1

TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MAJANDUSAASTA ARUANNE

1.1.2012- 31.12.2012

Aruandekohustuslase nimetus: Tallinna Polütehnikum

Registreerimiskood: 70003974

Aadress: Pärnu mnt 57, Tallinn 10135

Telefon: +372 61036 01

Faks: +372 61036 40

E-post: info@tptlive.ee

Interneti kodulehekülg: www.tptlive.ee

Majandusaasta periood: 01.jaanuar – 31.detsember

Tegevjuht: Kalle Sammal

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja

hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse

kohta.

Dokument koosneb 36 leheküljest.

2

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................................... 3

ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................................................................................... 3 INFRASTRUKTUUR ................................................................................................................................. 3 ÜLEVAADE TALLINNA POLÜTEHNIKUMIST............................................................................................ 4 ÕPILASTE ARV JA VASTUVÕTT ............................................................................................................... 5 KUTSEALA VALDKONNAD (ÕPPEKAVARÜHMAD) ................................................................................... 8 KOOSSEIS JA JUHTIMINE ...................................................................................................................... 11 OLULISEMAD ARENDUSTEGEVUSE PROJEKTID ..................................................................................... 13 HINNANG SISEKONTROLLISÜSTEEMILE, SISEAUDITI KORRALDUS ........................................................ 17 HINNANG 2012.A. TEGEVUSELE JA EELARVELE ................................................................................... 18 2012.A. KORRALDATUD RIIGIHANKED ................................................................................................. 18 JUHTKONNALE ARVESTATUD TASUD JA OLULISED SOODUSTUSED ....................................................... 19 2012.A. EELARVE ALUS NING JA TÄIENDAVALT ARENDUSKULUDEST SAADUD VAHENDITE KASUTAMINE

............................................................................................................................................................ 19

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ..................................................................................... 21

TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON .................................................................................... 21

BILANSS ............................................................................................................................................... 22

TULEMIARUANNE ............................................................................................................................ 22

RAHAVOOGUDE ARUANNE ........................................................................................................... 23

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ............................................................................................. 24

RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE ........................................................................................ 24

LISAD .................................................................................................................................................... 25

LISA 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD

ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED ......................................................................... 25 LISA 2. TEHINGUD AVALIKU SEKTORI JA SIDUSÜKSUSTEGA ................................................................ 28 LISA 3. MAKSUD ................................................................................................................................. 30 LISA 4. NÕUDED JA KOHUSTUSED........................................................................................................ 30 LISA 5. KINNISVARAINVESTEERINGUD ................................................................................................ 31 LISA 6. MATERIAALNE PÕHIVARA ....................................................................................................... 31 LISA 7. KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK ................................................................................................ 32 LISA 8. SAADUD JA ANTUD TOETUSED ................................................................................................ 32 LISA 9. MAJANDAMISKULUD .............................................................................................................. 33 LISA 10. TÖÖJÕUKULUD ...................................................................................................................... 34 LISA 11. PÕHIVARA AMORTISATSIOON ................................................................................................ 34 LISA 12. SIIRDED ................................................................................................................................. 35 LISA 13. SELGITUSED EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA ............................................................... 35

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE .......................................................................... 36

3

TEGEVUSARUANNE

Üldiseloomustus

Tallinna Polütehnikum sai alguse 1915. aastal, olles seega üks vanimaid keskastme juhte ja

spetsialiste ettevalmistav kutseõppeasutus Eestis. Väljaõpe on toimunud ligi 70 erialal ja

õppesuunal, lõpetanute üldarv 2012.a. 31. detsembriks on 14401, neist päevases õppevormis

11024, õhtuses 1640, sessioonõppes (vana nimega kaugõppes) 1777 ja töökohapõhises

õppevormis 14 õpilast. Kiitusega diplomi või lõputunnistuse on pälvinud üle 600 lõpetaja.

Vaadeldaval, 2012. aruandeaastal tugines Tallinna Polütehnikum oma tegevuses:

Tallinna Polütehnikumi arengukavale 2011-2014 ja tegevuskavale 2011-2014

(kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Kalle

Küttise poolt 15.11.2011.a.);

Tallinna Polütehnikumi põhimäärusele (kinnitatud Haridus- ja Teadusministri 5.

juuli 2004.a. määrusega nr. 40 (jõustumise aeg 01.09.2004);

Eesti Kutseharidussüsteemi arengukavale 2009-2013.

Tallinna Polütehnikumi arengukava aastateks 2011-2014 koos alusdokumendiga "Eesti

kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013 " oli Tallinna Polütehnikumi arenguid suunavad

põhidokumendid, mis määrasid nii 2012.a. aruandeaastal kui ka määravad kogu edasise

perioodi kooli strateegilise arengu ja tegevussuunad. "Eesti kutseharidussüsteemi arengukava

2009-2013 " andis koolidele, sealhulgas Tallinna Polütehnikumile väga hea võimaluse viia

kooli konkreetsed eesmärgid ja meetmed heasse kooskõlla ja vastavusse kutseharidussüsteemi

kui terviku vastavate eesmärkide, meetmete ja tegevustega järgneval arenguperioodil.

Infrastruktuur

Tallinna Polütehnikum kasutab 2012.a. seisuga järgmisi hooneid ja rajatisi:

Kinnistul Pärnu mnt. 57 / Liivalaia tn. 2 asuvad Tallinna Polütehnikumi õppehooned. Tallinna

Polütehnikumi peahoone (õppehoone A) on ehitatud arhitekt Alar Kotli projekti kohaselt

Tallinna Polütehnikumile aastail 1939-1941. Aastal 1964 valmis peahoonele juurdeehitus.

Tänaseks on peahoone läbinud kapitaalse renoveerimise läbi 2011. aastal lõpule viidud EL

meetme "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine" raames projekti „Pärnu mnt. 57

/ Liivalaia 2 hoone renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045, kogumahuga 39 751 000

kr) ning projekti „Praktilise väljaõppe ruumide sisustus ja õppetehnika“ (projekti kood

2.5.0200.09-0050, kogumahuga 20 000 000 kr) projektitegevuste. Nende projektide

tulemusena on käesolevaks ajaks täielikult renoveeritud Tallinna Polütehnikumi peahoone

ning sisustatud täiesti uue sisustusega kõik praktilise väljaõppe ruumid ning laboratooriumid.

2006.a. võeti õppetööks kasutusele ka 1957. aastal valminud, Liivalaia 2 asuv endine

Tallinna Polütehnikumi ühiselamuhoone (õppehoone B), mis on hetkeks samuti täielikult

renoveeritud. Nimetatud hoone keldrikorrusel asub nüüdseks elektromontaažitöökoda koos

kutseeksamikeskustega (Elektrik I-III; Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I-II; Automaatik I-III),

meditsiinipunkt (õendusabikabinet) ning 2.-4. korrusel õppe- ja tööruumid. 1. korrusel on

2009.a. valminud uued raamatukoguruumid (lugemissaal, fondiruumid ja internetipunkt).

Perioodil 2006-2008 renoveeriti täielikult ka selles hoones asuvad koolisöökla ja võimla-

spordisaal.

Kokkuvõtlikult kasutab Tallinna Polütehnikum järgmist infrastruktuuri:

Tallinna Polütehnikumi õppehoone A (peahoone koos juurdeehitusega), Pärnu mnt. 57:

o Ehitusaasta: 1939-1941,

juurdeehitus 1964

o Konstruktsioon: kivihoone, 5 korrust

o Suletud netopind: 4863 m2

Õppeklasse: 21

Laboratooriume: 9

4

Arvutiklasse: 1

Õpetajate tööruume: 12

Töökodasid: 3

Administratsiooni ruume: 8

Aula, puhkeruum, õpetajate tuba, nõupidamiste ruum.

Tallinna Polütehnikumi õppehoone B, Liivalaia tn. 2:

o Ehitusaasta: 1957

o Konstruktsioon: kivihoone, 5 korrust

o Suletud netopind: 4050 m2

Õppeklasse: 10

Laboratooriume: 3

Arvutiklasse: 6

Õpetajate tööruume: 10

Töökoda-kutseeksamikeskus: 1

Administratsiooni ruume: 1

Söökla koos köögi- ja laokompleksiga 1

Võimla, riietus- ja pesemisruumid (3), jõusaal (2), meditsiinipunkt,

raamatukogu, lugemissaal, internetipunkt, muuseum.

Garaaž, Pärnu mnt. 57 (hoovis):

o Ehitusaasta: 1971

o Konstruktsioon: kivihoone

o Kasulik pind: 47 m2

Staadion, Pärnu mnt. 57 (kinnistu territooriumil)

o Ehitusaasta: 1951

o Konstruktsioon: kummiasfaltkattega väljak

Alates 2011/2012 õppeaastast Tallinna Polütehnikumi kasutada ja hallata ka üks korrus

Sõpruse pst 182 asuvast Tallinna Tööstushariduskeskuse vastrenoveeritud õpilaskodust

(kokku 69 kohta), lisaks sellele elavad üksikud õpilased veel ka Tallinna Teeninduskooli

õpilaskodus.

Ülevaade Tallinna Polütehnikumist

Tulenevalt Tallinna Polütehnikumi põhimäärusest:

Tallinna Polütehnikum (edaspidi: kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav

riigi kutseõppeasutus.

Kool asub Tallinnas. Kooli postiaadress on Pärnu mnt 57, 10135 Tallinn.

Kooli õppekeeled on eesti ja vene keel. Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

Tallinna Polütehnikumi tegevuse eesmärgid ja ülesanded on kirjeldatud Tallinna

Polütehnikumi põhimääruses, mis on kinnitatud Haridus- ja Teadusministri 5. juuli 2004.a.

määrusega nr. 40, jõustunud 01.09.2004.a.

Vastavalt põhimäärusele on kooli tegevuse eesmärkideks:

kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine loodus- ja täppisteaduste, tehnika,

tootmise ja ehituse, humanitaaria ja kunstide ning teeninduse õppevaldkondades;

täiskasvanute tööalase koolituse võimaldamine;

kutsealase eelkoolituse võimaldamine, sealhulgas põhihariduseta noortele;

huvialahariduse võimaldamine.

Kooli ülesanded on:

õpilastele eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste

omandamise võimaldamine;

siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine teiste õppeasutustega kutsealase

koolituse tõhustamiseks;

ühistegevuse arendamine tööandjatega, töövõtjate ühendustega, kutseliitudega, et viia

koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega ning nendega

koostöölepingute sõlmimine;

5

õppemetoodilise töö korraldamine, sh õppekavade koostamine ja arendamine;

ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine,

kirjastamine, väljaandmine ning levitamine;

koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne)

sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks;

õppebaasi pidev täiendamine ja arendamine tulenevalt õppekavade nõuetest;

pedagoogidele ja teistele töötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamise

võimaldamine;

kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena;

personalile kaasaegsete töö- ja olmetingimuste loomine;

õpilaste isiklikku ja erialast arengut soodustavate tingimuste ja õhkkonna

kujundamine;

õpilaste ja personali kultuuri- ja sporditegevuse ning erialase huvitegevuse ja

tehnikaspordi toetamine;

õpilaste teavitamine õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutsealadel;

oma tegevuse tutvustamine üldsusele.

