Uued lapsedMartin Lindstromi uurimuse Brnd ja lapsed phjal (2003, eesti keeles 2004)

Kadri Ugur, Ahja, 4.12.2004

Mis on brnd?Brnd vib olla mrk, sna, logo, termin, kujutisametlik nimetus KAUBAMRKBrnd = kaup + midagi veelvrtusedtarbimisharjumused, -stiilidvimalus identifitseeruda teiste tarbijategavimalus vastanduda teatud gruppidele

Mis on brnd? 2

Brnd on tunne, mis tekib tarbides...

vi sellest unistades

Martin Lindstrom Brnd ja lapsedRaamat phineb Millward Browni poolt 2001.a. lbi viidud uurimuseluuriti linnalapsi vanuses 9 - 14 ehk tviineUurimus haaras India, Hiina, USA, Brasiilia, Jaapani, Saksamaa, Hispaania ja Taani tviine

Martin Lindstrom (vasakul)

Kes on tviinid?Lapsed vanuses 8 - 14 aastatkiiresti vananev plvkond - KGOYvga htehoidev plvkondparemini informeeritud kui kski varasem plvkondneil on rohkem otsekohesust, raha ja isiklikku vimu kui neist vanematel

Tviinid 2Neil on tegutsemisvimalus brsilneil on isiklikku rahanad kulutavad aastas 150 miljardit dollarit ja mjutavad vanemate rahakulutust sama suure summa ulatusesinformatsioon on neile kogu aeg kttesaadav

Tviinid 3Digitaalne maailm on neile loomulikikonograafiline lugemine arenes vara ja jb vga tugevaks ka tulevikus - ilmselt domineerib alfabeetilise lugemise leTehnoloogia huvitab vhem kui sisuInteraktiivsus on neile loomulik

Tviinid 4Kus siin raamatus kursor on?Kui pult on minu kes, siis olen ma valitseja.Meie perekonnas on ainult ks arvuti. See on loomulikult minu oma.Kik on vimalik. Ma ise telekast ngin.

Tviinid 5Info lekllus on neile loomulik seisund ning nad on ppinud selles elama:tviinid ei ne seda, mida nad ei tahatviinid filtreerivad informatsiooni automaatselt vastavalt isiklikele huvideletviinid on vga skeptilised: mni asi lihtsalt ei tundu neile igetviinid tajuvad suhtluseesmrki intuitiivselt

Tviinid ja kommunikatsioonTviinidele on loomulik, et suhtlemine on momentaalne ja interaktiivnee-kirjale oodatakse vastust tundide jooksulsms ja mms nuavad ja vimaldavad kohest vastustklikkamine on loomulikum kui lugeminekonoomsus: smail on loomulikum kui tislause, ikoon loomulikum kui sna

Vrrelgem!:) oMa olen vga heas tujus ja saadan sulle musi.

Tviinid ja kommunikatsioon 2Tviinid kasutavad intensiivset sisemist filtrit:kes minust aru ei saa, see minu maailma ei kuulukorrektse kirjakeele hlgamine on niihsti mugav kui ka deklaratiivne otsusNB! Ainult keelekasutus identiteeti ei loo! Et olla tviinidele oma, pead olema tviin ka muus kui keeles.

No ntxTre! ma tahax vga, et te aitaxite mul defineerida ja avada usalduse teemat....kribage mis paneb teid usaldama teist inimest...mis mjutab vhem, mis rohkem? Btw, igast nmedikud vix vaitt olla Tnx ;)))

Tviinid ja maailmIgal elupeval on nad ninud sda, terrorismi ja kuritegevustPooled tviinidest on le elanud abielulahutuseTviinid ei usalda tiskasvanuid ega iseennast: nad tahavad naudingut kohe, sest homse suhtes puudub kindlus

Tviinid ja maailm 2Tviinide elavik on globaalne, rahvuslikud vrtused ei ole eriti aktuaalsedToidu ja brndide kaudu kannavad tviinid endas suurt osa maailmast - eksootika miste puudub!Meediakogemus varjutab isikliku kogemuse

Halvad mrgid - vanainimeste arvatesLoovust jb vhemaks; meedia, arvutimngud ja meelelahutuststus pakuvad valmis produktiRekreatiivne lugemine on praktiliselt kadumasKeeled leilmastuvad, rahvuskeele kaudu edasi antav maailmavaade kaotab aktuaalsuse

Halvad mrgid 2Vabadus = tarbimisvabadus (Meema 2003)Rahvuskeele kasutamine vheneb, need vivad taas taanduda kgikeelteksPlvkonnad ei pruugi ksteisest aru saada

Kik ei muutuTviinid tahavad sedasama, mida kik teisedki inimesed. Nad tahavad, et neid armastataks, arvestataks ja mistetaks.

Edule suunatud maailmas teevad tiskasvanud vastupidist: nuavad, kannustavad, hirmutavad...

Ja mis siis?Kasvatusteadlased ei ole veel judnud uurida interneti-jrgset plvkonda - ega juagi turundajatega sammu pidadaPraegune pedagoogikaparadigma ei pruugi tviinidele enam sobidaTviine on vimalik kirjeldada nii, et kooli ei nimetatagi - millest see kneleb?

Ksimused eneseleKas ma saan praegu tviinidest natuke paremini aru kui pool tundi tagasi?Kas ma tahan Lindstromi publitseeritud uurimuse tulemustega vaielda?Kas ma oleksin valmis midagi oma arvamustes ja tstiilis muutma?Kas ma tean, mida muuta ja kuidas?