Maalehe nõuandelisa Nr 20 19. mai 2011

SOOJUSPUMBAD:Milline on parim?Lk 311–313

SISEKLIIMA:Mõtle mugavustundeleLk 317–318

VIIMISTLE SEINU:Vali õiged tootedLk 320–322

www.isover.ee

KL 33

SOOJUSTUSE KÕRGEIM KLASS

Uus ISOVER KL 33 on mineraalvilladest soojapidavaim. KL 33 isolatsioonivõime on üle 10% parem siiani kasutusel olevatest soojustusmaterjalidest. Ehitades uue ISOVER KL 33-ga säästad küttekuludelt kogu hoone eluea jooksul ning lisaks sellele säästad ka loodust!

soojapidavaimenergiasäästlikturvalinekeskkonnasõbralikkergesti käsiteldav

306 Ehitus & Remont

Inimesed on rõõmsad, kui neil pole vaja muret tunda oma maja katuse pärast. Siis saavad nad keskenduda asjadele, mis on neile palju olulisemad. Ja meie usume, et nii peabki olema.

Kerge osta, kerge paigaldada, kerge omada – Ruukki teraskatused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba.

Samal ajal kui Ruukki professionaalidpaigaldavad sinu võidetud katust, veedadsina nädalalõpu Ritzi hotellis Pariisis.Osale veebilehel www.ruukki.ee/kodu

Võida elu lihtsaim katuse renoveerimine!

Nii vähe vaeva katusegaTunne elust rõõmu Ruukki teraskatuse all

Narva mnt 11e, 10151 Tallinn, www.maaleht.eeToimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Kujundus Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene LeivakVäl jaand ja AS Maaleht / Trükk AS KroonpressLehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011Ilmub koos Maalehega

Kui sind pole siin...

Täna tahan rääkida messidest. Ikka selles stiilis, et kus vanasti... Jah, vanasti olid suurematel ehitusmes-

sidel väljas kõik juhtivad ehitusfirmad. Oli tore uurida, mis sel aastal uudist – igal firmal eraldi ja ehitusvallas üldse. Kui endal ostusoovi polnud, helistasid õhtul tuttavale, et kuule, hea messipak-kumine saadaval... Huvitav oli.

Viimasel ajal olen üha enam kuulnud üleolevaid lausumisi, et meid teatakse niigi, ei hakka messiboksi peale raha ku-lutama. Aga ei ole nii! Minusuguse sü-damesse rajab kindla peale tee kahtlu-seuss, kas see firma mitte pankroti poo-le liigu. Ja kindlasti pole ma ainuke us-sitaja.

Muidugi otsin messilt ka midagi eri-list ja huvitavat. Tänavuselt aiandus- ja sisustusmessilt leidsin uue ja vahva tegi-ja – Veranda Club! Te võite ju öelda, et üks väliköök ei pea olema nii ilus ja mo-biilne; et kartuleid võib koorida ka sõst-rapõõsa all; et lõke on ehedam kui kau-nilt kujundatud pliidiplaat jne. Aga ei – kes tahab head äri ajada, pidagu mee-les, et ostuotsuseid teevad naised! Kel-lel paraku on natuke arenenum ilumeel ja mugavussoov kui meestel. Samuti ko-gemus, et “ah, ma teen iga kell samasu-guse!” on sama tühi lubadus kui mis ta-hes valimisloosung.

Teisalt tundub messidel, et eksponen-did usuvad kogu Eestimaa elanikkonda elavat villas või vähemalt aiaga majake-ses. Jalutage natuke meie nn magala-rajoonides, koputage mõnele uksele ja mõõtke ära nende rõdud! Ja käivitage siis tõeline tarvilike rõduvidinate töös-tus! Alates rõdupõrandate ja siseseinte

moodulitest kuni kõik-sugu sisustuselemen-tideni. Ja juba mõne

aasta pärast võin kõigile rääkida, kuidas teenisi-te oma esimese euromiljoni. Või hoian saladust?

KAJA PRÜGI

moodulitest kuni kõik-sugu sisustuselemen-tideni. Ja juba mõne

aasta pärast võin kõigile rääkida, kuidas teenisi-te oma esimese euromiljoni. Või

Võib tõesti juhtuda, et püsiühenduse loomiseks mandri ja Muhu saare vahel kulub veel mitu aastakümmet.

See teema tõusis Eestis aktuaalseks tegelikult juba 1936. aastal, kuid pole konkreetset lahendust leidnud siiamaani. Silla ehitamise võimalus-te uurimiseks on moodustatud ko-misjone, konsulteeritud paljude vä-lisriikide spetsialistidega.

Juba enne sajandivahetust val-mis Tallinna Tehnikaülikooli profes-sori, Eesti tunnustatuima sillaspet-sialisti Valdek Kulbachi juhendami-sel silla üldskeem ning selle kesk-se osa, rippsilla katsetamiseks so-biv makett. Nüüdseks on emeriit-professor jõudnud seisukohale, et parim variant keskse sillaosa jaoks on kombineeritud ripp-vantsild (nn hübriidsild).

Silla valmimist on lubatud küll 2012., küll 2014. aastaks. Kuni 2007. aastal kuulutas tolleaegne majandusministeeriumi kantsler, et lähema kümne aasta jooksul püsi-ühendust ei tule.

Kuid millisena näeb Valdek Kul-bach mandri ja Muhumaa püsiühen-duse loomise võimalusi praegu?

Nüüdsed sillamõtted“Minu seisukoht pole kahjuks või õnneks muutunud. Kuid kõige pare-mini iseloomustab selle sillaga seo-tud olukorda järgmine seik.

Viimati käisin Saaremaal sillatee-malisel kokkusaamisel 2005. aastal.

Esimest korda tulid sinna Taani sil-laehitusspetsialistid, kes on oma üleväinasildadega kuulsad kogu maailmas. Varem neid meie vaate-väljas millegipärast pole olnud.

Taanlased pole siiski ainukesed, kes suudavad võimsaid sildu ehita-da. Mul on olnud kontakte Ukrai-na suuremate ehitus- ja projektee-rimisfirmadega, keda ei tohiks pak-kumistest kõrvale jätta, kui see sild peaks kunagi ehitamisele tulema.

Arutelu oli tõsine. Lõppsõnas tegi toonane majandusminister umbes järgmise kokkuvõtte: “Nei-le, kes silda tahavad, ütlen, et jälle on astutud samm edasi silla ehita-mise suunas. Aga need, kes silda ei taha, võivad kindlad olla, et ega see niipea ei tule.”

Ma saan asjast väga hästi aru. Sild, kui lausa ei kaota, siis ka-handab praamiomanike sissetule-ku äärmiselt väikeseks. Muide, mu hea kolleeg Ilmar Pihlak, praegune emeriitprofessor, kes tegeles liik-lusküsimustega, uuris, kuidas ela-nikkond silla ehitamisse suhtub. Üle 70% saarlastest pidas seda va-jalikuks, umbes sama ülekaalu-ga olid vastu tallinlased, kellel on Saaremaal suvilad. Eks nad kar-davad oma suvekodus suurt rahu kaotada.

Kahjuks pole kuigi palju noori aktiivseid insenere ja teadlasi, kes Saaremaa sillaga edasi läheksid. Oleks vaja veel uurida silla dünaa-mikat. Sellega on küll alustatud ja mingeid materjale leidub, kuid töö pole lõpule viidud.

Järg lk 308

Ehitus & Remont 307

Muhu silda oodates

Püsiühenduse kesksilla mudel katsetamisel.

VALDEK KULBACHI ARHIIV

Ehitus & Remont308

Algus lk 307

Noored teadlased peaksid taotlema selle uurimistöö jätkamiseks teadus-fondi grandi. Ilma rahata pole võima-lik tõsiselt tegutseda. Hea tahtmine või fanatism on uurimistööde eelduseks, kuid kulud tuleb ka katta. Mina otsus-tasin anda sillaehituse teema üle noo-rematele 2009. aastal.”

Silla asemel hoopis tunnel?“Keskkonnakaitsjad lähevad mõne koha pealt liiale,” usub Valdek Kul-bach. “Näiteks on sillavastasesse kam-paaniasse lülitatud lindude elu ja ter-vist ohustav faktor. Maailma koge-mused näitavad, et kui kõrgete silda-de kaablid on valgustatud, ei ohusta need lindusid mingil määral. Kui pole,

siis läbi lennanud lindudest piirdub hukkunute arv ühe-kahe protsendi-ga. Muudel põhjustel kannatavad nad hoopis hullemini.

Veel on räägitud, et hüljestele pi-davat olema ohtlik nii silla ehitamise aeg kui ka hiljem silla sambad. Olen kindel, et need loomad leiavad edale teisi väljapääse. Ega meri kuskile kao. Tervet maailma ei saa niikuinii klaas-kappi suruda. Viimasel ajal ongi seo-ses sillaga pööratud kõige suuremat tähelepanu keskkonnatingimustele. Selle taha on sillavastastel kindlasti ka kerge pugeda.”