Tallinna Polütehnikumi tegevuse peaeesmärk aruandeaastal oli töö- ja õpikeskkonna jätkuv

kaasajastamine ja arendamine ning pidev õppekavade arendustöö keskastme tehnikahariduse

vallas nii kooli kui ka riiklikul tasandil, lisaks ka sisekontrolli- ja enesehindamissüsteemi

edasine jätkuv arendamine ja rakendamine koolis.

Õpilaste arv ja vastuvõtt

Tallinna Polütehnikumis õpetatavad kutseala valdkonnad lähtuvad ühelt poolt tööturu

nõudlusest tehnilise kutseharidusega töötajate järele ning teiselt poolt Tallinna Polütehnikumi

võimalustest koolitada vastavaid spetsialiste. Kõikides kutseala valdkondades toimuv

õppetegevus ning õppekavad on koostatud koostöös vastavate kutse- ja erialaliitudega.

Aruandeaastal lõpetasid viimased nö „vanadel“ 4-aastase õppeajaga õppekavadel õppivad

õpilased, edasi jätkub täies mahus õpe juba alates 2009.a. kehtima hakanud riiklike

õppekavade alusel koostatud kooliõppekavade järgi. Koostöös kutse- ja erialaliitudega jätkub

kõikide erialade lõpu- ja kutseeksamite ühildamise protsess, esimene sedalaadne ühildatud

lõpueksam tehti elektriku õppekaval 2009. aastal vastuvõetutele (lõpetasid 2011.a. juunis).

Alates 2012.a. veebruarist lisandus lõpu- ja kutsseksami ühendeksam Nõrkvoolusüsteemide

paigaldaja erialale ning osaeksamina Arvutite ja arvutivõrkude erialale. Alates 2013.a.

jaanuarist on analoogiline ühendeksam ka Automaatiku erialal. Kõikides kutseala

valdkondades (va elektroonikaseadmete koostaja, millisel erialal hetkel puudub kutseandja,

samas on selle eriala esimesed lõpetajad alles veebruar 2014.a.), milles jätkub õpilaste

vastuvõtt, saavad õpilased kooli lõpetades sooritada kutseeksami.

Tallinna Polütehnikumis õppivate õpilaste arvud iga aasta 1. oktoobri seisuga nähtuvad

allpooltoodud tabelis:

Aasta Õpilaste arvu

prognoos,

päevaõpe

Õpilaste arvu

prognoos,

sessioonõpe

Tegelik õpilaste

arv, päevaõpe

Tegelik õpilaste

arv, sessioonõpe

Kokku

2001 920 150 854 159 1013

2002 940 170 832 201 1033

2003 950 195 787 213 1000

2004 980 195 1322 205 1527

2005 1010 195 1179 211 1390

2006 1000 150 980 138 1118

2007 950 150 932 138 1070

2008 900 180 865 188 1053

2009 900 180 914 293 1207

2010 840 320 898 333 1231

2011 900 340 895* 385* 1280*

6

2012 890 380 869** 342** 1211**

*EHIS-e (Eesti Hariduse Infosüsteemi) andmed seisuga 15.10.2011, ** EHIS-e andmed

seisuga 15.10.2012

Möödunud perioodi arengukavaga hõlmatud perioodi õpilaste arvu prognoos on toodud

riikliku koolitustellimusena (RKT) vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi 24.01.2012.a.

käskkirjale nr.32 "Riikliku koolitustellimuse kinnitamine kutseõppes aastateks 2012-2014"

(muudetud Haridus- ja Teadusministeeriumi 11.01.2013.a. käskkirjaga nr. 32 "Riikliku

koolitustellimuse kinnitamine kutseõppes aastateks 2013-2015") alljärgnevalt:

Õppekavarühm 2010.a.

(16.01.

2008

kk 21)

2010.a.

(14.01.

2010

kk 21)

2011.a

(06.01

2011

kk 11)

2012.a.

(24.01.

2012

kk 32)

2013.a.

(11.01.

2013

kk 32)

2014.a.

(11.01.

2013

kk 32)

2015.a.

(11.01.

2013

kk 32)

kooli-

poolne

prognoos

2016.a.

Elektrotehnika

ja energeetika

285 286 271 200 176 211 218 220

Elektroonika ja

automaatika

291 316 275 281 336 376 386 390

Arvutiteadused

(Arvutikasutus)

277 360 500 470 425 444 460 470

Audiovisuaalne

ja muu meedia

82 95 120 173 233 270 300 310

Transpordi-

teenused

0 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU

935 1057 1166 1124 1170 1301 1364 1390

Tabelist nähtub, et tegelik õpilaste arv 2012.a. isegi ületas RKT-ga prognoositut. Vastavalt

koostatud monitooringule ning prognoosidele on Haridus- ja Teadusministeerium käesolevaks

ajaks koostanud uue RKT prognoosi, võttes arvesse toimunud ja prognoositavaid arenguid

kutseõppes ning tööturusituatsioonis. Prognoos on käesolevaks ajaks kokku võetud Haridus-

ja Teadusministeeriumi 11.01.2013.a. käskkirjas nr. 32 "Riikliku koolitustellimuse

kinnitamine kutseõppes aastateks 2013-2015", vt. eelpool.

Selgitusi ülaltoodud tabelitele:

2010. ja 2011. aastal Tallinna Polütehnikumis toimunud õpilaste arvu arvestatav kasv oli

tingitud nii sisseastujate arvu kasvust, muutunud majandussituatsioonist, uute erialade ja

õppetasemete rakendumisest (põhikoolijärgne trükieriala; arvutite ja arvutivõrkude eriala

vastuvõtt vene põhikoolide lõpetajatele koos üleminekuga eestikeelsele õppele 3.

kursusest; vastuvõtu alustamine keskkoolijärgses õppes täiesti uutele erialadele

"nõrkvoolusüsteemide paigaldaja" ja "tarkvara ja andmebaaside haldus") ning ka

toimunud edusammudest väljalangevuse vähendamisel.

2012. aasta mõnetine langustrend on „järelkaja“ õppekavade nimetuste muutustest

(peaasjalikult „Elektrik“ ja „Automaatik“. 2009 alates sisseastujate vähene arv nendele

erialadel tõi kaasa ka mõnetise õpilaste langustrendi ja osutus märkimisväärselt

väiksemaks prognoositust. 2012.a. veebruari alustas Elektroonikaseadmete koostaja eriala

kutseõppes keskhariduse baasil, mille avamine toimud koostöös Eesti

elektroonikatööstuse ettevõtetetega ning mis annab sisendi Elektroonika ja automaatika

õppekavarühmale. Samuti 2012.a. veebruarist ja 2012.a. septembrist alustasid õppetööd

Multimeedium (veebispetsialist) õpperühmad, seda nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.

Multimeedium (veebispetsialist) on Audiovisuaalse ja muu meedia õppekavarühma

kuuluv eriala, millest tingitult on eelmainitud õppekavarühm kasvutrendis.

Oleme seisukohal, et kinnitatud RKT kohane õpilaste arv ligikaudu 1200-1300 on

Tallinna Polütehnikumi jaoks jätkuvalt optimaalne ja jõukohane, arvestades seejuures

väga paindliku õppekorraldusega sessioonõppes osalejate osakaalu mõningast kasvu.

Samuti seoses 3,5 ja 2,5 aastase nominaalse õppeajaga õppekavarühmade õppeperioodi

planeering annab võimaluse suurendada talvist vastuvõttu nii päevases kui ka

7

sessioonõppes. Nimetatud õpilaste arvule lisanduvad pakutavatest

täienduskoolituskursustest osavõtjad.

Ülaltoodust nähtub, et Tallinna Polütehnikumis õppis 15.10.2012.a. seisuga kokku 1211

õpilast (EHIS-e andmed seisuga 15.10.2012). Õpe toimus neljas õppekavarühmas, seda nii

kutsekeskharidusõppes põhikooli baasil kui ka kutseõppes keskhariduse baasil. Täiendavalt ja

kutseõppe paindlikkuse nõudest lähtuvalt oli kutseõpet keskhariduse baasil kahes

õppekavarühmas võimalik läbida ka sessioonõppe vormis (sarnane vanale, nn. "kaugõppele"),

mis on eriti sobiv vorm töö kõrvalt eriala omandada soovivatele õppuritele.

Lisaks pakkus Tallinna Polütehnikum aruandeaastal ka laialdast valikut täiendõpet

mitmesugustel täiendkoolituskursustel, vastavalt tööturu hetkevajadustele nii täiskasvanute

tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse alusel kui ka avaturul, seda nii üksikosalejatele

kui ka ettevõtete poolt tellitavatele sihtotstarbelistele õppegruppidele, lähtudes majanduse

arengusuundadest ja reageerides paindlikult ja operatiivselt tööturu vajadustele.

Lühiülevaade eelneval perioodil toimunud täiendõppekursustest on esitatud alljärgnevas

koondtabelis:

Õppijaid Maksumus Finantseerijad

Aasta

maht,

tundi

alus-

tas

lõpe-

tas

maksumus

kokku

sh. oma-

tulusse sh. RKT

töö-

andja RKT muu

2006 32 21 21 39 550 kr 39 550 kr 25

2007 353 87 87 241 350 kr 241 350 kr 57 30

2008 346 146 143 479 520 kr 191 520 kr 288 000 kr 77 45 24

2009 1238 290 266 1 465 200 kr 266 340 kr 1 198 860 kr 51 219 20

2010 1282 230 217

1 182 162 kr

301 800 kr

880 362 kr

8

176

46

2011 1505 307 281

72 502,08 eur

22 183,08 eur

50 319 eur

42

227

38

2012 1177 323 308

74 771,00 eur

25772,00 eur

48 999 eur

108

195

20

2012. aastast on vähenenud küll täiskasvanukoolituse kogutundide maht, kuid laienenud on

kursuste valik, lisandunud on lühemaajalisi kursuseid. Samuti on stabiilselt kasvanud

kursustel osalejate arv. Tähelepanuväärne on viimase kolme aasta ettevõtete poolt tellitud

kursuste mahu pidev ja järjekindel kasv.

