-V2-E. S.o. puhasvalu vormi-/raketisepind, värvierisuste klass 2. Pinnast tehakse näidis. - Keldrikorrustel, tehnilistes ruumides, koristajaruumides MUO-B-E. S.o. madalamatele nõudmistele vastav vormi-/raketisepind. Betoonpõrandad (v.a. keldrikorrustel, tehnilistes ruumides, koristajaruumides) on masinhõõrutud, immutatud ning vahatatud. Põrandapind peab jääma sile ja läikiv. Betoonipinna kvaliteediklass BY 40 järgi on A0. Betoonipinna kood BY 40 järgi on THI-AA-E-S. KUU arhitektid 10 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


Lubatavate hälvete klass BY 47 järgi on E. Puhastusomaduste klass BY 47 järgi on 1. Betoonpõrandad valmistada BY 45 nõuete ja juhiste järgi, pinnatasasuse klass A. Vastupidavuse klass 2. Põranda pinnaviimistlus teostada BY 49 nõuete ja juhiste järgi. Sisemiste betoonpindade viimistlus vastavalt SISEARHITEKTUURSELE OSALE (KÖIDE II), konstruktiivsed nõuded ja tolerantsid VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI). Erineva viimistlusega pindadest valmistatakse näidised. Nähtavale jäävad betoontarindite ja elementide servad ümardatakse siseruumis 2mm raadiusega. Nähtavale jäävate betoonpindade raketise vuukide ja sidemete paigutuse kohta koostab töövõtja raketisetööde teostamise projekti ja kooskõlastab selle arhitektiga. Välisruumis nähtavale jäävad betoonpinnad Betoonilisandiga HYPEX Admix C-1000 (või samaväärne) tuleb betooni kaitsta lumesulatamissoolade, õlide, vee jms eest. -väliste betoonist käidavate tasapindade, trepiastmete ja panduse pealispind: viimistlusklass HAR-A-S-E. S.o. harjatud, kvaliteediklass A, veekindlaks immutatud. Harjasetüüp valitakse pinnanäidiste alusel koostöös arhitektiga. Lubatavate hälvete klass BY 47 järgi on N. Puhastusomaduste klass BY 47 järgi on 2. Muud välised betoonpinnad: Betoonipinna kvaliteediklass BY 40 järgi on A. Betoonipinna kood BY 40 järgi on MUO-A-V1-S-E. Lubatavate hälvete klass BY 47 järgi on N. Puhastusomaduste klass BY 47 järgi on 2. Nähtavale jäävad betoontarindite ja elementide servad ümardatakse välisruumis 10 mm raadiusega. Nähtavale jäävate betoonpindade raketise vuukide ja sidemete paigutuse kohta koostab töövõtja raketisetööde teostamise projekti ja kooskõlastab selle arhitektiga. Kaetud betoonpindade insenertehnilised nõuded vt KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI) ja kattematerjalide juhistele. Laepinnad Hoones on värvitud kipsplaatlagesid, terasrestidest lagesid, liivapritsiga puhastatud, värvitud betoonlagesid, lakitud betoonlagesid, perforeeritud komposiitplaadiga ning akustiliste paneelidega kaetud lagesid. Võrkripplagede tagused betoonlae konstruktsioonid on kaetud helineelavate mineraalvillaplaatidega. Paljudes kohtades on lakke paigaldatavad hoonesisesed torud nähtavad, mis eeldab torude jm kommunikatsioonide ning nende riputite rangelt korrapärast ja joonistele vastavat paigaldust. Kui joonistes esineb täpselt määramata kohti siis tuleb projekteerijat sellest teavitada ning kommunikatsioonide paigaldamisel oodata täiendavaid juhiseid. Objekti tuleb enne viimistlustööde alustamist ja nende kestes korralikult kuivatada. Viimistluskihi alus peab olema nii liikumatu, tasane ja kuiv, et viimistluskiht püsib terve ja säilitab oma omadused. Aluspinnas ei tohi olla viimistluskihti, kinnitusi või vuugitäiteid söövitavaid, niisutavaid või värvivaid aineid ega tarvikuid. Enne maalritööde algust tuleb kõik värvimata jäävad pinnad kaitsta nii, et need ei määrduks ega kahjustuks maalritööde ajal. Monoliitbetoonlagi Laed, kuhu ei ole määratud ripplage ja kus konstruktsioonilise laeplaadi pind on katmata. Monoliitsetes betoonlagedes tasandada raketise ja lammutuste jäljed. KUU arhitektid 11 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


Maalritööd teostada vastavalt RYL 2000 ptk. 732 ja ptk. 72. esitatud nõuetele ja juhistele. Betoonipinna kvaliteediklass BY 40 järgi on A. Betoonipinna kood BY 40 järgi on MUO-A. Lubatavate hälvete klass BY 47 järgi on E. Puhastusomaduste klass BY 47 järgi on 2. Betoonelemendi pind Monteeritavatest raudbetoonelementidest laed puhastada. Betoonipinna kvaliteediklass BY 40 järgi on AA. Betoonipinna kood BY 40 järgi on MUO-AA-E-S. Lubatavate hälvete klass BY 47 järgi on E. Puhastusomaduste klass BY 47 järgi on 2. Akustilised plaadid Akustilised plaadid kleepida, kinnitada või riputada valmistaja poolt aktsepteeritud kinnitustega. Järgida tootjate juhiseid. Täita RYL 2000 ptk.62 “Heliisolatsioonitööd” ja ptk. 78 “Ripplagede paigaldamine” nõudeid ja juhiseid. Kiviplokkidest vaheseinte ladumisel juhinduda Tarindi RYL 2010 p.513 Plokkmüüritööd toodud nõuetest. Tellismüüritöödel tuleb juhinduda Tarindi RYL 2010 p.511 tellismüüritööd toodud nõuetest. Metallkarkassil kipsplaadist vaheseinte ehitamisel jälgida Tarindi RYL 2010 p.611 Metalltarindtööd ja p. 741 Karkassitarindite plaaditööd toodud nõudeid. Maalritööd tuleb teostada silmas pidades Maalritööde RYL 2012 toodud nõudeid. Siseseinte plaatimine Plaatimistööd tuleb teostada vastavuses Sisetööde RYL 2013 p.74 toodud nõuetest. Plaatimise täpsed lahendused on näidatud ruumipõhistel interjöörijoonistel. Kõik plaaditud seintega ühinevad ukse- ja aknaorvad plaatida samamoodi. Kipsplaatidest jms. koosnevate seinte plaatimisel järgida Partek kipsplaatide plaatimise juhendit. Üldjuhul peab plaatimine olema ruumi seina keskjoonte suhtes sümmeetriline ning ei tohi kasutada plaaditükke, mis on väiksemad kui 1/2 plaati. Põrandate paigaldamisel jälgida Sisetööde RYL 2013 p. 75 toodud nõudeid. Põrandasse paigaldatavad elektrikarbid Paigaldada elektrikarbid vastavalt põrandaplaanile ja detailijoonisele. Põrandakarpide kaante katted teha sama viimistlusega kui põrandad (vastavalt betoon ja puit). Metallist piirete ja trepikäsipuude paigaldamisel järgida Tarindi RYL 2010 p. 611 Metalltarindtööd nõudeid ja juhiseid. Katusetöödel jälgida Tarindi RYL 2010 p.921 Piirdetarindite hüdroisolatsioonitööd toodud nõudeid ja RT juhendkaardil RT 85-10851. Sademete ärajuhtimise inventar valmistada ja paigaldada vastavalt RT juhendkaardile RT 85-10596 ning tagada Tarindi RYL 2010 p. 1261 Katusetarindiid, 1262 Räästatarindid, 1264 Katuse varustus toodud nõuete täitmine. Soojustamisel järgida Tarindi RYL 2010 p.911 Soojustamine toodud nõudeid. Helisummutustööde teostamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.912 Heliisolatsioonitööd toodud nõuetest. Hüdroisolatsioonitööde teostamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.921 Piirdetarindite hüdroisolatsioonitööd toodud nõuetest.



ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDELE

• Ehituse peatöövõtja peab tajuma käesoleva hoone terviklikkust ja oma tegevuse loogilisust, et garanteerida ehituse kvaliteet. Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Käesolevat arhitektuurse osa köidet tuleb käsitleda ka koos teiste antud objekti ehitusprojekti osadega. Ehitaja peab tagama projektis kirjeldatud hoone valmimise ilma komplikatsioonideta. Kõikidest tekkivatest küsimustest ja ehituslikest konfliktidest peab Ehitaja koheselt teavitama Arhitekti juhise saamiseks.

• Põhiprojekti täpsustused antakse Tööprojekti tööjoonistes, tootejoonised kooskõlastada Arhitekti ja

Tellijaga projekti järelevalve käigus. Kui tööseletus või joonised ei võimalda täpselt määratleda tööliigi ulatust, või ehituslikku teostatavust, või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist hankima täiendavalt informatsiooni projekteerijalt või tellijalt.

• Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate paigaldus- ja

käsitlusjuhenditega. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama toote valmistaja poolt toote paigaldamiseks antud juhistele. Need tuleb vajadusel hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt.

• Kõikide toodete ja materjalide näidised kooskõlastada Arhitekti Ja Tellijaga. Projekti koostamisel on

arvestatud ehituskirjelduses nimetatud toodetega; tooteid võib asendada samaväärsega (kusjuures toote samaväärsust tõestab ehituse töövõtja); asendus võib toimuda ainult vastavate tehniliste andmete, kestvuse, ekspluatatsiooni ja ekspluatatsiooni kulutuste jne võrdluse alusel. Asendustoodete visuaalsed ja mõõdetavad parameetrid peavad olema samaväärsed või paremad; toote muutus toob kaasa projekti muudatuse ja tuleb kooskõlastada Arhitekti ja Tellijaga projekti järelvalve käigus.

• Hoone ehitusel kasutatavad materjalid peavad vastama projektis neile esitatud kvaliteedinõuetele.

Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või saatedokumentidel peab olema märge, mille materjalide kvaliteet on tõdetav või tuleb need andmed teatada muul viisil ehitajale. Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb enne tööde alustamist hästi kontrollida ja vajadusel turvata.

• Tellijale ja Projekteerijale tööprojekti faasis tuleb teatada see moment, millal kasutatud materjalide

kvaliteedis ja erinevate tööoperatsioonide õiges teostusviisis saab veenduda, enne kui need varjatakse teiste konstruktsioonide poolt

• Hoone ehituskulude määramisel ja ehitustöödel lähtuda käesolevast seletuskirjast ja joonistest, samuti

käesoleva objekti teiste projekti osade joonistest, spetsifikatsioonidest ja seletuskirjadest. Vastuolude ilmnemisel käesoleva seletuskirja ja arhitektuurse või mistahes muu projekti osa jooniste ja spetsifikatsioonide vahel tuleb viivitamatult teavitada sellest projekteerijat ja projekteerimise projektijuhti. Käesoleva hoone ehituse kvaliteedile esitatavate nõuete aluseks on Soome Standardiseerimisliidu (SFS) ehitusstandardid, Soome Ehitusteabe Fondi poolt koostatud Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2010, RT juhendkaardid, Kvaliteedi aluseks on ka LVI RYL 2002 I ja II osa. Samuti Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012, InfraRyl 2010 I osa, Infra RYL 2006 II osa, betooni- ja betoonitööde normid By, Soome Ehitusinseneride Liidu normid ja juhendid RIL, Soome Betoonpõrandate ühingu juhendid BLY, LVI-, ST-, Ratu- juhendkaardid, Standardid EVS, EVS-EN, EVS-EN ISO, ISO, Saksa normid DIN, DVS, Saksa Ehitusinfo jt.

• Uute ehitusosade ja konstruktsioonide puhul on RYL 2010 nõuete täitmine kohustuslik. Olemasolevate

ehitusosade või konstruktsioonide remonttööde teostamisel tuleb lähtuda RYL 2010 nõuetest niivõrd kui see on ehitustehniliselt võimalik.

• Lisaks eeltoodule on tööde teostamisel kohustus täita kõigi ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide tootjate

kirjalike juhiseid, sh. paigaldusjuhiseid. Kui eelpool loetletud juhised lähevad vastuollu RYL 2010 nõuetega on viimased ülimuslikud.

• Ehituse peatöövõtja peab sama tööliigi / läbivad isoleerimistööd, tööd sama viimistlusmaterjaliga jms./ KUU arhitektid 13 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


jagamise erinevatesse allhanke töövõttudesse kooskõlastama eelnevalt Tellija ja Arhitektiga tööprojekti käigus.

• Ehituse peatöövõtu pakkumisel peab ehitaja detailselt välja tooma pakkumises arvestatud töömahu kõik erinevused projektist ning platsiolukorrast tulenevad lisatööde vajadused tagamaks korrektse ehituse peatöövõtu lepingu sõlmimise.

• Vastavalt Ehitusseadusele peavad tehtavad Ehitustööd vastama Heale Ehitustavale. • Töövõtja on kohustatud koostama ja esitama Ehitusobjekti alustuskoosolekuks kvaliteedi plaani (hõlmab

ka alltöövõtjate töid) koos kvaliteedi tagamise maatriksiga vastavalt Ratu 1180-S või RATU 2009 „Rakennustöiden laattu 2009“ (Ehitustööde kvaliteet 2009) koos vastavate tööde alustuskoosolekute, näidistööde, teostusjooniste, katsetuste, Töövõtja omakontrolli kohustuste detailse lahti kirjutamisega ning esitamise kohustusega. Peatöövõtja on kohustatud vastutama eri töövõtjate töö ja tööetappide kokkusobitamise ning kvaliteeditagamise eest.

• Töövõtja on kohustatud koostama Ehitusobjekti Tööohutusplaani.



1 ASENDIPLAAN 1.0 Üldosa Lähteandmed. Asendiplaani koostamise aluseks on kinnitatud aluseks võetud normdokumendid, topo-geodeetiline alusplaan ja kooskõlastatud eelprojekt ning põhiprojekt. Ehituskirjeldust tuleb käsitleda koos asendiplaani osa joonistega. Projekt näeb ette olemasoleva hoonestuse osalise lammutamise, rekonstrueerimise ja juurdeehituse. Hoonete asendiplaaniline paigutus jääb olemasoleva sarnaseks, juurdeehitatavad hooned ehitatakse lammutatavate hoonete asemele. Projekti käigus muudetakse maakasutuse sihtotstarve Tootmismaast (100%) Ühiskondlike hoonete maaks (100%).

Üldised Nõuded

Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Maa RYL2010 nõuetele. Täidetakse MaaRYL 2010 nõudeid ja juhiseid.

Töö ehitusplatsi raadamisel peab vastama Arhitektuursele projektile ja Insenertehniliste eriosade projektidele. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Hea Ehitustava kvaliteedinõuetele asendiplaani materjalidele, dreenivale täitematerjalile, torude ja kaablite alus ja pealiskaitsetele, konstruktsioonidele, teekatte betoonkividele, äärekividele ja tehtavatele töödele vastavalt Maa RYL 2010, InfraRYL 2006, RIL 132 2000, RIL 234-2007 „Pihojen pohja- ja päällysrakenteet. Suunnittelu-ja rakentamisohjeet“, Katu 2002, Asfalttinormit 2008, EVS EN 1338:2003 + AC2006, RT 15-10 784, RT 89-11002, Betoni- ja luonnonkivituotteet päällysterakenteena, Omavalitsuste liidu juhend nr. 14. Ning MaaRYL 2010 nõuetele. Torude ja kaevude alus- ja tugikonstruktsioonide, drenaaži ja vihmavee torustike, kaevude ja kasutatavate materjalide ning tehtava töö peab vastama InfraRYL 2006, EVS-EN 1610:2007, Omavalitsuste liidu KT-02 Kunnalisteknisten töiden yleinen tyoselostus“ alapunkt 43000 Viemarikaivot ja tarkastusputket, LVI 23-10207 Jäte-, sade- ja kuivatusvesikaivot, SFS-EN 13598-2 nõuetele. Drenaaži töödeks kasutatavatele materjalidele, killustikule, filterkangale, vastavatele killustikukihi aluse, laiuse, drenaažitoru pealse kihi ja hoone seinaäärse täitematerjali, täitematerjali filtratsioonimoodulile, filterkanga ülekattenõudele, filterkanga paigaldusele, tehtav paigaldustöö peab vastama Maa RYL 2010, InfraRYL 2006, KT-02 Kunnalisteknisten töiden yleinen tyoselostus, RIL 126- 2009 Rakennuspohjan ja tontialueen kuivatus, RT 81 – 11000, Ymparistoopas nr.51 nõuetele. Ehitustegevusel täiendavalt järgida: • Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004; • KoV kaeve, jäätme ja muud normid. • Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a. määrus nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teavitama tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustama varem paigaldatud tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas Tallinna linna Ehitusmäärusega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi ehitatavatel teedel ja kõrvalteedel. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt MKMm nr 69 16.04.2003. a.



Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Töövõtjale ja alltöövõtjale on rangelt keelatud matta ehitusjäätmeid või neid põletada. Ehitustööde lõpetamisel tuleb kõik ajutised teed, ehitised ja rajatised lammutada või üles kaevata. Kogu ehituspraht ja jäätmed tuleb kokku korjata ja ehitusplatsilt ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud jäätmete kogumispunkti. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoon jm.) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega ja maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti haljastustöödel. Olemasolev hoonestus Kinnistul asuvad 1-6 korruselised tekstiilitööstuse hooned, millest esimesed rajati möödunud sajandi alguses. Tööstushoonete kompleksi on täiendatud tootmisfunktsiooni teenistuses juurde- ja pealeehitustega läbi eelmise sajandi. Ajaloolised lisandused on tekitanud segase ruumistruktuuri ja väga vahelduva ehituskvaliteediga hooneteansambli, mis koosneb seitsmest eraldi loetavast osast. Kvartali dominandiks on Eugen Habermanni 1926.a. projekteeritud ja 1932.a. valminud „Rauaniidi“ monumentaalne tehasehoone. Olemasolev reljeef. Kinnistu olemasolev reljeef on suhteliselt tasane, kerge kaldega Põhja pst-lt Kotzebue tänava suunas. Kõrgusmärgid on vahemikus +13,6 kuni +14,3m. Olemasolev haljastus. Krundil olev kõrghaljastus säilitatakse ja nende kaitseks kasutatakse kaitsemeetmeid, vt käesolev ehituskirjeldus pt 1.3 Ehitusplatsi raadamine, ehitusuuringut „Dendroloogiline inventariseerimine“ Olev Abner, ja projekti maastikuarhitektuuri osa (köide III). Olemasolev tänavatevõrk, juurdesõidud ja kõnniteed Vastavalt Tallinna Kommunaalameti teede ja tänavate liigitusele on kinnistuga külgnevad Põhja puiestee ja Kotzebue tänav magistraalid / jaotustänavad. Jalakäijate jaoks on mõlema tänava ääres kõnnitee ja ülekäigurada Kotzebue / Põhja pst ristmikul. Alal on tänavavalgustus. Olemasolevad tehnovõrgud Vt projekti välisvõrkude ja vertikaalplaneeringu osa (ARH.OSA KÖIDE I) ning veevarustuse ja kanalisatsiooni osa seletuskirja (Projektide Agentuur OÜ).



Ehitusgeoloogia Käsitletav ala asub Tallinna keskkõrgendiku põhjaosas. Maapinna reljeef on tasane, üldise nõrga lõuna-põhjasuunalise langusega. Absoluutkõrgused jäävad 13,7 ja 14,3 m vahemikku. Vaadeldaval alal (loodeosas) on tehtud üks ehitusgeoloogiline uuring (Tekstiilivabriku „Punane Koit“ abiladu, ehitusgeoloogia aruanne, RPI „Eesti Tööstusprojekt“ projekt nr 4956, Tallinn, aprill 1973, EGF № 7393). Ehitusgeoloogilise uuringu andmetel lamab 2,2 m paksuse kvaternaarisetete kihi all Alamkambriumi Tiskre kihistu liivakivi. Pinnakatte põhiosa moodustab 1,7-2,2 m paksuselt täitepinnas, mis koosneb mullase liiva ja põlevkivi tuha segust, kus on veeriseid ja ehitusprahti. Kuni 0,5 m paksune looduslik pinnakate, mis laiguti puudub, koosneb liivakivi tükkidega tolmliivast ja saviliivast. Pinnase seisundi1 kohta otsesed andmed puuduvad, kuid arvestades territooriumi arengulugu ja ülevaatuse tulemusi, on kinnistu pinnase seisund tõenäoliselt rahuldav ning selle saneerimistööd vajalikud ei ole. Setete väikese paksuse (~2 m) tõttu pole siin iseseisvat pinnaseveekihti välja kujunenud. Põhjavesi levib liivakivis. Kuna kõrgemal vettpidavad kihid puuduvad on vesi vabapinnaline. Veetase oli ehitusgeoloogilise uuringu ajal (6.04.1973) 1,4–1,5 m sügavusel maapinnast mis on lähedane kõrgseisule. Veekiht toitub sademete ja kõrgemal pealevalguva vee arvelt ja seda dreenivad arvukate tehnovõrkude ja muude rajatiste tarbeks rajatud süvendid-kanalid. Vee üldine liikumissuund on kirdesse, Tallinna lahe poole. Maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveest toituvaid kaevusid ümbruskonnas ei ole. Andmed vee kvaliteedi (võimalik reostatus) kohta puuduvad. VT KA KONSTRUKTIIVSE OSA EHITUSKIRJELDUS Ehitusetappide kirjeldus. Hooned rekonstrueeritakse / rajatakse ühes etapis. Ala katendid, haljastus ja valgustus rajatakse hoonete ehitusega samaaegselt. Samas etapis korrastatakse ka Kotzebue 6a parkla, mille kasutamiseks sõlmitakse vastavad servituudi lepingud. VERTIKAALPLANEERING. Vertikaalplaneerimisel on arvestatud rekonstrueeritava hoonete kõrgusarvude, olemasoleva juurdepääsude ja sõiduteedega. Krundil siseselt on arvestatud sadevete ärajuhtimise restkaevudesse. Väljaspoolkinnistut, hoone ümbruses on planeeritud vertikaalselt selliselt, et sadeveed kulgeksid hoonest ja eemale olemasoleva sadavekanalisatsiooni või haljasaladele. Projekteeritud pikikalle on vahemikus 0,3...0,5% ja põikkalded jäävad vahemiku 1,0…1,5%. Tee-elementide piki- ja põikkalded vastavad EVS 843:2003 „Linnatänavad“ toodud normidele. Vajadusel sõltuvalt tegelikust olukorrast võib kalded korrigeerida. Teedega ja hoonetega vahetult piirnevad alad tuleb planeerida selliselt, et vesi teedelt ja hoonetest eemale voolaks. Arvestatud on olemasoleva reljeefi ja olemasolevate teede kõrgusmärkidega. Projekteeritavate teede ja platside servas viia maapind sujuvalt kokku olemasolevaga. Vertikaalplaneering on lahendatud koos väliste tehnovõrkudega eraldi projektiga Projektide Agentuur OÜ poolt.

Tee katendite konstruktsioonid Sõidutee AB katend: - AC 16 surf (VT märkus 1) 6 cm - AC 32 base (VT märkus 1) 8 cm - Killustikalus E=170MPa (VT märkus 2) 25 cm - Liivalus Kf>2,0 m/ööp; Kt=0,98 30cm - Täitepinnas peenliiv Kf>0,5 m/ööp; Kt=0,98 (VT märkus 3,4) vastavalt vajadusele - Ol. teekatendi konstruktsioon/pinnas Kt=0,94 Kõnnitee AB katend: - AC 8 surf (VT märkus 1) 6 cm - Killustikust alus E=140MPa (VT märkus 2) 25 cm - Liivalus Kf>2,0 m/ööp; Kt=0,98 20 cm - Täitepinnas peenliiv Kf>0,5 m/ööp; Kt=0,98 (VT märkus 3,4) vastavalt vajadusele - Ol. teekatendi konstruktsioon/pinnas Kt=0,94



Murualad: - Murukülv (VT märkus 5) - Kasvumuld (VT märkus 5) 15 cm - Täitepinnas peenliiv Kf>0,5 m/ööp; Kt=0,98 (VT märkus 3,4) vastavalt vajadusele - Ol. teekatendi konstruktsioon/pinnas Kt=0,94 Märkused:

1. Asfaldist katendikihid rajada vastavalt "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2010. a käskkirjaga nr 383). Asfaltsegude täitematerjali kvaliteedinõuded:

- AC 8 surf (70/100) GC90/15, C50/30, LA30, FI20, FNaCl4, f4 (segu tüüp 2) - AC 16 surf (70/100) GC90/15, C100/0, LA25, An14, FI20, FNaCl4, f2 (segu tüüp 4) - AC 16 base (70/100) GC90/15, C50/30, LA30, FI20, f4, F2 (segu tüüp 4)

2. Teede killustikalused rajada ridakillustikust vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhendile" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 30.04.12 nr. 0167). Kivimaterjali kvaliteedinõuded ja killustikaluse elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega:

3. sõiduteed [fr 32/63] - GC80/20, C90/3, LA30, F4, Fl20, f4; aluse elastsusmoodul Emin=170 MPa 4. ohutussaar [fr 4/32] - GC80/20,C50/30, LA35, F4, FI35, f4; aluse elastsusmoodul Emin≥140 MPa 5. Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas

välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. 6. Täitena võib kasutada olemasolevalt teelt väljakaevatavat konstruktsiooni täitekihte kui täitematerjal on

sobiv 7. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH

6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimede kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piire ühtlustada, tasandada niidukõlblikuks. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustiku jms. Muruseemne külvamistihedus 20 g/m².

Äärekivid Ette on nähtud kasutada sõidutee betoonäärekivid mõõtudega 1000…800x150x290mm. Betoonäärekivid paigaldada betooni alusele, kõrgused vastavalt vertikaalplaneeringu joonisele. Betoonist sõidutee äärekivid peavad vastama EVS-EN 1340:2003 "Betoonist äärekivid". Kasutada betoonäärekive, mis on vastupidavad teede talihoolduses kasutatavatele kemikaalidele. Ilmastikukindluse klass 3. Äärekivi rajada betoonalusele h=8cm, betooni klass C8/10. Betoon tuleb paigaldada vähemalt h=10cm killustikust kihile. Äärekivi aluse elastsusmoodul Emin≥140 MPa Kvaliteedinõuded Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ (Mkm määrus nr 15, 04.03.2014) „Teehoiutööde ehitusjärelvalve kord” (TSM 15.06.2001.a. määrus nr 66, RTL 2001,78,107) esitatud nõuetele. Samuti tuleb tööde teostamisel jälgida Maanteeameti koostatud „Teetööde tehnilised kirjeldused“ juhendeid. Katendi kihtkonstruktsioonide rajamisel tuleb kõrvaldada ebasobivast pinnasest täide, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0,98. Vajadusel peab kasutama tihendamisel ka vett. Liivaluste rajamisel tuleb võtte proove vastavalt TSMm nr. 66. Liivast dreenkihi tihendustegur Kt peab mõõdetuna PENETROMEETRIGA olema 0,98. Killustikaluses kasutada materjali vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhendile" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 30.04.12 nr. 0167) tabelile 1: sõiduteedel segu nr 4, kerg- ja kõnniteedel ning sõiduautode parklatel segu nr 7. Kõnnitee killustikualused rajada pideva terakoostisega tiheda kivimaterjali segust nr. 4 vastavalt MKM 04.03.2014 määrus nr. 15, „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ lisa 10.



Sõidutee sideainega töötlemata alused ehitatakse killustikust kasutades kiilumismeetodit. Põhifraktsioon 32-64 mm – kiilekillustiku fraktsiooni 12–16 mm kulu 25 kg/m² ja fraktsiooni 8–12 mm kulu 15 kg/m² (Mkm määrus nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“). Kiilumismeetodil tohib sõidutee killustikalust ehitada ainult liikluseks täielikult suletud aladel. Killustikaluse pinnal peab elastsusmoodul mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega olema vähemalt sõiduteel ≥170 MPa, ohutussaarel ≥140 MPa. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimede kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piire ühtlustada, tasandada niidukõlblikuks. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustiku jms. Muruseemne külvamistihedus 20 g/m². Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Kasutatavad asfaldisegud ja selles kasutatavad materjalid peavad vastama Eesti standardile EVS 901-3:2009 Tee ehitus Osa 3. Asfaldisegud. Katte tihedus peab olema piisav. Katte paani laiuse ulatuses peab katte pind olema ühtlase faktuuriga ja bituumenilaikudeta. Pärast vihma ei tohi asfaltkattele jääda loike ja ta peab kuivama ühtlaselt. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia soojal aastaajal. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad. Jäätmekava ja keskkonnanõuded Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (betoonist vana äärekivi, pinnas, asfaldijäägid) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Ehituse käigus väljafreesitav või kõrvaldatava asfaldipuru ladustamise plats objektil või mujal peab olema selline, et sademete korral oleks välditud vete äravool laoplatsilt ümbritsevatele looduslikele pinnastele ja veekogudesse. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse Keskkonnaameti jäätmesektoriga. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt nõuetele vastutab jäätmete valdaja. Käesoleva projektiga seotud jäätmete kogused on esitatud allpool esitatud tabelis. Ehitaja peab tööde lõppedes täitma ja esitama kohaliku omavalitsuse Keskkonnaametile jäätmeõiendi. Ehitusel tuleb jälgida sotsiaalsete mõjude leevendamiseks, et ehitusmasinate ja seadmete ning muude mehhanismide summutid oleksid korras. Kuivaperioodil ehitamise korral tuleb näha ette tolmutõrjeks veega kastmine. Ehituse perioodil tuleb ehitusala vastavalt tähistada ja piirata piiretega. Sademevee käitlemine. Kinnistusisesed sadeveed kogutakse kokku katuselehtrite ja maapealsete restkaevudega. Sademevee äravoolud suunatakse kinnistusisesesse ühtlustusmahutisse, kust sadevesi pumbatakse reovee ühiskanalisatsiooni voolukogusega kuni 10 l/s. Ol.oleva A-hoone sadevete lahendust ei muudeta- säilivad vihmaveetorud fassaadis ja vesi juhitakse tänavale. Vt projekti välisvõrkude ja vertikaalplaneeringu osa ning KVVK osa seletuskirja (Projektide Agentuur OÜ). Juurdesõidutee Krundi hooviala juurdepääs on ettenähtud Kotzebue ja Kesk-Kalamaja tänavatelt. Juurdepääsu katteks on asfaltkate. Krundisisesed teed ja platsid Hooviala katteks on ette nähtud asfaltbetoon. Katendite paiknemine ja lahendus VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (köide III). Viited Joonistele:



VT ARH. OSA JOONISED AS-02 ASENDIPLAAN, RL-01 VERTIKAALSED RISTLÕIKED, VP-01 VERTIKAALPLANEERING (KÖIDE I) MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III) VÄLISVALGUSTUSE JA ELEKTRIVARUSTUSE VÄLISVÕRKUDE PLAAN 1.1 Ehitusplatsi konstruktsioonid 1.1.1 Raadamine ja lammutamine 1.1.1.1 Ehitusplatsi raadamine ÜLDISED NÕUDED • Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Maa RYL2010 nõuetele. Täidetakse MaaRYL 2010 nõudeid ja juhiseid. • Töö ehitusplatsi raadamisel peab vastama Arhitektuursele projektile ja Insenertehniliste eriosade projektidele. • Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Hea Ehitustava kvaliteedinõuetele • asendiplaani materjalidele, dreenivale täitematerjalile, torude ja kaablite alus ja pealiskaitsetele, • konstruktsioonidele, teekatte betoonkividele, äärekividele ja tehtavatele töödele vastavalt • Maa RYL 2010, InfraRYL 2006 (2010), RIL 132 2000, RIL 234-2007 „Pihojen pohja-ja päällysrakenteet. Suunnittelu-ja rakentamisohjeet“, Katu 2002, Asfalttinormit 2008, EVS EN 1338:2003+AC2006, RT 15-10 784, RT 89-11002, Betoni- ja luonnonkivituotteet päällysterakenteena, Omavalitsuste liidu juhend nr. 14. Ning MaaRYL 2010 nõuetele. • Torude ja kaevude alus- ja tugikonstruktsioonide, drenaaži ja vihmaveetorustike, kaevude ja kasutatavate materjalide ning tehtava töö peab vastama InfraRYL 2006 (2010), EVS-EN 1610:2015, Omavalitsuste liidu KT-02 Kunnalisteknisten töiden yleinen tyoselostus“ alapunkt 43000 • Viemarikaivot ja tarkastusputket, LVI 23-10207 Jäte-, sade- ja kuivatusvesikaivot, SFS-EN 13598-2 kaarelnõuetele. • Drenaaži töödeks kasutatavatele materjalidele, killustikule, filterkangale, vastavatele killustikukihi aluse, laiuse, drenaažitoru pealse kihi ja hoone seinaäärse täitematerjali, täitematerjali filtratsioonimoodulile, filterkanga ülekattenõudele, filterkanga paigaldusele, tehtav paigaldustöö peab vastama Maa RYL 2010, InfraRYL 2006 (2010), KT-02 Kunnalisteknisten töiden yleinen tyoselostus, RIL 126- 2009 Rakennuspohjan ja tontialueen kuivatus, RT 81 – 11000, Ymparistoopas nr.51 nõuetele. • Hoone keskkonnatingimuste klass on C3 SFS EN 12944-2 järgi. Ehitustegevusel täiendavalt järgida: • Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004; • Tallinna jäätmehoolduseeskiri, 08.09. 2011 nr 28.; • Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused, Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4; • Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a. määrus nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teavitama tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustama varem paigaldatud tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas Tallinna linna Ehitusmäärusega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi ehitatavatel teedel ja kõrvalteedel. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt MKMm nr 69 16.04.2003. a. Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Töövõtjale ja alltöövõtjale on rangelt keelatud matta ehitusjäätmeid või neid põletada. Ehitustööde lõpetamisel tuleb kõik ajutised teed, ehitised ja rajatised lammutada või üles kaevata. Kogu ehituspraht ja



jäätmed tuleb kokku korjata ja ehitusplatsilt ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud jäätmete kogumispunkti. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoon jm.) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega ja maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti haljastustöödel. Ehitusplatsi raadamine toimub vastavalt Ehituse organiseerimise projektile ja MaaRYL 2010 Pinnasetööd p.221 nõuetele. Ehituse organiseerimise projekti koostamine kuulub Ehituse peatöövõtja hankesse. Ehitusplats raadata ehitusprojektis ettenähtud ulatuses või kus seda nõuavad ehitustööd. Raadamine tuleb teha enne täitetöö või mulde tegemise alustamist. Raietöid tehakse ainult Projektiga kindlaks määratud alal. Puude langetamisel saetakse võimalikult maapinna lähedalt. Langetatud puud tuleb ära vedada ja eemaldatud puu ümbrus koristada ja korrastada. Juuritakse Projektiga kindlaks määratud alad. Eemaldatakse kännud ja suured juured. Eemaldatakse suured kivid ja rahnud ning muu sobimatu materjal. Jälgida, et ehitusseadmetega ei sõideta puude juurtel ega ladustata sinna ehitusmaterjale. Objektile jäetakse kasvama kõik Projektiga alles jätmisele kuuluvad puud ja põõsad. Hõrendatakse ja piiratakse kasvama jäävate puude võrasid nii, nagu näeb ette Projekt. Vajadusel kaitstakse piirdeaiaga puid, põõsaid või mistahes taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Eemaldatakse kännud ja suured juured. Langetatud puud tuleb ära vedada ja eemaldatud puu ümbrus koristada ja korrastada. Juuritakse Projektiga kindlaks määratud alad. Juuritakse alad, kuhu kaevatakse äravoolukraavid, dreenide kaevikud ja kust eemaldatakse sobimatu pinnas ning ehitatakse rajatisi. Eemaldatakse suured kivid ja rahnud ning muu sobimatu materjal. Täidetakse juurimisel tekkinud augud auke ümbritsevale pinnasele omadustelt ja tugevuselt sarnase sobiva pinnasega. Ehitustööde ajal tuleb kasutusele võtta olemasolevate puude kaitsemeetmed. Puude tüvede kaitseks siduda tüvede ümber püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms), prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni. Tuleks jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks ka puude oksi. Vajadusel võib puu võra tõmmata pisut kokkupoole koormakattest valmistatud ribadega, võrgu või muu sobiva (õhku, vett ja valgust läbilaskva) materjaliga. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks sinna ehitusmaterjale. Puule lähemal kui 2,5 m ei ole soovitatav kaevata. Lähemal kui 2,5 m tuleks kaevetöid teostada käsitsi või teha kinnisel meetodil. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kaevetööde tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kuivaperioodil kastetakse puid, mille võra tsoonis kaevati, pärast kaevetrassi sulgemist. Looduses ja plaanil tuleb selgelt tähistada ala, mida võib kasutada ehitustegevuseks ja masinate liikumiseks. Mullakiht kooritakse pinnalt, mis hõlmab hoone alla jäävat ala ja selle lähiümbrust ning ladustatakse ehitusplatsi serva, kui seda on võimalik hiljem hoone ümbruse planeerimisel uuesti kasutada. Jäätmaa mullakiht kooritakse ja veetakse minema. Vundamendi rajamisel olemasolev pinnas teisaldatakse. Hoone alune pinnas eemaldatakse vundamendi ja rostvärkide rajamiseks vajaliku sügavuseni. Vundamendi rajamiseks jm ehitustöödeks väljakaevatav pinnas kasutatakse vajdusel ära muu territooriumil täiteks. 1.1.1.2 Lammutatavad hooned Ala kesksed hooned on halvasti säilinud ning lammutatakse (hooneosa B) (TEHNILISE SEISUNDI EKSPERTHINNANG. Ehituskonsultant Tiit Masso OÜ. Töö nr 539-1. Eksperthinnnag Põhja pst 7 hoonetele. 28.02.2014). Need mahud asendatakse uue hooneosaga. Samuti lammutatakse osa D-hooneosast ning C-hooneosa Kotzebue tänava poolne kahekorruseline osa.



