TALLINNA LINNAVALITSUSE UUE ADMINISTRATIIVHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕISTLUSÜLESANNE

Tallinn 2008

1.1 Arhitektuurivõistluse eesmärk.

1.2 Arhitektuurivõistluse eesmärk on saada parim arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Linnavolikogu struktuuriüksuseid koondavale kaasaegsele hoonekompleksile.

1.3 Arhitektuurivõistluse võidutöö saab aluseks Tallinna Linnavalitsuse uue hoone ja lähiümbruse detailplaneeringule ja ehitusprojektile.

1.4 Uue hoonekompleksi kontseptsioon

1.5 Praegune Tallinna Linnavalituse ja Tallinna Linnavolikogu struktuuriüksuste olukord.

1.5.1 Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Linnavolikogu struktuur on praegu hajutatud 11 hoone peale, see raskendab Tallinna linnavalitsuse toimimist ühtse organisatsioonina.

1.6 Uue hoone ehitamise eesmärk.

1.6.1 Uus hoonekompleksi eesmärgiks on tugevdada linnakodanike ja linnaametnike vahelist sidet ja muuta kogu linnavalitsuse struktuuriüksuste pakutav teenustepakett kodanikule lihtsalt kättesaadavaks.

1.6.2 Uus hoonekompleks aitab hoida kokku Tallinna linna juhtimise halduskulusid.

1.6.3 Uus hoonekompleks peab läbi hästiorganiseeritud ruumi (söögikoht, poolavalikud puhkealad, samuti hoone ümbruse linnaruumi kujundus) tugevdama linnaametnike omavahelist sidet (sõltumata ametiastmetest) ja soodustama infovahetust.

1.7 Kokkuvõte institutsiooni kujunemise ajaloost:

1.7.1 Tallinna raad

Tallinna linnaomavalitsuse ehk rae tekkeaeg ei ole täpselt dateeritav. Selle võiks paigutada 1230-ndatesse aastatesse, mil Tallinna all-linna kohale hakkas kujunema käsitöölistest ja kaupmeestest püsielanikega esialgselt kindlustatud asula. Esimest korda mainitakse Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õiguse kasutamise luba. Siitpeale jäi Tallinna raad ligi kuueks ja pooleks sajandiks pea kõiki linnaelu valdkondi juhtivaks institutsiooniks. Rae ülesanne oli linna esindamine rahvusvahelisel areenil - lepingute sõlmimine välismaiste valitsejate ja linnadega, hoolitsemine Tallinna kohustuste täitmise eest Hansa liidu liikmena ja osalemine hansapäevadel, kaubandusläbirääkimiste pidamine, oma kodanike huvide kaitsmine välismaal, õiguslikkuse ja korra tagamine ning linna kaitsevõime eest vastutamine, arvepidamine linna kinnisvarade üle, kodanikumaksude ja muude maksude kogumine, osaline arvepidamine kirikute ja seekide tulude ja kulude üle jne. Raad pidas linna arve-, rendise-, kinnistu- ja kodanikeraamatuid, pidas kirjavahetust teiste sise- ja välismaiste võimukandjatega, vaatas läbi linnakodanike palveid ja kaebusi. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest. Viimastest pidas igaüks reeglina mõnda raeametit. Hiljemalt 16. sajandi keskpaigast kuulus rae koosseisu ka sündik. Lisaks oli rae teenistuses palgalisi, kes ei kuulunud rae koosseisu - kirjutaja, kohtuteenrid, majahoidja jne. Raad koopteeris oma liikmeid ise kinniste valimiste teel. Raehärrade arv kõikus 19 ja 25 vahel. Algselt oli raehärra amet auamet ja raad tegutses aasta kaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled raeliikmed, kes moodustasid nn. istuva e. istungeid pidava rae (sitzender Rat). Aastaks tagasi tõmbunud osa raest nimetati vanaks või puhkavaks raeks (alter Rat). Vaba aastat kasutasid raehärrad isiklike äriasjade korraldamiseks. Oma tegevuses lähtus raad Lübecki õigusest ning andis igal aastal lisaks omalt poolt välja määrusi ja korraldusi (bursprake, willküre), mis linnaelanikele avalikult välja kuulutati. Tähtsamate otsuste langetamisel pidi raad arvestama olulisemate gildide seisukohti, kusjuures mõjukaim oli Suurgild.

2

Rae töövormiks olid istungid, mida reeglina peeti raekojas, turuplatsi (st. Raekoja) platsi ääres asuvas kirjutajatoas või Pühavaimu kirikus, mida kasutati ka raeliikmete ühiste jumalateenistuste läbiviimiseks. Maahärra vahetumine ei toonud reeglina kaasa olulisi muudatusi rae tegevusse. Eraldi vahepeatüki Tallinna omavalitususe ajaloos moodustab aga nn. asehaldusaeg, mil keisrinna Katariina II 1785. a. linnadeseadus - nn. armukiri linnadele - asendas rae kui linnavalitsuse ajutiselt linnaduumaga. Rae endised funktsioonid taastas 1796. aastal keiser Paul I. Murranguline etapp Tallinna linnaomavalitsuse ajaloos algas 26. märtsil 1877, kui keiser Aleksander II ukaasiga kehtestati Balti linnades 1870. aasta Vene üldine linnaseadus. Raad asendati valitava volikogu (duuma) ja linnaametiga (uprava). Linnavolikogu valis ka linnapea. Esimesed Tallinna linnavolikogu valimised toimusid 24.-25. novembril 1877. Uue volikogu esimene istung peeti 22. dets. 1877; esimeseks linnapeaks valiti sel istungil Oscar Arthur von Riesemann. Raad jäi püsima vaid kohtuasutusena. 9. juulil 1889 kehtestati Balti provintsides Vene 1864. aasta kohtuseadus, millega Tallinna raad likvideeriti. Rae viimane pidulik istung peeti 17. novembril 1889.

