Tallinna terviseprofiil

Merike Martinson

Tallinna Linnavalitsus

9. juuni 2010

Terviseprofiil

Terviseprofiil on abivahend inimese tervise hoidmisel ja arendamisel, mis aitab:

– kaardistada ja hinnata inimeste terviseseisundit

– kaardistada tervisemõjureid ning hinnata keskkonna (nii füüsilise kui sotsiaalse) mõju tervisele

– planeerida tervise parandamisele suunatud tegevusi

– ressursse tõhusamalt kasutada

Miks me vajame Tallinna terviseprofiili?

Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015 alusel on vajalik regulaarselt kaardistada tallinlaste tervisenäitajaid ja neid mõjutavaid tegureid saamaks ülevaadet muutustest, aitamaks hinnata ning analüüsida arengukava eesmärkide täitmist.

Terviseprofiilis antakse ülevaade:• Tallinna rahvastiku demograafilistest andmetest;• linnaelanike sündivuse, suremuse ja haigestumise

andmetest;• laste ja noorukite tervise näitajatest;• sotsiaalsetest, keskkondlikest, käitumuslikest jm

peamistest tervisemõjuritest.

Terviseprofiili koostamise metoodikaOmavalitsuste terviseprofiilide koostamise protsess

Eestis on seotud Euroopa Struktuurfondi poolt toetatud kogukondade arengu programmiga, mille eesmärgiks on elanike tervisenäitajate kaardistus ja sekkumiskava väljatöötamine.

Tallinna terviseprofiil on koostatud linna ametite ja teiste organisatsioonide ühistööna olemasolevate andmete alusel paljudest andmebaasidest ja uuringutest ning kasutades sekundaarseid andmeid erinevatestametitest ja mitmetelt organisatsioonidelt.

Terviseprofiili koostamise algatamine• Tallinna Tervisekoalitsiooni 3. veebruari 2010 koosolekul

toetati otsust algatada Tallinna terviseprofiili koostamist;

• Moodustati profiili koostamise juhtrühm ja töögrupp, mille koosseisu kuulusid erinevate ametite/valdkondade esindajad;

• Kolm juhtrühma liiget osalesid Tervise Arengu Instituudi poolt korraldavatel tervise profiili koostamise koolitustel;

• Töögrupi liikmed kaardistasid ja analüüsisid oma valdkonna indikaatoreid, nende suundumisi ja võrdlesid neid vastavalt Eesti keskmiste näitajatega;

• Lähtudes indikaatorite analüüsist, selgitati välja probleemid ja määratleti olulisemad sekkumisvajadused ning vajalikud

tegevused.

Terviseprofiili koostamise töörühmMerike MartinsonVahur KeldrimaEne TombergUku TorjusInna TurKadri HuntAare Raudsepp Peeter KuulpakPriit IlverIlona-Evelyn RannalaPeep PobbulMaie ZernaskKirsika Lääts Kristel TammViljo RannalaUrmas SadamAnu Kasmel

Tallinna Linnavalitsus, abilinnapeaTallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, juhatajaTallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, osakonna juhatajaTallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, osakonna juhatajaTallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, peaspetsialistTallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, vanemspetsialistTallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, peaspetsialistTallinna Linnakantselei linnauuringute osakond, statistikTallinna Spordi- ja Noorsooamet, osakonna juhatajaTallinna Spordi- ja Noorsooamet, osakonna juhatajaTallinna Keskkonnaamet, osakonna juhatajaTallinna Keskkonnaamet, peaspetsialistTallinna Transpordiamet, peaspetsialist Kristiine Linnosavalitsus, tervisedenduse peaspetsialistTallinna Kommunaalamet, peaspetsialistTallinna Haridusamet, vanemspetsialistMaailma Tervisedenduse Assotsiatsioon, juhatuse liige

