TALLINNA PRÜGILA

  • View
    180

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

TALLINNA PRÜGILA. e. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Tutvustus. - PowerPoint PPT Presentation

Text of TALLINNA PRÜGILA

TALLINNA PRGILA

TALLINNA PRGILAe. Tallinna Jtmete TaaskasutuskeskusTutvustusTallinna prgila avati 2003 ja teenindab le 500 000 elaniku Phja- ja Lne-Eestis ning Lne- Virumaal. Omanikud Tallinna linn 35% ja Veolia 65%. Philiselt tdeldakse segaolmejtmeid. Vhesel mral vetakse vastu ja ladestatakse asbesti. Biojtmed komposteeritakse. Segaolmejtmed purustatakse ja sorteeritakse: jtmektus , mehhaanilised biolagunevad jtmed ja metall. Metall lheb taaskasutusse, jtmektust kasutatakse vastavates katlamajades vi nt. tsemenditootmises energiaallikana ja biolagunevad tahked jtmed ladestatakse ja kasutatakse metaani tootmiseks. Jtmektuse tootmine vimaldab tuntavalt vhendada ladestatavate jtmete hulka, ettevtte eesmrk on see viia tulevikus alla 20%. Tallina prgilasse on vimalik korraldada ekskursioone, tuleb vtta ainult hendust ja leppida ajas kokku. Sel viisil kisime meiegi 2012 a. aprillis asja kaemas, kuhu meie tekitatud prgi lheb ja mis sellest edasi saab. Prgila koduleht on www.jaatmekeskus.ee ja eksursiooni sinna korraldas Loodusretked O.Tekst ja pildid R.Raadik. (fotosid kopeerida ega ilma loata kasutada ei tohi!)SegaolmejdeSee on sorteerimata prgi, mille me viskame tavalisse prgikonteinerisse. Prgiauto toob selle jaama ja kallab varjualusesse maha. Vastav ekskavaator tstab prgi purustisse. Sealt edasi suundub purustatud mass trummelsorteeri. Esimesena sorteeritakse vlja peenem ja raskem- mehhaaniline biolagunev jde. Jrgmisena metall ja lpuks jmedam ja kergem jtmektus (paber, kile, plastik jne). Biolagunev jde veetakse autodega(peale kaalumist) ladestusalasse. Metall lheb taaskasutusse, jtmektus makse vastavatesse pletusjaamadesse.

LadestamineJaama krval asub ladestusala, mis hetkel 27m krge mgi, ladestamine toimub kuni 32 meetrini, siis vetakse uus ala ksile. Ala all on vettpidav savikiht, siis mitut sorti kilet ja vastavat riiet. Me all on drenaaz, kust voolab ra vedelik, mille puhastab Tallinna Vesi. Ladestuse sisse paigaldatakse torustik gaasi kogumiseks. Gaasiga toodetakse kohapeal elektrit ja sooja jaamale, lejnud gaas makse brsil.

Gaasijaam

Jtmektus

Jtmektus

BiojtmedLisaks ttleb Tallinna prgila biojtmeid. Need on kogutud vastavatesse konteineritesse ja philiselt on seal toidujtmed, lisaks Rakverest seaharjased ja Loolt linnusuled jne. Biojtmed segatakse hakkepuiduga, purustatakse ja sorteeritakse- eemaldatakse kile. Edasi algab komposteerimine. Selleks ladustatakse jde aunadesse, kuhja sisse paigaldatakse andurid- temperatuuri ja hapnikusisalduse mtmiseks. Sedasi seisab jde aunas kolm ndalat ja oluline on, et temperatuur korra tuseb 70 kraadini. (hvitamaks haigusi- pisikuid ja umbrohuseemneid), Peale seda tstetakse aunad ringi sel viisil, et massi rmine osa saaks uues aunas keskele ja vastupidi. Ja veelkord kolm ndalat valmimist. Valmis kompost ladustatakse ja makse soovijatele. Kahjuks puudub Eestis hetkel komposti standard. Hetkel on ka soovijaid vhem, kui seda toodetakse. Biojtmed

Biojtme aunad

Valmis kompost

Kajakad ja peletidPrgimel tiirutas meeletul hulgal kajakaid, Tallinna Lennujaama ornitoloogid loendasid neid ca 3000- 4000Ei ole aidanud ka linnupeletajad, mida kik seinad ja postid tis olid pandud ja mis kole-koledat hlt tegid. Linnud harjuvad lihtsalt nendega.

kommentaariksJaamas on ca 26 ttajat, ksitsit praktiliselt puudub. Tpeva lpus sisenetakse garderoobi, kus vetakse seljast triided ja selleks, et puhaste- koduste riiete juurde pseda, peab lbi minema dushiruumist vi saunast. Samuti on eraldi platsid autode pesuks. Kogu prgittlus tundus igati kaasaegne ja tasemel, aga nendest kajakatest ja teatavast haisust ikka lahti ei saada. Imestama pani, et jaamas on 26 ttajat, nendest kontoris 2/3. Ehk ca 9 inimest tegeleb kohapeal poole miljoni elaniku prgiga. Tehnika polnud ttlemiseks teab mis keeruline aga tulemus oli pris hea. Prgi on kuum kaup, selle kttesaamiseks on kva konkurents. Firma eesmrk on vimalikult vhe ladestada, ehk suurema osa prgist saata uuesti kitlusse. Sellega makstakse ka vhem saastemaksu. Konkurents ja uute tehnoloogiate kasutuselevtt muudab odavamaks inimestele prgiveo. See ehk omakorda paneb inimesi rohkem enda jrel koristama ja mitte metsa alla poetama.

Kahjuks ei ole jaamas toodetud kompostile suurt nudmist. Puuduvad Eestis suured majandid, kellega koostd teha. Samuti puudub riigil standard, milline peaks olema kompost, mida ja palju sisaldama. Praeguste proovide jrgi sisaldab jaamas toodetud kompost liialt nitraate ja vvlit. Komposti kasulikkust ja vimalusi selle kasutamiseks pole uuritud. (kes seda tegema peaks?)

Raimond