1.7.2 Tallinna linnapead

1.8 Tulevikuvisioon

1.9 Eesmärk on parandada Tallinna linna pakutavate funktsioonide kättesaadavust linnakodanikele. Seda tehakse paljus e-keskkonda arendades, kuid on oluline ka võimaldada linnakodanike ja koostööpartneritele kogu linna teenustepaketi kättesaamist ühest kohast.

3

1.10 Tallinna linnast

1.11 Looduslikud olud:

1.11.1 Koordinaadid – 59°26´ põhjalaius ja 24°46´ idapikkust.

1.11.2 Maastikutegurid – Põhja-Eesti rannikumadalik, Kirde-Eesti paekivi, Põhja-Eesti klint.

1.11.3 Maavarad – savi, paekivi, liiv, põhjavesi, järvesetted.

1.11.4 Veekogud – Soome laht, Ülemiste järv, Harku järv, Pirita jõgi.

1.11.5 Joogivesi – peamiselt Ülemiste järvest, vähesel määral põhjavesi. Kliima – keskmine õhutemperatuur +5.0ºC, sademete hulk 550mm, vegetatsiooniperiood 175 päeva.

1.11.6 Loomulik vegetatsioon – männimets, klindi jalamil segamets. Rabad – Pääsküla ja Tondi raba, Suursõjamäe raba, Õismäe raba.

1.11.7 Looduskaitsealad – Natura 2000 linnukaitseala Paljassaare poolsaarel, Pirita ja Nõmme maastikukaitsealad, mitmed pargid (suurim Kadrioru park).

1.11.8 Kliima - Tallinnas valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Ilmad on pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550–880 mm. Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on -5 °C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Valitsevad läänetuuled.

1.11.9 Idakaartes moodustab kesklinna loodusliku piiri Põhja-Eesti paekallas, mille jalamil paikneb Tallinna suurim park Kadriorg. Paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe.

4

1.11.1 Tallinna kujunemine (D.Bruns „Tallinn. Linnaehituslik kujunemine“ alusel, skeemid ja fotod samast raamatust, samuti on kasutatud mõtteid P.Lehtovuori artiklist „Tallinna rannaala arendamisest“ ajakiri Maja 1/2008).

Tallinna linnaehituslik areng on algusest peale olnud tihedasti seotud mere ja sadamate arenguga. Maapinna järkjärguline kerkimine on muutnud rannajoont selliselt, et sadam tekkis (R.Zobeli hüpoteesi järgi) kusagile „Kalevi“ siseujula kohale, vanalinnast põhja poole jääv neem kaitses nõnda mandrisse ulatuvat väikest lahte hästi valitsevate lääne- ja loodetuulte eest. Soodne geoloogiline asukoht (soodne sadamakoht koos Toompea linnusega) ilmselt tingiski siin linnalise asula tekkimise. XIII sajandi rannaäärne territoorium oli umbes 2,1-2,6 meetri võrra madalamal tänapäevasest, mistõttu ulatus meri umbes 1 km, XI-XII sajandil aga 1,5 km võrra sügavamale linna maa-alale, eriti kaugele sisemaa suunas ulatus rannajoon ida pool vanalinna, praeguse „Kalevi“ siseujula ja Viru väljaku piirkonnas. Alles Kadrioru kohal oli rannajoon umbes samal kohal praegusega võrreldes.

5

Juba Tallinna varasel arenguetapil tekkisid linnatuumiku läheduses üksikud asustuskolded – vanimate eeslinnade alged. Nende asukoha määrasid põhiliselt maastiku iseärasused ning läheduses kulgenud iidsed teed. Üheks vanimaks eeslinnaks oli Kalamaja – kalurite, mündrikute, lootside asula, mis paiknes loode pool vanalinna Tallinna lahe kõrgel rannikul. Nii Kalamaja kui ka teiste eeslinnade tekkeaja kohta esineb erinevaid seisukohti. Kalamaja ja vanalinna vahel asus köiepunujate elupaik (Reperbahn) – Köismäe eeslinn oma töökodade ja pika köisteega köite valmistamiseks, millest esimene kirjalik teade on 1352. aastast. See paiknes praeguse Suur-Patarei tänava (mida varem nimetatigi Reperbahniks), Vana-Kalamaja ja Suurtüki tänava vahel ning ulatus vanalinna kindlustusvööndini. Selle lähedal madalal laherannal paiknes tõenäoliselt vanim kalurite sadam. Aja jooksul kasvasid Kalamaja, Köismäe ja Kalarand kokku ja asundus hakkas kandma Kalamaja nime.

