Tartu Ülikool

Filosoofiateaduskond

Germaani-romaani filoloogia osakond

Evelyn Zagorski

4.-16. SAJANDI KIRIKUARHITEKTUURI EESTI-INGLISE-EESTI SELETAV

ILLUSTREERITUD SÕNASTIK

Magistriprojekt

Juhendaja: Kersti Meinart, MA

Tartu 2005

SISUKORD

Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2

1. Kirikuarhitektuur ja selle ajalooline kujunemine ........................................................................ 4

2. Sõnastik ..................................................................................................................................... 10

2.1. Erialasõnastikes sisalduv kirikuarhitektuuri terminoloogia ............................................... 10

2.2. Sõnastiku koostamise põhimõtted ...................................................................................... 11

2.3. Sõnastiku koostamisel tekkinud raskused .......................................................................... 14

2.3. Kirikuarhitektuuri eesti-inglise seletav illustreeritud sõnastik ........................................... 17

2.4. Kirikuarhitektuuri inglise eesti sõnastik............................................................................. 43

Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 54

Summary........................................................................................................................................ 55

Kasutatud allikmaterjalid............................................................................................................... 56

2

Sissejuhatus

Käesoleva magistriprojekti eesmärgiks on hõlmata erinevaid kirikuarhitektuuri termineid, mille abil

oleks võimalik kirjeldada nii lihtsaid kodakiriku tüüpi maakirikuid kui suuri mitmelöövilisi

katedraale.

Töö hõlmab endas ainult kristlike konfessioonide pühakodasid – kirikuid. Valdav osa termineid on

pärit gooti perioodist, mida võib kahtluseta pidada sakraalarhitektuuri õitsenguks. Ära on toodud ka

termineid, mis puudutavad vaid ortodoksse kiriku ning varakristliku perioodi kirikuarhitektuuri. Töö

käsitleb kirikuarhitektuuri varakristlusest kuni gooti perioodi lõpuni – seda sellepärast, et alates

renessansist - periood mis järgneb gootikale - vähenes sakraalarahitektuuri osakaal hüppeliselt; algas

sekulaar- ja sakraalahitektuuri paralleelne areng ning vormikeele ühtlustumine.

Ülesehituselt jaguneb töö kaheks osaks. Esmalt antakse konspektiivne ülevaade kirikuarhitektuurist

üldiselt: selle arengust varakristlikest katakombidest gooti katedraalideni. Teine osa on sõnastik:

tutvustatakse sõnastiku koostamisel tekkinud raskusi ja antakse ülevaade sõnastiku koostamise

põhimõtetest, millele järgenb kirikuarhitektuuri eesti-inglise-eesti seletav illustreeritud sõnastik.

Inglise-eesti osa sõnastikust ei ole sündinud lihtsalt eesti-inglise osa ümberpööramise teel,

sünonüümsüsteem on ka seal säilinud – sarnaselt sõnastiku esimesele poolele on ka siin üks

ingliskeelne termin, millele vastavad eestikeelsed terminid. Kuna aga terminite mahud erinevates

keeltes on erinevad, siis oleks mitme eestikeelse termini puhul soovitav sõnastiku esimeset poolest,

mis sisaldab definitsioone ja selgitavaid jooniseid, kõnealuse termini eestikeelsed vasted üle

kontrollida, et garanteerida termini õige kasutus.

3

Sõnastik on mõeldud nii arhitektidele kui tõlkidele, kes oma töös kirikuarhitektuuriga kokku

puutuvad. Samuti võivad siit abi leida ka näiteks õpilased – lisaks eestikeelsetele terminitele ja

nende ingliskeelsetele vastetele on arusaamise hõlbustamiseks ära toodud ka terminite definitsioonid

ja illustratsioonid.

4

1. Kirikuarhitektuur ja selle ajalooline kujunemine

Selles peatükis leiavad käsitlust erinevad kunstiajaloo perioodid, mille mõju kirikuarhitektuurile on

suurim. Vaatluse all on ajavahemik varakristlusest gootikani, mis ajaliselt hõlmab ca 1200 aastat (4.

– 16. saj). Käsitlus ja ka sõnastik lõppeb gootikaga, sest alates renessansist suurenes hüppeliselt

sekulaararhitektuuri osa ja kadus erinevus sekulaar- ja sakraalarhitektuuri vahel. Kasutati sarnaseid

ehitus- ja dekoratsioonivõtteid ning ainult kirikuarhitektuurile mõeldud uuendusi ei toimunud.

Varakristlik arhitektuur. Kirikuarhitektuurist kui sellisest saab rääkima hakata alates 4. sajandi

lõpust, mil ristiusk kuulutati Rooma riigi ametlikuks usundiks. Sellele eelnes 313. aastal keiser

Constantinue Milano edikt, mis kuulutas kristluse lubatuks. Enne seda oli ristiusk keelatud ja

kristlaste avalikud kokkutulemised võimatud – seega ei saa selle perioodi puhul rääkida ka kirikute

ehitamisest. Küll pandi sellal aga alus varakristlikule arhitektuurile. Esimesed ehitised, millest me

sellega seoses rääkida võime on katakombid – sinna maeti nii inimesi kui kasutati ka kooskäimise

kohtadena. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt lae- ja

seinamaalid. (Kangilaski 1998:81)

Kui ristikogudused lõpuks maa alt välja pääsesid, tekkis kohe tarvidus jumalateenistuseks sobivate

ruumide järele. Vana antiiktempel ei tulnud kõne alla mitte ainult usulistel kaalutlustel – see polnud

ka praktiliselt sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik kitsaste ja hämarte

siseruumidega. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille

pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris

levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp – basiilika. (Kangilaski 1998:83) “Oletatavasti etendas

selles valikus rolli nii see, et basiilika oli traditsioonidega rahvakogunemispaik, kui ka see, et

basiilika kui ruumitüüp võimaldas saavutada valgustust ülevalt – taevast.” (Kodres 2001:30)

5

“Esimeste kristlike basiilikate eeskujuks sai

Constantinuse käsul Roomasse pärimuse järgi

Peetruse hauale ehitatud Püha Peetruse basiilika

(324-354). Selle kompositsioon oli järgmine:

kavatise esimeseks osaks oli kolonnaadiga

ümbritsetud avar siseõu – aatrium – ja selle keskel

kaev palverändurite jaoks, basiilikaga ühendas

aatriumi narteks, suur vestibüülilaadne hoone; basiilika ise oli viielööviline. Pärast Püha Peetri

kirikut ehitatud basiilikates sai kavatises oluliseks ristlööv ja poolümar apsiid, nõnda omandas kirik

nn. ladina risti kujulise põhiplaani, kus üks ristihaar – pikihoone – on teistest pikem. Ristihaarade

lõikumiskohale tekkis nelinurkne avar ruum – nelitis. /…/ Juba Püha Peetri kirikus ilmnes selge

arhitektuuriline idee: ruumi “liikumine” apsiidi poole.” (Kodres 2001:30)

Varakrislik arhitektuur kandis endas väga palju rooma (ja selle kaudu ka antiigi laiemalt)

arhitektuuri mõjutusi. Näiteks võiks võtta “aatriumi” – etruski ja vanarooma elumajas oli see

tubadega ümbritsetud pearuum, millest hiljem kujunes esindushoov. Varakristlikus basiilikas täitis

see aga eesõue osa, näiteks Rooma vana Peetri basiilika, mis pärineb 4. saj. II veerandist. Sarnaseid

näiteid võiks tuua veelgi, kuid vaatamata arhitektuuridetailide laenamisele oli varakristlik kunst oma

põhiolemuselt juba uue, antiikajale võõra hingelaadiga. (Kangilaski 1998:84-86)

Bütsantsi arhitektuur tõi kirikuarhitektuuri tsentraalse põhiplaaniga kuppelbasiilika (Hagia Sophia

kirik, 532-537) ja oktagoonsed tsentraalehitised

(Ravenna kirikud) (Kunstileksikon 2001:67). Bütsantsi

arhitektuur on vähesel määral mõjutanud küll ka Lääne-

Euroopa ehituskunsti, kuid selle mõju vanavene

kunstile ja seega ka vene õigeusu kirikute arhitektuurile

on märkimisväärne.

Ajaloo seisukohast oli Bütsantsi näol tegemist väga huvitava maaga. Geograafiliselt sidus see ida ja

läänt ning nede kahe pooluse mõtlemist. Kultuurilooliselt kaht ajajärku. “Kõige olulisemaks

Hagia Sophia kirik

6

peetakse Rooma õiguse ja riikliku organisatsiooni ning hellenistliku kultuuripärandi hoidmist ja

edasiarendamist ning neile uue dominandi – kristluse – lisamist (Kodres 2001:28).”

Vanavene kunst tärkas 9.-10.saj., kui Bütsantsi vahetus läheduses moodustus esimene idaslaavlaste

riik keskusega Kiievis, mis säilitas oma Lääne-Euroopa kunstist erineva ilme kuni 17.saj. lõpuni.

Bütsantsi vormikeele levimisele aitasid kaasa Kiievi suurvürstid, kes kutsusid oma linnadesse

bütsantsi ehitusmeistreid ning koos nendega võeti üle ka sealsed ehitusvõtted ja

arhitektuuritraditsioonid. 16. saj. vene ehituskunsti suurimaks meistriteoseks on Vassili Balžennõi

peakirik Moskvas, mille juures on jälgitav vene kunstile omane rikkalik vormikeel ja maaliline

toredus. (Kangilaski 1998:93-95)

Varane keskaeg Euroopas on küll tuntud eelkõige kui kirjakunsti õitseaeg, kuid just sel perioodil –

täpsemalt Karolingide dünastia valitsusajal – pandi alus keskaegse ehituskunsti õitsengule.

Karolingide sakraalahitektuur järgis vormis paljuski Vana-Rooma traditsiooni. Teades, et Karl Suur

pidas oma riiki Rooma impeeriumi otseseks järeltulijaks, on see ka loomulik. Kirikuid ehitati

Rooma-päraselt, aatriumiga, millele liitus kolmelööviline basilikaalne pikihoone, mis lõppes kolme

kaarja apsiidiga; ristlöövi esines veel harva; linnusearhitektuurist laenati kaks läänetorni. (Kodres

2001:34-35) Üldmuljelt sarnanesid selle perioodi varakristlikele basiilikatele, kuid erinevalt

viimastest on neil juba märgata kiriku pikihoonet risti läbiv põikhoone ja pikaks venitatud apsiid.

(Kangilaski 1998:102)

Karolingide kunstile järgnes romaanika ehk romaani stiil, mille alguseks loetakse kokkuleppeliselt

11. sajandi keskpaika ja lõpuks 13. sajandi algust. Tähelepanuväärne on romaanika selle poolest, et

tegemist on esimese üleeuroopalise kunstistiiliga, mis tekkis üheaegselt Lombardias, Kataloonias,

Burgundias ja Reinimaal ning levis kiiresti kogu Euroopas. (Kunstileksikon 2001:380)

Eeskätt avaldus romaani stiil arhitektuuris, eriti kiriku

ruumilahenduses ja –kujunduses. Romaani kirik oli

karolingliku basiilika edasiarendus. Iseloomulik on

7

varasemast dünaamilisema siluetiga basiilika; ehitati ka koda-, harvemini saal- ja kuppelkirikuid.