Näiteid 2012.a. toimunud populaarsematest täiendkoolituskursustest on toodud

alljärgnevalt (erialaosakondade lõikes):

IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond:

o Sidevanemallohvitseride baaskursus, 160 tundi (KV Staabi- ja sidepataljoni

tellimisel)

o Raadiotehnika kursus, 48 tundi (Ericsson Eesti AS tellimisel, 4 gruppi)

o Elektroonika alused, 16 tundi (Stoneridge Electronics AS tellimisel)

o Standardi IPC-A-610 koolitus (sh vene keeles), 30 tundi

o Standardi IPC-A-620 koolitus, 40 tundi

o Standardi IPC 7711/7721 koolitus, 55 tundi

o Standardi JSTD-001E koolitus, 54 tundi

o Standardi IPC/WHMA-A-610A CIT koolitus (sh vene keeles), 43 tundi

o Windows 7 tööjaamade paigaldus ja seadistamine, 40 tundi

o Haldustegevuste automatiseerimine PowerShell abil, 24 tundi

o Arvutivõrkude baasteenuste haldamine Windows Serveri abil, 40 tundi

Energeetika ja automaatika erialaosakond:

o Elektrik II kutseeksamiks ettevalmistus (sh vene keeles), 80 tundi

Meedia erialaosakond

8

o Trükiste ülesehitus ja kujundusfailide trükiks ettevalmistus (prepress), 32

tundi

o Fototöötlus ja kujundusfailide trükiks ettevalmistus II (prepress), 28 tundi

Täiendavalt täiskasvanukoolitusele osutasid kooli õpetajad õpetajateenust ka teistele

õppeasutustele

Väike-Maarja Õppekeskus. Moodulid: Mikroprotsessorid ja kontrollerid,

Mikroprotsessortehnika, Automaatjuhtimine, Mikroprotsessortehnika ja tööstuslikud

kontrollerid, Automaatika. Kokku 180 tundi

Kuressaare Ametikool. Moodulid: Trükitehnoloogiad ja press, Trükikõlbuliku

kujundusfaili ja pdf loomine, pdf-i kontrollimine. Kokku 32 tundi

Tallinna Ülikool (Digitaalne fotograafia, kokku 24 tundi)

Tartu Kutsehariduskeskus (Standardi IPC A-610 koolitus, kokku 30 tundi).

Rahalises mahus laekus aruandeperioodil õpetajateenuse osutamisest teistele õppeasutustele

kooli omatulusse 9323 eurot.

Kutseala valdkonnad (õppekavarühmad)

2009. aastal kinnitas Haridus- ja Teadusminister (HTM) oma määrustega kõikide Tallinna

Polütehnikumis õpetatavate õppekavarühmade erialade uued, riiklikud õppekavad. Tallinna

Polütehnikumis õpetatavaid erialasid puudutavad järgmised määrused (õppekavarühmad,

erialad):

22.01.2009, HTM määrus nr. 1 "Elektroonika ja automaatika erialade riiklik

õppekava", mis määrab kindlaks muuhulgas järgmiste erialade kohustusliku

kutseõppe sisu:

o automaatik;

o nõrkvoolusüsteemide paigaldaja;

o telekommunikatsiooni seadmete spetsialist;

29.01.2010, HTM määrus nr. 4 "Elektrotehnika ja energeetika erialade riiklik

õppekava" määrab kindlaks elektriku eriala kohustusliku kutseõppe sisu;

22.01.2009, HTM määrus nr. 6 "Fotograafia riiklik õppekava" (fotograafia eriala);

22.01.2009, HTM määrus nr. 8 "Trükitehnoloogia riiklik õppekava" (trükitehnoloogia

eriala);

22.01.2009, HTM määrus nr. 9 "Multimeediumi riiklik õppekava" (multimeedium

(veebispetsialist) eriala);

06.02.2009, HTM määrus nr. 26 "Arvutierialade riiklik õppekava", mis määrab

kindlaks muuhulgas järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu:

o arvutid ja arvutivõrgud;

o tarkvara arendus;

o tarkvara ja andmebaaside haldus;

Peale ülalnimetatud riiklike õppekavade kinnitamist toimub vastuvõtt kutseõppeasutustesse,

sealhulgas ka Tallinna Polütehnikumi, eranditult riiklike õppekavade alusel koostatud,

kutseliitudega ning SA Innove kui Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK)

õigusjärglasega kooskõlastatud ning Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade

alusel. Kooskõlas ülaltooduga on ka Tallinna Polütehnikum koostanud riiklikele õppekavade

põhjal koostatud kooliõppekavad, millised on leidnud kutseliitude ning SA Innove (endise

REKK-i) heakskiidu ning registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis vastavalt alltoodud

tabelile. Vastuvõtt alates 2012/2013 õppeaastast toimub järgmistele erialadele:

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õ.n. Tase

Õppe-

vorm

Reg.

kuup.

EHIS-es

Elektrotehnika ja

energeetika

Elektrik

(eesti ja vene k.) 120

kutsekesk-

haridusõpe

kooli-

põhine 09.06.2010

80 kutseõpe kooli- 09.06.2010

9

Elektrotehnika ja

energeetika

Elektrik

(eesti ja vene k.)

keskhariduse

baasil

põhine

Elektroonika ja

automaatika

Automaatik

(eesti ja vene k.) 140

kutsekesk-

haridusõpe

kooli-

põhine 10.08.2009

Elektroonika ja

automaatika

Telekommunikatsiooni

seadmete spetsialist

(eesti k.) 140

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine 10.08.2009

Elektroonika ja

automaatika

Elektroonikaseadmete

koostaja

(eesti ja vene k.) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 15.02.2012

Elektroonika ja

automaatika

Nõrkvoolusüsteemide

paigaldaja (eesti k.) 120

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine 02.09.2009

Elektroonika ja

automaatika

Nõrkvoolusüsteemide

paigaldaja (eesti k.) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 10.08.2009

Arvutikasutus /

Arvutiteadused

Arvutid ja arvutivõrgud

(eesti ja vene k.) 140

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine 10.08.2009

Arvutikasutus /

Arvutiteadused

Arvutid ja arvutivõrgud

(eesti ja vene k.) 100

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 10.08.2009

Arvutikasutus /

Arvutiteadused

Tarkvara ja

andmebaaside haldus

(eesti ja vene k.) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 04.01.2010

Audiovisuaalne ja

muu meedia

Trükitehnoloogia

(eesti k.) 120

kutsekesk-

haridusõpe

kooli-

põhine 10.08.2009

Audiovisuaalne ja

muu meedia

Trükitehnoloogia

(eesti k.) 80

kutseõpe-

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 10.08.2009

Audiovisuaalne ja

muu meedia

Fotograaf

(eesti k.) 80

kutseõpe-

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 16.06.2010

Audiovisuaalne ja

muu meedia

Multimeedium

(veebispetsialist) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 07.02.2012

Audiovisuaalne ja

muu meedia

Multimeedium

(veebispetsialist) 120

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine 07.02.2012

Tabelist nähtub, et kõik kooli õppekavad on registreeritud hiljemalt 2009.a. Koostöös

tööandjate esindajatega vaadatakse üks kord õppeaastas kooliõppekavad üle ning vajadusel

korrigeeritakse ja täiendatakse, seda eelkõige valikainete osas.

2012. aastal oli uute koolituskohtade planeerimisel aluseks võetud Haridus- ja

Teadusministeeriumi 24.01.2012.a. käskkiri nr. 32 "Riikliku koolitustellimuse kinnitamine

kutseõppes aastateks 2012-2014". Nimetatud käskkirja alusel kinnitati Tallinna

Polütehnikumile 2012.a. riiklikult finantseeritavad koolituskohad alljärgnevalt:

Õppekavarühm

Elektrotehnika ja energeetika 200

Elektroonika ja automaatika 281

Arvutiteadused (-kasutus) 470

Audiovisuaalne ja muu meedia 173

KOKKU 1124

10

Riikliku koolitustellimuse kontrollarvudest lähtuvalt planeeris kool uue vastuvõtu 2012/13.

õppeaastaks ning laekunud avalduste ja vastu võetud õpilaste koondarvud õppekavarühmade

ja õppekavade lõikes selguvad alljärgnevast tabelist:

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õ.n. Tase

Õppe-

vorm

Laekunud

avaldusi

(õppekeel)

Vastu-

võetuid

Elektrotehnika

ja energeetika

Elektrik

(eesti ja vene k.) 120

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

17 (ek)

15 (vk)

22 (ek)

28 (vk)

Elektrotehnika

ja energeetika

Elektrik

(eesti ja vene k.) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

19 (ek)

29 (vk)

13 (ek)

18 (vk)

Elektroonika ja

automaatika

Automaatik

(eesti ja vene k.) 140

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

12 (ek)

35 (vk)

24 (ek)

34 (vk)

Elektroonika ja

automaatika

Telekommunikatsiooni

seadmete spetsialist

(eesti k.) 140

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

15 31

Elektroonika ja

automaatika

Nõrkvoolusüsteemide

paigaldaja (eesti k.) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

12

15

Elektroonika ja

automaatika

Elektroonikaseadmete

koostaja

(eesti ja vene k.) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

9 (ek)

47 (vk)

0 (ek)

33 (vk)

Elektroonika ja

automaatika

Elektroonikaseadmete

koostaja

(eesti k.) 120

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

4 0

(ei

avatud)

Arvutikasutus /

Arvutiteadused

Arvutid ja arvutivõrgud

(eesti ja vene k.) 140

kutse-

keskharidus-

õpe 115

115 (ek)

91 (vk)

61 (ek)

35 (vk)

Arvutikasutus /

Arvutiteadused

Arvutid ja arvutivõrgud

(eesti ja vene k.) 100

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

84 (ek)

86 (vk)

33 (ek)

35 (vk)

Audiovisuaalne

ja muu meedia

Trükitehnoloogia

(eesti k) 120

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

14 29

Audiovisuaalne

ja muu meedia

Trükitehnoloogia

(eesti k) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

30 29

Audiovisuaalne

ja muu meedia

Multimeedium

(veebispetsialist) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

71 32

Audiovisuaalne

ja muu meedia

Multimeedium

(veebispetsialist) 120

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

98 33

Audiovisuaalne

ja muu meedia Fotograafia 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

168 30

11

Koosseis ja juhtimine

Vastavalt põhimäärusele on Tallinna Polütehnikum Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatav riigi kutseõppeasutus. Kooli juhtimissüsteemi kõrgeim organ on kooli nõukogu.

Nõukogu on kooli tegevust suunav, kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste

otsustamiseks Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud vähemalt seitsmeliikmeline

kogu. Koolil on ka õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste

lahendamine. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid ja struktuuriüksuste juhid.

Koolile seatud eesmärkide täitmiseks on kooli struktuuriüksusteks õppeosakond,

täiskasvanukoolituse osakond, infotehnoloogia- ja tehnikaosakond, majandusosakond,

raamatukogu ja kantselei. Õppeosakonna koosseisu kuuluvad infotehnoloogia ja

telekommunikatsiooni erialaosakond, energeetika ja automaatika erialaosakond, meedia

erialaosakond, infokeskus ja praktikakeskus. Struktuuriüksuste põhiülesanded on täpsemalt

kirjeldatud kooli põhimääruses.

Kooli juhtimisstruktuuri skeem on toodud kooli Arengukavas aastateks 2011-2014 joonisel

1. Struktuuriüksuste töötajate täpsemad tööülesanded ja vastastikune alluvusvahekord on

määratletud ametijuhendites.

Ametikohtade arv struktuuriüksuste lõikes seisuga 31.12.2012 on alljärgnev:

juhtkond, kantselei: 6

õppeosakond ja täiskasvanukoolituse osakond: 103,5 (sh 84 õpetajat)

infotehnoloogia- ja tehnikaosakond: 7

majandusosakond: 11

raamatukogu: 2,5

Kokku: 130

Struktuuriüksusi juhivad vastavate struktuuriüksuste juhid, välja arvatud õppeosakond.