Emeriitprofessor usub, et võistlus-võimeline tunnel on kõigele lisaks pal-ju kallim kui sild. “Alguses pakutigi nii-suguseid variante, mis ei täitnud va-jalikke liiklustingimusi. Pakkujad olid Norra firmad, kes tunneleid ehitasid ja

nad püüdsid oma huvides hindasid alla suruda, minu arvates pettusega.

Peame arvestama, et mingil põhju-sel peatuma sunnitud sõidukid hakka-vad liiklust takistama. Et seda ei juh-tuks, tuleb rajada seisurada. Sillal on see ette nähtud, tunnelipakkumistes polnud.

Maailmas on teada palju kohu-tavaid tunneliõnnetusi. Saaremaa-le veetakse vedelkütuseid autodega, mis tunnelis on ohtlik. Ohtude vähen-damiseks tuleb teha suuri investeerin-guid. Lisaks on tunnel võimsate venti-latsioonisüsteemide tõttu ekspluatat-sioonis küllalt kulukas. Tunnel räägib enda kasuks vaid lindude ja hüljeste seisukohast, kuid kas see saab määra-vaks, ei oska öelda.”

IVO PILVE

VALDEK KULBACHI ARHIIV

Saaremaa püsiühenduse võimalik üldskeem.

Võimaliku silla digitaalkujutis.

Ehitus & Remont 309

Eesti kinnisvaraturule on jõudnud maade ja majade hooaeg. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügite-hingute arv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusnud 3% ning ko-guväärtus kasvanud 52%.

Võrreldes 2010. aasta viimase kvar-taliga, on kinnisvaratehingute arv lan-genud 29%. See on paljuski seletatav sesoonsusega. Ajalugu on näidanud, et I kvartalis on vähem tehinguid. Teine põhjus on eelmises kvartalis toimunud tehinguaktiivsuse tõus tänu euro-ootu-sele. Samuti kardeti kinnisvarahindade tõusu, mis siiski kohe ei käivitunud.

Maade ja majade kinnisvaraturg on hooajaline, kevaditi kasvab huvi ja ak-tiivsus kruntide, suvilate ja maamajade vastu. Pärast jaanipäeva, kui on ilusad ilmad, turg rahuneb, kuna paljud puh-kavad. Suve teiseks pooleks on taastu-nud tavaline ostu-müügi rütm. Talve saabudes väheneb huvi kruntide, suvi-late ja maamajade vastu suuresti: ras-ke on osta krunti, mis paksu lume all.

Harjumaa Tänavu kevadel on lisaks maade ja majade turule muutunud aktiivse-maks ka suvilaturg. Endiselt otsitakse head kinnisvara soodsa hinnaga.

Kevad on aktiviseerinud elamu-kruntide turu. Paraku pärsib endiselt

tehinguid krediidiasutuste konser-vatiivne laenupoliitika, mille koha-selt ainult krundi tagatisel krundi ost-miseks ja maja ehituseks laenu eriti ei anta.

Järg lk 310

Müügil maad ja majadUUs Maa

Maja Harjumaal Saue vallas.

310 Ehitus & Remont

Algus lk 309

Olenevalt asukohast võib Nõmmel saada keskmise suurusega krundi hin-naga 51–96 € ruutmeeter, Kakumäel ja Haaberstis vahemikus 64–128 €/m².

Mähel on kruntide hinnad 38– 58 €/m², mujal Pirital veidi kallim: 64–128 €. Viimsis maksavad krundid 32–48 €/m² ja mereäärsete kruntide hinnatase jääb Pirita kruntidega sa-masse suurusjärku.

ViljandiVanemate eramute hinnatase on keskmiselt 50 000 €, uuematel 112 000 €. Keskmine müügiperiood on 6–12 kuud. Pakkumiste arv püsib sta-biilsena, enim pakutakse vanemat tüü-pi eramuid, pakkumishinnad on sar-nastel objektidel samas hinnaklassis.

Kõige rohkem otsitakse optimaalse suurusega (ca 130 m²) sobivas hinna-klassis (50 000–70 000 €) ja heas kor-ras elamuid. Ostuaktiivsus näitab kvar-tali lõikes kerget tõusutrendi, kuid nii väiksel turul saame rääkida siiski vaid 4–6 müügitehingust kuus. Klientide tunnetus turuhindade suhtes on rea-listlik. 2011. a II kvartaliks prognoosi-takse mõõdukat tehingute arvu tõusu. Hinnataseme suuremat muutust ei ole tulemas.

Tehingute arv kasvab prognoosita-valt kiiremini kui keskmine m² hind: tehingute arvu kasv ca 20%, hinna-tõus ca 10%.

PärnuEramuturul otsitakse kõige rohkem majakarpe hinnaklassis kuni 20 000 €. Hinnatase vanematel eramutel Pär-nu linnas on alates 40 000 € ning uue-matel alates 100 000 €. Ridaelamud ja paarismajad on enam-vähem ühes hin-naklassis: uuemad alates 80 000 € ja vanemad 39 000 €. Müügiperiood on 6 kuud kuni 1 aasta. Elamumaa pak-

kumishinnad on maakonnas alates 4 €/m² ja Pärnu linnas alates 20 €/m² (hinnas kommunikatsioonid ning elekter).

SaaremaaEramute turul otsitakse normaalses korras, suure krundiga maju Kuressaa-re aedlinnas hinnaga kuni 95 000 €. Eramute, ridaelamute ja paarisma-jade hinnatase on vahemikus 380– 480 €/m². Elamumaade hinnatase on vahemikus 10–15 €/m² ning keskmi-ne müügiperiood 6–8 kuud, kuid sood-sam hind tagab ka kiire tehingu.

RakvereElamute pakkumine on viimasel ajal olnud stabiilne (pakkumiste arv sar-nane 2010. a IV kvartaliga, ca 55 ela-mute pakkumist). Müügis on rohkem vanemaid elamuid. Elamute pakkumi-ne ületab jätkuvalt nõudlust.

Rohkem otsitakse heas või rahulda-vas seisukorras, hinnaklassis 30 000–60 000 € kuni 120 m² suuruseid ela-muid. Vanemate elamute tehinguhin-nad jäid I kvartalis Rakveres vahemik-ku 31 956 kuni 55 000 €, uute elamu-tega Rakveres I kvartalis tehinguid ei tehtud. Haljala vallas tehti kaks tehin-gut uute/rekonstrueeritud elamutega, hinnad vastavalt 57 520 ja 83 085 €.

JõhviVanemate eramute hinnad jäävad va-hemikku 30 000–40 000 € ning uuema-te majade hinnad 80 000–100 000 €. Maamajad on keskmiselt 30–40% oda-vamad.

TartuEramute turul otsitakse kõige rohkem maju hinnaga kuni 127 823 €. Vanema-te eramute, ridaelamute ja paarismaja-de hinnad jäävad vahemikku 63 012– 95 867 €, uuemate majade hinnad 21 432–185 344 €. Elamumaa hinna-tase on linna ääres 12 782 € ning Tartu linnas 63 012 € (võttes aluseks, et kesk-mine krunt linnas on ca 1000–1200 m² ja linnast väljas ca 1500 m²).

HaapsaluAasta alguses pole müügiks uusi era-muid kerkinud, kuid müügipakkumi-sed on vähenenud umbes 20 võrra. Majade hinnad on keskmiselt 50 000– 200 000 €, madalama hinna eest saab majakarbi ja kõrgema hinna eest suu-re üldpinnaga, kuid mitte uue eramu. Kuna paljud eramud on olnud juba aastaid müügis, siis 2011. aastal on müüdud need, mille hinda on lange-tatud.

Maja müües peab arvestama vä-hemalt neljakuulise müügiperioodi-ga. Ostjad otsivad võimalikult oda-vaid maju ja otsituimad on alla 50 000 euro maksvad eramud. Linnas ei os-teta elamumaid, kuna neid on pakku-da vähe ja hinnad kallid. Kevade saa-budes on huvi majade ostmise vastu suurenenud.

ANDRUS SOONSEIN

Uus Maa Kinnisvarabüroo

maade ja majade osakonnajuht

Majade hinnad Tallinna linnaosades ja ViimsisPiirkond ja majatüüp HindViimsi ja Pirita vanemate suvilarajoonide eramud alates 115 000–160 000 €Viimsi ja Pirita uus maja 160 000–260 000 €Haabersti linnaosa vanem eramu 105 000–160 000 €Haabersti linnaosa uusehitis alates 150 000 €Kristiine ja Nõmme linnaosa renoveerimata vana maja 115 000–150 000 €Kristiine ja Nõmme kõrghaljastusega krundil asuv vanem kivimaja 140 000–160 000 €Kristiine ja Nõmme linnaosa renoveeritud maja 192 000–225 000 €Kristiine ja Nõmme uued funkstiilis majad alates 288 000 €

K INNIS VAR AT URG

UUs Maa

Kinnistu Saaremaal Sõrve sääres.

Ehitus & Remont 311

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

aastat kogemust

Sanitaar- ja keskkonnatehnika

Tööriistad ja ehitusseadmed

Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

www.feb.eee-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 /

Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17

PÄRNU: Lina 22

Hansgrohe duššidHansgrohe pakub väga laias valikus dušše alates lihtsast käsiduššist kuni mitmefunktsioonaalsete duššisüsteemideni. Hansgrohe EcoSmart duššide perekond on väga lai ja pakub lahenduse igale maitsele. Hansgrohe duššid on varustatud katlakivi vastase QuickClean tehnoloogiaga.

