Upload
as-eesti-ajalehed
View
259
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eesti Ekspressi erinumber Turvaline elu (3.11.2011)
Citation preview
3
EE TURVALINE ELUVäljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.Toimetaja: Piret Tamm, [email protected], tel 669 8191Reklaam: Nele Laev, [email protected], 660 8148Kujundus: Virge IlvesKorrektuur: Marilin LookVäljaandja: AS Eesti Ajalehed
KoosTööpARTNERIdEMT ASUSS Security Eesti ASEesti Punane RistMaanteeametHäirekeskus
Turvalisus. Me kõik ihkame turvalisust. Ilmselt on kõige turvalisem aeg meie ek
sistentsi jooksul emaüsas. Kindel ja kaitstud. Kõik, kes on vastsündinut näinud, teavad, millist tunnet see tekitab: seda väikest peab kaitsma. Ja kaitsemegi. Ja kaitseme väikelapsi, kooliealisi. Püüame kaitsta teismelisi nende eneste ja Suure Elu eest. Tahame kaitsta oma lähedasi ja olla ise kaitstud. Olla turvaliselt.
Samas pahatihti unustame, et kaitstus ja turvatunne on midagi sellist, millesse peab ka ise panustama. Et hoida ära seda, mida saab. Saame kindlustada vara ja elu, sest siis on ebaõnne puhul kergem. Saame õppida, kuidas kriitilises situatsioonis käituda, kellelt abi saada ja kuidas seda abi küsida.
Me ei saa kõiki õnnetusi ära hoida ja ennast ebaõnne vastu kindlustada. Aga me saame olla teadlikud, panustada oma turvalisusse, hajutada riske. Me saame mõistlikult käituda.
Alusta oma elu turvalisemaks muutmisest juba täna: sügispimedus on käes, kanna helkurit!
Piret tamm
Tervise arengu instituudi tellitud uuringust selgub, et juhupartneriga kasutas vii
mase aasta jooksul alati kondoomi 52% meestest ning vaid 39% naistest. Kondoomi kandis endaga alati või enamasti kaasas 41% meestest ja üksnes 18% naistest.
Augustis alustas tervise arengu instituut eeskätt noortele naistele suunatud kondoomikasutamist propageeriva teavituskampaaniaga „Kumm on seks”, mille sõnum keskendus kondoomile, selle omamisele ja kasutamisele. Kampaania sai meedias väga palju tähelepanu – nii positiivset kui ka negatiivset, ning vastulauseks humoorika klipi meestelt „Anna ennast kätte”.
Ilmselt pani kampaania inimesi siiski mõtlema ning ennast ja oma tervist väärtustama. Elus võib ikka tulla ette ootamatuid olukordi, milleks oleks hea valmis olla. Lihtsam tee ei pruugi alati tähendada muretumat, seega milleks riskida?
Lahendus on lihtneMeie kaubandusvõrgus on kondoomide valik suur ja võtab silme eest kirjuks. Ei ole tarvis seista apteegis järjekorras ja punastades pakki kondoome paluda, sest need on saadaval ka kõige tavalisemas toidupoes.
Tekib küsimus, millised on kõige paremad. Mis firma omad, kas lõhna või maitsega, triibulised, täpilised, siledad või hoopis pimeduses helendavad? Kaubamärkide valik on lai, ühed tuntumad kui teised. Eesti turule on sisenenud uus kaubamärk One, mille kondoomid on värske ja põneva kontseptsiooniga ning pakendatud metallkarpi, et neid oleks mugav kaasas kanda ja et nad välja võttes terved oleksid.
Seda, milline toode endale kõige enam meeldib ja sobib, tasub lihtsalt ise järele proovida ning sellega turvalisemat elu elada. Ilmselt ei ole väga tähtis pikalt arutleda, kas kumm on ikka seks või mis ta täpselt on, peaasi et ta olemas on, kui tarvis.
Kas sina kuulud selle 18% hulka?
Autole kaskokindlustus, kodule turvauks, nutitelefonile kaitsekile, pähe kiiver, huultele palsam, silmadele päikseprillid – seda loetelu võiks veel pikalt jätkata. Kaitseme küll oma kodu, vara, lähedasi, aga ennast? Või mõtleme sellele alles hiljem… Kuid miks mitte varem?
Illu
stra
tsio
on
: D
GB
urn
s/S
XC
Millele peaks mõtlema eraklient?
Inimene võib (ja peakski) kindlustama oma kodu ja kallisvara. Ometigi on asju, mida kindlustus katta ei saa. Kindlustus ei saa korvata emotsioone. Kui varaste saagiks langevad mälestustega seotud esemed, siis neid ei saa asendada. Seda kahju ei saa lihtsalt rahas mõõta. Samuti ei saa korvata seda õõvastavat tunnet, et keegi võõras on käinud mu kodus, sorinud mu asjades – see ebameeldiv tunne jääb aastateks. Lisanduvad negatiivsed emotsioonid – umbusk, kahtlused teiste inimeste ja pettumus ühiskonna suhtes.
Turvalisus pole privileeg!Turvateenuse olemusest ja vajadusest räägib USS Security Eesti ASi müügi- ja turunudusdirektor Tarmo Hõbe.
Turvateenuse ostmist peetakse veel tihti tänasel päeval ekslikult rikaste privileegiks. Ometi see pole nii. Väärarvamus on kantud varasemate aegade hoiakutest, mida toona aitasid põlistada Eesti ühiskonna lastehaigused ja mõneti vildakas väärtustepilt. Nii mõnelegi olid teda ümbritsevad turvamehed staatuse sümboliks ja eks teine kord võis mõni turvafirmagi vaadata tava inimestele ülevalt alla. Tänapäeval ei ole turvateenus hirmkallis teenus, vaid hoopistükkis mõistlik valik oma vara ja kodu kaitsmisel. Tegemist on sama suguse teenusega nagu interneti kodulahendus või mobiiltelefoni kõneteenus – viimastesse me ju suhtume täiesti loomulikult ja endast mõistetavalt. Usaldusväärne turvafirma pakub kliendile sobivaid lahendusi, see suhe on personaalne ja vahetu.