Õppeosakonda juhib direktori asetäitja õppealal (õppealadirektor). Juhtkonna koosseisu

kuuluvad:

1. direktor

2. direktori asetäitjad

3. erialaosakondade juhatajad

4. täiskasvanukoolituse osakonna juhataja

5. majandusosakonna juhataja

6. infotehnoloogiajuht.

Struktuuriüksustele pandud ülesanded on täpsemalt kirjeldatud Tallinna Polütehnikumi

põhimääruses. Juhtimisstruktuur on üles ehitatud põhimõttel, et oleks võimalik täita kõiki

koolile pandud ülesandeid. Juhtimisskeem toimib kokkuvõtlikult alljärgnevatel alustel ja

seostel:

1. Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. Direktor on

aruandekohustuslik oma tööandja, kooli nõukogu ja hea tava kohaselt ka kooli kollektiivi ees.

Direktori otsealluvuses on:

asetäitja õppealal (õppealadirektor)

asetäitja arendus- ja haldusalal (arendus- ja haldusdirektor)

kantseleijuht – direktori abi

pearaamatupidaja

infotehnoloogiajuht

2. Õppealadirektori ametikoha põhieesmärk on õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkuse ning

sisekontrollisüsteemi toimimise tagamine. Õppealadirektorile alluvad erialaosakondade

juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, raamatukogu juhataja, infokeskuse juht,

praktikakeskuse juht, huvijuht, sotsiaalpedagoog, õppeosakonna projektijuhid.

2.1. Erialaosakondade juhtide ametikohtade põhieesmärk on erialaosakonna töö

tulemuslik ja süsteemne juhtimine, sisekontrollisüsteemi toimimine ning kvaliteetne

õppe- ja kasvatustegevus erialaosakonnas. Erialaosakondade juhtidele alluvad

erialaosakonna õppekavade aineid ja mooduleid õpetavad õpetajad ja kutseõpetajad

ning erialaosakonna projektijuhid, laborandid ja tehnilised töötajad.

12

2.2. Täiskasvanukoolituse osakonna juhataja ametikoha põhieesmärk on õppetöö

planeerimine ja igapäevase töö korraldamine ning kontroll täiskasvanukoolituses,

töökohapõhises õppevormis ja täienduskursustel osalejate hulgas.

2.3. Raamatukogu juhataja ametikoha põhieesmärk on kooli varustamise tagamine

õppetööks vajaliku õppe- ja erialakirjandusega ning õpilaste iseseisva töö toetamise

korraldamine.

3. Arendus- ja haldusdirektori ametikoha põhieesmärk on arendus- ja haldustegevuse

korraldamine ja juhtimine, projektitöö koordineerimine, kooli õppe- ja töökeskkonna

vastavuse tagamine tervisekaitse ja ohutusnõuetele, töötervishoiu ja tööohutuse alase töö

korraldamine. Tema otsealluvuses on majandusosakonna juhataja ning projektijuhid.

3.1. Majandusosakonna juhataja ametikoha põhieesmärk on kooli infrastruktuuri

häireteta toimimise tagamine. Majandusosakonna juhatajale allub kooli teenindav

majanduspersonal.

4. Kantseleijuhi – direktori abi ametikoha põhieesmärk kooli asjaajamise, personali- ja

õpilaste arvestuse pidamise ning arhiivitöö korraldamine.

5. Pearaamatupidaja ametikoha põhieesmärk on asutuse raamatupidamise teostamine ning

Tallinna Polütehnikumi raamatupidamise sise-eeskirjadest, kehtivast seadusandlusest ja

raamatupidamise heast tavast tulenevate ülesannete täitmine

6. Infotehnoloogiajuhi ametikoha põhieesmärk on kooli infotehnoloogilise infrastruktuuri

arengu kavandamine ja elluviimine ning infotehnoloogiavahendite ja lahenduste igapäevase

toimimise tagamine.

Kokkuvõtlikult on ametikohtade nimetused ja arv struktuuriüksuste lõikes toodud

alljärgnevas tabelis (ametikohtade arv ja koosseisunimestik on kinnitatud direktori

28.06.2011.a. käskkirjaga nr. 29-j):

Ametikoha nimetus struktuuriüksus ametikohti

1. Direktor juhtkond 1

2. Direktori asetäitja õppealal juhtkond 1

3. Direktori asetäitja arendus- ja haldusalal juhtkond 1

4. Pearaamatupidaja juhtkond 1

5. Infotehnoloogiajuht juhtkond 1

6. Kantseleijuht-direktori abi kantselei 1

7. IT ja telekommunikatsiooni erialaosakonna juhataja õppeosakond 1

8. Energeetika ja automaatika erialaosakonna juhataja õppeosakond 1

9. Meedia erialaosakonna juhataja õppeosakond 1

10. Infokeskuse juhataja-infojuht õppeosakond 1

11. Praktikakeskuse juhataja-praktikajuht õppeosakond 1

12. Õppekoordinaator-korraldusjuht õppeosakond 1

13. Sotsiaalpedagoog õppeosakond 1

14. Huvijuht õppeosakond 1

15. Sessioonõppe sekretär õppeosakond 0,8

16. Sessioonõppe tehniline töötaja õppeosakond 0,7

17. Assistent-vastuvõtuspetsialist õppeosakond 1

18. Projektijuhid õppeosakond 1,5

19. Haridustehnoloog õppeosakond 0,5

20. Õpetajad ja kutseõpetajad õppeosakond 84

21. Laborandid õppeosakond 6

22. Täiskasvanukoolituse osakonna juhataja täiskasvanukoolituse 1

osakond

23. Raamatukogu juhataja raamatukogu 1

24. Raamatukoguhoidja raamatukogu 1,5

25. Majandusosakonna juhataja majandusosakond 1

26. Remonditöölised majandusosakond 1,5

27. Riietehoidjad majandusosakond 2

28. Majahoidjad majandusosakond 2

13

29. Õpilaskodu kasvataja-majutusjuht majandusosakond 1

30. Õpilaskodu valvetöötajad majandusosakond 3,5

31. IT ja tehnikaosakonna juhataja IT ja tehnikaosakond 1

32. Tehniliste vahendite peaspetsialist IT ja tehnikaosakond 1

33. Tehnikahooldusinsener IT ja tehnikaosakond 1

34. Süsteemiadministraator IT ja tehnikaosakond 1

35. Arvutitehnik IT ja tehnikaosakond 1

36. Remonditööline-laborant IT ja tehnikaosakond 1

37. Projektijuht IT ja tehnikaosakond 1

Ametikohti kokku: 130

Tallinna Polütehnikumi raamatupidamine on korraldatud koosseisulise pearaamatupidaja abil.

Tallinna Polütehnikum on raamatupidamiskohuslase Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatava riigiasutusena raamatupidamiskohuslase üksus.

Tööandja ja töötajate vahelised käitumisreeglid töösuhetes ning vastastikused kohustused

on kindlaks määratud Tallinna Polütehnikumi Töösisekorra eeskirjadega, kinnitatud direktori

03.01.2005.a. käskkirjaga nr. 1-j. Töösisekorra eeskirjad on läbi vaadanud ja kooskõlastanud

Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni inspektor-jurist Ann Tiitson (Tööinspektsiooni

kooskõlastus nr. 8.01-20/22645, 30.12.2004.a.).

Olulisemad arendustegevuse projektid

Aruandeaasta olulisemad arendustegevuse projektid on kirjeldatud allpool:

A) Euroopa Liiduga seotud projektid

Osalemine programmi „Elukestev õpe“ meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine

ning kvaliteedi kindlustamine“ programmis „E-õppe arendamine kutsehariduses“

VANKeR, mille üldeesmärk on E-õppematerjalide ja õpetajakoolituse edasiarendamise

ning toetava võrgustiku toimimise tulemusena VANKeR programmis on õppijate

mobiilsus ja õppeprotsessi kvaliteet kutseõppes tõusnud. Programm lõpeb 2013.

Programmi raames on koostatud kokku 21 e-kursust ja 19 õpiobjekti, neist 2012 aastal

valmis 9 e-kursust ja 1 õpiobjekt.

Programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ raames on suures osas

koostatud ja kinnitatud või kinnitamisel uued riiklikud õppekavad. Nimetatud programmi

raames:

oleme VÕTA võrgustiku juhtkool.

programmi tegevuse „Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi loomine

ja rakendamine” kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimisel osalevad

hindamisekspertidena õppealadirektor H. Pärk, IT-juht H. Tähis, IT ja

telekommunikatsiooni erialakosakonna juhataja A. Ojalill.

Programmi tegevuse „Riiklike õppekavade uuendamine“ raames osalemine

arvutierialade riikliku õppekava uuendamise töörühmas – H. Tähis, A. Ojalill.

Sama programmi raames Trükitehnoloogia riikliku õppekava uuendamise

töörühmas osalemine – M. Levin, I. Kaselaid ja P. Russov.

SA Kutsekoda poolt koordineeritava programmi „Kutsete süsteemi arendamine",

mis on loodud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" ja

sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine" alusel prioriteetse suuna

„Elukestev õpe" meetme „Kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamine"

rakendamiseks raames osalemine kutsestandardite väljatöötamise töörühmades

või töörühmade juures olevate ekspertidena:

o IT-süsteemide nooremspetsialist (EKR tase 3); IT-süsteemide spetsialist

(EKR tase 4) – K. Sammal; H. Tähis

14

o Noorem tarkavaraarendaja (EKR tase 3); Tarkavaraarendaja (EKR tase 4)

– A. Ojalill; H. Tähis

o Telekommunikatsiooni nooremspetsialist (EKR tase 4);

Telekommunikatsiooni spetsialist (EKR tase 5) – A. Ojalill; H. Tähis

o IT juht (EKR tase 7) – H. Tähis

o Elektroonikaseadmete tehnik (EKR tase 4) – A. Ojalill

o Elektroonikaseadmete koostaja (EKR tase 2, tase 3) – A. Ojalill

o Ofsettrükkal (EKR tase 4, tase 5) – M. Levin, I. Kaselaid, P. Russow

o Trükiettevalmistaja (EKR tase 4, tase 5) - M. Levin, I. Kaselaid, P.

Russow

B) Koostöö teiste institutsioonide ja koolidega

Koostööleping Tallinna Tehnikakõrgkooliga on sõlmitud juba 2002.a., selle eesmärk on

õppekvaliteedi parendamine õpperuumide-laborite ühiskasutusega, õppejõudude

koopereerumine, ühise enesetäiendamise võimaluste kasutamine, tehnikumi lõpetanute

õpingute jätkamine rakenduskõrghariduse omandamiseks vastastikku kokkulepitud

vastuvõtutingimustel ning eeskätt võimaluse andmine energeetika ja automaatika erialade

lõpetajate erialaõpingute osaliseks arvestamiseks rakenduskõrgharidusõppes (projekti

„VÕTA – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine“ tulemuste rakendamise raames).

Koostöölepingu raames koostati 2012 aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli Elektritehnika

eriala, millel algas õppetöö 2012 sügisest. Tallinna Polütehnikumi energeetika ja

automaatika erialade lõpetajaid asus nimetatud erialal rakenduskõrgharidusõppe esimesse

lendu õppima 7. Alates 2012 sügisest toimub ka koolidevaheline õppebaaside ristkasutus.