Juubeliaasta puhul pakume mais kõiki

Hansgrohe tooteid vähemalt soodsamalt.

Termostaatsegisti Ecostat S

Üladušš Croma 160 mm

Käsidušš Croma 100 mm

QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia

Auhinnatud IF disaini auhinnaga

Valmistatud Saksamaal

omadused

tavahind 461.-€ 323.-

Veesäästlik käsidušš 6 l/min EcoSmart tehnoloogia Vee ja õhu segamine käsiduššis QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia Auhinnatud Focus Green auhinnaga Valmistatud Saksamaal

omadused

Vee tarbimine 5 l/min sõltumata vee survest EcoSmart tehnoloogia Bideekäsidušš koos 1,6m voolikuga QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia Valmistatud Saksamaal

omadused

tavahind 87.-€ 65.-

tavahind 16.40€ 12.30

Hansgrohe duššidHansgrohe pakub väga laias valikus dušše alates lihtsast käsiduššist kuni mitmefunktsioonaalsete duššisüsteemideni. Hansgrohe EcoSmart duššide perekond on väga lai ja pakub lahenduse igale maitsele. Hansgrohe duššid on varustatud katlakivi vastase QuickClean tehnoloogiaga.

Termostaatsegisti Ecostat S

Üladušš Croma 160 mm

Käsidušš Croma 100 mm

QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia

Auhinnatud IF disaini auhinnaga

Valmistatud Saksamaal

omadused

Crometta 85 Green käsidušš

-30%

-25%

Geniaalsed vannitoa lahendused aastat 1901.

Croma 100 Showerpipe

Focus E2 valamusegisti bideeduššiga

Hansgrohe segistidHansgrohe pakub väga laias valikus segisteid nii seinapealseks kui ka seinasiseseks paigalduseks. Kõik Hansgrohe ja AXOR valamusegistid on varustatud EcoSmart tehnloogiaga ja tarbivad 5 l/min sõltumata vee survest. Hansgrohe segistite aeraatorid on varustatud katlakivi vastase QuickClean tehnoloogiaga. Hansgrohe pakub lisaks vannitoa segistitele ka köögisegisteid.

€ 12.30

-25%

Vee ja energia sääst on võimalik välja arvutada kasutades Hansgrohe veesäästu kalkulaatorit Hansgrohe kodulehele www.hansgrohe.ee Kõikidel Hansgrohe segistitel on 5 aastane garantii. IF tööstusdisaini edetabelis on Hansgrohe nr 1 sanitaartehika valdkonnas.

27169000

31926000

28561000

Soojuspumpadest on juba aastaid räägitud, ometi pani tänavune külm talv soojus-pumba tõhususe nii mõnelgi juhul küsimärgi alla.

Tänavuse talve lõpp läks pakase poo-lest päris krõbedaks. Kütta tuli rohkem kui tavaliselt ja ka küttearved olid kesk-misest suuremad. Järjest kiirema ener-giahindade tõusu tõttu kogu maailmas on rohkem hakatud otsima küttelahen-dusi, mis aitaksid kulusid kokku hoida. Eelkõige pakuvad neid soojuspumbad.

Soojuspump ei ole jumalKas soojuspumpadest oli veebruarikuu külmas teises pooles ka kasu, kas nad

ikka sooja andsid? Kui teha küsitlus, saaks seinast seina vastuseid. Kes kin-nitab, et probleeme ei olnud, kes nuri-seb mingil määral, kellel lülitus soojus-pump –15 kraadi juures sootuks välja.

Need, kes olid rahul, on soojuspum-ba soetamisel olnud targad. Soojus-pumpade valik on väga suur ja nende tootjate hulk kasvab veelgi. Seoses õli ja gaasi kallinemisega on ka kõiksugus-te katelde tootjad lisanud oma toodan-gusse mõne soojuspumba. Viimastel aastatel käib arendustöö soojuspumpa-de osas järjest kiiremas tempos. Teha õige otsus, mis oleks oma maja (ka kor-termaja) kütmiseks parim lahendus, polegi nii lihtne.

Vahel arvatakse, et soojuspump on kõikvõimas kütteseade, mis kingib meile sooja toa iga ilmaga ja tagatipuks

tasuta. Nii see pole. Perpetuum mobile’t pole siiani ehitatud.

Kõikide soojuspumpade tööpõhi-mõte on rajatud termodünaamika tei-sele seadusele, mille kohaselt saab energiat üle kanda külmemast kesk-konnast soojemasse, kuid selleks tu-leb teha tööd. Selle töö teeb ära soo-juspumba kompressor.

Järg lk 312

Õigesti valitud soojuspump külma kätte ei jäta

Soojuspumba aktiivaurusti. Tuleb arves-tada, et selle ventilaator teeb ka häält.

ARHIIV

312 Ehitus & Remont

Algus lk 311

Piltlikult öeldes võtab soojuspump ka talvisest külmast välisõhust või maapinnast ruumide kütmiseks soo­ja. See osutub võimalikuks tänu soo­juspumbas ringlevale energiakandja­le ehk külmaagensile, mille keemis­temperatuur olenevalt külmaagensist ja selle rõhust võib olla kuni –45 °C või veelgi madalam.

Niisuguse temperatuuriga võrrel­des on ka paarikümnemiinuskraadi­ne õhk soe ja veeldunud gaas (külma­agens) aurustub aurustis. Aurustumi­seks vajalik energia võetaksegi välis­õhust, maast või veest. Kompressor su­rub gaasi kokku, see kuumeneb ning annab soojuse edasi küttesüsteemile.

Laias laastus võib enim kasutata­vad soojuspumbad lahterdada kolme gruppi. Need on õhk­õhk, õhk­vesi ja maa­vesi (või ka vesi­vesi) soojuspum­bad. Mida ja millal eelistada? Lähte­kohti on palju.

Õhk-õhk soojuspump See pump on lihtne ja suhteliselt odav kütteseade, mis on suvel kasutatav konditsioneerina. Õhk­õhk soojus­pump võtab energiat õhust ja annab soojuse edasi õhule.

Enamasti kasutatakse neid soojus­pumpasid lisaküttena elekter­, õli­,

gaas­ või tahkekütusekütte korral. Kui vesiküttesüsteem (radiaatorid või põ­randaküte) puudub, on soojuspumpa­dest see tüüp ainuvõimalik.

Õhk­õhk soojuspumpasid on mu­gav kasutada monoruumides, peaae­gu võimatu aga tubadega hoones (kui seal just iga või paari ruumi kohta oma pumpa ei kasutata).

Õhk­õhk soojuspumpade hulgas lei­dubki niisuguseid, mis teatud miinus­kraadide juures välja lülituvad, sest nad peavad sulatusrežiimile kulutama liigselt energiat. Kindlasti sobivad õhk­õhk soojuspumbad hästi väiksema­tesse tööruumidesse, töökodadesse ja suvilatesse.

Õhk-vesi soojuspumpNeed soojuspumbad võidavad üha suuremat populaarsust. Õhk­vesi soo­juspumbad on maasoojuspumpade­ga võrreldava efektiivsusega, samas ei nõua suurt krunti, ei tingi ulatuslik­ke kaevetöid ja taashaljastust ning on maasoojuspumpadest ka odavamad.

Sellised soojuspumbad jagunevad aurusti tüübi järgi omakorda kahte rühma: aktiivaurustiga ja passiivau­rustiga. Laiemalt on levinud esimesed, sest nende tootjaid on rohkem, passiiv­aurustiga on Euroopas ainsana turul Octopus. Aktiivaurusti tähendab seda, et õhk surutakse läbi aurusti ventilaa­toriga. Nii nagu õhk­õhk soojuspum­bas, tuleb ka siin aurustit aeg­ajalt jääst sulatada (et õhk läbi pääseks). Nii ven­tilaator kui sulatamine nõuavad ener­giat, mistõttu on aktiivaurustiga soo­juspump passiivaurustiga seadmest mõnevõrra väiksema efektiivsusega.

Ventilaatoriga aurustit tuleb talvel sageli kontrollida, et ventilaator poleks jäätunud või lund täis tuisanud, mille tagajärjel see puruneks.

Passiivaurusti töötab loodusliku õhu liikumise mõjul. Sulatust pole vaja, ja mis eriti oluline – soojuspump saab kätte ka kogu energia, mis tuleb niiskuse kondenseerumisest aurustile.

Soojuspumbad on eriti efektiivsed koostöös põrandaküttega, mis ei nõua kõrget küttevee temperatuuri. Mida madalam on aga see temperatuur, seda kõrgem on soojuspumba efektiivsus. Õhk­vesi soojuspumbad leiavad üha enam kohta kortermajades kombinee­rituna kaugküttega.

Maa-vesi soojuspumpMaa­vesi soojuspumpasid on Eestis kasutatud kõige kauem. Kui krundil on aurustikontuuridele piisavalt ruu­mi ja kui ka pinnas kaevamist ei pärsi (paas pole sobiv), võivad need soojus­

Soojuspumbad koos põranda-küttega on kõige efektiivsem lahendus.