Turvaf irma täisteenus kodule maksab umbes 15 eurot kuus. See pole kõikide muude eluasemega seotud kulude juures liiga suur summa. Selle eest võid aga kindel olla, et sissemurdmise korral tuleb signaal häirekeskusesse ja patrull sõidab kümne minutiga kohale. Tihti ennetab vargusi juba see teadmine, et ollakse turvafirma klient. Oluline on ka tulekahju häire. Saan tuua näite elust enesest, kus trennist tulnud koolipoiss pani toidu pliidile sooja ja jäi magama. Peagi oli elamine suitsu täis. Turvafirma sai häire ja jõudis õigeaegselt kohale. Tulekahju jäi olemata ja laps ei saanud kahjustada. Hajaasustuse puhul ei pruugi ka naabrid õnnetust kohe märgata ja tuletõrjele või politseile teatada, samas reageeriks pea kohe turvafirma.
Tihti ennetab vargusi juba see teadmine, et ollakse turvafirma klient.
Ärikliendi aspekt
Ettevõtete kohta kehtib paljuski sama jutt mis erakliendi puhul. Samas saab õnnetuste korral ettevõtete kahju mõõta oluliselt suuremates summades. Tavajuhtum on selline – firmasse murtakse sisse, viiakse ära tööriistad, arvutid. See on materiaal ne kahju, mis on korvatav. Samas kaasneb sellega kaudset kahju, mis äriliselt mõõtes võib olla teinekord ka korvamatu. Nii võtab tõenäoliselt nii kliendibaaside kui ka töövahendite asendamine aega. Kulub kuu-kaks, selle aja jooksul ei saa korralikult tööd teha. Mõned andmebaasid võivadki jääda asendamata, kui neid polnud dubleeritud. Kliendid on olukorras, kus nad võivad hakata otsima alternatiive, uusi koostööpartnereid. Selleks ajaks, kui endine olukord firmas on taastunud, võib juhtuda, et kliente enam pole ja kogu oma tegevust peab alustama nullist. Turvateenuse olemasolu korral oleks ilmselt kahju olemata olnud. Samuti langeb turvafirmale materiaalne vastutus, juhul kui ei suudetud kahju ära hoida.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii erakliendi kui ka ärikliendi poole pealt vaadates pole turvateenus luksuskaup ega privileeg. Turvateenuse kasutamine on mõistliku peremehe otsus oma vara kaitsel. Kindlustunne on suur väärtus.
USS Security Eesti AS
1. novembril ühendasid K Grupp Turvateenused AS ja Pristis AS oma valveteenuse ehk nii mehitatud kui ka tehnilise valve äri, mille tulemusel sündis Eesti suuruselt teine turvafirma, mis alustas tegevust USS Security Eesti ASina.
Ühendatud ettevõte tõuseb turvaturu tugevaks teiseks tegijaks, G4S järele ja Securitas Eesti ette. Eesmärk on nii olemasolevatele kui ka uutele klientidele pakkuda veelgi usaldusväärsemat, personaalsemat ja kvaliteetsemat teenust. Ühendettevõtte tegevjuhi ja juhatuse esimehena jätkab Sven Nuutmann, nõukogu esimees on Eesti turvaturu suurima kogemuste pagasiga Urmas Sõõrumaa.
6
112
Inimesel on üks suu, et rääkida, üks nina, et nuusutada, ning kaks silma, et näha, mis tema
ümber toimub. Kõik need numbrid kokkuloetuna annavad arvu 112, mis on ilmselt ka põhjuseks, et just niisuguse legendiga õpetavad paljud nutikad vanemad ja õpetajad lastele hädaabinumbri meelespidamist.
Hädaabinumbrile 112 helistaks hädaabi vajaduse korral Eestis 90 protsenti elanikest. Ainult pooled ehk 45 protsenti teab, et 112 on ka Euroopa ühtne hädaabinumber, millelt saab appi kutsuda päästjaid, kiirabi või politseid kõigis Euroopa Liidu riikides. Selline tulemus selgus selle aasta Eurobaromeetri 112teemalisest uuringust.
Hädaabinumbri teadmine on ülitähtis just kiiret abi vajavate sündmuste korral. Teine tegur, mis aitab sekundeid säästa ja sellega ka elusid päästa, on hädaabikõne kiire ja õige sooritamine. Kõne sooritamist tuleks nö rahuajal treenida samamoodi,
112-le helistades ütle kohe, miS JUHtUS!
nagu treenitakse käitumist evakuatsiooni või merepääste õppustel või harjutatakse siduma näppu.
Kaks näidet hädaabikõne al-gusest Häirekeskusele.1. „Tere! Häirekeskus kuuleb.”
„Tere! Meil kukkus vanaema kokku ja nüüd ei räägi mitte sõ-nagi!”
2. „Tere! Häirekeskus kuuleb.” „Tere! Mul on õudselt halb olla!”
Kui esimese kõne puhul saab esmasest infost järeldada, et vanaema vajab kiiresti abi, siis teise pu
meditsiiniväljakutseteprioriteedid:
Prioriteet on esmane hinnang olukorrale ja abivajaja seisun-dile.
a- (alfa) prioriteedi korral ei ole abivajaja seisund erakor-raline ning puudub oht elule. Kiirabibrigaad saadetakse välja kahe tunni jooksul.