Väljaspool linnaruumi asuva territooriumi asustamine, aga ka hoonestamine käis keskajal äärmiselt aeglaselt. Esiteks võimaldas vanalinna pindala väga suurel inimhulgal sinna elama asuda, teiseks aga linna kaitse seisukohast lähtudes takistati väljapoole ringmüüri ehitiste püstitamist, sest pealetungi puhul võinuks vaenlased kasutada neid varjupaigana. Meile on teada mitmed magistraadi nõudmised väljapoole vanalinna siiski tekkinud ehitiste lammutamise kohta.

Suuri muudatusi esialgsesse planeerimisstruktuuri tõi 16-17 sajandil ümber vanalinna rajatud lai muldkindlustusvöönd. Sel maaalal olnud teedevõrk, linlaste aiamaad ning kõik ehitised likvideeriti. Ühtlasi hävisid radiaalseid kaugteid omavahel ühendavad rajad, mis kulgesid linna ringmüüri lähistel. Nende asemel hakkasid tekkima uued, nüüd juba väljaspool kindlustusvööndit. Bastionide ees oli üsna lai lage esplanaad, kus ehitustegevus oli rangelt keelatud. 17 sajandi lõpuks oli Tallinnas elanikke ligi 10 000.

Tallinna linnaehituslikku arengut alates 17 sajandi lõpust võib jälgida juba säilinud plaanide järgi. Kõige täiuslikuma 17 sajandi lõpu Tallinna pildi annab Sigismund von Stadeni 1699. aastal 40 plaanist koosnev Tallinna eeslinnade atlas. Sel struktuuril on mujal harva esinev ning selgelt väljendatud radiaalne, täpsemini, silmas pidades linna rannaäärset asendit – lehvikukujuline süsteem. Enamik plaanil näidatud sihtidest, võimalik, et küll pisimuudatustega, eksisteerivad ka tänapäeval.

Varsti pärast Tallinna üleminekut Venemaa valitsuse alla 1710.a. algasid Peeter I initsiatiivil

6

ulatuslikud tööd uue sõjasadama ja Admiraliteedi, Kadrioru lossi- ja pargiansambli rajamisel, mis oluliselt mõjutasid edaspidist Tallinna linnaehituslikku kujunemist. 18 sajandi jooksul kujunes ümber vanalinna muldkindlustusvööndit oleva lageda esplanaadi kompaktselt hoonestatud linnaruum. 1816. aastast (11902 inimest) kuni 1871. aastani (29162 inimest) suurenes linna elanikkond ligikaudu kaks ja pool korda. See on seletatav tööstusliku tootmise tekkega Tallinnas just neil aastail. Juba 18. sajandi lõpuks oli aastasadu valitsenud käsitöönduslik tootmine oma aja selleks korraks ära elanud. 1785. aasta linnaseadus andis õiguse Tallinnas asutada töötube, manufaktuure, vabrikuid ja tehaseid ning üles seada tööpinke. Mitmed esimesed tööstusettevõtted tekkisid just keskaegsete veskite kohal Härjapea jõe kaldal, kus oli võimalik kasutada veeenergiat. Seal toimus linna areng ka intensiivsemalt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinnas on kogu uusaja vältel kontinuitiivselt arendatud algupärast planeerimissüsteemi. Põhimõtteliselt kandis Tallinn läbi sajandite, isegi kuni 19. sajandi 70. aastateni muutumatult oma linnaehituse struktuuri keskaegset iseloomu.

Tugeva impulsi Tallinna arengule andis Paldiski – Tallinna – Peterburi raudtee, mille kaudu linn sai ühenduse Sise-Venemaa piirkondadega. Selle raudtee pidulik avamine toimus 5 novembril 1870.a. 1887. aastal rajati Tartu – Valga raudtee (Valga-Riia raudtee juba eksisteeris) ja kaks aastat hiljem ehitati Valga – Võru – Petseri – Pihkva liin. Balti raudtee rajamise üks põhilisi eesmärke oli harva jäätuva Tallinna sadama ühendamine Venemaa üldise raudteevõrguga. Kuna raudtee kulges idas mööda Lasnamäe paelava, mille kõrgus ulatus ligi 40 meetrini üle merepinna, siis selleks, et jõuda sadamasse, tuli aegamööda teatud kallakuga laskuda mere äärde. Nii tekkiski selline raudtee poolring, mis suuresti mõjustas Tallinna edaspidist linnaehituslikku kulgu..

19 sajandi viimaseil, eriti aga 20 sajandi esimestel aastakümnetel muutus oluliselt linna rannaäärne ala. Mereranniku äärsele alale Paljassaarelt West-Batterie kasarmuteni püstitati sadama- ja tööstusehitisi selliselt, et suurim Kalamaja eeslinnaosa jäi rannast äralõigatuks. Ainult endine kalarand, s.t. Ida pool kasarmuid olev ala säilitas pääsu randa.

Varem alati mere poole avatud vanalinna varjutasid algul 1861. aastal ehitatud Wiegandi tehase hooned (praeguse „Ilmarise“ tehase hooned Põhja puiestee ja Suur-Patarei tänava nurgal), edaspidi ka otse Suur-Rannavärava vastu püstitatud gaasivabrik (1865) ja lõpuks elektrijaama hoonetekompleks.