VT LAMMUTUSPROJEKT (Köide VII) 1.1.1.3 Lammutatavad rajatised VT LAMMUTUSPROJEKT (Köide VII) 1.1.2 Kaeve-ja täitetööd 1.1.2.1 Kuhjamistööd ÜLDISED NÕUDED • Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama MaaRYL2010 nõuetele. • Kaeve- ja täitetööd ning kasutatavad materjalid peavad vastama RYL 2010, RIL 132-2000, Infra RYL 2006. • Kaeve- ja täitetöödel tuleb järgida MaaRYL2010 ptk. 222 ja 223 nõudeid ja juhiseid. • Sellele eelneb taimestiku raadamine vastavalt MaaRYL2010 ptk 2211 nõuetele ja juhistele. • Täitematerjalide kirjeldus on kirjeldatud peatükis 3.2.2 Krundisisesed teed ja platsid. Kõik liiklus- ja parkimisala täitematerjalid rajada vastavalt „Teehoiutööde tehnoloogianõuetele“ (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.a. määrus nr 132). Liiklusalade mulle teha kihthaaval, kusjuures iga kiht on teralisuse ja tihendatavuse poolest ühesugusest pinnasest. Haljas- ja puhkealade mineraalpinnasest täide võib sisaldada huumust, aga mitte taimestikule kahjulikke aineid. Täitepinnas ei tohi sisaldada kahjulikul hulgal peent ja keskmist tolmliiva. • Tööd peavad vastama Arhitektuursele projektile ja Insenertehniliste eriosade projektidele. • Ehitusaegsete ajutiste tugede ja toetuste rajamine ei kuulu ehitise projekti koosseisu. Selliste tugiseinte (tugede) rajamine on ehitaja hankes ja vastutusel. Kaevetöid tehakse vastavalt eriosade projektis ette nähtud ulatuses. Kaevetööd teostatakse vastavalt MaaRYL2010 pt 222, kaevamine talvisel ajal tehakse vastavalt RYL 132 punkt 4.11. Töövõtja teeb kõik kaevetööd ehituse nõuetele vastavas suuruse, kallete ja sügavusega süvises. Töövõtja vastutab täielikult kõigi kaevetööde turvalisuse eest ja tagab vajalike toestuste, ajutiste tugitarindite ja piirete olemasolu, mis on vajalikud ehitustööde ajal turvaliseks ja ohutuks kaevetööde teostamiseks. Kohtades, kus kaevetööd õõnestavad olemasolevaid tehnovõrke, kaableid, haljastust jmt, mida pinnase vajumine võib mõjutada, paigaldab töövõtja kõik vajalikud toed, ajutised tarindid ja tugevdused. Töövõtja kannab hoolt selle eest, et pinnas fundeerimis-tasapinnas ja sellest allpool ei külmu. Töövõtja rakendab kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et kaevandatud pinnase käsitlemine, ladustamine, vedamine ja kõrvaldamine või nendega seonduvad tegevused, materjalid ja seadmed ei tekitaks tüli, kahjusid, vigastusi, ebamugavust. Kaevematerjali ei tohi paigaldata sinna, kust see võib saada minema uhutud, kus see võib variseda või kukkuda kõrvalasetsevale territooriumile või üle mistahes tee-ja jalgraja. Kaevamistööde käigus tekkinud ülejääv materjal viiakse selleks ettenähtud käitluskohta. Tulevase ehitise alt eemaldatakse kasvupinnas ning kaevatakse projektikohase sügavusega vundamendikraavid. Tehakse kommunikatsioonide kaevised ning paigaldatakse torustikud-kaablid.

Süvendi põhi vundamendi asukohal kaetakse killustikpadjaga, VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

1.1.2.2 Täitetööd • Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama MaaRYL2010 ptk 223 nõuetele ja teostatakse vastavalt Ehituse organiseerimise projektile • Tööd peavad vastama Arhitektuursele projektile ja Insenertehniliste eriosade projektidele. Täitetööd krundil tehakse vastavalt vertikaalplaneerimise joonisele. Ehitusplats süvendatakse, täidetakse ja tihendatakse selliselt, et oleks võimalik rajada projektikohaseid pinna- ja pealisehitisi. Täitetööde kõrgusmärgid VT vertikaalplaneering. Ehitusaegsete ajutiste tugede ja toetuste rajamine ei kuulu ehitise projekti koosseisu. Selliste tugiseinte (tugede) rajamine on ehitaja hankes ja vastutusel.



Vundamendi ja põranda alustäited tehakse vastavalt TARINDITE projektile. Tagasitäitetööd tehakse projekti realiseerimiseks vajaminevas mahus. Tagasitäitmine tehakse kihtidena optimaalses niiskuses osakeste läbimõõdunõuete kohastest materjalidest. Taastamiskihtide paksus ja tihenduskordade arv valitakse selline, et saavutatakse soovitud tihedus ja kandvus. Taastäitmiskohtade tihendamis- ja kandenõuded on kajastatud Tarindite projektis. Tihendamise käigus ei tohi rikkuda teiste kihtide kandevõimet. Talvistes tingimustes tehtavatel töödel tuleb jälgida vastavasisulisi juhendeid. Vundamendi alla tehakse paekivikillustikust 200 mm paksune aluskiht fraktsioon 20…40 mm, kui joonistel pole näidatud teisiti. Põrandate alused killustiku kihid näidatakse tööjoonistel. Tihendamine teha nõutud tiheduseni. Aluse pind tasandatakse selliselt, et pinnasele toetuva põranda alla ei jää vett koguvaid lohke. Täite- ja tihendustööde teostamisel tuleb vältida pingeid ja jõudusid, mis võiksid põhjustada vundamendikonstruktsioonide paigutisi. Peale konstruktsioonide piisava tugevuse saavutamist teostada tagasitäide ja tihendada. Täpsemad nõuded vundamentide ja põrandate alustäitele, vundamentide äärsetele tagasitäidetele ja külmakaitsetele vastavalt Tarindite projektile. Vundamendikaeviku tagasitäide tuleb teha hästi dreenivast materjalist, mis aitab ära hoida vundamendi ülemäärast niiskumist ja sokli kahjustusi. Hoone valmimisel tehakse tagasitäide tihendatud killustikaluse ja liivast alusega sillutisplaatidele. Ülejäänud osade täitmine tehakse konstruktsioonitüübi kohaselt, või kui ei ole muud määratud, kasutatakse kihtidena tihendatavat mineraalset pinnast (liiva, kruusa, killustikku). Torude ja kaablite alused, pealiskihid ning torupaigalduskraavide täitmine teha vastavalt VK osa ja elektripaigaldise osa seletuskirjas viidatud tööde kirjeldustele. 1.1.2.3 Kuhjamistööd • Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama MaaRYL2010 nõuetele. • Tööd peavad vastama Arhitektuursele projektile ja Insenertehniliste eriosade projektidele. Hoone perimeetris viiakse maapind kokku olemasolevate ümbritsevate kõrgusmärkidega vastavalt vertikaalplaneeringule. Kõik kõrguste vahed lahendatakse ühtlaste nõlvadega, rajatavad tugimüürid on näidatud asendiplaanil ja vertikaalplaneerimise joonistel. Kavandatud kõrgusmärgid vt vertikaalplaneerimise jooniselt MA1-2 Vertikaalplaan. Pinnasele tehakse täitetööd vastavalt vertikaalplaneerimise joonisele. Taaskasutamiseks mõeldud erinevad kaevematerjalid ning mineraalsed lammutusjäägid paigutatakse eraldi kuhjadesse vastavalt MaaRYL2010 nõuetele. Rajatavad tugimüürid vastavalt konstruktiivse osa TARINDITE projektile. 1.1.3 Kuivendustööd 1.1.3.1 Dreenid ja drenaažikaevud ÜLDISED NÕUDED: • Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama MaaRYL2010 nõuetele. • Ehitusaegne kuivendus on Ehitaja hankes ja vastutusel. Lähtuda platsinõuetest, ilmastikust ja valitud ehitustehnoloogiatest. Ehitustööd peavad olema teostatud sellisel moel et komplikatsioonideta valmiks projektis kirjeldatud hoone. • Organiseerida sadeveevee ärastamine (põhjavesi, vihmavesi). • Drenaaži töödeks kasutatavad materjalid, killustik, filterkangad, vastavad killustikukihi alused, laiused, drenaažitoru pealse kihi ja hoone seinäärse täitematerjali, täitematerjali filtratsioonimoodul, filterkanga ülekatted, filterkanga paigaldus ja tehtav paigaldustöö peab vastama RYL 2010, InfraRYL 2010, KT-02 Kunnalisteknisten toiden yleinen tyoselostus, RIL 126-2009 Rakennuspohjan ja tontialueen kuivatus, RT 81 – 11000, Ymparistoopas nr. 51. • Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama RIL 126-2009, RIL 194-1992 InfraRYL 2006(2010), RIL 77-2013, EVS–EN 1610-2015 nõuetele. • Tööd peavad vastama Arhitektuursele projektile ja Insenertehniliste eriosade projektidele. Kõigis projekteeritud hoone külgedes on maapinna kalded suunatud hoonest eemale, ümbritseva territooriumi sadeveed immutatakse maapinda või suunatakse ühiskanalisatsiooni läbi ühtlustusmahuti. Sademeveed kogutakse parklast ja hoone katuselt kokku ning juhitakse kinnistule projekteeritud sademevee 50m3 mahutisse, millest sadeveed pumbatakse ühiskanalisatsiooni 6 l/s pumpade abil.



Hoone katuselt kogutakse sadevesi lehtritega kokku ja juhitakse ära hoonesiseselt vastavalt hoone kanalisatsiooni projektile va. nn Habermanni maja, kus sademevesi kogutakse kokku sadeveerennide ja vihmaveetorude abil ning juhitakse hoonest eemale. Drenaažitorustik ümbritseda killustikuga (fraktsioon 8-16 mm). Paigaldamisel tuleb jälgida, et suuremad kivid ei paikneks vahetult vastu toru. Täite hulgas ei tohi olla ka betooni- ega muid ehitusjäätmeid. Drenaažitorustik paigaldada vastavalt torustiku tootjate juhenditele. Süsteemi hoolduseks on projekteeritud kontrollkaevud. Drenaaživeed juhtida läbi drenaaži kontrollkaevude kinnistusisesesse sademeveekanalisat-siooni torustikku. VT ARH. OSA JOONISED RL-01 VERTIKAALSED RISTLÕIKED, VP-01 VERTIKAALPLANEERING (KÖIDE I) VEEVARUSTUSE, KANALISATSIOONI JA KÜTTE VÄLISVÕRGUD (KÖIDE XII) ELEKTRI- JA SIDEVÄLISVÕRGUD (KÖIDE XVIII) 1.1.3.2 Kaevud ja truubid Kõik kaevud ja truubid VT VASTAVAD INSENERTEHNOLOOGILISTE ERIOSADE PROJEKTID. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama MaaRYL2010 nõuetele. Tööd peavad vastama Arhitektuursele projektile ja Insenertehniliste eriosade projektidele. 1.1.3.3 Ehitusaegne kuivendus Ehitusaegse kuivenduse vajadus sõltub ehitamisperioodi aastaajast ning tehakse vastavalt vajadusele. Ehitusaegne kuivendus teostatakse vastavalt MaaRYL2010 p. 25 nõuetele. Kaevik tuleb hoida kuivana kuni tagasitäite teostamiseni. Ehitusaegne kuivendus on Ehitaja hankes ja vastutusel. Lähtuda platsinõuetest, ilmastikust ja valitud ehitustehnoloogiatest. Ehitustööd peavad olema teostatud sellisel moel et komplikatsioonideta valmiks projektis kirjeldatud hoone. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama MaaRYL2010 nõuetele. Tööd peavad vastama Arhitektuursele projektile ja Insenertehniliste eriosade projektidele. Nõuded teostusmõõdistusele, teostusjooniste ehitusaegse kohesele koostamisajale ja koostamise kvaliteedile vastavalt loetletud dokumentide tingimustele: • InfraRYL 2006 (2010); • Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.08.2007. a. määrus nr 70 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord, • Riigi Kinnisvara Tehnilised nõuded kooli-ja büroohoonetele osa 13 - Nõuded ehitusprotsessi lõpetamisel; • EVS 811:2012.

VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI) EHITUSKIRJELDUS

Kvaliteedinõuded Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ (Mkm määrus nr 15, 04.03.2014) „Teehoiutööde ehitusjärelvalve kord” (TSM 15.06.2001.a. määrus nr 66, RTL 2001,78,107) esitatud nõuetele. Samuti tuleb tööde teostamisel jälgida Maanteeameti koostatud „Teetööde tehnilised kirjeldused“ juhendeid. Katendi kihtkonstruktsioonide rajamisel tuleb kõrvaldada ebasobivast pinnasest täide, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0,98. Vajadusel peab kasutama tihendamisel ka vett. Liivaluste rajamisel tuleb võtte proove vastavalt TSMm nr. 66.



Liivast dreenkihi tihendustegur Kt peab mõõdetuna PENETROMEETRIGA olema 0,98. Killustikaluses kasutada materjali vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhendile" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 30.04.12 nr. 0167) tabelile 1: sõiduteedel segu nr 4, kerg- ja kõnniteedel ning sõiduautode parklatel segu nr 7. Kõnnitee killustikualused rajada pideva terakoostisega tiheda kivimaterjali segust nr. 4 vastavalt MKM 04.03.2014 määrus nr. 15, „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ lisa 10. Sõidutee sideainega töötlemata alused ehitatakse killustikust kasutades kiilumismeetodit. Põhifraktsioon 32-64 mm – kiilekillustiku fraktsiooni 12–16 mm kulu 25 kg/m² ja fraktsiooni 8–12 mm kulu 15 kg/m² (Mkm määrus nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“). Kiilumismeetodil tohib sõidutee killustikalust ehitada ainult liikluseks täielikult suletud aladel. Killustikaluse pinnal peab elastsusmoodul mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega olema vähemalt sõiduteel ≥170 MPa, ohutussaarel ≥140 MPa ja peenral ≥130 MPa. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimede kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piire ühtlustada, tasandada niidukõlblikuks. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustiku jms. Muruseemne külvamistihedus 20 g/m². Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Kasutatavad asfaldisegud ja selles kasutatavad materjalid peavad vastama Eesti standardile EVS 901-3:2009 Tee ehitus Osa 3. Asfaldisegud. Katte tihedus peab olema piisav. Katte paani laiuse ulatuses peab katte pind olema ühtlase faktuuriga ja bituumenilaikudeta. Pärast vihma ei tohi asfaltkattele jääda loike ja ta peab kuivama ühtlaselt. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia soojal aastaajal. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad. Jäätmekava ja keskkonnanõuded Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (betoonist vana äärekivi, pinnas, asfaldijäägid) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Ehituse käigus väljafreesitav või kõrvaldatava asfaldipuru ladustamise plats objektil või mujal peab olema selline, et sademete korral oleks välditud vete äravool laoplatsilt ümbritsevatele looduslikele pinnastele ja veekogudesse. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse Keskkonnaameti jäätmesektoriga. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt nõuetele vastutab jäätmete valdaja. Käesoleva projektiga seotud jäätmete kogused on esitatud allpool esitatud tabelis. Ehitaja peab tööde lõppedes täitma ja esitama kohaliku omavalitsuse Keskkonnaametile jäätmeõiendi. Ehitusel tuleb jälgida sotsiaalsete mõjude leevendamiseks, et ehitusmasinate ja seadmete ning muude mehhanismide summutid oleksid korras. Kuivaperioodil ehitamise korral tuleb näha ette tolmutõrjeks veega kastmine. Ehituse perioodil tuleb ehitusala vastavalt tähistada ja piirata piiretega.

1.1.1 Toed ja tugevdused 1.1.1.1 Vaiamine Näha ette vastavalt Arhitektuursele projektile, Insenertehnoloogiliste eriosade projektidele ja valitud ehitustehnoloogiatele. Tööd on ehitaja hankes ja vastutusel. VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

1.1.1.2 Toed



Näha ette vastavalt Arhitektuursele projektile, Insenertehnoloogiliste eriosade projektidele ja valitud ehitustehnoloogiatele. Tööd on ehitaja hankes ja vastutusel. VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

Ehitusaegsete ajutiste tugede ja toetuste rajamine ei kuulu ehitise projekti koosseisu. Selliste tugiseinte (tugede) rajamine on ehitaja hankes ja vastutusel. 1.1.1.3 Tugevdused Aluspinnase stabiliseerimine näha ette vastavalt Arhitektuursele projektile, Insenertehnoloogiliste eriosade projektidele ja valitud ehitustehnoloogiatele. Tööd on ehitaja hankes ja vastutusel. VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

1.1.2 Territooriumi katendid VT ARH. OSA JOONISED AS-02 ASENDIPLAAN, RL-01 VERTIKAALSED RISTLÕIKED, VP-01 VERTIKAALPLANEERING (KÖIDE I) MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

Maastikukujunduse kontseptsioon VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III) Olemasolev, säilitatav haljastus VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III) Katendite lahendused on kirjeldatud arhitektuuriosa asendiplaanil, maastikuarhitektuuri osa joonistel ja seletuskirjas, katendite vertikaalsed lõiked ja kalded arhitektuuriosa joonistel RL-01 Vertikaalsed ristlõiked, VP-01 Vertikaalplaneering.

Vertikaalplaneerimine on lahendatud nii, et sajuvesi juhitakse teedelt-platsidelt ja hoonete ümbert piki- ja põikkalletega restkaevudesse ja juhitakse sajuveetorustikku. Osaliselt on ette nähtud ka sajuvee juhtimine haljasaladele ja immutamine. Sajuvee eemaldamiseks on projekteeritud kõnniteed ja platsid piki- ja põikkaldega. Valmis teede ja platside pinnale ei tohi jääda vett koguvaid süvendeid.

Alale on projekteeritud restkaevud. Restkaevud projekteeritakse koos kinnistu sajuveesüsteemiga. Sajuvete restkaevu ja sajuvete ühendustoru tööde kvaliteet peab vastama RYL90 “Ehitustööde üldised kvaliteedi nõuded” ja/või MaaRYL2010 “Ehitustööde üldised kvaliteedi nõuded. Pinnasetööd ja alustarindid” esitatud nõuetele.

Torustik paigaldada vastavalt RIL77-1990 juhistele ja valmistajatehase nõuetele. Katetele paigaldatavad kaevukaaned peavad olema katetega samas tasapinnas täpsusega ±5 mm. Plastkaevude ja plasttorude kontroll teha RIL77-1990 p.8 nõuetele vastavalt. Enne torustike katmist kontrollida torude ja kaevude kõrgusi ning koostada protokoll.

Vastuvõtu ajal antakse Tellijale üle vajalikud teostusjoonised, standarditele vastavuse tunnistused ja võimalikud garantiitunnistused.

Teedest ja platsidest ülejäävad haljasalad on projekteeritud vastavalt projekti asendiplaanile, võimalusel kalletega hoonest eemale, arvestades samas olemasolevaid maapinna kaldeid.



Liiklusala katendid • ÜLDISED NÕUDED: • Liiklusala katendid ja materjalid, dreenivad täitematerjalid, torude ja kaablite alus ja pealiskaitsed, konstruktsioonid, teekatte betoonkivid, äärekivid peavad vastama RIL 132-2000, RYL 2010, InfraRYL 2006 (2010), RIL 234-2007 „Pihojen pohja-ja päällysrakenteet. Suunnittelu-ja rakentamis-ohjeet“, Katu 2002, Asfalttinormit 2008, EVS EN 1338:2003+AC2006, RT 15-10 784, RT 89- 11002, Betoni- ja luonnonkivituotteet paallysterakenteena, Omavalitsuste liidu juhend nr. 14 nõuetele. • Torude ja kaevude alus- ja tugikonstruktsioonide, drenaaži ja vihmaveetorustike, kaevude ja kasutatavad materjalid ning tehtava töö peab vastama InfraRYL 2006 (2010), EVS EN 1610:2015, Omavalitsuste liidu KT-02 Kunnalisteknisten töiden yleinen työselostus“ alapunkt 43000 Viemarikaivot ja tarkastusputket, LVI 23-10207 Jate-, sade- ja kuivatusvesikaivot, SFS-EN 13598-2 nõuetele. • Tehtavad tööd peavad vastama Hea Ehitustava kvaliteedinõuetele. • Rajatavad katendid peavad vastama kvaliteediklassile 1 (kõrgem). • Õuealade liikluskoormusliigid ja klasside määrang välialadel vastavalt RT 89-11002-et Õuealade alus- ja kattetarindid p 2.1 ja tabel 4 Sõiduteede katete ja konstruktsioonide taastamine vastavalt teevaldaja nõuetele ja taastatava rajatise koormusliigile. Klasside määrangutes juhinduda KATU 2002 ja/või MaaRYL 2010 p 1131 lk 41 Tabel 1131:T1. • Liitekohad kaevude ja muude pinnakatetega lahendatakse puhta ülemineku printsiibil. Kaevude pealispinnad peavad joonduma külgneva katendiga. Arvestada tuleb valgustuspostide, tõkkepuu ja signaalmärkidega. • Teekattekivide vuugid nähakse ette minimaalse suurusega. Juhinduda toote nõuetest vuukide konstrueerimisel. • Teekatete lubatud tolerantsid (ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 25.11.2014. a käskkirjaga nr 315, 2014-15). • Sillutise rajamisel järgida MaaRYL 2010 ptk 312 juhiseid ja nõudeid. Haljasala rajamisel järgida MaaRYL 2010 ptk 351, 352, 353 ja 354 juhiseid ja nõudeid. • Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt „Teehoiu tehnoloogianõuded“ (MKM 13.05.2004. a. määrus nr 132) „Teehoiutööde ehitusjärelvalve kord” (TSM 15.06.2001.a. määrus nr 66, RTL 2001,78,107) esitatud nõuetele. Samuti tuleb tööde teostamisel jälgida Maanteeameti koostatud „Teetööde tehnilised kirjeldused“ juhendeid. Katendi kihtkonstruktsioonide alt tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, ebasobivast pinnasest täide, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab võimalike juba paigaldatud olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. • Teede ja platside konstruktsiooni aluseks täiteks sobib mineraalne aluspinnas, mis ei sisalda mulda, turba- ja mullasegust liiva ning suuri (üle 2/3 tihendatava kihi paksusest) kive. • Muru kasvukihi aluseks täiteks võib kasutada täitepinnast, mis võib sisalda huumust, kuid ei sisalda suuri kive ja taimede kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee kogunemise lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. • Kõik Tellija poolt vajadusel nõutud täitematerjalide sobivuse tuvastamiseks vajalikud proovid peavad olema testitud sõltumatus laboratooriumis Töövõtja kulul. Kõlbmatu pinnas tuleb välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. • Täidete rajamisel tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures normidekohase tihendamise korral on vähemalt 1,0 m/ööpäevas. • Killustikalused rajatakse vähemalt kahekihilisena ja kiilutakse. Sõidutee aluses killustikuna kasutada fr. 16/32 ja kiilumisel kasutada fr. 8/12 paekillustikku. Killustikalustes kasutada vähemalt III klassi paekillustikku. • Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Asfaltkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte tihedus peab olema piisav. Katte paani laiuse ulatuses peab katte pind olema ühtlase faktuuriga ja bituumenilaikudeta. Pikivuuk ei tohi olla kergesti nähtav. Pärast vihma ei tohi asfaltkattele jääda loike ja ta peab kuivama ühtlaselt. • Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia soojal (ööpäeva keskm. temperatuur +5°C) aastaajal. • Enne teekonstruktsiooni kihtide paigaldamist peab olema kontrollitud aluspinna vastavus, rajatud vihmavee äravoolukaevud ja paigaldatud torustik. • Teekatendi kihtide paksused ja materjal on antud konstruktiivsetel lõigetel. • Aluskihis kasutada keskteralist kuni jämedateralist liiva, mis peab täitma ka filtreerivat, dreenivat ja külmakaitse funktsiooni. Liivakiht tihendada tiheduseni k=0,98. • Kõikidele teekatendi kihtidele teha etteantud kalded. Teekatendi ülemised kihid peavad olema tugevad ja püsivad. Kattekihte võib paigaldada ainult kuiva ja sooja (vähemalt +5°C) ilmaga. KUU arhitektid 27 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


• Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad (TSMm 1.11.1999 nr.63, TSMm 15.12.1999 nr.70, TSMm 20.06.2000 nr.46, TSMm 15.06.2001 nr.66, TSMm 20.06.2001 nr.67). • Asfaltkatendid projekteeritud vastavalt EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3:Asfaltsegud Vahetult hoonet ümbritsev ala on kavandatud peamiselt jalakäigualana. Hoone perimeetrisse jääb Kotzebue tn ja Põhja pst äärne kõnnitee, mis kohati laieneb platsikesteks. Sisehoovis, kõnniteel, parklates ja platsikestel on katendiks kavandatud asfalt. Asfalti töödeldakse kohati faktuurseks (vt Maastikuarhitektuuri osa). Autoparklate teenindusteed on kavandatud 7 m laiustena ning asfaltkattega. Asfalteerimisel järgida MaaRYL 2010 ptk 331 juhiseid ja nõudeid. Katendid ja nende paigaldus peab vastama InfraRYL 2006 (2010) nõuetele Killustikalus rajatakse kiilumismeetodil kahekihilisena (aluskiht fr 16/32, kiilutakse fr 8/12) ja teised konstruktsioonikihid tuleb ehitada vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrusele nr. 132, RTL 2004.65.1088 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“. Killustikaluses kasutada vähemalt III klassi paekillustikku. Mullakihi eemaldamisel täpsustatakse aluspinnaste omadusi. Kui aluspinnas on külmakerkeohutu ja pinnavee tase on allpool külmumispiiri, võib liivaluse rajada minimaalsena 15cm paksusena. Liivalus võib mõnes kohas osutuda paksemaks, kui aluspinnas on tee-ehituseks ebasobiv. Liivaluse keskliiva filtratsioonimoodul min 2,0 m/ööp. Täitena võib kasutada mineraalset materjali filtratsioonimooduliga e1,0 m/ööp. Killustikaluse pinnal peab sõiduteel elastsusmoodul olema e 170 MPa Trasside kaevikute tagasitäidete tihedustegur sõidutee all e 98%. Sõidutee alla jääva torustiku puhul peab pealmine täide olema terves ulatuses liiv. Sobivusel võib asfaltkatte alusena kasutada olemasolevaid kihtkonstruktsioone (kruus, killustik). Õuealade liikluskoormusliigid ja klasside määrang välialadel vastavalt RT 89-11002-et Õuealade alus- ja kattetarindid p 2.1 ja tabel 4 Sõiduteede katete ja konstruktsioonide taastamine vastavalt teevaldaja nõuetele ja taastatava rajatise koormusliigile. Klasside määrangutes juhinduda KATU 2002 ja/või MaaRYL 2010 p 1131 lk 41 Tabel 1131:T1. Kvaliteediklass 1 Jalakäijate ala koormusklass 1 Parkimisala koormusklass 1 Autode liiklemise ala koormusklass 3 Parkla asfaltkatendi konstruktsioon (sõiduautod): VT ARH. OSA JOONISED AS-02 ASENDI RL-01 VERTIKAALSED RISTLÕIKED, VP-01 VERTIKAALPLANEERING, MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

Jalakäijate tee katendi konstruktsioon: VT ARH. OSA JOONISED RL-01 Vertikaalsed ristlõiked, VP-01 Vertikaalplaneering, MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

Esiplats VT ARH. OSA JOONISED RL-01 Vertikaalsed ristlõiked, VP-01 Vertikaalplaneering, MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

Äärekivid VT ARH. OSA JOONISED RL-01 Vertikaalsed ristlõiked, VP-01 Vertikaalplaneering, MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)



Liitekohad kaevude ja muude pinnakatetega lahendatakse puhta ülemineku printsiibil. Kaevude pealispinnad peavad joonduma külgneva katendiga. 1.1.2.1 Parkimisala katendid

VT ARH. OSA JOONISED RL-01 Vertikaalsed ristlõiked, VP-01 Vertikaalplaneering, MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

1.1.2.2 Ajaviite-ja mänguväljakute katendid VT ARH. OSA JOONISED RL-01 Vertikaalsed ristlõiked, VP-01 Vertikaalplaneering, MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

1.1.2.3 Taimestik VT ARH. OSA ASENDIPLAAN, MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama järgnevatele nõuetele: MaaRYL2010. Raadamistööd tuleb läbi viia vastavalt MaaRYL2010 ptk 2211 nõuetele ja juhistele. Uue haljastuse rajamisel järgida MaaRYL 2010 ptk 354 juhiseid ja nõudeid. Istutustööd peavad vastama RT 89-10998 Haljasalade mullatööd ja RT 89-11001 Õuealade haljastustööd kirjeldatud nõuetele. Kasutusjuhend soovitavalt RT 89-10949.

Haljastustöödel järgida järgmisi nõudeid:

EVS 778:2001 „Ilupuude ja põõsaste istikud“. Istikute ja haljastuse aluste pinnas ja tehtavale haljastus ja istutustöö peab vastama RT 89-10998, RT 89-11001 nõuetele. Puude istutamisel (ümberistutamisel) järgida Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määrust nr 112 “Avalikule alale puude istutamise kord”. 1.1.5.4.1 Kõrghaljastus VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

1.1.3 Välisinventar VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

1.1.3.1 Hoone krundi inventar VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

ÜLDISED NÕUDED: • Projektis ettenähtud inventar tuleb kinnitada vastavalt detailijoonistele. • Tooted kinnitatakse ilmastikukindlate kinnititega, kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingitud. • Kõik keevitatud tooted peavad olema lihvitud enne lõplikku viimistlust • Kõik projektis ette nähtud piirded peavad olema nõutava tugevusega ning vastama isikuturva nõuetele. Trepipiirded ei tohi olla ebastabiilsed ja kõikuda inimkasutuses. • Õueala välisvarustuse rajamisel järgida MaaRYL 2010 ptk 361 juhiseid ja nõudeid. • Väliskeskkonna maalritööde koormusklass on RL12 teras-, alumiinium- ja kuumtsingitud pindadele vastav koormusklass on C3, mõõdukas (RT 29-11049-et) • Metallosade kuumtsinkimine teostada vastavalt keskkonnaklassile ja kaitsetöötluse paksuse nõue RT 39-11037 Sinkitys, RakMK B7 kohaselt. • Teras-, alumiinium- ja kuumtsingitud pindade koormusklassid on esitatud standardis EVS-EN ISO 12944-2 Värvi ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade liigitus. Kõigi kinnitustarvikute keskkonnaklass C3.

• Inventari kaitsetöötluse nõuded, sh. tsinkimistööd peavad vastama RT 39-10260 ja RT 39-11037 nõuetele.

• Nõuded korrosioonikaitsevärvi, tsingitud terase ja kinnitusvahendite kaitsetöötluse ajalisele kestvusele > 15 aastat (EVS EN ISO 12944.



Puitdetailide immutusklassid: • Klass A; EN 351 P8/HC4 - immutuskemikaal Tanalith E pruun. Kasutuseks kontaktis maa-, vee- ja betooniga. Ilmastiku mõjutustele avatud kandvad puitkonstruktsioonid. Kõik puitpostid ja puitelemendid. • Klass AB; EN 351 P8/HC3 - immutuskemikaal Tanalith E pruun. Kasutuseks maa- ja veekontaktita. Tanalith E kontsentratsioon puidus madalam, kui klassis A. Käsipuud, maaga mitte kontaktis olevad elemendid. Viited joonistele: AS-02 ASENDIPLAAN, MAASTIKUARHITEKTUURI OSA, DETAILID Lipumastid Õppehoone peasissepääsu ette on kavandatud viis lipumasti - alumiiniumist lipumastid, toon tumehall RAL 7043 kõrgusega 10 m. Mastid on sisemise nöörikinnitussüsteemiga, maasse kinnitatud masti kinnituskonsooli abil. Paiknemine vaata asendiplaan. VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (MA-8-18_LIPUMAST; TOOTEINFO LISAS 2.4).

Viited joonistele: Treppide ja panduste piirete paiknemine vaata ARH OSA KORRUSEPLAANIDELT, piirde lahendus vaata PIIRETE joonistelt grupp A.06. Postkast asub hoone fuajees, integreerituna valvelaua elemendi ühe küljega. Lahendus vt SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II)

Jäätmekäitlusinventar: a) Prügikonteiner - 4tk

Prügi kogutakse sorteeritult. Prügi kogumine on lahendatud C-hoone kangialuse seina ääres evaktrepi all kolme 600 l konteineriga. Prügiautole on ligipääs tagatud Kotzebue tn või Kesk-Kalamaja tn värava ja juurdepääsutee kaudu. Tooteinfo Maastikuarhitektuuri projekti lisas 2.6. Prügikast – 12tk Tihedamini kasutatavate välisuste juurde on kavandatud Extery Vandal 75 prügiurnid. Paiknemine vaata Maastikuarhitektuuri projekt (MA-1). VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (MA-8-18; TOOTEINFO LISAS 2.2).

b) Välituhatoos – 3tk Paiknemine vaata Maastikuarhitektuuri projektis joonisel MA-1, tooteinfo lisas 2.7. Rattahoidjad. Rattahoidjad VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA.Rataste paigutamiseks on ette nähtud kohad Kotzebue tn poolse sissepääsu juures hoone küljes (19tk) (MA-8-12_SEINALE KINNITUV RATTAHOIDJA), kõnnitee äärde teraspollarite külge (74tk) (MA-8-18_POLLAR-RATTAHOIDJA) Paiknemine vaata Maastikuarhitektuuri projekt (MA-1). Tooteinfo lisas 2.3. Teraskonstruktsioonide ja kinnitustarvikute keskkonnaklass C3, tsinkimistööd vastavalt RT 39-11037 Sinkitys, RakMk B7. Rattapump - 1tk Paiknemine vaata Maastikuarhitektuuri projektis joonisel MA-8-18, tooteinfo lisas 2.3. Jalamatid ON JOONIS A.05.51 R-D-02 (kogus 1tk) D-hoone hoovipoolse trepikoja välisukse ette on kavandatud jalgade pühkimiseks Aco Vario tsingitud terasest jalamatt (võrkrest, avad 9/31) ja Aco Vario alusvannid (polümeerbetoonist alusvann ja tsingitud terasest ääris, tootekood 00400). Mati ja alusvanni mooduli suuruseks 1350x1650x50(h) mm. Hoonesisesed jalamatid vt SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II). Välisvalgustus KUU arhitektid 30 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


ÜLDISED NÕUDED: • Projektis ettenähtud valgustid tuleb paigaldada vastavalt tootejuhenditele ja -joonistele. • Tooted kinnitatakse ilmastikukindlate kinnititega, kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingitud. • Kõik keevitatud tooted (valgustite varred) peavad olema lihvitud enne lõplikku viimistlust. • Välisvalgustite paigaldamisel järgida InfraRYL 2006 ptk 33600-33640 juhiseid ja nõudeid. • Väliskeskkonna maalritööde koormusklass on RL12 teras-, alumiinium- ja kuumtsingitud pindadele vastav koormusklass on C3, mõõdukas (RT 29-11049-et) • Metallosade kuumtsinkimine teostada vastavalt keskkonnaklassile ja kaitsetöötluse paksuse nõue RT 39-11037 Sinkitys, RakMK B7 kohaselt. • Teras-, alumiinium- ja kuumtsingitud pindade koormusklassid on esitatud standardis EVS-EN ISO 12944-2 Värvi ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade liigitus. Kõigi kinnitustarvikute keskkonnaklass C3. • Valgustite kaitsetöötluse nõuded, sh. tsinkimistööd peavad vastama RT 39-10260 ja RT 39-11037 nõuetele. • Valgustite asendus võib toimuda ainult vastava ST-juhendkaardi vastava tabeli kohase tehniliste andmete, kestvuse, ekspluatatsiooni ja ekspluatatsiooni kulutuste jne võrdluse alusel. Asendustoodete visuaalsed ja mõõdetavad parameetrid peavad olema samaväärsed või paremad, kusjuures samaväärsust peab tõestama töövõtja. Kõik muudatused ja asendused tuleb kooskõlastatada Arhitektiga. Maastikukujunduse välisvalgustus. Välisvalgustuse projekteerimisel on aluseks Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2004. a määruse nr 26 ja standardi EVS EN 13201 erinevate osade nõuded ning valgusarvutused. Välisvalgustid. V1 Ligman TA-31851-N-W30 Tango Square wall 80W LED IP65 (kogus 7 tk.) V2 Ligman RO-80491-W-W30 Robust 40W LED IP65 (kogus 18 tk.) V3 Ligman GI-31611-W30 Gino 8W LED IP65 (kogus 13 tk.) V4 Thorn 96264950 SATIN2 52W LED L1230 12° 830 IP67 (kogus 7 tk.) valgustid on varre otsas, varre joonis VT ARHITEKTUURNE OSA JOONIS LEHT A.07.03 V5 Ligman AU-30580-W30 Austin wall 40W LED IP65 (kogus 29 tk.) V6 Thorn 96221872 Victor LED 82W HFX BP 8M IP66 (kogus 4 tk.) V7 Holdbox Mini Line-N 14,4W/m LED IP65, toon hall (pikkus ca. 23m) V8 Thorn 96271770 Urbastil 11W LED IP67 (kogus 10tk L=1m, 14tk L=0,5m) Valgustite täpne paiknemine VT ELEKTRIOSA PROJEKT, ARH OSA JOONISED, ASENDIPLAAN. Elektritoite pistikud: 220V voolupistikud paigaldatakse süvistatult vastavalt elektriosa projektile. Viited joonistele TUGEVVOOLUPAIGALDISE OSA (KÖIDE XIV), ARH. OSA JOONISED 1.1.3.2 Ajaviiteinventar VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

Pingid. Õppehoone äärde kõnnitee laiendusele Kotzebue tn ja Põhja pst poolsesse külge on kavandatud puidust 7m (1tk) ja 10m (3tk) pikkused pingid. Materjal: kuusk liimpuit, viimistlus naturaalne. VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA. PINK ASUKOHT JOONISEL MA-1 JA DETAILID MA-8-9; MA-8-10.



Puitplatvormid. Sisehoovi on kavandatud eri kõrgused ristkülikukujulised puidust platvormid (platvorm 5tk, platvorm piirdega 1tk). Platvormid on massiivpuidust risttahukad, mida on võimalik maapinnale või hoovitrepistiku astmete peale paigutada. Puit sügavimmutada pruuniks toonitud puidukaitsevahendiga (nt Tanalith E). Puidu immutusklass A. Puidu kasutusklass 4 (vastavalt standardile EN 335-1). VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA. PLATVORMID ASUKOHT JOONISEL MA-1 JA DETAILID MA-8-11; MA-8-20. 1.1.3.3 Mänguväljaku-ja tervisespordiinventar Projektis puuduvad mänguväljakud ja tervisespordiinventar. 1.1.3.4 Välisviidad Hoone Põhja pst poolse sissepääsu kõrvale fassaadile paigaldatakse roostevabast terasest grit 240 viimistlusega Eesti Kunstiakadeemia logo koos kirjaga. Lisaks paigaldatakse sissepääsu kohale siseruumi valguskast kooli nimetusega.