B- (bravo) prioriteedi korral ei ole abivajaja seisund erakor-raline ning puudub oht elule või meditsiiniteade pärineb isi-kult, kes ei oska anda abivaja-ja seisundi kohta mingit teavet. Kiirabibrigaad saadetakse väl-ja esimesel võimalusel, ent mit-te hiljem kui kahe tunni jooksul.
C- (charlie) prioriteedi korral on abivajaja seisund raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibri-gaadi väljasaatmine peab toi-muma nelja minuti jooksul.
D- (delta) prioriteedi korral on abivajaja seisund eluohtlik. Kiir-abibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul.
hul see kohe nii selge ei ole. Samas ei saa välistada, et inimese elu pole ohus. Abivajaduse väljaselgitamiseks ja ohuhinnangu andmiseks kulub tunduvalt rohkem aega, sest tunne „halb olla” võib olla põhjustatud väga paljudest terviseprobleemidest. Kõik neist ei vaja vilkurite ja sireenidega kohaleruttava kiirabi väljasõitu.
öelge kohe, mis juhtusSiit tulenebki helistajatele soovitus: öelge kohe, mis juhtus ehk võimalikult konkreetselt põhiline põhjus, mis sundis 112le helistama. Nii saab päästekorraldaja kiiresti välja selgitada, kas vajate kiirabi või päästjaid või hoopis mõlemaid, ning anda teie probleemile ohuhinnangu. Ajakriitilise sündmuse korral, näiteks siis, kui inimese elu on ohus, töödeldakse hädaabikõne ühe minuti jooksul ning edastatakse saadud info teisele päästekorraldajale, kes saadab juba kõne ajal sündmus
kohale kõige lähema vaba päästemeeskonna ja/või kiirabibrigaadi ning kaasab vajadusel teisi operatiivteenistusi, nagu politseid.
Samal ajal jätkab päästekorraldaja helistajalt lisaküsimuste abil sündmusega seotud üksikasjade väljaselgitamist. Kuna väga sageli võivad kriitilise tähtsusega olla isegi sekundid, tuleks päästekorraldajale vastata konkreetselt ja lühidalt. Küsimustele saadud vastused on olulised sündmuse ajakriitilisuse määramiseks ning abiosutajatele toimunu paremaks mõistmiseks. Viimane aga võimaldab teha juba sõidu ajal kiireks abistamiseks vajalikke ettevalmistustöid. Lisainfo edastatakse kiirabibrigaadile või päästemeeskonnale.
Hädaabi kutsumiseks tuleb valmis olla!
eDvi FreiBerg Häirekeskuse
kommunikatsioonijuht
Hädaabinumbri teadmine on ülitähtis just kiiret abi vajavate
sündmuste korral.
Häirekeskuse päästekorraldajad selgitavad ajakriitiliste sündmuste korral abivajaduse välja ühe minuti jooksul.
7
TURVALUKK
Kuna pimedate sügisõhtutega korterivarguste arv suureneb, soovitab ASi Val
nes nõukogu esimees Alvar Veersalu kõigil ebameeldivate olukordade ennetamiseks oma lukkude olukorda kontrollida. „Alustada tuleks võtme ja lukusüdamiku puhul sellest, millal olemasolev lukk soetatud on ja kas võtmeid on kaotsi läinud. Vanema luku puhul on suurem tõenäosus, et selle avamine muukimise teel on vargapoistel selgeks õpitud. Risk on kõrgem ka siis, kui võtmeid on kaotatud elukoha läheduses. Uuemad turvalukud sisaldavad tänapäeva tehnoloogilisi lahendusi: neid pole võimalik muukida ega nende võtmeid kopeerida.”
Ukselukk on esimene asi, mis võimalikku sissetungijat takistab. Mida rohkem luku lõhkumine aega võtab ja müra teeb, seda tõenäolisemalt eelistab varas avada mõnda „lihtsamat” ust. Kuid sageli on kodu ustel ees vanad ja aegunud lukud, paljudel ka nõukogudeaegsed lahendused.
Turvaluku tähtsaim omadus on muukimiskindlusTurvalise ukseluku valimisel on kõige tähtsam kriteerium võtme pesa muukimiskindlus. „Valnes Kaba võtmepesade eriline omadus on see, et südamikes kasutatakse muuke, mis on asetatud üksteise suhtes eri tasapindadele. Igas lukusüdamikus on 22 tapikanalit, millest kaks rida on külgtapid ja kaks rida serva tapid. See tehnoloogia võimaldab 270 miljonit võtmekombinatsiooni ning tagab täieliku muukimiskindluse,” tutvustab Veersalu.
Kuidas kaitsta oma kodu varaste eest?Iga inimese jaoks on oma kodu turvalisus väga tähtsal kohal. Turvatunde aitavad tagada muukimiskindel lukk, turvauks koos korraliku ukseraamiga, head aknad, signalisatsioon ja kodukindlus-tus. Viletsa luku puhul ei ole abi ka kõige paremast uksest, seega muukimis kindel lukk ja korralik uks moodustavad kokku ühtse terviku.
Võtme turvakaart kaitseb kopeerimise eest
Oma võtmeid tasub hoolikalt uurida. Kui nende peale trükitud koodi alusel saab valmistada uusi, on võti ilma kaitseta. Korralikul turva lukul on ostu ajal kaasas võtme turvakaart, ilma milleta võtit tellida ei saa. Veersalu rõhutab, et turvakaart teeb küll uute võtmete hankimise ebamugavaks, nõudes kaardi säilitamist, kuid ilma selleta saab endale koopia teha igaüks, kes võtit kasutanud on.
Muukimiskindla lukusüdami-ku hind algab 60 eurostLuku muukimiskindlaks tegemine ei ole sugugi kallis ega keeruline, piisab vana võtmepesa väljavahetamisest muukimiskindla vastu. „Selline vahetus on jõukohane igale pereisale ega vaja abivahendina kruvikeerajast enamat. Samuti pole see kallis, sest Valnes Kaba kõrgturvasüdamike hinnad algavad 60 eurost. Need sobivad kõikidele Eestis kasutuses olevatele lukumarkidele,” selgitab Veersalu.