Maasoojuspumba aurusti kujutab endast pikka maasse kaevatud torustikku.

ARHIIV

Ehitus & Remont 313

����������������������������������������� ���������������������������������������������������������������������

��������������

�����������������

�������������������

�������������������������� ��������������������������������

������� ������������������������������������������ ������������������������������

������������������

������� ������������������������������������������������

������� ��������������������������������������������������������������������������

�� �������������������������������������������������

������� ��������� ������������������������������ ���� �����������������������������

����������� ��­�

������������

������������������������

�� ���������������������������������������� ��������������������� ��� ��������������������������������������

�� ���������������� ����������������������������������� �������������

�� ����������������������������������� ��������������

�� �������������������� �������������

�� ������ � �������������� ������

pumbad olla külmade talvede ajal kõi-ge efektiivsemad.

Sügisel, kui õhutemperatuur langeb –20 °C ligidale ja maapind veel soe, on maasoojuspump kindlasti kõige tub-lim. Kevadel aga, kui pinnas on jahtu-nud, toimetab efektiivsemalt õhk-vesi soojuspump.

Vaieldamatult suurimat efektiivsust pakub soojuspump, mis kasutab sooju-se hankimisel kas järve-, jõe-, merevett või ka muid veeallikaid. Paraku tuleb selleks hankida veekasutusluba, mis Eesti keskkonnakaitseametites pole kuigi kerge.

Maasoojuspumpade kasutamisel mängib pinnase iseloom suurt rolli. Näiteks liiv on suhteliselt hea isolaa-tor ning niisuguses kohas peab aurus-tikontuuri pikkust suurendama. Sage-li pole see ala piiratuse tõttu võimalik ning soojuspump ei saavuta vajalikku võimsust.

Kümme korda küsi, üks kord ostaSoojuspumbad on suhteliselt kallid kütteseadmed. Seetõttu peaks enne selle soetamist ja paigaldamist endale mitmed asjad selgeks tegema. Eelkõi-ge, missugust võimsust me vajame, et

maja oleks soe ka –20 kraadiga; et soo-juspump aitaks toota sooja vett ja kat-ta ka kas täielikult või osaliselt ventilat-sioonile minevat energiakulu.

Tuleb tunda huvi, milliste para-meetrite juures soojuspump niisuguse või teistsuguse võimsusega töötab. Pä-ris sageli esitatakse nii võimsus kui ka

soojuspumba COP (coefficent of perfor-mance), mis on saavutatavad välistem-peratuuril +7 °C ja küttevee tempera-tuuri +35 °C juures.

Kui valida see soojuspump, peab olema puudujääv osa tagatud mõne muu kütteallikaga (õlikatel, elekterkü-te, ahi). Tarbija jaoks on aga olulised aasta keskmised näitajad.

Poleks paha ka uurida, kuidas on üks või teine soojuspump ennast talvel õigustanud. Nüüdisaegsed põhjamaa-de jaoks tehtavad soojuspumbad tööta-vad suhteliselt kõrge efektiivsusega ka madalatel temperatuuridel.

Õhk-õhk soojuspumpade COP võiks mahtuda –15 kraadi juures 2 ja 3 vahe-le, õhk-vesi soojuspumpadel on kesk-mine 3 ja enamgi.

Maasoojuspumpade COP oleneb väga paljudest asjaoludest. Kui ener-gia hankimise keskkonnaks on vesi, siis võib keskmine COP ulatuda üle 4.

Vahel küsitakse, milline on kõige pa-rem soojuspump. Ühest vastust pole. Võib öelda, kuhu üks või teine seade sobib paremini, kuhu mõni ei kõlba üldse. Kindlasti tuleb olla ettevaatlik, et ei ostetaks hinda.

VELLO MADIS

Soojuspumba tööpõhimõtte skeem.1 – kondensor ehk soojusvaheti; 2 – paisuventiil; 3 – aurusti; 4 – kompressor.

Paljud õhk-õhk soojuspumpade sise-moodulid on varustatud õhufiltritega ja õhuvärskendajatega.

Ehitus & Remont314

Inimene ootab elamult eel - kõige head sisekliimat ja mini - maalseid kasutuskulusid, kuid laiemalt vaadates ei tohiks see ka koormata keskkonda.

Keskkonnasäästlik eluviis pole enam ammu kitsa ametnikeringi arutlustee-ma. Inimesed, kes hoolivad oma tervi-sest, hoolivad üha enam ka keskkon-nast tervikuna.

Siinkohal mõned huvitavamad fak-tid, seisukohad ja suhtumised, mida esitas 28. aprillil Ehituskeskuses pee-tud puidupäeval puitehituse klastri projektijuht Märt Riistop.

Puidu keskkonnasõbralikkus ehituses1 m3 puidu kasutamine teiste ehitus-materjalide asemel vähendab CO2 emissiooni:n keskmiselt 1100 kg selle arvel, et teis-te materjalide tootmine tarbib energia saamiseks palju fossiilseid kütuseid;n puidus endas on talletunud 900 kg CO2/m3.

Kokku seega 2000 kg CO2/m3. Kas-vuhoonegaaside emissioon Eestis on ca 8000 kg/inimene.

Kummutame müüdidPuitu peetakse tuleohtlikuks ehitus-materjaliks. Tõsi, puit võib küll kerges-ti süttida, kuid söestub aeglaselt – liim-puit ca 0,8 mm/min – ja säilitab päris kaua oma kandevõime.

Kardetakse ka puidu mädanemist. Puit võib küll mädaneda, aga ainult siis, kui selleks antakse võimalus. Klas-sikaliseks näiteks tuuakse sageli pui-dust Spreueri silda Luzernis, mis on ehitatud enne 1408. aastat ning säili-tanud oma kandevõime tänini.

Hoone elukaar ja energiatõhususHoone elukaare võib jagada kolme ossa: hoone ehitamine, kasutamine, lammutamine.

Seni ehitatud hooned on valdavalt energiat raiskavad – peamiselt nen-

de kasutusfaasis. Viimasel ajal räägi-takse palju hoone energiatõhususest ja kitsamalt kodukulude kokkuhoiust. Energiatõhusa hoone puhul muutu-vad oluliseks ka ehitus- ja lammutus-faas. Viimane küll eelkõige taaskasu-tuseks kõlbmatute või ohtlike jäätme-te koguste seisukohast.

Ehitusfaasi energiakulu seostatakse kasutatavate materjalide tootmisel ku-luva energiaga. 5% maailma CO2 emis-sioonist on põhjustatud tsemendi toot-misest. Lisades terase, plastid jmt, on ehitusmaterjalide osa julgelt üle 10%.

Energiatõhusam maja, ökoloogilisem elu Maailmas on väga levinud nn passiiv-maja idee, s.t nuputatakse, kuidas maja toimiks minimaalse energiakuluga.

Eestis on passiivmajade ehitamine alles algusjärgus. Järgmise sammuni ehk null-energia majani on veel väga pikk tee minna. Null-energia maja too-dab päikesepatareide või tuulegene-raatorite abil kasutatava energia ise ja see on võimalik ainult siis, kui too-detud energiat tugevasti doteeritakse ning aeg-ajalt tekkivat energia ülejää-ki saab võrku tagasi müüa.

Päikesepatareidega elektri tootmi-ne on praegu veel suhteliselt ebaöko-noomne, mõttekam on päikese abil sooja vee tootmine, sealhulgas küt-

teks. Viimasel juhul on võimalik soo-just suurte veepaakide abil ka talveks varuks salvestada.

Passiivmajade puhul on väga oluli-ne nende paiknemine ilmakaarte suh-tes ja selles osas ei ole sageli võimalik optimaalset lõunasse suunatud aken-dega paigutust kasutada. Näiteks me-revaatega passiivmaja ehitamine põh-jarannikule tundub üsna kahtlase ette-võtmisena!

Suurte ehituslike lahenduste kõrval tuleks märgata ka soojalekkeid. Roo-sisaare maja seestpoolt termografee-rimisel selgus, et klaasfassaadi puit-karkassi nurkades võib olla kuni 12,8 kraadi madalam temperatuur kui pa-keti enda pinnal, sest puitkarkassi ta-valiide ei taga õhutihedust. Makroflex parandab küll soojapidavust, kuid la-seb õhku läbi. Õhupidavuse tagab vaid spetsiaalne õhukindel teip.

Kuid kui mõtlete esialgu eelkõi-ge maja sisekliima peale, siis tervisli-kuma elukeskkonna saate, kasutades maja sisepindadel veeaurule läbitava pinnakattega puitpindu. Ludeschi kes-kuses jäeti sisevooder hoopis viimist-luseta ja osa laudisest isegi höövelda-mata. Soojustuseks kasutati puitkiudu või linavilti, tihenduseks aga lambavil-la. Seegi on üks samm keskkonnatead-liku elu suunas.