VT LIIKLUSSKEEM, MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

Liiklusmärgid ja viidad VT LIIKLUSSKEEM, MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

Tänavasildid Hoone A-hooneosa fassaadile Kotzebue tn ja Põhja pst poole on ette nähtud tänavasilt aadressiga. Majanumbrid Hoone A-hooneosa fassaadile Kotzebue tn ja Põhja pst poole on ette nähtud tänavasilt aadressiga. Viited joonistele VT ARHITEKTUURI OSA VAATED (ARH. OSA GRUPP A.02)

1.1.4 Rajatised

VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III)

ÜLDISED NÕUDED: • Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama järgnevatele nõuetele: TarindiRYL2010, MaaRYL2010 • Töö tarade ja piiretega vastavalt ARHITEKTUURSELE PROJEKTILE, INSENERTEHNILISTE ERIOSADE PROJEKTIDELE. • Täidetakse järgnevaid nõudeid ja juhised: MaaRYL2010: 31 Kivikatted, 32 Puitkatted, 2234 Kattetarindi tegemine, 3111 Sidumata kandekihi tegemine, 3112 Seotud kandekihi tegemine, 312 Betoonkivi- ja -plaatkatted, 313 Looduskivikatted, 3161 Ääretugede paigaldamine, 3163 Maastikuastmete tegemine, 3311 Asfaltkatete paigaldamine 1.1.4.1 Väikeehitised krundil Eraldiseisvaid väikeehitisi ei ole projektis ettenähtud. KUU arhitektid 32 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


1.1.4.2 Katusealused Eraldiseisvaid katusealuseid ei ole projektis ettenähtud. 1.1.4.3 Aiad ja tugimüürid ÜLDISED NÕUDED:

• Nähtavale jäävate betoonpindade raketise vuukide ja sidemete paigutus on ette nähtud hoida rangelt korrapärastena. Töövõtja koostab raketisetööde teostamise projekti ja kooskõlastab selle arhitektiga. valubetooniklass A (BY40 järgi)

• Mitte nähtavale jäävad betoonipinnad B või C (BY40 järgi) • Tugimüürid ja aiad vastavalt Maastikuarhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile.

Varustada nõuetekohase vundamendiga. VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

Viited joonistele VT ARHITEKTUURNE OSA, MAASTIKUARHITEKTUURI OSA JA KONSTRUKTSIOONI OSA. Piirded ja väravad Krundil on kaks väravat – Kesk-Kalamaja tn poolt pääsuks kahepoolne käändavanev autovärav ja jalgvärav (1tk) ning Kotzebue tn poolt pääsuks kangialusesse kavandatud käändavanev autovärav (1tk), mille ühe poole sisse on integreeritud jalgvärav. Väravate materjal on kuumtsingitud keevisrest. Teraskonstruktsioonide ja kinnitustarvikute keskkonnaklass C3, tsinkimistööd vastavalt RT 39-11037 Sinkitys, RakMk B7. Kõrgematele aiaosadele on kavandatud kasvama ronitaimena harilik metsviinapuu. Väravad avanevad kõikjal väljapoole. Aedade ja väravate joonised VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III). PIIRDEMÜÜRI JOONIS MA-8-2, PIIRDEMÜÜRI VÄRAV JOONIS MA-8-3; KANGIALUSE VÄRAV JOONIS MA-8-4. VT KA KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI). Müürid Kinnistu läänepoolses küljes asub silikaattellistest müür, mis on amortiseerunud ning lammutatakse. Selle asemele ehitatakse samas mahus monoliitbetoonist müür. Müüri kõrgus ca 2m. Vt maastikuarhitektuurne projekt, konstruktsiooni projekt. Tugimüürid Tugimüüre ei ole käesolevas projektis kavandatud. Ühenduskonstruktsioonid Vastavalt Arhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. 1.1.4.4 Trepid, kaldteed ja terrassid ÜLDISED NÕUDED:

Hoone peasissepääsu ees Põhja puiestee pool on monoliitbetoontrepp koos kaldteega. Hoovis on betoonelementidest astmestik hoovipinna ja teise korruse vahel.

• Betoonitöödel järgida Tarindi RYL 2010 p. 411 Raketisetööd, 412 Sarrustamine, 413 Betoonimine,421 Betoonelementide paigaldamine, 451 Piikamine ja paikamine toodud nõudeid ja juhiseid. Lisaks tuleb betoonitööd teostada vastavalt BÜ juhistele (täpsem kirjeldus ehituslikele nõuetele vt KONSTRUKTSIOONI OSA EHITUSKIRJELDUS (KÖIDE VI))

• Enne tööde alustamist lepitakse Tellija ja arhitektiga kokku kasutatav betooni koostis selles osas, mis avaldab mõju lõpptulemuse välimusele (tsemendi värv, täiteaine jms.)



• Betooni puhul peetakse konstantsena:

betooni klass, vesitsementtegur, peenfiller kasutatavad raketised, raketise määrded betoonmassi tihendusviis ja –aeg; raketise eemaldamise aeg

• vuugid kooskõlastatakse arhitektiga ja raketise muster, valukorgid, faasiliistud. Betoneerimisvigade parandamine puhasvalu-pinnal kooskõlastatakse arhitektiga.

• deformatsioonivuukide katmiseks kasutada pealt silikoonitud eel-kokkusurutud paisuvat vuugitäite-vahtlinti, mis sobib plokkseintele ja betoonile. Silikoonelemendi värvus peab vastama naturaalse betooni värvusele (helehall). Vuugi pind peab olema sile, betooni pinnaga tasa.

Väliste betoonist käidavate tasapindade, trepiastmete ja panduse pealispind:

• Betoonipinna kvaliteediklass HAR-A-S-E • Harjasetüüp valitakse pinnanäidiste alusel koostöös arhitektiga. • Lubatavate hälvete klass BY 47 järgi on N • Puhastusomaduste klass BY 47 järgi on 2 • Betooni keskkonnaklassid XC3, XF2, C30/37

Muud välised betoonpinnad:

• Betoonipinna kvaliteediklass BY 40 järgi on A • Betoonipinna kood BY 40 järgi on MUO-A-V1-S-E • Lubatavate hälvete klass BY 47 järgi on N • Puhastusomaduste klass BY 47 järgi on 2

• Pandus ja trepp vastavalt Arhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. Varustada nõuetekohase vundamendiga. VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

• Kõik piirded ja kinnitusdetailid peavad olema kuumtsingitud • Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama MaaRYL2010 nõuetele Viited Joonistele ARH OSA JOONISED A-07-06, A-07-05 KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI) Välistrepp ja pandus. Pandus ja välistrepp on kavandatud Põhja pst poole, peasissepääsu ette. Betooni keskkonnaklassid XC3, XF2, C30/37,

Kaldtee. Antud projektis puudub. Terrass VT PUNKT 2.2.5.1 Terrassid 1.1.4.5 Parklad Hoone sisehoovi on ette nähtud 6 parkimiskohta D-hooneosa seina ääres. Ligipääs parklasse toimub Kesk-Kalamaja tänavalt ja Kotzebue tänavalt väravate kaudu. Parkimiskohad on liikluskorraldusvahenditega tähistatud. Hoonest eraldi on planeeritud parkimisplats kinnistule Kotzebue 6A, kus on 21 parkimiskohta, millest 1 koht on invaparkimiskoht. Parkla on tõkkepuuga eraldatud ning vastavate liikluskorraldusvahenditega tähistatud. Viited Joonistele



VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (KÖIDE III) AS-02 ASENDIPLAAN 1.1.5 Tööde järjekord (-lammutus- ja taastamistööd) - väljamärkimistööd - tugimüüride ehitus - teede, platside ja pinnavormide ehitus - välisvalgustuse paigaldamine (sh süvistatud valgustid koos tugimüüride ehitusega) - inventari paigaldamine (pollarid, rattahoidjad, prügikastid jms) - istutustööd (VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA) 1.1.9 Kvaliteedinõuded Ehitamise töövõtja peab järgima kõiki materjalide tarnijate ja tootjate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi. Tööde kvaliteedi ning konstruktsioonide kestvuse tagamiseks peab töövõtja nägema ette kõik vajalikud lisavahendid ja materjalid. 1.1.10 Muud nõuded Ehitaja peab teavitama kõigist projektis leitud ebaselgustest projekteerijat enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Haljastuse rajajal peab olema vastav kutsetunnistus. Rajatud haljastuse garantiiaeg on 2 aastat. Sel ajal tehtavad hooldustööd lepitakse eraldi kokku. Sellel ajal hukkunud taime asendab rajaja. Peale valmimist teostada hooldust korrapäraselt, parimat haljastuse hoolduse praktikat järgides. Haljastuse hooldustööde eest vastutaval isikul peab olema aedniku kutsetunnistus. 1.1.11 Nimitoodete asendamine samaväärsetega Maastikuarhitektuurses projektis valmistaja toote nimetuse või koodiga määratletud toodet võib asendada muu valmistaja vastava tootega ainult tellija ja maastikuarhitekti nõusolekul. Töövõtja peab tõestama vastavuse ja saama oma ettepanekule tellija ja maastikuarhitekti kinnituse. Vastavuse (sõltuvalt tootest: tehnilised andmed, mõõdud, välimus, ekspluatatsiooni ja hooldamisega seotud seiga jne) otsustab tellija ja arhitekt iga toote kohta eraldi. Vastutus vahetuse eest jääb töövõtjale.

2 ARHITEKTUUR

2.1. Üldosa 2.1.1 Kasutatud normdokumentide loetelu VT PROJEKTI ALUSEKS OLEVATE ÕIGUSAKTIDE, EHITUSNORMIDE JA EESKIRJADE LOETELU. 2.1.2 Hoone üldandmed Ehitise nimetus: EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE Ehitise kasutamise otstarve: 12634 – Ülikooli õppehoone Hoone kasutusviis: IV Kinnistu andmed: sihtotstarve: Tootmismaa 100% aadress: Põhja pst 7 / Kotzebue 1, Tallinn



katastritunnus: 78408:801:3710 pindala: 4429,0 m2 Arhitektuurse osa koostamise aluseks on normdokumendid, olemasolevate hoonete laser-geodeetiline ülesmõõdistus ja kooskõlastatud eelprojekt. Kirjeldatud täpsemalt punktis Alusdokumendid. Ehituskirjeldust tuleb käsitleda koos arhitektuurse osa joonistega. Nurgapealse A-hooneosa (nn Habermanni maja) fassaadide restaureerimisprojekt on eraldi projekti osa (Köide IV). Projekt näeb ette olemasoleva hoonestuse osalise lammutamise, rekonstrueerimise ja juurdeehituse. Hoonete asendiplaaniline paigutus jääb olemasoleva sarnaseks, juurdeehitatavad hooned ehitatakse lammutatavate hoonete asemele.

Skeem 1. Hooneosad.

Ala dominant on nurgapealne „Rauaniidi“ hoone (hooneosa A), mis on kultuurimälestis ning taastatakse võimalikult originaalilähedaselt. Ala kesksed hooned on halvasti säilinud ning lammutatakse (hooneosa B) (TEHNILISE SEISUNDI EKSPERTHINNANG. Ehituskonsultant Tiit Masso OÜ. Töö nr 539-1. Eksperthinnnag Põhja pst 7 hoonetele. 28.02.2014). Need mahud asendatakse uue hooneosaga ning Põhja pst poolne fassaad ehitatakse üles orig.kujul. Ülejäänud hooneosade (C ja D) kandekonstruktsioonid on piisavalt hästi säilinud ning need säilitatakse. Hoonestuse maht võrreldes olemasolevaga väheneb, insolatsioonitingimused naaberhoonestusele ei halvene. Projekt on koostatud vastavuses EV Ehitusseadusandlusega ja kehtivate normidega. Hoone konstruktsioonide, viimistluse, katete, toodete, kommunikatsioonide kavandatud tööiga vastavalt RT 18-10922 KINNISVARA TEHNILISED KASUTUSEAD JA KORRASHOIUPERIOODID

a) hoonel - 50 aastat (klass D) b) soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel - 20 aastat (klass E)



c) rajatistel, mida pole nimetatud b all, sh

- pinnaseehitistel nagu mulded, teekattealused kihid, süvendid - pinnases või vees paiknevatel ehitistel nagu sulundseinad, torustikud - 50 aastat (klass D)

d) kande- ja kande-piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil, auru- või tuuletõkkel, fassaadikattel (va värvkate), katusekattel (va värv- või võõpkate) - ehitise eluiga, - 50 aastat (klass D) e) hoonete ventilatsioonisüsteemidel, soojaveetorustike, müüritud küttekolletel ja mittekandvatel piiretel (va elektriajamid, reguleerimis- ja mõõteseadmed) - 20 aastat (klass E) f) hoonete elektriinstallatsioonil, elektriajamitel, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, mittemüüritud tulekolletel, sisseseadetel nagu kuumaveeboilerid, elektri- ja gaasipliidid, värvkatetel - 10 aastat (klass F) g) hoonete installatsioonil (sisustusel), mida pole nimetatud e ega f all, sh külmaveetorustikud, keskküttesüsteemid, gaasivarustustorustikud, kanalisatsioon - 50 aastat (klass D) h) tee- ja tänavakatetel vastavalt tänavate ja väljakute projekteerimise normidele. 2.1.2.1 Üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus Õppehoone koosneb mitmest hooneosast, mis on antud projektid täistatud A, B, C, D. Suures plaanis säilib hoonekompleksi mahuline ilme. Fassaadide perimeetrile lisandub uus selgelt eristuv maht olemasoleva hooneosa asemele. Olemasolevate hoonete kandestruktuurist jääb suhteliselt palju alles. Kõige terviklikumalt säilitatakse mälestisena arvele võetud hooneosa A, hooneosa B terviklikult lammutatakse ja asendatakse uue mahuga, hoone C ja D osas säilitatakse kandestruktuur ning osaliselt välisseinad. Ka õhkkond siseruumides jääb läbivalt industriaalseks. Kuna kannavad üksnes postid ja (kohati) välisseinad, on ruumide omavaheline liigendus akadeemia siseseid arenguid arvestades kergesti ümbermängitav. Kogu hoonet läbib nn aktiivne sein – paks sein koridori ja õpperuumide vahel, mille sisse on paigutatud abiruumid ning paljud kommunitaktsioonid. 2.1.2.2 Funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus Hoone sissepääsud Hoonel on kaks eri iseloomuga põhisissepääsu, üks Põhja puiesteelt ja teine Kotzebue tänavalt. Nende vahele jääb fuajee, kust on otsepääs kõikidesse akadeemia avaliku funktsiooniga ruumidesse – raamatukokku, suurde auditooriumisse, sööklasse ja galeriisse. Lisaks on sissepääsud kõikidesse hooneosadesse eraldi VT ARHITEKTUURNE PROJEKT: ASENDIPLAAN, 1.KORRUSE PLAAN Hoone funktsionaalne ülesehitus Hoone peasissepääsust pääseb fuajeesse, mis asub uue hoonemahu esimesel korrusel. Sellega külgnevad avalikud funktsioonid ning sealt toimub hargnemine hoone tiibadesse. Endise katlamaja ruumides (uue mahu ja A-hoone vahel), Kotzebue tänava poolse sissekäigu kõrval asub eraldi tänavalt sissepääsuga galerii, mis vastab kõikidele white cube’i nõuetele. Kõrgematel korrustel järgib hoone ruumijaotus (mõningate eranditega) järgmist üldpõhimõtet: B-hoone on hoonekompleksi südamik, kus asuvad kõik ühiskasutuses olevad auditoorsed ruumid, A-hoones asuvad dekanaadid ja administratsioon, C-hoones tudengite stuudioruumid ja D-hoones kompetentsikeskused. 1) A-hoone. Ajalooliselt väärtuslikeimas ning selle ala staar-hoones paiknevad esimesel korrusel raamatukogu, teisel korrusel akadeemia administratsioon, kõrgemal dekanaadid ning õpperuumid.



2) B-hoone. Lammutatavate hoonete asemele ehitatakse uus hooneosa, mis saab kompleksi südamikuks. Selle hoone esimesel korrusel on põhisissepääsud, fuajee, kohvik-söökla ning 180 kohaga kaldauditoorium. Üldiselt on fuajee planeeritud ühes tasapinnas Kotzebue tänavaga, mis hõlbustab liikumist ja ühendab mõtteliselt tänavaruumi, siseruumi ning hoovi. Kaldauditooriumi all laskub fuajee põrand astmeliselt madalamale, mis tekitab kausikujulise auditooriumilaadse maastiku. See ruum on igapäevaselt söökla- või kohvikufunktsiooniga, kuid annab võimaluse end hõivata mitteformaalse iseloomuga ürituste või performance’itega. Fuajeest toimub logistiline hargnemine hoone tiibadesse ja korrustele. Siit saab alguse trepistik ja liftid, mis ühendavad erinevate kõrgustega eri hooneosade põrandate tasapindu. Mõtteliselt jätkub aatriumis hoovipealne vertikaalse aia struktuur, mille vahele on paigutatud trepid. Üldõpperuumid on paigutatud B-hoone kõrgematele korrustele. Õpperuumide ümber jääb lisaks auditooriumite hajumisaladele suhtlemise ja iseseisva õppimise alad – heade vaadetega eri funktsioonidega hõivatav pind, kus saavad toimuda hindamised ja mis saab jääda teaduskondade vabasse kasutusse (nt pop-up näitusteks, workshoppideks jm üritusteks). 5.korrusel asuvad kompaktselt auditoorium, seminariruumid ja ühisala (workshop/catering), mida võiks vajadusel eraldi kasutada ürituse korraldamisel. Sellel tasandil avanevad vaated üle ümbritsevate hoonete ning on võimalik minna ka katuseterrassile. 3) C-hoonesse on paigutatud üliõpilaste stuudioruumid osakondade kaupa. Selle hooneosa mahtu on võrreldes olemasolevaga vähendatud, paljastades hoone konstruktiivse talade-postide struktuuri sisehoovi poole ning tekitades raamistiku nn. vertikaalse aia tekkimiseks. Vertikaalse aia raamistik sisaldab endas lava, terrasse, ruume ning haljastust. Seda raamistikku on võimalik hõivata nn avatud funktsioonidega, mis võiksid saada koolisisest tähelepanu – väliterrass, ekspositsioonipinnad, projektiruumid, puhkeruumid jne. Selline programm aitab kaasa koolisisele inspireerivale suhtlusele ja aktiivse sündmusruumi tekkele. 4) D-hoone soklikorrusel asuvad universaaltöökojad (otsepääsuga hoovist). Töökodade kohale ülemistele korrustele on paigutatud teaduskondade kompetentsikeskused. Töökodasid ja kompetentsikeskusi teenindab siseõuest ligipääsetav kaubanduslift (selleks rekonstrueeritakse ja laiendatatakse olemasolevat lifti). Igale korrusele on ette nähtud WC-d vastavalt hoone kasutajate hulgale ning koristajaruumid. Hoonetiibade vahelist liiklemist hõlbustab mööda sisehoovi perimeetrit jooksev valgusküllane koridor, mille ühendab katkematuks ringluseks C- ja D-hoonete vaheline galerii. Sama ringlus tagab koos ühiselt kasutatava hoonesüdamikuga ka hea ühenduse teaduskondade vahel. 2.1.2.3 Vetikaalne liikumine - trepikojad, trepid, lift. Igas hooneosas on eraldi trepikojad ning hoonesse on planeeritud liftid (A-hoones rekonstrueeritav, B-hoone fuajees 2tk, D-hoones kaubalift). Hoone keskses aatriumis asub lahtine trepp, mis ühendab eri hooneplokkidest tulenevaid korrusekõrgusi. Trepp viib viienda korruseni (8 marssi). Trepi läheduses asuvad kaks lifti. B-hoonest saavad alguse ka koridorid, mis on ühendatud läbi maja ja ühendusgalerii ringiks. Koridor on paigutatud hooneplokkide sisehoovi poolsesse külge ning võimaldab visuaalseid ühendusi eri hooneosade vahel. Koridor külgneb ühelt poolt akendega, teiselt poolt nn aktiivse seinaga – mahuline sein, mis sisaldab endas kommunikatsioone, šahte ja abiruume ning mis on läbi maja ühtse olemuse ja viimistlusega element. Aktiivne sein eraldab koridori ruumidest. VT ARHITEKTUURNE PROJEKT: KORRUSEPLAANID, LÕIKED LIFTI SPETSIFIKATSIOON (AS KONE, JOONISTEGRUPP EKAL1-4) 2.1.3 Hoone tehnilised näitajad

Tehniliste andmete tabel: Kotzebue 1 / Põhja pst 7



Krundi sihtotstarve Tootmismaa (T) 100%

Krundi pind (m2) 4429,0

Ehitisealune pindala (m2) 3748,6

Täisehitusprotsent (%) 85

Hoone suletud brutopind (m2) 15512,0

Sh maa-alune brutopind 615,7

Hoone suletud netopind (m2) 12302,2

Sh maa-alune netopind 505,0

Hoone kasulik pind (m2) 12302,2

Hoone kubatuur (m3) 68123

Sh maa-all 2019

Hoone maks.kõrgus maapinnast (m) 25,55 m maapinnast (abs +40,59 m)

Hoone gabariitmõõtmed (pikkus x laius) (m) 106,5 x 60,5

Hoone korruselisus 6 / -1

Tulepüsivus TP1



2.1.4 Tervisekaitsenõuded 2.1.5.1 Üldised nõuded

• Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.novembri 2002.a määrus nr 14)

• EPN 16.1 „Ehitiste Heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“. ET-1 0403-0277 märts 1999. • Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42) • Sisekliima. EPN 12.2, ET-1 0110-0553. • Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses (Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377)

muutmine Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009. a määrus nr 74 • Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Vabariigi Valitsuse 21. detsembri

1999. a määrus nr 402) • EPN 14.1 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded • Tervisekaitsenõuded koolidele (Vastu võetud sotsiaalministri 29. augusti 2003. a määrusega nr 109)

muudetud 17.01.2007 nr 6 • Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele • Sotsiaalministri 7. juuni 2001. a määrus nr 57 • Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused (Keskkonnaministri 16. jaanuari

2007. a määrus nr 4) Projekt on koostatud vastavuses ehitiste tervisekaitsenõuetele ja Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele ning vastavatele standarditele. Kasutatavad materjalid, tooted, seadmed, tehnosüsteemid ja nende paigaldamise tehnoloogia peab vastama kehtestatud nõuetele ja olema sobilikud. Kasutatud materjalid, tooted, seadmed, tehnosüsteemid ja nende paigaldamise tehnoloogia peavad tagama võimalikult pika kasutusea, vastupidavuse, olema võimalikult kulumis- ja vandaalikindlad, tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad/hooldatavad, samuti olema vastupidavad desinfektsioonivahenditele. Materjalide, toodete ja seadmete valikul ja nende paigaldamisel peab olema arvestatud, et hoonet kasutavad ka liikumisraskustega inimesed. Põrandakattematerjalid peavad olema täielikult libisemisvastased. Erilist tähelepanu tuleb pöörata eelduste loomisele ruumide ja sisseseade hea sanitaarse puhtuse tagamiseks. Materjalivaliku lähtekohaks peab olema võimalikult pikk vastupidavusperiood ja ekspluatatsiooniline odavus. Arvestama peab ka asjaoluga, et võimalike remonditööde teostamine oleks suhteliselt odav ja tehnoloogiliselt lihtsalt teostatav. Projektlahendus on ratsionaalne ja tulemus saavutatakse optimaalsete vahenditega ning energiasäästlikult, et tulevased ekspluatatsioonikulud oleksid optimaalsed. Viimistlusmaterjalide valik peab vastama koolide- ja bürooruumide nõuetele. Ruumides peab olema tagatud vajalik helipidavus, akustika, ohutus, õhuvahetus, valgustus, sobilik tehnosüsteemide paigaldus ja muud tervisekaitsest ja põhifunktsioonidest tulenevad nõuded. Helipidavus- ja akustikanõuded tagada vastavalt EVS 842:2003 EHITISTE HELIISOLATSIOONINÕUDED, RIL 129-2003, RIL 243-1, RIL 243-2, RIL 243-3. Keskkonna- ja tervisekaitse nõuded täidetakse ning õpperuumide ja töötajate olmeruumid peavad vastama nõuetele. Ehitustööde (sh ka lammutustööde) ajal lähtuda Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42 „ Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Kui mürataseme ületamine on ehituse eripärast lähtuvalt vältimatu, siis tuleb seda teha päevasel ajal (soovitavalt ajavahemikus 08.00 – 18.00, kuid kindlasti mitte ajavahemikus 21.00 - 08.00). 2.1.5.2 Keskkonnamõjud Kasutatud tervisekaitsenormide, õigusaktide, eeskirjade loetelu: Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 Tallinna jäätmehoolduseeskiri, 08.09. 2011 nr 28



Kinnistule planeeritud sihtotstarve on keskkonda mittehäiriv. Täiendavate keskkonnakaitsetingimuste rakendamine ei ole vajalik. Projekteeritud hoonega ei kaasne looduse reostusohtu. Majandusfekaalveed juhitakse valla kanalisatsiooni võrku. Projekteeritava hoone sademetevesi katuselt ja parklast juhitakse kinnistule rajatava sadevee kanalisatsioonivõrku. Ehitusaegne piire paigaldatakse krundi piirile. Ehitusmaterjalide ladustamine toimub krundil või vastavalt kokkuleppele. Tuleb tagada ladustamise ohutus. Ehitusaegse valve tagab hoonestaja. Ehituse ajal tuleb kaitsta olemasolevaid puid. Haljastuse kaitsmist tuleb jälgida ka transpordi liikumisel. Peale ehitustööde lõppu ehitusala heakorrastatakse ja haljastatakse vastavalt asendiplaanil näidatud lahendusele ning haljastusprojektile. Maa-ala heakorrastatakse ja haljastatakse vastavalt asendiplaanil näidatud lahendusele ning linna maal vastavalt järgmises etapis teostatavale haljastuslahendusele. 2.1.5.3 Jäätmekäitlus Prügi ja jäätmete kogumine on kavandatud C hooneosa välise kangialuse all paikneval prügihoiualal, kus asub kolm konteinerit. Konteinerite tühjendamiseks sõlmib hoone valdaja lepingu prügiveo teenust osutava firmaga. Ekspluateerimise käigus tekkiv olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse konteineritesse. Taaskasutatavate jäätmete sorteerimiseks paigaldatakse vastavad sorteerimiskastid (paber ja kartong, pakendid, biolagunevad köögi ja sööklajäätmed, põlevjäätmed: puit ja plastid) ja antakse üle jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitud jäätmekäitlus leping. Prügi ja jäätmete kogumine ning sorteerimine toimub prügikonteinerites. Konteinerite tühjendamiseks on sõlmitud hoone valdajal leping prügiveo teenust osutava firmaga. Kooli jäätmekäitlus hõlmab jäätmete kogumist, sorteerimist ning väljavedu kooli territooriumilt. Koolisisene jäätmekäitlus toimub koolisisese tegevusjuhendi kohaselt. Üldiselt tuuakse jäätmed kasutuskohtadelt liigiti sorteerituna eraldi kottides jäätmekäitlusalale. Olmejäätmed Ekspluateerimise käigus tekkiv olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse liikide kaupa eraldi konteineritesse. Taaskasutatavate jäätmete sorteerimiseks paigaldatakse vastavad sorteerimiskastid:

1) paber ja kartong (20 01 01); 2) pakendid (15 01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid

(16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06); 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39); 8) suurjäätmed (20 03 07); 9) metallid (20 01 40).

ja antakse üle jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitud jäätmekäitlus leping. Kastutada põhiliselt 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid . Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:

1) hall – segunenud olmejäätmed; 2) pruun – biolagunevad jäätmed; 3) roheline – muud taaskasutatavad jäätmed; 4) punane – ohtlikud jäätmed.

Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile KUU arhitektid 41 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


Ehitusjäätmed Ehitusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest: 1) Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004 2) Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 3) Tallinna jäätmehoolduseeskiri, 08.09. 2011 nr 28 Ehitusjäätmete käitlemine tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Ehitise kasutusloa taotlemisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see Tallinna Keskkonnaametis. Jäätmeõiend tuleb lisada kasutusloa taotlemise dokumentide juurde. Ehitusjäätmete õiendi vormi kinnitab Tallinna Keskkonnaamet. Ehituse ajal tekkinud ehituspraht ja jäätmed tuleb utiliseerida lähtuvalt kehtivatest seadusandlikest aktidest. Ehitusprotsessis ei teki naftaprodukte sisaldavaid ehitusjäätmeid. Peale ehitustööde lõppu taastatakse tänavakatendid ja haljastus krundist väljapoole jäävatel aladel, kus toimusid välisvõrkudega ehitamisega seotud tööd. Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Jäätmevaldaja on kohustatud rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitusjäätmete valdaja ehk ehitise omaniku ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga. Jäätmete edasine suunamine Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse (näiteks metalltalad, puitpalgid, ehituskivid ja -tellised jt) või kõrvaldatakse Tartu ehitusjäätmete ladustamispaigas (inertsed jäätmed nagu krohvi-, kipsi-, betoonijäätmed jt) vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitus-lammutusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavale dokumentatsioonile tuleb kohustuslikus korras lisada keskkonnaameti vormikohane õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Käesolevas jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest riigi ja Tallinna linna õigusaktidest. Ehitustööde organiseerimine Ehitusplatsi organiseerimiseks tuleb teha ehituse organiseerimise projekt. Ehitustööd organiseeritakse objektil vastavalt kohaliku omavalituse poolt sätestatud korrale ja muudele asjakohastele õigusaktidele, kooskõlas Tellija ja naaberkinnistu omanikega. Ehituse Peatöövõtja peab korraldama töö objektil nii, et võimalikult vähe häiritakse kõrvalhoonete tingimusi. Ehitusfront tuleb eraldada ajutiste piiretega. Üldkasutataval tänaval, kõnniteel ega hoovis ei tohi ladustada ehitusmaterjale, parkida pikemaks ajaks veokeid ega teha teisi toiminguid, mis häirivad ümbruskonna tavapärast keskkonda.. Ehitusmaterjalide ladustamine toimub krundil või vastavalt kokkuleppele. Tuleb tagada ladustamise ohutus. Ehitusaegse valve tagab ehitusettevõte. Ehituse ajal tuleb kaitsta olemasolevaid puid. Haljastuse kaitsmist tuleb jälgida ka transpordi liikumisel. Peale ehitustööde lõppu ehitusala heakorrastatakse ja haljastatakse vastavalt asendiplaanil näidatud lahendusele ning linna maal vastavalt projektile. Töövõtja on kohustatud järgima Tervisliku hoone saavutamise kriteeriume vastavalt ETF juhendkaardile RT 07-10832-et. Tagada tuleb Sisekliima klass S2, ehitustööde puhtusklassi P1 ja saasteklassi M1 materjalide kasutamist. Ehituseks valmistumise käigus tueb koostada töövõtuprogramm ning määratleda töövõtupiirid vastavalt ETF juhendkaardile RT 07-10832-et. Ehitusplatsi jäätmete valikkogumine Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmete konteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. KUU arhitektid 42 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


Ehitusjäätmed paigaldatakse konteineritesse ja viiakse ehitusjäätmete ladustuspaika. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutus võimalustest. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Mineraalsed ehitusjäätmed tuleb koguda konteineritesse või selleks eraldatud territooriumile, vedada tekkekohalt ladustuspaika või anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Konteinerite kogukaal reguleeritakse ehitusjäätmete tekitaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahelise lepinguga. Ohtlike ehitusjäätmete (antud objektil eeldatavalt puuduvad) puhul on täiendavalt nõutav ohtlike ehitusjäätmete käitlusloa olemasolu. Puidujäätmed koguda muudest materjalidest eraldi. Seenest kahjustatud puitu ehitusmaterjalina kasutada ei tohi. Küttepuiduks töödeldavad puidujäätmed ei tohi olla immutatud või värvitud. Puit, mida ei saa taaskasutada ega töödelda küttepuiduks, viiakse prügilasse. Erinevad jäätmed:

• Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suure-gabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaliselt.

• Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse. • Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi

ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaliselt. • Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse. • Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse. • Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. • Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamiskohtadesse,

kust neid saab edasi suunata täiteks jne. • Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja

arusaadavalt tähistatud. Ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale kellel on täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsents.

• Värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, plastikud ja reliinid, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms koguda kokku eraldi konteinerisse. Maalritarvete pesemiseks tuleb luua eraldi pesemiskohad. Pesemiseks kasutatav vesi ning kemikaalid kogutakse eraldi nõudesse ning antakse üle ohtlike jäätmete kogumispunkti.

• Vanad päevavalguslampide torud peavad olema kokku kogutud eraldi konteinerisse ja üle antud jäätmekäitlusettevõttele. Hoiduda päevavalguslampide purustamisest.

• Õlid ja kütusejäägid, värvid ja lakijäägid koguda kokku eraldi anumatesse. Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:

1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale

või jäätmeregistris registreeritud isikule. Ohtlike jäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taaskasutus võimaluste puudumisel võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel. Põlevate jäätmete (välja arvatud immutatud puit) kasutamine energia tootmisel tuleb eelnevalt kooskõlastada keskkonnaametiga;

4. võtma tarvidusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokile;

5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 6. kooskõlastama linnaosa valitsusega, transpordiametiga ja kommunaalametiga jäätmekonteinerite

paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklasse; 7. kooskõlastama linnaosa valitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasalale; 8. tagama, et kinnistul või krundil oleks eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete

kogumiseks; 9. teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesolevas jäätmekavas ja

eeskirjades sätestatust. 10. Esitama objekti vastuvõtmisel Jäätmeõiendi kooskõlastatud Keskkonna teenistusega.

Ohutushoid



Ohutushoiu eeskirjade täitmise eest ehitustöödel vastutab töövõtja. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt kehtivatele eeskirjadele vastutab jäätmevaldaja, s.o. jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Ehitusjäätmed käidelda vastavalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri (eelnõu 11. mai 2010). Vundamendi rajamiseks jm ehitustöödeks väljakaevatav pinnas kasutatakse ära osaliselt territooriumil täiteks. Jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus ning pinnasetööde mahtude bilanss täpsustatakse ehitusloa taotlemisel.

2.1.5.4 Ruumidele esitatavad nõuded Projekteeritud hoone arvestuslik inimeste arv on ca 1398 inimest. Inimeste arvu ja ruumiprogrammi alusel on planeeritud vajalikud teenindavad ruumid, wc-d jne. Ruumide nõudeid ja lahendusi on käsitletud projekti SISEARHITEKTUURI OSAS (KÖIDE II), alljärgnevalt on toodud välja ruuminõuete lühitutvustus. Üldised arhitektuursed nõuded:

• Hoone arhitektuurne lahendus on tervik, jälgida nõudeid erinevate näidiste tegemiseks. Kasutatavaid materjale võib asendada tehnilistelt omadustelt, kestvuselt parematega, millede paremus peab olema kõigi omaduste osas tõendatud. Valgustite asendus võib toimuda ainult vastava ST-juhendkaardi vastava tabeli kohase tehniliste andmete, kestvuse, ekspluatatsiooni ja ekspluatatsiooni kulutuste jne võrdluse alusel. Sama põhimõtte kohaselt toimub asendamine ka teiste materjalide osas. Kõik muudatused ja asendused tuleb kooskõlastatada Arhitektiga.

• Projekteeritava hoone ehituse kvaliteedile esitatavate nõuete aluseks on Soome Standardiseerimisliidu (SFS) ehitusstandardid, Soome Ehitusteabe Fondi poolt koostatud Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded MaaRYL 2010, TarindiRyl 2010 ja RT juhendkaardid. Ehitustööde teostamisel tuleb kinni pidada nendes materjalides toodud nõuetest ja soovitustest. Lisaks eeltoodule on tööde teostamisel kohustus täita kõigi ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide tootjate kirjalike juhiseid, sh. paigaldusjuhiseid. Kui eelpool loetletud juhised lähevad vastuollu MaaRYL 2010 ja TarindiRyl 2010 nõuetega on viimased ülimuslikud.

• Antud projekti puhul võib projekteerimise käigus määratud materjale asendada tehniliste ja visuaalsete omaduste poolest võrdväärsetega, kui see ei vähenda tehnilisi, esteetilisi või muulaadseid kvaliteediomadusi. Kõik valitud materjalide asendused kooskõlastada projekteerijaga.

• Jälgida erinevate pindade kvaliteedi ja viimistluse välimusklasse. • Jälgida ehitustööde teostamise õiget järjekorda ja tehnoloogiat. • Pindade libisemiskindlus peab vastama RKAS ruumikaartidel kirjeldatud nõuetele.