Elektrooniline võtmepesa teeb elu mugavaksVõtmete kaotamisel on turvarisk väga suur, sest iial ei või teada, kas võti kadus maja ees või varastas keegi selle tahtlikult. Elektroonilised võtmepesad võimaldavad kadunud võtit lihtsalt kasutuskõlbmatuks muuta.
„Valnes iLoqi elektroonilise võtme kasutajaõiguste tühistamine on tehtud nii lihtsaks, et asendusvõtmega uksi avades tühistatakse vana kadunud võti automaatselt.
Seega pole vaja uusi võtme pesasid osta ega neid vahetama hakata,” tutvustab Veersalu mugavat lahendust. Selline võimalus säästab palju aega ja raha, kui kaotsi on läinud maja, korruselamu või kontorihoone võtme süsteemi peavõti, mis avab palju uksi.
„Valnes iLoqi elektrooniline südamik on küll ühekordse ostuna tunduvalt kallim kui mehaaniline – umbes 300 eurot –, kuid võtme suurem kasu ja hinnaeelis ilmnevad toote pikaajalisel kasutamisel, sest võtmete kaotamine on üsna tavaline nähtus,” räägib Veersalu.
Tuleviku lukusüsteem on elektroonilineMaailm ja tehnika muutuvad kiiresti, nii ka lukusüsteemid. Elektrooniline võti, mis avab mitmesuguste hoonete uksi ja võimaldab sisuliselt hakkama saada suure võtmekimbu asemel ühe võtmega, on meie tulevik.
„Valnes iLoqi elektroonilise võtme pesa ainulaadsus seisneb selles, et ta ei vaja kaabeldust ega pa
tareisid, sest vajalik vool genereeritakse võtme sisestamisel võtmepessa. Kui see nn kuldvõtmeke kaotsi peaks minema, saab Valnese lukutehnikutelt uue võtme, mille kasutamisega kaotab vana kõik avamis õigused,” tutvustab Veersalu tuleviku trende.
Lisaks saab elektroonilisele võtmele seada sissepääsupiiranguid nii, et kasutaja pääseb hoonesse ainult ette nähtud ajal. Samuti jääb elektroonilise võtme kasutamisest alati maha jälg võtmepesa logisse. Sellise võtmega saab veel käivitada koduautomaatikat, juhtida valvesüsteemi ning lukustada kappe ja tabasid.
Mida siis oma kodu kaitseks ette võtta? Peale moodsa signalisatsiooni ja kodukindlustuse tasub ettevaatusabinõuna iga viie kuni kümne aasta järel ja uude elukohta kolides lukusüdamikud välja vahetada. Eelistada tuleks muukimiskindlat lukku, et vargal poleks võimalik südamikku avada ega võtit kopeerida. Võimaluse korral tasuks soetada elektrooniline luku südamik.
AS Valnes tegutseb Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Venemaal 1993. aastast.
Ettevõtte peamised tegevusalad on turvalukkude, lukukaupade ja läbi pääsulahenduste tootmine, komplekteerimine, projektimüük, pro-jekteerimine, paigaldus ja hooldus.
Pärnu mnt 139e/4, 11317 Tallinntel 656 5485e-post [email protected]üügikohad ja lisainfo: www.valnes.ee
Kerge külmakahjustus. Tihti pärast pikaajalist väljasviibimist ja seejärel ülessooje nemist võivad käed-jalad välja näha seesugused. Selline külmakahjustus vajab kindlasti meedikute ravi.
Sügav külmakahjustus, vajab kiiret abi. Selline külmakahjustus on väga ohtlik ja vajab kiiret meditsiinilist sekkumist.
Külmumise tunnused:
„Nõeltega torkimise” tunne, kahvatu ja tuim nahk, mis pak-seneb ja jäigastub ning millele tekivad villid.
KülmumineLähenev talv sunnib meid mõtlema saabuvale lumele ja miinuskraadidele õues. Hea oleks meelde tuletada ammutuntud tõdesid, et külmumist talvekuudel vältida.
Inimesel võivad soojakaod tekkida mitmesugustel viisidel ja põhjustel. Kehaõõnes soojenev
veri kannab soojust organismis edasi kätesse ja jalgadesse, et siis jahtunult uuesti soojenema naasta. Püsiva temperatuuri säilitamiseks peab organism suutma soojuse tootmist reguleerida.
Külmetamisel vere juurdevool jalgadesse ja kätesse väheneb, mille tagajärjel nende soojusega varustatus halveneb.
Kuidas peaks ennast aitama, kui on tunda esimesi külmu-mise märke?
Mine kohe siseruumi soojenema. Kui see ei ole võimalik, soojenda käega põski ja nina, et need nö üles sulaksid.
Kui külmunud on käsi, soojenda seda kaenlaaugus.
Ära kunagi hõõru ega nühi külma kahjustust käe või lumega. Külmunud nahk on õrn ja võib sedasi viga saada.
Väldi külmast kahjustunud naha kokkupuudet tugeva kuumusega. Külmunud nahk on tundetu, mistõttu võib kõrge temperatuur seda tugevalt kahjustada.
Pärast soojendamist hakkab nahk punetama ja muutub hellaks. See võib kesta tund, enne kui naha külmakahjustus täielikult kaob.
pANE TähELE!
8
Kui nahk on endiselt tundetu, tuleb soojendamist jätkata, kuni verevarustus paraneb.
Millal minna meedikutelt abi saama? Kui külmunud naha tundlikkus
ei taastu. Kui nahale tekivad villid.
