TALLINNA أœLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut ... Stress, أµpetaja stress ja lأ¤bipأµlemine Et mأµista

TALLINNA ÜLIKOOL

Kasvatusteaduste Instituut

Õpetajahariduse osakond

Kärt Käesel

ÕPETAJA STRESS JA LÄBIPÕLEMINE. ÕPETAJA SISEMISED

TOIMETULEKURESSURSID LÄBIPÕLEMISE ENNETAJATENA

Magistritöö

Juhendaja: MA Ene-Silvia Sarv

Tallinn 2010

2

SISUKORD

Sissejuhatus ……………………………………………………………………………. 3

I Ülevaade stressist, õpetaja stressist ja läbipõlemisest …….………………….…….. 5

1. Stress, õpetaja stress ja läbipõlemine …………………………………………. 5

1.1. Üldine stress ja läbipõlemine - mõisted ning tõlgendused ……………. 5

1.2. Õpetaja stress ja läbipõlemine ………………………………………… 10

1.3. Õpetaja stressi ja läbipõlemisega seotud uuringud …………………… 14

2. Õpetaja stressi ja läbipõlemise allikad ……………………………………….. 18

2.1. Üldhariduse vastuoluline hetkeolukord ……………………………… 19

2.2. Suhted koolis ………………………………………………………… 20

2.3. Väärtuste konflikt …………………………………………………….. 23

2.4. Üldine kõrge stressitase ………………………………………………. 24

3. Stressi ja läbipõlemisega toimetulek …………………………………………. 25

3.1. Stressiga ja läbipõlemisega toimetuleku käsitlusi …………………….. 26

3.2. Toimetulekut takistavad isiklikud tegurid ……………………………. 28

3.3. Enesehinnang ja enesetõhusus sisemiste toimetulekuressurssidena ….. 30

3.4. Õpetaja stress ja läbipõlemine toimetulekutsüklis ……………………. 32

II Õpetaja stressiga kohanemist kaardistav uuring …………………………………… 34

1. Uurimuse lähtekoht ja metoodika valik ……………………………………… 34

2. Valim ja uurimisprotseduur ………………………………………………….. 37

2.1. Uurimistöö käik …………………………………………………….….. 37

2.2. Valimi kirjeldus ja jagunemine …………………………………….….. 37

3. Uurimuse tulemused ………………………………………………………….. 41

3.1. Õpetaja stressinäitajad ………………..……………………………..… 41

3.2. Õpetaja stressi taseme ja sõltumatute muutujate vahelised seosed ….… 43

III Arutelu ……………………………………….………………………………………. 47

1. Tulemustest lähtuvad tendentsid ja võrdlus teiste uuringutega………….……… 47

2. Töö teoreetilised ja praktilised rakendusvõimalused ………………….……….. 49

3. Võimalikud edasised uurimisküsimused ……………………………………….. 51

Kokkuvõte …………………………………………………………….………………. 54

Kasutatud kirjandus ……………………………………………………..……………. 56

Lisa 1 Definitsioonid ja lühendid ……………………………………..………………. 62

Lisa 2 E-küsimustik …………………………………………………………………… 65

3

SISSEJUHATUS

Õpetaja ametit peetakse huvitavaks aga ka keeruliseks. Üha vähem noori on valmis

õpetajaks õppima ja õpetajana tööle asuma, õpetajaskond vananeb. Kõrge stressifooni

ametile loovad suur vastutus, pidev vajadus muutustega kohaneda ja ennast kehtestada,

kohustus erinevate inimestega nii sotsiaalselt kui psühholoogiliselt seotud olla, kõrged

ootused õpetajale, madal sotsiaalne staatus jne. Ka oluliste muutuste taga, mis peaks

garanteerima meie riigi jätkusuutlikkuse, nähakse seismas kooli ja õpetajat. See tõstatab

küsimuse: kui hästi õpetaja sellises olukorras ennast psühholoogiliselt tunneb ning kas tal

jätkub ressursse teda pidevalt saatva stressiga hakkama saamisel ?

Käesolevas magistritöös uuritakse õpetaja stressi ja läbipõlemist ning õpetaja sisemisi

toimetulekuressursse stressiga kohanemisel, eelkõige enesehinnangut ja enesetõhusust.

Töös tuginetakse erinevatele kaasaegsetele psühholoogilistele ja sotsiaalpsühholoogilistele

teooriatele õpetaja stressi ja läbipõlemise kohta, millest olulisim on Betoret õpetaja stressi

mudel (Joonis 1). Magistritöö eesmärk on leida vastus küsimusele, millised on seosed

õpetaja stressi taseme ja stressiga toimetuleku kahe olulise mõjutaja (enesehinnangu ja

enesetõhususe) vahel Tallinna ligi 900 õpilasega gümnaasiumis (edaspidi koolis) ja

kuidas see teadmine aitab välja töötada mudelit õpetaja läbipõlemise ennetamiseks?

