Teemaleht - Sotsiaalministeerium · määr oli kõrgtasemel: Venemaa majandus-kriisi järgselt aastal 2000 ja viimase üleilmse majanduskriisi järgselt aastal 2010 (joonis 7). Seejuures

��

��

�� !�� "�� "��#�� !�� !�� $%&%�� !�� &� �%%!�� &�#$'!��#� �� "�� (�� !�� $%%%�$%&%#�� ! �� "�� $%&&�� )�� *�� "�� (��

��

Rahvastiku vananemise temaatika on muutunudüha aktuaalsemaks. Prognooside kohaselt vä-heneb sündimuse languse ja eluea pikenemisetõttu tööealine rahvastik lähiaastakümnetel tun-tavalt, samal ajal kui vanemaealise rahvastikuosatähtsus suureneb. Aastail 1990–2010 kasvaseakate (65+) osatähtsus Eesti rahvastikust 11,6%-lt17,1%-ni ning 2010. aastal oli meil 100 tööealise1

inimese kohta 25,5 eakat. Isegi kui realiseerubülioptimistlik prognoosivariant, on Eestis 2030.aastal vastav number 32,6 ja aastal 2050 36,9 ehk1,4 korda rohkem kui praegu (Puur, Põldma20102). Pensioniealiste osatähtsuse suurenemineja tööealise elanikkonna osatähtsuse vähenemi-ne toovad omakorda kaasa majanduskasvu aeg-

lustumise, kulutuste kasvu pensioni- ja tervis-hoiusüsteemile ning hoolekandeteenustele.

Üheks oluliseks indikaatoriks, mis peegeldabdemograafiliste protsesside mõju tööturule, ondemograafiline tööturusurveindeks3. Viimasekümnendi jooksul on indeksi väärtus pidevaltlangenud, 1,2-st aastal 2000 kuni 0,79-ni aastal2010. Kui indeksi väärtus on üle ühe, sisenebjärgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi,kui sealt vanaduse tõttu välja langeb. Viimati oliindeks üle ühe seitse aastat tagasi ehk 2004. aastal.Tööealiste osatähtsuse vähenemise tõttu on olu-line, et inimeste tööhõivevõime (employability)püsiks kõrge võimalikult kaua ning tööturult ei

TeemalehtSotsiaalministeeriumi toimetised nr /20114

& ��&�� !�� $ +��#�,�#�+"��#�,��$%&%��-�� .�� /�� #��

0 1��.�� 2��& !�� 3�� " �� 2�� !�� 3��

&

lahkutaks enne pensioniea4 algust. Paljudesriikides, sh Eestis, on tõstetud või kavatse-takse lähitulevikus pensioniiga tõsta seoseselanikkonna vananemise ja pikema elueaga.

Rahvusvahelises võrdluses loetakse vane-maealisteks 55–64-aastaseid, ehk vahetultpensionieelses eas olevaid inimesi. Seetõttuongi järgnevas ülevaates hõiveseisundite ana-lüüsil kasutatud põhiliselt eelnimetatud va-nusegruppi. Registreeritud töötute analüüsilkasutatakse vanusegruppi 55 kuni pensioni-iga, kuna vastavalt tööturuteenuste ja toe-

tuste seadusele5 loetakse selles vanuses ole-vaid töötuid tööturu riskigruppi kuuluvaks.2010. aastal oli Eestis inimesi vanuses55–64-aastat 159 200, 2011. aasta alguses ju-ba 164 700. Käesolevas teemalehes antakse-gi ülevaade nende töötamisest, töötusest, shregistreeritud töötusest, mitteaktiivsusest,mittetöötamise põhjustest ning tööturupo-liitika meetmetest, mis on sobilikud just va-nemaealistele töötutele. Peamiste andmeal-likatena on kasutatud Statistikaameti pooltläbiviidava Eesti tööjõu-uuringu andmeid,Eesti Töötukassa ja Eurostati andmeid.

&�&��*��"��

Peamiseks indikaatoriks, millega EuroopaLiidus jälgitakse vanemaealiste hõive muu-tusi, on 55–64-aastaste tööhõive määr6.Aastal 2001 seadis Euroopa Liit eesmärgisaavutada vanemaealiste (55–64 a) tööhõivemääraks aastaks 2010 50%. Eesti ületas selleeesmärgi juba 2002. aastal ning oli aastatel2008–2009 riikide järjestuses Rootsi järelteisel kohal. Majanduskriisi ajal aga olukordmuutus ning 2010. aastal langes Eesti

��

53,8%-ga 7. kohale (joonis 1). Eestis vähe-nes vanemaealiste hõivemäär 2009. aastagavõrreldes kõige enam – 6,6 protsendipunktivõrra, samas kui mitmes riigis vanemaea-liste hõive tõusis. Jooniselt 1 näeme, et Põh-jamaades töötatakse kõrgema vanuseni.Kõige rohkem töötab vanemaealisi Rootsis(70,5%), ülejäänud riikides jääb vanemaea-liste hõive allapoole 60%, kaheksas riigis ko-guni allapoole 40%. Euroopa Liidu keskmi-ne vanemaealiste tööhõive määr on 46,3%,madalaim vanemaealiste hõivemäär on Mal-tal, kus töötab ainult 30,2% vanemaealistest.

70,5

53,8

46,3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Root

si

Saks

amaa

Taan

i

Ühe

ndku

ning

riik

Küpr

os

Soom

e

Eest

i

Hol

land

Iirim

aa

Port

ugal

Leed

u

Läti

Teh

hi

EL 2

7

His

paan

ia

Bulg

aaria

Aust

ria

Kree

ka

Rum

eeni

a

Slov

akki

a

Pran

tsus

maa

Luks

embu

rg

Belg

ia

Itaal

ia

Slov

eeni

a

Ung

ari

Pool

a

Mal

ta

%

2010 El 27–

4��&� �� !"#"$��

Allikas: Eurostat

��,� ��$%&&�� 0�� &#�� 5�� "��6��!�� $%&�#��"��6�� "�� 0��

��*�� "� ��%&�%&�$%%�#�� 7�&%#��*��"��"��

+"��

��"��

��(��

��

$

Ülevaate Eesti vanemaealiste hõiveseisun-ditest annab tabel 1. Kokku oli Eestis 2010.aastal 55–64-aastaseid inimesi 159 200. Neisttöötajaid oli 85 600 (53,8%) ning töötuid 16 600 (10,4%). Tabelist 1 võib näha, et va-nemaealised mehed soovivad rohkem töö-

turul osaleda, nende aktiivsuse määr on kõr-gem kui vanemaealistel naistel, kuid samason meeste seas palju selliseid, kes ei suudaendale tööturul kohta leida – vanemaealistemeeste hõivemäär (52,3%) on madalam kuinaistel (54,9%).