☺ Positiivsed muutused

-5,00

-4,00

-3,00

-2,00

-1,00

0,00

1,00

2,00

3,00

2000 2002 2004 2006 2008

Tallinn

Eesti

Statistikaamet

Iibe kordaja 1000 elaniku kohta Tallinnas ja Eestis

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

14,0

16,0

Sündim

use ü

ldkord

aja

Tallinn 9,2 8,9 11,6 13,2 13,6

Eesti 9,5 9,6 10,4 11,1 12,0

2000 2002 2004 2006 2008

Statistikaamet

Sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta Tallinnas 2000-2008

1 850,00

1 900,00

1 950,00

2 000,00

2 050,00

2 100,00

2 150,00

2 200,00

Mehed ja naised kokku Mehed ja naised kokku Mehed ja naised kokku

2002-2003 2004-2005 2006-2007Statistikaamet

Tallinna standarditud suremuskordaja 100

000 elaniku kohta

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2004 2005 2006 2007 2008 2009

Liiklusõnnetused Hukkunud Vigasaanud

Statistikaamet

Inimkannatanutega liiklusõnnetused Harjumaal, juhtude arv

☺ Positiivsed muutused (2)☺ Vähenenud on välispõhjustest tingitud vigastuste

esinemissagedus täiskasvanutel ning suremus vigastustesse on jätkuvalt languses;

☺ Tõusnud on subjektiivne tervise enesehinnang linnaelanike seas;

☺ Tallinna elanike toitumisharjumused on muutunud tervislikumaks: kasvanud värske puu-ja juurvilja igapäevane tarbimine;

☺ Suitsetamise levimuses on trend alanemisele ja märgatavalt on vähenenud suitsetamine ühiskondlikes ruumides ja töökohtades;

☺ Kasvanud on tervisespordiga tegelevate elanike osakaal.

☺ Positiivsed muutused (3)

☺ Imikusuremus on viimase kümne aasta jooksul langenud;

☺ Vähenenud on teismeliste sünnitajate arv.

0

200

400

600

800

1 000

2007 2008 2009Harjumaa Tallinn Maapiirkond

Tallinna Haridusamet

Noorte kuritegude dünaamika 2007-2009, juhtude arv

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

1996 2003 2007Poeglapsed Tütarlapsed

Tallinna 9. k lassi kooliõpilaste tervise ja käitumise uuring, Tallinn, 2008

Igapäevaste suitsetajate osakaal Tallinna 9.kl. õpilaste seas, %

3 3 3 3 3 34 4 4 4 4 4

14 17 20 23

3539

45 42 39 36

2420

0

10

20

30

40

50

60

70

2004 2005 2006 2007 2008 2009

Remontimata

Remonditud

Suletavad

Rahuldavasolukorras

Tallinna Haridusamet

Koolide renoveerimine 2004-2009, koolide arv

☺ Positiivsed muutused (4)☺ Tallinnas on suhtelise vaesuse määr oluliselt väiksem kui Eesti

keskmine;

☺ Süvenenud toimetuleku probleemidega isikutele tagab linn ajutise peavarju ja eluaseme koos lisanduvate sotsiaalteenustega;

☺ Linn pakub toitlustusteenust, osutab vältimatut sotsiaalabi ja rehabilitatsiooni teenuseid sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele ja vanglast vabanenud isikutele ning pakub õigusnõustamist;

☺ Riskirühmadele osutatakse tasuta psühholoogilist kriisiabi;

☺ Puuetega inimestele osutab linn mitmeid teenuseid, mille kvaliteet on aasta-aastalt paranenud; ☺ Eakatele osutatakse koduteenuseid, üldhooldekodu teenuseid

ning muid eaka inimese perekonda toetavaid teenuseid.