Tallinna võlgneb kiire arengu ja kasvu paljus suletud sadamatele ja tööstusele rannikualadel. Ajaloole tagasi vaadates mõjus tööstuse kiire areng linna arengule siiski kaksipidiselt: töökohti loodi juurde, linn kasvas ja arenes kiiresti, kuid kogu mereäär loovutati kaubandusele, sõjatööstusele ja transiidile. Kadus side merega ja linlased ei identifitseerinud Tallinna enam merelinnana. Ka linnaplaneerimise teravik suunati kesklinna ja äärelinna alade arendamisse.

Linna ühendamine merega muutus taas aktuaalseks 70-ndate alguses, enne 1980.a Moskva olümpiamänge.

7

Võistlusprojekti makett aastast 1972 (D.Bruns, T.Kallas, R.Karp, H.Karu) ja Tallinna keskosa detailplaneerimise projekti makett aastast 1984 (I.Raud, E.Aurik, T.Nigul, R.Hansberg, I.Fjuk). Mõlemalt on näha arhitektide soov avada kesklinn uuesti merele.

Uue iseseisvuse perioodil on kesklinna piirkonna sadamaalasid küll osaliselt linnarahvale avatud, kuid peamiselt valitseb siin veel praegugi autoteede ja parkimisaladega liigendatud eikellegimaa.

1.12 Mereäärsete alade arenguga seotud konkursid.

1.12.1 Alates 1980.a olümpiamängude eelsest ajast on läbi arutelude, võistluste ja detailplaneeringute jõutud mitmete Tallinna kesklinna ja mereäärt puudutavate teemade suhtes selgetele seisukohtadele. Suuremad ja olulisemad nendest on Paljassaare poolsaart ja Pirita linnaosa piki mereäärt ühendav promenaad (koos ligipääsude avamisega merele) ja idee katkematust rohelisest vööst ümber Tallinna vanalinna.

8

1.12.2 Tallinna mereääre arendamise plaanid ja soovunelmad on tänu mitmetele arhitektuurivõistlustele, hiljutisele kinnisvarabuumile ja meedia tähelepanule omandanud uue näo. Suurenenud on realiseerimise tõenäosus. Aktiivselt on mereäärt arendama asunud eraomanikud. Lähiajaloos, alates 2000 aastast on Tallinna mereäärsetes piirkondades korraldatud mitmeid avalikke ja kutsutud osalejatega arhitektuurivõistlusi, millest olulisematena toome välja järgmised:Arhitektuurivõistlus Tallinna Kesklinnaga piirneva mereäärse ala parima linnaehitusliku kontseptsiooni saamiseks.

Tallinna vanasadama ala ruumilise planeerimise ideevõistlus.

Tallinna Sadama Admiraliteedi äärse ala mahulise planeeringu arhitektuurikonkurss

Rotermanni kvartali arhitektuurivõistlus.

Skoone bastioni arhitektuurivõistlus.

Europan 9 konkurss Paljassaare sadamas.

Patarei ja lennusadama ala mahulise planeerimise ideekonkurss.

Noblessneri kvartali arhitektuurivõistlus.

Kesklinna ja vanalinna paremaks ühendamiseks mereäärsega on välja pakutud mitmeid huvitavaid lahendusi: integreeritud liikluslahendused, Paljassaare poolsaarelt Kadriorgu suunduv uus trammiliin, sujuvad promenaadid piki rannajoont, samuti linlikke teedelahendusi, mis toetaks autode ja jalakäijate kooseksisteerimist. Sadama – ja tööstustegevusest vabanevad alad loovad ruumi sotsiaalselt mitmekesise elu- ja töökeskkonna loomiseks.

9

1.13 Rahvastik, linnaehituslikud suundumused tänapäeval. 2006. aasta 1. juuli seisuga oli Tallinnas 400 445 registreeritud elanikku. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ja Aegna saar.

1.13.1 Valglinnastumine – elurajoonid liiguvad linnakeskusest välja, teisel pool linna piiri kasvavad ühepereelamute piirkonnad. 1989-2000 kahanes rahvaarv peamiselt selle tõttu linnas 16%. Olulist rolli mängis seejuures venelastest elanike väljaränne Venemaale.

1.13.2 Rahva keskmine eluiga suureneb.

1.13.3 Autode kasutamine suureneb.

1.13.4 Tööstus liigub linnast välja.

1.13.5 Teenindussektoris töötavate elanike arv suureneb.

1.14 Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks:

Haabersti, Mustamäe, Nõmme, Kristiine, Põhja-Tallinn, Kesklinn, Lasnamäe, Pirita.

LinnaosaRahvaarv 1.01.2003

Tihedus 1 km² kohta Märkus

Haabersti 35 557 1912Ajavahemikus 1968 kuni 1970 ehitati Õismäe tüüpkorterelamutest koosnev magalarajoon

Kesklinn 42 196 1507 Vanalinn ja ala seespool raudtee ringi, ajalooliselt tundlik piirkond

Kristiine 28 623 3045 Endla ja Paldiski tänavate vaheline ala, aedlinn, vähesel määral tööstus

Lasnamäe 109 516 36511973-1978 alustati uut tüüpkorterelamutest koosneva magalarajooni ehtust

Mustamäe 62 993 78741959-1972 ehitati valmis enamik uuest tüüpkorterelamutest uues magalarajoonis

Nõmme 35 925 1283 Endine suvilapiirkond, nüüd aedlinn, 1940.a. Liideti Tallinna linnaga

10

Pirita 9348 499 Endine suvilapiirkond, nüüd aedlinn

Põhja - Tallinn 53 696 3103 Endine töölisasum, 2 miljööala, enamikus puidust korterelamud

Kokku: 377 890 2392

Mereäärse piirkonna kvaliteetses läbimõtestatud planeerimises sotsiaalselt mitmekesiseks, hästi seotud, tihedaks linnakeskkonnaks tuleks näha võimalust pidurdada linna ekstensiivset tarbimiskeskset eluviisi propageerivat laienemist, valglinnastumist.

