Täiskasvanu kui enesearengu subjekt

Kadri Koha

2010

Täiskasvanu

Inimese arengu etapp, mida iseloomustab füüsiline, bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne küpsus

Subjekti mõiste

Kasutus erinevates teadusharudes – filosoofias, psühholoogias, sotsioloogias, kasvatusteaduses, filoloogias (Lyytikäinen 1995)

Lähtuvalt kasutuse kontekstist on terminil mitmeid tähendusi (sotsiaalteadustes ei eksisteeri üldist subj teooriat – laiemalt on subj keskkonnas aktiivselt tegutsev, teadvust, tunnetust, tahet, vajadusi, eesmärke omav

indiviid või inimrühm. Heidmets 1995) Andragoogika põhimõiste - subjekt

Subjekt

… teadvustatud aktiivsuse kandja, kes on suuteline tunnetama, teadvustama, orienteeruma, vastutama, otsustama, tegema seda, mida on kavatsenud teha ning oma tegevust korrigeerima (Türnpuu 1997; Vooglaid 1996)

Subjektiks olemine avaldub mõtestatud aktiivses käitumises.

Subjektsus … isiksuslikud ressursid ja nende aktualiseerimine … suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ja

vastutada (Kuurme 1999)

Õppimise olukorras on oluline, et inimesel on valmisolek näha endas subjekti – aktiivset vastutavat MINA

Vastutustunne – indiviidi võimelisus ja valmisolek otsustada oma käitumise mõju ning tähtsuse üle, tulevikku kujundav kodanik

(Euroopa Ülemnõukogu 2000; EV Haridusministeerium 2001; Jarvis 2001;Laukkanen 2000; Norheim 1999

Subjektsuse tegurid

Teadvus Võimed Valmisolekud Tunnetus

Isiksus

Mina-teadvus – endast teadlik olemine Eneseteadvus – on võimel end kirjeldama, paneb

ennast tähele Enesetunnetus - oma sisemaailma tunnetamine ja

tegude hindamine. Enesehinnang – kui väärtusliku ja/või

enesekindlana end tunnen Suutlikkus reguleerida käitumist ja suhteid

Isiksus

Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena

Isiksus on püsiv omaduste kogum, mis eristab inimese käitumist ajas ja ruumis

Isiksuse bioloogiline struktuur Temperament Iseloom Võimed Orientatsioon, suundus (vajadused, huvid,

veendumused, väärtused, maailmavaade, suhtumised)

Isiksuse sotsiaalne struktuur

Isiksuse sotsiaalne kogemus – teadmised, oskused, vilumused, harjumused

Isiksuse suundus - väärtusorientatsioon

Isiksuse kontrollkese – eksternaalne ja internaalne inimene Eksternaal – kontroll väljaspool, seletab oma

edu või ebaedu väliste faktoritega Rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest

ja heast õnnest, juhusest Kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe

võimalusi midagi muuta Välisilm, juhus dikteerib, mis minuga juhtub

Eksternaal Tunneb end välismõjude subjektina Madalam sotsiaal- majanduslik staatus Madalam stressitaluvus Kergemini haavatav Frustratsioon Toimib vastavalt juhusele Madalam enesehinnang Lühiajalised eesmärgid Passiivne Madalam kohanemisvõime Mina- kontseptsioon mitteadekvaatne

Internaal Inimene, kes võtab vastutuse oma käitumise

ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma edu Usun, et suudan kontrollida suurt osa oma

keskkonnast Usun, et olen ise oma õnne sepp Usun, et minu rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt

minust, minu võimetest ja jõupingutustest Usun, et saan ise otsustada oma asjade üle ja

juhtida oma tegevust

Internaal

Kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus Individualistlik maailmakäsitlus Suur stressitaluvus, parem vaimne tervis Hea kohanemisvõime Vastutustunne oma elu ja tuleviku eest Kõrgem enesehinnang Nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid Aktiivne eluhoiak

Subjektsuse probleem ja täiskasvanu õppimine

Subjektsuse avaldumise eelduseks on inimese isiksuslikud ressursid:

Tahe ja visadus Aktiivsus, mõtlemisvõime, tunnetus- ja

teadvustamisvõimedValmisolekud ja võimed ehk võimelisus

eneseaktualiseerimiseks: Otsustamisvõimed, vastutustunne,

mõjutamisvõimed, suhtlemisvõimed, õppimisoskused ja õppimisvõimed

Subjektne hoiak

Väljendub suhtumises, tegevuses, enda tunnetamises vastutava, tegutseva, mõtleva, otsustava, enesejuhtiva MINANA.

Inimese toimetulek kaasaegses maailmas sõltub tema aktiivsusest õppijana, valmisolekust õpisituatsioonis näha endas subjekti, aktiivset ja vastutavat MINA (Karu 2001)

Subjektsele hoiakule iseloomulik Tahtlik, teadlik aktiivsus Teadvustatud/mõistetud eesmärk (eesmärgi

seade eelduseks on eneseusk, eneseusaldus) Enesejuhitud teadlik protsess/tegevus Vastutus ja otsustusvõime Edu/ebaedu selgitused, seletused on seotud

enesega - mina ise, mitte väliste tingimustega (nemad, see)

Aktiivsus ja vastutus

Aktiivsus on subjektsuse fundamentaalne omadus e subjektsus väljendub aktiivsuses (Vooglaid 1986)

Vastutustunne näitab indiviidi võimelisust ja valmisolekut otsustada oma käitumise mõju ning tähtsuse üle (Kera 1999)

Vastutustunnet kui humaanse eetika põhikomponenti peetakse üheks täiskasvanulikkuse kriteeriumiks, mille kaudu väljendub, kuivõrd inimene teadvustab iseennast ja ümbritsevat keskkonda (Koro 1993; Kuurme 1999; Suurvee 1991; Trell 1999)

Subjektse hoiaku eeldus

Võime reguleerida tegevusi, enda käitumist Eneseteadlikkust (infot enda kohta, mina-

tundmist, eneseusaldust, eneserealiseerimist)