Mida mingil juhul teha ei to-hiks! Ära määri kunagi külmakahjus
tust salviga. Ära joo külmas keskkonnas alko
holi, saadud näilik soojatunne on petlik.
Ära soojenda külmunud kehaosa kuuma vanni abil.
Väldi külmumist, kanna müt-si!Mütsi kandmisest sõltub, kas inimene külmetub või mitte, isegi kui seljas on palju riideid. Kui katmata pea kaudu kaotatakse palju soojust, väheneb vere juurdevool jalgadesse ja need hakkavad külmetama. Ole hoolas, väldi külmetumist ja tunne peatselt saabuvast talvest rõõmu!
9
KodUKINdLUsTUs
Võib kahtlusteta väita, et kodu on meie kalleim vara. See tähistab väärtusi, mida on
keeruline sõnadesse panna. Selleks, et kaitsta ennast ja lähedasi, muuta oma elu turvalisemaks ning maandada igapäevaeluga seotud riske, on mõistlik kodu kindlustada.
Seesamis kindlustatakse sinu kodu täisväärtuse põhimõttel – kindlustussummat poliisile ei märgita, mis tähendab, et kahjude korral tagatakse hoone või korteri taastamine endisel kujul. Puudub alakindlustuse oht ega pea kartma, et kodu taastamise korral midagi hüvitamata jääks.
Laiendatud kindlustuskaitse tagab meelerahu pingelistel hetkedelKodu kindlustades saad end kaitsta mitmete riskide vastu ja valida erinevate kindlustuskatete vahel: tule ja tormi, pakett või koguriskikindlustus, millest viimane on kõige laiahaardelisem. Kuna elu võib kaasa tuua mitmeid ootamatusi, tasub põhjalikult mõelda, milliste riskide vastu kodu kaitsta. Kindlustuskaitset saab laiendada ajutise eluaseme üürikulu, üüritulu kaotuse ja vastutuskindlustusega.
Vastutuskindlustus hüvitab sinu, sinuga koos elavate pereliikmete ja sinu kuni 18aastaste laste poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju. Vastutuskindlustuse puhul jagunevad kindlustuskaitse variandid kaheks:
1) kinnisvara vastutuskind-lustus – hüvitab poliisile märgitud kindlustatud hoone või korteri valdamise või kasutamise läbi tekkinud kahju;
2) eraisiku vastutuskind-lustus – katab lisaks kinnisvaraga seotud vastustusele tavapärases igapäevaelus eraisikuna kolmandatele isikutele tekitatud kahju. Kindlustuse kehtivuspiirkond on Eesti riik.
Kui sinu korterist saab alguse näiteks torustiku leke, kaasneb sellega vastutus majaelanike ees, kelle korterite siseviimistlus juhtumi tõt
miks kodu kindlustada?
tu kahjustada sai. Kui omad antud olukorras vastutuskindlustust, võid kergemalt hingata – sinu põhjustatud kahjud kannab kindlustusselts. Eraisiku vastutuskindlustus on veel laiem – see katab ka sinu laste või koduloomade poolt tekitatud kahju. Väikeste laste puhul tuleb sagedasti ette, et midagi hooletusest lõhutakse. Näiteks võib laps poes midagi riiulilt maha tõmmata – nüüd ei pea tagajärgede hüvitamise pärast enam väga muret tundma.
Kas tead, kui palju on väärt sinu kodune vara?Mis saab siis, kui juhtud ise olema olukorras, kus sinu kodune vara hävib? Kas tead, kui palju on väärt sinu diivan, nõudekapp või televiisorilaud? Oluline on pöörata tähelepanu koduse vara kindlustussummale, et vältida kindlustusjuhtumi puhul olukorda, kus osa vara eest jääb hüvitis alakindlustatuse tõttu saamata. Seesam on muutnud vara kindlustamise lihtsamaks – koduse vara kindlustamisel pole tarvis enam esemeid rühmitada ega varade nimekirja koostada, sest hüvitispiir leitakse hoone või korteri üldpinna järgi.
Mida ja mis ulatuses kindlus-tada?Tüüpilisemale kindlustusobjektile ehk kivimajas asuvale 60 m² korterile maksab Seesamis aastane kodu kindlustuse poliis, mis sisaldab koduse vara kindlustust summas 19 000 eurot, koguriski ka
tet omavastutusega 190 eurot ning kinnisvara vastutuskindlustust 50 000 euro ulatuses, 93 eurot. Kas seesugune investeering kodu turvalisusesse tundub liiga suur? Võib julgelt väita, et näiteks üks 110 m² üldpinnaga korteri omanik ei pidanud paljuks maksta kodukindlustuse poliisi eest 80 eurot. Õigesti tegi – see marginaalne summa tagas kindlustusjuhtumi tõttu hävinud koduse vara hüvitamise alates mööblist kuni riieteni tervelt 30 000 euro ulatuses.
Kui riskide hindamine ja maandamine kõlab keeruliselt, ei pea õige te valikute tegemiseks ise kindlustusspetsialistiks hakkama. Kõige lihtsam on pöörduda Seesami müügiesindaja poole, kellega koos välja selgitada, mis ohud igapäevaelus varitsevad ja kuidas ennast nende vastu kõige otstarbekamalt kindlustada.
Meeleolukaid ja turvalisi hetki lähedaste seltsis soovib
SeeSam inSUranCe aS
Kuna elu võib kaasa tuua mitmeid ootamatusi, tasub põhjalikult mõelda,
milliste riskide vastu kodu kaitsta.
10
TULEKoLdEd
Kus tuld tehakse, seal nõge tekib. Selleks et kolle ilusasti tõmbaks, nii et tuppa
suur soe kivikeha huugama jääks ja hanepraad pliidiahjus kenasti läbi hauduks, tuleb lõõrid puhtad hoida. Kuid ega päriselt tahmast pääseda ei õnnestu, nagu ka tuhast mitte. Kes kütab, see teab.