1.15 Võistlusala ja ümbritsev linnaruum.

1.16 Asukoht

1.16.1 Võistlusala asub Põhja-Tallinnas, Linnahalli kõrval, Kalasadama läheduses, vanalinna ja Tallinna sadama vahetus mõjupiirkonnas. Reljeef tõuseb kergelt sisemaa suunas. Kõrguste vahe konkursialal on ca 1,5m.

1.16.2 Planeeritav hoonekompleks asub aadressidel Põhja pst 33, Põhja pst 33a, Põhja pst 31a ja Mere pst 20b.

1.17 Ümbritsev linnaruum.

1.17.1 Soome laht

1.17.1.1 Soome laht. Lahe laius keskosas on kuni 130 kilomeetrit. Sügavus ületab 100 meetrit. Lahes asuvad teiste hulgas Naissaar, Suursaar ja Kotlini saar. Lahte suubuvad suurima vooluhulgaga jõed on Neeva ja Narva jõgi. Lahe soolsus on läänes kuni 6 promilli, ida pool järjest väiksem.

1.17.2 Tallinna laht.

11

1.17.2.1 Tallinna laht on suurim Tallinna linnaosasid siduv ja linna arengut mõjutanud läbi ajaloo linna infrastruktuuri osana toiminud Läänemere väikelaht. Ulatuslikud ehitusplaanid piki Tallinna lahte avaldavad mõju terve linna funktsionaalsele toimimisele, struktuurile ja identiteedile. Neid põgusalt analüüsides võib Tallinna lahe konkursiala lähedased maismaapiirkonnad jagada kaheks:

1) Konkursialast Paljassaareni ilmestavad mereäärt peaaegu katkematu tööstusrajoon ja sadamad, mida sisemaa poolt piiritlevad elamualad. Sisuliselt planeeringuala kõrvalt algab Kalamaja miljööväärtuslik puitasum. Kalamaja asum koosneb lihtsatest, peamiselt ajavahemikus 1910-1940 ehitatud üürimajadest. Tema suurimaks väärtuseks ongi algupärane, muutumatul kujul säilinud tervikliku struktuuriga töölislinnaosa. Majad on enamasti kahe- või kolmekorruselised, valdavas enamuses puidust. Arvestades piirkonna arhitektuurilist omapära ja terviklikkust on Tallinna üldplaneeringus määratletud Kalamaja miljööväärtuslikuks piirkonnaks. Seoses elatustaseme tõusuga on piirkonda viimastel aastatel kolinud majanduslikult paremini kindlustatud inimesed, piirkonda on tublisti korrastatud ja tõusnud on Kalamaja kui elamispiirkonna maine.

2) Tallinna kesklinna sadamate, Linnahalli ja vanalinna mõjuala ilmestavad hetkel üksikud uusehitused, sadamarajatised ja liiklussõlmed. Oluliseks märksõnaks on siin Tallinna sadam-Tallinna vanalinn ja Tallinna sadam-City suunaline liikumine. Kõige terviklikum uusarendus selle piirkonna läheduses on Rotermanni kvartal. Aktiivselt arenevat piirkonda läbiv promenaadilaadne jalakäijatele ja kergliiklusele suunatud ala peab tulevikus jätkuma Piritat kesklinnaga siduva osalt

12

parkidega liigendatud bulvariga (ehitati välja 1980.a. Olümpiamängude ajaks).

1.17.2.2 Uus Tallinna Linnavalitsuse administratiivhoone muutub lähipiirkonna identiteedi loojaks ja linnaehitusliku arengu kiirendajaks. Rannaalade arengut laiemalt võiks vaadelda võimalusena astumaks vastu autokesksele valglinnastumisele.

1.17.3 Tallinna vanalinn

1.17.3.1 Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja.

1.18 Lähiümbruse hoonestus. Hoonestus ümbritsevas linnaruumis on mitmekasutuseline.

Põhja pst 27, Põhja pst 29, Põhja pst 31, Põhja pst 27a

Võistlusala lääneküljele jääb Kultuurikatel, mis kujutab endast loomemajanduse inkubaatorit. Keskus seob erinevaid kunstiliike, loovettevõtlust ning keskkonnaalast tegevust. Täpsemalt saate Kultuurikatla kohta lugeda siit. Kultuurikatla krundil asuvad endise elektrijaama korsten, estakaad, endise Tallinna elektrijaama administratiivhoone ja endise Tallinna Gaasijaama gaasimahuti on arhitektuurimälestistena kaitse all.