2011. aasta alguses kasvas vanemaealistehõivatute arv 91 900-ni, kuid see kasv toi-mus jällegi naiste arvel, mistõttu ka 2011. aas-ta I kvartalis jäi naiste hõivemäär meesteomast kõrgemaks.

Jooniselt 2 võib aga näha, et vanemaealistemeeste hõivemäär pole mitte alati naisteomast madalam olnud. Aastatel 2000–2005oli meeste hõivemäär tunduvalt kõrgem kuinaistel, kuid aasta-aastalt see vahe vähenes

ning nii ongi viimastel aastatel vanemaea-liste meeste ja naiste hõivemäärad olnudsuhteliselt võrdsed. Majanduskriisi aastatel(2009–2010) on meeste hõivemäär jäänudsiiski alla naiste omale, mis on ka loomulik,arvestades seda, et majanduskriisis kanna-tasid kõige enam just mehed, kelle tradit-sioonilised töökohad (eelkõige ehituses jatöötlevas tööstuses) koos majanduse jahtu-misega kadusid.

Hõiveseisund Kokku % Mehed % Naised %

Tööjõud, tuhat 102,2 64,2 44,2 64,5 58,0 63,9

…hõivatud, tuhat 85,6 53,8 35,8 52,3 49,8 54,9

…töötud, tuhat 16,6 10,4 8,4 12,3 8,2 9,0

Mitteaktiivsed, tuhat 57,0 35,8 24,3 35,5 32,7 36,1

Kokku, tuhat 159,2 100,0 68,5 100,0 90,7 100,0

Tööjõus osalemise määr, % 64,2 64,5 63,9

Tööhõive määr, % 53,8 52,2 54,9

Töötuse määr, % 16,2 19,0 14,1

*�6��&��%�&��%��%��&��!"#"$��

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

0

10

20

30

40

50

60

70

%

Mehed 54,7 54,5 58,1 58,9 56,1 58,6 57,2 58,6 64,9 59,4 52,2

Naised 36,0 39,1 46,4 47,0 49,1 53,4 59,0 60,3 60,1 61,1 54,9

Kokku 44,0 45,7 51,4 52,1 52,1 55,7 58,2 59,5 62,2 60,4 53,8

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

4��$��'��%��&��!"""�!"#"��


0

Joonis 3 annab ülevaate tööhõive muu-tustest 5-aastaste vanusegruppide lõikesvahemikus 45–74 eluaastat. Selgub, et kõi-kide vanusegruppide hulgas on hõive vii-

76,6

73,8

63,1

42,8

18,2

12,1

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%

45 49– 50 54– 55 59– 60 64– 65 69– 70 74–

Maakondadest on 55–64-aastaste tööhõivemäär kõrgeim Järvamaal – 63,6% (vt joonis 4).Järgnevad Lääne-Virumaa (60,7%) ja Saare-maa (60,6%). Vähim on vanemaealiste hul-gas hõivatuid aga Läänemaal (39,6%), Jõge-vamaal (39,8%) ning Ida-Virumaal (43,3%).Kui võrreldes 2009. aastaga enamikes maa-kondades vanemaealiste hõivemäär langes,siis Rapla- ja Järvamaal see hoopis kasvas –

Raplamaal 0,8 protsendipunkti ning Jär-vamaal koguni 7,8 protsendipunkti. Suurimoli vanemaealiste hõive langus Jõgevamaal(16,3 protsendipunkti), Tartumaal (10,3 prot-sendipunkti) ning Viljandimaal (9,1 prot-sendipunkti). Põlvamaa vanemaealiste hõive-määr püsis aastatel 2009–2010 suhteliselt sta-biilsel tasemel.

4��0��(��'��&�� !"""�!"#"��


mase üheteist aasta jooksul tõusnud ningenim on seda teinud 70–74-aastaste töö-hõive määr – 2000. aasta 6,9%-lt 2010. aas-taks 12,1%-ni.

4�� !"#"


�"��

�"��4��

Nii nagu kõigi vanuserühmade puhul, sõl-tub ka vanemaealiste aktiivsus tööturulnende haridustasemest. Aktiivsemad onkõrgema haridustasemega inimesed ningmida kõrgem on haridustase, seda suuremon ka hõivatus. Näiteks oli esimese haridus-tasemega7 vanemaealiste hõivemäär 2010. aas-tal 30,3%, teise taseme haridusega 53,5% ningkolmanda haridustasemega 65,6%. Kuigi, kui majanduskriisiga langes esimese ja teiseharidustasemega vanemaealiste hõivemäärenam-vähem võrdselt, umbes 7–8 prot-sendipunkti (võrreldes aastaga 2008), siiskolmanda haridustasemega vanemaealisteseas oli hõivemäära langus suurem – 12 prot-sendipunkti, mis võib olla tingitud aasta-kümneid tagasi omandatud kõrgema ha-riduse mittevastavusest tänapäevase tööturuvajadustele.

Kui vaadata vanemaealiste tööhõivet rah-vuste järgi, siis selgub, et nii nagu kõikidevanuserühmade puhul, on ka vanemaealisteseas mitte-eestlaste hõive madalam kui eest-lastel. Kuigi aastatel 2005–2007 oli vane-maealiste eestlaste ja mitte-eestlaste hõi-vemäärade vahe suhteliselt väike, paari prot-

sendipunkti ringis, hakkas see suurenemamajanduskriisi aastatel, kuna mitte-eestlastehõivemäär langes kiiremini kui eestlastel.2010. aastal oli vanemaealiste eestlastehõivemäär 56,2%, kuid samaealistel mitte-eestlastel ligi 6 protsendipunkti vähem –50,3%.