Keskkonna- ja tervisekaitse nõuded , nõuded töökohtadele täidetakse ning õpperuumide ning töötajate olmeruumid peavad vastama normdokumentide ja seaduste nõuetele, mis käistlevad tööohutust, tervisekaitse norme ja mikrokliimat, isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korda. Õpperuumid Õpperuumides on tagatud loomulik valgustus ja kunstlik valgustus vastavalt normidele. Ruumisügavuses on tagatud lauapinnale nõutud valgustus 300 või 500 lx, sõltuvalt ruumi iseloomust. Töötajate ja personali olmeruumid Projekteeritud hoones töötab ca 212 inimest sh õppejõud, administratiiv-, raamatukogu- ja köögipersonal. Personali riietus ja puhkeruumid paiknevad järgmiselt: Raamatukogu personali jaoks on eraldi puhkeruum koos köögiletiga raamatukoguleti vahetus läheduses. köögi personali riietus- ja hügieeniruumid ning puhkeruum paiknevad kõik esimesel korrusel köögi vahetus läheduses. Köögipersonalile on kavandatud piisav hulk duširuume ja riietekappe. Administratiivpersonalile ei ole ette nähtud eraldi riietusruume, puhkeruum on osa avatud kontorist, kus paiknevad tugitoolid ja kööginish. Koristustarvete- ja muud abiruumid Koristustarvete ruum valamuga paikneb igal korrusel D-hooneosas. Hoones on ettenähtud kasutada koristuskärusid, mis mahuvad ka B-hoone lifti. Koristusvahendite ruum peab olema kuivatusvõimalusega või KUU arhitektid 44 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


ventileeritava kapiga. Hügieeniruumide koristusvahendeid hoitakse eraldi ruumides. Ohtlike kemikaalide ja materjalide kasutamisel ja hoidmisel tuleb jälgida erinõudedid. Hoones peavad olema meditsiinilise esmaabi osutamise vahendid. 2.1.5.5 Ruumide kunstlik valgus Nähtavus tagatakse loomuliku ja normidekohase kunstvalgusega. Ruumide valgustuse nõudeid ja lahendusi on käsitletud projekti SISEARHITEKTUURI OSAS (KÖIDE II) ja TUGEVVOOLU OSAS (KÖIDE XIV), alljärgnevalt on toodud välja nõuete lühiülevaade. Kasutatud normdokumendid tehisvalguse projekteerimisel: EVS-EN 12464-1:2003 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. EVS-EN 12665:2005 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused. EVS 891:2008 Töökohtade tehisvalgustuse mõõtmine ja hindamine Edasilükkamatutest abinõudest energia säästmiseks ehituses ET-1 0112-0004 Sotsiaalministri määrus nr 109 29.08.2003.a. „Tervisekaitsenõuded koolidele” Sotsiaalministri 7. juuni 2001. a määrus nr 57 “Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele” Minimaalsed keskmised valgustustiheduse väärtused EVS-EN 12464-1:2003 standardi kohaselt tööpiirkondadesse on toodud alljärgnevas loetelus • Kontoriruumid 500 lx tööpinnal 30 W/m² • Klassiruumid 500 lx tööpinnal 30 W/m² • Arvutiklass 400(H)/300(V) lx tööpinnal 30 W/m² • Koridorid, abiruumid 100 lx põrandal 15 W/m² • Sanitaarruumid 200 lx põrandal 20 W/m² • Tehnilised ruumid 200 lx tööpinnal 20 W/m² • Trepikojad 150 lx põrandal 15 W/m² • Fuajee, garderoob 200 lx põrandal 20 W/m² • Raamatukogu raamaturiiulid 200 lx vertikaalpinnal 20 W/m² • Raamatukogu lugemisalad 500 lx tööpinnal 30 W/m² • Auditoorium 200 lx põrandal 20 W/m² • Auditooriumi lava 500 lx põrandal 30 W/m² • Köök 500 lx tööpinnal 30 W/m² • Söökla 200 lx 0,85 m põrandast 20 W/m² Kasutatavad normdokumendid turvavalgustussüsteemi projekteerimisel: EVS-EN 1838:2000 – Valgustehnika hädavalgustus EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid Viited Joonistele: VT SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II), TUGEVVOOLU PROJEKT (KÖIDE XIV) 2.1.5.6 Ruumide loomulik valgus Insolatsioon, loomulik valgustus Enamik avalikke ruume hoones peale tehniliste ruumide, personali riietusruumide, ning ladude on loomulikult valgustatud. Ruumide valgustus on kunstlik seal, kuhu loomulik valgus ei jõua, neis ruumides peab tagama normile vastava ühtlase valguse. Minimaalne ruum on suurusega 4-6m²/töökohale. Õpperuumid, töökojad ja administratsiooni bürooruumid on kõik loomuliku valgusega. Auditoorium on valgustatud läbi fuajee külgakende kaudu. Trepikojad ja koridorid saavad loomuliku valguse fassaadi kaudu. Lisaks on D-hoone ülemisel korrusel katuseluugid ning C-hoones ja kunstigaleriis katusevalgmik. Loengu- ja õpperuumid on projekteeritud vastavalt normidele, loomulik valgustus on tagatud kõikides õpperuumides (v.a. arvutiklass). Mõned spetsiifilised (töökoja-)ruumid on pimendatavad (nt fotostuudio). KUU arhitektid 45 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


Maali- ja skulptuuriklassid, tudengite stuudioruumid, töökojad ning osad administratsiooniruumid on põhjapoolse valgusega. C-hoone eenduvad ’boxid’ ja koridor, töökojad, administratsiooniruumid ning osa seminariruume on lõunapoolse valgusega. Päiksekaitse lahendus on ribid või rulood VT SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II) 2.1.5.7 Ruumide sisekliima Ruumide arvestuslikud sisetemperatuurid ja ventileerimine VT KÜTTE JA JAHUTUSE OSA (KÖIDE XIV) JA VENTILATSIOONI OSA (KÖIDE VIII)

Ruumide heliisolatsioon Hoone heli ja mürakindlus tuleb tagada vastavalt avalike hoonete ja õppeklassidele esitatud nõudeid arvestades. Hoone akustikanõuded on välja toodud eraldi Akustika osas (Köide V), akustikanõuetele vastavad ehituslikud lahendused on kirjeldatud sisearhitektuurses projektis. Heli- ja müraisolatsiooninõuded ja lahendused VT AKUSTIKA OSA (KÖIDE V) Tehnoseadmete müranormtase õhuvõtul ja väljaviskel VT VENTILATSIOONI OSA (KÖIDE VIII) 2.1.5.7.1 Ruumi akustika VT AKUSTIKA OSA (KÖIDE V) JA SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II)

2.1.5.7.2 Siseviimistlusmaterjalidele esitavad nõuded VT SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II)

2.1.5.7.3 Invanõuded Liikumistee ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike takistusteta. Hoone esimese korruse põrand arvestab ümbritseva maapinna kõrgustega, tagades astmevaba juurdepääsu hooneni Kotzebue tn küljest ning sisehoovist. Kavandatud hoones on ette nähtud ratastoolikasutajaile ja teistele liikumispuudega isikutele tualettruumid ja ratastooli mõõtudele vastavad liftid. Kirjakastid, kassaluugid, raha-, pileti- ja kaubaautomaadid, prügišahtide avaused, müügiletid ja teised üldkasutatavad objektid peavad olema ligipääsetavad ja nende kasutamiskõrgus peab vastama ka ratastoolikasutajate vajadustele ja võimalustele (automaadid, kassaluugid jms, minimaalne kõrgus 0,85 m, kaubaleti maksimaalne ulatuskõrgus 1,40m, leti kõrgus kas osaliselt või kogu pikkuses 0,8m). Olmeobjektide kasutamiseks peab automaadi, kassaluugi, taksofoni jne ees ratastoolis liikujale olema vaba liikumisruumi 1,5 × 1,5 m. 2 inva wc- d koos vastava varustusega on 1 korrusel erivajadustega laste bloki juures. Parklas on invasõidukite parkimiskohad. Hoone on projekteeritud tagades puuetega inimeste juurdepääsu kõigile ruumidele. Hoone esimese korruse põrand arvestab ümbritseva maapinna kõrgustega, tagades astmevaba juurdepääsu hoonesse Kotzebue tänavalt. Põhja pst poolt on juurdepääs tagatud invapandusega. • Treppidele paigaldatakse piirded ning puuetega inimeste liikumine hoones tagatakse lifti abil. • Lift ja liftiuksed on piisava laiusega ja võimaldavad inva-külastaja juurdepääsu kõigile korrustele. • Parklas on 1 invasõiduki parkimiskoht. Parkimiskoha laius 3,5 m, teekattel piktogramm ja koha ees lisatahvel 575d 80-90 cm kõrgusel postil või seinal. • Inva WC-d koos vastava varustusega on hoone 1.korrusel ühenduses fuajeega, 3. ja 5. korrusel seminariruumide läheduses. • Treppide, koridoride, terrasside jm piirded on projekteeritud normikohase kõrgusega. Nõuded ehituslahendustele: • Kõikide liftide juhtnupud peavad olema reljeefsed või varustatud pimekirjaga, liftidele on ettenähtud korruste häälteavitus. KUU arhitektid 46 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


• Uksed on üldjuhul lävepakkudeta. Kui teatud ehituslikud nõuded nõuavad lävepaku olemasolu, siis selle kõrgus ei ületa 20 mm. • Ukseklaasid on projekteeritud turvaklaasidena, vältimaks purunemisel ohtlikke suuri klaasikilde. Suured klaasipindade paketi sisemine klaas lamineerida, 1.korruse vitriinakende välimine klaasikiht karastada. Klaasuksed ja suured klaasipinnad on projekteeritakse silmapaistvalt markeerituna. InvaWC Inva WC sisustus peab vastama järgmistele nõuetele: - peab olema ratastooli pööramisruum, läbimõõt vähemalt 1400 mm - WC-poti nõutav kõrgus (47-50 cm prill-laua peale) ning paigutatud loputuskastiga vastu seina; - ukse avamine väljapoole ning ratastoolimärgiga tähistamine; - lisakäepide uksel (paigutus ukse sisemisele küljele ukselingi kõrgusele, pikkus 40-60 cm, kõrgus 80-85 cm, painutatud metalltoru); - kätepesuks kasutada pika kangiga kangsegistit - klosetipotil olles peab saama kasutada painduva varrega termostaatilist käsidušši - klosetipoti kasutamist hõlbustavad käsitoed peavad olema mõlemal pool; - klosetipotti 600-mm vahega, (üles)tõstetavad ja reguleeritavad, kõrgus käsitoe peale 800 mm; - Inva WC-d varustatakse häirenupuga, häirenupule on ette nähtud pikendusnöör, mis peab olema kättesaadav nii potil olles kui ka põrandalt; - wc-paberi hoidja käeulatuses 30 cm või käetugede küljes; - nõutav peegli kõrgus maapinnast (peegli alumine serv 900 mm põrandast); - nagide kõrgus maapinnast (klosetipoti kõrvale seinale tuleb põrandast ca 1200. Eelpoolmainitud nõuded on ülimuslikud võimaliku erisuse korral määruses nr.14/28.nov.2002/ esitatud nõuete suhtes (näiteks WC poti kaugus seinast). Viited Joonistele: VT ARH. OSA PLAANIJOONISED, SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II)



2.2 Hoone konstruktsioonid (tarindid) Alljärgnevalt on toodud ülevaade tarindite ehituskirjeldusest. Täpsemad konstruktiivsed nõuded ja lahendused VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

.2.1 Fassaad ÜLDISED NÕUDED: • Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Tarindi RYL2010 ja Sisetööde RYL 2013 nõuetele • Tööd vastavalt ARHITEKTUURSELE PROJEKTILE, KONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTILE JA INSENERTEHNOLOOGILISTELE PROJEKTIDELE. • Kõik avatäidete mõõdud kontrollida objektil enne avatäidete tellimist. • Välimised pinnakihid näha ette vastavalt Arhitektuursele projektile. Koostada tootejoonised nõutud mahus ning kooskõlastada Arhitektiga tööprojekti käigus. Näha ette projektikohased liitumised ja läbiminekud insenerkommunikatsioonide jaoks tootejooniste staadiumis. • Kõik tolerantsid peavad võimaldama kõrgema kvaliteediklassiga toodete installatsiooni. • Tuulutusvahed näha ette vastavalt tootja nõuetele ja Arhitektuursele projektile. Tuulutusvahed peavad võimaldama nõuetekohase tuulutuse. • Fassaadiplaatide aluskonstruktsioonid ja kinnitusosad peavad olema teostatud vastavalt tootja ettekirjutustele. Koostada tootejoonised vastavalt fassaadide plaadilaotistele ning kooskõlastada Arhitektiga tööprojekti käigus. • Tuuletõkked peavad olema teostatud vastavalt tootja ettekirjutustele ja moodustama tuulekindla kihi. • Soojusisolatsioonikihid peavad olema teostatud vastavalt tootja ettekirjutustele ja tagama projektikohase ja nõuetekohase soojusisolatsiooni. • Aurutõkked peavad olema teostatud vastavalt tootja ettekirjutustele ja tagama projektikohase ja nõuetekohase aurutõkke. • Kandesõrestikud peavad olema teostatud projektikohaselt ning installeeritava toote nõuete kohaselt. • Vuugid (s.h. konstruktiivsed, deformatsioonivuugid, mahukahanemisvuugid, dekoratiivvuugid) peavad olema teostatud nõuetekohaselt ja vastavalt projektile. • Liitekohad alusmüüride-, talade-ja postidega peavad olema teostatud vastavalt projektidele, nõuetele ja toote nõuetele. Kõik nähtavale jäävad liitekohad peavad olema teostatud minimaalses võimalikus gabariidis. Näha ette projektikohased putukavõrgud ja kaitseprofiilid. Viited Joonistele: VT ARHITEKTUURSE OSA JOONISED, PLAANID, LÕIKED, SÕLMED, VÄLISAVATÄIDETE SPETS. Konstruktsioon ja kinnitused VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

.2.1.1 Välisseinad ÜLDISED NÕUDED: • Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama järgnevatele nõuetele: TarindiRYL2010 p.124, 125; Sisetööde RYL 2013 • Töö välisseintega vastavalt ARHITEKTUURSELE PROJEKTILE, KONSTRUKTSIOONI PROJEKTILE,

INSENERTEHNILISTE ERIOSADE PROJEKTIDELE. • Kõigi liitmike ja läbiviikude tihendused vastavalt EVS 860:2010 Tehniliste paigaldiste termiline

isoleerimine. • Kinnitused seintesse vastavalt RT 84-11115 tabel 4 ja tabel 6. • Tööd ehitise kaitseplekkidega vastavalt RT 80-10632. • Seintesse paigaldatud luugid, avatavad osad, restid, tuulutusavad jms. VT ARHITEKTUURNE

PROJEKT. Paigaldusnõuded vt TarindiRYL2010, RIL 107-2012. • Kõik tulekaitsetooted peavad olema sertifitseeritud vastavalt kohalikele kehtivatele normidele • Kõikide avatäidete mõõdud kontrollida objektil. • Tulepüsivusnõuded vaata ARHITEKTUURNE PROJEKT: seletuskiri ptk. HOONE TULEPÜSIVUS KUU arhitektid 48 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


• Avad ja restid VT ARHITEKTUURSE OSA VAATED • Siseviimistlus vt SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II) seletuskiri punktid 1.3.3.5 ja 1.1.3.6 ning SISEARHITEKTUURSE PROJEKTIGA käsitletud ruumide siseviimistlustabelid. Hoone välisseinte konstruktsioonitüübid on toodud projekti konstruktsioonide osa joonistel. Välisseinte pinnakatted ja nende ulatus on toodud arhitekti vaadete joonistel. A-, C ja D-hoonete fassaadid on ette nähtud katta valdavalt heleda fassaadikrohvisüsteemiga, viimasele sekundeerivad B-hoonee musta värvi alumiiniumkomposiitplaadist fassaadid (Neobond WI-730 või samaväärne) ning C-hoone hoovipoolse sokli raudbetoon paigalvalu. Ehitustööde käigus rikutud fassaadiviimistluse peab Töövõtja omal kulul ja esialgsel rikkumata kujul taastama. Välisseinte krohvitööd C- ja D-hoonete fassaadid on ette nähtud katta soojusisolatsiooni liitsüsteemiga (SILS)(näit. Capatect SILS –A Classic või samaväärne), mille viimistluskihiks kasutada isepuhastuvat nano-tehnoloogilist struktuurikrohvi (nät. Capatect ThermoSan Fassadenputz NQG K15 või samaväärne), mille toon ja omadused kattuvad renoveeritava A-hoone fassaadiosa viimistlusvärviga (nt.Caparol ThemroSan NQG või samaväärne). Karekrohvi struktuuriks valida maksimaalselt 1,5 mm. Isolatsioonisüsteemi mineraalvilla plaadid valida vastavalt EVS-EN 13162:2012 normile, mineraalvilla plaadi survetugevus CS(Y) peab olema ≥ 40kPa vastavalt EN 826 Hoone krohvitud fassaadide põhiliseks värvitooniks on valitud Caparol Fassade A1 kataloogi järgi helehall Granit 50. Paigaldatav isolatsioonisüsteem peab olema täissüsteemne, vaid ühe konkreetse tootja poolt toodetuid komponentidest koosnev. Paigaldataval isolatsioonisüsteemil peab olema kehtiv Euroopa Tehnilise tunnustuse (ETA) sertifikaat. Süsteemile peab olema teostatud külmakindluse katseprotokollid By 57 SFS Käsikirja 176 Muuratut tuotteet 2007 kohaselt. Maapinnast kuni 2,5m kõrguseni kasutada C- ja D-kopuste isolatsioonisüsteemi armeerimiskihis SILS-A mineraalvillal baseeruva süsteemi löögikindlat armeerimispahtlit (näit. Capatect OrCa Spachtel või samaväärne). Spetsiaalse löögikindla lahendusega tagada mineraalvillal isolatsioonisüsteemi löögikindlus 60 džauli. Üleminek löögikindlalt lahenduselt klassikalisel armeerimiskihile teostada kõrgemal, kui 2500mm süsteemse ülekatte lahendusega. Fassaadikrohvisüsteem peab omama vähemalt tuletundlikkuse klassile B-s1,d0 vastavat sertifikaati. Kasutatavad fassaadikatted peavad olema valitud nii, et tagatud oleksid viimistluskrohvi või viimistlusvärvi difuussis Sd H2O < 0,14 (m) (EN ISO 7783-2 kohaselt) ja veeimavus w < 0,1 (kg/m2 x h0,5) (DIN 1609 kohaselt). Armeerimiskihi minimaalne paksus mineraalse armeerimissegu korral 6mm, kasutusvalmis löögikindla armeerimissegu korral vastavalt tootja juhendile, et oleks tagatud löögikindlus 60J, Klass I. Armeerimisvõrk peab asetsema armeerimiskihis vastavalt DIN 55699 nõuetele nii, et võrgu alla jääks 2/3(4mm) ja võrgu pinnale 1/3(2mm) armeerimispahtli kihipaksusest. Krohvikihi paksuse kontrolliks võta iga 50m2 fassaadi kohta üks kontrollkeha (lõiketüki mõõdud ei tohi ületada 50x50mm), millelt veenduda krohvikihtide projektipõhises minimaalses pakususes ja armeerimisvõrgu õiges asetuses. Kontrolli viib objektil läbi ehitusjärelvalve. Vastavalt DIN 55699 normile peab kõikide armeerimisvõrkude ja profiilide ülekate teineteisele olema minimaalslet 10cm. Avatäidete välisnurkade diagonaalarmeeringu võrkude suurus minimaalselt 20x30cm. Süsteemi paigaldamisel lähtuda DIN 55699 normis ette antud üldistest süsteemi paigaldusjuhenditest (http://www.bau-sv-energie.de/site027.01.pdf). Soklisiin peab olema minimaalselt 2mm paksune pressitud (mitte väänatud) alumiiniumist. Soklisiini kinnitus aluspinda maksimaalslet 30cm vahedega. Soklisiinide omavaheliseks ühendamiseks kasutada spetsiaalseid plastikust montaaziklamberid. Soklisiine ei tohi omavahel jäigalt kokku kinnitada (kruvida, neetida). Soklisiini paigaldamiseks seinast õigele distantsile kasutada vaid selleks ette nähtud plastikust distantsklambreid. Soklisiini välisnurga vormistamisel lõigata nurgatükk nii, et soklisiini välimine veenina osa jääks ühendatud. Välisnurgas ei tohi olla soklisiini läbilõiget. Isolatsioonisüsteemi tüübeldamiseks kasutada vastavalt objektil läbiviidud katsetustele EJOT STRU kruvitüübleid, vastavalt ETAG 014 normile – kasutusklass E (poorbetoon)., koormusklass 0,25kN. T KUU arhitektid 49 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]

http://www.bau-sv-energie.de/site027.01.pdf


üüblid paigaldada isolatsioonimaterjali kihti süvistatuna ning katta isolatsioonimaterjalist korgiga. Tüüblite paigaldamise minimaalne tihedus 8 tk/m2 vastavalt lisatud skeemile:

Fassaadikrohvisüsteemi paigaldusel ja krohvfassaadi liitumissõlmede lahendamisel ning teostusel järgida korrektselt kõiki toote valmistaja poolseid paigaldusjuhiseid ja eeskirju. Krohvisüsteemi paigaldus tuleb usaldada ainult kvaliteetse töö poolest tunnustatud eriala spetsialistidest koosneva firma hooleks. Kasutatud materjalidele ja valmis paigaldusele peab peatöövõtja andma töövõtulepingu kohase garantii. Kui krohvimisel ei täideta täpselt toote valmistaja ettekirjutusi, siis võib tulemus jääda laiguline. Korraliku lõpptulemuse saavutamiseks peab sel juhul kogu fassaadi veelkord süsteemi kuuluva fassaadivärviga üle värvima. Lõpptulemusena peavad hoone seinapinnad olema kaetud krohviga selliselt, et ka riivavas valguses ei oleks võimalik avastada krohvitud pindade erinevusi. Nõuded soojustuse kinnitusalusele peavad vastama Tarindi RYL 2010 p. 1012.3 nõuetele. Suuremad ebatasasused täita sobiva mineraalse lubitsemendi baasil kuivmördiga (nt. Capatect-Leichtgrundputz 170 või samaväärne). Viimistletud krohvipinna tasasnõuded peavad vastama Tarindi RYL 2010 tabel 1012:T1 Klass 1 nõuetele – mõõtepikkusel 2000mm on lubatud suurim hälve ±3mm. Kergetel terasroovidel fassaadid B-hoone fassaadid on ette nähtud vooderdada baasviimistluseta 4mm alumiiniumkomposiitplaadiga (näit. Neobond WI-730 või samaväärne). Plaatvoodri kõik kinnitused aluskonstruktsioonide külge teha neetühendusega vastavalt toote valmistaja ettekirjutustele ja konstruktori nõuetele. Plaatide paigaldusel kasutada kõikjal tootepõhise alustihendiga paigaldust; vältida süsteemikohaste plekist nurga- ja jätkuliistude kasutamist. Plaatide laotiste ettepanek koostatakse arhitektuurse tööprojekti graafilises osas, lõplikud laotised on ette nähtud kooskõlastada arhitektiga enne plaatide tellimist, vältida tuleb väikeseid plaadipindu. Betoonpinnaga välistarindite viimistlustööd Nähtavale jäävad betoonpinnad on ette nähtud teostada sileda vormi/raketise pindadena, kusjuures nii nähtavale jäävad paigalvalatud kui elemendi pinnad peavad vastama by 40 klassile A. Nähtavale jäävate paigalvalatud pindade puhul on Töövõtja kohustatud enne töödega alustamist koostama raketisetööde teostamise projekti ja kooskõlastama selle nii arhitekti kui tarindite projekteerijaga. Raketise vuukide ja sidemete paigutus on ette nähtud hoida rangelt korrapärastena; raketise põhimoodulmõõduga kilbist erinevate mõõtudega kilpide või täiendvaluosade kasutus ei ole üldjuhul lubatud. Raketise sidemete avad suletakse nähtavale jäävatel pindadel betoonirenoveerimise ja –täite süsteemiga (nt. Caparol Disbocret või samaväärne). Katteviimistlusega pindadel täidetakse vastavad avaused tsementmördiga. Väikesed betoonivalu vead parandatakse samuti tsementmördiga. Betoonipindade järelpaikamist peab reeglina vältima või piirama miinimumini. Kui ehitiseosi tuleb siiski parandada, peab paranduskoht vastama dokumentides selle ehitiseosa kvaliteedinõuetele. Lubatud pindade tasasustolerantsi ületavad betoonpinnad tuleb vajadusel arhitekti ja konstruktori juhiste kohaselt peiteldada. Peiteldatud betoonipinnad tuleb eeltöödelda piisava niisutusega ja töödelda PVC-nakkemördiga, mille järel pinnad sirgestatakse peenterise tsementmördikrohviga ja töödeldakse kõrval paiknevate pindade kvaliteedinõuetele vastavalt. Ehitustöö alla kuuluvana tasandatakse, silutakse ja pahteldatakse rullmaterjalkatte ülespöörete, plastkatete ja plaaditavate pindade alusena olevate kiviseinte pinnad silevalule vastavasse tasasusse; samuti on ette nähtud tasandada ja puithõõrutada parandatud ja muud kvaliteeditasemele alla jäävad betoonpinnad.Kõigi hoone betoonpinnaga välistarindite (sh., kuid mitte ainult: välisseinte raudbetoon-paigalvalu sokkel; C-hoone betoonraamid (sõrestik); betoonpiirde, välistreppide ja panduste ja tugimüürid) kõik nähtavad pinnad (sh. KUU arhitektid 50 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


välisküljed, pealispinnad, siseküljed, laepinnad) on ette nähtud katta värvitu, ilmastikukindla, leelistele ja UV-kiirgusele vastupidava ning veeauru difusioonivõimelise hüdrofoobse lasuuriga (näit. Caparol Disbocret 535 BetonLasur või samaväärne), kuivkihi paksus vähemalt 80 μm. Töödeldava betoonpinna tuumniiskus peab olema <8%. .2.1.2 Aknad ÜLDISED NÕUDED: • Tehtavad tööd (paigaldus) ja kasutatavad materjalid peavad vastama järgnevatele nõuetele:

TarindiRYL2010 p.124, Sisetööde RYL 2013, RIL 107-2012 p 4.3 • Aknad ja välisuksed peavad vastama tootestandardile EVS-EN 14351-1. • Tööd avatäidetega vastavalt ARH. OSALE, KONSTRUKTSIOONI PROJEKTILE,

INSENERTEHNILISTE ERIOSADE PROJEKTIDELE. • Kõikidele avatäidetele teostada tootejoonised ja kooskõlastada arhitektiga. • Kõikide avatäidete klaasosade gabariidid ja klaaside paksused peab tarnija kontroll-arvutama tagamaks

nõuetekohase lahendusega valitud tootele. Teostaja poolt tagada kõigi klaasfassaadide vajalik niiskus- ja helikindlus, konstruktiivne tugevus.

• Kõigi avade mõõdud ja kogused kontrollida peale toorehituse valmimist, avatäidete valmistaja poolt enne tellimuse täitmist. Spetsifikatsioon ei ole tellimuse aluseks!

• Klaasid peavad olema ohutud, vältimaks purunemisel ohtlikke suuri klaasikilde. Täisklaasuksed ja suured klaasipinnad peavad olema silmapaistvalt markeeritud. Vt Ehituskirjeldus p. A.2.1.5.73 Invanõuded

• Klaaspakettide osas konsulteeritud Klaasmeister AS-iga. Puitakende osas konsulteeritud Fenestra AS-ga, Alumiinium-fassaadide osas konsulteeritud Schüco AS-iga.

• Avatäited peavad omama CE sertifikaati. • Keskkonnaklass C3. • Nõuded korrosioonikaitsevärvi, tsingitud terase ja kinnitusvahendite kaitsetöötluse ajalisele kestvusele >

15 aastat (EVS EN ISO 12944). • Viimistluse välimusklass PS2 (RT 29-11050-et) • Kõik tulekaitsetooted peavad olema sertifitseeritud vastavalt kohalikele kehtivatele normidele.

• Nõuded tule- ja helipidavusele vastavalt Arhitektuursele projektile. • Raamid ja piidad vastavalt Arhitektuursele projektile. • Klaasid vastavalt Arhitektuursele projektile. Klaasid peavad vastama isikuturva nõuetele (karastatud,

lamineeritud jms.). • Avatäidete varustus (rautised) (surunupud, lingid, sulgurid, piirajad, hinged, jms) vastavalt

Arhitektuursele projektile ja lukustusprojektile. Varustus tuleb paigaldada tootenõuete kohaselt. Hinged valida vastavalt aknalehe kaalule. Sulgurid peavad vastama EVS-EN 1154 'Akna- ja uksetarvikud. Juhitavad uksesulgemisseadmed. Nõuded'. nõuetele. Avatäidete varustust puudutavad üldised normid: EVS 871 'Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused' • Katteliistud vastavalt Arhitektuursele projektile. Katteliiste kasutada minimaalsel määral. Tüüpselt peab

fassaadi viimistluskiht katma installatsioonivahe. Siseruumi liistud VT SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II).

• Avatäiteplekid ja avapalede viimistlus väljastpoolt vastavalt Arhitektuursele projektile. Akna veeplekkide ja palede, nende kinnitite ja eri metallist materjalide kokkupuutel lähtuda RT 39-10422 juhendmaterjali nõuetest. Akna veeplekkide paigaldusjuhised ja nõuded ehitustööle, viimistlusele ja tihendamisele vaata RT 80-10632, BY 57 Eriste- ja levyrappaus 2011.

• Kasutada korrosioonikindlaid kinniteid minimaalse nõuetekohase gabariidiga. Installeeritavad avatäiteplekid ja aluslauad peavad välistama vihmavee sattumise konstruktsioonidesse. Pöörata tähelepanu nõuetekohase tuulutuse tagamisele. Avapalede viimistlus peab tagama projektikohase viimistlusmaterjalide laotise jätkumise pindadel. Näha ette ülesmõõdistus enne avade rajamist, avatäidete tellimist ja fassaadimaterjali tootejooniste teostamist.

• Avatäidetesse paigaldatud luugid, avatavad osad, restid, tuulutusavad jms. VT ARHITEKTUURNE PROJEKT. Akende paigaldusnõuded vt TarindiRYL2010, RIL 107-2012.



• Ühendused välisseintega teostada tootenõuete kohaselt. Nähtav gabariit peab olema minimaalne.

Akende tihendamine VT ARHITEKTUURSED SÕLMED SA-1 JA SA-2.

VT ARH. OSA JOONISED, PLAANID, LÕIKED, SÕLMED, VÄLISAVATÄIDETE SPETS. Konstruktsioon ja kinnitused VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

Töö ulatus ja lokaliseeritus Töö hõlmab (Schüco või samaväärne) alumiiniumist fassaadisüsteemi jm välisavatäidete ja selle lisade töödega seonduvat projekteerimise / inseneritööd, arhitektuurset lahendust, tootmist ja paigaldamist. Paigaldustööd sisaldavad allpoolnimetatud ehitusosi, sh. klaaspaketid, avatavad aknad ja uksed, ventilatsioonirestid, jm restid. Töö hõlmab lisaks kõikide ja mitte ainult, tihendite ja liimliidete, läbiviikude, soojustamise, avatäidete, vajalike tulekaitse, ilmastikukindluse, heliisolatsiooni liidete jne töömahtu. Samuti kõigi seotud ehitusosade niiskustõket ja soojustamist. Nõuded akendele ja klaasfassaadidele: Välispiirded tuleb tarnida ja paigaldada terviksüsteemina. See tähendab, et tootejooniste projekteerimine tuleb esitada töövõtja poolt lähtudes arhitekti poolt ette näidatud dokumentatsioonist ja joonistest.

• Aknad ja välisuksed peavad vastama tootestandardile EVS-EN 14351-1:2006+A1:2010.

Aknad • Õhu läbilaskvus vastavalt standardile EVS-EN 12207, klassifikatsioon: 4 • Veepidavus vastavalt standardile EVS-EN 12208, klassifikatsioon: 7A • Vastupanu tuulekoormusele vastavalt standardile EVS-EN 12210, klassifikatsioon: C5(C3)* • Avatavatel akendel kasutada peithingedega / nähtavate hingedega sulust. Akna veeärastus teha lengi

välispinnalt / alt. • Heliisolatsioon lähtuvalt standardist EVS-EN ISO 717-1 ja katsetatud vastavalt standardile EVS-EN

ISO 140-3 • Akna soojusläbivus (Uw) vastavalt standardile EVS-EN ISO 10077-1

MÄRKUS: U-väärtus terviklikule fassaadikonstruktsioonile, sh. Fassaadisüsteem koos kõigi osadega [klaaspakett, uksed, aknad etc.] on: < 0.9 W/m²k. Töövõtja peab esitama vastavad dokumendid ja sertifikaadid. Dokumendid peavad olema heaks kiidetud ehitusjärelevalve poolt. Välisuksed klaasfassaadides

• Õhu läbilaskvus vastavalt standardile EVS-EN 12207, klassifikatsioon: 2(1)* • Veepidavus vastavalt standardile EVS-EN 12208, klassifikatsioon: 2A • Vastupanu tuulekoormusele vastavalt standardile EVS-EN 12210, klassifikatsioon: C2(C1)* • Terrassi ja rõdu ustena on soovitatav kasutada madala lävepakuga sisseavatavat aknasüsteemi.

Klaasfassaad: Klaasfassaadidele kohustusliku CE märgi andmiseks tuleb esitada järgmised katseandmed:

• Õhu läbilaskvus vastavalt standardile EVS-EN 12153, klassifikatsioon: AE • Veepidavus vastavalt standardile EVS-EN 12155, klassifikatsioon: RE 1200 • Vastupidavus tuulekoormusele vastavalt standardile EVS-EN 12179, klassifikatsioon: projekteeritud

koormus ±2,0 kN/m2; ohutuskoormus ±3,0 kN/m2 • Vastavalt tootestandardile EVS-EN 13830 on maksimaalne lubatud klaasfassaadi läbipaine

horisontaalsest koormusest L/200 või 15 mm ja horisontaalprofiili läbipaine vertikaalsest koormusest 3 mm. Klaasfassaadi valmistaja peab esitama fassaadiprofiilide tugevusarvutused kirjalikult.

• Profiilide T-ühenduste ja surveliistude kruviühenduste kandevõimed peavad olema arvutuslikult või katseliselt määratud ja olema võimelised vastu võtma kõik talle mõjuvad koormused.

• Klaasfassaadi valmistaja peab esitama paigaldatud toodete kohta toimivusdeklaratsiooni. • Toodud suurused kehtivad standard mõõtmetega elementide kohta.

Soojusläbivus • Klaasfassaadi soojusläbivus (Ucw) vastavalt standardile EVS-EN ISO 12631 • Klaaspaketi soojusläbivus lähtuvalt standardist EVS-EN 673



• Paneeli soojusläbivus vastavalt standardile EVS-EN ISO 6946

U-väärtus terviklikule fassaadikonstruktsioonile, sh. Fassaadisüsteem koos kõigi osadega [klaaspakett, uksed, aknad etc.] on: < 0.9 W/m²k. Töövõtja peab esitama vastavad dokumendid ja sertifikaadid. Dokumendid peavad olema heaks kiidetud ehitusjärelevalve poolt. Pinnakate (pulbervärv)- Alumiinium avatäidete konstruktsiooni pinnaviimistlus kõrgilmastikukindla pulbervärviga.. Pinnakate (anodeering)- Anodeeringu kihi minimaalne paksus ≥ 20 µm. Sissemurdmiskindlus lähtuvalt standardist EVS-EN 1627 Hoonel ei ole turvaklassi. Suitsuärastus

• Suitsuärastusaknad tuleb teostada lähtuvalt standardist EVS-EN 12101-2. • Suitsuärastusakende tegemisel kasutada pinnapealseid / raami siseseid (peidetud) mootoreid.