Teoreetilises osas tuuakse välja stressi ja läbipõlemise erinevaid käsitlusi (psühholoogiline,

meditsiiniline, tööalane). Õpetaja stressi ja läbipõlemist käsitletakse kui spetsiifilist nähtust

(aluseks Jarvise, Singeri, Byrne, Haberman, Betoret jt uuringud ja praktiline kogemus).

Magistritöö haridusteadusliku aspekti rõhutamiseks pööratakse tähelepanu õpetaja stressi

tagamaadele ja sellele, kuivõrd tänane olukord haridusmaastikul stressifaktorina õpetaja

stressi mõjutada võib - on ju üldiste arvamuste kohaselt need näitajad paljus seotud

hariduspoliitiliste otsustega. Teisalt antakse ülevaade individuaalsetest faktoritest -

sisemistest ja välistest toimetulekumehhanismidest, enesehinnangu ja enesetõhususe

vahelistest seostest stressi ja läbipõlemisega (tuginedes Pullmanni, Schwarzeri, Bandura jt

uurimistöödele ja kokkuvõtetele).

4

Empiirilises osas uuritakse kooli õpetajate stressiga kohanemise näitajaid (mida madalam

tajutud stressi tase, seda paremini on õpetaja stressiga kohanenud) ja võrreldakse neid nii

õpetaja vanuse, tööstaaži, õpetatava kooliastme ja töökoormusega kui ka enesehinnangu ja

enesetõhususe kui kahe olulise sisemise faktoriga läbipõlemise ennetamisel. Käesolev

uurimistöö käsitleb õpetaja stressiga kohanemist pigem kui interaktsiooni õpetaja heaolu,

enesehinnangu ja enesetõhususe vahel (Joonis 2). Keskkonnateguriks on nii kool ja

töösituatsioon kui ka ühiskond ja haridusmaastik laiemalt. Sealt tulenevaid lisastressoreid

vaadeldakse teoreetiliselt. Pigem on fookuses õpetaja sisemised ressursid keskkonnast

tuleneva stressiga kohanemises ja läbipõlemise ennetamises.

Uuringu tulemusena selgus, et antud koolis on õpetajate stressiga kohanemise näitajad

kõrged, tajutud stressi tase madal. Enesehinnang ja enesetõhusus on kõrgete keskmiste

näitajatega. Statistiliselt oluline seos ilmnes stressi näitajate ja enesetõhususe vahel. See

lubab oletada, et õpetajatel välja kujunenud kõrge enesehinnang ja enesetõhusus (võime

enda toimetulekuressursse stressiolukorras kasutada, stressiga toimetulekuks panustamine,

stressi vähendamiseks suhteliselt püsivate tulemuste saavutamine) on aidanud õpetajatel

tööstressiga eeskujulikult toime tulla ning õpetajate heaolu selles koolis on keskemiselt

kõrgem.

Metafooriliselt võiks tõdeda, et tegu on ühe kooli juhtumi uuringuga, mis annab võimaluse

välja töötada sekkumisstrateegiad ja koondada need programmiks, mis keskendub õpetaja

vastupidavuse parandamiseks stressiga toimetulekul. Samuti on võimalik kaardistada

tegurid, mis on aidanud selle kooli õpetajatel stressiga hästi toime tulla ja läbipõlemist

ennetada. Kõrgenenud stressi ja läbipõlemise puhul aitab vastupidavust toetav programm

madalseisust välja tulla, oma isiklikke ressursse taasavastada ja efektiivselt kasutama

õppida. Laiemalt võib käesoleva töö abil muuta pakutava hariduse kvaliteeti kõnealuses

koolis, tõsta õpilaste motivatsiooni ja töömeeleolu, suurendada õpilase ja õpetaja nn

koolirõõmu. Mudeli tõhusust saab koolisiseste uurimustega kontrollida, parendada ja

teistele haridusasutustele koolitusena pakkuda kui süstematiseeritud ja kontrollitud kuid

samas paindlikku meetodit õpetaja stressinäitajate vähendamiseks, stressijuhtimise

õpetamiseks, stressile vastupidavuse (resilientsuse) ning heaolu suurendamiseks.

5

I ÜLEVAADE SRTESSIST, ÕPETAJA STRESSIST JA LÄBIPÕLEMISEST

Esimese osas antakse ülevaade stressi ja läbipõlemise erinevatest käsitlustest. Seejärel

vaadeldakse lähemalt õpetaja stressi (teacher stress) ja läbipõlemist ning antakse põgus

ülevaade teemaga seotud uuringutest. Teises peatükis vaadeldakse lähemalt õpetaja stressi

ja läbipõlemise oletatavaid allikaid Eestis – (haridus)uuringutest selgunud paradokse ja

vastuolusid. Kolmandas peatükis antakse ülevaade sellest, mida mõistetakse stressiga

toimetuleku all ning kuidas enesehinnang ja enesetõhusus sellega seotud on.

1. Stress, õpetaja stress ja läbipõlemine

Et mõista õpetaja stressi ja läbipõlemise tagamaid, spetsiifikat ja tendentse, tuleb tunda

üldise stressi, tööstressi ja l