Mere pst 20 Võistlusala kirdeküljel asub arhitekt Raine Karbi ja Riina Altmäe poolt projekteeritud Tallinna Linnahall (riiklik arhitektuurimälestis reg nr 8781). Tallinna Linnahall on Tallinnas asuv 4300-kohalise kontserdi-, teatri ja konverentsisaali, jäähalli ja kohvikutega kultuuriasutus. Algne nimetus oli hoonel V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee. Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Hoone rajamisel peeti oluliseks säilitada merelt avanev vaade Vanalinna siluetile. Kuna hoone rajamise ajal ei saanud kaotada sadamasse viivat raudteeharu, toimib hoone ka raudteesillana jalakäijatele. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad seose lähedal asuvate Rootsi-aegsete bastionidega. Tallinna Linnahall pälvis biennaali Interarh-83 Grand Prix’ ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984. aastal NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati linnahall ka muinsuskaitseobjektide nimekirja.

Hetkel on kavas rajada jäähalli asemele konverentsiruumid ja jahutusveebasseinide asemele messi- ja näituseruumid.

Sadama tn 1 Tallinna Linnahalli paraadtreppide ette planeeritud väljaku teisele küljele ehitatakse arhitekt Meelis Pressi arhitektuuribüroo OÜ poolt projekteeritud Tallinki uus administratiivhoone.

1.19 Ülevaade haljastusest.

1.19.1 Krundi põhjapiiril, aadressil Põhja pst 20b, asub parkla, mille parkimisvahesid liigendavad korrapärase istutusviisiga tammed. Tammed kasvavad ka Põhja pst 33 ja Põhja pst 33a kruntide põhjakülgedel. Säilitatavat kõrghaljastust leidub samuti Kultuurikatla kruntide territooriumil.

1.20 Soovitused olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks, soovitused planeeritavale haljastusele.

1.20.1 Olemasolev kõrghaljastus on soovitav maksimaalses võimalikus osas ära kasutada ala tervikliku haljastuskontseptsiooni väljatöötamisel.

13

1.20.2 Sõltuvalt lahenduse kontseptsioonist on tungivalt soovitav tekitada linnavalitsuse hoone ja Tallinnki uue peahoone vahele Linnahalli ette linnaväljak, võistlusala põhjaküljele (Mere pst 20b), mööda mereäärt kulgevat promenaadi liigendav linnapark. Vastavalt ilmakaartele ja hoonestuse asetusele jääb linnaväljak avatuks lõunapäikesele, linnapark aga õhtupäikesele.

1.21 Transport ja liiklus.

1.21.1 Rahvusvaheline transpordiühendus.

1.21.2 Rahvusvaheline transport. Krunt asub ca 500m kaugusel Tallinna Sadamast. 4,7km kaugusel Tallinna lennujaamast, ca 500m kaugusel helipordist (linnahalli merepoolses otsas), 1km kaugusel raudteejaamast ja 2,7km kaugusel bussijaamast. Võistlusala ühendus transpordisõlmedega on hea.

1.21.3 Linnasisene transport, ühistransport.

1.21.4 Võistlusala asub linna oluliste magistraali, Põhja puiestee ääres, see loob eeldused on ühistranspordi heaks ühenduseks teiste linnaosadega. Mööda Mere puiestee jookseb Koplit Ülemiste ja Kadrioruga ühendav trammiliin. Lähim bussipeatus asub planeeritavast hoonekompleksist ~170m kaugusel (Kultuurikatla ees Põhja puiesteel.)

1.21.5 Sõiduplaane vaata lähemalt Tallinna koduleheküljelt.

1.21.6 Jalgrattateed.

1.21.7 Autortranspordist ülekoormatud Tallinna teedevõrku arvestades on selge, et jalgrattatranspordil on Tallinna arengus tulevikus eriline ja soodustatud positsioon, millega tuleb võistlustöös arvestada. Võistlusala kõrvalt jookseb mööda planeeritav rahvusvaheline jalgrattatee. Väljaarendatud jalgrattateed asetsevad Tallinnas järgmiselt. Oluline on tekitada kvaliteetsed jalgrattateed tulevikus piki Tallinna mereäärset promenaadi.

1.21.8 Ümbritsev liiklusskeem.

1.21.8.1 Vahetult võistlusala edelaservas asub endine raudteele kuulunud maa (suunalt ühtib) Kalamaja möödasõidu koridoriga. Võistlustöös kaaluda maapealsest ristmikust loobumist (magistraalina), alternatiivina kaaluda möödasõidukoridori lahendamist maaalusena. Tänavavõrgu tihendamiseks ja liikluse hajutamiseks on ligikaudsele trassile siiski soovitav kavandada kahesuunaline tänav.

1.21.8.2 Konkursiala ja vanalinna vahelisel lagedal haljastatud domineerivad jalakäijatele ebamugavad liiklussõlmed. Pilti olemasolevatest teedest ja planeeritavast Kalamaja möödasõidust illustreerib järgnev skeem:

14

1.21.8.3 Konkursitööga palume teha ettepanekud konkursiala ja vanalinna vahelise ühenduse parandamiseks, muutes ala jalakäija ja kergliiklejasõbralikuks.