KAJA PRÜGI

Ehitame keskkonnasäästlikult

Bill Dunster. ZEDfactory RuralZED, Upton, UK. Null-energia majad on sageli puidust. Ristkihtpuidust maja vahelagi ja seinakatted on (öko)betoonist, et sal-vestada päevasoojust. Kütet maja ei vaja, elektri saab päikesepaneelide ja tuu-leturbiinidega (osa maju ilma nendeta), soe vesi toodetakse päikesekollektori-tega. Sellise maja ehituskulu on 10% suurem (tuulikutega variandil rohkem). Tuulikuteta variandil on väike puiduboiler, mis on siiski kasutuses harva.

REPRO

Saadaval hästivarustatudehitusmaterjalide jaelektritarvikute kauplustes

jaanipäevanisoodushinnaga -15%

Põrand soodsalt soojaks!Mis võiks olla lihtsam, kui ostakõik selleks vajalik ühes komplektis:Küttekaabel Devifl ex™ DTIP-18+ termostaat Devireg™ 530+ 2,5 m anduritoru

Info telefonidel 65 65 325, 65 56 477

Maja Võrus Roosisaarel, valmis aastal 2010, arhitekt Karmo Tõra. Maja on energiatõhus, aga ei pretendeeri passiivmaja nimetu-sele, sest klient soovis vaadet järvele, see aga ei ole lõunakaares. Kasutusel on maasoojuspump, mis suvel juhib põrandaküttes-se jahutatud vett. Klaaspakett püüab soojusest 50%, suvel on aga karta ülekuumenemist, sest päikesevarjeid ei tehtud.

Ehitus & Remont 315

ERIK KONZE

Ehitus & Remont316

Plekist vihmamüts

Šamott-toru

tulekindel isolatsioonivill

siiber

ühendustoru

korstna tihend

mantelPlokk

Puhastustoru

keraamiline Plaat

tahmaluuk, suur

reklaamTekST

korstna ülesanne on suitsugaasid kii­relt ja efektiivselt küttekoldest välja juhtida. tänapäeva korstnalt nõutakse vastupidavust nii kõrgetele tempera­tuuridele (nt tahmapõlengud) kui ka sedavõrd madalatele temperatuuri­dele, et tekiks kondenseerumine.

nüüdisaja katlad on kõrge kasu­teguriga ning väljuvate suitsugaasi­de temperatuur madal. Gaaside edasi­sel jahtumisel tekib kondensatsiooni­vesi, millel on söövitav toime, ja sel­listes tingimustes on traditsioonilised tellis korstnad kiired lagunema. erine­valt tavaarusaamast on tahke kütu­se põlemisel tekkiv kondensatsiooni­vesi tunduvalt sööbivama toimega kui gaasi või õli põletamise konden­saat. tänapäevaste moodulkorsten­de sise torud on happekindlast keraa­mikast või roostevabast terasest ning vältimaks suitsugaaside kiiret jahtu­mist, on sisetorud isoleeritud tule­kindla villa koorikuga. tekkinud kon­densatsioonivesi juhitakse korstnast välja, näiteks kanalisatsiooni.

Fibo korsten on kolmekihilise ehituse­ga, mille suitsulõõriks on tuntud sak­sa tootja hart keramik tule­ ja hap­pekindel šamott­toru, isolatsioo­niks välis voodri ja suitsulõõri vahel anorgaanilise sideainega spetsiaal­ne kuumuskindel kivivill ning Fibo mantelplokk. Fibo korstnad on kat­setatud euroopa standardi en 13216­1:2004 kõrgeima temperatuuriklassi t600 nõuete järgi.

Fibo korstnavalikusse kuuluvad nii ühe kui ka kahe lõõriga korstnad, mis sobivad kõikidele küttekolletele. Pea­le selle on valikus arvukalt lisatarvi­kuid: siibreid, vihmamütse, tuulutus­reste jne.

sageli kiputakse unustama tõsi asja, et põlemine vajab ka suurel hulgal õhku – 1 kg puidu põlemiseks ku­lub õhku 10 m3. tavaliselt võtab tu­bane küttekolle põlemiseks vajali­ku õhu ümbritsevast ruumist. see omakorda eeldab head värske, tihti ka külma õhu juurdevoolu hoones­se. moodsa korstna puhul on võima­lik ventilatsioonilõõri(de) lisamisega lahendada ka see nüanss.

kindlasti vajavad kõik korstnad hool­dust – korstnapühkijat, soovitatavalt kord aastas. seega tuleb korstna ehi­tamisel planeerida tahmaluukide asu­kohad ja tagada juurdepääs ka katu­selt.

tänu aastatepikkusele kogemusele ja jätkuvale arendustööle on Fibo kors­ten üks parimate omadustega kors­ten, mis mõeldud nii uue hoone ehi­tamisel kui ka vana renoveerimisel.

Õige korstnatüübi valikul tuleb arves­tada kütteliiki, küttekolde võimsust, küttekehade arvu ja küttekehast tu­lenevaid erinõudeid. enne lõpliku ot­suse langetamist on soovitatav kon­sulteerida spetsialistiga, sest korsten ei ole ainult suitsutoru, vaid väga täh­tis osa maja tuleohutusest ja elanike turvatundest.

Fibo korsten

Saint-Gobain Ehitustooted AS, Weber äriüksus | Peterburi tee 75, 11415 Tallinn | tel 620 9510, faks 631 2633 | info@e-weber.ee | www.e-weber.ee

Selleks et külmade tulekul toas mõnus ja soe oleks, vajab hoone lisaks heale ja kauni disainiga kütte koldele korstent.

Kodu ja kontori sisekliimast oleneb nii inimese tervis, heaolu ja töövõime kui ka ehitise enda vastupidavus.

Kahe järjestikuse külma talve järel oleks paslik järele mõelda, mis meid selle külma juures õieti häiris. Öeldak-se ju, et pole halba ilma, on vaid eba-õigelt valitud riietus. Seega ei tohiks õuekülma üle eriti nuriseda.

Kuid tuleme mõttes õuest tup-pa. Kas meil oma kodus oli ja on hea olla? Kas toaõhus on meie mugavus-tunde jaoks piisavalt soojust, niiskust ja värskust? Kas tööruumides valitsev

sisekliima toetab või pärsib meie töö-jõudlust?

Tallinna Tehnikaülikooli emeriit-professor Kaido Hääl teab vastuseid. Õigemini neid parameetreid, mille jär-gi oma heaoluotsuse teha saaksime.

Tähtis on ka mõista, et ideaalis soo-vib inimene, et lisaks talle endale oleks ka ta kodu terve – ehk siis hästi ehita-tud või renoveeritud, mis garanteerib hoone kõrge väärtuse ja pika eluea.

Temperatuur ja õhuliikumine “Meie kliimas tunneb inimene end eluruumis või kontoris hästi, kui seal valitsev õhutemperatuur on 21–23

kraadi,” räägib professor Hääl. “Seda näitavad inimeste soojusliku muga-vustunde uuringud. Kuid selliseid temperatuure pole alati normiks pee-tud. Aastal 1910 peeti Angloamee-rikas normaalseks toatemperatuu-riks 16 kraadi, meil Nõukogude ajal 18 kraadi.”

Teisalt on mugavustunne äärmi-selt individuaalne. Uurimused on näi-danud ka seda, et ei olegi sellist sise-temperatuuri, mille juures kõik ruu-mis viibijad hindaksid temperatuu-ri ideaalseks, vähemalt 5–6% inimes-test pole olukorraga rahul.

Järg lk 318

Kodukliima loob mugavustunde

Ehitus & Remont 317

SXC.HU

Soojusliku mugavustunde uuringud näitavad, et Eesti kliimas tunneb inimene end eluruumis hästi, kui seal valitsev õhutemperatuur on 21–23 kraadi. Naised on mõnevõrra külmakartlikumad kui mehed ning 1–1,5 kraadi võrra soojemat ruumi eelistavad ka vanemad inimesed, kelle ainevahetusprotsessid on aeglasemad.

318 Ehitus & Remont

Algus lk 317

Professor soovitab vähemalt mõis-ta, millest rahulolematus võib tingitud olla: “Vanemad inimesed, kelle aine-vahetusprotsessid on aeglasemad, ta-havad 1–1,5 kraadi soojemat tuba. Ka naised on meestest mõnevõrra sooja-lembesemad. Kusjuures suvel “lepi-vad” ehk siis kohanevad kõik inime-sed kergesti standardist 2–2,5 sooje-ma keskkonnaga kui talvel.”

Kuid mugavustunne sõltub ka tem-peratuuri jaotuvusest ruumis. Tunne-tatavat sisetemperatuuri mõjutab näi-teks ka see, kui ruumide piirete sise-pinna temperatuurid erinevad oluli-selt ruumiõhu temperatuurist. Sel pu-hul tuleks kasutada optimaalse tem-peratuuri mõistet, mis arvutatakse si-seõhu ja piirete sisepindade tempera-tuuride aritmeetilise keskmisena.

Teisalt on organism pingevaba, kui selle toodetud energia kandub ümbrit-sevasse keskkonda ühtlaselt. Õhu liiku-mine toatingimustes võib aga viia orga-nismilt ära ligi 25% tema toodetud soo-jaenergiast. Toaõhk võib liikuda tänu konditsioneerile või avatud aknale.