Vaja on lõõre puhastadaKas ja millal on vaja lõõridest ülearune välja kühveldada, seda küsime õige kuldnööpidega mehelt. „Seadus ütleb – vajaduse järgi,” tõdeb Pepe Sussen, noor mees, kes juba mõned head aastad seda ametit peab. „Kõik oleneb sellest, kui tihti ja kuidas köetakse. Mõnel võib olla vaja lõõre puhastada mitu korda aastas, mõnel võib paar aastat vahele jääda, kuid enamasti piisab sellest, kui kord aastas üle vaadata.”
Kui seda ei tehta, siis tõmme väheneb ning võib tekkida ummistus. Ja lõpuks – külla võib tulla punane kukk. (Kas selle kõnekäänu tähendust enam mäletataksegi?)
Sügisel pole meeldiva-mat tegevust, kui istuda soojas toas ja vaadata koldes hubisevat leeki. Aga turvalisus?
Korstnapühkija külaskäik annab kindlustunde, et kodu ei ähvarda tule õnnetus „korrastamata kütteseadmete tõttu”. Milles see õigupoolest seisneb, uurime temaga ühele puhastusretkele kaasa minnes.
Munder pole naljaasiTäies mundris, kuldsete nööpidega rüü seljas ja kuldpandlaga vöö vööl, võtab korstnapühkija oma töövahendid käe otsa. Maja ees vaatab ta esmalt korstna poole, kas selle pits (mitte pitskrae, vaid kogu korstna osa, mis katusest välja ulatub) on korras või lagunemas – kivid katki, praod sees. Ja kas kõrgel viilul on redel, mida mööda korstnani pääseb, sest kuigi võib kahtlustada, pole korstnapühkija siiski
Karls son. Ja kui redel olemas, olgu see paigutatud ikka korstna kõrvale.
Aga redelit ei ole, olla viimse lumega ära lagunenud. „Tänavu olen juba üks kord katuselt alla kukkunud, selleks aastaks aitab,” on Pepe veidi ärevil, kuid otsustav. Samas, korstnapühkija süda jääb rahule ainult siis, kui ta saab pühkida ülalt korstna otsast. Ja oma silmaga veenduda, et varesepesa ei ole korstnast sisse kukkunud. Ja mine sa seda jõuluvana tea... (Nali naljaks, aga isegi loo kirjutaja on kunagi ühe väga ehmunud tuvi endaahjuuksest välja võtnud.)
ÜldpiltSisenedes kontrollib korstnapühkija tulekollete üldseisukorda: kui lagunenud või terved on ahjudpliidid ja ega tahmajälgi näha pole. Ja ega täna ahju köetud pole... Samal päeval kütmise keeld on küll korstnapühkija tuleku teates kirjas, ent ometi teab Pepe, et üks kahekümnest kliendist on selle ikka unustanud.
On hea, kui pererahvas on tuttav juhendiga, mis palub logisevate siibrite vahed märja ajalehega tihendada, kaminaava kile ja teibiga sulgeda ning luukide ette vanad ajalehed laotada. Seda puhtalt kliendi enese huvides – et võimalikult vähe tuhkatahmanõge tuppa satuks.
Teine tähtis töö on tahmaluukide eest mööbel eemale tõmmata. Muidu ju korstnapühkija oma liigendkulbiga sinna ette ei mahu. Ja muidugi tuleks kolded tuhast puhastada, et proff saaks nende seisukorraga tutvuda.
puhastusPuhuks, kui katusel redelit pole, on proffidel varustus, mis lubab ka alt tahmaluugi kaudu korstnalõõre puhastada. Kuid esiteks kukub luuaga roobitsedes tahm luugist otse näkku ja ikkagi ei või täiesti kindel olla, et kõik nurgad ilusasti puhtaks saavad.
Siis lõõrid. Kõigist tahmaluukidest võtab ta välja tahma, nii selle, mis oli sinna kogunenud varem, kui ka selle, mis äsja korstnalõõri puhastades alla sadas. Lisaks on sageli neisse kütmisel lendtuhka ladestunud. Kui lõõrid puhtad, läheb soemüür või ahi küttes palju kiiremini kuumaks.
Kui lõõrid puhtad, läheb soemüür või ahi palju kiiremini
kuumaks.
Plekk kaitseb korstnapitsi vee ja jää eest, kuid viilkatuse standardvarustusse peab tingimata kuuluma ka redel.
Kuldnööp annab turvatunde
11
Töö käigus räägib meister sellest, millega kütta. „Kuivad halud on tavapärane ja õigeim küte. Talvise küttega on kõige targem tegelema hakata juba eelneval talvel – siis on aeg tellida metsast puude mahavõtmine. Suve jooksul kuivavad need just parajaks,” pajatab Pepe. „Märgade puudega kütmine on ebaefektiivne ja ohtlikki – kui veeaur ühineb lõõriseintel põlemisjääkidega, tekivad tuleohtlikud ühendid ja pigi. Kuivade halgude tuli on aga just paraja kuumusega ega jäta nii palju põlemisjääke kui näiteks turbabrikett.”
Pottahjule võib ohtlik olla ka valusa tulega moodne puitbrikett. Sel
Isegi toreda, maalitud pottidest ahju tahmaluugi taga Kadrioru lossis ei ole kalliskive, vaid ikka tahm.
Lambiga tuld koldesse näidates kontrollib Pepe selle seisukorda.
Lõõridest tuleb ohtralt välja neisse kogunenud põlemisjääke.
lega tohiks ettevaatlikult kütta pigem saunakerist.