Tegevusaladest on vanemaealised enim hõi-vatud töötlevas tööstuses (21,3% hõi-vatutest), hariduses (13,7%), hulgi- jajaekaubanduses (10,6%), tervishoius ja sot-siaalhoolekandes (9,8%) ning veonduses jalaonduses (8,8%). Kui võrrelda vanemaea-liste hõivet tegevusalati noorema elanikkon-naga (15–54-aastased), siis selgub, et suuri-mad on erinevused hariduse ning tervishoiuja sotsiaalhoolekande osas – neil aladel onvanemaealised rohkem hõivatud kui noo-rem rahvastik, kellest on hariduses 9% ningtervishoius ja sotsiaalhoolekandes 5,1% hõi-vatutest. Kuna eelnimetatud tegevusaladeleennustatakse tulevikuks suurt tööjõuva-jadust, on väga oluline kindlustada ka nendealade töötajate järelkasv ajaks, mil prae-gused vanemaealised tööturult lahkuvad.

8�)�9�1!�� /�� #��"��#�� "�� :� �� #�� "��6��#�� 6��:�� 6��#��"��#��"��#��

8%

18%

9%

6%

12%2%

12%

17%

16%

seadusandjad, kõrgem hidad ametnikud ja ju

tippspetsialistid

keskastme spetsialistid ja tehnikud

ametnikud

teenindus- ja müügitöötajad

põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised

oskus- ja käsitöölised

seadme- ja masinaoperaatorid

lihttöölised

4�� %��!"#"


��"��

�

Vaadates vanemaealiste hõivatute jaotustametialade lõikes (joonis 5), võib näha, etenim ollakse hõivatud tippspetsialistide(18% hõivatutest) ametikohtadel. Võrreldesaga 15–54-aastaste ametialase jaotusega, onvanemaealisi rohkem hõivatud seadme- jamasinaoperaatorite (vastavalt 14% ja 17% hõi-vatutest) ning lihttööliste ametikohtadel(8% ja 16%), vähem aga seadusandjate, kõr-gemate ametnike ja juhtide (12% ja 8%) ningkeskastme spetsialistide ja tehnikute ameti-kohtadel (13% ja 9%).

55–64-aastastest hõivatutest töötas 2010. aas-tal täisajaga 86% ning osaajaga8 14%, sh oli

3% vaeghõivatuid ehk siis selliseid osa-ajatöötajaid, kes sooviksid rohkem töötadaja oleksid valmis lisatööd kohe (kahe nädalajooksul) vastu võtma. 15–54-aastase rahvas-tiku seas oli selliseid vaeghõivatuid 2% ningosaajaga töötajaid 9%. Kuigi majanduslan-gusega kasvas osaajaga töötajate osakaal niivanemaealiste kui ka noorema rahvastikuhulgas, võib suuremat osaajaga töötamisekasvu näha siiski vanemaealiste hõivatuteseas. 2008. aastal töötas osaajaga vane-maealistest hõivatutest 9% ning nooremastelanikkonnast 7%, 2009. aastal vastavalt11% ja 9%.

;�<�� "�� #�� 0�� #�� #��

= *�� "��

&�$��*��

Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, onEestis vanemaealiste osalus tööturul keskmi-sest tunduvalt kõrgem, töötatakse kauem ja

jäädakse hiljem pensionile. Eestit iseloomus-tab suhteliselt kõrge vanemaealiste hõive,kuid samas ka väga kõrge töötus. Majandus-kriisi ajal kerkis vanemaealiste töötuse määr9

rekordkõrgusele – 16,2%, millega tõusti ELriikide seas esikohale (joonis 6).

16,2

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

Aus

tria

Rum

eeni

a

Itaa

lia

Hol

land

Slov

eeni

a

Belg

ia

Küpr

os

Üh

en

dku

nin

griik

Root

si

Taan

i

Kree

ka

Tseh

hi

Soom

e

Pran

tsus

maa

Pool

a

Saks

amaa

Ung

ari

Iirim

aa

Port

ugal

Bulg

aaria

Slov

akki

a

His

paan

ia

Leed

u

Läti

Eest

i

Töötuse määr, % EL-27

4�� !)��!"#"$��

Allikas: Eurostat

�� 6�"��"��

��"��

�

>��

��

�� & '!��

Kõrge hõive ja kõrge töötuse tase viitavadsellele, et Eestis on vanemaealised tööturulväga aktiivsed. Näiteks aktiivsuse määra10

poolest oli Eesti 2010. aastal Rootsi järelteisel kohal. Samas võib riikide võrdlusesmärgata väga suuri erinevusi. Reeglina püsi-takse tööturul kauem Põhjamaades. KuiRootsis ulatus aktiivsuse määr 74,5%-ni jaEestis 64,2%-ni, siis näiteks Belgias, Itaalias,Ungaris, Poolas, Sloveenias ja Maltal jäi seenumber alla 40%. Seega võib öelda, et eel-nimetatud riikides on tegemist suure hulgakasutamata tööjõu-potentsiaaliga.

Eestis võib vanemaealiste töötuse dünaa-mikas täheldada kaht perioodi, mil töötusemäär oli kõrgtasemel: Venemaa majandus-

kriisi järgselt aastal 2000 ja viimase üleilmsemajanduskriisi järgselt aastal 2010 (joonis 7).Seejuures meeste töötuse määr on kogu aegolnud naiste omast kõrgem. Jooniselt näh-tub, et majanduse edenedes vähenes va-nemaealiste töötus aastatel 2001–2007 üht-lases tempos 9%-lt 3,5%-ni. Naiste töötusemäär langes koguni 1%-ni. Alates 2008. aas-ta teisest poolaastast hakkas vanemaealistetöötus majanduskriisi mõjul uuesti kasvamaning saavutas rekordtaseme (18,3%) 2010. aas-ta III kvartalis. Kui kriisi alguskuudel oli va-nemaealiste töötuse kasvutempo aeglasem,siis 2010. aasta teisest poolaastast alates onvanemaealiste töötuse määr ületanud üldisttöötuse määra (joonis 8).