“Külmal talvel võib ka halvasti soo-justatud välispiirde või akna, mille all puudub küttekeha, sisepinda möö-da laskuda jahe õhuvool, mille kii-

rus võib ulatuda kuni 0,3 meetrini se-kundis, mis tekitab ebameeldiva tõm-betuule tunde,” teab Kaido Hääl. “Ka inimese keha ühepoolne (teisel keha-poolel väiksem) soojakadu mõjub ini-mese tervisele, sest organismi termo-regulatsiooni mehhanism ei suuda reageerida ühepoolsele ülemäärase-le jahtumisele või vastupidi, ülekuu-menemisele. Pikemaajaline viibimine sellises situatsioonis võib põhjustada külmetushaiguste teket või kroonilis-te haiguste ägenemist.”

Toasoe ja niiskusEestis on elamute sisekliima parameet-rites talvetingimustes ette nähtud elu-ruumide sisetemperatuur 22 kraadi ja õhu relatiivne niiskus 25–45%. Suve-tingimustes võib viimane olla 30–70%.

“Kui talvetingimustes oleks õhu relatiivne niiskus 60 protsenti, mis on suvel lubatav, siis selline õhu niisku-sesisaldus hakkaks tekitama piirete-le niiskusekahjustusi. Ei tohi unusta-da, et inimese enda elutegevus too-dab üllatavalt palju veeauru, nelja-liikmeline pere koguni 8–9 liitrit vett ööpäevas.

Kui normaalne õhuvahetus ei toi-mi, algab ruumi õhu veeauru sisaldu-se kasv. Pakasepäevadel on külmasil-

dade sisepinna (näiteks valesti paigal-datud aknalaua) temperatuur madal ja seal hakkab ruumi niiske õhu tõt-tu veeaur kondenseeruma. Niiskunud pindadel hakkavad kergesti arenema hallitusseened.”

Ruumi õhu kõrge niiskusesisaldu-se võivad põhjustada – levinuimalt – uued tihedad aknad, juhul kui jäädak-se lootma vanale loomulikul tõmbel toimivale ventilatsioonisüsteemile.

Suvel pole isegi 70% õhu relatiivne niiskus eriti ohtlik, sest piiretes pole jahedaid pindasid, millele võiks tek-kida kastevesi.

Kuid ka intensiivne õhuvahetus võib professori sõnul talvel problee-me tekitada.

“Talvisel ajal sisaldab meie välisõhk keskmiselt 3 grammi vee auru kuup-meetris, pakasepäevadel aga tundu-valt vähem. Suvel tõuseb veeauru si-saldus keskmiselt 8 grammile kuup-meetris. Kuna talvine õhk sisaldab vähe veeauru, siis sellise õhu toomi-ne tuppa kuivatab eluruume inten-siivselt. Kui õhuniiskus langeb ruumis alla 20 protsendi, põhjustab see seal viibivate inimeste naha ja limaskesta-de ülemäärase kuivamise.”

Renoveerigem kompleksselt Hoone sisekliima kujundamisel on määrava tähtsusega kolmnurk: piir-ded – küte – ventilatsioon. Professor toonitab, et need kolm moodustavad ühtse terviku ning nõnda tuleb neid ka käsitleda. Kui üks kolmest ei toimi normaalselt, siis korralikust elamust rääkida ei saa.

Juhul kui pole korralikku kütte-süsteemi, ei ole ka ülemäärase soo-japidavusega majas talvel õiget sise-kliimat ega soojust. Ning vastupidi: hea küttesüsteemi, aga külmade pii-retega (seintega) majas ei teki talvel normaal set sisekliimat, kulutatagu küttele või terve varandus.

Normaalse sisekliima saamiseks on aga kindlasti vaja osa soojaener-giast kulutada ruumide ventileerimi-sele. Paraku on just tänapäevase ven-tilatsioonisüsteemi väljaehitamine tundlik teema. Seda kahel põhjusel: selle projekteerimine ja väljaehitami-ne on väga kallis ning elanikud taju-vad ventilatsiooni kui kalli küttesoo-ja väljaviijat.

Ent soovides hoonele pikka iga ning seal elavatele ja/või töötavatele inimestele heaolutunnet ja tervist, tu-leks teha just tarku, mitte hetkeemot-sionaalseid (renoveerimise) otsuseid.

KAJA PRÜGI

Kui pole korralikku küttesüsteemi, ei ole ka ülemäärase soojapidavusega majas talvel õiget sisekliimat ega soojust. Ning vastupidi: hea kütte- süsteemi, aga külmade piiretega majas ei teki talvel normaal set sisekliimat.

WIK

IPED

IA

Ehitus & Remont 319

Salong KAMINAKODATALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee

LUNA 1150H

LUNA 550V LUNA 1150V GOLD LUNA 1600H Gaz

Salong KAMINAKODATALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee

LUNA 1150H

LUNA 1600H GazLUNA 1150V GOLDLUNA 550V

Ehitus & Remont320

Kui kodu või kontor vajab kerget värskenduskuuri, pole seda sugugi keerukas ise teha.

Portaali www.viimistlemine.ee projek-tijuhi Margus Pootsmaa sõnul tuleb end lihtsalt kurssi viia sellega, mida, kuidas ja millega viimistleda.

“Üks käepärasemaid tänapäeva-seid ehitusmaterjale on kipsplaat, mida on lihtne tapeediga katta ning veidi keerulisem ilusa värvikorra alla saada,” selgitab ta.

“Kindlasti ärge hoidke kokku pah-teldamise pealt! Kasutage kolme paht-lit ning ärge lootkegi vähemaga kor-ralikku tulemust saada. Alla läheb kauem kuivav jäme pahtel, siis kesk-mine pooride täitmiseks ning lõpuks viimistluspahtel.

Tapeetimise puhul ei pea olema tu-lemus võib-olla nii sile kui värvimise puhul, sest tapeet andestab mõned pahtelduse ebatäpsused, mida värv ei andesta.”

Küsi nõu asjatundjateltPootsmaa lisab, et viimistlemise juu-res pole vahet, kas tegijaks on ama-töör või professionaal – toode ise peab olema kvaliteetne ja õige!

“Kui ise ei tea ja internetiavarustes pole mahti ringi vaadata, küsige nõu müüjatelt. Pole mõtet teha asja poo-likult, et hiljem rohkem makstes seda üle hakata tegema. See on juba liig-ne raha ja aja kulutamine. Kui sein on pärast kolme korda värvimist kole, siis viienda värvikihiga muutub see veel koledamaks.”

Nõukogudeaegse kipsplaadi pu-hul oleks see spetsialisti sõnul mõtte-kam üldse seinalt maha võtta ja uuega asendada – kas kipsplaadi või mõne muu materjaliga.

Kui kipsplaat on uus või eelmise värvikihi all terve, võib pärast pahtel-damist seinale kas tapeedi liimida või värvi kanda.

Erksavärvilise seina puhul peab kipsplaadi alguses üleni valgeks vär-vima, muidu võib pahtel jääda värvi- või tapeedikihist läbi kumama. Samu-ti peaks tumeda seina soovi puhul ka-sutama tumedat kruntvärvi.

Ülevärvimise puhul jälgige, et vana värv oleks ilusti tasane ning kinni. Pra-

Viimistle seina õige tootega

Pastelsed matid toonid tekitavad sooja ja koduse tunde.

Siseviimistlusplaadid ISOTEX on dekoratiivtapeedi või tekstiiliga kaetud puitkiudplaadid, millega võite kiiresti muuta oma kodu- või kontoriruumid nägusaks, soojaks ja vaikseks. ISOTEX plaatide tootmisel kasutatav tehnoloogia on keskonnasõbralik. Puitkiudplaadi valmistamiseks ei kasutata ühtegi kemikaali. Plaatide sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud.

Isotex lae- ja seinapaneelid

Maikuus kõikides Espaki kauplustesIsotex-i tapeetkattega seinapaneelid -20% ISOTEX plaadid hoiavad

suurepäraselt soojust, 12 mm ISOTEX plaadi soojusisolatsioon on sama, kui 44 mm puidul või 210 mm punasel tellisel.

SOOJUSISOLATSIOON

ISOTEX parandab oluliselt ruumi akustikat, takistab välismüra sissepääsu ja summutab ruumis tekkiva müra (-22dB) ning kaja.

HELIISOLATSIOON

ISOTEX siseviimistlusplaatide paigaldus on ülimalt lihtne. Plaadid on nii kerged, et vajadusel saab neid üksi paigaldada. Peale paigaldamist ei vaja plaadid enam täiendavat viimistlust, seega jäävad ära tüütud pahteldamis-, lihvimis- ja koristustööd.

LIHTNE PAIGALDUS

Remont - see on imelihtne!

www.isotex.ee

gude ja koorumise puhul tuleb paht-lilabida ja pahtliga veidi vaeva näha.

Kui on teada, et eelmine värv sai seina pandud kruntvärvita, kipub sin-na niiskus vahele tungima ning järg-mist värvikihti lahti lööma.

Ära eira ehitusreegleid“Võib-olla liiga kergekäeliselt lüüak-se vahel kipsplaat seina, selle asemel et mõelda teiste lahedate materjalide peale. Aga samas – seda “lahedust” ja omanäolisust ei tohiks olla liiga palju, sest siis pole see enam ilus. Tasub olla ettevaatlik,” annab Pootsmaa nõu.