Pikihoone idaosa hakati rõhutama tugevasti eenduva transeptiga, kiriku põhiplaan sai ladina risti

kuju. Kiriku pikihoone pikendamise tulemusena tekkis nelitise ja apsiidi vahele uus ruumiosa - koor.

12. saj. hakati esmajoones Prantsusmaal külglööve ümber koori ja apsiidi pikendama, nii et tekkis

kooriümbriskäik. Selle siseseina moodustab kaaristu; väisseina ümber ehitati rida kabeleid nn.

kabelipärg. (Eesti Entsüklopeedia VIII 1995:180)

Suuri muutusi kiriku põhiplaanis ei toimunud, pigem kinnistus see, millega oldi juba harjutud.

Ehitustehnilistest uuendustest võeti kasutusele ristvõlv, mis võimaldas katta mõnevõrra laiemaid

lööve kui senini kasutusel olnud silindervõlv, kuid ka see oli veel väga raske ning vajas massiivseid

kandeseinu ja jämedaid piilareid, mistõttu ei olnud võimalik ehitada suuri aknaid ja laiu lööve.

Ümaraken ongi romaani ahitektuuri kõige äratuntavam vorm. Kuid romaani kiriku interjööri

säärased iseärasused, mis näiliselt olid tingitud üksnes ehitustehnilistest kaalutlustest, olid samal ajal

suurepärases kooskõlas ajavaimuga. (Kangilaski 1998:106)

Romaani stiilile järgnes gooti stiil, mis arenes esimesed 50 aastat romaani stiiliga paralleelselt ning

mis kujunes välja 12. saj. keskel Ile-de-France´is ja levis sealt üle Euroopa ja hääbus 16. sajandil.

Gooti arhitektuurile on iseloomulik rõhutatult vertikaalne liikumine, teravkaare, roidvõlvi ja

tugikaarte kasutamine, mis võimaldas dünaamilise struktuursüsteemi loomist ning ehituskehandi

oluliselt kergemaks ja vertikaaehituse hõlpsamaks muutmist. (Kunstileksikon 2001:136)

Gooti perioodi arhitektuuri ja kunsti laiemalt ei tohiks vaadelda ilma ajastu vaimu kontekstita. Sest

nii kujutav kunst kui arhitektuur on väga tugevalt seotud jumalikkuse ja kristliku sümboolikaga.

Reaalne kujutluslaad polnud omaette eesmärgiks, tähtsam oli lugu, mida maal või miniatuur pidi

jutustama. Tihti oli ühes pildis koos olevik, minevik ja tulevik, mistõttu on praegugi veel töid, mida

pole suudetud täiesti lahti mõtestada. Piltidele sarnaselt kandsid ka kirikuhooned endas

mitmekihilisi sõnumeid. Kirik, iseäranis katedraal, pidi kujutama kõike olevat ja tulevat ning tegema

seda võimalikult täiuslikult – kandes endas nii olevat maailma kõige selles leiduva hea ja halvaga

kui tulevat Taevast Jeruusalemma. Võib tunduda mõnevõrra üllatavana, et kirikuarhitektuuri

8

ehitusplastikas kujutati lisaks ootuspärastele inglikujudele, Maarja Kuulutuse ja Kristuse

ristilöömise stseenidele ka erinevaid fantastilisi olevusi, keda võib näha accoudoir´idel,

misericordidel, droleriide või veesülititena.

“Ruum ei olnud abtraktne mõiste nagu tänapäeval. See sõna tähendas “intervalli” või “ulatust” ning

viitas millelegi, mida sai piiritleda ja mõõta. Kuigi selle sümboolika võis viidata hauatagusele

maailmale, olid katedraali ruumi meisterlik valitsemine ja sellega manipuleerimine vahenditeks,

millega saavutada kontrolli siinilma üle.” (Camille 2001:27)

Ajavaim, mis sünnitas gooti stiili, oli vastuolulisem ja keerukam kui romaani stiili aegne. Ühest

küljest vastas gooti kunst oma hiilguse tipul rüütliideaalidele, teisalt oli ta aga seotud

linnakodanikkonna võitluse ja vaimulaadiga. Suur osa oli ka kiriku reformipüüetel, usu uuendamise

katsetel ja kuningate võimsuse kasvul. (Kangilaski 1998:113)

Gooti kirikud jäid oma põhiplaanilt küll ladina risti kujuliseks, kuid transepti

harud ei eendunud enam muust hoonest sel määral kui romaani stiili ajal, vaid

liitusid terviklikumalt pikihoonega. Mõnel juhul lühenesid transeptiharud

sedavõrd, et ei eraldunud peaaegu üldse pikihoonest nagu näiteks Pariisi Notre-

Dame´i kiriku puhul. Pikihoone oli 3- või 5-lööviline ja basikaalse

ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus

tõusis – see oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti

konstuktsioon võimaldas võlvida ka laiu lööve. Kooriruumi ei vastandatud

enam muule kirikule. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks.

Kuna konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid kandeseinu, võis suurema

osa neist asendada akendega. (Kangilaski 1998:115)

15. saj.-16. saj. alguses hilisgootika perioodil tabas Euroopat mitu epideemiat, mis külvasid hirmu ja

ahastust. Sellele lisandus veel feodalistliku korra lõpuagoonia. Inimesed otsisid pääsemist müstikas,

ketserluses ja usulises fanatismis. Kõik see avaldas mõju ka kunstile. Arhitektuuris avaldus see

konstruktiivse loogika vähenemises – võlvide juures hakati kasutama roideid, millel peaaegu

9

puudusid konstruktiivsed ülesanded (võrkvõlv, tähtvõlv, lehvikvõlv). Sageli paisutati vertikaalne

suunitlus äärmustesse. Dekoratiivsed fassaadikaunistused on nii rikkalikud, et katavad hoonet

kivipitsina. Prantsusmaa hilisgootika ehk leekestiili parim näide on Roueni katedraal. Huvitavaid

arenguid tegi läbi ka inglise hilisgootika ehk perpendikulaarstiil. (Kangilaski 1998:119)

Kapitalistlike suhete tärkamine sundis gooti stiili taganema ja andis teed uuele mõtlemisele, mis tõi

endaga kaasa uue kunsti – renessansi. Tekkis uus tellijaskond – kaupmeestest kodanlus ja tugevalt

vähenes kiriku kui kunstitellija osakaal.

10

2. Sõnastik

2.1. Erialasõnastikes sisalduv kirikuarhitektuuri terminoloogia

Sõnastiku koostamisel on kasutatud nii üld- kui oskuskeele sõnaraamatuid. Kui esimesed olid pigem

viide otsitava termini ingliskeelse vaste leidmiseks, siis viimased on juba konkreetse termini

allikaks. Seda põhjusel, et üldkeel on oma iseloomult üldisem ning oskuskeel konkreetsem ja

täpsem. “Üldkeel on keelekuju, mida kasutab kõige laiem üldsus, oskuskeel aga on kitsama

suunitlusega, puhterialaselt kasutatav allkeel või allkeelekogum, mis jaguneb omakorda allkeelteks”

(Kull 2000:11). Olukorras, kus allikad üksteisele vastu räägivad, on valik tehtud oskuskeele

sõnaraamatu termini kasuks.

Esmalt võtaks vaatluse alla eestikeelsed seletavad sõnastikud, mille kohta oleks õigem öelda

seletussõnastikud. Töö koostamisel on kasutatud kahte eelmainitud sõnastikku. Krista Kodrese “Ilus

maja, kaunis ruum”. “Kujundusstiile Vana-Egiptusest tänapäevani” lõpuosas olevat väikest

seletussõnastikku, mille on välja andnud Prisma Prindi Kirjastus 2001. aastal Tallinnas ja

“Kunstileksikoni”, välja antud Eesti Klassikakirjastus poolt samal aastal ja samuti Tallinnas. Kuna

Krista Kodres kuulub ka “Kunstileksikoni” autorite ringi, siis võiks arvata, et kõik ahitektuuri ja

sisekujunduse terminid kattuvad, kuid nii see siiski pole. Kodrese sõnastik ei ole nii mahukas – välja

on jäetud väga spetsiifilised terminid, mis on täiesti põhjendatud ja ootuspärane valik, kuna autor ise

on sissejuhatuses öelnud, et antud käsitlus on ülevaatlik ja üldistav. Samas on ka termineid, mis

esinevad ainult Kodrese sõnastikus, näiteks “antechambre”.

Siiski tuleb mainida, et käsitluses kasutatud sõnavara ja terminoloogia on ikka pigem oskuskeelne

kui üldkeelne.

11

Erinevus Kunstileksikonist seisneb sünonüümsüsteemis ja selles, milline termin on valitud

põhiterminiks. Näiteks “ehisviil” ja “vimperg”: Kodrese sõnastikus on põhiterminiks “vimperg”,

Kunstileksikonis “ehisviil”.

Kokkuvõttes võib öelda, et mõlemad sõnastikud on arhitektuuriterminites sarnased ja mõlemad

täidavad suurepäraselt endale seatud eesmärke.

Teisena vaatleks töös kasutatud eesti-inglise sõnastikke: Rudolf Parise ja Eevi Endi koostatud

viiekeelne “Kunsti leksikon”, mis on välja antud Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi poolt

Stockholmis 1986. aastal ning Maris Raiendi koostatud kolmekeelne “Kunstitermineid”, väljaandja

RE Stuudio 1995. aastal.

“Kunstiterminite” sõnastiku saatesõnas on öeldud, et kasutatud on erinevaid, kohati ka vastandlikke

allikaid, kuid kahjuks pole sõnastikus ära toodud kasutatud allikate loendit. Terminite kõrvutamisel

ja võrdlemisel selgus, et oma töös on koostaja väga suures osas tuginenud Parise ja Endi “Kunsti

leksikonile”. Vahest ehk liigagi. Näiteks on sinna sõnastikku lülitatud “Kunsti leksikonis” esinev

väga küsitav termin “hall church”. Mõlemas sõnastikus tähistab see termin nii saal-, koda- kui

ühelöövilist kirikut, mis ei saa olla tõene, kuna antud terminid ei ole sünonüümid – kodakirik näiteks

koosneb nii pea- kui külglöövidest.

Mõlemas sõnastikus esineb teisigi ebatäpsusi, seda just juhtudel, kus teise keele vaste on erineva

mahuga. Siiski on mõlemad sõnastikud väga tänuväärseks allikmaterjaliks, kuid siiski oleks soovitav

neist leitud terminid muude allikate abiga üle kontrollida.

2.2. Sõnastiku koostamise põhimõtted

Käesolev kirikuarhitektuuri sõnastik on koostatud eesmärgiga pakkuda sõnavara, mille abil tõlkida

erinevaid kirikuid kirjeldavaid tekste. Sõnastik sisaldab endas 298 eestikeelset ja 345 ingliskeelset

terminit. Valik on tehtud enim kasutatud terminite kasuks ja need võib sisu poolest jagada kahte

12

rühma: esiteks terminid, mis puudutavad vaid kirikuarhitektuuri. Näiteks kirikutüübid ja hooned või

hoonete osad, mis on seotud vaid kirikutega. Ning teiseks üldisemad arhitektuuriterminid, mis ei ole

omased ainult kirikutele, vaid võivad esineda ka muude hoonete juures. Siia võib näiteks tuua

erinevad kuplid, võlvid ja kaared. Nende terminite sõnastikku lülitamine on vajalik esiteks selleks,

et käesoleva sõnastiku abil oleks võimalik tõlkida kirikuid kirjeldavad tekste ja teiseks ka sellel

põhjusel, et paljud eelpool mainitud arhitektuurielemendid töötati välja just kirikute ehitamise

otstarbeks. Mõlemad eelmainitud terminirühmad on hädavajalikud kirikuhoonete kirjeldamiseks.