Koostöö paljude teiste Eesti kutseõppeasutustega sh. Tallinna Tööstushariduskeskusega,

Tallinna Teeninduskooliga, Tallinna Ehituskooliga jt.

Koostöö Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga. Meie õpilastel on läbi õppekavade võrdluse

võimalus (vabade kohtade olemasolul) jätkata õpinguid II kursusel.

Koostööleping Kaitseväe staabi- ja sidepataljoniga algas juba aastast 2001, mille

eesmärgiks on kooli poolt side-allohvitseridele kooli poolt täiendkoolituse korraldamine

ja kooli teise kursuse õpilastele igal kevadel väeosa poolt kuni viiepäevase

riigikaitselaagri korraldamine. Lisaks on 2012 aastal toimud juba seitsmes

sidevanemallohvitseride sidealane baaskoolitus.

Lisaks on Tallinna Polütehnikumil on sõlmitud koostöölepingud paljude Eesti

suurettevõtetega. Koostöölepingute eesmärgiks on võimalus kasutada neid ettevõtteid

praktikabaasidena, erialaõpetajatele stažeerimise võimaldamine, info saamine ja koostöö

õppekavade arendamiseks jm. Eesti Energia AS-i ja ABB AS-iga on koostöölepingus

punktid asutuste stipendiumide määramiseks meie õpilastele – tulevastele

perspektiivsetele firma töötajatele. 2012 aastal sai Elektriku eriala õpilane ABB AS

stipendiumi (stipendiumiprogramm toimub juba alates 2008. aastast ).

Osalemine koostöös Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega ning Haridus- ja

Teadusministeeriumiga projektis Eesti e-Kutsekool, mille eesmärgiks on

liikmesõppeasutuste e-õppealase koostöö algatamine, arendamine ja soodustamine.

Osalemine SA Innove koordineeritavas projektis “Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse

arengule II”, mille eesmärgiks on Gruusia partnerkooli õppekava ja sisehindamissüsteemi

arendus. Projekti kestvusperiood on aastatel 2011-2013.

Liikmelisuse kaudu erinevates eriala- ja kutseliitudes (eeskätt Eesti Elektritööde

Ettevõtjate Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti

Trükitööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit) ning koostöös Kutsekojaga ning

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega osaleme väga mitmete kutsestandardite ja

riiklike õppekavade väljatöötamisel. Koostöös kutseliitudega ja kutset omistavate

organitega on eesmärk lähitulevikus ühildada kooli kõikide erialade lõpueksamid vastava

valdkonna kutseeksamitega.

Tallinna Polütehnikum on lisaks järgmiste organisatsioonide ja liitude liige:

- Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

15

- Eesti Trükitööstuse Liit

- Eesti Kvaliteediühing

- Rahvusvaheline trükitehnoloogia teaduslik-tehnoloogiline uurimisorganisatsioon

„FOGRA“

- Konsortsium Eesti e-Kutsekool

- MSDN AA

- Microsoft IT Akadeemia

- Eesti Raadioamatööride Ühing

- Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Mitmed kooli töötajad on lisaks järgmiste organisatsioonide ja liitude tegevliikmed:

- Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing

- Eesti Süsteemiinseneride Selts

- Jakob Moritz Hermanni Selts

- Eesti Raadioamatööride Ühing

- Fleksofoorum

Jätkus 2010 aastal rahastuse saanud järgmised rahvusvahelised koostööprojektid:

- “In-service Training Company - a Multinational Virtual Services Company - A

Path to Develop New Professional Skills“ 2010 – 2012. Osalevad koolid

järgmistest riikidest: Eesti, Portugal, Hispaania, Läti, Türgi, Poola ja Itaalia

(rahastus programm Comenius) - lõppes 2012 juuni;

Jätkusid 2011 aastal rahastuse saanud järgmised rahvusvahelised koostööprojektid:

- “ Innovatiivne praktika fotograafia ja trükieriala õpilastele Hollandis“ (partner

Hollandi, rahastus Leonardo) - toimus 01.03.2012 – 20.05.2012;

- Quality Enhancement of Electrician Vocational Education, through cross-national

Exchange of students Arstad videregaende skole/Tallinna Polütehnikum, rahastus

NordPlus programm, toimus kevadel 2012. Projekt sai uue rahastuse 2013

aastale.

- Leonard oda Vinci – Norra IT õpilaste 6-nädalane praktika Eestis (alates 2008,

2-3 õpilast aastas, kokku ca 30-40 õpilast).

Algas Leonardo da Vinci raames projekt DBTech VET Teachers, mille eesmärk on

kohandada varasemate projektide käigus loodud SQL transaktsioonide õppematerjalid

kutsekoolide õpetajate koolitamiseks ning valmistada ette õppematerjal, mida kutsekooli

õpetajad saavad kasutada õppetöö läbiviimisel. Tallinna Polütehnikum osaleb projektis

partnerina. Projekt kestab 2012 – 2014.

Muu:

A. Ojalill on ka SA Innove poolt koordineeritava Elektroonika ja automaatika valdkonna

nõukogu liige.

H. Pärk on SA Innove poolt koordineeritava VÕTA võrgustiku juhtrühma esimees

H. Pärk on SA Archimese poolt koordineeritava ECVET Eesti projekti kaasatud kui

ECVET Eesti ekspert

C) Kutsevõistlused ja –eksamid

Kooli aastapäeval 9. novembril 2012.a. toimusid koolisisesed kutsemeistrivõistlused,

mille eesmärk oli selgitada välja Noor Meister 2013 osalejad. Võistlused toimusid

järgmistel erialadel: IT, elektroonika, multimeedium, trükiste ettevalmistaja, elektrik.

2012 aastal kutsemeistrivõistlust Noor Meister ei toimunud (toimub 2013 aasta märtsis).

Tallinna Polütehnikum korraldas 2012.a. novembris ka üleriigilise trükiste

ettevalmistajate kutsevõistluse „Trükis 2013“. Võistlusel osalesid lisaks Tallinna

Polütehnikumi õpilastele ka Éesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgema Kunstikooli,

Kuressaare Ametikooli, Narva Kutseõppekeskuse ja Tartu Kutsehariduskeskuse õpilased.

2012.aastal toimusid kõikidel Tallinna Polütehnikumi erialadel kutseeksamid.

Kutseeksamitel osales kokku 259 õpilast, koondülevaade on toodud alljärgnevas tabelis:

16

eriala kutse

õppijate arv vastaval erialal ja kursusel kokku

eksamil osalejad kokku

sh eksami sooritajate

arv

sh ei sooritanud

ei ilmunud eksamile

märkus

Elektrik Elektrik I 47 47 42 5 2 5 õpilast sooritasid proovitöö, 4 õpilast sooritasid järeleksami

Elektriseadmed ja süsteemid

Elektrik I

26

25 16 9 0 7 õpilast sooritasid proovitöö, 2 õpilast sooritasid järeleksami

Elektriseadmed ja süsteemid

Elektrik II 1 1 0 0

Tööstus- ja soojus- automaatika süsteemid

Automaatik I 32 32 19 13 0

8 õpilast sooritasid proovitöö, 1 õpilane sooritas järeleksam

Tarkvara ja andmebaaside haldus

IT-süsteemide nooremspetsialist

16

10 4 6 0

IT-süsteemide spetsialist

1 1 0 0

Arvutid ja arvutivõrgud

IT-süsteemide nooremspetsialist

24 24 20 4 0

Arvutid ja arvutivõrgud

IT-süsteemide nooremspetsialist

47

45 41 4 0 10 õpilast sooritasid järeleksami

IT-süsteemide spetsialist

2 2 0 0

Telekommuni- katsiooniseadmed

Nõrkvoolu-süsteemi paigaldaja I

11 10 3 7 2 7 õpilast sooritasid proovitöö

Nõrkvoolu- süsteemide paigaldaja

Nõrkvoolu-süsteemi paigaldaja I

7 7 7 0 0

Trükitehnoloogia

Trükkal I 13 13 12 1 0

Trükiste ettevalmistaja I

18 18 18 0 0

Fotograafia

Fotograaf I

26

24 15 9 0

Fotograaf II 2 2 0 0

KOKKU: 267 259 201 58 4

17

Hinnang sisekontrollisüsteemile, siseauditi korraldus

Tallinna Polütehnikumi sisekontrollisüsteem on õppeaastapõhine ja tugineb igaks õppeaastaks

koostatud ja direktori poolt kinnitatud sisekontrolli kavale. 2012. a. olid kooli

sisekontrollialase tegevuse aluseks järgmised dokumendid:

Tallinna Polütehnikumi 2011/12.a. sisekontrolli kava, kinnitatud direktori poolt

22.09.2011.a., kehtivusaeg 01.09.2011-31.08.2012.a.

Tallinna Polütehnikumi 2012/13.a. sisekontrolli kava, kinnitatud direktori poolt

23.09.2012.a., kehtivusaeg 01.09.2012-31.08.2013.a.

Sisekontrolli eest vastutavad isikud olid aruandeperioodil määratud direktori 02.09.2011a.

käskkirjaga nr. 42-j alljärgnevalt:

sisekontrolli eest vastutav isik üld- ja töökeskkonnaalastes küsimustes: arendus- ja

haldusdirektor Ain Saaret;

sisekontrolli eest vastutav isik õppetööga seotud küsimustes: õppealadirektor Helen

Pärk

Sisekontrolli kavad on koostatud, lähtudes spetsiifilistest töölõikudest ning konkreetsetest

vastutajatest, alljärgnevate lõikude kaupa:

1. Sisekontrollikava koostamine ja vastutajate määramine

2. Töö õpilastega

3. Töö dokumentatsiooniga

4. Töö õpetajatega

5. Praktikakorraldus

6. Töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus.

Eelnevalt monitooriti Tallinna Polütehnikumi sisekontrolli- ja -hindamissüsteemi projekti

Koolikatsuja 2006+ raames. Töö toimus kahes etapis, mil Tallinna Polütehnikum koostas nii

2007. kui ka 2008.a. sisehindamise aruande, mille kohta esitas oma tagasisideraporti ka

sõltumatu nõunik. 2007.a. septembris-novembris teostatud sisehindamise aruande

tagasisideraporti koostas Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse haridusasutuste

sisehindamise nõustamise osakonna koosseisuväline nõunik Tanel Linnus), 30.11.2007; ning

2008.a. augustis-novembris teostatud sisehindamise aruande tagasisideraporti koostas

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse haridusasutuste sisehindamise nõustamise

osakonna koosseisuväline nõunik Valvo Paat; Järjekordne korraline sisehindamise aruanne

koostati perioodi 2008-2011 kohta. Aruande koostamiprotsessis osales välisnõunikuna samuti

V. Paat. Järgmise sisehindamise aruande koostamine on kavas perioodi 2012-2014 kohta,

aruande valmimine on kavandatud 2015.a. I kvartalisse.