Võimalusel eelistada raamisiseseid mootoreid. • Akna efektiivne pindala on arvutatud lähtuvalt valitud aknasüsteemist, akna mõõtmetest, avatavuse

tüübist ning on ära toodud avatäidete spetsifikatsioonis. Mõõtmed ja tolerantsid: Hälbed sirgetel pindadel süsteemil peavad jääma vahemikku: ± 1 mm. Töövõtja peab tagama joonistel ette nähtud tolerantsidega, samuti peab töövõtja arvestame hoone eri osade tolerantside, vajumiste ja deformatsioonidega ning fasaadisüsteemi projekteerimisel / ehitamisel tagama hoone eri osade veatu koostoimimise samal ajal järgides arhitektuurseid jooniseid ja ettekirjutisi. Alumiiniumprofiilidest klaasfassaadisüsteemis avatäited. VT KLAASFASSAADIDE SPETSIFIKATSIOON JOONISED A.05.57 KUNI A.05.63 KF-B-01- 1TK ALUMIINIUMPROFIIL FASSAAD: SCHÜCO FWS50 SI PROFIIL 322 550 (50X175MM) VÕI SAMAVÄÄRNE. KATTELIISTUD LAMEDAD 160 620 (12MM) RAAMI SISEMINE JA VÄLIMINE VIIMISTLUS: PULBERVÄRVITUD, TOON MUST RAL9011 AVATAVAD OSAD: SCHÜCO AWS70 VÕI SAMAVÄÄRNE. KÄÄNDAVATAV SUITSUAKEN, AVANEB VÄLJAPOOLE, PEITDHINGED ÜLEVAL. ELEKTRILINE AJAM (VÕIMALUSEL SÜVISTATUD), AJAMID TARNIDA KOOS FASSAADIGA. SUITSUAKNAID PEAB SAAMA AVADA RUUMIPÕHISELT ÕHUTAMISEKS. VÄLISUKSED (KF-B-01.1 2 PAARI): SCHÜCO ADS 75 SIMPLY SMART VÕI SAMAVÄÄRNE. VÄLJAPOOLE AVANEVAD. PEITHINGED. AKTIIVNE UKSE POOL- PAREM. 3K KLAASPAKETT, KLAASID KARASTATUD MÕLEMAL UKSEL SEES JA VÄLJAS KÄEPIDE. TOODE DIAMANTEK OÜ MAJESTIC PRLF-2000/50 (KAETUD ÜMARA LEHISEGA) H=2040MM, D=50MM. METALLOSAD ROOSTEVABAD. LUKUSTUS JA SULGURID VT LUKUSTUSPROJEKT. USTEL TURVAMÄRGISTUS 1500MM KÕRGUSEL. KLAASFASSAADIDE HELINÕUDED JA KLAASPAKETID (HELINÕUDED KORRUSETI ERINEVAD): 1K- KF-B-01.1 RW-CTR= 34DB (41-5BB) PAKSUS CA 51MM 2K- KF-B-01.2- 01.4 RW-CTR= 42DB (46-6BB) PAKSUS CA 61MM 3K- KF-B-01.5- 01.7 RW-CTR= 42DB (46-6BB) PAKSUS CA 61MM 4K- KF-B-01.8- 01.10 RW-CTR= 40DB (48-5BB) PAKSUS CA 57MM 5K- KF-B-01.11-01.13 RW-CTR= 40DB (48-5BB) PAKSUS CA 57MM 3K KLAASPAKETT KLAASPAKETI PÄIKESETEGUR (G) 26%, LÄBIPAISTVUS 53% SELEKTIIVKLAAS GUARDIAN SUNGUARD HIGH SELECTIVE SNX 60/28 (KLAASIMEISTER AS) VÕI SAMAVÄÄRNE. PAKETI VAHELIIST CHROMATECH ULTRA (MUST) KUU arhitektid 53 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


KLAASID, MIS PAIKNEVAD MAA- VÕI PÕRANDAPINNA SUHTES KÕRGUSEL <700 MM PEAVAD VASTAMA EVS-EN 12600:2002 STANDARDI TURVANÕUETELE. KLAASID KARASTADA. FASSAAD LÕUNA POOLE KOGU SÜSTEEMI U-ARV < 0,9 W/(M2*K) KF-B-02- 1TK KF-B-03- 1TK KF-B-04.01- 15TK KF-B-04.02- 1TK KF-B-04.03- 4TK ALUMIINIUMPROFIIL FASSAAD: SCHÜCO FWS50 Si PROFIIL 322 550 (50X175MM) VÕI SAMAVÄÄRNE. KATTELIIST: VERTIKAALSED T-KUJULINE 322 180 (SÜGAVUS MIN 50MM), HORISONTAALSED LIISTUD LAMEDAD 160 620 (12MM) RAAMI SISEMINE JA VÄLIMINE VIIMISTLUS: PULBERVÄRVITUD, TOON MUST RAL9011 AVATAVAD OSAD: SCHÜCO AWS70 VÕI SAMAVÄÄRNE. KÄÄNDAVATAV SUITSUAKEN, AVANEB VÄLJAPOOLE, PEITDHINGED ÜLEVAL. ELEKTRILINE AJAM RAAMI SISENE, AJAMID TARNIDA KOOS FASSAADIGA. KF-B-03: LISAKS AJAMILE AKNALINK SCHÜCO STANDARD, MUST RAL 9011 VÄLISUKSED (KF-B-02 4 PAARI, KF-B-03 3 PAARI): SCHÜCO ADS 75 SIMPLY SMART VÕI SAMAVÄÄRNE. VÄLJAPOOLE AVANEVAD. PEITHINGED. KLAASID KARASTADA UKSELINGID VT LUKUSTUSPROJEKT. LUKUSTUS JA SULGURID VT LUKUSTUSPROJEKT. USTEL TURVAMÄRGISTUS 1500MM KÕRGUSEL. KLAASFASSAADI HELINÕUDED JA KLAASPAKETT: KF-B-02, KF-B-03 Rw-Ctr=25dB (PAKSUS CA 48MM) 3K KLAASPAKETT KLAASPAKETI PÄIKESETEGUR (G) 49%, LÄBIPAISTVUS 71% SELEKTIIVKLAAS GUARDIAN CLIMAGUARD PREMIUM EXTRA CLEAR (KLAASIMEISTER AS) VÕI SAMAVÄÄRNE. PAKETI VAHELIIST CHROMATECH ULTRA (MUST) KLAASID, MIS PAIKNEVAD MAA- VÕI PÕRANDAPINNA SUHTES KÕRGUSEL <700 MM PEAVAD VASTAMA EVS-EN 12600:2002 STANDARDI TURVANÕUETELE. KLAASID KARASTADA FASSAAD LÄÄNE POOLE KOGU SÜSTEEMI U-ARV < 0,9 W/(M2*K) KF-B-05- 1TK ALUMIINIUMPROFIIL FASSAAD: SCHÜCO FWS50 Si PROFIIL 322 550 (50X175MM) VÕI SAMAVÄÄRNE. KATTELIIST: VERTIKAALSED T-KUJULINE 322 180 (SÜGAVUS MIN 50MM), HORISONTAALSED LIISTUD LAMEDAD 160 620 (12MM) RAAMI SISEMINE JA VÄLIMINE VIIMISTLUS: PULBERVÄRVITUD, TOON MUST RAL9011 AVATAVAD OSAD: SCHÜCO AWS70 VÕI SAMAVÄÄRNE. KÄÄNDAVATAV SUITSUAKEN, AVANEB VÄLJAPOOLE, PEITDHINGED ÜLEVAL. ELEKTRILINE AJAM RAAMI SISENE, AJAMID TARNIDA KOOS FASSAADIGA. AKNALINK SCHÜCO STANDARD, MUST RAL 9011 TULETÕKKETSOONI VERTIKAALNE PIIR (TULETÕKKETSOONI EI30 PIIR TELG J): AL.KOMPOSIITPLAAT PAKSUS 4MM, MUST RAL 9011 KLAASFASSAADI HELINÕUDED JA KLAASPAKETT: KF-B-05 Rw-Ctr= 33dB (PAKSUS CA 54MM) 3K KLAASPAKETT KUU arhitektid 54 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


KLAASPAKETI PÄIKESETEGUR (G) 49%, LÄBIPAISTVUS 71% SELEKTIIVKLAAS GUARDIAN CLIMAGUARD PREMIUM EXTRA CLEAR (KLAASIMEISTER AS) VÕI SAMAVÄÄRNE.PAKETI VAHELIIST CHROMATECH ULTRA (MUST) KLAASID, MIS PAIKNEVAD MAA- VÕI PÕRANDAPINNA SUHTES KÕRGUSEL <700 MM PEAVAD VASTAMA EVS-EN 12600:2002 STANDARDI TURVANÕUETELE. KLAASID KARASTADA FASSAADIS ASUB VENTILATSIOONI REST R-B-04. VT JOONIS A-5.46 FASSAAD IDA POOLE KOGU SÜSTEEMI U-ARV < 0,9 W/(M2*K) KF-B-06- 1TK ALUMIINIUMPROFIIL FASSAAD: SCHÜCO FWS50 Si PROFIIL 322 550 (50X175MM) VÕI SAMAVÄÄRNE. KATTELIISTUD LAMEDAD 160 620 (12MM) RAAMI SISEMINE JA VÄLIMINE VIIMISTLUS: PULBERVÄRVITUD, TOON MUST RAL9011 TULETÕKKETSOONI VERTIKAALNE PIIR: AL.KOMPOSIITPLAAT PAKSUS 4MM, TOON RAL 9011 AVATAVAD OSAD: SCHÜCO AWS70 VÕI SAMAVÄÄRNE. KÄÄNDAVATAV SUITSUAKEN, AVANEB VÄLJAPOOLE, PEITDHINGED ÜLEVAL. ELEKTRILINE AJAM PINNAPEALNE, AJAMID TARNIDA KOOS FASSAADIGA. VÄLISUKSED: SCHÜCO ADS 75 SIMPLY SMART VÕI SAMAVÄÄRNE. VÄLJAPOOLE AVANEVAD. PEITHINGED. 3K KLAASPAKETT, KLAASID KARASTATUD AKTIIVSEL POOLEL ROOSTEVABA TERASEST KÄSIPUU (SEES JA VÄLJAS), TOODE DIAMANTEK OÜ, OLD SF-2000/38, D=38MM, L=2040MM LUKUSTUS JA SULGURID VT LUKUSTUSPROJEKT. USTEL TURVAMÄRGISTUS 1500MM KÕRGUSEL. KLAASFASSAADI HELINÕUDED JA KLAASPAKETT: KF-B-06 Rw-Ctr= 33dB (PAKSUS CA 48MM) 3K KLAASPAKETT KLAASPAKETI PÄIKESETEGUR (G) 49%, LÄBIPAISTVUS 71% SELEKTIIVKLAAS GUARDIAN CLIMAGUARD PREMIUM EXTRA CLEAR (KLAASIMEISTER AS) VÕI SAMAVÄÄRNE. PAKETI VAHELIIST CHROMATECH ULTRA (MUST) KLAASID, MIS PAIKNEVAD MAA- VÕI PÕRANDAPINNA SUHTES KÕRGUSEL <700 MM PEAVAD VASTAMA EVS-EN 12600:2002 STANDARDI TURVANÕUETELE. KLAASID KARASTADA FASSAAD PÕHJA POOLE KOGU SÜSTEEMI U-ARV < 0,9 W/(M2*K) KF-B-07- 1TK KF-B-08- 1TK ALUMIINIUMPROFIIL FASSAAD: SCHÜCO FWS50 Si PROFIIL 50X65 VÕI SAMAVÄÄRNE. KATTELIIST: LAMEDAD 112 720 (15MM) RAAMI SISEMINE JA VÄLIMINE VIIMISTLUS: PULBERVÄRVITUD, TOON HALL RAL7043 KLAASFASSAADI HELINÕUDED JA KLAASPAKETT: 3K KLAASPAKETT (PAKSUS CA 54MM) KLAASID DIMENSIONEERIDA VASTAVALT AVALE KLAASPAKETI PÄIKESETEGUR (G) 49%, LÄBIPAISTVUS 71% SELEKTIIVKLAAS GUARDIAN CLIMAGUARD PREMIUM EXTRA CLEAR (KLAASIMEISTER AS) VÕI SAMAVÄÄRNE. PAKETI VAHELIIST CHROMATECH ULTRA (MUST) AVATAVAD OSAD: SCHÜCO AWS70 VÕI SAMAVÄÄRNE. KÄÄNDAVATAV SUITSUAKEN, AVANEB SISSEPOOLE, PEITDHINGED ÜLEVAL. ELEKTRILINE AJAM KUU arhitektid 55 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


PINNAPEALNE, AJAMID TARNIDA KOOS FASSAADIGA. FASSAADID IDA JA LÄÄNE POOLE KOGU SÜSTEEMI U-ARV < 0,9 W/(M2*K) KF-C-01 -1TK KF-C-02 -1TK KF-C-03 -1TK KF-C-04 -1TK KF-C-05 -1TK KF-C-06 -1TK ALUMIINIUMPROFIIL FASSAAD: SCHÜCO FWS50 Si PROFIIL (35X175MM) VÕI SAMAVÄÄRNE. RAAMI VIIMISTLUS: ANODEERING C0, HÕBEDANE KATTELIISTUD: LAMEDAD 112 620 (12MM), ANODEERING C0, HÕBEDANE VÄLISUKSED: KF-C-01 1 PAAR KF-C-02.1 1 PAAR KF-C-02.4 1 PAAR KF-C-02.6 2 PAARI KF-C-02.14 1 PAAR KF-C-02.18 1 PAAR SCHÜCO ADS 75 SIMPLY SMART VÕI SAMAVÄÄRNE. VÄLJAPOOLE AVANEVAD. PEITHINGED. AKTIIVNE UKSE POOL- PAREM. 3K KLAASPAKETT, KLAASID KARASTATUD KF-C-01, KF-C-02.1, KF-C-02.4, KF-C-02.6- AKTIIVSEL POOLEL ROOSTEVABA TERASEST KÄSIPUU (SEES JA VÄLJAS), TOODE DIAMANTEK OÜ, OLD SF 2600/45 (V.A. KF-C-01 SF2000/45, KF-C-02.14 SF-2400/45), D=45MM. LUKUSTUS JA SULGURID VT LUKUSTUSPROJEKT. KLAASFASSAADI HELINÕUDED JA KLAASPAKETT: Rw-Ctr=25dB 3K KLAASPAKETT KLAASPAKETI PÄIKESETEGUR (G) 26%, LÄBIPAISTVUS 53% SELEKTIIVKLAAS GUARDIAN SUNGUARD HIGH SELECTIVE SNX 60/28 (KLAASIMEISTER AS) VÕI SAMAVÄÄRNE. PAKETI VAHELIIST CHROMATECH ULTRA (MUST) KLAASID, MIS PAIKNEVAD MAA- VÕI PÕRANDAPINNA SUHTES KÕRGUSEL <700 MM PEAVAD VASTAMA EVS-EN 12600:2002 STANDARDI TURVANÕUETELE. KLAASID KARASTADA. USTEL TURVAMÄRGISTUS 1500MM KÕRGUSEL. FASSAADID LÕUNA JA IDA POOLE KOGU SÜSTEEMI U-ARV < 0,9 W/(M2*K) KF-C-07- 1TK ALUMIINIUMPROFIIL FASSAAD: SCHÜCO FWS50 Si PROFIIL 50X65 VÕI SAMAVÄÄRNE. KATTELIISTUD: LAMEDAD 112 720 (15MM) RAAMI SISEMINE JA VÄLIMINE VIIMISTLUS: ANODEERING C0, HÕBEDANE AVATAVAD OSAD: ÕHUTUSAKEN SCHÜCO AWS70 VÕI SAMAVÄÄRNE. PÖÖRDAVATAV ÕHUTUSAKEN, AVANEB VÄLJAPOOLE, PEITHINGED KÜLJEL. ELEKTRILINE AJAM PINNAPEALNE, AJAMID TARNITAKSE KOOS FASSAADIGA. SUITSUAKNAID PEAB SAAMA AVADA RUUMIPÕHISELT ÕHUTAMISEKS. KLAASFASSAADI HELINÕUDED JA KLAASPAKETT: Rw-Ctr= 33dB (PAKSUS CA 48MM) 3K KLAASPAKETT KLAASPAKETI PÄIKESETEGUR (G) 49%, LÄBIPAISTVUS 71% SELEKTIIVKLAAS GUARDIAN CLIMAGUARD PREMIUM EXTRA CLEAR (KLAASIMEISTER AS) VÕI KUU arhitektid 56 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


SAMAVÄÄRNE. KLAASID KARASTADA PAKETI VAHELIIST CHROMATECH ULTRA (MUST) FASSAAD PÕHJA POOLE KOGU SÜSTEEMI U-ARV < 0,9 W/(M2*K) KF-D-01- 1TK KF-D-02- 1TK ALUMIINIUMPROFIIL FASSAAD: SCHÜCO FWS50 Si PROFIIL 50X175 VÕI SAMAVÄÄRNE. KATTELIIST: VERTIKAALSED T-KUJULINE 322 180 (SÜGAVUS MIN 50MM), HORISONTAALSED LIISTUD LAMEDAD 160 620 (12MM) RAAMI SISEMINE JA VÄLIMINE VIIMISTLUS: PULBERVÄRVITUD, TOON MUST RAL9011 KLAASFASSAADI HELINÕUDED JA KLAASPAKETT: KF-D-01, KF-D-02 Rw-Ctr=25dB (PAKSUS CA 54MM) 3K KLAASPAKETT KLAASPAKETI PÄIKESETEGUR (G) 49%, LÄBIPAISTVUS 71% SELEKTIIVKLAAS GUARDIAN CLIMAGUARD PREMIUM EXTRA CLEAR (KLAASIMEISTER AS) VÕI SAMAVÄÄRNE. PAKETI VAHELIIST CHROMATECH ULTRA (MUST) KLAASID, MIS PAIKNEVAD MAA- VÕI PÕRANDAPINNA SUHTES KÕRGUSEL <700 MM PEAVAD VASTAMA EVS-EN 12600:2002 STANDARDI TURVANÕUETELE. KLAASID KARASTADA FASSAADI VAHEOSAD: AL.KOMPOSIITPLAAT PAKSUS 4MM, TOON RAL 9011 FASSAADID IDA JA LÄÄNE POOLE KOGU SÜSTEEMI U-ARV < 0,9 W/(M2*K) Täispuit aknad. VT AVATÄIDETE SPETSIFIKATSIOON JOONISED A.05.01 KUNI A.05.29 Üheraamilised (nn saksa aknad) - nõuded klaaspakettidele ja puitraamidele:

Jrk. nr.

Toote parameetrid Ühik Väärtus Standard või muu dokument

1 Sademetekindlus Klass E1200 EVS-EN 14351-1

2 Tuulesurvekindlus Klass C3

3 Õhupidavus Klass 4

4 Õhumüra isolatsiooniindeks (Rw+Ctr): (VTT arvestuslik)

dB A-C-01: 32dB A-C-02: 32dB A-C-02 EI30: 32dB A-C-03: 32dB A-C-04: 25dB

5 Soojusjuhtivus, U-arv (VTT arvestuslik)

W/m2K < 0,9

- Paigaldatakse vastavalt RT 41-10947-et ja RYL 2010 nõuetele. - Sulused: HINGED- PÖÖRD/KALDHINGED VASTAVALT TOOTJALE

RIIVID- VASTAVALT TOOTJALE FURNITUUR- ASSA FIX 83, VALGE

- Viimistlus: VÄLISPIND (ALUMIINIUMI) VÄRV - OLIIVIROHELINE RAL6003 SISEPIND (PUIT) - HELEHALL RAL7047 VEEPLEKK - PVDF KATTEGA TSINGITUD TERASPLEKK, PAKSUS 0,7 MM, VÄRVITOON RUUKKI RR40, HELEHALL HÕBEDANE



Tähistused ja kogus: A-C-01 (kogus 31tk), A-C-02 (kogus 10tk), A-C-02 EI30 (kogus 1tk), A-C-03 (kogus 6tk), A-C-04 (kogus 6tk) -Projektis kasutatud akende tüüp: sissepoole avanev ühekordne puit-alumiinium aken, kolmekordse klaaspaketiga (SE) (toode Fenestra FW-Fenix-152 või samaväärne).lengi sügavus 84mm. Kaheraamilised (nn soome aknad) -Nõuded:

Jrk. nr.

Toote parameetrid Ühik Väärtus Standard või muu dokument

1 Sademetekindlus Klass E750 EVS-EN 14351-1

2 Tuulesurvekindlus Klass C3

3 Õhupidavus Klass 4

4 Õhumüra isolatsiooniindeks (Rw+Ctr): (VTT arvestuslik)

dB Sõltuvalt paketist- Vt tähistuste peatüki alt

5 Soojusjuhtivus, U-arv (VTT arvestuslik)

W/m2K < 0,9

-Paigaldatakse vastavalt RT 41-10947-et ja RYL 2010 nõuetele. -Sulused: HINGED- PÖÖRDHINGED VASTAVALT TOOTJALE

RIIVID- VASTAVALT TOOTJALE FURNITUUR- ASSA FIX 83, VALGE

OSADEL AKENDEL (VT A.05 JOONISED) RAAMIDE VAHEL RIBIKARDIN, RAAMIPEALSED JUHTMEHANISMID. TOON HELEHALL RAL7047. KASUTADA AKNAGA SOBIVAT TOODET. - Viimistlus: VÄLISPIND (ALUMIINIUMI) VÄRV - OLIIVIROHELINE RAL6003 SISEPIND (PUIT) - HELEHALL RAL7047 VEEPLEKK - PVDF KATTEGA TSINGITUD TERASPLEKK, PAKSUS 0,7 MM, VÄRVITOON RUUKKI RR40, HELEHALL HÕBEDANE

Tähistused, kogus ja heliisolatsiooniindeks (Rw+Ctr): A-C-05 (kogus 9tk), 32dB A-C-06 (kogus 2tk), 25dB A-C-07 (kogus 2tk), 32dB A-C-08 (kogus 2tk), 32dB A-C-08 EI30 (kogus 1tk), 32dB -Projektis kasutatud akende tüüp: mitteavanev, kolme klaasiga puit-alumiinium aken (MEK) (toode Fenestra FW-Primus Fixed-135t või samaväärne). Lengi sügavus 130mm. Tähistused, kogus ja heliisolatsiooniindeks (Rw+Ctr): A-D-01 (kogus 3tk), 34dB A-D-02 (kogus 4tk), 34dB A-D-03 (kogus 5tk), 25dB A-D-04 (kogus 3tk), 25dB A-D-04 EI30 (kogus 2tk), 25dB A-D-05 (kogus 15tk), 34dB A-D-06 (kogus 12tk), 34dB KUU arhitektid 58 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


A-D-07 (kogus 37tk), 30dB A-D-08 (kogus 15tk), 25dB A-D-09 (kogus 18tk), 25dB A-D-09 EI30 (kogus 1tk), 25dB A-D-10 (kogus 4tk), 34dB A-D-11 (kogus 5tk), 25dB A-D-12 (kogus 4tk), 25dB -Projektis kasutatud akende tüüp: sissepoole avanev, kahekordne kolme klaasiga puit-alumiinium aken (MSE) (toode Fenestra Primus või samaväärne).lengi sügavus 170mm. Tähistused, kogus ja heliisolatsiooniindeks (Rw+Ctr): A-D-13 (kogus 3tk), 25dB A-D-14 (kogus 4tk), 25dB A-D-15 (kogus 3tk), 25dB A-D-16 (kogus 3tk), 25dB A-D-17 (kogus 4tk), 25dB -Projektis kasutatud akende tüüp: mitteavanev, kolme klaasiga puit-alumiinium aken (MEK) (toode Fenestra FW-Primus Fixed-135t või samaväärne).lengi sügavus 130mm. .2.1.1 Välisuksed ÜLDISED NÕUDED:

• Tehtavad tööd (paigaldus) ja kasutatavad materjalid peavad vastama järgnevatele nõuetele: TarindiRYL2010 p.124, Sisetööde RYL 2013, RIL 107-2012 p 4.3

• Välisuksed peavad vastama tootestandardile EVS-EN 14351-1:2006+A1:2010. • Tööd avatäidetega vastavalt ARHITEKTUURSELE PROJEKTILE, KONSTRUKTSIOONI

PROJEKTILE, • INSENERTEHNILISTE ERIOSADE PROJEKTIDELE. • Kõikidele avatäidetele teostada tootejoonised ja kooskõlastada arhitektiga. • Kõikide avatäidete klaasosade gabariidid ja klaaside paksused peab tarnija kontroll-arvutama

tagamaks nõuetekohase lahendusega valitud tootele. Teostaja poolt tagada kõigi klaasfassaadide vajalik niiskus- ja helikindlus, konstruktiivne tugevus.

• Kõigi avade mõõdud ja kogused kontrollida peale toorehituse valmimist, avatäidete valmistaja poolt enne tellimuse täitmist. Spetsifikatsioon ei ole tellimuse aluseks!

• Ukseklaasid peavad olema ohutud, vältimaks purunemisel ohtlikke suuri klaasikilde. Täisklaasuksed ja suured klaasipinnad peavad olema silmapaistvalt markeeritud. Vt Ehituskirjeldus p. A.2.1.5.73 Invanõuded

• Klaaspakettide osas konsulteeritud Klaasimeister AS-iga. Metalluste osas konsulteeritud Saku Metall AS-iga.

• Avatäited peavad omama CE sertifikaati. • Keskkonnaklass C3. • Nõuded korrosioonikaitsevärvi, tsingitud terase ja kinnitusvahendite kaitsetöötluse ajalisele kestvusele

> 15 aastat (EVS EN ISO 12944). • Viimistluse välimusklass PS2 (RT 29-11050-et) • Kõik tulekaitsetooted peavad olema sertifitseeritud vastavalt kohalikele kehtivatele normidele.

• Nõuded tule- ja helipidavusele vastavalt Arhitektuursele projektile • Raamid ja piidad vastavalt Arhitektuursele projektile. • Kinnitustarvikud peavad olema korrosioonikindlad. Kinnitus peab olema teostatud tootenõuete

kohaselt. Suurt tähelepanu pöörata uksepakkude aluse tugevdamisele. Kinnitused ei tohi tekitada külmasildasid ja peavad vältima kondensaadi tekke. Kõik avatäited installeerida nõuetekohase tihendusega (s.h. tootenõuded installatsiooni täpsusele, õhutemperatuurile, õhuniiskusele, pindade ettevalmistusele jms.). Välisavatäidete perimeeter tuleb isoleerida veekindlalt. Kõik tihendused millised on nähtavad peavad olema külgneva materjali värvi. Kui värv ei ole projektis tähistatud siis



nõutada Arhitektilt juhis tööprojekti käigus. Kõik tihendused peavad olema ilmastikukindlad (s.h. UV kindlus jms.) Kõik tihenduste nähtavad gabariidid peavad olema minimaalsed.

• Uksepakud vastavalt Arhitektuursele projektile. Uksepakk on ukse tootja standardne uksepakk välisukse jaoks. Kõik uksepakud peavad olema väljastpoolt tihendatud veekindlaks. Pöörata tähelepanu uksepaku aluskonstruktsiooni tugevusele tagamaks tugev ja ekspluatatsioonis kauakestev uksepaku installatsioon.

• Ukselehed vastavalt Arhitektuursele projektile. • Klaasid vastavalt Arhitektuursele projektile. Klaasid peavad vastama isikuturva nõuetele

(karastatud, lamineeritud jms.). Täisklaasuksed ja suured klaasipinnad peavad olema silmapaistvalt markeeritud. Vt Ehituskirjeldus p. A.2.1.5.73 Invanõuded. Uste turvamärgistus 1500mm kõrguselt.

• Avatäidete varustus (rautised) (surunupud, lingid, sulgurid, piirajad, hinged jms) vastavalt Arhitektuursele projektile ja lukustusprojektile. Varustus tuleb paigaldada tootenõuete kohaselt. Hinged valida vastavalt ukselehe kaalule.

Võtmepesad peavad vastama EN1303 standardi klassi 1 tasemele. Ukselingid peavad vastama EN1906 standardi klassi 3 tasemele. Ukselinkidena kasutada ainult topeltvedrustusega tooteid. Sulgurid peavad vastama EN1154 standardi järgi ukselehe laiusele. (EN1 kuni 750mm, EN2 kuni 850mm, EN3 kuni 950mm, EN4 kuni 1100) Paanikasulused peavad vastama EVS-EN 1125 'Hoonete metallsulused' nõuetele. Evakuatsioonisulused peavad vastama ja EVS-EN 179 'Hoonete metallsulused' nõuetele. Sulgurid peavad vastama EVS-EN 1154 ’Akna- ja uksetarvikud. Juhitavad uksesulgemisseadmed. Nõuded.' nõuetele. Avatäidete varustust puudutavad üldised normid: EVS 871 'Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused'.

• Lukud vt lukustusprojekt. Kõik välisavatäited peavad olema lukustatud. Lukud peavad olema sarjastatud. Sarjastus määratakse tööprojekti käigus tellija poolt. Evakuatsiooniteedel olevatele tavaolukorras avatud ustele näha ette magnetid, kõikidel ustel on elektrilukud. Avanemine tulekahju-signalisatsioonisüsteemi (ATS-i) rakendumisel ja/või olema avatavad valvuri töökohalt vastavalt Elektriprojektile.

• Liikumisandurid vastavalt Elektriprojektile. • Katteliistud vastavalt Arhitektuursele projektile. Katteliiste kasutada minimaalsel määral. Tüüpselt

peab fassaadi viimistluskiht katma installatsioonivahe. Siseruumi liistud VT SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II).

• Avatäiteplekid ja avapalede viimistlus väljastpoolt vastavalt arhitektuursele projektile. Ukse veeplekkide ja palede, nende kinnitite ja eri metallist materjalide kokkupuutel lähtuda RT 39-10422 juhendmaterjali nõuetest. Veeplekkide paigaldusjuhised ja nõuded ehitustööle, viimistlusele ja tihendamisele vaata RT 80-10632, BY 57 Eriste- ja levyrappaus 2011.

• Kasutada korrosioonikindlaid kinniteid minimaalse nõuetekohase gabariidiga. Installeeritavad avatäiteplekid ja aluslauad peavad välistama vihmavee sattumise konstruktsioonidesse. Pöörata tähelepanu nõuetekohase tuulutuse tagamisele. Avapalede viimistlus peab tagama projektikohase viimistlusmaterjalide laotise jätkumise pindadel. Vajadusel näha ette ülesmõõdistus enne avade rajamist, avatäidete tellimist ja fassaadimaterjali tootejooniste teostamist.

• Avatäidetesse paigaldatud luugid, avatavad osad, restid, tuulutusavad jms. vt Arhitektuurne projekt. Paigaldusnõuded vt TarindiRYL2010, RIL 107-2012.

• Ühendused välisseintega teostada tootenõuete kohaselt. Nähtav gabariit peab olema minimaalne.

Viited Joonistele: VT VT ARH. OSA JOONISED, PLAANID, LÕIKED, SÕLMED, VÄLISAVATÄITED SPETS. Konstruktsioon ja kinnitused VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

Töö ulatus ja lokaliseeritus Töö hõlmab metalluste ja fassaadisüsteemis paiknevate uste jm välisavatäidete ja selle lisade töödega seonduvat projekteerimise / inseneritööd, arhitektuurset lahendust, tootmist ja paigaldamist. Paigaldustööd sisaldavad allpoolnimetatud ehitusosi, sh. klaaspaketid, avatavad aknad ja uksed, ventilatsioonirestid, jm restid. Töö hõlmab lisaks kõikide ja mitte ainult, tihendite ja liimliidete, läbiviikude, soojustamise, avatäidete, vajalike



tulekaitse, ilmastikukindluse, heliisolatsiooni liidete jne töömahtu. Samuti kõigi seotud ehitusosade niiskustõket ja soojustamist. Fassaadisüsteemis paiknevad uksed vt ehituskirjelduse peatükk ’Alumiiniumist klaasfassaadisüsteemis avatäited’ ja avatäidete klaasfassaadide spetsifikatsiooni jooniseid A.05.57 kuni A.05.63. Eraldi asuvad alumiiniumprofiilist klaasitud uksed VT USTE SPETSIFIKATSIOONI JOONISEID A.05.31, A.05.36, A.05.39, A.05.42. VU-B-02 (kogus 1tk) VU-C-05 (kogus 1tk) VU-D-01 (kogus 1tk) VU-D-02 (kogus 2tk) VU-D-03 (kogus 1tk) VU-D-06 (kogus 1tk) väljapoole avanev alumiiniumprofiilist klaasitud välisuks (toode SCHÜCO ADS 75 SIMPLY SMART või samaväärne). Välisuksed klaasfassaadides

• Õhu läbilaskvus vastavalt standardile EVS-EN 12207, klassifikatsioon: 2(1)* • Veepidavus vastavalt standardile EVS-EN 12208, klassifikatsioon: 2A • Vastupanu tuulekoormusele vastavalt standardile EVS-EN 12210, klassifikatsioon: C2(C1)* • Terrassi ja rõdu ustena on soovitatav kasutada madala lävepakuga sisseavatavat aknasüsteemi. • USTEL TURVAMÄRGISTUS 1500MM KÕRGUSEL.

Täispuit uksed VT USTE SPETSIFIKATSIOONI JOONIST A.05.30 VU-B-01 (kogus 1tk) väljapoole avanev kahepoolne puidust välisuks (tootja Aknakoda Oü või samaväärne). Metalluksed VT USTE SPETSIFIKATSIOONI JOONISEID A.05.32- A.05.35, A.05.37- A.05.38 JA A.05.41 VU-C-01 (kogus 1tk) VU-C-02 (kogus 1tk) VU-C-03 (kogus 1tk) VU-C-04 (kogus 2tk) VU-D-05 EI30 (kogus 1tk) väljaavanev soojustatud metallvälisuks (toode AS Saku Metall metalluks RYA (kood med073 ja med074) või samaväärne).

• Õhu läbilaskvus vastavalt standardile EVS-EN 1026, klassifikatsioon: 2 • Veepidavus vastavalt standardile EVS-EN 1027, klassifikatsioon: 4A • Vastupanu tuulekoormusele vastavalt standardile EVS-EN 12211, klassifikatsioon: C1

Tõstuksed VT USTE SPETSIFIKATSIOONI JOONISEID A.05.40 VU-D-04 (kogus 1tk) kahekordse seinaga sektsioonpaneelidest tõstuks (toode Hörmann SPU 67 Thermo või samaväärne). paigaldus ava sisse, uks siledale põrandale. tõsteviis N- normaaltõste, käsitsi avatav.

• Õhutihedusklass : 4 • Veetihedusklass 3 • Tuulekoormusklass: 3

.2.1.2 Fassaadi lisavarustus ÜLDISED NÕUDED:



• Tehtavad tööd (paigaldus) ja kasutatavad materjalid peavad vastama Tarindi RYL2010 ja Sisetööde

RYL 2013 nõuetele • Avatäidetesse paigaldatavad luugid, avatavad osad, restid, tuulutusavad jms. VT ARH. OSA

JOONISED. Paigaldusnõuded vt TarindiRYL2010, RIL 107-2012.

• Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. • Kõikidele fassaadi lisavarustuse toodetele koostada tootejoonised ja kooskõlastada arhitektiga. • Kõik fassaadi lisavarustuse toodete mõõdud kontrollida objektil enne toote tellimist. • Ühendused välisseintega ja katustega teostada tootenõuete kohaselt (s.h. katuse ja fassaadi

veepidavus). Nähtav gabariit peab olema minimaalne. Ühendus konstruktsioonidega (katus, seinad põrandad, sillutised) näha ette enne välisviimistluse kihtide paigaldamist. VT KA KONSTRUKTSIOONI OSA. Kui ei ole tähistatud siis peab fassaadi lisavarustus olema kinnitatud hoone konstruktsioonidele korrosioonikindlate kinnititega ja kasutades keemilisi ankurpolte. Kinnitused seintesse vastavalt RT 84-11115 tabel 4 ja tabel 6.

• Kõigi liitmike ja läbiviikude tihendused vastavalt EVS 860:2010 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Kinnitused seintesse vt RT 84-11115 tabel 4 ja tabel 6.

• Avatäidete veeplekkide paigaldusjuhised ja nõuded ehitustööle, viimistlusele ja tihendamisele vaata RT 80-10632. Hoone plekistus ja plekitööd, üldised juhendid VT RT 80-10817.

• Avatäidete veeplekkide ja palede, nende kinnitite ja eri metallist materjalide kokkupuutel lähtuda RT 39-10422 juhendmaterjali nõuetest.

• Projektis ettenähtud inventar tuleb kinnitada vastavalt tootejoonistele. • Keskkonnaklass C3. • Nõuded korrosioonikaitsevärvi, tsingitud terase ja kinnitusvahendite kaitsetöötluse ajalisele kestvusele

> 15 aastat (EVS EN ISO 12944). • Viimistluse välimusklass PS2 (RT 29-11050-et) • Kõik tulekaitsetooted peavad olema sertifitseeritud vastavalt kohalikele kehtivatele normidele.

Viited Joonistele: VT ARH. OSA JOONISED, PLAANID, LÕIKED, SÕLMED, VÄLISAVATÄITED SPETS. Ühenduskonstruktsioonid vastavalt Arhitektuursele ja Ventilatsiooniprojektile. Liitekohad teiste konstruktsioonidega vastavalt Arhitektuursele projektile- sõlm täpsustatakse Tööprojekti etapis. Fassaadides paiknevad ventilatsioonirestid restide spetsifikatsioon VT ARH.OSA JOONISED Õhuvõtu- ja väljaviskeseadmete ehitus ja paigutus peavad olema sellised, et tuul, puulehed, vihmavesi, lumi ja niiskus ei kahjustaks seadet või seadme kaudu tarindit ega ummistaks avasid. Näriliste ja lindude tõkestamiseks tuleb välisõhuavad varustada kaitsevõrguga (maksimaalne võrgu silma mõõt 10x10mm [EVS-EN 13053:2006+A1:2011].

Välisõhuresti peab saama liigitada standardi EVS-EN 13779 järgi. Välisõhurestid peavad olema valmistatud tsingitud terasplekist ja olema kuumvärvitud. Välisõhuresti vihmatakistus peab olema minimaalselt 98% [Eurovent 2/5].

Hoone välisseintesse paigaldatavate välisõhurestide raamistus on resti sisuga kaasaskäiv tootepõhine standardraamistus/terviktoode.

R-B-01 (kogus 1tk) horisontaalsete ribidega alumiiniumist ventilatsioonirest (õhuvõtt). (toode Alupro US-PV Säle 3B või samaväärne) RESTI SÜGAVUS 50MM. RAAM ILMA KATTELIISTUTA- ST REST ASUB AVA SEES. ALUMINE RIBI VEENINAGA. REST ASUB VARIKATUSE KOHAL NING ÕHUVÕTU AVA JÄÄB 300MM VARIKATUSEST JA RESTI ALUMISEST ÄÄREST ÜLES. RESTI TAGA TEHA HÜDROISOL. ÜLESPÖÖRE 300MM. REST VARUSTADA KAITSEVÕRGUGA (VÕRGU SILMA MÕÕT 13X13MM [EVS-EN 13053:2006+A1:2011])



RESTI KINNITUS VASTAVALT TOOTJALE. RESTI VERTIKAALSED TOETUSPOSTID VT KONSTR PROJEKT. Rest pulbervärvitud, toon ral7043. Veeplekk - pvdf kattega tsingitud terasplekk, paksus 0,7 mm, värvitoon Ruukki RR40, helehall hõbedane. R-B-02 (kogus 2tk) R-B-03 (kogus 1tk) horisontaalsete ribidega terasest ventilatsioonirest (õhuvõtt). Resti sügavus 50mm, raam katteliistuta. Alumine ribi veeninata, kuna avas on veeplekk. Rest kuumtsingitud ja pulbervärvitud, värvitoon ruukki RR33, must Veeplekk - pvdf kattega tsingitud terasplekk, paksus 0,7 mm, värvitoon Ruukki RR33, must R-B-04 (kogus 1tk) horisontaalsete ribidega alumiiniumist ventilatsioonirest (õhuvõtt). (toode Alupro US-PV Säle 3B või samaväärne) RIBIDE VAHE 55MM, RESTI SÜGAVUS 50MM. REST INTEGREERIDA SCHÜCO ALUMIINIUM- FASSAADISÜSTEEMI. RESTI KINNITUS VASTAVALT TOOTJALE. ALUMINE RIBI ILMA VEENINATA, KUNA AVAS ON VEEPLEKK. REST VARUSTADA KAITSEVÕRGUGA (VÕRGU SILMA MÕÕT 13X13MM [EVS-EN 13053:2006+A1:2011]) Rest pulbervärvitud, toon ral9011 must. Veeplekk - pvdf kattega tsingitud terasplekk, paksus 0,7 mm, värvitoon Ruukki RR33, must R-C-01 (kogus 2tk) R-C-02 (kogus 2tk) R-C-03 (kogus 1tk) R-C-04 (kogus 2tk) R-C-05 (kogus 1tk) R-C-06 (kogus 2tk) horisontaalsete ribidega alumiiniumist ventilatsioonirest (õhuvõtt). (toode Alupro US-PV Säle 3B või samaväärne) RESTI SÜGAVUS 50MM. RAAM ILMA KATTELIISTUTA- ST REST ASUB AVA SEES. ALUMINE RIBI ILMA VEENINATA, KUNA AVAS ON VEEPLEKK. REST VARUSTADA KAITSEVÕRGUGA (VÕRGU SILMA MÕÕT 13X13MM [EVS-EN 13053:2006+A1:2011]) RESTI KINNITUS VASTAVALT TOOTJALE.. RESTI VERTIKAALSED TOETUSPOSTID VT KONSTR PROJEKT. Rest pulbervärvitud, toon ral7043. Veeplekk - pvdf kattega tsingitud terasplekk, paksus 0,7 mm, värvitoon Ruukki RR40, helehall hõbedane. R-D-01 (kogus 4tk) horisontaalsete ribidega alumiiniumist ventilatsioonirest (õhuvõtt). (toode Alupro US-PV Säle 3B või samaväärne) RESTI SÜGAVUS 50MM. RAAM ILMA KATTELIISTUTA- ST REST ASUB AVA SEES. ALUMINE RIBI ILMA VEENINATA, KUNA AVAS ON VEEPLEKK. REST VARUSTADA KAITSEVÕRGUGA (VÕRGU SILMA MÕÕT 13X13MM [EVS-EN 13053:2006+A1:2011]) RESTI KINNITUS VASTAVALT TOOTJALE. RESTI VERTIKAALSED TOETUSPOSTID VT KONSTR PROJEKT. Rest pulbervärvitud, toon ral7043. Veeplekk - pvdf kattega tsingitud terasplekk, paksus 0,7 mm, värvitoon Ruukki RR40, helehall hõbedane. Välised turvakaamerad hoone küljes Asukohad ja spets. VT NÕRKVOOLU PROJEKT. Hoone välisvalgustid Valgustite hulk ja tooted vt ehituskirjelduse p 1.1.3.1. Valgustite asukohad vt Arhitektuurse osa paanidelt ja vaadetelt. Täpsustused vt elektriprojektist.