Ilma esimese rühma terminiteta ei saa rääkida kirikuarhitektuurist kui sellisest, sest tegemist on väga

spetsiifilise arhitektuuriga. Teise rühma terminid on vajalikud selleks, et kirikut kirjeldada, anda

ülevaade konkreetse hoone juures kasutatud kuplitest ja võlvidest või kirjeldada erinevaid

dekoorielemente, mille järgi arhitektuuriajaloolased enamasti hoone ehitusaega periodiseerivad või

stiili määravad.

Kahjuks tuli sõnastiku piiritlemisel teha ka teatud väljajätmisi – nii on näiteks täiesti välja jäetud

ehitustehnilised terminid nagu “gooti tellisladu”ja “toevaheldus”. Kuna tegu on väga tehniliste

terminitega, mille esinemissagedus kirjeldavates tekstides harvem ja mis tulevad sagedamini ette

tehnilistes tekstides, siis sai tehtud otsus see osa välja jätta. Välja on jäänud ka orderahitektuur, kuna

seda seostatakse pigem antiikarhitektuuriga ja kuigi orderahitektuur esineb suuremal või vähemal

määral kõikide arhitektuuristiilide juures on see siiski liiga lai ja tehniline teema ja kuuluks pigem

eraldi sõnastikku. Siiski on sõnastikus sees paar orderiarhitektuuri kuuluvat terminit nagu näiteks

“taldrikkapiteel”, sest tegu on arhitektuurielementidega, mis töötati välja just gootika perioodil

kirikuehituse tarbeks.

Koostamise käigus sai välja jäetud ka kristliku kunsti motiivid, näiteks “Pieta”, “Maarja kuulutus”

või “Anna ise kolmas”. Kuigi alguses oli plaan need sõnastikku lülitada, tuli nad siiski välja jätta,

kuna selgus, et tegemist on väga laia valdkonnaga, mis on tegelikult rohkem seotud maalikunsti ja

miniatuuridega. Seos kirikuarhitektuuriga on küll dekooridetailide ja skulptuurigruppide näol

olemas, kuid kuna see on nõrgem kui kujutava kunsti puhul, siis sai tehtud otsus antud terminid

välja jätta. Ainus sedalaadi termin, mis sai sõnastikku kaasatud oli “Kolgata-grupp”, sest antud juhul

on tegu konkreetse skluptuurigrupiga, mis on pigem kindel interjöörielement kui dekoori osa.

13

Kui eestikeelsel terminil on mitu tähendust, siis on definitsioonis ära toodud vaid

kirikuarhitektuuriga seotud tähendus(ed). Täiesti välja on jäetus terminite tähendus muudes

kontekstides. Näiteks “koor” on sõnastikus vaid kui kirikuruumi osa. Ja kuigi kiriku kooriosa sai

oma nimetuse liturgilise laulukoori asukoha järgi on mõiste “koor” kui kirikuruumi osa tänaseks

“koorist” kui laulukoorist kaugenenud sedavõrd, et autor otsustas selle tähenduse sõnastikust välja

jätta. Mitme kirikuarhitektuurilise tähenduse puhul on erinevad tähendused üksteisest numbritega

eraldatud. Paaril korral on ära toodud ka tähendus, mis küll otseselt kirikuarhitektuuri ei puuduta,

kuid mis aitab termini mõistmisele oluliselt kaasa

Kuna sõnastik on arhitektuuriteemaline, siis on sõnastikku lülitatud ka kirikute sisearhitektuur. Ära

on toodud sagedamini kasutatud sisekujunduselemendid nagu “altar”, “ristimiskivi” jne. Siinkohal

tuleb rõhutada, et tegemist ei ole mööbliga selle sõna traditsioonilises mõttes, vaid suurel määral

obligatoorsete sisekujunduselementidega, mis esinesid pea kõikides kirikutes.

Definitsioonide kirjeldamisel on järgitud “piisava täpsuse” põhimõtet. Piirdutud on võimalikult

lühikese kirjeldusega, mis samas annaks edasi termini sisu, sest tegemist on siiski sõnastiku, mitte

leksikoniga. Sõnastiku koostamist alustades sai kaalutud definitsioonide ärajätmist, kuid see oleks

oluliselt piiranud sõnastiku kasutajate ringi, mis oleks sel juhul piirdunud ainult arhitektide ja

erialaekspertidega. Arusaamise lihtsustamiseks on paljudele keerukama sisuga terminitele lisatud ka

illustratsioonid.

Juhul kui eestikeelsele terminile vastab ingliskeeles mitu tähendust, siis on nad üksteisest

semikooloniga eraldatud. Ära on toodud võimalikult palju ingliskeelseid vasteid hõlbustamaks

kirjutatavas tekstis vältida sõnakordusi. Tuleb siiski rõhutada, et kõik terminid on mitmekordselt

erinevatest allikatest üle kontrollitud vältimaks ebatäpsusi.

Eesti-inglise osas on ära toodud ka ingliskeelsete terminite ebareeglipärane mitmus, näiteks:

tympanon (pl. tympana). Inglise-eesti osas seda tehtud pole, sest antud osa sõnastik toetub

põhjalikumale eesti-inglise osale, mis – erinevalt inglise-eesti osast – sisaldab ka definitsioone ja

14

illustratsioone. Ka sünonüümsüsteem toimib inglise-eesti osas teisiti – nimelt puudub seal viide

põhiterminile. Selle põjuseks on vasturääkivused erinevates allikates, mistõttu muutus põhitermini

väljavalimine väga raskeks ning vältimaks ebatäpsusi jäi valik tegemata.

Eesti-inglise osa sünonüümsüsteemis on definitsioon, võõrkeelne vaste ja illustratsioon põhitermini

juures. Põhiterminitena on võimaluse korral eelistatud eestikeelset vastet, kuid mitte alati.

Kasutussageduse printsiip on oskuskeele sõnastiku puhul siiski tähtsam kui omakeelsus. Näiteks on

sõnastikus olemas nii “kantsel” kui “räästtool”. Kuna “räästtooli” väga palju ei kasutata, siis on

põhiterminiks “kantsel”.

Omaette äramärkimist väärib fakt, et arhitektuuriterminite juures kasutatakse lisaks võõrkeelsetele

sõnadele nagu “misericord” ja võõrkeelsetele tüvedele nagu näiteks “drolerii” ka väga palju

otselaene. Näiteks termin “accoudoir”, mis tuleb prantsuskeelsest sõnast “käetugi”, kuid mida ei saa

sõnastiku eestikeelseks terminiks siiski võtta, kuna tegu on spetsiifilise terminiga – kooripingistiku

käetoega.

Kuna sõnastik pole suunatud ainult arhitektidele, vaid ka neile, kes mõnel muul põhjusel puutuvad

kokku vastava ala terminoloogiaga, siis on sellest lähtuvalt ka definitsioonide sõnastus võimalikult

lihtne ja peaks olema arusaadav ka neile, kes igapäevaselt arhitektuuriga kokku ei puutu.

Arusaamise lihtsustamiseks on lisatud ka illustratsioonid.

2.3. Sõnastiku koostamisel tekkinud raskused

1. Suuri probleeme tekitas termin “lööv”. Kui eesti keeles tähistab see kirikuruumi

pikisuunalist osa ja antud termini alla mahuvad nii “külglööv” kui “pealööv”, siis inglise

keeles on olemas ainult täpsustavad terminid “nave” (“pealööv”) ja “aisle” (“külglööv”) ja

suurema mahuga üldsem termin “lööv” puudub hoopis. J. Saagpaki eesti-inglise sõnaraamat

annab küll “löövi” vasteks “nave”, kuid segaduste ja vale kasutamise vältimiseks otsustati

üldisem termin sõnastikust välja jätta.

15

2. Eelnevast tulenevalt oli väga raske leida vastet terminile “ühelööviline kirik”. R. Parise ja E.

Endi Kunsti leksikonis pakutud vaste “hall-church” on aga ebatäpne, kuna antud vaste

tähistab ka “kodakirikut”, mis koosneb pea- ja külglöövidest ning ei saa seetõttu kuidagi

tähistada samaaegselt ka “ühelöövilist kirikut”. Erinevatest kirikuid kirjeldavatest tekstidest

võis vasteks leida nii “singe-nave church” kui ka “single-aisle church”, kuid kuna esimene

neist on terminoloogialt täpsem (ühelöövilise kiriku juures ei saa rääkida kõrvallöövidest),

siis sai sõnastikku lülitatud “single-nave church”.

3. Raskusi valmistas ka erinevate terminite ebatäpne kasutamine. Siin võib näiteks tuua jälle

löövide probleemi. Paljudes tekstides võis leida “pealöövi” tähenduses termini “center-

aisle”. Ette tuli ka “side-aisle” “külglöövina”.

4. Paljudele eestikeelsetele terminitele oli väga raske leida ingliskeelseid vasteid meie

kirikuehituse ajaloolise tausta tõttu, mis on saksa- mitte ingliskeelne. Selle tõttu on

sõnastikus kolm terminit varustatud saksakeelsete vastetega, mida võis kohata ka mõnedes

ingliskeelsetes tekstides. Kõnealused terminid on “saalkirik” (vaste “Saalkirche”), juba

eespool mainitud “kodakirik” (vasted “hall-church” ja “Hallenkirche”) ja “eeslitorn” (vasted

“donkey-tower” ja “Eselsturm”).

5. Segadust tekitas ka “toomkirik”. Kuna tegu on taas saksa kultuuriruumi kuuluva terminiga,

pole ingliskeelse vaste leidmine kuigi lihtne. Siiamaani on seda tõlgitud inglise keelde kui

“Dome Church”, mis võib viidata pigem “kuppelkirikule” (“domed church”). Nii see siiski

pole – termini “toom-“ etümoloogia on pärit ladinakeelsest “domus” (“maja”), millest arenes

saksakeelne “Dom” ja mis algselt tähistas piiskopi erakabelit, hiljem piiskopi peakirikut.

Kuna ka “dome” (“kuppel”) on pärit samast ladinakeelsest terminist “domus”, siis pole vaste

“Dome Church” vale. “Kuppelkiriku” vaste antud sõnastikus on “domed church”.

6. Suurimaks raskuseks võib kindlasti pidada terminite mahu probleemi. Kui inglise keeles

tähendab “abutment” igasugust tugistruktuuri, mis võtab vastu võlvi või kaare külgsurvet,

siis eesti keeles on selle jaoks erinevad terminid, mis on küll sisult sarnased, kuid pole siiski

sünonüümid: “kilpsein” (võlvikaare kandesein); “toend” (müüriosa, mis toetab kaart või

võlvi) ja “tugipiilar” ehk “kontraforss” (seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks).