1.22 Muinsuskaitselised kitsendused

1.22.1 Planeeritav ala jääb Kultuuriministri määrustega arhitektuurimälestiseks tunnistatud Tallinna Linnahalli kaitsevööndisse ja Tallinna Kultuurikatla hoonete kaitsevööndisse (moodustades seejuures osa Kalamaja miljööväärtuslikust hoonestusalast).Mälestiste kaitsevööndi ulatus on 50m. Oluline on planeeritavate hoonete puhul tagada arhitektuurimälestiste vaadeldavus.

Olulised vanalinna suunalised vaatesihid ja vaatekoridorid

1.22.2 Uue linnavalitsuse hoone põhimahu kõrgus ei tohi ületada Tallinna Linnahalli kõrgust (24m maapinnast, tuleneb eelneva skeemi vaatesihtidest). Sellest võib üle ulatuda raekoja võimalik kõrgem tornilaadne osa.

15

miljööala ja muinsuskaitse aluste objektide mõjutsoonid

1.23 Tehnovõrgud.

1.23.1 Ala on ühendatud linna gaasi- ja vee võrkudesse (Põhja puiesteel ja Linnahalli sihilt). Linnahalli teljel, konkursiala idapiiril umbes 8m sügavusel kulgeb suur kanalisatsioonikollektor.

1.23.2 Elektrivarustus. Alajaam projekteerida hoone mahtu. Arhitektuurse lahendusega peab tagama alajaamale ööpäevaringse vaba juurdepääsu.

1.23.3 Sadevete kanalisatsioon hetkel krunti ümbritsevatel tänavatel puudub, sadevesi on soovitav immutada krundi pinnasesse ja kasutada hoonestusel vett siduvaid katuseid (näiteks haljastatud katus) või rakendada katustelt sademevete kogumisesüsteemi (tualettide loputuskastides ja mujal). Vajadusel juhitakse üleliigne sadevesi Tallinna lahte.

1.24 Pinnase olukord, ehitusgeoloogia.

1.24.1 1994-96 tehtud planeeringu alusel koosneb pinnas peamiselt meresetetest (liiv+savi) ning tundmatu päritoluga täitest. Merevesi on ca 1 m sügavusel, seega tuleb maaalused korrused ehitada kessoonina.

1.25 Nõuded Tallinna Linnavalitsuse uue administratiivhoone projekteerimisel.

1.26 Tallinna linnavalitsuse uus administratiivhoone peab olema:

1.26.1 Hästi ligipääsetav

1.26.2 Avar ja valgusküllane

1.26.3 Funktsionaalne

1.26.4 Ökoloogiline

1.26.5 Mugava sisekliimaga

1.26.6 Turvaline

1.27 Eesti Vabariigi pealinna valitsushoone peab täitma keskkonnateadlikkust edendavat ja rahvahariduslikku funktsiooni – demonstreerides kodanikele erinevaid energiasäästulahendusi. Hoone tuleb projekteerida madala energiatarbega hoonena. Selle eeldusena peab hoone olema:

1.27.1 Väga hästi soojustatud

1.27.2 Väga hea õhutihedusega

16

1.27.3 Projekteeritud ja ehitatud ilma külmasildadeta

1.27.4 Akende paigutus ja kvaliteet peab võimaldama päikeseenergia passiivset ärakasutamist (enamasti kasutatakse kolmekordseid klaaspakette, mille välimine klaas peegeldab soojuskiirguse hoone sisemusse tagasi või topeltfassaadisüsteeme. Hoone jahutamiskulude vähendamiseks on soovitav vältida suvise otsese päiksekiirguse langemist aknapindadele.

1.27.5 Kasutama kõrge kasuteguriga soojusvahetit (60-85% väljajuhitava ventilatsiooniõhu soojusest suunatakse sissetulevat õhuga uuesti hoone siseenergiaringlusse).

1.27.6 Ideelahendus peab lähtuma säästva arengu põhimõtetest. Hoone peab olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning säästliku hooldus- ja prügieemaldussüsteemiga (Üks võimalik lähenemine projekteerimaks madala energiatarbivusega hoonet on kasutada passiivmaja kontseptsiooni. Vt lisa Tartu Ülikooli leheküljelt)

1.28 Juurdepääsud jalgrattaga ja jalgsi.

1.28.1 Hoone jalgsikäijatele ja jalgratturitele mõeldud

1.28.2 Vana-Kalamaja tänavalt suunaga mere poole ja ühendusega rannapromenaadile tekib võimalus jalgtee rajamiseks. Rannapromenaadile tuleb tagada avalik juurdepääs.Tänase seisuga läheb promenaad edasi Noblessneri kvartalisse ja Kalamaja parki, jätkudes sealt tulevikus Paljassaare poolsaare suunal.

1.28.3 Hoone sisesed ja välised liikumisteed peavad olema loogilised ning vastama mugavalt ka puudega inimeste (nii asutuse töötajate kui külastajate) vajadustele (norme vt siit).

1.28.4 Lahendada ala sõiduteed ja kergliikluse teed; juurdepääsud sadamale ja kallasrajale.

1.28.5 Hoone ühendus rannapromenaadiga peaks olema tagatud kergliiklusteena piki linnahalli vasakut külge

1.29 Juurdepääsud autoga.

1.29.1 Juurdepääs võistlusalale toimub Sadama tänavalt ja/või Põhja puiesteelt (Rumbi tänavale, mis läheb linnahalli alt läbi, linn hetkel autoliiklust ette ei näe).