0

2,5

5

7,5

10

12,5

15

17,5

20

%

Kokku 9,6 9,0 7,5 7,1 6,0 5,0 4,1 3,5 4,1 9,4 16,2

Mehed 12,1 9,1 8,3 8,4 7,2 5,9 6,7 6,8 5,2 11,8 19,0

Naised 6,5 8,9 6,6 5,9 4,9 4,3 2,2 1,0 3,2 7,5 14,1

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

4��8� ��'��!"""�!"#"��


&% ,� �� "��

�� $%&%�� -��

8

Vanemaealiste hõiveseisundite dünaamikatmõjutavad ka demograafilised muutused.Alates 2008. aastast on 55–64-aastaste vanu-segrupp hakanud järk-järgult suurenema.Vahemikus 2008–2011 kasvas vanemaealistearv 14 500 võrra. Võrreldes 2010. aasta I kvar-taliga kasvas 2011. aasta alguses nii hõivatutekui töötute arv, kuid tööjõu hulga suurene-mise tõttu töötuse määr pisut langes. Kõrgetöötuse taseme ja sobivate töökohtade vähe-suse tõttu on tööotsingute kestus pikenenudning probleemiks on saanud pikaajaline töö-tus. 2010. aastal oli ca 7 000 vanemaealist töö-tut otsinud tööd kauem kui aasta, ning pika-ajalise töötuse määr11 oli kasvanud 6,5%-ni.

Valdav osa (2/3) vanemaealistest töötutest

oli eelmisest töökohast lahkunud koon-damise või vallandamise tõttu, omal soovillahkuti märksa harvem. Analüüsides koon-damisi vanusegrupiti selgub, et koondatutearv kasvab vanuse suurenedes (joonis 9).2010. aasta andmetel oli vanemaealiste töö-tute ja mitteaktiivsete seas viimase kümneaasta jooksul koondamise läbi töö kaota-nuid ligi 17 000, neist ca 13 000 sai koon-damisteate aastatel 2008–2010. Seega ilm-neb, et majanduskriisi ajal koondati suh-teliselt kõige enam pensionieelses eas ole-vaid inimesi ning ka töötavaid pensionäre.Üle poole koondatud vanemaealistest (9 500) asus uut tööd otsima, kuid üle 7 000oli neid, kes loobusid tööotsingutest ja lan-gesid tööturult välja.

14,7

14,8

0

2,5

5

7,5

10

12,5

15

17,5

20

22,5

%

15 54– a 55 64 a–

2008I

II III IV III IVI

II III IV 20112010I

2009I

II

4��;��(��&�� #��%��!""*�!"##�+��,


&&�+�� !�� "�� "��

4200

950010700 11500

16900

10300

02000400060008000

1000012000140001600018000

15 24– 25 34– 35 44– 45 54– 55 64– 65 74–

4�� =��-�� %��%��&�� &��!"#"


$%&%��

&��%%��!�� #�

�� 8�%%%��

��

;

Valdav enamus töötuks jäänud vanemaealis-test otsis alalist tööd, kuid oleks nõus olnudvastu võtma ka ajutise töö (72%), ainult ala-list tööd otsis 26%. Seejuures alalise töö allpeeti silmas enamasti täisajaga tööd. Ainult5% oli osaajaga töö otsijaid. 82% vanemaea-listest tööotsijatest oli nõus vastu võtma kamadalamat haridustaset nõudva töö ning kapalgasoovid ei olnud kõrged, enamuselvahemikus 5 000–8 000 krooni. Tööotsimis-viisidena domineerisid kolm viisi: pöördu-mine sugulaste või tuttavate poole (74%),tööpakkumiskuulutuste jälgimine (69%)ning alles kolmandale kohale jäi töö ot-simine Töötukassa kaudu (65%). Peamisedpõhjused, miks tööotsijad nende endi sõnulTöötukassasse ei pöördu, on töötutoetusevõi töötuskindlustushüvitise saamise õigusepuudumine, ise hakkamasaamine ja arva-mus, et Töötukassast pole sobivat tööd leida.Seda kinnitab ka tööjõu-uuring, millekohaselt nendest vanemaealistest tööotsija-test, kes ennast töötuks registreerisid, oli

Töötukassalt tööpakkumisi saanud vaid32%. Olulisemad põhjused, miks pakutudtöökohta vastu ei võetud, olid kas puudulikkeeleoskus, pakutud töökoha asumine elu-kohast liiga kaugel või oli pakutud töökohtjuba täidetud.

Oluline tegur, mis kaitseb töötuks jäämisevastu igas vanuses, on omandatud haridus.Vanemaealiste puhul on aga erineva hari-dustasemega inimeste töötuse määrade eri-nevused väiksemad kui teistel vanusegrup-pidel (tabel 2). Paljudel üle 55-aastastel ini-mestel on kõrg- või keskeriharidus oman-datud 30–40 aastat tagasi, mistõttu tol ajalõpitud oskused on sageli aegunud. Seetõttuon kolmanda taseme haridusega vane-maealiste töötuse määr suhteliselt kõrge –14,4%. Kui aga analüüsida tööotsingutekestust haridustaseme järgi, selgub, et sar-naselt teiste vanusegruppidega otsivadkõrgema haridusega vanemaealised töödlühemat aega.

25–34 35–44 45–54 55–64

Kokku 15,7 14,5 15,5 16,2

Esimene tase 33,6 23,2 30,4 17,5

Teine tase 19,4 16,9 18,2 17,3

Kolmas tase 5,3 8,3 10,2 14,4

sh keskeriharidus pärast keskharidust ... 9,9 14,1 17,0

kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad 5,7 7,7 8,1 12,9

*�6��$��(��%��&�� %��&��!"#"��


=

&�0��>� ��

Tööturu mõistes on mitteaktiivsed inimesedneed, kes ei tööta ega otsi tööd. Viimase 11 aas-ta jooksul on vanemaealiste mitteaktiivsustunduvalt vähenenud. Võrreldes aastaga2000, kui meeste mitteaktiivsuse määr12 oli37,8% ja naistel 61,5%, on nüüdseks vasta-

vad näitajad peaaegu võrdsustunud ca 36%juures. Seega naiste mitteaktiivsus on vä-henenud rohkem kui 40% võrra. Vanema-ealiste tööhõiveseisundi muutuste analüüsabsoluutarvudes näitab, et mitteaktiivsetevanemaealiste arv vähenes järjepidevaltaastatel 2000–2009 ning kasvas siis uuestimajanduskriisi mõjul 2010. aastal (joo-nis 10).