7. Paljude terminite puhul oli raskusi ka õigekeelega. Näiteks termini “roosaken” puhul oli

erinevates allikates pakutud vasteks “rose-window” kui ka “rosewindow”. Sellisel puhul sai

16

sõnastikku valitud vaste, mis pärines autoriteetsemast allikast, antud juhul sõnaraamatust

Oxford Dictionary of Architecture.

8. Tihti tuli ette ka olukordi, kus ingliskeelsed vasted erinesid teineteisest vaid ühe või kahe

tähe võrra ja õigekeelsuse seisukohast olid kõik vasted korrektsed. Üheks näiteks võib tuua

“valgmiku” ehk “kleristooriumi”, millele oli taolisi vasteid neli: “clearstory”; “clerestory”;

“clearstorey” ja “clerestorey”. Sel juhul said sõnastikku lisatud kõik neli.

17

2.3. Kirikuarhitektuuri eesti-inglise seletav illustreeritud sõnastik

A aamvõlv vt. silindervõlv aatrium varakristliku basiilika kaevuga hoov

narteksi ees, nimetatakse ka Paradiisiks, oli mõeldud rituaalseks pesemiseks. Esineb ka romaani kloostriarhitektuuris, harvem gootikas.

atrium (pl. atria)

accoudoir kooritoolistikus istekohti eraldav käetugi, sageli figuuridega kaunistatud

accoudoir; arm-rest;elbow-rest

aedicula e. edikula 1. hauakabel varakristlikus arhitektuuris2. gootikas kiriku kooriruumist taanduv nišš

aedicule; aedicula (pl. aedicules; aediculae)

altar kristlikus kirikus pühim paik, mis sümboliseerib Kristuse kohalolekut altarisakramendis; on kujunenud iseseisvaks arhitektuuriliseks objektiks

altar

altariruum e. kooriruum

vt. koor

altarivõre altarit muust kirikuruumist eraldav, sageli ažuurne puust, metallist või kivist piire

altar-rail; Communion-rail

ambon kõrge poodiumi ja trepiga lugemispult varakristlikus ja romaani basiilikas kesklöövi idaosa piirava koorivahevõre küljes. Kasutati kahte erinevat ambonit: lõunapoolne oli epistli lugemiseks, põhjapoolne evangeeliumi lugemiseks, romaanikas ka jutluste pidamiseks. Ambon oli kantslist suurem, kuna pidi mahutama nii lugeja kui ka küünlahoidjad. 13. saj. ühendati mõlemad ambonid letneriga.

ambo; ambon (pl. ambones)

angeviini vööt vt. koerahambafriis antemensale kivist, puust või metallist plaat altari

esiküljel, tihti reljeefidega kaunistatud ciborium (pl. ciboria); retable

apsidiool apsiidist eenduv poolringikujulise põhiplaaniga kabel

apsidiole

18

apsiid keskajal poolringikujulise või hulknurksepõhiplaaniga eenduv kiriku või kabeli koorilõpmik, harilikult võlvitud

apse; apsis (pl. apses, apsides)

arhivolt romaani ja gooti astmikportaali silluskaar; kaare dekoratiivne esikülg

archivolt

arkaad e. kaaristu sammastele või piilaritele toetuv kaarterida. Rakendatakse näiteks seina avamisel, silla, lae jm. kandetoena. Mitmelöövilises basiilikas moodustab kõrgseina alumise vööndi.

arcade

arkbutaan vt. tugikaar astmeskirik vt. astmikkirik astmikkoor kiriku idaosa põhiplaaniline lahendus,

mille puhul peaapsiidi ja sanktuaariumi kõrval on astmeliselt taanduvad kõrvalapsiidid

retro choir

astmikkportaal vt. perspektiivportaal

astmikviil astmeliselt tõusvate külgedega viil gooti stiilis hoonetel

stepped pediment

B baldahhiin 1. raidkivist, puust või metallist

ehiskatus skulptuuride, kantsli või altari kohal 2. algselt Bagdadi linnast pärit hinnaline siidrie; hiljem trooni, altari või voodi kohal olev hinnalisest materjalist ehisvari

baldacchino; baldachin; baldachino; baldaquin; canopy

baptisteerium e. ristimiskabel

alates 4. saj. enamasti Ristija Johannesele pühendatud ristimiskirik või -kabel, ristimisnõu või basseiniga hoone keskel

baptistery; baptisterium; baptistry

basiilika varakristlusest alates kirikuhoone tüüp basilica (pl. basilicas; basilicae)

basi(li)kaalne basiilika sarnane basilican bema varakristlikus ja idakirikus

vaimulikkonnale mõeldud sanktuaarium,mis oli eraldatud kiriku ülejäänud osast astme või ikonostaasiga

bema

19

bestiasammas sammas, mille tüvi on moodustatud läbipõimunud loomade (harvem inimeste) kujutistest; esineb romaanikas, üksikjuhtudel ka hiljem

bestial column

Biblia pauperum vt. vaeste Piibel bifoorne aken püstine kaheosaline, harilikult

kaarsilluse ja ehisraamistikuga aken; esines peamiselt romaani, gooti ja renesanssarhitektuuris

biforate window

Burgundia ehituskoolkond

prantsuse romaanika koolkond, mida iseloomustas rikkalik ehitusplastika kasutamine, traveejaotusega eeskojad, silindervõlvid ja hiljem ka ristvõlvid. Mõjutas saksa romaanikat ja oli üksikelementides gootika eelkäijaks.

Burgundian school of architecture

böömi kuppel vt. rippkuppel Bütsantsi kunst kunst Ida-Rooma riigis, keskus

Konstantinoopol (330-1453); suunatud peamiselt kiriku- ja õukonnatseremooniate teenimisele; mõjutas lõunaslaavi, vene ja Lääne-Euroopa keskaja kunsti

Byzantine art

C Cavetto veerandringikujulise profiiliga rõhtne

nõgus süvend cavetto (pl. cavetti)

20

D deambulatoorium 1. kloostri sisehoovi ümbritsev ristikäik

2. kooriümbriskäik 3. käigutee, sammaskäik

ambulatory; deambulatory

Decorated Style inglise kõrggootika stiilisuund (ca 1280-1350), mis järgneb Early English style´ile. Iseloomulikud jooned on dekooririkkus, intensiivne ruumimõju ja avaruse taotlus ning võlvude komplitseeritus, akende rikkalik ehisraamistus ja teravkaarte kasutamine.

Decorated style; Second Pointed

diagonaalroie ristvõlvi diagonaalset ristumisjoont tähistav roie

diagonal rib

domikaalvõlv nelinurkse põhiplaaniga kuplitaoline ristvõlv

domical vault

dorsaal kooritoolistiku seljatugi dorsel; dossal; dossel

drolerii (drolerie) gootikas levinud grotesksed humoristlik-satiirilised kujutised inimestest, loomadest ja fantastilistest olevustest. Esinevad käsikirjades, kiriku inventaril ja ehitusplastikana.

drollery

E Early English style inglise varagootika arhitektuuristiil

(1180-1280). Iseloomulik on ehituskonstruktsioonide üldine kergenemine, teravkaare ja roidvõlvi, ehisraamistikuta lansettakende, kimppiilarite ja koerahambaornamendi kasutamine. Asendus Decorated style´iga

Early English style; First Pointed

edikula vt. aedicula

21

eendtugi seinaga püsivalt seotud eenduv sammashoone interjööris; toetab võlvikanda koonduvaid roideid, vöönd- ja kilpkaari ning jätkab seda kompositsiooniliselt.

attached column; engaged column

eeskoda e. galilee vt. narteks eesliselgkaar e. roodkaar

islami arhitektuurile omane teravkaaretüüp, kiilkaare laiem variant. Koosneb neljast erineva keskmega ringiosast. Levinud kaaretüüp gootikas, eriti Inglismaal ja flamboyant-stiilis Prantsusmaal.

four-centred arch

eeslitorn tinglik nimetus varaste romaani toomkirikute tornide kohta, mille spiraaljat kaldteed mööda said loomad (peamiselt eeslid) ehitusmaterjalide koormaid üles vedada.

"Eselsturm"; "Donkey Tower"

ehisgalerii vt. kääbusgalerii ehisraamistik e. maasvärk

sirkliga kontrueeritud geomeetrilise akna, niši, galerii jms. raamistus ennekõike gootikas. Tekkis ümarakna ja kahe teravkaarse püstakna liitmisel ühise teravkaare alla.

bar-tracery

ehistorn vt. fiaal ehisviil e. vimperg gooti arhitektuuris terav dekoratiivviil

portaali, akna või niši kohal, sageli kaunistatud; rõhutab gootikale omast vertikaalsust

fronton; pediment

ekseeder e. exedra varakristlikus kirikus apsiidi nimetus exedra; exhedra (pl. exedrae)

22

empoor e. väär 1. rõdu kirikus lauljate, kuulajate või oreli paigutamiseks 2. romaani ja gooti arhitektuuris basiilika (empoorbasiilika) või empoorkodakiriku külglöövide peal olev võlvitud käik, mille kesklöövi poole avanev kaaristu moodustab kõrgseina teise, arkaadi peal oleva rõhtvööndi

gallery; loft

epistlipool kiriku lõunapoolne külglööv või ruumiosa epistlilugemise puldi asukoha järgi

epistle side

epitaaf 1. mälestusplaat kiriku sees või selle vahetuse läheduses 2. hauakiri

epitaph

evangeeliumipool kiriku põhjapoolne külglööv või ruumiosa evngeeliumilugemise puldi, hiljem kantsli asukoha järgi

gospel side

exedra vt. ekseeder

F fassaad hoone väliskülg (peamiselt esikülg),

milles väljendub hoone stiilillad façade

fiaal e. ehistorn sale ja terav ehistornike, mis on omakorda kaunistatud ristlillikute ja krabidega

pinnacle

figuurkapiteel inimesi, loomi jms kujutavate skulpturaalsete kaunistustega kapiteel; figuurid moodustavad tihti süžeelisi tervikui mitme kapiteeli ulatuses; eriti levinud võte romaani kunstis Prantsusmaal

figured capital; historiated capital

flamboyant stiil vt. leekestiil flešš väike nooljas haritorn, gooti kirikutes

löövi ja transepti ristumiskohal fleche

friis horisontaalne vöönd ehitise liigendamiseks

frieze

G galerii pikk käik, mille üks vahel ka kaks külge

on kujundatud kaarte- või akendereana gallery; tribune

galilea e. eeskoda vt. narteks

23

godroneering nõgus või kumer ehiskaarestik ümarakna, altarilaua või piscina kujunduses keskajal

gadroon; godroon

gootika ka gooti stiil. Stiil, mis järgnes romaanilkale ja eelnes renessansile, kattudes osaliselt mõlemaga. Gootika põhijoonteks on arhitektuuris dünaamiline struktuur ja vertikaalne liikumine.