Alates 2011 sügissemestrist osaleb Tallinna Polütehnikum ka kutseõppeasutuste

õppekavarühmade akediteerimisprotsessis programmi "Kutsehariduse sisuline arendamine

2008-2013" tegevuse "Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamine ja

rakendamine" raames. 2012.a aruandeaastal osales Tallinna Polütehnikum arvutiteaduste

(2012.a. kevadel) ning elektrotehnika ja energeetika (2012.a. sügisel) õppekavarühmade

akrediteerimises. Akrediteerimisprotsessi tulemusena otsustas Eesti kõrghariduse

kvaliteediagentuuri (EKKA) Kutsehariduse hindamisnõukogu oma 14.06.2012.a. otsusega

akrediteerida Tallinna Polütehnikumi arvutiteaduste õppekavarühm 6 (kuueks) aastaks

ning 14.12.2012.a. otsusega akrediteerida Tallinna Polütehnikumi elektrotehnika ja

energeetiks õppekavarühm samuti 6 (kuueks) aastaks.

Oleme seisukohal, et selline töökorraldus koos seda toetava välismonitooringuga tagab sise-

kontrollisüsteemi toimimise ning asutuse ette seatud eesmärkideni jõudmise majanduslikult

kõige otstarbekamal moel.

Tallinna Polütehnikumil puudub oma koosseisuline siseaudiitor. Seoses riigieelarve seaduse

muutmisega 2011.a. on kogu aastaaruande auditi läbiviimise kohustus läinud Riigikontrolli

ülesandeks ja seoses sellega ei telli Haridus- ja Teadusministeerium tsentraalselt auditeid ei

telli ning ei kohusta auditeid sisse ostma ka allasutusi. Küll aga on allasutustel olnud võimalus

endil soovi korral ise auditeid tellida. Seda võimalust on Tallinna Polütehnikum ka aktiivselt

kasutanud ning tellinud sõltumatuid auditeid majandusaasta aruannete kontrollimiseks.

Viimati kontrollis Tallinna Polütehnikumi majandusaasta aruandeid audiitorbüroo Silvia Sirel

18

OÜ, millega sõlmitud leping hõlmas nii 2010 kui 2011.a. raamatupidamise aastaaruannete

kontrollimist, tingituna eeskätt asjaolust, et nii 2010. kui ka 2011.a. toimusid suuremahulised

investeeringud ja koolihoone renoveerimistööd EL abiprojektide „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2

hoone renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045) ning „Praktilise väljaõppe ruumide

sisustus ja õppetehnika“ (projekti kood 2.5.0200.09-0050) raames ning soovist saada

veelkordset täiendavat kindlustunnet vastavate tehingute ja tegevuste seaduslikkuse

kinnituseks.

Ülaltoodule tuginedes ei ole Tallinna Polütehnikum 2012. aruandeaastal kavandanud

siseautiti teenuse sisseostmist, kuna 2012. suuri erakorralisi investeeringuid tehtud ei ole. Küll

aga on Haridus- ja Teadusminister 13.02.2013.a. andnud välja käskkirja nr. 78 "Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirja kinnitamine", millega

sätestatakse vastav siseauditeerimise kord alates 2013. aastast ning milline laieneb ka Tallinna

Polütehnikumile kui valitsemisala allasutusele alates nimetatud käskkirja jõustumisest ehk siis

2013. aastast.

Hinnang 2012.a. tegevusele ja eelarvele

Tallinna Polütehnikumi 2012.a. eelarve maht oli tarvilikult piisav kooli tegevuse jätkamiseks

ja arenguks vastavalt õppekavadele, tagas olemasoleva vara heaperemeheliku kasutamise ning

andis võimaluse tehnikumi arengukava täitmiseks 2012. aastal.

2012.a. korraldatud riigihanked

2012. aastal korraldatud riigihanked on loetletud allpool. Summad on toodud eurodes ilma

käibemaksuta.

Jk

nr

Viitenr

Riigi-

hangete

registris

Hanke nimetus Hanke

liik

*1)

Menet

-luse

liik

*2)

Avaldatud CPV kood

Lepingu

summa

eurodes

ilma km

Staadium

31.12.

2012.a.

seisuga

1 132318 Puhastusteenuse

tellimine

T LM 16.03.2012 90911100-7 19 524,00 täitmisel

leping kuni

31.03.2013

2 132323 Mehitatud

valveteenuse

tellimine

T LT 16.03.2012 79713000-5 79 203,00 täitmisel,

leping kuni

31.03.2015

3 132963 Sööklaruumide

rent

T LT 04.04.2012 55524000-9 27 639,00 täitmisel,

leping kuni

19.10.2016

4 131316 Apple

tööjaamade

ostmine

A LM 04.04.2012 30214000-2 17 385,00 teostatud

5 131315 Esitlustehnika

ostmine

A LM 04.04.2012 38652100-1 17 796,00 teostatud

6 138956 Adobe tarkvara

ostmine

A LM 21.11.2012 48322000-1 12 949,00 teostatud

19

7 139312 Digitaaltelevi-

siooni õppesead-

metekomplekti

hange

A LM 05.12.2012 32333000-6 14 099,00 teostatud

*1) Hanke liigi lühendite selgitus: A-asjade ostmine; T-teenused; E-ehitustöö.

*2) Hankemenetluse liigi lühendite selgitus: A- avatud hankemenetlus; LT – lihtsustatud

korras tellitav teenus; LM – lihtmenetlus.

Riigihangete korraldamisel on lähtutud Riigihangete seadusest ning vahendite säästva

kasutamise põhimõtetest. Oleme ka lihtmenetluste korral võimaluse korral võtnud pakkumisi

vähemalt kolmelt pakkujalt ning valdavalt määrates parima pakkumise valiku kriteeriumiks

madalaima hinna, andmata seejuures järele kvaliteedi- ja garantiitingimustele esitatavates

nõuetes. Protseduurireeglid hankeplaani koostamiseks eelarveaastaks ning hangete

korraldamiseks on sätestatud vastavasisulises korralduslikus dokumendis, kinnitatud direktori

12.01.2012.a. käskkirjaga nr. 1-j "Tallinna Polütehnikumi hankekorra kinnitamine".

Juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused

Direktorile makstava töötasu ja pedagoogilise töö eest makstava lisatasu suurus 2012.

aastal oli määratud Haridus- ja Teadusministeeriumiga 07.06.2004.a. sõlmitud töölepingu

punktiga 4.1., viimane muudatus 20.10.2010.a. Aruandeaastal on direktorile makstud

eranditult ainult töötasu ning seadusest tulenevat puhkusekompensatsiooni; mitte mingeid

muid täiendavaid tasusid, sealhulgas lisa- või tulemustasu; täiendavat tasu pedagoogilise töö

eest ega toetusi, direktorile 2012. aastal makstud ei ole.

Tallinna Polütehnikumi teistele töötajatele (välja arvatud direktor), sealhulgas juhtkonnale,

struktuuriüksuste juhtidele, pedagoogidele ning mittepedagoogilistele töötajatele makstava

töötasu ja regulaarsete lisatasude (nt. õpperühma juhatamine, õppesuuna juhtimine) määrad

2012. aastal on sätestatud dokumendis "Tallinna Polütehnikumi pedagoogide ja

mittepedagoogiliste töötajate palgajuhend alates 01.01.2008.a.". Palgajuhend on kinnitatud

Tallinna Polütehnikumi nõukogu otsusega 03. aprillil 2008.a. ning seda hiljem muudetud ei

ole. Vastav rahaline aruandlus kajastub raamatupidamise aastaaruandes. Sealsamas

aastaaruandes on välja toodud ka töötajatele makstud tasu üldsumma ning keskmine töötajate

arv majandusaastal.

Täiendavalt märgime, et Tallinna Polütehnikumi nõukogu kui kooli kõrgema juhtorgani

liikmetele 2012.a. mitte mingisugust tasu makstud ei ole.

2012.a. eelarve alus ning ja täiendavalt arenduskuludest saadud vahendite kasutamine

Tallinna Polütehnikumi 2012.a. eelarve aluseks oli Haridus- ja Teadusministri 27.12.2011.a.

käskkiri nr. 1004 "2012. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad".

Nimetatud käskkirja alusel moodustus Tallinna Polütehnikumi 2012.a. eelarve esialgselt

alljärgnevalt:

1. Tegevuskulud (personalikulud): 1 334 965 eurot

2. Tegevuskulud (majandamiskulud): 667 483 eurot

3. Õpilaste sõidusoodustused: 25 038 eurot

4. Õpilaste õppetoetused (põhitoetus): 138 604 eurot

5. Õpilaste õppetoetused (täiendav toetus): 32 951 eurot

6. Õpilaste koolitoidu kompensatsioon: 108 744 eurot

Lisaks taotles Tallinna Polütehnikum Rahandusministeeriumilt 2011.a. jääkide ülekandmist

2012. eelarveaastasse. Vastav taotlus rahuldati (Rahandusministri 27.01.2012.a. käskkirjaga

nr. 21):

20

1. Tegevuskulude (personalikulude) jääk: 73 881,25 eurot

2. Tegevuskulude (majandamiskulude) jääk: 732,62 eurot

3. Õpilaste sõidusoodustuste eelarve jääk: 762,75 eurot

Lisaks ülaltoodule eraldas Haridus- ja Teadusministeerium oma 21. märtsi 2012.a.

käskkirjaga nr. 142 "Raha eraldamine 2011. aastast ülekantud eelarvesummadest" Tallinna

Polütehnikumile täiendavalt 76 923 eurot õpilaste õppetoetuste (põhitoetuste) maksmiseks.

Tegevuskulude 2012.a. eelarve esialgne jaotus kuluartiklite lõikes on kooskõlastatud

Tallinna Polütehnikumi nõukogu poolt 09.04.2012.a. ja kinnitatud direktori 10.04.2012.a.

käskkirjaga nr. 16-j.

2012.a. jooksul toimunud edasised eelarvemuudatused olid alljärgnevad:

1) 2. novembril 2012.a. allkirjastas Haridus- ja Teadusminister käskkirja nr. 563 "Haridus- ja

Teadusministri 27. detsembri 2011.a. käskkirja nr 1004 "2012. aasta eelarvete ja kulude

jaotuskavad" muutmine", millega eraldati Tallinna Polütehnikumile täiendavalt vahendeid

23 407 eurot õpilaste kutseeksamitega seotud kulude katteks ning 16 104 eurot õpilaste

koolitoidu kulude katteks. Sama käskkirjaga muudeti ka vastavalt kooli ettepanekule

tegevuskulude liigitust, vähendades personalikulude osa 76 000 euro mahus ning suurendades

samas summas majandamiskulude osa.

2) 4. detsembril 2012.a. allkirjastas Haridus- ja Teadusminister käskkirja nr. 623 "Haridus- ja

Teadusministri 27. detsembri 2011.a. käskkirja nr 1004 "2012. aasta eelarvete ja kulude

jaotuskavad" muutmine", millega eraldati Tallinna Polütehnikumile veelkord täiendavalt

vahendeid 13 764,84 eurot õpilaste kutseeksamitega seotud kulude katteks.