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

tuha

t

Hõivatud 69,5 70,3 78,0 78,0 78,0 82,6 86,7 88,3 93,4 93,1 85,6

Töötud 7,3 6,9 6,3 6,0 4,9 4,3 3,7 3,2 4,0 9,6 16,6

Mitteaktiivsed 81,1 76,6 67,5 65,7 66,8 61,5 58,4 56,8 52,8 51,5 57,0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Absoluutarvude võrdluses on mitteak-tiivsete vanemaealiste arv vähenenud aasta-tel 2000–2010 ca 30%. Samal ajal on suure-nenud nii hõivatute kui töötute arv, misnäitab vanemaealiste aktiivsuse kasvu.Kindlasti on sellele kaasa aidanud ka pen-sioniea tõus alates 1996. aastast, milleeesmärgiks oli naiste ja meeste pensionile-jäämise ea tõstmine ja võrdsustamine. Tei-salt soodustavad töötamist madalad pen-

sionid ja võimalus saada pensioni ka töö-tamist jätkates.

Regionaalselt on vanemaealiste mitteaktiiv-sus kõige väiksem Harjumaal (27,5%) jaKesk-Eestis, suurim aga Eesti piiriäärsetesmaakondades nagu Kagu-Eestis, Ida-Viru-maal, Läänemaal, Jõgevamaal ja Hiiumaal,kus mitteaktiivseid on üle 45%, Põlva- jaHiiumaal13 koguni üle 50% (joonis 11).

&$ >� �� &0 �� " ��?�� 6��

&%

4��&%� ��!"""�!"#"��


��

��

�� $%%%�$%&%�

@��0%'��

50

40–50

35–40

30–35

30

Harjumaa

27,5%

Raplamaa

30,0%

Pärnumaa

40,7%Viljandimaa

34%

Valgamaa

36,3%

Põlvamaa

52,6%

Tartumaa

39,2%

Järvamaa

31,8%

Lääne-Virumaa

30,0%

Saaremaa

36,5%

Jõgevamaa

45,5%

Ida-Virumaa

46,8%

Võrumaa

48,8%

Läänemaa

48,1%

Hiiumaa

4��&&� ��!"#"��


2010. aastal oli vanemaealiste hulgas mit-teaktiivseid kokku 57 000. Mitteaktiivsedollakse erinevatel põhjustel ning erinevatel

eluetappidel on ka põhjused erinevad. Va-nemaealiste mitteaktiivsuse põhjustest an-nab ülevaate joonis 12.

55%35%

4%

3% 3%

pensioniiga

haigus või vigastus

vajadus hoolitsedapereliikmete eest

heitumus

muud põhjused

Jooniselt selgub, et peamiseks mitteaktiiv-suse põhjuseks on pensioniiga (55%). Tei-sel kohal on haigused või vigastused, missunnivad inimesi tööturult eemale jääma.

4��&$�� %��!"#"


Murettekitav on asjaolu, et viimastel aastatel onüha enam inimesi tööelust kõrvale jäänud hai-guste tõttu. 2010. aastal ei töötanud tervislikelpõhjustel ligi 20 000 vanemaealist. Kasvanud

&&

��!�� #�� "�� " ��

on nende üle 50-aastaste arv, kelle töövõimeon pikaajalise haiguse14 tõttu piiratud (tabel3), samas on võrreldes 2002. aastaga vä-henenud nende osatähtsus, kellel pikaajalist

haigust ei ole. See sunnib tõsiselt mõtlemavanemaealiste töötingimuste parandamiseja neile sobiva töö leidmise peale.

Tuhat %

2002 2006 2008 2009 2002 2006 2008 2009

Kokku 242,2 240,6 242,0 246,8 100,0 100,0 100,0 100,0

Töövõime on

pikaajalise

haiguse tõttu

piiratud

53,9 62,8 64,5 67,0 22,3 26,1 26,7 27,2

..suurel määral

piiratud

30,7 32,0 29,7 31,4 12,7 13,3 12,3 12,7

..mõningal

määral piiratud

23,2 30,8 34,8 35,7 9,6 12,8 14,4 14,4

Töövõimet

piiravat

pikaajalist

haigust ei ole

188,3 177,8 177,5 179,8 77,7 73,9 73,3 72,8

Kui võrrelda teiste Euroopa Liidu (EL)liikmesriikidega (tabel 4), siis Eesti inime-sed lõpetavad töötamise hilisemas vanuses,kui seda tehakse enamikes teistes riikides.Ainult Rootsis, Ühendkuningriigis, Hollan-dis ja Küprosel on tööturult väljumise kesk-mine iga veel kõrgem. Teisalt on aga Eestimeeste ja naiste tervislik seisund tunduvalthalvem ning oodatav eluiga madalam, sedaeriti meeste puhul. 2008. aastal oli Eesti

*�6��0��"�� %��&��%��&��!""!�!"".


meeste oodatav eluiga koguni 7,7 aastavõrra madalam kui EL-s keskmiselt, sedapeamiselt meeste varajase suremuse tõttuõnnetusjuhtumite ja vigastuste läbi. Madaloodatav eluiga ei tähenda siiski seda, et ees-timaalaste pensionipõlv lühikeseks jääb. Kuiinimene on elanud juba 65 aastaseks, jääbtal elada veel keskmiselt 16,1 aastat (meestel14,4 ja naistel 18,3 aastat).

2008 2009 2010

EL–27 Eesti EL–27 Eesti Eesti

Tervena elatud aastad

Mehed 60,9 52,7 60,9 54,154,8

Naised 62,0 57,2 61,6 58,159,0

Oodatav eluiga

Mehed 76,4 68,7 … 69,8 70,6

80 5,Naised 82,4 79,5 …

…

80,1

Tööturult väljumise iga 61,4 62,1 61,4 62,6

&$

*�6�� /��&��%��

Allikas: Statistikaamet, Eurostat

& �?��#��"��#�� 6��"��

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

55-aastaste pensio– niealisteregistreeritud töötute arv 3319 3450 3245 2202 2131 3401 9388 11614sh mees 1941 1883 1694 1103 1055 1730 5266 6231sh naine 1378 1567 1551 1099 1076 1672 4122 5382

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

$�&��-��

Töötuks jäädes on inimestel võimalik pöör-duda abi saamiseks Töötukassa poole. Re-gistreeritud töötud on need töötud, kes onennast Eesti Töötukassas ametlikult töötu-na arvele võtnud, kusjuures töötuna saavadregistreerida 16-aastased kuni pensioni-ealised töötud. Töötuna registreerimineannab töötutele õiguse saada Töötukassapoolt pakutavaid tööturuteenuseid ningtaotleda töötuskindlustushüvitist ja töötu-toetust. Tööjõu-uuringute andmetel pöör-duvad vanemaealised (55–64-aastased)keskmisest tihemini töö otsimisel Töötu-kassa poole. Kui 2010. aastal pöördus 60%kõikidest töötutest töö otsimisel Töötu-kassa poole, siis vanemaealiste puhul olivastavaks näitajaks 72%.