Fassaadil asuvad välised pistikud ja kastmiskraanid

Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Tarindi RYL2010 ja Maa RYL 2010, Eesti Standard EVS 835:2014 Hoone veevärk, Eesti Standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk nõuetele.

Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile, VK projektile ja elektriosa projektile.

Ronitaime trossid hoovi betoonsõrestikul

VT maastikuarhitektuuri osa ja konstruktsiooni projekt. Asukoht VT arhitektuursed vaated Trosside tüüp, pingutid ning kinnitusklambrid valitakse tööprojekti etapis. Galerii reklaamvimpel B-hoone kunstigalerii seinal. Väligalerii raam -1 kmpl DETAIL VT MAASTIKUARHITEKTUURI OSA (MA-8-8; TOOTEINFO LISAS 2.2).JOONIS NR MA-8-8

.2.1.3 Muud fassaadikonstruktsioonid Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Tarindi RYL2010 ja Sisetööde RYL 2013 nõuetele. Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. 2.2.2 Välistasapinnad 2.2.2.1 Terrassid

ÜLDISED NÕUDED:

• Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama järgnevatele nõuetele: TarindiRYL2010 p.125, Maalritööde RYL2012, Sisetööde RYL 2013, RIL 107-2012, Soome Katuseliidu juhend Toimivad katused 2013. • Tööd katuseterrassidega vastavalt ARHITEKTUURSELE PROJEKTILE, KONSTRUKTSIOONI PROJEKTILE, INSENERTEHNILISTE ERIOSADE PROJEKTIDELE. • Kõikidele katuseterrasside toodetele koostada tootejoonised ja kooskõlastada arhitektiga. • Kõigi piirete mõõdud ja kogused kontrollida peale toorehituse valmimist, avatäidete valmistaja poolt enne tellimuse täitmist. Spetsifikatsioon ei ole tellimuse aluseks! • VASTUOLU ILMNEMISEL KÄESOLEVA JOONISE NING ARHITEKTUURSE VÕI MISTAHES MUU PROJEKTI OSA JOONISTE, SPETSIFIKATSIOONIDE VÕI SELETUSKIRJA VAHEL TULEB KOHESELT TEAVITADA PROJEKTEERIJAT VÕI PROJEKTIJUHTI.

Viited joonistele: VT ARH. OSA JOONISED, VÄLISAVATÄIDETE SPETS. Konstruktsioon ja kinnitused VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

Katuseterrassid Katuseterrasside pealispind:

• Betoonipinna kvaliteediklass HAR-A-S-E • Harjasetüüp valitakse pinnanäidiste alusel koostöös arhitektiga. • Lubatavate hälvete klass BY 47 järgi on N



• Puhastusomaduste klass BY 47 järgi on 2 • Betooni keskkonnaklassid XC3, XF2, C30/37

C-hooneosa hoovipoolses fassaadis asuvad 4. ja 5. korrusel väljaulatuvate mahtude peal puitlaudisega kaetud katuseterrassid. Tulepüsivusnõuded vt Ehituskirjelduse Tuleohutuse osa. C-hoone 2.korruse ning D- ja B-hoone katuseterrassid on nn pööratud katus mille pind on harjatud monoliitbetoon. C-hoone 4,5-korruse katuseterrassid on terasest kandekonstruktsioonil. Terasest kandetarindid tuleb kaitsta korrosiooni eest vastavalt keskkonnaklassile C3 ja kaitsta tule eest tulepüsivusklassini R60. Terrassi pealispind on töödeldud pinnakõvendiga ja on kaldega väljapoole. Hoone C-korpuse ülemised katuseterrassid on ette nähtud katta puitterrassilaudisega. Terrassi kattelaudadena on ette nähtud kasutada termotöödeldud saarepuust terrassilaudu höövelprofiiliga D22 26x90 mm (näit. Brenstol või samaväärne), laudade termotöötlusklass: Thermo-D (212±3oC); aluskandeprussidena immutusklassile A vastavat puitmaterjali. Terrassi kandeprusside kõrgusmõõt muutub vastavalt vihmavete äravooluks antud katuse aluskonstruktsiooni kaldele, kusjuures aluskandeprusside paigutuse ja ristlõigete kuju moodustamise juures tuleb silmas pidada, et oleks tagatud katuse terrassialustelt pindadelt takistusteta vihmavete äravool.

Terrassi aluskonstruktsioon ja kattelaudade kõik pinnad (sh. servasooned ja tagakülg) on enne paigaldust ette nähtud töödelda välistingimustesse sobiva tuletõkkevahendiga (näit. Multiprotect FR või samaväärne), mis tagab vähemalt 20 aasta jooksul laudade kuuluvuse tuletundlikkuse klassi B-s1,d0. Terrassi kattelauad on seejärel ette nähtud kruntida eelneva tootega kokkusobiva puidukaitsekrundiga (näit. Pinotex Base või samaväärne) ja viimistleda üks kord niiskuse sissetungi takistava ja UV-kiirguse eest kaitsva puidukaitseõliga (näit. Pinotex Terrace Oil või samaväärne); värvus: Pinotex Teak.

Kattelauad fikseerida puidust prussile roostevabade, kattelaua servasoontesse paigutuvate klambritega; klambrid kinnitada aluskonstruktsiooni külge roostevabade kruvidega, kruvikinnitused teostada laudade paigaldusvahedest. Paigaldatud terrassilaudise pinnal ei tohi olla nähtavaid kruvipäid.

Paigaldusjärgselt on terrassi kattelauad ette nähtud töödelda veel üks kord eelpool toodud puidukaitseõliga (näit. Pinotex Terrace Oil või samaväärne); värvus: Pinotex Teak.

Terasraamis terasvõrgust piirdeelemendid.

• Treppide ja panduste piirete paiknemine vaata KORRUSEPLAANIDELT, piirde lahendus VT TERRASSIPIIRETE SPETSIFIKATSIOON joonised A.06.

• Piirde valgusti elektrivarustus VT Elektriprojekt. • Piirded ja piirete kinnitusvahendid peavad vastama TarindiRYL2010 kvaliteedinõuetele. • Teraskonstruktsioonide valmistamise ja montaaži tolerantsid vastavalt standardile EVS-EN 1090-

2:2008+A1:2011 ja teostusklassile EXC2 ning tolerantsiklassile 1. • Katuse turvavarustus vt RT 85-10708-et • Tarandid ja käsipuud vt RT 88-11019-et. PIIRETE KÕRGUS VASTAB NORMIKOHASELT

KUKKUMISKÕRGUSELE RT 88-11019-ET TABEL 1. • Kõik projektis ette nähtud piirded peavad olema nõutava tugevusega ning vastama isikuturva

nõuetele. Piirded ei tohi olla ebastabiilsed ja kõikuda inimkasutuses. TP-B.01.1 Piirde kõrgus 1200mm (kukkumiskõrgus 17,8m) TP-B.01.2 Piirde kõrgus 1200mm (kukkumiskõrgus 17,8m) TP-B.01.3 Piirde kõrgus 1200mm (kukkumiskõrgus 17,8m) TP-C.01.1 Piirde kõrgus 1000mm (kukkumiskõrgus 3,0m) TP-C.01.2 Piirde kõrgus 1000mm (kukkumiskõrgus 3,0m) TP-C.01.3 Piirde kõrgus 1000-2060mm (kukkumiskõrgus 3,0m) TP-C.01.4 Piirde kõrgus 1000-2645mm (kukkumiskõrgus 3,0m) TP-C.01.5 Piirde kõrgus 1000mm (kukkumiskõrgus 3,0m) TP-C.02.1 Piirde kõrgus 1200mm (kukkumiskõrgus 10,5 ja 13,7m) TP-C.02.2 Piirde kõrgus 1200mm (kukkumiskõrgus 10,5 ja 13,7m) KUU arhitektid 65 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


TP-D.01.1 Piirde kõrgus 1200mm (kukkumiskõrgus 21,6m) TP-D.01.2 Piirde kõrgus 1200mm (kukkumiskõrgus 21,6m) TP-D.01.3 Piirde kõrgus 1200mm (kukkumiskõrgus 21,6m) TP-D.02.1 Piirde kõrgus 800mm Piirete kõrgus vastab normikohaselt kukkumiskõrgusele. Välispiirded on metallkonstruktsioonis, viimistlus kuumtsingitud ja pulbervärvitud toon RAL 7043. Väliskeskkonna maalritööde koormusklass on RL12. Teras-, alumiinium- ja kuumtsingitud pindadele vastav koormusklass on C3, mõõdukas (RT 29-11049-et). Kuumtsingitud terasdetailide puhul tsingikihi paksus min 50μm ja tsingikiht massiga 350 g/m2. Lehtmetalli kuumtsingi tsingikihi paksus min 45μm + värv ja tsingikiht massiga 275g/m2. Piirete pulbervärv lõppviimistluse pinnakihi paksus > 120 μm. Viimistluse välimusklass PS2. Tsinkimistööd vastavalt RT 39-11037 sinkitys, RakMK B7. Nõuded korrosioonikaitsevärvi, tsingitud terase ja kinnitusvahendite kaitsetöötluse ajalisele kestvusele > 15 aastat (EVS EN ISO 12944). Viimistluse välimusklass PS2 (RT 29-11050-et) Piirde raam 40x60x8mm lehtterasest. Tugipost- T-kujulisest lehtterasest 80x100x12mm. Tugiposti jalg 220x150x24mm, teras s355, kinnitus aluskonstruktsioonile 4-ja keemilise ankruga. Post P7 ja P8 keevitatud tarilapile.

Kasutada kuumtsingitud polte, seibe ja kübarmutreid (TarindiRYL p 611) Piirde elemendid kinnitatakse aluskonstruktsiooni keemiliste ankrutega. KÕIK KASUTATAVAD POLDID KLASSIGA 8.8 STANDARDIST DIN931. KINNITUSELEMENDID VT KONSTR.PROJEKT.

TP-C-01.1-01.5 piirdel käsipuu katteks termotöödeldud puidust laud (25x140mm). Kinnitus peitepeaga kruvidega alt poolt. Lauale teha alla äärtesse tilgapüüdjad vt joonis A.06.19 SL2. Laud peab olema jätkuv, st üle tugipostide. Käsipuu all asub led-valgusti V8 Thorn 96271770 Urbastil 11W LED. Vt joonis A.06.02. Valgusti elektrivarustus vt elektriprojekt). VALGUSTI JUHTME ÜHENDUS KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA ENNE PAIGALDUST ! TP-D-02.1 piirdel on käsipuu- teras Ø30mm, toru paksus 3mm, L=1695mm. Kinnitub moodulile M3.2. Viimistlus sama mis piirdel.

Piirde raamis asuvad tõmmatud terasvõrgu lehed (Lavinton R33 või samaväärne). Lehe max mõõdud 2,5x3m. võrgu silm 42x18, niit 3x3mm. lehe paksus 3mm, võrgu suund vertikaalne. Kaal 8,3kg/m2, läbipaistvus 59%. Terasvõrk keevitada metallraamile, kõik keeviskohad ja nurgad lihvida enne tsinkimist. Piirde raamidel on oht kuumtsinkimisel kõveraks tõmmata (enne tellimist konsulteerida arhitektiga). 2.2.2.2 Varikatused ÜLDISED NÕUDED:

• Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama järgnevatele nõuetele: TarindiRYL2010 p.125,126; Maalritööde RYL2012, Toimivat katot 2013.

• Tööd avatäidetega vastavalt ARHITEKTUURSELE PROJEKTILE, KONSTRUKTSIOONI PROJEKTILE, INSENERTEHNILISTE ERIOSADE PROJEKTIDELE.

• Kõikidele fassaadi lisavarustuse toodetele koostada tootejoonised ja kooskõlastada arhitektiga. • Kõigi liitmike ja läbiviikude tihendused vastavalt EVS RT 85-10851-et Bituumenrullmaterjalist kate

lamekatusel. Kinnitused seintesse vt RT 84-11115 tabel 4 ja tabel 6. Tööd ehitise kaitseplekkidega vt RT 80-10632.

• Plekiliikide, korrosioonikaitse, keskkonnatingimuste klasside ja pinnakatete osas järgida juhendkaarti RT 80-11115-et.

• Valtsplekk-katuste osas järgida RT 85-11158-et, RIL 107-012, Toimivat katot 2013. • Nõuded katuste ehitustööle, viimistlusele ja tihendamisele vt RT 80-10632 'Ehitise kaitseplekid'. • D-hoone varikatuse kattematerjalina kasutada bituumenrullmaterjali (SBS). katet. Kattematerjali tüüp

ja kihid valitakse vastavalt katuse klassile V40. Kinnitus alusele vastavalt katuse töövõtja poolt



kasutatava katusekattematerjali tootja tüüplahendustele arvestades katusele mõjuva tuule imemiskoormusega.

• Katusekatte klass Broof. • Tihendid näha ette vastavalt vajadusele. • Katuse aurutõke, soojusisolatsioon, hüdroisolatsioon ning nendega liituvad katuse elemendid ehitada

välja Soome Katuseliidu juhendmaterjalis „Toimivat katot 2013“ toodud nõudeid ja juhiseid järgides. Kasutatavad hüdroisolatsiooni materjalid on esitatud konstruktsioonitüüpidel ja peavad olema kehtivate VTT sertifikaatide nimekirjas. Tuleb kasutada VTT sertifikaati omava ühe pere toodetest süsteemi. Kasutatavad materjalid peavad olema märgistatud, millede alusel nende dokumentidele vastavus on kergelt tõendatav töö ajal või see informatsioon on muidu piisavalt selgelt edastatav ehitusjärelevalvele. Katuse hüdroisolatsioonitöödel järgitakse RIL 107-2012 „Ehituste hüdroisolatsioonijuhendid“ ning Soome Katuseliidu juhendmaterjali "Toimivat katot 2013".

• Katusekatete läbiviigutihendid Kõik läbiviigud katusest ja liited külgnevate konstruktsioonidega tihendada hoolikalt ja nõuetekohaselt (soojusisolatsioon, katusekattematerjal jms). Läbiviikudel kasutada spetsiaalset läbiviigumansetti. Vt ka kõik eelnevad EHITUSKIRJELDUSE nõuded katusekonstruktsioonide osas.

• Liitekohad katuse konstruktsioonidega. Vastavalt Arhitektuursele projektile ja Konstruktiivsele projektile ning toote nõuetele.

• Kõik hüdroisolatsiooni ülespöörded seintele vähemalt 300 mm. Hüdroisolatsioon kinnitatakse (keevitatakse) parapetile kogu selle ulatuses

• Varikatuste servaplekkide, nende kinnitite ja eri metallist materjalide kokkupuutel lähtuda RT 39-10422-ET juhendmaterjali nõuetest.

• Väliskeskkonna maalritööde koormusklass on RL13 teras-, alumiinium- ja kuumtsingitud pindadele vastav koormusklass on C3, mõõdukas (RT 29-11049-et). Kuumtsingitud terasdetailide puhul tsingikihi paksus min 50μm ja tsingikiht massiga 350 g/m2. Lehtmetalli kuumtsingi tsingikihi paksus min 45μm + värv ja tsingikiht massiga 275g/m2. Piirete pulbervärv lõppviimistluse pinnakihi paksus > 120 μm. Viimistluse välimusklass Pu2. Tsinkimistööd vastavalt RT 39-11037 sinkitys, RakMK B7.

• Kõik väliskeskkonnas kasutatavad kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingitud või roostevabast terasest. (Kuumtsingitud teras, tsink (paksus > 12μm) + pulbervärv (paksus > 40 μm). Austeniitne roostevaba teras, EN 1.4301 (A2, ASTM 304) või austeniitne roostevaba teras, EN 1.4404 tai 1.4436 (A4, ASTM 316, 316L), nn."happekindel teras".)

• Nõuded korrosioonikaitsevärvi, tsingitud terase ja kinnitusvahendite kaitsetöötluse ajalisele kestvusele > 15 aastat (EVS EN ISO 12944).

• Viimistluse välimusklass PS2 (RT 29-11050-et)

Viited Joonistele: VT ARHITEKTUURSE OSA LÕIKED, SÕLMED, DETAILJOONISED. Konstruktsioon ja kinnitused VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

Varikatuste põhimõtteline konstruktioon: kandekarkass (vastavalt konsturktsiooniosale) selle peal veekindel vineer 15mm (VINEERI OHUKLASS 3 (EVS-EN 335-3), SIDUVUSKLASS 3 VÄLISTINGIMUSED (EVS-EN 314-2), PINNA JA LÕIKEKOHTADE KAITSETÖÖTLUS 2x PUIDUKAITSE PINOTEX IMPRA.) ja selle peal on kahekordne SBS-kate. Kotzebue tn poolsed varikatused on ette nähtud fuajee sissepääsu ning galerii sissepääsu ette. Varikatused on konsoolsed teraskonstruktsioonid (terastalad, mille vahel puitprussid). Varikatuste materjalide pinnaviimistlused peavad vastama keskkonnaklassile C3. Galerii esise varikatuse servad on viimistletud terasplaadiga, mis on pulbervärvitud RAL 7043. Varikatuse alumine pind on pressitud metallrest, mis on pulbervärvitud RAL 7043. Varikatuse pealmine pind on rullmaterjal. Sissepääsu esise varikatuse servad ja pealmine pind on viimistletud fassaadiplaadiga sarnaselt B-hoone fassaadile alumiiniumkomposiitplaadiga. Varikatuse alumine pind on pressitud metallrest, mis on pulbervärvitud RAL 7043. KUU arhitektid 67 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


D-hoone varikatus on ette nähtud D-hoone esimese korruse hoovipoolsete välisuste ette. Varikatused on konsoolsed teraskonstruktsioonid (terastalad, mille vahel puitprussid). Varikatuse materjalide pinnaviimistlused peavad vastama keskkonnaklassile C3. Varikatuse servad on viimistletud terasplaadiga, mis on pulbervärvitud RAL 7043. Varikatuse alumine pind on pressitud metallrest, mis on pulbervärvitud RAL 7043. Varikatuse pealmine pind on kahekordne SBS rullmaterjal. 2.2.2.3 Muud välistasapinnad ÜLDISED NÕUDED

• Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Tarindi RYL2010 ja Sisetööde RYL 2013 nõuetele • Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile.

• Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama toote valmistaja poolt toote paigaldamiseks antud juhistele.

• Kõigi liitmike ja läbiviikude tihendused vastavalt EVS RT 85-10851-et Bituumenrullmaterjalist kate lamekatusel. Kinnitused seintesse vt RT 84-11115 tabel 4 ja tabel 6. Tööd ehitise kaitseplekkidega vt RT 80-10632

• Kõik tulekaitsetooted peavad olema sertifitseeritud vastavalt kohalikele kehtivatele normidele. Viited joonistele: VT ARHITEKTUURSE OSA JOONISED, PLAANID, LÕIKED, SÕLMED. KONSTRUKTSIOON JA KINNITUSED VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

Hoovi trepistik sisehoovis B-hooneosa servas, hoovi tasapinna ja teise korruse terrassi vahel on monteeritavatest betoonmoodulitest trepistik (astme laius 900 mm, kõrgus 450 mm). Betooni keskkonnaklassid XC3, XF2, C30/37, betoonpindade kvaliteediklass A vastavalt BÜ4, VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI) Betoonpindade viimistluseks on sile vormipind, kõik nähtavad pinnad töödelda hüdrofoobse betoonilakiga.

Kvaliteedinõuded: Killustikaluse tihendamisel juhinduda RIL 132-2000 „Talonrakennuksen Maarakenteet“ juhendmaterjalist. Ehitamise juhinduda InfraRYL 2010 köide 1, peatükkidest: 21110-21170, 214311. 2.2.3 Katused ÜLDISED NÕUDED:

• Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Tarindi RYL2010, Sisetööde RYL 2013, „Ehituste hüdroisolatsioonijuhendid“ RIL 107-2012, Toimivat katot 2013 nõuetele.

• Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. • Juhinduda lisaks 'Bituumenrullmaterjalist kate lamekatuse' RT 85.10851-et nõuetest. • Kõik tulekaitsetooted peavad olema sertifitseeritud vastavalt kohalikele kehtivatele normidele. • Alarõhu ventilatsioonisüsteemid paigaldada vastavalt Arhitektuursele projektile. Näha ette

nõuetekohane tuulutuskanalite ühendus tagamaks alarõhutuulutite töö. Ehitaja peab vastavalt projektile lähenema katusele kompleksselt ja tagama nõuetekohaselt tuulutatud katuse rajamise. Alarõhutuulutite tooted standardsed ja soojusisoleeritud. Paigaldades tagada nõuetekohane installatsiooni tugevus ja katusekatte liide (võimalusel kasutada standardset liitemansetti). Tuulutussooned peavad jooksma räästalt harjale või neelust kaldharjale. Sooned ühendatakse harjal, neelus, suuremate läbiviikude ning katuseakende ümbruses kogumiskanalisse.



• Soojustuskihid, tuuletõkked ja aurutõkked vastavalt Arhitektuursele ja Konstruktiivsele osa

projektile. Kõik tooted tuleb installeerida tootenõuete kohaselt tagamaks toodete eesmärgipärase funktsioneerimise.

• Katuslagede tuletõkkesektsioonid vastavalt Arhitektuursele projektile. • Kõik tulekaitsetooted peavad olema sertifitseeritud vastavalt kohalikele kehtivatele normidele. • Kõigi liitmike ja läbiviikude tihendused vastavalt EVS RT 85-10851-et Bituumenrullmaterjalist kate

lamekatusel. Kinnitused seintesse vt RT 84-11115 tabel 4 ja tabel 6. Tööd ehitise kaitseplekkidega vt RT 80-10632

• Liitekohad teiste konstruktsioonidega vastavalt nõuetele ja Arhitektuursele ning Konstruktiivsele projektile. Liitekohad seinaga peavad saama teostatud nõuetekohase >300 mm kõrguse katusekatte ülespöördega. Tagada nõuetekohane tuulutus katusele ja seinale.

• Liitekohad katuseaknaga peavad olema teostatud nõuetekohaselt. Rullmaterjali liitumisel ukse metallpakuga kasutada keevisliitega ühendatud spetsiaalset ukse-akna alusäärikut (põlle).

• Katusel paiknevad avatäited peavad olema CE- märgistusega. • Nõuded katusekattematerjalidele VT Ehituskirjeldus p 2.2.3.3 Katusekatted ja konstruktiivne

projekt. • Nõuded katusekatete kinnitusvahenditele VT Ehituskirjeldus p 2.2.3.2 ja 2.2.3.3 ja konstruktiivne

projekt. • Nõuded katusekatete liitumistele VT Ehituskirjeldus p 2.2.3.4, 2.2.3.5 ja konstruktiivne projekt. • Nõuded katusekaevudele VT Ehituskirjeldus p 2.2.34. • Nõuded tugevvoolu ja torustike läbiviikudele VT Ehituskirjeldus p 2.2.3.2, 2.2.3.3 2.2.3.4. • Nõuded tuletõkkesektsioonide läbiviikudele VT Ehituskirjeldus p 2.2.3.2, 2.2.3.3 2.2.3.4.

2.2.3.1 Katusekonstruktsioonid ÜLDISED NÕUDED:

• Alarõhu ventilatsioonisüsteemid paigaldada vastavalt Arhitektuursele projektile. Näha ette nõuetekohane tuulutuskanalite ühendus tagamaks alarõhutuulutite töö. Ehitaja peab vastavalt projektile lähenema katusele kompleksselt ja tagama nõuetekohaselt tuulutatud katuse rajamise. Alarõhutuulutite tooted standardsed ja soojusisoleeritud. Paigaldades tagada nõuetekohane installatsiooni tugevus ja katusekatte liide (võimalusel kasutada standardset liitemansetti). Tuulutus sooned peavad jooksma räästalt harjale või neelust kaldharjale. Sooned ühendatakse harjal, neelus, suuremate läbiviikude ning katuseakende ümbruses kogumiskanalisse.

• Soojustuskihid, tuuletõkked ja aurutõkked vastavalt Arhitektuursele projektile. Kõik tooted tuleb installeerida tootenõuete kohaselt tagamaks toodete eesmärgipärase funktsioneerimise.

• Liitekohad teiste konstruktsioonidega vastavalt nõuetele ja Arhitektuursele projektile. Liitekohad seinaga peavad saama teostatud nõuetekohase >300 mm kõrguse katusekatte ülespöördega. Tagada nõuetekohane tuulutus katusele ja seinale. Küsimuste korral teavitada Arhitekti juhise saamiseks.

• Läbiviikude tarindus ja tihedus peavad olema sellised, et läbiviik on läbitava ehitise osale seatavate tuletõkke, heliisolatsiooni, tiheduse, niiskuse jm. nõuete kohane. Läbiviikudes ei või õhukanalid olla tarinditega püsivalt ühendatud. Kui tulekaitse- või heliisolatsiooninõuded ei eelda muud, viiakse isolatsioon tervelt läbi läbitava ehitise osa [RYL 2002, G06.15].

• Katuslagede tuletõkkesektsioonid vastavalt Arhitektuursele projektile vt Katuse plaan • Läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonidest vastavalt projekti insenertehniliste eriosade projektidele. • Alumise betoonikihi viimistlusklass vastavalt viimistlusmaterjali nõuetele. • Kõik nähtavale jäävad betoon pinnad – vähemalt valubetooni klass A (By40 järgi) viimistluse

välimusklass 2. Kõik mittenähtavale jäävad pinnad klass B või C • R/B-i tootejooniste tegemisel arvestada eriosade projektide kommunikatsioonidega. • Kasutatavate teraste kvaliteediklass peab olema vähemalt J2. Teraskonstruktsioonide valmistamise

ja montaaži tolerantsid vastavalt standardile EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 ja teostusklassile EXC2 ning tolerantsiklassile 1. Kvaliteedinõuded TarindiRYL 2010. Kuumvaltsitud lehtterased peavad vastama standardile EVS-EN 10029 või EVS-EN 10051. Kuumvaltsitud I- ja H-profiilid peavad vastama standardile EVS-EN 10034. Kuumavaltsitud võrd- ja erikülgsed nurkterased peavad vastama standarditele EVS-EN 10056-1 ja EVS-EN 10056-2. Külmpainutatud ja keevitatud toruprofiilide nõuded on toodud standardis EVS-EN 10219-2



Kvaliteedinõuded VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

Viited joonistele: VT ARHITEKTUURSE OSA JOONISED, PLAANID, LÕIKED, SÕLMED (SK). Konstruktsioon ja kinnitused VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

2.2.3.2 Räästakonstruktsioonid ÜLDISED NÕUDED:

• Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama TarindiRYL2010 p126 nõuetele. • Töö räästastega vastavalt Arhitektuurse ja Konstruktiivse osa ja Insenertehniliste eriosade

projektidele. • Parapetipleki profiilid ja paigaldus kooskõlastada tootja, ehitaja ja arhitektiga. • Paigaldada nõuetekohased putukavõrgud ja tormiplekid. Kinnitused ilmastikukindlad. • Katuse räästaplekkide, nende kinnitite ja eri metallist materjalide kokkupuutel lähtuda RT 39-10422

juhendmaterjali nõuetest. • Plekiliikide, korrosioonikaitse, keskkonnatingimuste klasside ja pinnakatete osas järgida juhendkaarti

RT 80-11115-et. • Valtsplekk-katuste osas järgida RT 85-11158-et, RIL 107-012, Toimivat katot 2013. • Nõuded katuste ehitustööle, viimistlusele ja tihendamisele vaata RT 80-10632. • Nõuded korrosioonikaitsevärvi, tsingitud terase ja kinnitusvahendite kaitsetöötluse ajalisele kestvusele

(keskkonnaklass C3) > 15 aastat (EVS EN ISO 12944).

Viited joonistele: VT ARHITEKTUURSE OSA JOONISED, PLAANID, LÕIKED, SÕLMED (SK). KONSTRUKTSIOON JA KINNITUSED VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

Arhitektuursetes sõlmedes on kajastatud:

• räästa mõõtmed ja ehitus • plekkkatte ja betoonplaadi mõõtmed • kattekihi alustarindid • hüdroisolatsioon, tuulutus ja tulepüsivusnõuded

Hoonetel on sisemine vihmavee äravool välja arvatud A-hoonel ja D-hoone galeriil, kus on väline vihmavee äravool. (VT VK PROJEKT) Veeplekid (VT ARHITEKTUURSED JA KONSTRUKTIIVSED SÕLMED) Veeplekkidena kasutada PVDF kattega tsingitud terasplekki (paksus 0,7mm), terase mark DX51D (EN 10327), Keskkonnaklass C3 (EVS-EN ISO 12944-2), Kaitsetöötlus kuumtsingitud 20μm (mõlemal pool lehte) + pealispinna PVDF värvkate 27μm ja tagakülje epoksüüdvärvisüsteem 12μm. Pealispinna värvitoon C ja D-hoonetel RR40 (hõbehall). B-hoonel RR33 (must). Katteplekkide kinnitusvahendite puhul kasutada EPDM kummist tihendit kinnitusvahendi kanna all. Veeplekkide ühendus valtsimise teel (kahekordne valts). Veeplekid kaldega väljapoole, kaldenurk 1:6. Pinnatud terasplekktoodete ajaline kestvus 50 aastat, visuaalse väljanägemise ajaline kestvus 20 aastat. Tootja peab esitatama vastava garantii.



2.2.3.3 Katusekatted ÜLDISED NÕUDED:

• Aluskatted koos läbiviikude ja tihenditega paigaldada vastavalt toote nõuetele • Katusekatted paigaldada vastavalt toote nõuetele • Katusekatte kinnitused vastavalt toote nõuetele. • Lamekatuse kattematerjalina kasutada kahekordsed bituumenrullmaterjali (SBS). Kattematerjali tüüp

ja kihid valitakse vastavalt katuse klassile V40. Kinnitus alusele vastavalt katuse töövõtja poolt kasutatava katusekattematerjali tootja tüüplahendustele arvestades katusele mõjuva tuule imemiskoormusega. Vt katusekonstruktsiooni tüübi joonist.

• RIL 107-2012 kohaselt peavad katuse konstruktsiooni SBS kihtide kaal olema SBS lamekatustel aluskihil 4 kg/m2 ja pealiskihil 5 kg/m2.

• Kasutatava soojustusmaterjali süttivustundlikkus ning tuleleviku tõkestamise klass peab olema V1/L (mittepõlev).

• Katusekatte klass Broof. • Tihendid näha ette vastavalt vajadusele. • Katuse aurutõke, soojusisolatsioon, hüdroisolatsioon ning nendega liituvad katuse elemendid ehitada

välja Soome Katuseliidu juhendmaterjalis “Toimivat katot 2013” toodud nõudeid ja juhiseid järgides. Kasutatavad hüdroisolatsiooni materjalid on esitatud konstruktsioonitüüpidel ja peavad olema kehtivate VTT sertifikaatide nimekirjas. Tuleb kasutada bituumenrullmaterjali (SBS), mis omavad VTT sertifikaati. Kasutatavad materjalid peavad olema märgistatud, millede alusel nende dokumentidele vastavus on kergelt tõendatav töö ajal või see informatsioon on muidu piisavalt selgelt edastatav ehitusjärelevalvele. Katuse hüdroisolatsioonitöödel järgitakse RIL 107-2012 „Ehituste hüdroisolatsioonijuhendid“, RT 85-10799-et ning Soome Katuseliidu juhendmaterjali "Toimivat katot 2013".

• Kivipuiste kohta järgida RIL 107- 2012 nõudeid peatükkidest 2.36 ja 9.84. • Katuse soojustamiseks kasutatav soojustusmaterjal peab täitma koormamisstandardi ISO/DIS 8145

ning astumiskindlusstandardi VTT 2630 nõuded. Kasutatavad soojustusmaterjali plaadid kinnitatakse katuse KL01 ja KL02 ulatuses aluskonstruktsiooni külge mehaaniliselt seentüüblite abil. Kinnituspunktide tiheduse määrab töövõtja vastavalt antud regioonis katusele mõjuva tuule imemiskoormusele. Kinnituspunktide tihedus katuse keskaladel ei tohi olla väiksem kui 2-3 kinnitust ühe soojustusmaterjali plaadi m ² kohta. Soojustusmaterjali üksteise peal asetsevate kihtide vertikaalvuugid ei tohi kattuda.

• Katuselehtrid näha ette vastavalt projektile. Katuselehtrid peavad olema varustatud ummistumist tõkestava restiga mida saab puhastamiseks eemaldada. Katuselehtrid peavad olema isoleeritud. Katuselehtrid peavad olema varustatud elektrikütte kaabliga. Katuselehtrid peavad olema paigaldatud nõuetekohase läbiviigumansetiga ja moodustama veekindla liite katusekattematerjaliga.

• Katusekatete läbiviigutihendid. Kõik läbiviigud katusest ja liited külgnevate konstruktsioonidega tihendada hoolikalt ja nõuetekohaselt (soojusisolatsioon, katusekattematerjal jms). Läbiviikudel kasutada spetsiaalset läbiviigumansetti. Vt ka kõik eelnevad EHITUSKIRJELDUSE nõuded katusekonstruktsioonide osas.

• Liitekohad katuse konstruktsioonidega vastavalt Arhitektuursele projektile ja Konstruktiivsele projektile ning toote nõuetele.

• Kõik hüdroisolatsiooni ülespöörded seintele vähemalt 300 mm. Hüdroisolatsioon kinnitatakse (keevitatakse) parapetile kogu selle ulatuses.

• Katuse räästaplekkide, nende kinnitite ja eri metallist materjalide kokkupuutel lähtuda RT 39-10422 juhendmaterjali nõuetest.

• Plekiliikide, korrosioonikaitse, keskkonnatingimuste klasside ja pinnakatete osas järgida juhendkaarti RT 80-11115-et.

• Valtsplekk-katuste osas järgida tootestandardit RT 85-11158-et, RIL 107-2012, Toimivat katot 2013. • Nõuded katuste ehitustööle, viimistlusele ja tihendamisele vaata RT 80-10632 'Ehitise kaitseplekid'. • Kõik väliskeskkonnas kasutatavad kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingitud või roostevabast

terasest. Viimistlus vastavalt keskkonnaklassile C3, mõõdukas (RT 29-11049-et) • Nõuded korrosioonikaitsevärvi, tsingitud terase ja kinnitusvahendite kaitsetöötluse ajalisele kestvusele

(keskkonnaklass C3) > 15 aastat (EVS EN ISO 12944). KUU arhitektid 71 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


• Väliskeskkonna maalritööde koormusklass on RL13 teras-, alumiinium- ja kuumtsingitud pindadele

vastav koormusklass on C3, mõõdukas (RT 29-11049-et). Kuumtsingitud terasdetailide puhul tsingikihi paksus min 50μm ja tsingikiht massiga 350 g/m2. Lehtmetalli kuumtsingi tsingikihi paksus min 45μm + värv ja tsingikiht massiga 275g/m2. Piirete pulbervärv lõppviimistluse pinnakihi paksus > 120 μm. Viimistluse välimusklass pu2. Tsinkimistööd vastavalt RT 39-11037 sinkitys, RakMK B7.

• Austeniitne roostevaba teras, EN 1.4301 (A2, ASTM 304) või austeniitne roostevaba teras, EN 1.4404 tai 1.4436 (A4, ASTM 316, 316L), nn."happekindel teras".)

Viited joonistele: VT ARHITEKTUURSE OSA JOONISED, PLAANID, LÕIKED, SÕLMED (SK). Konstruktsioon ja kinnitused VT KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

A-hoone- valtsplekk-katus. konstr tüüp A/KL-01 VT Restaureerimise projekt Hoonel titaantsingist valtsplekk katus (kahekordne valts). Toode Rheinzink bright rolle voi samaväärne. Pleki paksus min 0,7mm. Valtsi kõrgus min 25mm. Valtsitihendit kasutada räästas 2m ulatuses ja katustel 3-7kraadi kogu katuse ulatuses. Valtsiõli antud toote puhul mitte kasutada. Kinnitid samaväärsest plekist. B-hoone- bituumenrullmaterjalist kate. Katusekatte värv must Kruusakaitsekiht telgedes 15-23. Katuslagi B/KL-01. Bituumenrullmaterjalist kate graniitkillustikuga. Kruusakaitsekihi toon: hall, graniitpuiste graanulite terasuurus 8...20mm (ET-1 0506-0341), kaitsekihi paksus 20mm (65kg/m2). Järgida RT 85-10851-et. C-hoone- bituumenrullmaterjalist kate. Katusekatte värv must Käidav katus hoovipoolsetel mahtudel (terrassilaud karkassil) Käidav katus 2.korruse terrassil (betoonplaat) D-hoone- bituumenrullmaterjalist kate. Katusekatte värv must Käidav katus 5.korruse terrassil (betoonplaat) Katuse käiguteede tugevdamiseks kleebitakse käiguteedele täiendav kiht SBS-kummibituumen rullmaterjali. 2.2.3.4 Katuseinventar ÜLDISED NÕUDED:

• Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama TarindiRYL2010 p 126 nõuetele. • Töö katuseinventariga vastavalt Arhitektuurse ja Konstruktiivse osa ja Insenertehniliste eriosade

projektidele. • Tooteid võib asendada samaväärsega; toote muutus toob kaasa projekti muudatuse ja tuleb

kooskõlastada arhitekti ja tellijaga. • Kõigi liitmike ja läbiviikude tihendused vastavalt RT 85-10851-et Bituumenrullmaterjalist kate

lamekatusel. Kinnitused seintesse vt RT 84-11115 tabel 4 ja tabel 6. Tööd ehitise kaitseplekkidega vt RT 80-10632

• Kõik tulekaitsetooted peavad olema sertifitseeritud vastavalt kohalikele kehtivatele normidele. • Katuse turvavarustuse kvaliteetnõuded vt RT 85-11132-et • Katuse räästaplekkide, nende kinnitite ja eri metallist materjalide kokkupuutel lähtuda RT 39-10422

juhendmaterjali nõuetest. • Plekiliikide, korrosioonikaitse, keskkonnatingimuste klasside ja pinnakatete osas järgida juhendkaarti

RT 80-11115-et. • Valtsplekk-katuste osas järgida RT 85-11158-et, RIL 107-012, Toimivat katot 2013. • Nõuded rullmaterjalidest bituumenkattega katuste ehitustööle, viimistlusele ja tihendamisele vaata RT

80-10632. • Katusekatete läbiviigutihendid. Kõik läbiviigud katusest ja liited külgnevate konstruktsioonidega

tihendada hoolikalt ja nõuetekohaselt (soojusisolatsioon, katusekattematerjal jms). Läbiviikudel kasutada spetsiaalset läbiviigumansetti. Vt ka kõik eelnevad EHITUSKIRJELDUSE nõuded katusekonstruktsioonide osas.