„Ja veel, tuld tehes tuleb jälgida, et see saaks piisavalt õhku. Head tõmmet pole liiga hästi tihendatud ruumis tahtagi, sinna peab piisavalt värsket õhku juurde voolama.”
Omadega valmis, võtab ta kindad käest ja kontrollib iga lõõri ees peoga tõmmet. Tõmbab. Töö lõpuks on meistri käed üpris nõgised. See on veider, sest töö näis olevat väga puhas. Meistri liigutused olid rahulikud ja välja mõõdetud ning tuhktahm lendlema ei kippunud. Sellegi natukese, mis maha pudises, pühkis meistermees iga luugi eest ise harjakesega kokku.
paber kahTöö lõpuks vormistab korstnapühkija akti – see paber tõestab, et töö on tehtud nõuetekohaselt. Kirjas on ka kõik leitud puudused, mille klient peaks ajapikku kõrvaldama. Korsten korda teha, tahmaluugid parandada, siiber tihendada, ahjuuks paremini kinnitada... Tuleohutus on selleks korraks tagatud, süda rahul.
Tänapäeval näib, et korstnapühkijaid on üsna väheks jäänud. Pilti, kus tänaval kõnnib luua ja redeliga mees, järel lastekari, kes soovi nööpi keerama tikub, näeb haruharva. Siiski on see ehk ajutine. Sest korstnaid, mida pühkida, jätkub ja tuleb juurde – ka gaasikütteseadmed ja ventilatsioonitorud vajavad puhastamist. See ilus iidne amet väärib õppimist ja pidamist.
anneliiS aUnaPUU
12
hELKUR
Halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes peab jalakäija kandma helkurit või kasutama valgusallikat.
Kui senikehtinud nõue kohustas helkurit kandma vaid kõnniteeta ja valgusta
mata teel liikudes (tingimused, mis vastasid enamjaolt maantee liikluskeskkonnale), siis uus liiklusseadus näeb ette pimeda ajal liigeldes üldist helkuri kandmise kohustust. Seega, helkurit tuleb pimeda ajal kanda ka asulas.
Jalakäijahelkur on Euroopa Liidu direktiivi kohaselt isikukaitsevahend, mille turvalisusnõuded on kehtestatud vastava standardiga. Nõuetekohasel helkuril või selle pakendil peab olema tähistus CE EN13356 (LS § 11 lg 4). Korralik helkur on hästi märgatav lähi
tulede valgusvihus vähemalt 150 m ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 m kauguselt.
Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eristab juht i lma helkurita jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30–40 m kauguselt. Pimedas sõites häirivad juhti veel vastusõitvate autode tuled, kriimustused ja mustus esiklaasil või vihm ja udu. Halb ilm võib peaaegu poole võrra vähendada seda teepikkust, millel autojuht helkurita jalakäijat märkab. Halvemal juhul on see vaid 15–20 m, mis ei ole piisav, et juht suudaks pidurdades jalakäijale otsasõitu vältida.
Saa nähtavaks! Ole nähtav!Kiirusel 90 km/h on sõiduki
peatumisteekond kuival teekattel ligikaudu 70 m. Märjal või lumisel teekattel on peatumisteekond märgatavalt pikem. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130–150 m kauguselt. Juhile jääb siis piisavalt aega, et reageerida ja helkurit kandvast jalakäijast ohutult mööduda.
Kuidas helkur kinnitada?Olemas on nii riietele püsivalt kui ka ajutiselt kinnitatavad helkurid, kuid igal juhul tuleb seda teha nii, et helkur oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel peab kõndima vasakpoolsel teepeenral, tuleb rippuv helkur paela ja haaknõelaga kinnitada riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele.
Helkur peab jääma rippuma umbes põlve kõrgusele – samal kõrgusel asetsevad ka sõidukite tuled. Oluline on jälgida, et helkur jope või mantli ääre alt välja paistaks. Pimedas liikudes suurendab jalakäija ja jalgratturi märgatavust ka hele riietus.
Helkuri toime põhineb tema ehitusel: helkur peegeldab temas olevatele peegelpindadele langenud valguskiire tagasi valgusallika suunas. Kui helkuri pind on kraabitud või kulunud, tuleks helkur uue vastu vahetada, sest tema valgustpeegeldav toime on märgatavalt väiksem kui tervel ja puhtal helkuril.
Enda nähtavaks tegemine on vajalik ka jalgratturil. Põhivarustusena peavad igal jalgrattal olema kollased või valged helkurid vähemalt ühe ratta mõlemal küljel (nt kodarahelkurid) ning ees valge ja taga punane helkur. Lisaks peab pimedas sõites põlema rattal ees valge ja taga punane tuli. Jalgratturil nagu ka pimedas autost väljunud juhil on enda nähtavaks tegemiseks soovitatav kasutada helkurmaterjaliga varustatud ohutusriietust. Autojuhil nõutav ohutusvest peab vastama CE EN471 standardi teise klassi ohutusriietuse nõuetele.
SUPERLAPSELESUPER KÕNEKAART!
PARIMAT KÕNEAEGA. OMADEGA RÄÄGID TASUTA!
€
€ЛУЧШЕГОРАЗГОВОРНОГО ВРЕМЕНИ.БЕСПЛАТНЫЕ ЗВОНКИМЕЖДУ СВОИМИ!
€€€
SUPER KINDLUSTUNNE IGALE LAPSEVANEMALE – HOIA VÕSUKESE KÕNEKULUD KONTROLLI ALL! 8€ LAADIMISEL SAAD:
• KÕNEMINUT VAID 3 SENTI!• KÕNED TEISTELE SUPERITELE TASUTA!• SISENEVA KÕNE BOONUS 3 SENTI MINUTIS!• 100MB TASUTA INTERNETTI!• 100 TASUTA SMSI DIILIDELE JA SUPERITELE MESSIMISEKS!• ODAVAD KÕNED SOOME!