☺ Positiivsed muutused (5)☺ Ehitatud on uusi kergliiklusteid ja laste

mänguväljakuid; ☺ Edukalt on käivitatud projektid: „Hoovid

korda“, „Lillefestival“, „Fassaadid korda“ ja „Põhjala valguspärl“;☺ Tänavavalgustuse ja ülekäiguradade

valgustuse süsteemne arendamine; ☺ Avalikes randades on laiendatud rannavalve

teenuseid, pöörates erilist tähelepanu laste turvalisusele;☺ Kriisireguleerimise ja hädaolukorra

lahendamise plaane kaasajastatakse pidevalt; ☺ Linna raviasutustes on tagatud kõrgkvaliteetne

eriarstiabi ja vajalike uuringute teostamise võimalus; ☺ Lahendatud on ravikindlustuseta isikute

esmatasandi ja statsionaarse ravi kättesaadavus.0

10

20

30

40

50

60

70

80

2005 2006 2007 2008 2009

Tervise Arengu Instituut

Tervist edendavate töökohtade arv Tallinnas

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

2000 2002 2004 2006 2008

Tallinn EestiStatistikaamet

Keskmine brutopalk, kroonid

☺ Positiivsed muutused (6)☺ Alates 2007. aastast on kõikides Tallinna koolides loodud

tervisenõukogud tervisealase tegevuse juhtimiseks ja koordineerimiseks.

☺ 2008. aastast alustasid Tallinna linnaosade valitsustes tööd tervisedenduse spetsialistid, kes on koostöös tervishoiu- ja haridusasutuste, noortekeskuste, linnaosade valitsuste ja mittetulundus-organisatsioonidega loonud tervisedendusega tegeleva infrastruktuuri paikkonnas.

☺ Reaktsioonina majanduskriisile on linnavalitsus rakendanud „Tallinna linna abipaketi linnaelanikule ja ettevõtjale”. Abipakett keskendub kuuele olulisele valdkonnale: tööpuuduse leevendamisele, toetustele ja sotsiaalabile, raskustesse sattunud inimeste nõustamisele, soojusenergia kulude vähendamisele, ettevõtluse toetamisele ja tarbijate kaitsele, et säilitada elanike hõivatust ja luua uusi töökohti.

Probleemvaldkonnad Suured on erinevused meeste ja naiste

keskmises elueas, kuna mehed surevad olulisemalt nooremas eas kui naised;

HIV/AIDSi ja teiste ohtlike nakkushaiguste esinemissagedus on endiselt kõrge;

Alkoholimürgitustest tingitud surmade arv Tallinnas on küll vähenenud, kuid siiski murettekitavalt kõrge;

Viimasel aastakümnel ilmnevad järjest suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete rühmade vahel;

Suurenenud on suitsetavate rasedate osakaal.

4,914,67

4,10

5,60

1,98 2,03 1,95

2,70

1,24 1,19 1,05 0,89

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

6,00

2002 2004 2006 2008

Suremuskordajavereringeelunditehaigustesse

Suremuskordajapahaloomulistessekasvajatesse

Suremuskordajavälispõhjustesse

Statistikaamet

Suremus SVH, pahaloomulistesse kasvajatesse ja vigastustesse Tallinna 1000 elaniku

kohta. Keskmine eeldatav eluiga Euroopariikides

EestiEuroopa ELESS

Keskmine oodatav eluiga EL

liikmesriikides

Probleemvaldkonnad (2) Laste ja noorukite suremus

välispõhjustest tingitud vigastuste tõttu on kõrge;

Laste immuniseerimise määr Tallinnas on Eesti madalaim;

Lapsed ja noorukid alustavad varasemalt sõltuvusainete tarvitamist;

Riskikäitumine, eeskätt tööealiste meeste hulgas, pole märkimisväärselt muutunud;

Alkoholitarvitamine kasvab püsivalt, eriti noorte naiste hulgas;

Narkootikume proovinuid/tarvitanuid on Tallinna meeste hulgas rohkem, kui Eestis tervikuna.

Ülekaalulisuse esinemissageduse

trendid Tallinna õpilaste seas, %.