Gothic

H hagioskoop 1. väike avaus keskaegse kiriku seinas,

võimaldamaks teenistusest osavõttu neile, kes mingil põhjusel ei saanud kirikusse siseneda (n: pidalitõbised) 2. hostia ekponeerimiseks mõeldud nišš, juhul kui nišš ulatub läbi kiriku seina ja valgustab seda

hagioscope

hammasfriis nelinurksete talaotste rida meenutav ehisliist, hakati kasutama romaani ja gooti arhitektuuis (eriti tellisgootikas)

dentils; dentilation; dentil-band

haritorn keskaja arhitektuuris puidust kellatornike viilkatuse harjal, transeptiga kirikutel asub nelitise kohal

ridge turret

hauamonument e. tumba

monumentaalne hauamonument, mis renessansis ja barokis paiknes kiriku või kabeli sees

sepulchre; tomb

hauaplaat kivist või pronksist plaat matusepaiga kohal, keskajal peamiselt kiriku põrandas

memorial brass

hilisgootika gooti stiili viimane periood, iseloomulik dekoratiivsus ja keerukad vormid

Late-Gothic

hingepalve kabel hingepalvete lugemiseks või laulmiseks asutatud kabel kiriku või kloostri juures

chantry

hulksiir gooti ehisraamistiku jm. dekoori osa, mis koosneb enam kui viiest seotud kolmveerandringist

multifoile

I Iisai aken aknatüüp, kus akna raamistik on

kujundatud stiliseeritud Iisai puu (Jeesus Kristuse sugupuu sümbol) motiiviga

Jesse window

24

ikonostaas e. pildisein (pühapildistu)

kreekakatoliku kiriku altariruumi ülejäänud kirikuruumist eraldav ustega vahesein, millele on kindla korra järgi paigutatud ikoonid

iconostasis (pl. iconostases, iconostas)

impost vt. talum

J jaotuskaar e. kergenduskaar

müürisisene kaar koormuse ümberjaotamiseks

discharging arch; relieving arch

K kaar korrapärase kumerusega joon või pind

kahe tugipunkti vahel, mis sildab nendevahelise avause

arch

kaarekivi kiilukujuline kivi, milledest koosneb kaarvoussoir

kaareväli dekoreeritud kaarjas väli romaani ja gooti kirikute ukseava kohal

tympanum (pl. tympana)

kaarfriis väikeste kaarte reast koosnev ehisfriis, romaani ja gooti arhitektuuris asub peamiselt katuseräästa all

arched moulding

kaaristu vt. arkaad kaarkäik eenduv galerii piki ehitise ülemisi

korruseid archway

kabel 1. palveruum palees 2. väike sakraalehitis, mis on ehitatud kiriku või muu hoone külge 3. väike kirik või abikirik

chapel

kabelilööv kiriku külglöövi välisseina tugipiilarite vahele ehitatud ja kirikusse avanevate kabelite rida

aisle-capel

kabelipärg kiriku kooriosa ümbritsev väikeste kabelite rida

radiating chapels

25

kalapõismuster hilisgootikas ehisraamistiku kujunduses ja mujal sageli esinev lainjas leegimotiiv, mille kontuur meenutab kalapõit (ka vesica piscis)

fish-bladder tracery;flamboyant tracery; mouchette; vesica piscis

kampaniil kirikuhoonest eraldi seisev kellatorn campanile (pl. campanili)

kantsel e. räästtool kõnetool kirikus, kujunes varakristlikust ambonist

chancel; pulpit

karniis seinast eenduv dekoratiivne profiilliist cornice; dripstone

karolingide kunst Frangi riigis Karolingide dünastia valitsemise ajal loodud kunst 8. saj. II poolest kuni 10. saj. keskpaigani. Arhitektuuris iseloomulikud basiilikad ja tsentraalehitised. Arenenud oli pisiplastika, miniatuurmaal ja kullassepatöö.

Carolingian art

katakomb pikkadest, sageli mitmekorruselistest käikudest ja suurematest ruumidest koosnev maa-alune matmis- ja peidupaik 1.-4.saj. enne ristiusu riigiusuks kuulutamist.

catacomb

katedraal 1. kõrg- ja hiliskeskaegne kirikuehitis, mille ülesehitus on allutatud ühtsele kompositsioonile 2. piiskopikirik Prantsusmaal, Inglismaal ja Hispaanias (saksa ja itaalia kultuuriruumis nimetatakse katedraali toomkirikuks)

cathedral

kellakandmik raamkonstruktsioon ühe või mitme kella riputamisesks

belfry

kellakatus konsoolidele toetuv kella puidust kandmik kiriku viilumüüril

bell-gable

kellatorn tornikujuline ehitus kellade jaoks; võib olla vabalt seisev kampaniil või kiriku külge ehitatuna

bell-tower

kellaärkel konsoolidele toetuv puidust katusega rõdualune ehitis, kuhu riputati kell

bell-cote

kergenduskaar vt. jaotuskaar kesklööv e. pealööv kirikuruumi või muu hoone keskne

pikisuunaline osa nave

26

kiilkaar teravkaare tüüp, mille moodustavad kaks S-kurvilist poolt

ogee arch; ogive arch

kiird kõige kõrgem punkt kaare või võlvi siseküljel

apex; crown

kiirujoon e. seitlijoon e. pikirood

kiirdu läbiv joon, kulgeb võlviku telgedega risti ja tähistab võlvi profiili

longitudinal ridge-rib; ridge-rib

kilpkaar kilpseina ja võlvisiilu liitumiskohas paiknev eendkaar

hanging buttress

kilpsein võlvikaare kandesein abutment

kimppiilar gooti arhitektuuris esinev piilar, millele on liidetud poolsambad, mis võtavad vastu vööndkaarte ja võlviroiete raskuse

cluster; compound pier

kindluskirik kirikuehitis, mida kasutati ka kindlusena fortress church

kirikuaed suletud maa-ala kiriku ümber, sageli kasutatud matmispaigana

churchyard

kleristoorium vt. valgmik kloostrikirik kirik mis kuulub või on kunagi kuulunud

kloostri juurde abbey

kloostrivõlv võlvitüüp; koosneb silindervõlvi segmentidest ja on poolringikujulise ristlõikega

cloister vault; coved vault

kodakirik kirikutüüp, mille puhul kesk- ja külglöövid on ühekõrgused ja asuvad ühe katuse all

hall-church; Hallenkirche

27

koerahambafriis e. angeviini vööt

ornamentaalne friis, mis moodustub koera purihambaid meenutavatest kujunditest

dog-tooth

Kolgata-grupp 1. monumentaalne keskaegse kiriku sisustusmotiiv, asus kõrgel võidukaare all horisontaalsel kandetalal. Grupi keskosas on ristilöödud Kristus, tema paremal käel Neitsi Maarja ja vasemal evangelist Johannes. 2. rikkalikult dekoreeritud kivi- või raudkrutsifiks

Calvary

kolmiksiir ristikheinalehe motiiv; gooti ehisraamistiku ja muu dekoori osa; koosneb kolmest seotud komveerandringist

trefoil

kolmiksiirkaar e. ristikkaar

koosneb ristikheinalehte meenutavast kolmest ümarkaarest, neist keskmine on vahel teravkaarne

trefoil arch

kolmiktool e. leviiditool

kirikus enamasti koori lõunaküljel paiknev kolmeosaline puust tool, millel preester ja diakon istuvad, kui koor laualb Gloriat ja Credot

sedile (pl. sedilia); prismatory

konh 1. merikarbitaoline võlv keskaegses kirikus 2. kupliga kaetud poolringikujuline nišš altariruumi lõpuosas

conch

konsool seinapinnast eenduv kandev tugi ancon; anconis (pl. ancones); cantilever; corbel; console; bracket

kontraforss vt. tugipiilar koor e. kooriruum e. altariruum

kiriku peaaltaripoolne ruumiosa; nimetus tuleneb liturgilise (laulu)koori asukohast

choir; quire

kooriruum vt. koor koorilõpmik kiriku koori idapoolseim osa; tihti

identne apsiidiga chevet; east end

28

kooripingistik vaimulikele mõeldud harilikult kaks eri kõrgusel asuvat toolirida kooriruumi külgseinte ääres

choir-stall

koorivahevõre vahesein, mis eraldab kooriosa ülejäänud kirikust

choir-enclosure; choir-screen

kooriümbriskäik gooti kirikutes külglöövide pikendus ümber koori - deambulatoorium (2)

ambulatory; choir-aisle; deambulatory

korvkaar lame ümarkaar, konstrueeritud kolmele erineva keskpunktiga ringile

basket-handled arch; three-centered arch

krabi ka ronileht ja kivilill; keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv

crocket

krüpt varakristlikes katakombides hauakamber või -kabel; hiljem kirikus apsiidi või koori all paiknev võlvitud poolkelder. Kasutusel põhiliselt märtrite või teiste pühakute hauakabelina või muude reliikviate hoiukohana.

crypt

kuningate galerii gooti kirku välisfassaadil asuv skulptuuridest horisontaalrida

royal gallery

kuningate portaal kirikuarhitektuuris kolmest lääneportaalist keskmine e. peaportaal, mis avaneb pealöövi

royal gate; royal portal

kuppel poolkera või muu pöördkeha kujuline ruumi kattev võlvtarind

cupola; dome

kuppelbasiilika kupliga tipnev basiilika, levinud bütsantsi kultuuri mõjualadel

domed basilica

29

kuppelkirik ühe või mitme kupliga kirik dome church; domed church

kuppelvõlv kuplitaoline võlvi eritüüp, mis katab ringi- või ruudukujulise põhiplaaniga ruumi

dome-shaped vault

kõlaräästas e. kõlakatus

kirikus kantsli kohal olev katus, mis hoiab heli hajumast

abat-voix; sounding-board; tester

kõlakatus vt. kõlaräästas kõrgsein kesk- või ristlöövi sein, mis jaotub 2-4

horisontaalvööndiks elevation of the nave wall; high wall

kärgvõlv võrkvõlvi erivorm, mille võlvisiilud on võlvi keskosas kärjekujulised; esineb saksa tellisgootikas

honeycomb vault; lierne vault

kääbusgalerii e. ehisgalerii

dekoorielement, arkaadiga madal avatud käik välismüüris katusekarniisi all

dwarf gallery

käärkamber e. sakristei

kiriku kooriruumiga ühenduses olev väike kõrvalehitis või ruum liturgiliste toimingute ettevalmistamiseks

sacristry; sacristy; vestry

külglööv kummalgi pool kesklöövi asetsev ruumiosa basiilikas ja kodakirikus

aisle; isle; yle; alley

L lansettaken kõrge kitsas teravkaaraken, eriti

iseloomulik inglise varagootikale 12.-13.saj.

lancet window

lansettkaar tavalisest teravkaarest kõrgem ja kitsam kaar

lancet arch

30

latern kuplil asuv katusetorn, milles olevate akende kaudu pääseb valgus kuplisse

lantern

lavabo vt. lavatoorium lavatoorium e. lavabo

kivist või metallist pesemisnõu kirikus, mõeldud rituaalseks pesemiseks

lavabo

leekestiil e. flamboyant- stiil

15.saj. II poolel eelkõige prantsuse hilisgootikas levinud stiilisuund, mida iseloomustab leegi- või kalapõiekujuline ornamendimotiiv.