Kõik 2012. aastal toimunud eelarvemuudatused on täiendavalt arvesse võetud ka Haridus-

ja Teadusministri 18.12.2012.a. käskkirjas nr. 658 "2012. aasta eelarvete ja kulude

jaotuskavad", mis kinnitati uue terviktekstina ning seal kajastusid kõik 2012. aastal tehtud

eelarvete muudatused. Kokkuvõttes moodustus nimetatud käskkirja alusel Tallinna

Polütehnikumi 2012.aasta eelarve aasta lõpuks koondina alljärgnevalt:

1. Tegevuskulud (personalikulud): 1 258 965 eurot

2. Tegevuskulud (majandamiskulud): 743 483 eurot

3. Õpilaste sõidusoodustused: 25 038 eurot

4. Õpilaste õppetoetused (põhitoetus): 138 604 eurot

5. Õpilaste õppetoetused (täiendav toetus): 32 951 eurot

6. Õpilaste koolitoidu kompensatsioon: 124 848 eurot

7. Kutseeksamite kompensatsioon: 37 171,84 eurot

8. Tegevuskulud (personalikulud) 2011.a. jääk: 73 881,25 eurot

9. Tegevuskulud (majandamiskulud) 2011.a. jääk: 732,62 eurot

10. Õpilaste sõidusoodustuste 2011.a. jääk: 762,75 eurot

Eelrve täitmine artiklite lõikes 2012.a. lõpuks kajastub detailselt 2012.a. raamatupidamise

aastaaruandes. Eelarvega Tallinna Polütehnikumile eelarveartiklite lõikes eraldatud ning

samuti täiendavalt eraldatud summad on kasutatud vastavuses nende sihtotstarbele. Muid,

sealhulgas siin nimetamata täiendavaid vahendeid arenduskuludeks ja investeeringuteks,

Tallinna Polütehnikumile 2012.a. eraldatud ei ole.

21

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON

Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 1 kuni 36 toodud 2012. aasta raamatupidamise

aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea

raamatupidamistavaga;

2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase

finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Nimi Allkiri Kuupäev

Kalle Sammal /allkirjastatud digitaalselt/

22

BILANSS Lisa 31.12.2011 31.12.2012

Varad 5 671 670 5 269 270

Käibevara

Raha ja pangakontod 26 909 59 322

Muud nõuded ja ettemaksed 2, 3,

4, 8 114 097 20 617

Põhivara

Kinnisvarainvesteeringud 5 12 897 0

Materiaalne põhivara 6 5 517 767 5 189 331

Kohustused ja netovara 5 671 670 5 269 270

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 2, 4 36 103 29 269

Võlad töötajatele 10 56 209 80 599

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 2, 3,

4, 8 96 999 106 830

Kohustused kokku 189 311 216 698

Netovara

Akumuleeritud tulem 5 482 359 5 052 572

TULEMIARUANNE Lisa 2011 2012

Tegevustulud 2 275 848 159 703

Saadud toetused 8 2 227 054 72 833

Kaupade ja teenuste müük 7 48 794 86 691

Muud tegevustulud 7

179

Tegevuskulud -4 066 885 -2 991 689

Antud toetused 8 -329 371 -338 021

Tööjõukulud 10 -1 451 889 -1 471 298

Majandamiskulud 9 -666 440 -646 695

Muud tegevuskulud 9 -1 384 547 -159 771

Põhivara amortisatsioon ja

ümberhindlus

11

-234 638 -375 904

Tegevustulem -1 791 037 -2 831 986

Aruandeperioodi tulem -1 791 037 -2 831 986

Siirded 1 791 037 2 831 986

23

RAHAVOOGUDE ARUANNE

Lisa 2011 2012

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem -1 791 037 -2 831 986

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 12 234 638 375 904

Käibemaksukulu põhivara soetuseks

940

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 8 -2 133 411 3 707

Korrigeeritud tegevustulem -3 689 810 -2 451 435

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 135 859 93 479

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus -64 740 27 387

Kokku rahavood põhitegevusest -3 618 691 -2 330 569

Rahavood investeerimisest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara

soetamisel

6

-1 244 199 -48 202

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks

8

2 133 411 -3 707

Kokku rahavood investeerimisest 889 212 -51 909

Rahavood finantseerimisest

Rahalised siirded 12 2 756 368 2 414 891

Kokku rahavood finantseerimisest 2 756 368 2 414 891

Puhas rahavoog 26 889 32 413

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 20 26 909

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 26 909 59 322

Raha ja selle ekvivalentide muutus 26 889 32 413

24

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE

eur

Klassi-

fikaatori kood Nimetus

2012

esialgne

eelarve

2012 lõplik

eelarve

2012 tegelik

eelarve

täitmine

Tegelik

täitmine

miinus

lõplik

eelarve

Üle

viidud

2013

aastasse

Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses* x x 21 x x

Tulude laekumine x x x x x

30 Maksud ja

sotsiaalkindlustusmaksed 0

32 Kaupade ja teenuste

müük

97 035 69 672 -27 362

35 Saadud toetused 123 890 79 717 -44 173

38 Muud tulud

Tulude laekumine kokku 0 220 925 149 389 -71 536 0

Sh mitterahalised tulud 0

Kulude tasumine x x x x x

15

Materiaalsete ja

immateriaalsete varade

soetamine ja

renoveerimine

0

4 Eraldised -399 127 -399 127 -341 757 57 370 21 075

5 -2 119 376 -2 119 376 -2 079 288 40 088 39 872

50 Tööjõukulud 0

55 Majandamiskulud 0

6 Muud kulud -60 -60

Kulude tasumine kokku -2 518 502 -2 518 503 -2 421 105 97 398 60 947

Sh mitterahalised kulud 0

Finantseerimistehingud x x x x x

10.1 Finantsvarade

suurenemine 0

10.2 Finantsvarade

vähenemine 0

20.5 Kohustuste suurenemine 0

20.6 Kohustuste vähenemine 0

Finantseerimistehingud kokku 0

Riigikassast saadud siirded* 700000 x x 2 480 670 x

Riigikassale üle antud siirded* 710001 x x -65 779 x

Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus* x x 2 x

Selgitused eelarve täitmise aruande juurde on esitatud lisas 13.

25

LISAD

Lisa 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD

ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja

riigieelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud

arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse

standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on

kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja

antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eurodes.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või

kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha.

Muud nõuded

Maksu- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid

kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt

laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid

eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad

nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui

juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja

kantud.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad, hooned ja rajatised ning

muu nende juurde kuuluv põhivara), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise

eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on

maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

soetusmaksumusega alates 2000euri. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille

soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni

väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a

põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus ja lähetuskulud, mis kajastatakse

nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse

põhivara maksumusele.

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset

26

meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 2-3%

Masinad ja seadmed 20%

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 35%

Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20%

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

soetusmaksumusega alates 2000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses,

millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad

allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja

amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:

Tarkvara 25%

Renditud varad

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval

ametlikult kehtinud Euroopa Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad

ja –kohustused ning mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase

väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult

kehtinud Euroopa Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid

on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.

Tulude arvestus

Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud

üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste

müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja

lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja

vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise

kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle

arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist

(tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade

sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal

sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.

Siirded ja netovara

Riigi rahalisi vahendeid haldab rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond, kes annab

riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud raha. Vastavaid

27

rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste

riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid

üleandmisi.

Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millega viiakse

tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi netovarade muutusena. Niisugused tulud ja kulud,

mida tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse netovarade

muutusena.

(Rahandusministeerium) Lisaks viivad teised riigiraamatupidamiskohustuslased tulemiaruande siirde

kaudu igal aastal nullini ning kajastavad varade ja kohustuste vahet siirdena rahandusministeeriumile.

Niisugused tulud ja kulud, mida tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused)

kajastatakse otse netovarade siirdena Rahandusministeeriumile. Selle tulemusena võtab

Rahandusministeerium kõikide teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste tulud ja kulud siirde kaudu

oma bilanssi ja kajastab ühtlasi kogu riigi netovara oma bilansis. Riigi netovaradest teistele

riigiraamatupidamiskohustuslastele kuuluvat osa väljendab bilansis varade poolel kajastatud teiste

riigiraamatupidamiskohustuslaste netovara kirje.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud,

mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil

või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid

mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise

aastaaruande lisades.

Riigieelarve täitmise aruanne

Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel

printsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda

raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused

järgmised (iga riigiraamatupidamiskohustuslane selgitab tema puhul kehtivaid erinevusi):

a) riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta;

b) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste

maksumusega, s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena;

c) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus kajastatakse kuluna ja nimetatud varade müügist

saadav tulu kajastatakse tuluna, põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi

liikumisi ei kajastata;

d) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu

struktuurifondidest saadavad toetused, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest

rakendusüksuste kaudu ja mida tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata;

g) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena

(tekkepõhises aruandluses siiretena).