“Sisekujundajal on oskus sobita-da kokku palju kummalisena näi-vaid asju, mis lõpuks jätab suurepära-se mulje. Kui koduehtija paneb kokku palju ilusaid asju ja kui neid liiga palju saab, võib tulemus tulla midagi muud kui loodetud.”

Järg lk 322

Viimistle seina õige tootegawww.viimistlemine.ee

Ehitus & Remont 321

Telliskiviseina on küll tülikas viimistleda, kuid lõpptulemus on põnev, omanäoline ja kordumatu.

Ehitus & Remont322

TIKKURILA VALTTI PUIDUÕLID SÄILITAVAD PUIDU LOOMULIKU ILU

Tikkurila Valtti puiduõlid toovad esile puidu loomuliku ilu.

Puiduõlid kaitsevad puitu niiskuse ja määrdumise eest ning vähendavad pinna halliks muutumist ja lõhenemist.

Lahustipõhine puiduõli Valtti Puuöljy ja vesialuseline puiduõli Valtti Puuöljy Akva on toonitavad enam kui 50 värvitoonis. Mööbli- ja terrassiõli Valtti Kaluste- ja terassiöljy Ruskea on saadaval kauni pruuni valmis-toonina.

Puiduõlid sobivad terrasside, treppide, paadisildade ja õuemööbli õlitamiseks.

www.tikkurila.ee

Algus lk 320

Ka ehitusest võiks teada veidi põhjalikumalt. Näiteks kipsi, soojustuse ja krohvi alt välja tulevad vanad puitseinad on ilusad, aga kostavad kindlas-ti rohkem läbi. Välisseina puhul võivad need haka-ta rohkem külma tuppa laskma.

Vähetähtis pole teada, et krohvi, selle all oleva puitsõrestiku ning puitseina seest naelakeste kät-tesaamine on suhteliselt aeganõudev töö.

Kivi viimistlemise mõttekus oleneb samuti soo-justusest. Vana soojustuse alt välja ulatuv tellis toe-tub tavaliselt vundamendile ja katuse alla ulatudes tekitab külmasilla. Seega võib olla praktilisem tel-liskivisein siiski soojustusega katta.

Kui aga on soov värvida siseseina, peab teadma, et telliskivi värvimisel jääb värv reeglina erinev tel-lise ja poorse mördi koha pealt. Tellissein tuleks al-guses kruntida ja siis värvida vesialusel värvidega. “See töö on raske, sest vuukidesse värvi saamine võtab palju aega,” tunnistab spetsialist. “Ja värvi-da tuleb vähemalt kaks korda.”

Professionaalid ei soovita kunagi värvida seinu valgeks, kuna see ei pruugi jääda nii ilmekas kui teised toonid ning toob esile ka kõik vead. Samal põhjusel on eelistatum matt värv.

GERLI RAMLER

Tööde järjekordn Tee valmis seinte aluspind.n Tee valmis lae aluspind.n Tee valmis põranda aluspind.n Värvi lagi.n Pane tapeet seina.n Paigalda põrand. (NB! Laudpõrand tuleb valmis teha enne tapeedipanekut ning valmis saades kindlasti kinni katta, et tapetseerimisel põrandale viga ei teeks.)n Pane paika liistud.

REMON T

Mitme värviga mängides saab alati huvitavama lahenduse.

www.viimistlemine.ee

323Ehitus & Remont

Ehitus & Remont324

Kotzebue 18d, Tallinn, www.mendali.ee Tel 503 4533, 641 5444,

KLAASVAHESEINADhinnad alates 75 €/m2

LOODUSKIVIDhinnad alates 19 €/m2

ÖKOKAMINAD hinnad alates 121 €/kmpl

AURUSAUNADhinnad alates 512 €/kmpl

UUDIS: võimalik osta ka JÄRELMAKSUGA

382 €

www.vaheseinad.ee

www.biokaminad.ee

www.looduskivid.ee

www.aurusaun.ee

Enamik meist on lapsena ehitanud endale onne või nautinud isa-vanaisa kätega loodud mängumaja. Praegu saab küll uhkeid rõdude ja liumägedega majakesi osta suisa poest, kuid iseehitatud mängu-majad on endiselt au sees.“Meie mängumaja idee sündis otse-sest tarvidusest, et lastel võiks ka hoo-vis omaette paik olla,” jutustab Kris-tina, kelle kahele lapsele ehitas uhke mängumaja vanaisa. “Tahtsime, et laste rõõmuks poleks õuel ainult kii-gepostid, vaid koht, kus vihmase ilma korral kannataks mängida.”

Ehitajast vanaisa tehtudProjekt sündiski kuldsete kätega vana-isa peas ja selle loomiseks kulus päris mitu magamata ööd. Mängumaja loo-mise ainus “nõue” oli, et maja peaks olema tagahoovis kasvavate puude vahel ja maapinnast kõrgemal.

Jasperi ja Mia uhke maja on kin-nitatud metallist klambritega kolme kasvava kuuse külge, mida toestab omakorda lisapalk neljanda jalana. Et Jasperi arvates pidi seal kindlas-ti olema ka liurenn, millest alla lasta,

sündis ka pisut kõrgem torn liumäge toestama.

“Liuraja mõtte sai ehitusmehest vanaisa otse tollal viieaastaselt Jaspe-rilt, nii et see tuli teistele pereliikme-tele üllatusena. Küll aga on see väga-gi kasutust leidnud, sest hulga mõnu-sam on end sealt maapinnale lasta, kui et järsku treppi mööda ronida,” ar-vab Kristina. “Ohutuse tagamiseks sai majakesele ehitatud pisike terrass.” Maja on sisustatud päriskodu moodi

– olemas on kõik alates kardinatest, vaibast ja miniköögist kuni laudade ja toolideni.

Ehitusmaterjalid on suurel määral taaskasutuses: seinad ja katus sündi-sid ühest hiiglama suurest kaubakas-tist. Juurde tuli osta prussid, põranda-lauad ja siseseinte viimistluseks OSB-plaati. Liurada osteti poest, et see oleks võimalikult ärakatsetatult ohu-tu. Aknad tulid jällegi taaskasutusena vanaisa põhjatutest varudest ehk vana

Igale lapsele oma MÄNGUMAJA

Jasperi ja Mia uhke maja on kinnitatud kolme kasvava kuuse külge.

Ehitus & Remont 325

maja ehitamise jääkidest. “Maja mak-sumus on umbes 5000 krooni, millest kõige kulukama osa hõlmab just see-sama liumägi,” meenutab Kristina.

Isa ehitab, lapsed juba lustivadMatteni isa ehitas mängumaja poisi soovi järgi samuti “jalgadele”, et majast oleks mõnus mööda liuteed või köit üles-alla ronida. “Igal lapsel peab ikka oma mängumaja olema,” usub isa Priit.

Mängumaja sai ehitatud post-vundamendile ehk neljale valatud jalale.

Põrandaks ja katuseks sai puitlaast-plaat ning seinteks freesitud pruss. Praegu pole mängumaja veel päris valmis, kuna puudu on aknaluugid ning majake on värvimata, aga siiski mängivad lapsed seal juba väga heal meelel.

“Meeles tasuks vaid pidada, et liht-salt majast on lastel vähe kasu – õige

maja sisaldab endas ikka ka toole ja lauda ning muid “päris” disainiele-mente,” möönab Priit.

“Tühi maja laste seas väga suurt ka-sutust ei leia – kaua sa ikka põrandal autosid veeretad!

Mängumaja on koht, kuhu sõp-ru külla kutsuda ning nendega kodu mängides koos morssi juua ja küpsi-seid krõbistada.”

GERLI RAMLER

GERLI RAMLER

Kuigi mängumaja pole veel päris valmis, on lapsed sinna juba sisse kolinud.

Kevad on aeg, mil tark mees (või naine) mõtleb kodu remondile ning vajaduse korral aknavahetusele.

Plasto Tartu müügiesinduse juhataja Erki Kuusiku kinnitusel on akende va-hetamiseks praegu viimane aeg. Soo-justpidavatele plastakendele täna tel-limust andes peab arvestama, et kätte saab need jaanikuu keskel.

Kui soovitakse toonitud akent, on ooteaeg 6–7 nädalat. Kevadel lihtsalt hakatakse rohkem ostma.

Mõtle, enne kui tellid Erki Kuusiku sõnul on inimesed viimas-tel aastatel muutunud teadlikumaks.

“Enam ei osteta lihtsalt akent, vaid pööratakse rohkem tähelepanu soojus-juhtivusele ning soojapidavusele. Ehk on oma mõju viimastel külmadel talve-del. Nüüd ollakse valmis rohkem raha välja käima ja panustama kallimatele akendele,” rääkis Kuusik.

Turg on läinud üldse aktiivsemaks, iga päev toob uusi tellimusi juurde.

Kui aknavahetus on tõsiselt päeva-korras, tasuks kodus läbi mõelda, mil-line osa aknast soovitakse teha avata-vaks. Avatavus on hinna kujundamisel oluline komponent. Läbi tuleks mõel-da tuulutus. Tark tegu on enne müü-giesindusse minekut ka ise orienteeru-

vad mõõdud võtta. Mõelda tuleks akna-lauale. Valida on puidu ja plasti vahel.