Flamboyant style

lehvikvõlv võlvitüüp, mille roided väljuvad lehvikutaoliselt ühest punktist; iseloomulik perpendikulaarstiili inglise gootikale

fan-vault

lektoorium vt. letner letner e. lektoorium võidukaare alla või ette ehitatud

massiivne vahesein, mis eraldas kooriruumi pikihoonest

chancel-screen; pulpitum

leviiditool vt. kolmiktool lukukivi kaare tipukivi, mis paikapanemisel

pingestab kaare; sageli rõhutatult erineva kujundusega

keystone

lähtekivi kaare või võlvi alumine kivi, mis juhib raskuse talumile

springer

lääneehitis tsentraalse põhiplaaniga eesehitis mõnes karolingide- ja ottodeaegses ning romaani basiilikas; lääneehitisel on kaks trepitorni ja nende vahel suur kesktorn; alumist korrust kasutati ristimis- või kogudusekirikuna, ülemine oli avatud pikihoonesse

westwork

lööv kirikuruumi pikisuunaline osa nave

31

M Maarja kabel eelkõige Inglismaal levinud Neitsi

Maarjale pühendatud, enamasti nelinurkse põhiplaaniga kabel koorilõpmikuna

Lady Chapel

maasvärk vt. ehisraamistik maniera tedesca itaalia kunstiteoreetiku Giorgio Vasari

poolt kasutusele võetud termin gootika kohta

maniera tedesca

manuelism Portugali kuninga Manuel I (1495-1521) aegne ahitektuur, mida iseloomustas hilisgootika ja renessansi segunemine mauri ja india kunstiga

Manueline style

mensa kivist altarilaud armulauasakramendi jagamiseks

altar-slab; altar-stone; mensa (pl. mensae, mensas)

merovingide kunst Frangi riigis Merovingide dünastia valitsusajal (5.-8. Saj.) loodud kunst. Viljeldi peamiselt raamatukunsti. Kirikuarhitektuuris kasutati hilisrooma ja varakristlikke stiilielemente.

Merovingian art

misericordia kooritoolistikus klappistme põhja all asuv tugi, tihti dekoreeritud

misericord(e)

moldvõlv kloostervõlviga sarnane pikuti väljavenitatud kujuga võlv, mille kaared kohtuvad horisontaalses löövijoones

trough-vault

mudéjar-stiil Hispaanias 11.saj. väljakujunenud ja 16.sajandini viljeldud kunstistiil, milles olid ühendatud islami ja gooti kunsti elemendid

Mudéjar style

mõigas latitaoline ümmarguse ristlõikega kaarjas raidvorm enamasti arhivoldi ja roiete kujunduses

torus (pl. tori)

mõigasroie kolmveerandringikujulise ristlõikega võlviroie

torus-moulding

münster toomkiriku nimetus Lõuna-Saksamaal minster

N naos liturgia läbiviimise koht kreekakatolikus

kirikus naos (pl. naoi)

32

narteks e. galilea e. eeskoda

algselt varakristlike ja bütsantsi kirikute eesruum, kogunemiskoht patukahetsejatele ja ristitavatele; hiljemvestibüül, mille ülesandeks oli vähendada väljast kostuvat müra

ante-chamber; ante-church; ante-nave; Galilee; porch; portico; narthex; vestibule

neliksiir neljast seotud kolmveerandringist moodustuv ehismotiiv hilisgootikas

quaterfoil

nelitis basiilika pikihoone ja transepti ristumisel tekkiv ruumilõik, sageli kaetud torni või kupliga

crossing

nelitistorn nelitise kohal olev torn; võis olla kasutusel ka kellatornina

crossing tower

neogootika gootikal põhinev hirtoritsistlik arhitektuurisuund; viljeldi peamiselt Inglismaal 18-20.saj. alguse kirikuarhitektuuris

Gothic Revival; Neo-Gothic

nišš orv, ühest küljest avatud müürisüvend niche

O oktogoon kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis,

peamiselt hauakabelid ja baptisteeriumid

octagon

oratoorium 1. väike kabel, eriti privaatkabel 2. palvesaal roomakatoliku kirikus

oratory

P palend avapõsk - müüriava külgpind

aknaavadel, kaartel või portaalidel jamb; soffit; soffita; soffite; splay

palverännukirik rühm romaani kirikuid Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias palverännuteel Santiago de Compostelasse

pilgrim church

33

Paradiis 1. algselt varakristliku basiilika aatrium 2. kiriku eeskoda

Paradise

paradiisiväravad vt. tsaariväravad pastofoorium varakristlikus või bütsantsi kirikus

külglöövi idapoolses otsas asuv ruum bema kõrval

pastophorium

pealööv vt. kesklööv peegelvõlv mold- või kloostervõlv, mille ülaosa on

ära lõigatud ja kaetud tasapinnalise "peegliga"

cavetto vault

peristüül eesõu varakristlikes kirikutes peristyle peristüülaed väike suletud aed sisehoovis; pärineb

antiigist, kuid esineb ka kirikutes, kloostrites ja elamutes

peristyle garden

perpendikulaarstiil inglise hilisgootika ehitusstiil u. 1350 -1485; iseloomulik vertikaalsuse rõhutamine pikkade katkematute joontega

Perpendicular style

perspektiivportaal e. astmikportaal

keskaegne portaalitüüp, mille külgseinad ahenevad ukse suunas

perspective portal

petik müüripinda liigendav lame dekoratiivne nišš, ehisorv

blind-

petikaken akent jäljendav petik seinas blind window

petikarkaad petikkaaristu; dekoorielement, mille moodustab petikustest kaarterida

blind arcade

piilar vertikaalne tugi seina, võlvi või kaaristu kandmiseks

pillar; pier; pila

pikihoone kirikuhoone suundruumiline osa, mis on määratud kogudusele

longitudinal building

pikirood e. seitlijoonvt. kiirujoon

pilaster seinast eenduv lame müüriosa, millel onsamba osad

pilaster

pildisein vt. ikonostaas pingi külgleen dekoratiivselt kaunistatud paneel

tooliderea vahekäigupoolses otsas bench end

34

piscina katoliku kirikus altari kõrval seinaorvas paiknev nõu preestrile rituaalseks käte ja missariistade pesemiseks

piscina (pl. piscinae)

portaal hoone esinduslik, arhitektooniliselt kujundatud sissepääs

portal

pretsebüteerium vaimulikkonnale määratud ruum kirikus peaaltari juures

presbytery

prothesis varakristliku basiilika apsiidiga külgnev ruum hoone põhjaküljel, mis täitis käärkambri funktsioone

prothesis (pl. protheses)

pseudobasiilika basiilikat meenutav kirikutüüp, mille puhul kesklööv on külglöövidest küll kõrgem, kuid tal puudub basiilikale iseloomulik valgmik

pseudo-basilica

pseudotrifoorium romaani või gooti basiilika kesklöövi ja transepti kõrgseinas asuv petikniššide rida

pseudotriforium; blind story

põhiplaan geomeetriline joonistus, mis annab ülevaate hoone osade horisontaalsest paigutusest

ground plan

põikihoone vt. transept põiklööv vt. ristlööv päiskivi võlvi roiete ristumiskohal paiknev

võlvipinnast eenduv dekoreeritud kivi, mis pingestab roided

boss

püramiidkatus e. telkkiiver

kõrge, püramiidja kujuga katus, mille neli võrdse kaldega külge koonduvad tipus

needle-spire; pyramidal roof

Püstpalkkirik

keskajal levinud kirikutüüp Põhja-Euroopas, eriti Norras

stave church

35

R retaabel

altari ornamenteeritud tagasein reredos rippkolonett e. rippkonsool

konsoolivorm, mis seinale kinnitatuna jätab rippuva sambakese mulje

corbel

rippkonsool vt. rippkolonett rippkuppel e. böömi kuppel

kuppel, mille alusjoon lõikub nelinurkse põhiplaani nurkadega

sail vault

risthoone vt. transept ristikkaar vt. kolmiksiirkaar

ristikujulise põhiplaaniga

kiriku põhiplaani tüüp, mille puhul pikihoonele on lisatud transept

cross-shaped; cruciform

ristikäik 1. vt. deambulatoorium (1) 2. nelinurkne võlvitud kaarkäik sisehoovi ümber

ambulatory

ristimiskabel vt. baptisteerium ristimiskivi suur rikkalikult kaunistatud kivinõu

ristimisvee hoimiseks baptismal font; font

ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik, mille neljakandilist keskosa katab kuppel

croix inscrite; cross-inscribed

ristlillik ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikeste pungadega lõppev kaunistuselement hilisgootikas

finial

ristlõige arhitektuuris vertikaalsuunaline ehitise läbilõige

elevation

36

ristlööv e. põiklööv kiriku pikiteljega risti kulgev lööv transept aisle ristroidvõlv neljaosaline võlv, mille aluseks on

diagonaalsed roided quadripartite rib vault

ristvõlv võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel

cross vault; intersecting vault

roidvõlv ühine mõiste kõgi võlvitüüpide kohta, millel on roideist karkass

rib vault; ribbed vault

roie võlvi karkassi kaar, mis võimaldab vähendada seinte pinget

rib

roodkaar vt. eesliselgkaar romaani stiil ka romaanika; kokkuleppeliselt 11-

13.saj.; eelnes gootikale ja arenes ca 50 aastat sellega ka paralleelselt; esimene üleeuroopaline stiil

Romanesque

roosaken rikkaliku ehisraamistusega suur ümmargune aken romaani ja gooti kirikute fassaadis

rose-window

räästtool vt. kantsel

S saalkirik ristkülikukujulise põhiplaaniga lihtne

kirikuvorm Saalkirche

sakraalarhitektuur religiooni teenistuse olev ehituskunst church achitecture; ecclesiastical architecture

sakramendiorv nišš kiriku seinas hostia jms. hoidmiseks

sacramental niche

sakristei vt. käärkamber sanktuaarium kõige püham paik kirikus peaaltari

ümber; altariruum sanctuary

seitlijoon e. pikiroodvt. kiirujoon

servjoon silindrite ristumisjoon ristvõlvidel arris; groin

37

servjoonvõlv roieteta ristvõlv, kus võlvisiilud liitudes moodustavad servjoone

groin vault

sibulkuppel teravikuga lõppev sibulakujuline katusevorm; iseloomulik kreekakatoliku kirikutele

onion-dome

siir kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv

foil

silindervõlv e. aamvõlv

poolringikujulise ristlõikega võlv barrel vault; tunnel vault

T tabernaakel 1. kapp või nišš armulaualeiva

hoidmiseks 2. ehistornike skulptuuride paigutamiseks, koosneb baldahhiinist ja seda toetavatest sammastest 3. hilisemal ajal altaribaldahhiini nimetus

eucharist shrine; tabernacle

taldrikkapiteel inglise varagootikas liik kapiteele, mille ülaosas on taldrikut meenutav ümarvööt

First Pointed Gothic bell capital

talum e. impost kaunistatud horisontaalne plaat, mis kannab kaare või võlvi koormuse üle püsttoele

impost

tambuur vahetult kupli all asuv akendega hulktahkne või silindriline ehitise osa võitugisein

tambour; drum

teemantliist peamiselt hilisromaani ja varagooti arhitektuuri dekooris kõrvutiasetatud püramidiaalsetest tipukestest koosnev motiiv

nail-head moulding

tellisgootika gootika erivorm (13-16 saj.), mille puhul põhilise ehitusmaterjaline oli kasutusel tellis; levis aladel, kes ei leidunud ehituskõlbulikku looduskivi