1.29.2 Juurdepääsude tehnilist lahendust võib põhjendatud vajadusel muuta.

1.30 Nõuded ja soovitused parkimislahenduse väljatöötamisel

1.30.1 Kavandatava hoonekompleksi autode parkimine on planeeritud lahendada omal kruntidel (soovitavalt peamiselt maa-aluses parklas, kuni 2 korrust maa all) ja vajadusel Linnahalli esise väljaku all.

1.30.2 Võistlusülesandes lahendada parkimine normikohaselt, vastavalt Tallinna kesklinna normile (hoone ligikaudset mahtu arvestades ca 250 parkimiskohta (ca 6250m²).

1.30.3 Tagada piisavalt maapealseid parkimiskohti taksodele ja peatumiskoht kõrgetele külalistele.

1.30.4 Maaalune parkla jääb Tallinna uue raekoja, Tallinna linnahalli ja Kultuurikatla ühiskasutusse.

1.30.5 Leida lahendusi maapealsete parkimisalade muutmiseks keskkonnasõbralikuks. Maapealsed parkimiskohad peavad olema soovitavalt liigendatud kõrghaljastusega.

1.31 Ehitusala, kõrguspiirangud

1.31.1 Hoone põhimaht peaks mahtuma ARS projekt OÜ poolt välja töötatud nn “ümbrikusse“. NB!Mõjuva linnaehitusliku põhjenduse puhul pole antud nõue siduv.

17

1.32 Tuleohutus.

1.32.1 Nõuded ja meetmed on määratud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded ” alusel.

1.32.2 Tulepüsivusklass: TP-1.

1.33 Muud nõuded ja soovitused.

1.33.1 Hoone peasissepääs projekteerida avanema Tallinna Linnahalli esindustreppide ette uuele linnaväljakule.

1.33.2 Hoone peasissepääs peab olema kontrollitav (sinna peab avanema ka autoparkla hoone

18

külastajatele mõeldud sissepääs).

1.33.3 Eraldi sissepääsud tuleb tagada linnaametnikele.

1.33.4 Pääsud avaliku kasutusega ruumidesse peaksid käima läbi hoone kontrollitava peasissepääsu.

1.33.5 Hoone mõnel kõrgemal korrusel võiks asuda vanalinnale ja merele avatud vaadetega kohvik ja/või restoran. Hoone katuse pind peaks olema osaliselt vaateplatvormina kodanikele avatud.

1.33.6 Võistlustööga anda promenaadi, tulevane kasutus ja visioon.

1.33.7 Projekteeritava hoone ümber ja sees on soovitav kasutada kõrg- ja madalhaljastust. Samuti on soovitav projekteerida hoonele osaline katusehaljastus.

1.33.8 Võistlustöö mahus tuleb esitada planeeritava kinnistu haljastuse ja väikevormide lahendus.

1.33.9 Hoone sees või juures peab asuma linnakodanikele ja linnaametnikele tasuta kasutamiseks mõeldud suletav kasutajasõbralik jalgrattaparkla (linnavalituse hoone, kultuurikatla ja linnahalli ühiskasutuses).

1.33.10 Ametnike tööruumide aknad peavad olema üldiselt avatavad.

1.33.11 Eri korruste koridorid peavad olema kaardisüsteemiga eraldatavad.

1.33.12 Ventilatsiooniseadmed tuleb paigutada hoone mahtu. Arvestada ventilatsiooniseadmete suhteliselt suure mahuga tingituna maaalusest parkimisest!

1.33.13 Olmejäätmete kogumise konteinerid tuleb kavandada hoone mahtu selleks ette nähtud jäätmeruumi (soovitavalt keldrikorrusel).

19

1.34 Ruumiprogrammist.

1.34.1 Ametite asukohad hoones peavad olema grupeeritud abilinnapea poolt kureeritavate valdkondade kaupa.

1.34.2 Ruumilahendused peavad olema üksuse piires kergesti modifitseeritavad.

1.34.3 Linnaplaneerimise amet, Kultuuriväärtuste amet, Maaamet ja Kommunaalamet peavad olema arhiiviga logistiliselt hästi ühendatud.

1.34.4 Linnaplaneerimise amet ja Kultuuriväärtuste amet peaksid asetsema ligistikku. Ruumiprogrammi tabeli inimese kohta arvestatud pindala sisaldab ka juurdepääsude (koridoride) pinda (inimese kohta ruumis ca 8m²), kuid ei sisalda suuremate hoonesiseste puhkenurkade, aatriumide jmt üldkasutatavate alade pindala.

1.34.5 Ruumiprogrammi ruumivajadused inimese kohta arvestavad ka otsest ligipääsu koridori näol, kuid ei arvesta suuremaid aatriume jmt kogu maja kasutajaskonnale suunatud vaheruume. Vt lisa: „Ruumiprogramm“, veerg E.

1.34.6 Ruumiprogrammile lisanduvad kogu maja kasutajaskonnale suunatud vaheruumide pinnad, abiruumide pinnad ja parkimise pinnad.

Ligikaudne hoone maapealse osa asukoht ja laialilaotatud ruumiprogramm (hele) ning parkimine

(tume).

20