Müügiesinduses pannakse kokku kalkulatsioon ja räägitakse asjad juba põhjalikumalt läbi. Pool akende mak-sumusest tuleb tasuda ette ja teine pool siis, kui aknad on valmis.

Kui elamises vajavad vahetamist ne-li-viis akent, saab allahindlust kindlas-ti rohkem kui kahte-kolme akent koos viimistluse ja paigaldamisega tellides.

Usalda asjatundjaidÜsna levinud on arusaam, et enne kü-sin aknavahetuse kohta nõu naabrime-helt ning siis sean sammud esindusse. Erki Kuusik kinnitab, et naabrit võib usaldada küll ja ka nõu küsida, kui too on ise hiljuti aknaid vahetanud.

Targem on siiski konsulteerida spet-sialistidega, õppinud mehi võib usalda-da. Nemad näevad ära võimalikud kit-saskohad ja teevad vajadusel lisamõõt-mised. “Akna puhul tasub pöörata eri-list tähelepanu soojusjuhtivusele. See peaks jääma 1–1,1 vahele, mis eel-dab, et aknale pannakse kolmekord-ne selektiivpakett. Mõtleme ikka ener-giasäästlikkusele. Elamu kütmine ei lähe mitte odavamaks, vaid aastatega kallimaks,” tõdes Kuusik.

Paljud püüavad kokku hoida vii-mistluse ja paigaldamise pealt. Aknad üritatakse ise ette panna. See võib hil-jem kurjalt kätte maksta.

Koonerdada ei tasu pisiasjadegagi. Erki Kuusik toob näite, et iga aknaga käivad kaasas müüriklambrid.

“Paljudel juhtudel, kui inimesed ise aknaid vahetavad, ei taipa nad klamb-reid panna, leides, et paigaldusvaht hoiab küll. Müüriklamber aga fiksee-rib akna paika ning takistab selle lii-kumist. Kokkuvõttes on mõttekam las-ta töid teha nendel, kes on seda teinud aastaid ja saanud vajaliku väljaõppe.”

Kuusik räägib veel, et kui Tartu Annelinnas ringi sõita, märkab tema silm küll neid aknaid, kus peremees on töid ise teinud. Väljast avanev pilt pole kuigi ilus.

Korteriühistud vahetavad kinniehi-tatud rõdude aknaid, ikka selleks, et maja soojapidavus oleks sügisel-tal-vel suurem ning külm enam sisse ei pääseks.

Rõdu puhul tasuks mõelda sellele, et kui päev otsa paistab sinna päike, oleks targem panustada peegelduvale klaasile. See on küll kallim, ent ei teki-ta rõdule Aafrika kuumust.

Erki Kuusik paneb lõpuks kõigile sü-damele, et see aasta on tõepoolest vii-mane aeg soodsaks aknavahetuseks, kuna seda saab teha veel taskukohase hinnaga. Maailmas kallineb tooraine ning teised sisendkomponendid. Nii-sugust hinnasula, nagu oli 2009. aas-tal, enam niipea ei näe.

VAMBOLA PAAVO

crea

tivi

ty10

3.co

m

Ehitus & Remont326

Uus aken teeb elamise soojaks

327Ehitus & RemontREKLAAMTEKST

Viska seljakotti HepaGel!Miks HepaGel?HepaGel vastab kõige paremini teie puhkuseaja nõuetele. Kui määrida HepaGeli põrutada saanud kohale, kaob pais-tetus ega teki sinikat. Geeli võib määrida isegi näole.

HepaGel koosneb naturaalsest hepariinist: vähendab põ-letikku, takistab trombide teket ning ravib jalgades valu ja raskustunnet, mis tuleneb pikast püstiseismisest või istu-misest (näiteks lennukis).

Geel jahutab valutavat kohta ja imendub hästi ka ilma masseerimata: nahale ei teki rasvast kilet. Pärast geeli ka-sutamist võite rahulikult oma toimetusi jätkata, sest min-geid kõrvalmõjusid ei ole.

Šveitsi firma Spirig Pharma AG toodet soovitavad arstid veeni laiendite, flebiidi ja armide raviks. Määrige prob-lemaatilist piirkonda 2–4 korda päevas, ja teie puhkust ei riku miski.

HepaGel on suviselt mugav: saadaval 50 ja 100 g tuubis.

Koostis: 1 g Hepageli sisaldab 400 TÜ naturaalset naatriumhepariini. Näidustused: Hepageli kasutatakse olme- ja sporditraumade (verevalumite, nihestuste, muljumste, venituste) korral. Pindmiste põletikuliste ja tromboossete protseside (varikoosed veenilaiendid, veeni-põletikud, hooletusse jäetud veenikomud, jalgade turse, jalgades esineva raskustunde korra, lihaste krampide raviks, armide pehmendamiseks ja kosmeetilieks raviks. Kasutamine: Õhuke kiht geeli kantakse 2 kuni 3 korda päevas haigele kohale ja määritakse õrnalt ilma masseerimata laiali. Vastunäidustused: Hepageli ei tohi kasutada ülitundlikuse korral hepariini suhtes,trombotsütopeenia ja verehüübimatuse korral. Hoiatused ja ettevaatusabinõud: Hepageli ei tohi kanda lahtistele haavadele, limaskestale ja on vaja jälgida, et see ei satuks silma. Rasedus ja imetamine: Seoses ohtudega raseduse ajal kuulub ravim C kategooriasse. Kontrollivaid uuringuid rasedatel ei ole läbi viidud. Hepageli kasutamine ei ole teadaolevalt lootele kahjulik ja ei ole teadaolevalt rinnaga toidetavale imikule ohtlik. Pakend: 50 ja 100 g geel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte! Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga! Ravimiloa hoidja: Spirig Baltikum Lithuanian – Swiss Ltd, Maironio 13-7, kaunas, Leedu.

Šveitsi kvaliteet

400 TÜ/g geelnaturaalne naatriumhepariini geel jahutava toimega

Tarumade, põrutuste, verevalumite korral

Veenilaiendite ja veenipõletike raviks

Lõpuks on suvi käes! Selga saab panna õhukesed riided ja paljajalu mererannal joosta. Ja kui palju reise – nii jalgsi, bussi, jalgratta kui ka lennukiga – meid ees ootavad! Aga arstid hoiatavad, et just ni-melt matkates juhtub kõige enam traumasid (ni-hestusi, venitusi, marrastusi).

Näiteks nihestame vees libeda kivi peal jala, vigasta-me jalgrattaga kukkudes põlve või marrastame nah-ka. Mida teha, et need ja paljud teised traumad meie puhkust ei rikuks ning et oleksime ilusad ja terved?

Märkamatu ja tõhusPõrutuste, sinikate ja valu vastu on vahendeid pal-ju, aga ühed ravivad kaua, teised lõhnavad halvasti ja määrivad riideid ning kolmandad jätavad naha-le valged laigud. Ärge mõelge kaua, valige Šveitsi firma Spirig Pharma AG geel HepaGel!

Koostis: 1 g Hepageli sisaldab 400 TÜ naturaalset naatriumhepariini. Näidustused: Hepageli kasutatakse olme- ja sporditraumade (vere-valumite, nihestuste, muljumiste, venituste), pindmiste põletikuliste ja tromboossete protsesside (varikoossed veenilaiendid, veenipõletikud, hooletusse jäetud veenikomud) ning jalgade turse ja raskustunde korral, lihaskrampide raviks, armide pehmendamiseks ja kosmeetiliseks raviks. Kasutamine: Õhuke kiht geeli kantakse 2–3 korda päevas haigele kohale ja määritakse õrnalt ilma masseerimata laiali. Vastunäi-dustused: Hepageli ei tohi kasutada trombotsütopeenia ja verehüübimatuse korral ning ülitundlikkuse korral hepariini suhtes. Hoiatused ja ette vaatusabinõud: Hepageli ei tohi kanda lahtistele haavadele ja limaskestale. Tuleb jälgida, et geel ei satuks silma. Rasedus ja imeta-mine: Ravim kuulub C-kategooriasse. Kontrollivaid uuringuid rasedatel tehtud ei ole. Teadaolevalt ei ole Hepageli kasutamine lootele ega ka rinnaga toidetavale imikule ohtlik või kahjulik. Pakend: 50 ja 100 g tuub. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte! Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga! Ravimiloa hoidja: Spirig Baltikum Lithuanian, Swiss Ltd, Maironio 13–7, Kaunas, Leedu.

Ehitus & Remont328

www.glasaken.ee

Nüüd aknad ainult 2 nädalaga!

Sissemakse ainult 30%

Pensionäridele lisaallahindlus

aknad tehase hinnaga!

Terve Eesti tellib!

Ainult meil saad lepingu sõlmida

kontorisse tulemata!

Ainult meil kaasa kingitus

Tel: 58 19 1929 ja 745 7171

aknad tehase

Terve Eesti tellib!

Tel: 58 19 1929 ja 745 7171

Tallinn

Viljandi Tartu

Põlva

VõruValga