Brick Gothic

telkkatus vt. püramiidkatus

38

teravkaar kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, mille puhul kaare küljed ühinedes moodustavad teravnurga; oli üks põhilisemaid gooti arhitektuuri tunnuseid

equileteral arch; pointed arch

tiitelkirik esimesed kirikuehitised Roomas püstitati jõukate koguduseliikmete kulul ja kandsid fassaadil nende (hiljem kardinalide) nimesid

titular church

toend müüriosa, mis toetab kaart või võlvi abutment

toomkirik piiskopikiriku nimetus saksa ja itaalia kultuuriruumis; mõnikord ka linna peakirik

Dome Church

topeltkabel kahekorruseline kabel: alumine oli mõeldud lihtrahvale, ülemine aga valitsejatele

double chapel

topeltkoor 1. üksikutes kirikutes esinev lahendus, kus kooriruumid paiknevad kiriku mõlemas otsas 2. kahekorruseline kooriruum

double-apse

tornikiiver tornikatus, mille vormiga taotletakse ehitise mõjuvust

spire; steeple

transept e. põikihoone e. risthoone

kiriku pikihoonet risti läbiv ruumiosa transept

transvesaalkaar vt. vööndkaar travee löövideks jaotatud võlvruumi

põikisuunaline osa traverse

tribüün 1. kõrgendatud apsiidipõrand varakristlikus kirikus 2. piiskopitroon

tribune

trifoorium romaani või gooti basiilikas galeriitaoline kitsas käik

triforium; triforium-gallery

trikonh romaanikas kiriku idaosa lahendus, mis põhiplaanis meenutab ristikheinalehte

triconch

tromp võlvitud veerandkerakujuline nišš täisnurkse müürinurga kohal, mis võimaldab katta ruudukujulise põhiplaaniga ruumi kupliga

squinch

triumfikaar vt. võidukaar

39

trümoo portaali keskpiilar, mis on harilikult skulptureeritud

trumeau

tsaariväravad e. paradiisiväravad

ida ortodoksses kirikus ikonostaasi keskteljel olev uks

Royal Doors

tsentraalehitis sümmeetriline põhiplaaniga ehitis, dominandiks keskosa; levinuim kirikutüüp renessansis

centrally-planned building; cross-in-square

tudorkaar inglise hilisgootika teravkaar Tudor arch; pseudo four-centered arch

tugikaar e. arkbutaan

kesklöövi võlvisurvet tasakaalustav kaararc-boutant; arch-butress; flying buttress

tugipiilar e. kontraforss

seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks

set-back buttress

tugipiit piilaritaoline fiaaliga lõppev müüritugevdus basiilika välisseinas

buttress

tumba vt. hauamonument turp pikk ja peenike alusega seotud püsttugi

võlvkaare toetamiseks applied shaft; engaged shaft; vaulting shaft

tähtvõlv ristvõlvi erivorm, kus lisaks konstruktiivsetele roietele on võlvisiiludel dekoratiivsed kõrvalroided, mis moodustavad tähelaadse kujundi

stellar vault

U ulgkivi seinast väljaulatuv kandva

funktsiooniga kivi cantilever

40

V vaeste Piibel e. Biblia pauperum

keskaja kirikute piibliteemalised skulpturaalsed kaunistused; jutustasid piiblilugusid vaesemale rahvale, kes oli valdavalt kirjaoskamatu

Biblia pauperum; The Bible of the Poor

valgmik e. kleristoorium

basikaalse kiriku kesklöövi ülemine aknedega osa

clearstorey; clearstory; clerestorey; clerestory; overstory

varakristlik kunst kunst kristluse tekkest kuni ca 6.saj. alguseni läänepoolsetes Vahemeremaades

Early Christian art

veesüliti vihmaveerenni eenduv lõpposa gargoyle

viil viilkatuse otsa sulgev seinapind gable viilutorn hoone viilule toetuv torn gable turret viiskuppelkirik ristkuppelkiriku tüüp; põhiplaanilt

nelinurka asetatud risti kujuga, peakuppel asub ristiharude lõikumise kohal ja kõrvalkuplid dialgonaalis ristiharude vahel

quincunx arrangement

viisikleht gooti ehisraamistiku jm. dekoori osa, mis koosneb viiest seotud kolmveerandringist

cuinquefoil

vikkel kolmnurkne pind arkaadi kahe kaare ja nende kohal paikneva simsi vahel

spandrel

41

vikkelkuppel kuplitüüp, millel kupli alusring jääb põhiplaani ruudu sisse ning üleminekul kuplile moodustuvad sfäärilised kolmnurgad - viklid

dome on pendentives

vimperg vt. ehisviil vitraaž(aken) dekoratiivkunsti tervikteos, mis on

moodustatud lehtklaasitükkidest neid omavahel spetsiaalse tina- või vasklindi abil ühendades. Vitraaži õitseng oli 12-13.saj. katedraaligootikas.

stained glass (window)

võidukaar e. triumfikaar

kirikuarhitektuuris suur kaarava, mis eraldab kooriruumi pikihoonest

Arch of Triumph; triumphal arch; chancel arch

võlv kaarekujulise ristlõikega ja sellest tulenevalt kaldsuunalise survejõuga kattekonstruktsioon

vault

võlvik terviklik võlvlae osa, mis tavaliselt toetub neljale toele

bay; bay of a vault

võlvikand võlvinurga toetuspunkt müüris tas-de-charge

võlvisiil diagonaalsete roiete või servjoontega piiratud võlvipinna lõik

cell; web

võlvistik ruumi võlvide süsteem vaulting

võlvlagi võlvidest koosnev lagi vaulted roof

42

võrkvõlv tähtvõlvist arenenud dekoratiivne võlvitüüp, mille puhul roided ristuvad võrgutaoliselt

net-vault

väär vt. empoor vööndkaar e. transvesaalkaar

võlvistikku toetav ja ruumi võlvikuteks jaotav kaar

transverse arch

Ü ühelööviline kirik kirikutüüp, mille võlvitud pikihoone on

löövideks jagamata single-nave church

ümarkaar poolringikujulise ülaosaga kaar round arch

ümarvööt poolringikujlise ristlõikega kumer ehisliist; levinud ornamendivorm romaanikas ja gootikas

astragal moulding

43

2.4. Kirikuarhitektuuri inglise eesti sõnastik

A abat-voix kõlaräästas e. kõlakatus

abbey kloostrikirik

abutment kilpsein; toend

accoudoir accoudoir

Aedicul e aedicula e. edikula

aedicula aedicula e. edikula

aisle külglööv

aisle-capel kabelilööv

alley külglööv

altar altar

altar-rail altarivõre

altar-slab mensa

altar-stone mensa

ambo ambon

ambon ambon

ambulatory deambulatoorium; kooriümbriskäik; ristikäik

ancon(is) konsool

ante-chamber narteks e. galilea e. eeskoda

ante-church narteks e. galilea e. eeskoda

ante-nave narteks e. galilea e. eeskoda

apex kiird

applied shaft turp

apse apsiid

apsidiole apsidiool

apsis apsiid

arcade arkaad e. kaaristu

arc-boutant tugikaar e. arkbutaan

arch kaar

Arch of Triumph võidukaar e. triumfikaar

arch-butress tugikaar e. arkbutaan

arched moulding kaarfriis

archivolt arhivolt

archway kaarkäik

44

arm-rest accoudoir

arris servjoon

astragal moulding ümarvööt

atrium aatrium

attached column eendtugi

B baldacchino baldahhiin

baldachin(o) baldahhiin

baldaquin baldahhiin

baptismal font ristimiskivi

baptisterium baptisteerium e. ristimiskabel

baptist(e)ry baptisteerium e. ristimiskabel

barrel vault silindervõlv e. aamvõlv

bar-tracery ehisraamistik e. maasvärk

basilica basiilika

basilican basi(li)kaalne

basket-handled arch korvkaar

bay võlvik

bay of a vault võlvik

belfry kellakandmik

bell-cote kellaärkel

bell-gable kellakatus

bell-tower kellatorn

bema bema

bench end pingi külgleen

bestial column bestiasammas

Biblia pauperum vaeste Piibel e. Biblia pauperum

biforate window bifoorne aken

blind- petik

blind arcade petikarkaad

blind story pseudotrifoorium

blind window petikaken

boss päiskivi

bracket konsool

45

Brick Gothic tellisgootika

Burgundian school of architecture Burgundia ehituskoolkond

buttress tugipiit

Byzantine art Bütsantsi kunst

C Calvary Kolgata-grupp

campanile kampaniil

canopy baldahhiin

cantilever konsool; ulgkivi

Carolingian art karolingide kunst

catacomb katakomb

cathedral katedraal

cavetto cavetto

cavetto vault peegelvõlv

cell võlvisiil

centrally-planned building tsentraalehitis

chancel kantsel e. räästtool

chancel arch võidukaar e. triumfikaar

chancel-screen letner e. lektoorium

chantry hingepalve kabel

chapel kabel

chevet koorilõpmik

choir koor e. kooriruum e. altariruum

choir-aisle kooriümbriskäik

choir-enclosure koorivahevõre

choir-screen koorivahevõre

choir-stall kooripingistik

church achitecture sakraalarhitektuur

churchyard kirikuaed

ciborium antemensale

clearstor(e)y valgmik e. kleristoorium

clerestor(e)y valgmik e. kleristoorium

cloister vault kloostrivõlv

cluster kimppiilar

Communion-rail altarivõre

compound pier kimppiilar

46

conch konh

console konsool

corbel konsool; rippkolonett e. rippkonsool

cornice karniis

coved vault kloostrivõlv

crocket krabi

croix inscrite ristkuppelkirik

cross vault ristvõlv

crossing nelitis

crossing tower nelitistorn

cross-inscribed ristkuppelkirik

cross-in-square tsentraalehitis

cross-shaped ristikujulise põhiplaaniga

crown kiird

cruciform ristikujulise põhiplaaniga

crypt krüpt

cuinquefoil viisikleht

cupola kuppel

D deambulatory deambulatoorium; kooriümbriskäik

Decorated style Decorated Style

dentilation hammasfriis

dentil-band hammasfriis

dentils hammasfriis

diagonal rib diagonaalroie

discharging arch jaotuskaar e. kergenduskaar

dog-tooth koerahambafriis e. angeviini vööt

dome kuppel

Dome Church toomkirik

domed basilica kuppelbasiilika

dome(d) church kuppelkirik

dome on pendentives vikkelkuppel

dome-shaped vault kuppelvõlv

domical vault domikaalvõlv

"Donkey Tower" eeslitorn

dorsel dorsaal

47

dossal dorsaal

dossel dorsaal

double chapel topeltkabel

double-apse topeltkoor

dripstone karniis

drollery drolerii (drolerie)