Perioodil 2003–2005 oli vanemaealisi re-gistreeritud töötuid vanuses 55 – pensioniigaaastas keskmiselt 3 300 ning nende arv langeskiire majanduskasvu mõjul veelgi, saavutades2007. aastal oma madalaima taseme, mil aas-tas keskmiselt oli vanemaealisi registreeritudtöötuid 2 131. Järgnevate aastate majandus-languse tagajärjel aga kasvas kiiresti töötusning vanemaealiste registreeritud töötute arvtõusis 2009. aastaks 9 388-ni ning 2010. aas-taks juba 11 614-ni, kusjuures mõnevõrra hal-vemas olukorras olid tööturul vanemaealisedmehed võrreldes samas vanuses naistega. Kuiperioodil 2005–2008 oli mehi ja naisi vane-maealiste töötute hulgas praktiliselt võrdselt,siis 2009. ja 2010. aastal kasvas kiireminimeeste töötus, mistõttu suurenes ka erinevustöötute vanemaealiste meeste ja naiste arvuvahel. 2010. aastal oli registreeritud vanema-ealiste töötute seas mehi 6 231 ja naisi 5 382, kusjuures töötute meeste arv kasvasvõrreldes 2008. aastaga 2,6 korda, samas kuinaiste arv kasvas 2,2 korda (joonis 13).

4��&0�� &��!""0�!"#"�+��,

Allikas: Eesti Töötukassa

&0

$��-��

Sarnaselt üldise töötusega hakkas ka regist-reeritud töötute arv kiiresti suurenema just2008. aasta teisel poolaastal. Registreeritudtöötute arv saavutas oma tipu 2010. aasta I kvartalis, ehk kvartali lõpu seisuga oli vane-maealisi töötuid 13 198. Vanemaealised töö-tud moodustasid kõikidest registreeritud töö-tutest siis 14%. Võrreldes 2008. aasta I kvar-tali lõpu seisuga suurenes vanemaealiste töö-tute arv 3,8 korda ehk lisandus 10 455 töötut.Samas ei olnud registreeritud töötute arvusuurenemine vanemaealiste hulgas kõigekiirem, näiteks noorte seas (vanuses 16–24)kasvas registreeritud töötute arv samal ajalkoguni 6,2 korda. Seda erinevust näitab ka

vanemaealiste osakaal registreeritud töö-tutest, mis 2008. aasta algusega võrreldesoluliselt vähenes (joonis 14).

Esimesed märgid majanduse elavnemisestilmnesid 2010. aasta II kvartalis, mil hakkaska töötute arv vähenema. 2011. aasta I kvartalilõpu seisuga oli Töötukassas arvel 10 179 va-nemaealist töötut, mis moodustab kõi-kidest registreeritud töötutest ligikaudu15%. Vanemaealiste registreeritud töötutearv vähenes 2011. aasta I kvartali lõpuksvõrreldes 2010. aasta I kvartaliga 23% võrra,samas kui registreeritud töötute arv kokkuvähenes 31%.

2743 2891 33814589

6953

874810039

11812

1319812140

1090810208 10179

16

13 1314

14

17 17

15

13

1516 16 15

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

2008 I II III IV 2009 I II III IV 2010 I II III IV 2011 I6

8

10

12

14

16

18

%

55-aastaste pensio eeritud töötute arv– niealiste registr

55 pen– sioniealiste eritud töötutest (parem skaala)osakaal registre

4��& �� &��%��&��!""*�!"##�1��+�� &�,


Analüüsides vanemaealisi registreeritudtöötuid haridustasemete lõikes, selgub, etvaldav enamus nendest on teise haridustase-mega. 2010. aasta lõpu seisuga oli vane-maealistest töötutest 55% teise haridustase-mega, kolmanda haridustasemega oli 31% jaesimese haridustasemega 14% töötutest.Kõrgema haridustasemega vanemaealistetöötute osakaal on ajas kasvanud, samal ajalkui kõige madalama haridustasemega töötuteosakaal on vähenenud. Võrreldes 2008. aastalõpu seisuga, on kolmanda haridustasemeosakaal kasvanud viie protsendipunkti võrra26%-lt 31%-ni ja esimese haridustasemeosakaal vähenenud kahe protsendipunktivõrra 16%-lt 14%-ni.

Majanduskriisi tagajärjel kadus palju töö-

kohti, mis muutis tööturule naasmise raske-maks ja seega pikenes ka töötuse periood.Joonis 15 iseloomustab vanemaealiste re-gistreeritud töötute jagunemist arvelolekukestuste lõikes. Kriisieelsel perioodil moo-dustasid valdava enamuse töötud, kelle ar-veloleku kestus oli kuni kuus kuud, 2006. ja2007. aasta lõpus oli neid vastavalt 54 ja56%. Suure hulga uute töötute lisandumi-sega 2008. aastal tõusis vastav näitaja aastalõpuks 64%-ni. Kriisi süvenedes ja töökoh-tade kadudes pikenes oluliselt töötuna ar-veloleku periood. Kui 2008. aasta lõpu sei-suga oli 12 või enam kuud arvel olnud töö-tuid 14% kõikidest vanemaealistest töö-tutest, siis 2010. aasta lõpu seisuga oli vastavnäitaja 38%, samas kui 36% töötutest olidarvel olnud alla kuue kuu ja 26% 6–12 kuud.

&

0;'��!�� !