• Plekiliikide, korrosioonikaitse, keskkonnatingimuste klasside ja pinnakatete osas järgida juhendkaarti

RT 80-11115-et. • Valtsplekk-katuste osas järgida RT 85-11158-et, RIL 107-012, Toimivat katot 2013 • Kõik väliskeskkonnas kasutatavad kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingitud või roostevabast

terasest. Viimistlus vastavalt keskkonnaklassile C3, mõõdukas (RT 29-11049-et) • Nõuded korrosioonikaitsevärvi, tsingitud terase ja kinnitusvahendite kaitsetöötluse ajalisele kestvusele

(keskkonnaklass C3) > 15 aastat (EVS EN ISO 12944). • Väliskeskkonna maalritööde koormusklass on RL13 teras-, alumiinium- ja kuumtsingitud pindadele

vastav koormusklass on C3, mõõdukas (RT 29-11049-et). Kuumtsingitud terasdetailide puhul tsingikihi paksus min 50μm ja tsingikiht massiga 350 g/m2. Lehtmetalli kuumtsingi tsingikihi paksus min 45μm + värv ja tsingikiht massiga 275g/m2. Piirete pulbervärv lõppviimistluse pinnakihi paksus > 120 μm. Viimistluse välimusklass pu2. Tsinkimistööd vastavalt RT 39-11037 sinkitys, RakMK B7. Austeniitne roostevaba teras, EN 1.4301 (A2, ASTM 304) või austeniitne roostevaba teras, EN 1.4404 tai 1.4436 (A4, ASTM 316, 316L), nn."happekindel teras".)

EHITUSKONSTRUKTSIOONI OSAD: • Katuseinventari ühendused välisseintega ja katustega teostada tootenõuete kohaselt (s.h. katuse ja

fassaadi veepidavus). Nähtav gabariit peab olema minimaalne. Ühendus konstruktsioonidega (katus, seinad põrandad, sillutised) näha ette enne katuse kihtide paigaldamist. Vt ka Konstruktsioonide projekt. Kui ei ole tähistatud siis peab katuse lisavarustus olema kinnitatud hoone konstruktsioonidele korrosioonikindlate kinnititega ja kasutades keemilisi ankurpolte

• Katuseinventari kandurid ja kinnitid peavad olema korrosioonikindlad vastavalt keskkonnaklassile C3, hoone kandekonstruktsioonidele kinnitatud ja läbiminekud katusekonstruktsioonidest teostatud tootenõuete kohaselt.

• Katteplekkide kinnitusvahendite puhul kasutada EPDM kummist tihendit kinnitusvahendi kanna all. • Kinnitused vastavalt tootja juhendile.

Katusevarustus SK- Katuselehtrid peavad olema paigaldatud nõuetekohase läbiviigumansetiga ja moodustama veekindla liite katusekattematerjaliga. Kasutada happekindlast roostevabast terasest kaanega lehtreid. Katuselehtrid peavad olema varustatud ummistumist tõkestava restiga mida saab puhastamiseks eemaldada. Katuselehtrid peavad olema isoleeritud, katuselehter peab olema sobiv liitmiseks bituumenrullmaterjali (SBS) -katusekattesüsteemiga. Katuselehter liidetakse nii aurutõkke kui ka hüdroisolatsiooni tasandis hüdroisolatsiooniga spetsiaalse trapi külge veekindlalt kinnitatud kraega, mille laius on vähemalt 150 mm. Katuselehter varustatakse küttekaabliga. SL-1- Sadevee kaev lamekatustele. Trapi ümber 1m2 madalam osa, selles osas kasutada SBS'i all veekindlat vineeri. Toode Peltitarvike Mudel C-110 (mudel nr. 3380322), kogus VT KATUSE PLAAN JA VK-PROJEKT. SL-2- Sadevee kaev pööratud katusele. Trapi mudel KK (LVI-nro 3380460), toote Peltitarvike Oy või samaväärne. Kaane mõõt 240x240mm. Toote kirjeldus ja kogus VT VK-PROJEKT. SL-3- B hoone trepistiku servas on ACO Multiline ning trapi restina roostevaba Aco ruuduline rest VT1- Ol.olevate vihmaveetorude näitel kandiline toru 150x150mm. kandiline lehter. Asukohad VT RESTAUREERIMISPROJEKT. VT2- Kandiline vihmaveetoru väikestele katustele, 75x75mm. Toon RR33 must. VS1- Veesülitid. Kogus 2tk D-hoone ühendusgaleriil (Toode Peltitarvike ulosheittäja Avo 100x300, alum). Sülitid varustatud elektriküttekaabliga.

KT1- Lamekatuse alarõhutuuluti (h min 300mm). Toon must. Kinnitus vastavalt tootja juhendile. Asukohad VT KATUSE PLAAN. Kogus 19tk.

HT- Harjapealne tuulutus A-hoone valtsplekk katusel. VT HARJA SÕLM RESTAUREERIMISE PROJEKTIST. VR1- Kandiline sadeveerenn. KUU arhitektid 73 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


B-hoone Renni kalle 1/100, laius 100mm (50m2 katusele). (PVDF kattega tsingitud terasplekk. paksus 1,0mm, Värv RR33 must) C-hoone hoovipoolsete mahtude valtsitud vihmaveerennid. Renni kalle 1/100, laius 120mm (PVDF kattega tsingitud terasplekk. paksus 1,0mm, Värv RR40 hõbehall) VT ARHITEKTUURSED SÕLMED JA KONSTRUKTIIVNE PROJEKT. RR- Räästapealne renn A-hoone valtsplekk katusel. VT RÄÄSTA SÕLM RESTAUREERIMISE PROJEKTIST. KL- Ventilatsiooniseadmed peavad olema valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele ja olema testitud vähemalt vastavalt standarditele EVS-EN 1886 ja EVS-EN 13053. Seadmed peavad vastama 98/37/EC nõuetele ja omama CE tähistust. Seadmed peavad omama kehtivat EUROVENT või samaväärset sertifikaati. Katusel paiknevate ventilatsiooniseadmete paigalduse kvaliteedinõuded vt Soome Ehitusnormide kogumiku osa D2 2003 'Ehitise sisekliima ja ventilatsioon'; Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 'Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa'; LVI kartoteek. Õhukanalite läbiviigud ehituskonstruktsioonidest- Avade joonise puudumisel või avade joonisele märkimata avasid tohib kandetarinditesse teha ainult tarindi projekteerija nõusolekul. Lepingudokumentides määratakse, kuidas ja kus esitatakse kandetarindisse tehtavad vajalikud paigaldusavad ning veoavad ja- teed. VT täpsemalt RYL 2002; G06.13. Läbiviikude tarindus ja tihedus peavad olema sellised, et läbiviik on läbitava ehitise osale seatavate tuletõkke, heliisolatsiooni, tiheduse, niiskuse jm. nõuete kohane. Läbiviikudes ei või õhukanalid olla tarinditega püsivalt ühendatud. Kui tulekaitse- või heliisolatsiooninõuded ei eelda muud, viiakse isolatsioon tervelt läbi läbitava ehitise osa [RYL 2002, G06.15]. Kõik eriosade katuseseadmed peavad olema kuumtsink-viimistlusega. Viimistlus vastavalt keskkonnaklassile C3, mõõdukas. Välisõhus paiknevad õhukanalid tuleb katta veetihedalt tsinkplekiga. Kui kattepleki läbimõõt/küljepikkus on D<500mm on kattepleki paksus 0,5mm ja kui katte läbimõõt D≥500mm, on kattepleki paksus 0,7mm. Tsingi paksus kattplekil peab olema vähemalt 275g/m². Katteplekkide ühendused peavad olema needitud vähemalt 7tk/jm. [RKAS-04]. Viited joonistele TOOTED VT VENTILATSIOONIPROJEKT. ASUKOHAD VT ARHITEKTUURSE PROJEKTI JA VENTILATSIOONIPROJEKTI JOONISED. Jahutusagregaadi kate C hoonel Terasvõrk teraskonstruktsioonis karkassil (asukoht C-hoone katusel, asukoht vt Katuse plaan) Aluskonstruktsioon (profiilid ja kinnitused) VT ARHITEKTUURSE PROJEKT (160201_EKA_A-07-02_DETAILID) JA KONSTRUKTSIOONI OSA (KÖIDE VI)

Ventilatsioonimasinad toetuvad terasprofiilist jalastele, mis oma korda toetuvad vahelae karkassile. Terastorust jalaste ümber EPDM-kummist tehaseline läbiviigutihend. Karkass on kaetud 3-st küljest tõmmatud terasvõrguga (Lavinton R33 või samaväärne). Lehe max mõõdud 2,5x3m. Võrgu silm 42x18, niit 3x3mm. Lehe paksus 3mm, võrgu suund vertikaalne. Kaal 8,3kg/m2, läbipaistvus 59%. Terasvõrk kinnitada metallkarkassile kuumtsingitud ühendusdetailidega. Lühemas küljes on eemaldatavad võrgupaneelid, kinnitus poltidega (kuumtsingitud). Viimistlus: terasdetailid kuumtsingitakse ja värvitakse vastavalt keskkonna saasteklassile C3 ja värvitakse (pulbervärvitud toon ral7043), poltliidete ja terasdetailide kvaliteedinõuded VT Konstruktiivse seletuskirja punkt 11.7. Katuse tuulutus. Tuulutuskanalite suund ja alarõhutuulutite paiknemine vt Katuseplaan.



Korsten- D-hoone sepikoja suitsuärastus. Toode vt Ventilatsiooniprojekt. Korstna puhastamiseks on parapetile kinnitatud KS1 katusesilla moodul turvasiiniga. Sideantennide asukoht A-hoone katusel kooskõlastada arhitektiga. Turvavarustus. Katuse turvavarustus peab olema kuumtsink-viimistlusega. Viimistlus vastavalt keskkonnaklassile C3, mõõdukas. KS1- Katusesilla moodul turvasiiniga. L=3000 (kogus 14tk) ja L=1000mm (kogus 2tk). (toode Peltitarvike Pito-kulkusilta või samaväärne) Klass 2 (harjal kulgeval sillal on turvasiin kinnitatud mõlemale poole). silla laius 350mm, ääre kõrgus 20mm. Viimistlus kuumtsingitud. KS2- Katusesilla moodul L1000mm (kogus 1tk). Klass 1. (toode AS Toode katusesild või samaväärne) silla laius 350mm, ääre kõrgus 20mm. Viimistlus kuumtsingitud. KP- Katusepollarid (Toode ABS Lock III-B lamekatustele (roostevaba) või samaväärne). Katuse keskel pollarid ühendatud käiguliiniks 6mm roostevabast terasest trossiga. Pollarite asukohtade määramisel lähtutud Peltitarvike Kattoturvaopas juhendist. Redelid B-hoone katusetasandite vahel liikumiseks kasutada teisaldatavat redelit. Teistele katusetasanditele saab luukidest või mööda ettenähtud liikumisteid. MR1- Metallredel D-hoone katuseluugi juures. Asukoht vt plaan A-01-8. Detail vt joonis A-07-03 Terastoru D30mm. Mõõdud: laius 0,5m, kõrgus 3,63m. Kaugus seinast min 200mm, pulkade vahe 300mm. Hulk 1tk. Kinnitus seinale- lapatskinniti 100x100x5 mm, kinnitub 4 kruviga. Viimistlus: struktuurne pulbervärv, toon RAL 7043. Kõik keeviskohad ja nurgad lihvitud. Nurgad ümardatud R2mm. Enne metallredeli tootmist koostada tootejoonised ja kooskõlastada tootejoonis arhitektiga. Kõik mõõdud ja kogused kontrollida peale toorehituse valmimist, valmistaja poolt enne tellimuse täitmist. Spetsifikatsioon ei ole tellimuse aluseks! KR- Katuseredel valtsplekk-katusele, turvarööpaga. Klass 2. Kogupikkus 13 jm. (toode Ruukki või samaväärne), viimistlus kuumtsingitud. Viited Joonistele: VT ARHITEKTUURSE OSA JOONISED, PLAANID, LÕIKED, SÕLMED 2.2.3.5 Katuseaknad ja –luugid ÜLDISED NÕUDED:

• Suitsuärastuseks kasutatavad katuseluugid peavad vastama standardi EVS-EN 12101-2:2005 Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemid osa 2 nõuetele.

töökindluse klass – Re 1000 lumekoormuse klass - > SL 500 väliskeskkonna madala temperatuuri klass – T(-25) tuulekoormuse klass – WL 1500 kuumuskindluse klass – B 300

• Suitsuluugid peavad olema kasutatavad ja sertifitseeritud suitsu eemaldamiseks hoonest. • Suitsuluukide juhtimine vt Elektriprojekti seletuskirjast p 5.1.18.2.1. Luukidel puudub vajadus

muudele anduritele ega luukide asendi jälgimisele turvaruumis. • Kõigi avade mõõdud ja kogused kontrollida peale toorehituse valmimist, avatäidete

valmistaja poolt enne tellimuse täitmist. Spetsifikatsioon ei ole tellimuse aluseks! KUU arhitektid 75 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


• Teostaja poolt tagada kõigi luukide vajalik niiskus- ja konstruktiivne tugevus. • Luugid tarnitakse koos mootoritega.

Suitsuluuk SL-01 (kogus 4tk) (Keraplast Orivent 23 Dual või samaväärne) Ava mõõtmed: 1200x1200mm tüüp: kahepoolne metallist kattega suitsuärastusluuk (toode keraplast orivent 23 dual või samaväärne). suitsuluuk on madalaharjaline. efektiivne s=1,0m2. kogu süsteemi u-arv < 0,9 w/(m2*k). soojustatud metall-luugid (soojustuse paksus 100mm) veepleki viimistlus: alusraami veeplekk - pvdf kattega tsingitud terasplekk, paksus 0,7 mm, värvitoon Ruukki RR40, helehall hõbedane. A-hoone -katus on valtsplekist, ülespöörded vormistada katusekattega sulused: elektrilise ajamiga avamismehhanism (B). avamine ATS-süsteemis juhtimine välisukse juurest. vt Elektriprojekt alusraam paigaldusraami (Energia MAR) soojustuse paksus 140mm, raami kõrgus 750mm Luugid varustada kukkumistõkkega, v.a. D-hoone katuseredeli MR1 juures. Suitsuluuk SL-02 (kogus 1tk) (Keraplast Orivent 23 Dual või samaväärne) Ava mõõtmed: 1800x1800mm tüüp: kahepoolne metallist kattega suitsuärastusluuk (toode keraplast orivent 23 dual või samaväärne). suitsuluuk on madalaharjaline. efektiivne s=2,1m2. kogu süsteemi u-arv < 0,9 w/(m2*k). soojustatud metall-luugid (soojustuse paksus 100mm) veepleki viimistlus: alusraami veeplekk - pvdf kattega tsingitud terasplekk, paksus 0,7 mm, värvitoon Ruukki RR40, helehall hõbedane. sulused: elektrilise ajamiga avamismehhanism (B). avamine ATS-süsteemis juhtimine välisukse juurest. vt Elektriprojekt alusraam paigaldusraami (Energia MAR) soojustuse paksus 140mm, raami kõrgus 750mm. Luuk varustada kukkumistõkkega. Suitsuluuk SL-03 (kogus 2tk) Ava mõõtmed: 1200x1200mm tüüp: Ühepoolne metallist kattega soojustamata suitsuärastusluuk. efektiivne s=1,0m2. sulused: kahe elektrilise ajamiga avamismehhanism (B). Kasutada külmakindlaid mootoreid. avamine ATS-süsteemis juhtimine välisukse juurest. vt Elektriprojekt. alusraam luuk ja ülespöörded vormistada katusekattega. raami kõrgus 150mm

A-hoone katusekatte materjal titaantsink valtsplekk (toode Rheinzink walzblank või samaväärne). Ava siseviimistlus vt SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II)

Katuseluuk L-01 (kogus 1tk) Ava mõõtmed: 600x600mm tüüp: Ühepoolne metallist kattega soojustamata katuseluuk, käsitsi avatav. alusraam luuk ja ülespöörded vormistada katusekattega. raami kõrgus 150mm

A-hoone katusekatte materjal titaantsink valtsplekk (toode Rheinzink walzblank või samaväärne).

Kuppelkatuseaken KA-01 (kogus 4tk) (Keraplast M3N või samaväärne) valgusšahti mõõtmed: 1200x2100mm tüüp: kuppelkatuseaken klaas: kolmekihiline valuakrüülist (PMMA) kuppel. kupli kõrgus 350mm. kupli u-väärtus 0,81w/m2k veepleki viimistlus: alusraami veeplekk - pvdf kattega tsingitud terasplekk, paksus 0,7 mm, värvitoon Ruukki RR40, helehall hõbedan sulused: elektriline avamismehhanism sky- tuulutusasendisse. lüliti seinal alusraam paigaldusraami (energia MAR). soojustuse paksus 140mm, kõrgus toote standard (740mm kandekonstruktsioonist) Viited Joonistele: VT ARHITEKTUURSE OSA JOONISED, PLAANID, LÕIKED, SÕLMED KUU arhitektid 76 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


2.2.3.6 Muud katusekonstruktsioonid ÜLDISED NÕUDED:

• Ühendused välisseintega ja katustega teostada tootenõuete kohaselt (s.h. katuse ja fassaadi veepidavus). Ühendus konstruktsioonidega (katus, seinad põrandad, sillutised) näha ette enne katuse kihtide paigaldamist. Kui ei ole tähistatud siis peab katuse lisavarustus olema kinnitatud hoone konstruktsioonidele korrosioonikindlate kinnititega ja kasutades keemilisi ankurpolte.

• Lisavarustuse kandurid ja kinnitid Vastavalt Arhitektuursele projektile. Kõik kinnitid peavad oleme korrosioonikindlad vastavalt keskkonnaklassile C3, hoone kandekonstruktsioonidele kinnitatud ja läbiminekud katusekonstruktsioonidest teostatud tootenõuete kohaselt.

• Nõuded korrosioonikaitsevärvi, tsingitud terase ja kinnitusvahendite kaitsetöötluse ajalisele kestvusele (keskkonnaklass C3) > 15 aastat (EVS EN ISO 12944).

• Ühendused muude konstruktsioonidega vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. • Katuse räästaplekkide, nende kinnitite ja eri metallist materjalide kokkupuutel lähtuda RT 39-10422

juhendmaterjali nõuetest. • Nõuded ehitustööle, viimistlusele ja tihendamisele vaata RT 80-10632.

Antennid, piksekaitse, kaamerate paiknemine jne. VT ELEKTRI TUGEV JA NÕRKVOOLU PROJEKT Reklaam Katusele kinnituvad reklaamid puuduvad. Piksekaitsevõrk VT ELEKTRIPROJEKT. Võrk peab vastama EVS-EN 62305: Piksekaitse. Osad 1...4 nõuetele. Lamekatustele on ette nähtud katusehoidikud (näit OBO 156 MBG-8) ning valtsplekk-katusele on ette nähtud kinnitus kinnitustarvikutega valtsile (näit OBO 269 8-10). Vt Tugevvoolu seletuskiri p.5.1.18.1 Piksekaitse. Katusehoidikud lamekatustele (näit OBO 156 MBG-8) on pinnapealsed täitekaaluga 1Kg, st ei tohi kinnitada läbi katusekatte.



2.3 Ruum VT SISEARHITEKTUURI OSA (KÖIDE II)



3 TULEOHUTUS

3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolev projekti osa annab tuleohutuslahendused olemasoleva tööstushoone rekonstrueerimisele ja juurdeehitusele. 3.1.2 Alusdokumendid 3.1.2.1 Lähteandmed Tuleohutuse osa koostamise aluseks on eskiisjoonised. Lähteandmed tuleohutuse osa koostamiseks

Hoone tulepüsivusklass TP1 Inimeste arv Max 1100. Evakuatsiooniaja arvutuses on arvestatud kõikide kohtade

ja pindala järgi tuletatud numbritega ja selleks on 1356. Tuleohuklass Antud hoones ei määrata. Tulekaitsetase Antud hoones ei määrata. Korruste arv Tegevus toimub valdavalt 5.korrusel

6.korruse tasandil on ruumid hoone D osas. Keldrikorruse ruumid asuvad hoone A osas ja seal asuvad tehnilised ruumid ning raamatute hoidla. Kütmata pööning asub A osas.

Hoone kõrgus Harja kõrgus maapinnast 27,5 m 6.korruse põranda kõrgus maapinnast 21,5 m

Küttesüsteem Kaugküte Ventilatsioon Hoone on varustatud sundventilatsiooniga

Ventilatsiooniseadmed asuvad keldrikorrusel Elekter Peakilp asub C osas 1.korrusel

Lisaks on igal korrusel jaotuskilbid 3.1.2.2 Uuringud Arvestades vahetus läheduses paiknevaid hooneid ja nende kasutusfunktsioone siis tuleohutusalased uuringuid ei ole vajadust koostada. Naaberhoonete kasutusotstarbed: elu- ja ärihooned 3.1.2.3 Normdokumendid Projekti tuleohutuse osa koostamisel on lähtutud kehtivatest projekteerimisnormidest ja standarditest: Alus:

• Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a määrus nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded

• Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.septembri 2010.a määrus nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ • Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule” • Siseministri 07. jaanuari 2013.a määrus nr 1 „Nõuded automaatsele

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”

Tuleohutusalaste eriosade projekteerimisel kasutatakse vastavasisulistes õigusaktides ja standardites kehtestatud nõudeid. KUU arhitektid 79 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


• EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgussüsteemid • EVS 812-6:2012 Tuletõrje veevarustus • EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused • EVS 919:2013 Suitsutõrje/A1:2014 • EVS-EN 62305 seeria Piksekaitse

3.2 Olemasolev

Olemasolev hoone on 7. korrusega. Hoonet kasutati tööstushoonena. Olemasolevast hoonest jäävad kasutusse kandekonstruktsioonid.

3.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Põlemiskoormuse näitajad Ehitise tuleohutusklass TP1 (tulekindel)

• Hoone kasutusviis ja kasutusotstarve IV kasutusviis Ehitise kasutamisotstarve Õppehoone Kohvik, söökla

Lisaks on hoones laoruume, arhiiviruume ja raamatukogu. Õpperuumidena on käsitletavad ka kõik töökojad (puit, keraamika, metall, jne). Suurim auditoorium on 180 istekohaga. Maapealsete korruste arv valdavalt 5, D osas 2 ruumi 6.korrusel Maa-aluste korruste arv 1 (A osa all ventilatsiooniruum ja raamatute hoidla ning

osaliselt fuajee)

Põlemiskoormused Õppe- ja bürooruumid kuni 600 MJ/m2 Kohvik ja söökla kuni 600 MJ/m2 Tehnilised ruumid kuni 600 MJ/m2 Raamatukogu ilma hoidlata 600 – 1200 MJ/m2 ja prügiruum Raamatukogu hoidla, laod üle 10 m2 üle 1200 MJ/m2 Arhiiv ja fond 1.korrusel kuni 600 MJ/m2 Põhjendus: ruumid on varustatud automaatse tulekustutussüsteemiga (gaas) Prügiruum 600 – 1200 MJ/m2

Põhjendus: välisõhule avatud ruum Pööning kuni 300 MJ/m2 (põlevmaterjali ladustamist ei toimu) Märkus: puidutöökojas on max ühe tööpäeva koguses puitmaterjali ja tegemist ei ole massiivse puiduga.

3.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted



3.4.1 Tuleohutuskujad Lähimad hooned asuvad Kotzebue tn 5 ja Põhja pst 5 kinnistul. Nimetatud hoonete ja õppehoone vahed: Kotzebue tn 5 liitub tulemüüriga; Põhja pst 8m.

3.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad Hoone kandekonstruktsioonide ehitusmaterjaliks peab olema vähemalt A2-s1,d0 klassi ehitusmaterjal. Valdavalt on ehitusmaterjaliks kivi ja betoon.

Metallist konstruktsioone kasutatakse C hoone hoovipoolses ja B hoone Põhja pst poolses konstruktsioonis. C osas terrasside vahel väiksemate ruumide kandurid (nt C.3.7 jne), B osas galerii katusekandjad.

Puitkonstruktsioone kandekonstruktsioonides ei kasutata.

Kandekonstruktsioonide tulepüsivused määratakse ruume põlemiskoormuse alusel:

Kuni 600 MJ/m2 R 60 600 – 1200 MJ/m2 R 120 Üle 1200 MJ/m2 R 180 Keldrikorruse kandekonstruktsioonid ventilatsiooniruumis R 60 Keldrikorruse kandekonstruktsioonid raamatukogu hoidlas R 180 Trepikäik ja –made R 30, kui trepikoja poole avanevad uksed ruumidest

põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m2 R 60, kui trepikoja poole avanevad uksed ruumidest põlemiskoormusega üle 600 MJ/m2

Märkus: pööningul katuse puidust kanduritele tulepüsivusaja suhtes nõudeid ei esitata, sest pööningul asuv jahutusseadmete ruum eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks. Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivused määratakse ruumide põlemiskoormuse alusel: Kuni 600 MJ/m2 EI 60 (vahelagi REI 60) 600 – 1200 MJ/m2 EI 90 (vahelagi EI 90, R 120) Üle 1200 MJ/m2 EI 120 (vahelagi EI 120, R 180)

Keldri ventilatsiooniruum EI 60 (vahelagi REI 60) Keldri raamatukogu hoidla EI 120

Märkused:

- kui tuletõkkekonstruktsioonis on avatäidete (uksed-aknad) pindala üle 25%, tuleb need teha seinaga samas tulepüsivuses

- tuletõkkekardinad hoone keskmise avatud trepi eraldamiseks korrustel valitakse EW 60 tulepüsivusega

- välisseina sisenurkade juures tuletõkkeakende tulepüsivuseks EI 30

3.4.3 Ladustamine Hoone välisseina ääres põlevmaterjali ladustamist ei toimu. Hoovis on D-hoone välisseina ääres 5 parkimiskohta. Prügi kogumise koht asub välisõhus C-hoone Põhja pst kangialuses.

3.5 Eripärased tuleohutuspõhimõtted



3.5.1 Tuleohuklass ja tulekaitsetase Tuleohuklassi ei määrata, sest tegemist ei ole tööstus- või laohoonega. Tulekaitsetaset hoones ei määrata, sest tegemist ei ole tööstus- või laohoonega. Kasutusele võetakse tuleohutuspaigaldised vastavalt punktis 6.9 toodud loetelule ja lahenduste kirjeldusele. 3.5.2 Muud tuleohutust mõjutavad olulised tegurid Õhuruum: hoone keskmises osas asuv trepp, mis ei ole korrustest eraldatud seinadega/ustega. Tuletõkkesektsioonid tekitatakse tuletõkkekardinatega, mida jahutatakse sprinkleriga. Värvimistöökoda, lihvimistöökoda ja liivapritsiruum - eelprojekti koostamise hetkel eeldatakase, et nimetatud ruumides ei kasutata plahvatusohtlikke aineid ning tegevus ei tekita plahvatusohtu. Kui ehitustööde käigus selgub, et siiski võib ruumides tekkida plahvatusoht kasutatavate ainete või ruumi kasutamise iseloomu tõttu, rakendatakse kõik abinõud, et ennetada plahvatusohtlikku olukorda.

3.6 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Tuletõkkesektsiooni piirpindala maksimaalne lubatud suurus on kuni 2400 m2. Suurim tuletõkkesektsiooni pindala on 5.korrusel suurusega 1423 m2 (A, B ja D korpuste ruumid). Tuletõkkesektsioonideks jagamine toimub valdavalt korruste kaupa. Läbi kahe korruse tuletõkkesektsioon:

- 1.k fuajee, galerii, kohvik, auditoorium, aatriumi õhuruum. Pindala selles tuletõkkesektsioonis on 970 m2

Kuna erinevad kasutusotstarbed kuuluvad sama põlemiskoormuse näitajaga ruumide hulka siis nimetatud ruume omavahel eraldi tuletõkkesektsioonideks ei eraldata. Keldrikorrusel asuvad raamatukogu hoidla ja ventilatsiooniruum, kumbki ruum omaette tuletõkkesektsioon. Põlemiskoormuse poolest erinevad ruumid nagu raamatukogu, laod ja arhiivid üle 10 m2 eraldatakse omaette tuletõkkesektsioonideks. Välisseina sisenurkades, kus erinevad tuletõkkesektsioonid kokku saavad, tehakse 4m kauguseni (ühes seinas) tuletõkkekonstruktsiooni ulatus. Kahe hoone vaheline ühendusgalerii eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks hoonega ühenduse juures. Tuletõkkesektsiooni moodustamine toimub galerii laiuselt tuletõkkeseinaga ja tuletõkkeuksega. Antud juhul ei ole vajalik välisseina sisenurgas tuletõkkeseina tekitamine 4m ulatuses. Eraldi tuletõkkesektsioonideks on veel:

• Evakuatsioonitrepikojad • Tehnilised ruumid • Kommunikatsioonišahtid • Liftišahtid, välja arvatud keerdtrepiga trepikojas asuv liftišaht.

Ruumid, millest moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonid, et nendest ruumidest suitsueemaldus oleks teostatav kõrvalruumi kaudu päästetöötajate kaasabil või sektsiooni tekitamine on põhjendatud evakuatsiooniohutuse tagamisega: 1. korrus - D.1.10.1-10.2 (ühe tsoonina), D.1.53 2.korrus – A.2.4.10, A.2.4.11 3. korrus - D.3.7.1, D.3.5.5 5. korrus - D.5.4.6 Märkus: 4.k ruumist D.4.7.2 tekitatakse ka omaette tuletõkkesektsioon põhjusel, et sealt ruumist evakuatsioonitee pikkust arvestada ruumi uksest alates. KUU arhitektid 82 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


Täpsemad tuletõkkesektsioonide piirjooned on näidatud tuleohutuslahenduste joonistel ja lõigetel. Joonistel on näidatud tulepüsivusajad nii seinte kui tuletõkkeuste ja –akende osas. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonist Tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tuletõkkevahendid (ventilatsioonitorustikul tuletõkkeklapp, PVC-torudel tuletõkkemansett vm vahend, kaablite ja tuletõkkekaablite läbiviigud) tulepüsivusaeg 50% tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusest. Tuletõkkevahendite ümbruste lahendused tehakse võrdselt tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusega. Märkus: Šahti juures tuletõkkematerjali kasutamisel arvestatakse, et šahtist seest tõenäoliselt ei ole võimalik tuletõkkematerjalidega ava kinni ehitada, mistõttu paigaldatakse tuletõkkematerjal vastava läbimõõduga korruse poolt. Kommunikatsioonide läbiviikude lahendus vastavalt eriosa tegija poolt valitud toote nõuetele.

3.7 Suitsutsoonid

Vt punkti 6.10.4 3.8 Tuletundlikkus

Õpperuumid, kohvik

Evakuatsiooni-trepikoda

Raamatukogu Arhiiv, laod

Galerii Tehnilised ruumid

Sein, lagi

C-s2,d1 A2-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0

Põrand Nõudeid ei ole A2FL-s1 DFL-s1 DFL-s1 DFL-s1 DFL-s1

Märkused:

- kontoriruumid arvestatakse võrdselt õpperuumidega, sest need on omavahel ühenduses - puitmaterjalist terrassid asuvad korrustel 4, 5 ja 6. Terrasside puitmaterjalidest osad töödeldakse

vahendiga, mis tagab tuletundlikkuse klassi B-s1,d0. Terrasside tuletundlikkuse tagamiseks ka edaspidise kasutamise käigus on vajalik puitosade immutamine ajalises mõistes tihedusega, mis on määratud tootja juhistega.

- teise korruse tasandi terass tehakse vähemalt A2 klassi materjalidest, sest sinna avanevad evakuatsiooniteed

- pööningu põranda (käigutee) pealispinna kiht tehakse B-s1,d0 tuletundlikkuse klassiga, sest pööning on mittekasutatav. Pööning kaetakse ülejäänud ulatuses puistevillaga.

- Sisekoridoride puitribide tuletundlikkus tagatakse tulekaitsevahendiga immutamise teel. Ehitise õhuvahetuskanali sein peab vastama vähemalt sellele ehitise osale ettenähtud tuletundlikkusele, kus kanal asub, kusjuures selliseid kanaleid peab olema võimalik kergesti puhastada ja hooldada. Välisseina välispinna ja õhutuspilu välis- ja sisenõudeks on B-s1,d0. Planeeritavad lahendused: A

1. KROHV (armeeritud õhekrohv)

2. MINERAALVILL

3. kandekonstruktsioon (tellis, gaaskukeroon või r/betoon)

B KUU arhitektid 83 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


1. METALLPLAAT

2. TUULUTUSVAHE

3. MINERAALVILL TUULETÕKKEPLAAT 30 MM, Ld=0.033 W/mK (N: ISOVER RKL-31- FACADE)

4. PUIT KARKASS 50x150 mm, S=600 MM, karkassi vahel soojustus (puit ei asu tuulutuspilus, otse puidule on kinnitatud tuuletõke)

5. MINERAALVILL

6. RAUDBETOONSEIN

Katusekatte klass BROOF. Planeeritud lahendus: - lamekatuste osas ehk katusepaneeli peal villast soojustus ja SBS katusekate. Läbiviigud peavad

olema ümbritsetud mittepõleva materjaliga selliselt, et tule levik soojustuse sisse oleks takistatud. - viiluga katusel katusekatteks valtsplekk

3.9 Evakuatsioonilahendus

3.9.1 Maksimaalne inimeste arv

Inimeste arv õpperuumides ja raamatukogus on arvestatud joonistel näidatud istekohtade järgi. Inimeste arvu black boxi ruumis arvestatakse põhimõttel 3 m2 inimese kohta. Hoone omaniku sõnade kohaselt on hoones korraga viibivate inimeste max arv 1100. Evakuatsiooniaja arvutuses on arvestatud 1356 inimesega.

3.9.2 Evakuatsiooniteed

3.9.2.1 Evakuatsiooniteede laiused ja arv

Evakuatsiooniteede laiuste ja arvu piisavuse kontrollimiseks koostatakse evakuatsiooniaja arvutus (lisa 1). Korruse joonistel on näidatud iga evakuatsiooniteel oleva ukse ette inimeste arv, mis on arvestatud selle konkreetse ukse kaudu evakueeruma. Samuti on näidatud ruumidest evakuatsioonisuund, kuhu peab antud ruumist suunduma. Hoone kasutuse korral peab antud suundadest kinni pidama, et evakuatsioon toimuks sujuvalt ilma takistusteta. Vajalikud uste laiused evakuatsiooniteedel:

- kuni 49 inimese korral uks laiusega vähemalt 900 mm - 50 kuni 120 inimese korral uks laiusega vähemalt 1200 mm - Trepikodades, kus on arvestatud 3 inimest kõrvuti liikuma, peab ukseava sinna pääsuks olema

laiusega 1620 mm. Nimetatud laiuse sisse ei tohi jääda evakuatsioonisulused ega muu laiust vähendav osa. Tegemist on vaba laiusega.

- Trepikodades, kus on arvestatud 2 inimest kõrvuti liikuma, on uste vabaks laiuseks 1080 mm. Igalt evakuatsioonialalt pääseb evakueeruma vähemalt kahe hajutatult paikneva evakuatsioonipääsu kaudu. Evakuatsioonitee lubatud pikkus on 45 m, summaarselt kahe ukseni jõudmiseks 90 m. Umbala pikkus on 22,5 m. Umbala arvestatakse kohani, kus on edasi võimalik liikuda kahe erineva evakuatsioonipääsu suunas. Alla 50 inimesega ruumist võib evakuatsiooniteele pääseda ühe ukse kaudu, seejuures peab täidetud olema ka umbala lubatud teepikkuse tingimus.



3.9.2.2 Trepikojad

Hoones on 5 põhilist evakuatsioonitrepikoda. A osa trepid on olemasolevad keerdtrepid. D osas on kaks evakuatsioonitreppi laiustega 1200 mm. Trepikoda D-... .1 avaneb esimesel korrusel hoonest otse õue. Trepikoda D-... .2 on korrustel 4-6. Neljandal korrusel saab trepikojast galerii kaudu suunduda edasi C-... .1 trepikotta. Evakuatsiooniaja arvutuses on sellega arvestatud. C osas on kaks trepikoda. Trepikoda C-... .1 avaneb esimese korruse tasandil otse õue. Trepikoda C-... .2 avaneb teise korruse tasandil tuletõkkesektsioonina rajatud koridori ja sealt otse õue väliterrassile. Nimetatud terrassile avanevad ka C osa 2.korruse ruumide evakuatsiooniuksed, sõltumatult evakuatsioonitrepikodadest. Terrass tehakse mittepõlevatest materjalidest, vähemalt A2 klassiga. Terrassi pealt edasi maapinnani saab erinevate astmete abil. Hoone B osas evakuatsioonitrepikojad puuduvad. 3.9.2.3 Evakuatsiooniväljapääsud

Evakuatsiooni tagamise üldpõhimõtted:

1) Evakuatsioonitee võib läbida maksimaalselt kahte tuletõkkesektsiooni, et jõuda ohutusse kohta (nt evakuatsioonitrepikoda).