drum tambuur

dwarf gallery kääbusgalerii e. ehisgalerii

E Early Christian art varakristlik kunst

Early English style Early English style

east end koorilõpmik

ecclesiastical architecture sakraalarhitektuur

elbow-rest accoudoir

elevation ristlõige

elevation of the nave wall kõrgsein

engaged column eendtugi

engaged shaft turp

epistle side epistlipool

epitaph epitaaf

equileteral arch teravkaar

"Eselsturm" eeslitorn

eucharist shrine tabernaakel

ex(h)edra ekseeder e. exedra

F façade fassaad

fan-vault lehvikvõlv

figured capital figuurkapiteel

finial ristlillik

First Pointed Early English style

First Pointed Gothic bell capital taldrikkapiteel

fish-bladder tracery kalapõismuster

Flamboyant style leekestiil e. flamboyant- stiil

flamboyant tracery kalapõismuster

fleche flešš

flying buttress tugikaar e. arkbutaan

48

foil siir

font ristimiskivi

fortress church kindluskirik

frieze friis

fronton ehisviil e. vimperg

G gable viil

gable turret viilutorn

gadroon godroneering

Galilee narteks e. galilea e. eeskoda

gallery empoor e. väär; galerii

gargoyle veesüliti

godroon godroneering

gospel side evangeeliumipool

Gothic gootika

Gothic Revival neogootika

groin servjoon

groin vault servjoonvõlv

ground plan põhiplaan

H hagioscope hagioskoop

hall-church kodakirik

Hallenkirche kodakirik

hanging buttress kilpkaar

high wall kõrgsein

historiated capital figuurkapiteel

honeycomb vault kärgvõlv

I iconostasis ikonostaas e. pildisein (pühapildistu)

impost talum e. impost

intersecting vault ristvõlv

isle külglööv

J jamb palend

Jesse window

Iisai aken

49

K keystone lukukivi

L Lady Chapel Maarja kabel

lancet arch lansettkaar

lancet window lansettaken

lantern latern

Late-Gothic hilisgootika

lavabo lavatoorium e. lavabo

lierne vault kärgvõlv

loft empoor e. väär

longitudinal building pikihoone

longitudinal ridge-rib kiirujoon e. seitlijoon e. pikirood

M maniera tedesca maniera tedesca

Manueline style manuelism

memorial brass hauaplaat

mensa mensa

Merovingian art merovingide kunst

minster münster

misericord(e) misericordia

mouchette kalapõismuster

Mudéjar style mudéjar-stiil

multifoile hulksiir

N nail-head moulding teemantliist

naos naos

narthex narteks e. galilea e. eeskoda

nave kesklööv e. pealööv; lööv

needle-spire püramiidkatus e. telkkiiver

Neo-Gothic neogootika

net-vault võrkvõlv

niche nišš

O octagon oktogoon

ogee arch kiilkaar

50

ogive arch kiilkaar

onion-dome sibulkuppel

oratory oratoorium

overstory valgmik e. kleristoorium

P Paradise Paradiis

pastophorium pastofoorium

pediment ehisviil e. vimperg

peristyle peristüül

peristyle garden peristüülaed

Perpendicular style perpendikulaarstiil

perspective portal perspektiivportaal e. astmikportaal

pier piilar

pila piilar

pilaster pilaster

pilgrim church palverännukirik

pillar piilar

pinnacle fiaal e. ehistorn

piscina piscina

pointed arch teravkaar

porch narteks e. galilea e. eeskoda

portal portaal

portico narteks e. galilea e. eeskoda

presbytery pretsebüteerium

prismatory kolmiktool e. leviiditool

prothesis prothesis

pseudo-basilica pseudobasiilika

pseudo four-centered arch tudorkaar

pseudotriforium pseudotrifoorium

pulpit kantsel e. räästtool

pulpitum letner e. lektoorium

pyramidal roof püramiidkatus e. telkkiiver

Q quadripartite rib vault ristroidvõlv

quaterfoil neliksiir

quincunx arrangement viiskuppelkirik

51

quire koor e. kooriruum e. altariruum

R radiating chapels kabelipärg

relieving arch jaotuskaar e. kergenduskaar

reredos retaabel retable antemensale

retro choir astmikkoor

rib roie

rib vault roidvõlv

ribbed vault roidvõlv

ridge turret haritorn

ridge-rib kiirujoon e. seitlijoon e. pikirood

Romanesque romaani stiil

rose-window roosaken

round arch ümarkaar

Royal Doors tsaariväravad e. paradiisiväravad

royal gallery kuningate galerii

royal gate kuningate portaal

royal portal kuningate portaal

S Saalkirche saalkirik

sacramental niche sakramendiorv

sacrist(r)y käärkamber e. sakristei

sail vault rippkuppel e. böömi kuppel

sanctuary sanktuaarium

Second Pointed Decorated Style

sedile kolmiktool e. leviiditool

sepulchre hauamonument e. tumba

set-back buttress tugipiilar

single-nave church ühelööviline kirik

soffit(a) palend

soffite palend

sounding-board kõlaräästas e. kõlakatus

spandrel vikkel

spire tornikiiver

splay palend

52

springer lähtekivi

squinch tromp

stained glass (window) vitraaž(aken)

stave church püstpalkkirik

steeple tornikiiver

stellar vault tähtvõlv

stepped pediment astmikviil

T tabernacle tabernaakel

tambour tambuur

tas-de-charge võlvikand

tester kõrgsein

The Bible of the Poor vaeste Piibel e. Biblia pauperum

three-centered arch korvkaar

titular church tiitelkirik

tomb hauamonument e. tumba

torus mõigas

torus-moulding mõigasroie

transept transept e. põikihoone e. risthoone

transept aisle ristlööv e. põiklööv

transverse arch vööndkaar e. transvesaalkaar

traverse travee

trefoil kolmiksiir

trefoil arch kolmiksiirkaar e. ristikkaar

tribune galerii; tribüün

triconch trikonh

triforium trifoorium

triforium-gallery trifoorium

triumphal arch võidukaar e. triumfikaar

trough-vault moldvõlv

trumeau trümoo

Tudor arch tudorkaar

tunnel vault silindervõlv e. aamvõlv

tympanum kaareväli

V vault võlv

53

vaulted roof võlvlagi

vaulting võlvistik

vaulting shaft turp

vesica piscis kalapõismuster

vestibule narteks e. galilea e. eeskoda

vestry käärkamber e. sakristei

W web võlvisiil

westwork lääneehitis

voussoir kaarekivi

Y yle külglööv

54

Kokkuvõte

Käesoleva magistriprojekt koosneb kahest peatükist. Esimene annab ülevaate kirikuarhitektuurist

üldiselt: selle arengust varakristlikest katakombidest gooti katedraalideni. Teine peatükk on

kirikuarhitektuuri sõnastik: esimeses alapeatükis tutvustatakse sõnastiku koostamisel tekkinud

raskusi ja teises antakse ülevaade sõnastiku koostamise põhimõtetest, millele järgneb kolmanda

alapeatükina kirikuarhitektuuri eesti-inglise seletav illustreeritud sõnastik ja neljanda alapeatükina

sõnastiku inglise-eesti osa.

Sõnastikus on 298 eestikeelset ja 345 ingliskeelset kirikuarhitektuuri terminit. Nende seas on ka

üldisemaid termineid, mida autor pidas vajalikuks sõnastikku lülitada, nende kirikuarhitektuurilise

tähtsuse tõttu, näiteks erinevad võlvid ja kaared, mis võivad esineda ka muude hoonete juures, kuid

mis on siiski kirikuarhitetktuuri lahutamatuks osaks.

Terminitest arusaamise hõlbustamiseks on sõnastiku eesti-inglise osas eestikeelsete terminite juurde

lisatud ka definitsioonid ja raskemate terminite puhul ka illustratsioonid.

55

Summary

The aim of the present Master´s thesis is to give a brief overview of church architecture from the

Early Christian period to the Gothc period and compile an Estonian-English-Estonian glossary of

church architectural terms of that period.

The thesis comprises two chapters. The first chapter is dedicated to church architecture in general. It

gives a brief overview of church architecture and the most important developments in that field

through history – from the Early Christian period to the end of the Gothic period. The second

chapter contains the glossary. It describes the principles and difficulties that arose while compiling

the glossary. The last part of the second chapter is the illustrated Estonian-English-Estonian glossary

of church architectural terms. The glossary contains 298 Estonian and 345 English terms.

56

Kasutatud allikmaterjalid

KASUTATUD TEATMETEOSED

1. Eesti Entsüklopeedia VIII. Tallinn, 1995

2. Kunstileksikon. Tallinn, 2001

3. Visual Encyclopedia. Editor Jo Evans. Dorling Kindersley. London, 1998

4. Webster´s Encyclopedic Unabridger Dictionary of the English Language. New Jersey,

1989

KASUTATUD SÕNARAAMATUD

5. Curl, J. S. Oxford Dictionary of Architecture. Oxford University Press, 1999

6. Paris, R., End, E. Kunsti leksikon. Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi Toimetised 18.

Stockholm, 1986

7. Raiend, M. (koostaja). Kunstitermineid. RE Stuudio, 1995

8. Saagpakk, P. F. Eesti-inglise sõnaraamat. 2. trükk. Tallinn, 1982

9. Silvet, J. Eesti-inglise sõnaraamat. Tallinn, 1989

10. Silvet, J. Inglise-eesti sõnaraamat I osa. Tallinn, 1996

11. Silvet, J. Inglise-eesti sõnaraamat II osa. Tallinn, 1996

KASUTATUD KIRJANDUS

12. Camille, M. Gooti kunst. Keskaegse maailma nägemused ja ilmutused. Tallinn, 2001

13. Kangilaski, J. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1998

14. Kordes, K. Ilus maja, kaunis ruum. Kujundusstiile Vana-Egiptusest tänapäevani. Tallinn,

2001

15. Kull, R. Kirjekeel, oskuskeel, üldkeel. Eesti Keele Sihtasutus, 2000

57

16. Meinart, K. Klassitsistliku linnaarhitektuuri eesti-inglise sõnastik. Magistriprojekt. Tartu,

2001

KASUTATUD INTERNETIMATERJALID

17. Catholic encyclopedia [viimati külastatud: 03.05.05]

http://www.newadvent.org/cathen/06665b.htm

18. Glossary of medieval art [viimati külastatud: 07.05.05]

http://www.pitt.edu/~medart/menuglossary/INDEX.HTM

19. Glossary of Orthodox Liturgical Terms [viimati külastatud: 05.05.05]

http://euphrosynoscafe.com/resources/glossary.html

20. Lexicon of architectural terms [viimati külastatud: 02.05.05]

http://titan.iwu.edu/~callahan/glossaire-e.html

ILLUSTRATSIOONID

21. ArtLex [viimati külastatud: 07.05.05]

http://www.artlex.com/ArtLex/kl/images/keeston.lg.jpg

22. Camille, M. Gooti kunst. Keskaegse maailma nägemused ja ilmutused. Tallinn, 2001

23. Curl, J. S. Oxford Dictionary of Architecture. Oxford University Press, 1999

24. Glossary of medieval art [viimati külastatud: 07.05.05]

http://www.pitt.edu/~medart/menuglossary/INDEX.HTM

25. Illustrated Architecture Dictionary [viimati külastatud: 07.05.05]

http://ah.bfn.org/a/DCTNRY/f/finial.jpg

26. Kangilaski, J. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1998

27. Kordes, K. Ilus maja, kaunis ruum. Kujundusstiile Vana-Egiptusest tänapäevani. Tallinn,

2001

28. Kunstileksikon. Tallinn, 2001

29. Virtual Ani [viimati külastatud: 07.05.05]

http://www.virtualani.freeserve.co.uk/kumbetkilise/

30. Visual Encyclopedia. Editor Jo Evans. Dorling Kindersley. London, 1998