� � ��&$��

$%&%�� )�� "��

��

�� &0�&=;�

Töötuse probleem on suurim Harjumaal jaIda-Virumaal, kus 2011. aasta I kvartali sei-suga oli vastavalt 4 211 ja 1 895 vanemaea-list töötut. Neile järgnesid Pärnumaa (664) jaTartumaa (656). Kõige vähem oli vanema-ealisi töötuid aga Hiiumaal (108), Jõge-vamaal (149) ja Põlvamaal (180), kus ka re-gistreeritud töötute arv kokku oli madalaim. Võrreldes 2010. aasta I kvartaliga, mil töö-tute arv oli läbi aegade kõrgeim, on vane-maealiste töötute arv kõigis Eesti piirkon-dades vähenenud. Suurim langus on toimu-nud Tartumaal (31%), Järvamaal (30%), Vil-jandimaal ning Lääne-Virumaal (29%). Saa-remaal langes töötute arv aga vaid 9% ningLäänemaal 10%. Nendes piirkondades on ka

vanemaealiste osakaal registreeritud töötutestEesti keskmisest mõnevõrra kõrgem.

Kui kokku moodustasid vanemaealised2011. aasta I kvartali lõpu seisuga 15,5% kõi-kidest registreeritud töötutest, siis maakon-dade lõikes esinevad teatud erisused. Suu-rim vanemaealiste osakaal kõikidest re-gistreeritud töötutest on Hiiumaal, kus2011. aasta I kvartali lõpu seisuga oli vane-maealisi töötuid 21,4%. Läänemaal moo-dustasid vanemaealised 19,5%, Lääne-Viru-maal 16,5% ja Saaremaal 16,4% kõikidestregistreeritud töötutest. Alla Eesti keskmisejäi vastav näitaja Tartumaal (12%), Põlva-maal (13,1%) ja Valgamaal (13,5%).

36

48

5456

64

26

36

17

24 22

20

29

1416

38

0

10

20

30

40

50

60

70

2006 2007 2008 2009 2010

%

kuni 6 kuud 6-12 kuud 12 kuud või enam

&�

4��&�� &��%��(��!""��!"#"�+�� &�� ,�


$�$��

Tööturupoliitika rakendajaks Eestis on EestiTöötukassa, kes Tööturuteenuste ja -toetusteseaduse ning tööhõiveprogrammi „Kvalifit-seeritud tööjõu pakkumise suurendamine2007–2013” raames pakub registreeritud töö-tutele tööturuteenuseid. Pakutavate teenustehulgas on töövahendus, karjäärinõustamine,koolitus, tööpraktika ja tööharjutus, avaliktöö, palgatoetus, ettevõtte alustamise toetus,nõustamisteenused, tööklubi, vabatahtliktöö, tööproov, individuaalne rakendumineja puuetega inimestele mõeldud teenused.

Töötutele pakutakse teenuseid vastavalt nen-de vajadustele, et parandada tööturul konku-reerimise võimalusi ja vähendada töölesaa-mist takistavaid tegureid. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja tööhõiveprogrammi kon-tekstis on vanemaealised (55-aastased kunipensioniealised töötud) ka üheks töötururiskirühmaks, ehk nende olukorda tööturul

579

1013

149

199

4

1765 1765

169

414

14

1236

2210

157

376

1225

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2 002

2 004

koolitus karjäärinõustamine tööharjutus avalik töö palgatoetus

2008 2009 2010

&�

hinnatakse keerulisemaks, mistõttu on oluli-ne neile sobiva tegevuskava koostamine, etneid võimalikult kiiresti tagasi tööturule ai-data ning vältida pikaajaliseks töötuks jää-mist.

Töötutele koostatakse töötuna registreeri-misel individuaalne tööotsimiskava, milletäitmine on kohustuslik ning mille raamessuunatakse töötud just neile vajalikele tee-nustele. Töötukassal ei ole spetsiaalselt va-nemaealistele mõeldud teenuseid, vaid igalkonkreetsel juhul tegeletakse töötuga indivi-duaalselt ning pakutakse teenuseid, mis onsuunatud töölesaamise takistuste vähen-damisele.

2010. aasta jooksul toimus vanemaealisteseas 7 070 sisenemist tööturuteenustesse,mis moodustab ligikaudu 13% kõikidestsisenemistest. Enim kasutatavad tööturutee-nused vanemaealiste hulgas on aga koolitus,karjäärinõustamine, avalik töö ja tööharju-tus. 2010. aastal tõusis oluliseks teenuseks kapalgatoetus. Sisenemisi nendesse teenus-tesse perioodil 2008–2010 iseloomustabjoonis 16.

4��&��2��&��!""*�!"#"


Märkus: Teenustesse sisenemine – kõik teenuse alustamised vaadeldaval perioodil. Seega üks inimene võib mõneljuhul olla loetud mitu korda.

*�� ! ��

��

��

&8

Karjäärinõustamise eesmärk on nõustadaisikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ningkarjääri kujundamise küsimustes. Karjää-rinõustamise käigus soovitab Töötukassakonsultant töötule tema isikuomadustele,haridusele ja oskustele vastavat haridusteed,koolitust või tööd. 2010. aastal sisenes kar-jäärinõustamisele 2 210 vanemaealist töötut,mis moodustab kõikidest perioodi jooksularvel olnud vanemaealistest töötutest 10%.2009. aastal oli karjäärinõustamisele sisene-miste osakaal perioodi jooksul arvel olnudvanemaealistest töötutest samuti 10%,2008. aastal aga 14%. Kõikidest karjääri-nõustamist saanud töötutest moodustavadvanemaealised 2010. aastal ligikaudu 12%.

Tööturukoolitus on töötutele mõeldud töö-alane koolitus ameti- või muude oskustearendamiseks kestusega kuni üks aasta.Tööturukoolituse raames on võimalik aren-dada vanemaealiste aegunud või ebapii-savaid tööalaseid teadmisi ja oskusi ningvõimaldada töötutele täiend- ja ümberõpet.Koolitusele sisenes 2009. aasta jooksul 1 765 va-nemaealist töötut. 2008. aastaga võrreldes kas-vas koolitusse sisenejate arv kaks korda.Eelkõige oli selline suur kasv põhjustatudtööturu hetkeolukorrast ja tööturupoliitikaorienteeritusest aktiivsete meetmete pakku-misele. 2010. aastal aga vähenes oluliselt va-nemaealiste sisenemine koolitusse. Kooli-tusse sisenes aasta jooksul kokku 1 236 töö-tut, mis on aastataguse perioodiga võrreldes30% vähem. Kui 2009. aasta jooksul arvelolnud vanemaealistest töötutest siseneskoolitusele 10%, siis 2010. aastal oli vastavnäitaja 6%. Vanemaealised moodustavadkoolitusel osalejatest aastate lõikes kesk-miselt 12%.

