Upload
eyad
View
45
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Üldhaigla – õnn või õnnetus?. SA Viljandi Haigla 10 Viljandi haigla 185 Jämejala psühhiaatriahaigla 115. Üldhaigla maakonna inimestele. Toimetulev ja arenemisvõimeline haigla oma maakonnas, 2/3 arstkonnast kohalikud inimesed - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Üldhaigla – õnn või õnnetus?
SA Viljandi Haigla 10
Viljandi haigla 185
Jämejala psühhiaatriahaigla 115
Üldhaigla maakonna inimestele
Toimetulev ja arenemisvõimeline haigla oma maakonnas,
2/3 arstkonnast kohalikud inimesed
Lisaks tavalisele üldhaigla teenusepaketile ka heal tasemel psühhiaatriline abi
Uus valmiv atraktiivne hooldusravikorpus
Turvaline võimalus kodulähedaseks raviks ja diagnostikaks
Väljakutsed kõrvalseisja pilguga
Personalimure – vähene atraktiivsus noortele tervishoiutöötajatele töökohana, vanemaealiste töötajate pensionile minek, eriala ainuesindajate otsused, sellest tulenev ülekoormus
Põhihoone amortiseerunud, ülemahuline infrastruktuur, halb logistika
E-teenuste efektiivsem kasutamine
Vähenev ja vananev elanikkond maakonnas (samas siiski piisav üldhaigla säilimiseks!)
Toimiv koostöö ühise eesmärgi nimel
Haiglavõrgu visioonistehk kuidas edasi
Trendid arstiabisPäevaravi osakaalu tõus, ravi ambulatoorsemaks (tõhusad ravimid, uued tehnoloogiad)
Kõrgtehnoloogilise ja keerulise eriarstiabi koondumine suurematesse keskustesse, patsientide liikumine
Sagedasem ja lihtsam eriarstiabi koos esmatasandi teenustega kodulähedaselt
E-lahenduste laialdane kasutamine
Vähem traumeeriv lähenemine
Põhimõtted haiglavõrgu korralduses:haiglavõrk jääb 4 tasandiliseks,igas maakonnas tagatud 24/7 arstiabi, 4 piirkonnas olemas vähemalt keskhaigla tasehaiglaravi ajaliselt kättesaadav sagedamini esinevate lihtsamate haiguste korral 1 tund autosõitu,
kesk- ja piirkondlikele haiglatele vastutus eriarstiabi kättesaadavuse tagamisel oma piirkonnas.
Haiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a
I tasand – TP kuni 40 000 elanikkuteenustepaketi miinimumiga:
valikuline ambulatoorne eriarstiabi valikuline peamiselt plaaniline statsionaarne ravi (sisehaigused, üldkirurgia ja günekoloogia plaanilised teenused peamiselt päevakirurgiana)põhiline diagnostika 24/7 arstlik valmisolek erakorraliseks abikshooldusravi ja hoolekanneesmatasandi teenused (perearst, apteek, hambaarst jms) sh üldarstiabi haigla teenustepaketti
Kui sünnitusabi, siis ämmaemanda valvega 24/7, arst väljakutsel
Maakonnad – Võru, Valga, Põlva, Järvamaa, Rapla, Läänemaa, Jõgeva ja Hiiumaa
Haiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a
II tasand – TP 40 000 - 80 000 elanikkuteenustepaketi miinimumiga:
ambulatoorne eriarstiabistatsionaarne eriarstiabi: sisehaigused, üldkirurgia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia,põhiline diagnostika,hooldusravi ja hoolekanne ööpäevaringne valmisolek erakorraliseks abiks põhierialadel (sisehaigused, kirurgia, sünnitusabi)üldhaigla teenustepaketti
Maakonnad - Viljandi, Narva, Rakvere, Kuressaare
Lõuna-Eestis võiks kujuneda üks haiglatest (Võru, Põlva, Valga) II tasandi haiglaks!
Haiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a
III (-IV) tasand – piirkondliku vastutusega haiglad
Kesk ja piirkondlikud haigladKeskhaiglad Pärnu ja Ida-Viru maakonnas, Tallinnas
Piirkondlikud haiglad Tallinnas, Tartus
Omavad tulevikus piirkondlikku vastutust eriarstiabi teenuste kättesaadavuse tagamisel
väljaspool asukohamaakondaHaiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a
Esmatasandi tervishoid
Esmatasandi tervishoiu teenused
perearsti ja – õe teenused,
kodune õendusabi teenus,
füsioteraapia teenus,
ämmaemandusabi teenus,
koolitervishoiu teenus,
apteegi teenus,
töötervishoiu teenus,
hambaravi teenus,
vaimse tervise õe teenus Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015
Esmatasandi tervisekeskuste mudel
Esmatasandi tervisekeskus - ühtset infrastruktuuri kasutav ja kindlat territoriaalset vastutust omav esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate meeskond (võivad olla erinevad JI). Esmatasandi tervisekeskused asuvad tõmbekeskustes ning tagavad oma tõmbepiirkonna (linnaosa või valla) elanikele lisaks perearstiabi ja –õe teenustele ka teised esmatasandi põhiteenused vajaliku regulaarsusega. Esmatasandi tervisekeskuses tegutseb alati enam kui üks perearst.
Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015
Esmatasandi tervisekeskuste ühine infrastruktuur Esmatasandi tervisekeskuste ühine infrastruktuur eriarstiabi ja sotsiaalteenuste osutajategaeriarstiabi ja sotsiaalteenuste osutajatega
Võimaldab teenuste parema kättesaadavuse elanikkonnale
Tagab ressursside (aeg, raha, inimesed) optimaalse kasutamise
Parandab teenuste kvaliteeti ja omavahelist koostööd perearstide, maakondliku eriarstiabi ja kõrgema etapi haiglate vahel
On hea lahendus maakondliku tervishoiu ja sotsiaalteenuste arenguks
Esmatasandi tervisekeskuste ühine infrastruktuur eriarstiabi ja sotsiaalteenuste
osutajatega võimaldab teenuste parema kättesaadavuse
elanikkonnale ja hea koostöö omavahel ning on seetõttu heaks lahenduseks
maakonnakeskustes, kus sellise mitmekülgseid teenuseid pakkuva
maakondliku tervishoiu ja hoolekandekeskuse
perspektiivse rolli on endale juba võtnud üld- ja kohalikud haiglad
Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015
Üldhaigla – ei õnn ega õnnetus,vaid
vajalik ja oluline osa maakonna tugivõrgustikust ning
tervishoiusüsteemist