28

Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

2.A. Nõuded ja kohustused

Lühiajalised

nõuded

Lühiajalised

kohustused

Seisuga 31.12.2011

Riigiraamatupidamiskohustuslased

sh Maksu- ja Tolliamet 88879 89410

Tallinna Tööstushariduskeskus 1718

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud

sh Eesti Energia AS 6209

Tallinna Vesi AS 1547

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad

sh SA Archimedes 4031

Avaliku sektori üksused kokku 88879 102915

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 88879 102915

Seisuga 31.12.2012

Riigiraamatupidamiskohustuslased

sh Maksu- ja Tolliamet 4236 85997

Tallinna Tööstushariduskeskus 2224

Haridus- ja Teadusministeerium

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud

sh Eesti Energia AS 5390

Eesti Post AS

Tallinna Vesi AS 682

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad 11913

sh SA Archimedes

Avaliku sektori üksused kokku 4236 106207

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 4236 106207

2.B. Tulud ja kulud

2 011 2 012

Tegevustulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevuskulud

Riigiraamatupidamiskohustuslased 60 659 24 755 64 213 19 282

sh Haridus-ja Teadusministeerium 50 319 48 945

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

9

Põllumajandusministeerium 55

Kaitsejõudude Peastaap 9 802 5 880 13

Tallinna Tehnikaülikool 2 055 65

Eesti Rahvusraamatukogu 11

Eesti Meremuuseum 71

Eesti Vabaõhumuuseum 102

Eesti Ajaloomuuseum 32 66

Kuressaare Ametikool 1 378 64

29

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 34

Olustvere Teenindus- ja

Maamajanduskool

42

Haapsalu Kutsehariduskeskus 667

Pärnumaa Kutsehariduskeskus 45

Tallinna Tööstushariduskeskus 6 061 16 843

Eesti Noorsootöö Keskus 959

Tallinna Teeninduskool 429

Nõmme Spordikeskus 213

Tartu Ülikool 443 934

Tartu LV rahandusosakond 23 2 235 58

Tallinna Kopli Ametikool 538

Tartu Üliõpilasküla Hostel OÜ 121

Eesti Kunstiakadeemia 99

Tallinna Linnamuuseum 13

Tallinna Ülikool 14 032 640 330

Väike-Maarja Vallavalitsus 5 070

MunitsipaalasutusTallinna Spordihall 75

Jõelähtme Vallavalitsus 141

Muud avalik-õiguslikud juriidilised

isikud

0 37 331 0 36 660

sh Eesti Energia AS 29 190 32 781

Vinni Spordikeskus AS 31

Tallinna Vesi AS 7 712 3 575

Tallinnfilm AS 26 35

Eesti Post AS 372 269

Sihtasutused, mittetulundusühingud,

tütarettevõtjad

2 178 974 568 36 178 3 398

sh Eesti Infotehnoloogia SA 26 790 145 7 884 1 867

SA Vene Teater 1 330

Innove SA 2 136 620 160 8 883 35

SA Tallinna Tehnika- ja

Teaduskeskus

99

SA Ajakeskus Wittenstein 67

SA Teaduskeskus AHHAA 118

SA Archimedes 15 564 19 411

SA Kultuurileht 144

Avaliku sektori üksused kokku 2 239 633 62 654 100 391 59 340

30

Lisa 3. Maksud

Makstud

ettemaksed

Lühiajalised

kohustused

Seisuga 31.12.2011

Maksud

sotsiaalmaks 52 793 53 100

tulumaks 28 963 29 157

töötuskindlustusmaks 5 350 5 380

erisoodustuse

tulumaks

408 1 365

kogumispension 1 365 408

Maksud kokku 88 879 89 410

Seisuga 31.12.2012

Maksud

sotsiaalmaks 2 499 50 520

tulumaks 1 356 27 726

töötuskindlustusmaks 254 5 415

kogumispension 127 2 030

erisoodustuse

tulumaks

0 307

Maksud kokku 4 236 85 997

Lisa 4. Nõuded ja kohustused

31.12.2011 31.12.2012

Lühiajaline

osa

Lühiajaline

osa

Nõuded ja makstud ettemaksed

Nõuded ostjate vastu 3 082 14 929

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa 3) 88 879 4 236

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 22 135 1 452

Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku 114 097 20 617

Kohustused ja saadud ettemaksed

Võlad hankijatele 36 103 29 269

Võlad töötajatele 56 209 80 599

Maksukohustused (vt lisa 3) 89 410 85 997

Toetuste maksmise kohustused (vt lisa 8b) 1 361 3 623

Muud kohustused 1 020 1 950

Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 8) 4 753 14 804

Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide

tulud

455 455

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 189 311 216 698

31

Lisa 5. Kinnisvarainvesteeringud

2 011 2 012

Bilansiline väärtus perioodi alguses

Soetusmaksumus 17 576 17 576

Akumuleeritud kulum -4 327 -4 678

Jääkväärtus 13 248 12 898

Perioodi liikumised

Amortisatsioon ja allahindlused -351 -17 576

Perioodi liikumised kokku -351 -17 576

Bilansiline väärtus perioodi lõpus

Soetusmaksumus 17 576 0

Akumuleeritud kulum -4 678 0

Jääkväärtus 12 898 0

Sh kasutusrendile antud

kinnisvarainvesteeringud

17 576 0

2 011 2 012

Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 1 137 758

Selgitus: Kinnisvarainvesteeringuna oli kooli bilansis kajastatud korter Pikri tn 2, mis olI välja renditud

kooli töötajale. Antud objektiga kommunaalkulusid ei toimunud, koolile laekus ainult riigivara rent.

2012.aastal anti vara üle Riigi Kinnisvara AS-le.

Lisa 6. Materiaalne põhivara

Maa Hooned

ja

rajatised

Masinad

ja

seadmed

Muu

põhivara

Lõpetamata

tööd ja

ettemaksed

Kokku

Bilansiline väärtus perioodi

alguses

Soetusmaksumus 470019 5303789 775375 162342 101742 6 813 268

Akumuleeritud kulum -893469 -330355 -71677 0 -1 295 500

Jääkväärtus 470019 4410320 445020 90666 101742 5 517 767

Aruandeperioodi liikumised

Soetused ja parendused 0 0 2490 0 47155 49 645

Amortisatsioon ja allahindlused -20151 -211420 -116787 -27340 0 -375 699

Ümberklassifitseerimine

põhivara klasside vahel

0

111719 60631 -30559 -141791

0

Liikumised kokku -20151 -99701 -53666 -57899 -94636 -326 053

Bilansiline väärtus perioodi

lõpus

Soetusmaksumus 449868 5415508 697124 90225 4723 6 657 448

Akumuleeritud kulum 0 -1104889 -305769 -57459 0 -1 468 117

Jääkväärtus 449868 4310619 391355 32766 4723 5 189 331

32

Lisa 7. Kaupade ja teenuste müük

2 011 2 012

Tulud kutseõppeasutuse toodetest ja teenustest 26 964 59 347

Muu 0 4 605

Renditulud 6 640 8 488

Kommunaalmaksed 15 191 14 250

Kokku 48 794 86 691

Lisa 8. Saadud ja antud toetused

8.A Saadud toetused

Jääk perioodi alguses Arvestatud

tulu

Jääk perioodi lõpus

Nõuded Saadud

ettemaksed

Nõuded Saadud

ettemaksed

2011

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Õppehoone renoveerimine (SA

Innove)

2 133 411

Eesti Infotehnoloogia SA (Vanker

projekt)

26 785

Archimedes SA (Comenius projekt) 12 646 15 564 4 031

Täiskasvanute koolituse projekt

(HTM) 849

50 319

Saadud toetused kokku 13 495 0 2 226 079 0 4 031

2012

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Eesti Infotehnoloogia SA (Vanker

projekt)

7 884

Archimedes SA (Comenius projekt) 4 031 19 411 11 913

Täiskasvanute koolituse projekt

(HTM)

48 945

Saadud toetused kokku 0 4 031 76 240 0 11 913

8.B. Antud toetused

Jääk perioodi alguses Arvestatud

kulu

Jääk perioodi lõpus

Tasutud

ettemaksed

Kohustused Tasutud

ettemaksed

Kohustused

2011

Sotsiaaltoetused

Põhi õppetoetused 183 122

Lisa õppetoetused 9 534

Stipendiumid 644

Õpilaste

sõidusoodustused

1 577 31 905 1 361

Õpilaste koolilõuna

toetus

98 255

Sotsiaaltoetused kokku 0 1 577 323 461 0 1 361

33

Antud toetused kokku 0 1 577 323 461 0 1 361

2012

Sotsiaaltoetused

Põhi õppetoetused 158 484 882

Lisa õppetoetused 34 014 240

Õpilaste

sõidusoodustused

1 361 25 556 2 411

Õpilaste koolilõuna

toetus

106 122

90

Sotsiaaltoetused kokku 0 1 361 324 176

Antud toetused kokku 0 1 361 324 176 0 3 623

Selgitus: Antud sotsiaaltoetuste all on kool kajastanud õpilaste õppetoetusi, soodustusi sõidupiletite

kompenseerimisel ja õpilaste koolilõuna toetust.

Lisa 9. Majandamiskulud

2 011 2 012

Administreerimiskulud 37 986 34 852

Lähetuskulud 25 225 37 906

Koolituskulud 29 828 8 882

Hoone ja ruumide majandamiskulud 226 130 215 986

Sõidukite majandamiskulud 16 176 11 695

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

kulud 137 404 175 030

Inventari majandamiskulud 53 827 77 502

Töömasinate- ja seadmete kulud 2 483 115

Toiduained ja toitlustusteenused 916 442

Meditsiinikulud ja hügieenikulud 228 2 666

Teavikute ja kunstiesemete kulud 3 948 0

Õppevahendite ja koolituse kulud 94 074 30 240

Reklaamikulud 15 019 11 214

Eri- ja vormiriietus 130

Mitmesugused majanduskulud 23 199 37 651

Kokku 666 440 644 312

2 011 2 012

käibemaksu kulu 1 375 249 146 692

maamaksu kulu 7 050 11 750

muud kulud 2 187 853

Kokku 1 384 486 159 295

34

Lisa 10. Tööjõukulud

2 011 2 012

Töötajate töötasud 982 193 1 012 009

Valitavad isikud 25 644 23 400

Ajutiste lepinguliste

töötajate töötasud

66 646 52 584

Töötasukulud kokku 1 074 483 1 087 992

Erisoodustused 4 719 4 622

Sotsiaalkindlustusmaks 356 309 361 509

Töötuskindlustusmaks 14 512 2 055

Tulumaks erisoodustustelt 1 866 15 119

Tööjõukulud kokku 377 406 383 306

Keskmine töötajate arv 2 011 2 012

Töötajad 97 91

Valitavad isikud 1 1

Kokku 98 92

Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale arvestatud tasud

Asutus/asutuste grupp Ametikohad 2 011 2 012

Töötasud (sh

puhkusetasu)

Lisatasu Töötasud (sh

puhkusetasu)

Lisatasu

Tallinna Polütehnikum direktor 23 543 2 102 23 400 0

Kokku 23 543 2 102 23 400 0

Lisa 11. Põhivara amortisatsioon

2 011 2 012

Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa

5) 351 205

Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 6) 233 787 375 699

Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 7) 499 0

Kokku 234 637 375 904

35

Lisa 12. Siirded

2 011 2 012

Rahalised siirded

Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks -2 649 826 -2 480 670

Riigikassale üle antud laekumised 410 554 65 779

Üksuste vahelised siirded -517 096 -930 790

Rahalised siirded kokku -2 756 368 -3 345 681

Mitterahalised siirded teiste

riigiraamatupidamiskohustuslastega

Üle antud teistele

riigiraamatupidamiskohustuslastele 48 300

Mitterahalised siirded kokku 48 300

Siirded tulemi elimineerimiseks* 965 331 465 395

Siirded kokku -1 791 037 -2 831 986

Lisa 13. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Tulud Kulud

Esialgne eelarve (sh tulud , investeeringud ) 0 -2 518 502

Üle toodud eelmisest aastast 0 -75 377

Muudatused lisaeelarve(te) alusel 0 0

Muud eelarvete muudatused (min kk, VV

korraldus, seaduse muutmine a. lõpus)

0 0

Eelarves kavandatud toetused (valitsemisala

koond)

0 399 127

Tegelikult laekunud toetused 79 717 -123 890

Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv

tulu

0 0

Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 69 672 -69 672

Eelarves kavandatud arvestuslikud kulud

(hasartmängumaksu laekumised)

0 0

Tegelikud arvestuslikud kulud (hasartmängumaksu

laekumised)

0 0

Saadud Vabariigi Valitsuse reservfondist 0 0

E-riigikassa välised vahendid 0 0

Kokku lõplik eelarve 149 389 -2 388 314

36

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Tallinna Polütehnikumi 31.12.2012 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest,

raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase aruande õigsuse ja

tehingute seaduslikkuse kohta.

Tallinna Polütehnikumi tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.

Tallinna Polütehnikumi juht Kalle Sammal on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja heaks kiitnud.

Majandusaasta aruanne on läbi vaadatud ja heaks kiidetud Tallinna Polütehnikumi nõukogu poolt 19.

märtsil 2013. aastal (alus: Nõukogu 19.03.2013.a. koosoleku protokoll nr. 1).

Kalle Sammal …………………………….. (nimi, kuupäev)

/allkirjastatud digitaalselt/