Tööharjutuse eesmärgiks on tööharjumuseomandamine või taastamine ning inimeseettevalmistamine töölkäimiseks. Tööharju-tus kestab kuni kolm kuud. 2010. aastalsisenes tööharjutusele 157 vanemaealist töö-

tut. Võrreldes 2009. aastaga, mil tööharju-tusele sisenejaid oli 169, on see 7% võrravähem. Vanemaealised moodustavad kõiki-dest tööharjutusele suunatutest vaadeldudaastatel 12–18%.

Avalikule tööle suunatakse töötu kuni küm-neks tööpäevaks kuus ja selle eest maksabavaliku töö korraldaja töötule tasu, milletunnitasu alammäär on töölepingu seaduseskehtestatud töötasu alammäär. Avalikku töödkorraldab Töötukassa koostöös KOV-ide,MTÜ-de või sihtasutustega. Vanemaealisteseas oli avalikule tööle sisenemisi 2010. aas-tal 376, mis moodustab kõikidest sisenemis-test 27%. Võrreldes 2009. aastaga sisenesavalikule tööle 9% vähem vanemaealisi töö-tuid, 2008. aastaga võrreldes aga 89% roh-kem.

Palgatoetusega on võimalik tööle rakendadapikaajalise töötu (töötu, kes on arvel olnudüle 12 kuu ja ei ole tööd leidnud) või eel-nenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenudtöötu. Nimetatud töötute töölevõtmiselmakstakse tööandjale toetust kord kuuskuue kuu vältel, kuid mitte kauem kui aasta.Palgatoetus oli 2010. aasta üks prioriteetse-maid meetmeid, aitamaks töötuid kiirestitagasi tööturule. Seetõttu kasvas eelnevateaastatega võrreldes hüppeliselt ka vanema-ealiste puhul palgatoetusega rakendunutearv. Kui 2009. aastal rakendus palgatoetuse-ga tööle 14 vanemaealist töötut, siis 2010. aas-tal oli neid 1 225, mis moodustab 5% kõi-kidest aasta jooksul arvel olnud vanemaea-listest töötutest.

Lisaks mainitud teenustele on vanemaealis-tel võimalik osaleda ka kõigil teistel Töö-tukassa poolt pakutavatel teenustel sõltuvaltnende vajadustest. Tööharjutusel, tööprak-tikal ja tööturukoolitusel osaleval töötul onõigus saada ka stipendiumi ning sõidu- võimajutustoetust.

��! � �� !��"� ��#�� #� �� #��

��" �Kokkuvõtteks selgus, et Eestis on vanema-ealised teiste riikidega võrreldes tööturulsuhteliselt aktiivsed – hõives püsitaksekauem ning töö kaotamise korral jätkatakseuue töö otsinguid. Töökoha kaotamise kor-ral on aga vanemaealistel võrreldes noore-matega uue töökoha leidmine mitmetelpõhjustel raskendatud. Üheks tõsiseks prob-leemiks, mis takistab töötamist ja töötunauue töö leidmist, on tervislik seisund.Kasvanud on nende inimeste arv, kelletöövõime on pikaajalise haiguse tõttupiiratud. Kui Euroopa Liidus keskmiseltlangeb tervena elatud eluaastate arv enam-vähem kokku tööturult väljumise eaga, siisEestis on see vahe üle viie aasta. Järelikultviimastel töötamise aastatel enne pensionilejäämist on enamikul vanemaealistest pika-ajalised terviseprobleemid. Seega tuleksmõelda vanemaealiste töötingimuste paran-damisele, töökohtade kohandamisele japaindlikule töökorraldusele.

Teiseks oluliseks barjääriks tööturul onharidustase. Kunagi omandatud haridus jaerialased oskused ei pruugi enam sobidatänapäeva tööturule ning töökoha leidmineon raskendatud. Statistika näitab, et midakõrgem on inimeste haridustase, seda

kauem tööturul püsitakse. Seega on hädava-jalik, et ka vanemaealistel oleks võimalusend pidevalt täiendada ja osaleda nn elu-kestvas õppes.

Vanemaealiste tööturule sisenemist takistabpaljudel juhtudel ka tööandjate eelarvamusvanemaealise tööjõu suhtes. Arvatakse, etvanemad inimesed ei ole õppimisvõimelisedega uuendustega kaasaminejad, samuti onpaljudel terviseprobleemid. Teisalt on agavanemaealised suuremate töökogemustega,kohusetundlikud ning tööandjale lojaalsed.Rahvastiku vananemise tingimustes on olu-line, et iga vanemaealine tööd teha soovivinimene leiaks endale võimetekohase tööning ei peaks enne pensioniea saabumisttööturult eemale jääma.

2010. aastal oli vanemaealiste hulgas rekor-diline arv – 16 600 töötut ning samuti olimitteaktiivsete hulgas küllalt palju neid (ca10 700), kes oleksid tahtnud tööle asuda, kuiselline võimalus oleks olnud. Ka 2011. aastaI kvartali andmed näitavad, et vanemaea-liste töötute arv püsib endiselt kõrge(16 000), mistõttu suureneb oht pikaajalisetöötuse kasvuks. Seega on meil vanemaea-liste seas hulgaliselt potentsiaalset tööjõudu,kes sooviksid tööd teha ja keda oleks vajaaidata sobilike tööturumeetmetega aktiiv-sesse tööellu tagasi tuua.

&;

�� $%&&�� /

0A$%&&�� !��$%%=��,� ��

$A$%&&��"�� ,� ��

&A$%&&�,�� "�� !�� *��

$%&%�� /

=A$%&%�*��$%%=�$%&%��*��

;A$%&%�� $%&%��+��

8A$%&%�+�� +��

�A$%&%�*�� !�� *��

�A$%&%�+�� *��

A$%&%�5�� *��

0A$%&%��"�"��6��"��/�� $%%=�� +��

$A$%&%�*�� 6��+��

&A$%&%��"�"�� $%%=��B��

�"�� /333$�$��4�2��%��4�(��

&=

www.sm.ee

Documents

Teemaleht - Sotsiaalministeerium · määr oli kõrgtasemel: Venemaa majandus-kriisi järgselt aastal 2000 ja viimase üleilmse majanduskriisi järgselt aastal 2010 (joonis 7). Seejuures