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

1996 2003 2007

Poeglapsed Tütarlapsed

Tallinna 9. klassi kooliõpilaste tervise ja käitumise uuring, Tallinn, 2008

Purjusoleku sageduse trendid Tallinna kooliõpilaste seas, %

Probleemvaldkonnad (3) Heitunute määr Tallinnas, nagu ka kogu

Eestis, on viimastel aastatel kiirelt kasvanud ja vaesus süvenenud;

Alates 2008. aastast on järsult tõusnud toimetuleku- ja sotsiaaltoetust vajavate inimeste arv;

Vähene on linnaelanike osalemine võrgustikes ja ühiskondlikes organisatsioonides. Oma rolli kodukandi paikkondlike ja terviseprobleemidega tegelemiseks hindavad tallinlased madalaks.

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

2004 2005 2006 2007 2008 2009Sotsiaalministeerium

Tallinna puuetega inimeste osakaal

Tallinna rahvastikus, %

0,0

4,0

8,0

12,0

16,0

20,0

2004 2005 2006 2007 2008 2009

Mehed NaisedStatistikaamet

15-74-aastaste töötuse määr, Tallinn (%)

Probleemvaldkonnad (4) Uimastite, sh alkoholi kättesaadavus on Tallinnas

lihtne; Alkoholi müügikohtade kõrge arvukus ja alkoholi madal

hind soodustavad kättesadavust; Õhu saastatus Tallinna linnas on aastate jooksul

suurenenud - probleemiks on peente osakeste kõrgenenud sisaldus suurematel liiklussõlmedel;

Paljude linnaosade tänavatel on kõrgenenud müratase, eriti raudtee ja magistraalteede läheduses;

Pidevalt kasvab mootorsõidukite arv; Nakkusohtlike jäätmete käitlemise süsteem vajab

kaasajastamist.

Probleemvaldkonnad (4) Kehtiv seadusandlus ei võimalda rakendada perearste tööle puhkepäevadel

ja riiklikel pühadel, mis suurendab nii kiirabibrigaadide kui ka haiglate vastuvõtuosakondade töökoormust;

Eraldised Eesti Haigekassast ja linna eelarvelistest vahenditest ei kata kõiki koduõendus-hooldusteenuse vajajaid, arvestades elanikkonna vananemist ja haigestumisnäitajate halvenemist ning teenuste vajajate arvu tõusu;

Riiklikult on lahendamata ravikindlustamata isikutele esmatasandi ja statsionaarse abi kättesaadavuse küsimused;

Euroopa üks kõrgemaid omaosaluse määrasid retseptiravimite eest tasumisel muudab need ravimid kättesaamatuks väiksema sissetulekuga inimestele;

Koolitervishoiu teenuste osutamise reguleerivad õigusaktid on vastuolulised. Riiklikult kavandatav üleminek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ainult õdede poolt välistab koolikeskkonna tervikliku hindamise ja kiire arstiabi saamise võimaluse õpilase haigestumise korral koolis;

Riiklikult on lahendamata hooldekodu elanike teenindamise ja finantseerimise alused.

Peamised tegevussuunad aastani 2015 Peamised tegevusvaldkonnad, eesmärgid, valdkondade

alaeesmärgid ja meetmed on kavandatud Tallinna Rahvastiku Tervise Arengukavas 2008-2015, kinnitatud Tallinna Volikogu määrusega 17. aprillil 2008 nr 66.

Arengukava on juhtdokument Tallinna linna ja linnaosade juhtidele ning kõigile nendele asjaomastele isikutele, gruppidele ja organisatsioonidele, kellede tegevus mõjutab tallinlaste tervist ja heaolu.

Olulisemad sekkumisvajadused Toetada igakülgselt väikelaste varajast arengut;

Saavutada linnaosade, asumite, paikkondade ja organisatsioonide tasanditel linnaelanike, eriti sotsiaalselt tundlike gruppide kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse;

Parandada inimeste elu-, töö- ja rekreatsioonikeskkonda;

Teha kergemaks linnaelanike, eriti sotsiaalselt tundlike gruppide, tervist toetavad valikud;

Parandada sotsiaalselt tundlike gruppide terviseteenuste kättesaadavust;

Tagada maakasutuse planeerimisega linnaelanike igapäevaste eluliste vajaduste kättesaadavus (sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu, liikumisvajaduste ja -viiside tagamine jne).