2) Üle 150 m2 pindalaga ruumist peab olema kaks hajutatult paiknevat väljapääsu evakuatsiooniteele 3) Evakuatsiooniteel asuv uks peab avanema evakuatsioonipääsu suunas. Vastupidises suunas võib

avaneda uks, mille kaudu evakueerub kuni 30 inimest, kuid selleks ei saa olla trepikoja ega välisseinas asuv evakuatsiooniuks.

4) Evakuatsiooniteel asuva ukse laius võib olla lengide võrra kitsam, kui see ei asu evakuatsiooniarvutusega määratud evakuatsiooniteel (alus: Päästeameti 2013.a juhis lisa 2 märkus 2). Evakuatsiooniarvutuse põhjal kasutatav evakuatsioonitee peab olema ettenähtud vaba laiusega kogu evakuatsioonitee ulatuses, sh ka uste avatud asendi korral ei tohi vaba ava sees olla nt ka evakuatsioonisulused.

5) Evakuatsiooniteel olevad uksed, mis on ka tuletõkkeuksed, varustatakse lisaks sulustele ka sulgemisseadmega ning paarisuste puhul ka sulgemisjärjestiga ning passiivne pool ka automaatriiviga. Märkus: kirjeldatud lahendus ei kehti tehniliste ruumide paarisuste korral, kus passiivne pool on varustatud serva- või kiirriiviga.

6) Sisekoridori poole avanevad uksed ei tohi kitsendada evakuatsiooniteed 7) Evakuatsiooniteel olevad uksed, mida kasutatakse mõlemas suunas evakueerumiseks, varustatakse

evakuatsioonisulustega selliselt, et uks oleks mõlemalt poolt avatav ilma võtmeta. Kui nimetatud uksed on varustataud ka elektrilukuga, paigaldatakse mõlemale poole ust ka ATS teatenupp

8) Evakuatsiooniteel asuv uks peab olema isesulguv (tuletõkkeseinas asuva ukse puhul ka passiivne pool) ja avatav võtmeta, sealhulgas elektroonilise võtmeta.

9) Evakuatsiooniteel olevate uste kõrgus on vähemalt 2100 mm (valgusava 1950).

Evakuatsiooniteel asuvad uksed varustatakse evakuatsioonisulustega vastavalt inimeste arvule. Jooniste peal on märgitud uste juurde selle ukse kaudu eeldatavasti evakueeruvate inimeste arv. Nimetatud arv on aluseks uksele vastava evakuatsioonisuluse määramisel. Evakuatsioonisulused on konkreetsemalt määratud uste spetsifikatsioonis. Evakuatsioonisulused määratakse järgmiselt:

10) kuni 49 inimest väändenupp ehk liblikas. Märkus: lahendus on lubatud kontoriruumide osas, kus valdavalt viibivad ruume hästi tundvad inimesed

11) kuni 149 inimest evakuatsioonilink 12) üle 150 inimese puhul varustatakse uks evakuatsioonipoomiga

Märkused:



- paarisustel, mille aktiivne pool avatakse evakuatsioonilingiga, varustatakse passiivne pool

paanikariiviga juhul, kui ka passiivne pool on vajalik evakuatsioonipääsu laiuse tagamiseks - evakuatsioonipoomiga uste puhul varustatakse poomiga nii aktiivne kui ka passiivne pool - kui mõlemaid uksepooli kasutatakse evakuatsiooniks, varustatakse uks taktiseadmega.

Evakuatsioonilahendus vt evakuatsiooni iseloomustavalt jooniselt.

3.9.3 Evakuatsioonialade piirangud Ruumide kasutus toimub korruse plaanidel näidatud inimeste arvu alusel. Kui soovitakse rohkem inimesi ruumi paigutada siis koostatakse selle kohta täiendav lahendus ja kooskõlastatakse see päästeteenistuses. 3.9.4 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele Päästemeeskonna sisenemine keldrisse on lahendatud trepikoja A-... .1 kaudu. Pööning on hoone A osas. Pööningule pääs toimub trepikoja A-... .1 kaudu. Katusele pääsud:

- A osa katusele pööningult katuseluugi kaudu. Katusel liikumiseks käigutee turvasiiniga - B osa katuse 6.k terrassile pääs ukse kaudu. - B osa kõrgemale katusele pääseb D osa 6.k terrassi kaudu. - C osa katusele pääseb trepikodadest katuseluugi kaudu. Katusel liikumiseks turvalisus tagatakse

käigutee ja turvasiiniga. - D osa katuse 6.k terrassile pääs ukse kaudu. - D osa kõrgemale katusele pääseb trepikojast suitsuluugi kaudu, vaba ava tagatakse vähemalt

600x800 mm Päästemeeskonna sisenemistee ukseks märgitakse hoone peauks. Ukse piirkond tähistatakse infosildiga: PÄÄSTEMEESKONNA SISENEMISTEE 3.9.5 Ohutusabinõud Päästetööde ja katusel liikumise ohutuse tagamiseks on EP staadiumis arvestatud kahe võimaliku lahendusega:

- paigaldada katusele kinnitusaasadega nõuetele vastavad katusepollarid. Pollarite tihedus arvestusega, et kasutatava turvanööri raadius on kuni 10 m.

- paigaldada katusele turvasiiniga käigutee, mis asub keset katust. Käigutee kaugus otsaseintest mitte lähemal kui 10 m.

3.10 Tuleohutuspaigaldised ja ohutust tagavad süsteemid

• Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem • Turvavalgustus • Gaaskustutus • Piksekaitse • Suitsueemaldus • Esmased tulekustutusvahendid – kustutid • Esmased tulekustutusvahendid – tuletõrjevoolikud • Tuletõkkekardinad • Tuleohutuspaigaldiste info- ja juhtimispaneel



3.10.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) Hoonesse paigaldatakse korpuste kaupa ATS keskseadmed (3 tk), mis kõik ühendatakse omavahel. Samuti on kogu hoone ATS süsteemi häire turvaruumis arvutiekraani pealt, sinna ühtegi keskseadet ega kordusnäidupaneeli ei dubleerita. Turvaruum asub 1.korrusel peasissepääsu juures. ATS keskseade paigaldatakse peasissepääsu tamburisse. Põhjendus: hoone liidetakse Häirekeskusega ja päästemeeskonnale peab olema tagatud ligipääs ATS infole. Öisel ajal turvatöötajat hoones ei ole. ATS süsteem võtab vastu signaali AKS süsteemilt ja edastab hoones seepeale häireteate. ATS häire korral:

• Rakenduvad tööle häirekellad • Avaneb peasissepääsu tamburi väline uks, et päästemeeskonnal oleks ligipääs kordusnäidupaneeli

juurde (tamburi sisemine uks on lukus). • seiskuvad ventilatsiooniseadmed, sh ka köögi pliidi kohtäratõmme. • Liftid nr 1, 2, 3 ja 4 sõidavad esimesele korrusele (uste avanemine ja sulgumine vastavalt tootja

juhistele) • Avanevad suitsueemaldusaknad, mis on nimetatud suitseemalduse peatükis • Tuletõkkekardinad laskuvad alla hoone mistahes ATS anduri häire korral • Avaneb trepikoja suitsuluuk. Avanemine toimub suitsuluugiga ühes korpuses asuva ATS keskseadme

häire korral. • Juhitakse häireteade automaatselt Häirekeskusesse (112).

Märkused: loetletud süsteemide rakendumised toimuvad ilma viiteta, välja arvatud Häirekeskusesse häireteate juhtimine. Häirekeskusesse teate automaatne edastamine võib toimuda viitega 3 min, kui hoones on turvatöötaja. Viiteaeg ei rakendu, kui häireteade edastatakse ATS teatenupust või sprinkleri kaudu. Kuna süsteemide rakendused toimuvad ilma viiteta, ei ole vaja ATS süsteemi ahelatele tulekindlaid kaableid (välja arvatud häirekellad). Kui evakuatsiooniteel asuv uks on ette nähtud mõlemas suunas liikumiseks ja on varustatud elektrilukuga, paigaldatakse ukse mõlemale poolele ATS teatenupp. Nimetatud uksed on näidatud tuleohutuslahenduste joonistel. ATS detailsem lahendus VT nõrkvoolu osa põhiprojekt. 3.10.2 Turvavalgustus

Valgustusena kasutatakse riskiala-, paanikavältimis- ja evakuatsioonivalgusteid. Turvavalgustiga tagatakse vähemalt 5lx valgustihedus päästemeeskonna sisenemisteele, kus asuvad ATS keskseade ja suitsueemalduse juhtimisnupud, samuti ka kilbiruumi. Evakuatsioonipääsud tähistatakse evakuatsioonivalgustitega, vajadusel varustatakse evakuatsiooniteed evakuatsioonipääsuni suunavate evakuatsioonivalgustitega. Evakuatsioonivalgustite suurus valitakse vastavalt nägemiskaugusele. Paanikavältimisvalgustitega varustatakse ruumid suurusega alates 60 m2. Turvavalgustuse minimaalne tööaeg elektritoite kadumisel on 1 tund kogu hoones. Turvavalgustuse täpsed lahendused antakse põhiprojektiga. 3.10.3 Piksekaitse Hoone varustatakse piksekaitsega, sest ühegi teise piksekaitsetsooni piirkonda hoone ei jää. Piksekaitse klass esitatakse elektriosa projektis. Täpsemad lahendused VT tugevvoolu osa põhiprojekt 3.10.4 Suitsueemaldus Hoones lahendatakse suitsueemaldus kolme erineva lahendusega:

- Mehaaniline suitsueemaldus - Suitsuluukidega ehk loomulik suitsueemaldus - Välisseinas käsitsi avatavate akendega

Märkus: siseruumid, kus ei ole välisseinu, aga asuvad siiski välisseinas asuvate akende mõjupiirkonnas, lahendatakse suitsueemaldus ukse kohal asuvate suitsueemaldusakende abil (kui ruum on 10m2 pindalaga või suurem), et suits saaks jõuda välisseina akendeni ja sealt edasi hoonest välja. Nimetatud aknad varustatakse elektriajamitega, et nende kasutamine oleks päästetöötajatele lihtne ja arusaadav. Kuna tegemist KUU arhitektid 87 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


ei ole otseselt hoone põhiliste suitsueemaldusakendega ja aknad hakkavad avanema sama korpuse ATS anduri või teatenupu häire korral, ei pea aken olema katsetatud suitsueemaldusakna nõuetele vastavalt. Küll aga peab ajam vastama suitsueemaldusstandardite nõuetele. Ajamile toitekaabel ei pea olema tulekindel kaabel, sest aken avaneb algstaadiumis sama korpuse ATS keskseadme häire korral. Kirjeldatud aknad tähistatakse suitsutsoonide joonisel. Ruumid, mis varustatakse nimetatud suitsueemaldusakendega, on järgmised: 1.korrus – A.1.5.3, A.1.5.2, A.1.5.1, D.1.6 2.korrus – A.2.4.8, A.2.4.9, D.2.5.1, D.2.5.4 3.korrus – B.3.11, A.3.11.3, A.3.11, A.3.11.1, D.3.4.4, D.3.4.4.1, D.3.5.1 4.korrus – B.4.8, B.4.11, B.4.12 5.korrus – A.5.10, D.5.4.3, B.5.11 Iga aken on pindalaga vähemalt 0,5 m2 (akna pindala, mitte efektiivne) tingimusel, et aken avaneb täies ulatuses ehk siis hinged asuvad külje peal. Suitsutsoonide jooniste peal märgitakse mehaaniline või luukidega tsoon värviliselt ja tähistatakse vastava tsooni numbriga. Käsitsi avatavate akendega ruumid ilma värvita. Mehaaniline suitsueemaldus võetakse kasutusele ruumides, kus puuduvad aknad välisseinas või ei ole suitsuluukidega võimalik lahendust pakkuda. Mehaanilise suitsueemaldusega tagatakse suitsu eemaldamine keldrikorruse ventilatsiooniruumist, keldrikorruse raamatu hoidlast, 1.k C osa akendeta ruumidest (arhiiv, fond). Sama piirkonna alla 50 m2 ruumide suitsueemaldus arvestatakse kõrvalruumi suitsueemaldussüsteemi kaudu. Samuti varustatakse mehaanilise suitsueemalduse väljatõmbega 2.korruse kaldauditoorium. Tegemist on lahendusviisiga 3, kus on käivitustase 2. Mehaanilise suitsueemaldusega varustatud aladel tagatakse kompensatsiooniõhu olemasolu kas sissepuhkega või käsitsi avatavate avade kaudu. Raamatukogu hoidlas on arvestatud kompensatsiooniõhu võtmine trepikoja kaudu. Põhjendus lahendusele: süsteem käivitatakse päästetöödejuhi korraldusel, selleks ajaks on evakuatsioon juba toimunud ja trepikoda ei kasutata. Trepikoja suitsuluuk avaneb konkreetse korpuse ATS keskseadme häire korral. Suitsuluukidega lahendatakse suitsueemaldus trepikodades, pööningul, 1.k galeriis, hoone keskmise avatud trepi õhuruumis. Suitsueemaldusluugid varustatakse elektriajamiga. Tegemist on lahendusviisiga 2 ja käivitustase valitakse 3. Käivitustase 3 tagatakse vastava korpuse keskseadme häire korral sama korpuse (evakuatsiooniala) luukide ulatuses. Märkus:

- kuna trepikojas on valitud käivitustase 3, ei ole vaja iga korruse tasandile suitsueemalduse juhtimisnuppe paigaldada

Büroo korrustel on arvestatud suitsueemalduseks välisseinas käsitsi avatavad aknad, tähistatud tingmärgiga SE. Igas aknaplokis on tüüpselt 1 avatav aken. Avatavad aknad asuvad ja on avatavad normaalkõrgusel ehk siis ruumi kõrguse suhtes keskmises osas. Suitsueemaldustsoonide loetelu:

• SE 1-M on ventilatsiooniruum keldris • SE 2-M on raamatute hoidla keldris • SE 3-M on arhiiv C osa 1.korrusel • SE 4-M on fond C osa 1.korrusel • SE 5-M on ruum C.1.8.1 • SE 6-L on C-... .1 trepikoda • SE 7-L on C-... .2 trepikoda • SE 8-L on galerii 1.korrusel • SE 9-L on A-... .1 trepikoda • SE 10-L on A-... .2 trepikoda • SE 11-L on D-... .1 trepikoda • SE 12-L on D-... .2 trepikoda • SE 13-L kaldauditooriumi kõrval kohviku õhuruum • SE 14-L aatriumi ülemise osa välisseinas olevad luugid (tsoon teenindab 1.k kohviku ja fuajee ruume) • SE 15-M on kaldauditoorium



• SE 16-L on pööning • SE 17-L C korpuse 5.k ventilatsiooniruum

Märkus: liftišahtides suitsueemaldus arvestatakse kõrvalruumide kaudu (lubatud kuni 8.korruse ja elektriajamiga lifti kasutamise korral) Suitsueemaldustsooni efektiivse pindala arvutamine:

- Põlemiskoormuse klassi kuni 600 MJ/m2 korral 0,5% (tsoonid 1, 3, 4, 7, 12, 13 ja 14). - Põlemiskoormuse klassi üle 1200 MJ/m2 korral 1% (suitsutsoon SE-2M) - Trepikodade suitsuluugi efektiivne pindala on 1m2. - Pööningul 0,25%

Märkus: tsoonid 3 ja 4 on põlemiskoormuse klassis kuni 600 MJ/m2 põhjendusega, et nimetatud ruumid on varustatud automaatse tulekustutussüsteemiga (gaas) Suitsueemaldussüsteemi juhtimisnuppude asukohad:

- Tuleohutuspaigaldiste info- ja juhtimispaneeli peal peasissepääsu tamburis (välja arvatud trepikoja luukide nupud)

- iga trepikoja suitsueemaldusava juhtimine toimub sama trepikoja välisukse juures asuva juhtimisnupu abil või automaatselt vastava korpuse ATS häire korral (sellise lahenduse puhul ei ole vajalik igale korrusele juhtimisnuppu paigaldada).

Märkused: D korpuse trepikoja SE-12L tsoonil on kaks juhtimisnuppu – üks asub IV korrusel trepikoja ukse juures ja teine C korpuse trepikojas C-1.

Info- ja juhtimistabloo juures asuvad ka suitsutsoonide paiknemisskeemid, trepikoja nupud tähistatakse kirjaga TREPIKOJA SUITSUEEMALDUS (lisaks ka tsooni nimetus), pööningu suitsuluukide juhtimisnupp kirjaga PÖÖNINGU SUITSUEEMALDUS (tsooni nimetus ka). Rikkest süsteemis saab teada juhtimisnuppude juures helisignaaliga ning rikkest teavitava tulega. Mehaanilise suitsueemaldussüsteemi reservtoide tagatakse kahepoolse elektritoitega. Põhjendus: mehaanilise süsteemiga ei ole lahendatud kogu hoone. Kaldauditooriumis kohti alla 300 (180) ja teised mehaanilise suitsutõrjega lahendatud ruumid asuvad õppehoonest tuletõkkesektsioonidega eraldatult (arhiiv, fond, raamatute hoidla). Suitsuluukide puhul on varutoite allikaks eraldi aku. Märkus: konkreetse suitsutsooni keskseade ei tohi asuda samas tsoonis, mida teenindab. 3.10.4 Esmased tulekustutusvahendid – tulekustutid. Nendeks on 6 kg pulberkustutid (elektrikilbiruumis 5 kg CO2 kustuti). Kustuteid paigaldatakse arvestusega:

• 1 kustuti iga 200 m2 kohta, aga mitte vähem kui 2 tk korrusel • F klassi kustuti kööki

Esmased tulekustutusvahendid tuleb paigaldada hästi nähtavale ja kergesti ligipääsetavasse kohta. Vajadusel kasutada tuleohutusmärki asukoha viitamiseks. 3.10.5 Esmased tulekustutusvahendid-tuletõrjevoolikud Tuletõrjevoolikud paigaldatakse korrustele selliselt, et iga ruumi punkt oleks kaetud vähemalt ühe joaga. Rõhk tuletõrjekraani ees ei tohi tõusta üle 7 bar-i. Kui rõhk ja veekogus ei ole tagatav linna veetrassi survega, võetakse kasutusele tuletõrjepumbad. Pumpade reservtoide tagatakse sel juhul kahe elektrisisendiga, kus ümberlülitamine toimub läbi automaatse reservlüliti. Kasutusele võetakse voolikusüsteem, mis vastab klassile B I. Nimetatud klassile vastav voolikusüsteem koosneb pooljäigast voolikust ja voolikupoolist, mille arvestuslikuks vooluhulgaks on 1,7 l/s. Tööaeg 1 tund.

Tuletõrjevoolikute pikkused arvestatakse järgmiselt: - pooljäikade voolikute tegevusraadius alates kapist mööda vaba liikumisteed 27 m + 6m joa pikkus

ilma takistusteta ruumis (joa ette ei tohi ruumi seinu ega muud takistavat jääda) KUU arhitektid 89 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


Tuletõrjevoolikusüsteemi torustik jagatakse vahekraanidega erinevatesse tsoonidesse, kraanide asendi kohta annab infot tuleohutussüsteemide infotabloo. Vahekraanid paigaldatakse selliselt, et korraga oleks võimalik eraldada ülejäänud süsteemist mitte rohkem kui 5 kappi. Täpsemad lahendused VT tuletõrjeveevarustuse põhiprojekt

3.10.6 Tuletõkkekardinad Tuletõkkekardinad paigaldatakse hoone keskmises osas avatud trepi ja õhuruumi ümber eesmärgiga tekitada korruste vaheline tuletõkkesektsioon.

Kardina juhtimise põhimõtteline kirjeldus: kardina töökorras olekut kajastatakse tuleohutuspaigaldiste info- ja juhtimispaneeli peal pesissepääsu tamburis.

Kardinad on tulepüsivusega EW 60.

3.10.7 Tuleohutuspaigaldiste info- ja juhtimispaneel Info- ja juhtimistabloo asub peasissepääsu tamburis, turvaruumi dubleerimine ei ole vajalik. Tabloo vastab EVS 812-8 toodud näidisele. Täpsemad lahendused VT tugevvoolu ja automaatika osa põhiprojekt

3.10.8 Tulekindlate kaablite tulepüsivusajad Esitatavad tulepüsivusajad on miinimumnõuded. Et süsteemi ühtlustada, on suurema tulepüsivusega kaablite kasutamine samuti lubatud. Sprinklersüsteemi kilbi ja elektrikilbi vahel olev kaabel ei ole tulepüsivusega, sest asuvad kõrvuti ruumides ja sprinkleri reservtoide on diiselajamiga. Kaablite tulepüsivusajad:

- Mehaanilise suitsueemaldussüsteemi toitekaable 90 minutit - Trepikoja suitsuluugi toitekaabel trepikojas sees 30 minutit, trepikoja piiridest väljas 90 minutit

Märkus: ATS toitekaabli tulepüsivusele nõuet ei esitata. Tulekindlate kaablite kandurid

Tulekindlate kaablite installatsioon kaablile ettenähtud tulepüsivusaja jooksul tagatakse eriosa töövõtja poolt valitud terviksüsteemi lahendusega.

Täpsemad lahendused VT tugevvoolu osa põhiprojekt

3.11 Tehnosüsteemide tuleohutus 3.11.1 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus Tuletõkkesektsiooni piiret läbivad ventilatsioonikanalid varustatakse tuletõkkeklappidega. Tuletõkkeklappide tulepüsivusaeg on vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusajast. Ventilatsioonikanalid varustatakse puhastusluukidega. Tulekaitseklappide ja õhutorustiku puhastusluukide juurdepääsuks varustatakse võimalikud ripplaed teenindusluukidega. Ventilatsiooniseadmed asuvad keldrikorruse ventilatsiooniruumides. Ventilatsiooniseadmed teenindavad mitut tuletõkkesektsiooni.

• Köögi tuleohutus Kohviku köögis kasutatakse elektripliite. Pliitide koguvõimsus on alla 25 kW, mistõttu ei loeta kööki suurköökidele vastavaks tuleohutuse mõistes. Seetõttu ei esitata kohtäratõmbele eraldi nõudeid. Kubu ja selle torustiku hooldus ja puhastus peab toimuma vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele ning tootja juhistele vastavalt.



Täpsemad lahendused VT ventilatsiooni osa põhiprojekt

3.11.2 Kütteseadmete tuleohutus Hoones on kasutusel kaugküte. Soojasõlm asub 1.korrusel eraldi tuletõkkesektsioonis. Küttetorustiku läbiminekul tuletõkkekonstruktsioonist tihendatakse läbiviigu ümbrus tulekindla materjaliga, mis vastab tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusajale. Täpsemad lahendused VT kütte osa põhiprojekt

3.11.3 Muude tehnosüsteemide tuleohutus Kaabliredelid katkestatakse tuletõkketsoonidest läbiviimisel. PVC torudele paigaldatakse vajalikud tuletõkkevahendid (tuletõkkemansett, -mähis vms) vastavalt tootja juhistele. Tuletõkkevahendi tulepüsivusaeg 50% tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusajast. Tugevvoolu ja nõrkvoolu kaablid eraldatakse kaabliredeli peal üksteisest nõuetekohaselt. Tuleb koostada tuleohutussüsteemide ja teiste süsteemide koostoimimise komplekskatsetus programm, süsteemide käikuandmiseelne katsetamine ja vastava kompleksprogrammi katsetusakti koostamine kõigi süsteemide ja tsoonide viisi. 3.12 Muud tuleohutusabinõud ehitises Päästemeeskonna tööde hõlbustamiseks paigaldatakse trepikodades A-... .1, B-... .1 ja C-... .1 iga korruse tasandile (välja arvatud esimene ja keldrikorrus) A-klassi ehitisesisese tuletõrjeveevärgi ühenduskoht. Veevärk koosneb torustikust, tuletõrjekraanidest, hoonevälisest toitesisendist päästemeeskonnale, ühendusest ühisveevärgi torustikuga. Torustik dimensioneeritakse nii, et kõige ebasoodsamas kohas tagab tuletõrjekraan vooluhulga 10 l/s dünaamilise rõhu 7 bar-i juures. Korraga on trepikoja tuletõrjeveevärgist vaja kätte saada 20 l/s, võib tagada sama trepikoja mitme ühenduskoha kaudu. Torustik survestatakse päästeauto survepumbaga. Päästeauto võtab vett selleks tuletõrjehüdrandist. Tuletõrjeveevärgi magistraaltorustiku siseläbimõõt on vähemalt 100 mm (kuna veevajadus on kuni 20 l/s). Magistraaltorustiku ja trepikojas asuva tuletõrjekraani vahel on toruühendus läbimõõduga 50 mm, tuletõrjekraani läbimõõt DN50 ja varustatud DN50 liitmikuga. Tuletõrjekraani kõrgus põranda tasapinnast on 1,35 m. Toitesisendi asukoht on valitud arvestusega, et päästemeeskonnale on need kergesti leitavad ja ligipääsetavad. Toitesisendi kohale paigaldatakse infoviit tekstiga „Päästemeeskonna toitesisend. Max rõhk 16 bar“. Viit tehakse vastavalt standardi EVS 812-6:2012 Tuletõrje veevarustus lisas L esitatud tingimustele. Toitesisendi kõrgus maapinnast 1 kuni 1,2 m. Süsteemi täpsemad lahendused määratakse eriosa projektiga.

3.13 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Päästeteenistuse tõstukautode juurdepääsuga hoonele arvestatud ei ole, sest hoone igast punktist on võimalik evakueeruda vähemalt kahe evakuatsioonipääsu kaudu. Päästeauto saab ennast paigaldada hüdrandile ja sealt kaugus tuletõrjeveevärgi ühenduskohani ei ole üle 100 m (arvestatud mööda teed). 3.14 Väline tulekustutusvesi



Vajalik vooluhulk on arvestusega 20 l/s 3 tunni jooksul (arvestatud tuletõkkesektsiooni pindalaga vahemikus 1600 - 2400 m2) ja hoone põhilise põlemiskoormuse näitajaga, milleks on kuni 600 MJ/m2. Tulekustutusvesi tagatakse linna veetrassil asuvate tuletõrjehüdrandiga, mis asuvad Põhja pst ja Kotzebue tänavatel.



TULEOHUTUSE OSA LISA 1

Evakuatsiooniaja arvestus trepikodade piisava laiuse kontrollimiseks Inimeste arv jagatakse trepikodade vahel ära eeldatavalt kasutatava põhimõtte järgi. Tegelik kooli poolt etteantud hoone kasutajate max arv on: 900 tudengit ja max 200 personal (õppejõud, dekanaat, personal). Evakuatsiooniaja arvestuses on arvestatud kõikide õpperuumide max täituvusega ühel ajal, mis tegelikkuses kindlasti nii ei ole. Arvutuses on arvestatud järgmiste inimeste arvuga:

- tudengid 1391. Siin ei ole kajastatud esimese korruse inimeste arvu ja teise korruse C osa inimeste arvu, sest nemad evakueeruvad otse välja, kasutamata trepikodasid.

- personal 93 EVAKUATSIOONIAJA ARVUTUS A OSAS

Korrused I kuni V.

⋅ Evakuatsioon on korraldatud kahe trepikoja ja fuajee kaudu. ⋅ Trepikoja A-.. .1 kaudu on arvestatud evakueeruma ka B.. .1 - B.. .3 ruumid korrustel II – V. ⋅ Samuti on arvestatud 5.k auditooriumist 45 inimest A-.. .1 trepikotta. ⋅ Esimese korruse raamatukogust on arvestatud 29 inimest fuajee kaudu evakueeruma. ⋅ Dekanaadi ruumide töökohti ei ole arvestatud inimeste arvu sisse nendel korrustel, kus on ka

õpperuumid. Põhjendus: see arv inimesi on koos tudengitega õpperuumis samal ajal. Tudengite kohti on arvestatud maksimumi järgi (tegelikkuses väga ebatõenäoline)

Evakuatsiooni nõuetele vastavuse kontrollimiseks on koostatud evakuatsiooniaja arvutus.

Evakuatsiooniaja arvutus tehakse Eesti Standardi EVS 812-8:2011 Kõrghoonete tuleohutus toodud

TREPIKODA A-.. .2

otsa keerd TREPIKODA A-.. .1

keerdtrepp

KORRUSED Kasutajad Personal Kasutajad Personal I 20 0 0 0 II 0 28 40 4 III 28 16 96 0 IV 32 2 88 2 V 14 1 133 4

KOKKU 94 47 357 10 Kokku TR-s 141 367

Trepikoja laius 1000 1500 mm

Käiguradade arv 1 2

• Trepikoda nr A-.. .2 Lähteandemed:

- inimeste arv 141 - I k põrandast V k põrandani kõrgus 12 m - horisontaalse osa kaugus trepikojani ca 20 m



1. Tegemist on keerdtrepiga, kus mahub kõrvuti liikuma 1 inimene. 2. Inimeste arv trepikojas on 141

Inimese laius eest taha on 0,5 m. 141x0,5 = 70 m

Lj on 70 m (inimestest tekkinud järjekorra pikkus trepikojas nr A-.. .2)

3. Ltr - trepikoja evakuatsioonitee pikkus. Ltr = 4xh 4x12 (arvestatud on kõrgusega 1.korruse trepikoja põrandast kuni 5.k põrandani) = Ltr on 48m

4. Lv – evakuatsioonitee vertikaalne pikkus Lv = Lj+Ltr Lv=70+48 = Lv on 118 m

5. Lh – evakuatsioonitee horisontaalne pikkus Lh on 20 m

6. Tp – pääsemisaeg (milleks on kokkuleppeliselt 4 minutit) Vv on trepist alla liikumise kiirus 0,65 m/s Vh on horisontaalse osa liikumise kiirus 1,05 m/s

Tp = Lh/Vh + Lv/Vv

Tp = 20/1,05 + 118/0,65 = 19 + 181 = 200 sekundit ehk 3,3 minutit

7. te – evakuatsiooniaeg

ta on avastusaeg

tr on reaktsiooniaeg

tp on pääsemisaeg

te = ta+tr+tp

ta+tr = 2,0 minutit (kuna hoones on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüteem)

te = 2,0+3,3 = 5,3 minutit

Arvutuse tulemus: viimane inimene jõuab trepikoja nr 1 kaudu hoonest välja 5,3 minutiga

Lubatud evakuatsiooniaja pikkuseks koos avastus- ja reaktsiooniajaga on kuni 6 minutit.



• Trepikoda nr A-.. .1

Lähteandemed:

- inimeste arv 367 - I k põrandast V k põrandani kõrgus 12 m - horisontaalse osa kaugus trepikojani ca 20 m - 5.k auditooriumi pooled inimesed on arvestatud evakueeruma A-.. .1 trepikoja kaudu

1. Trepikäigu laius on 1,5 m. Kõrvuti mahub evakuatsiooniteel liikuma 1,5/0,54 = 2,7 ehk 2 inimest. Tegemist on keerdtrepiga, kus kitsamas otsas on astme laius üle 150 mm

2. Trepi peal kõrvuti inimesi kahes rivis: 367/2 = 183 Inimese laius eest taha on 0,5 m. 183x0,5 = 91,5 m

Lj on 91,5 m (inimestest tekkinud järjekorra pikkus trepikojas nr A-.. .1)

3. Ltr - trepikoja evakuatsioonitee pikkus. Ltr = 4xh 4x12 (arvestatud on kõrgusega 1.korruse trepikoja põrandast kuni 5.k põrandani) = Ltr on 48m

4. Lv – evakuatsioonitee vertikaalne pikkus Lv = Lj+Ltr Lv=91,5+48 = Lv on 139,5 m

5. Lh – evakuatsioonitee horisontaalne pikkus Lh on 20 m


Tp = Lh/Vh + Lv/Vv

Tp = 20/1,05 + 139,5/0,65 = 19 + 215 = 234 sekundit ehk 3,9 minutit

7. te – evakuatsiooniaeg ta on avastusaeg


tp on pääsemisaeg

te = ta+tr+tp


te = 2,0+3,9 = 5,9 minutit

Arvutuse tulemus: viimane inimene jõuab trepikoja nr A-...1 kaudu hoonest välja 5,9 minutiga




EVAKUATSIOONIAJA ARVUTUS D JA C OSAS

Arvestatud on korrustega II kuni VI.

I korruse ruumidest evakuatsioon otse õue või fuajee kaudu hoonest välja.

Evakuatsiooni nõuetele vastavuse kontrollimiseks on koostatud evakuatsiooniaja arvutus.

Evakuatsiooniaja arvutus tehakse Eesti Standardi EVS 812-8:2011 Kõrghoonete tuleohutus toodud

TREPIKODA D-.. .1 TREPIKODA C-.. .1 TREPIKODA C-… .2 KORRUSED Kasutajad Personal Kasutajad Personal Kasutajad Personal

I 0 0 0 0 0 0 II 69 3 0 0 0 0 III 55 3 86 4 102 3 IV 37 3 136 5 89 3 V 118 5 65 1 145 4 VI 38 2

KOKKU 317 16 287 10 336 10 Kokku TR-s 333 297 346

Trepikoja laius 1200 mm 1700 1700

Käiguradade arv 2 3 3

• Trepikoda nr D-.. .1 Lähteandemed:

- inimeste arv 333 - I k põrandast VI k põrandani kõrgus 15 m (trepikoda avaneb I korruse tasandil õue terrassile) - horisontaalse osa kaugus võetakse 27 m - 3.k Black boxi ruumis m2 alusel inimesi. 3m2/in kohta, mis teeb sinna 35 inimest

8. Trepikäigu laius on 1,2 m. Kõrvuti mahub evakuatsiooniteel liikuma 1,2/0,54 = 2,2 ehk 2 inimest.

Käsipuu on trepikäigu laiuse sees, aga kahe inimese laiuses 1,08 m on vaba laiusega.

9. Trepi peal kõrvuti inimesi kahes rivis: 333/2 = 166 Inimese laius eest taha on 0,5 m. 166x0,5 = 83 m

Lj on 83 m (inimestest tekkinud järjekorra pikkus trepikojas nr D-.. .1)

10. Ltr - trepikoja evakuatsioonitee pikkus. Ltr = 4xh 4x15 (arvestatud on kõrgusega 1.korruse trepikoja põrandast kuni 6.k põrandani) = Ltr on 60 m



11. Lv – evakuatsioonitee vertikaalne pikkus

Lv = Lj+Ltr Lv=83+60 = Lv on 143 m

12. Lh – evakuatsioonitee horisontaalne pikkus 20 m


Tp = Lh/Vh + Lv/Vv



ta on avastusaeg


tp on pääsemisaeg

te = ta+tr+tp


te = 2,0+3,9 = 5,9 minutit

Arvutuse tulemus: viimane inimene jõuab trepikoja nr D-.. .1 kaudu hoonest välja 5,9 minutiga


• Trepikoda nr C-.. .1 Lähteandemed:

- inimeste arv 297 - I k põrandast V k põrandani kõrgus 15 m - horisontaalse osa kauguseks võetakse 33 m

1. Trepikäigu laius on 1,7 m. Kõrvuti mahub evakuatsiooniteel liikuma 1,7/0,54 = 3,1 ehk 3 inimest.

Käsipuu on trepikäigu laiuse sees, aga kahe inimese laiuses 1,62 m on vaba laiusega.

2. Trepi peal kõrvuti inimesi kolmes rivis: 297/3 = 99 Inimese laius eest taha on 0,5 m. 99x0,5 = 49 m

Lj on 49 m (inimestest tekkinud järjekorra pikkus trepikojas nr C-.. .1)

3. Ltr - trepikoja evakuatsioonitee pikkus. KUU arhitektid 97 / 101 Kopli 25, 10414 Tallinn e-mail: [email protected]


Ltr = 4xh 4x15 (arvestatud on kõrgusega 1.korruse trepikoja põrandast kuni 5.k põrandani) = Ltr on 60 m




Tp = Lh/Vh + Lv/Vv



ta on avastusaeg


tp on pääsemisaeg

te = ta+tr+tp


te = 2,0+3,3 = 5,3 minutit

Arvutuse tulemus: viimane inimene jõuab trepikoja nr C-.. .1 kaudu hoonest välja 5,3 minutiga


• Trepikoda nr C-.. .2 Lähteandemed:

- inimeste arv 346 - II k põrandast V k põrandani kõrgus 10 m - horisontaalse osa kauguseks võetakse 27 m - II korruse kaldauditooriumist arvestatakse kolmandik inimesi C-1.2 trepikotta ehk siis 180-st 60.

Põhjendus: enamus suundub suure tõenäosusega esimese korruse kaudu hoonest välja.

1. Trepikäigu laius on 1,7 m. Kõrvuti mahub evakuatsiooniteel liikuma 1,7/0,54 = 3,1 ehk 3 inimest. Käsipuu on trepikäigu laiuse sees, aga kahe inimese laiuses 1,62 m on vaba laiusega.



2. Trepi peal kõrvuti inimesi kolmes rivis: 346/3 = 115

Inimese laius eest taha on 0,5 m. 115x0,5 = 57 m

Lj on 57 m (inimestest tekkinud järjekorra pikkus trepikojas nr C-.. .2)

3. Ltr - trepikoja evakuatsioonitee pikkus. Ltr = 4xh 4x10 (arvestatud on kõrgusega 2.korruse trepikoja põrandast kuni 5.k põrandani) = Ltr on 40 m




Tp = Lh/Vh + Lv/Vv



ta on avastusaeg


tp on pääsemisaeg

te = ta+tr+tp


te = 2,0+2,9 = 4,9 minutit

Arvutuse tulemus: viimane inimene jõuab trepikoja nr C-.. .2 kaudu hoonest välja 4,9 minutiga




B. LISAD

B.1 3D visualisatsioonid

B.2 Välisvalgustuse valgusarvutus

B.3 Lukustuse spetsifikatsioon

B.4 Liftide spetsifikatsioon


Documents

Töö nimetus: EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE Ehitise ... Lisa I... · - Riigi Kinnisvara AS poolt väljastatud „Projekteerimistöö tehniline kirjeldus“ - Eesti Kunstiakadeemia