SUPER STARDIKAS MAKSAB VAID 1 EURO!SUPER KÕNEKAARDI SAAD IGAST NORMAALSEST KIOSKIST.VAATA LISAINFOT DIIL.EE/SUPER
14
ANdMEsIdE
Andmeside päevalagi kehtib järgmistes riikides:
• Balti ja Skandinaavia riigid: Rootsi, Soome, Taani, Norra, Läti ja Leedu.
• Ülejäänud euroopa riigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia, Šveits, Tšehhi, Ungari, Gibraltar, Guadeloupe, Martinique, Monaco, Prantsuse Guajaana, Reunion, Mayotte, Saint Martin, San Marino, Vatikan.
EMT kliendid saavad nüüd Euroopa riikides oma mobiiltelefoni, süle- või tahvelarvuti-ga internetti kasutada suurte arvete pärast muretsemata.
Kodu/äriinterneti, sülearvuti või tahvelarvutipaketiga liitunutele keh
tib 50 MB ulatuses andmeside päevalagi Balti ja Skandinaavia maades hinnaga 9,95 € ning ülejäänud Euroo pa riikides hinnaga 13,95 €. See tähendab, et kasutatud 50 MB eest ei maksa klient nendes välisriikides kunagi rohkem kui vastavalt 9,95 € või 13,95 €.
Teiste pakettide kasutajatele kehtib 20 MB ulatuses andmeside päevalagi Balti ja Skandinaavia riikides hinnaga 4,95 € ning ülejäänud Euroopa riikides hinnaga 6,95 €. Need hinnad 20 MB andmemahu eest kehtivad ka juhul, kui kliendi koduvõrgus ühtegi kuutasulist internetipaketti ei kasutata.
Balti ja Skandinaavia riikides ning ülejäänud Euroopa riikides kehtivad andmeside päevalaed on teineteisest sõltumatud, see tähendab, et Balti ja Skandinaavia riikides kasutatud mahtu ei arvestata Euroopa riikides kehtiva päevalae sisse.
Kui klient kasutab välisriigis mobiilset internetti, maksab ta kuni päevalae maksumuse täitumiseni *Kõik artiklis toodud hinnad kehtivad EMT lepingulisele kliendile ja sisaldavad käibemaksu.
Suur arve enam ei üllata
2,55 €/MB (50 kB sammuga). Kui kasutatud andmeside maksumus jõuab päevalae maksumuseni, peatatakse arveldamine ning ülejäänud päevalaes sisalduv andmemaht on kliendile tasuta. Näiteks kui klient on Balti või Skandinaavia riikides, kus 20 MB andmemahu päevalagi on 4,95 €, ja ta kasutab 1,5 MB mahtu, siis maksab ta 3,825 €. Kui ta kasutab 10 MB andmemahtu, tuleb selle eest tasuda 4,95 €.
Andmeside päevalae kasutamiseks ei pea klient midagi lisaks tegema, päevalagi kehtib kõikidele automaatselt. Kui päevalaes sisalduv andmemaht on ära kasutatud, saab sõltuvalt oma paketist 20 MB või 50 MB andmemahtu juurde osta.
Selleks tuleb saata sõnum numbrile 9559 sisuga „PAEV TS” (kui kasutatakse andmesidet mõnes Balti või Skandinaavia riigis) või „PAEV EU” (kui kasutatakse andmesidet mõnes muus Euroopa riigis).
NB! Juurdeostetav lisamaht kehtib antud kalendripäeva lõpuni Eesti ajavööndi järgi ja seda ei arvestata teenuse „Andmeside kuulimiit välismaal” sisse.
Lisaks on kliendil võimalik määrata kuni kaks eposti aadressi ja kuni kaks EMT mobiiltelefoni numbrit, millele 20 MB või 50 MB andmemahu täitumisel vastavasisuline teavitus saadetakse. Kui klient kasutab andmesidet seadmega, mis ei saa SMSi vastu võtta (nt Apple’i iPad), võib määrata andmemahu täitumise teavituse saajaks näiteks oma mobiiltelefoni numbri. Sel juhul saab oma iPadile andmemahtu juurde osta enda mobiiltelefoniga, saates sõnumi numbrile 9559 sisuga „PAEV TS 5xxxxxx” (kui kasutatakse andmesidet mõnes Balti või Skandinaavia riigis) või „PAEV EU 5xxxxxx” (kui kasutatakse andmesidet mõnes muus Euroopa riigis). Sõnumi sisus olev number peab olema selle SIMkaardi telefoninumber, mis on seadmes, millega internetti kasutatakse ja millele soovitakse andmemahtu juurde osta (antud näite juhul iPadis olev SIM kaardi telefoninumber).
Kui andmeside päevalaes sisalduv andmemaht on ära kasutatud ja lisamahtu juurde osta ei soovita, piiratakse internetiühendust kalendripäeva lõpuni. Uue kalendripäeva algamisel on internetiühenduse loomine taas automaatselt võimalik.
Fo
to: iS
tockp
ho
to
PARIM LEVIKÕIGE ODAVAMALT!
DIIL TÖÖTABKVALITEETSES EMT VÕRGUS
KUI TAHAD VÄLTIDA ÕÕVASTAVAID
ŠOKIARVEID, ON DIILI INTERNET
KINDEL VALIK!
DIIL TÖÖTABKVALITEETSES EMT VÕRGUS
NutitelefonHuawei U8500
69€
6€Diil Internet 3.0 mobiili
kuus Eripakkumine ainult Diili klientidele –sülearvuti Samsung N145 alati EMTkliendihinnast 20 € soodsam!
Lisaks tasuta netipulk japiiramatult internetti!
5,93€Diil Internet 2.0 arvutisse
kuus
Eesti populaarseimpakettE
WWW.DIIL.EE