Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, TallinnProjektijuht: Margit Laasnurm | margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

Valgus ja energiaSügis 2012

K uigi soojusenergia tootmiseks taastuvat energiat on tarbitud

aastasadu, on ajapikku bio-energia kasutus ebamuga-vuse pärast tagaplaanile jää-nud. Kasutusele on võetud erinevaid taastumatuid loo-dusvarasid, mis on pakku-nud suurt mugavust kasuta-jale. Suured muutused on toimunud just v i imasel kümnendil, kui maailmas pööratakse järjest rohkem tä helepa nu taastuvatele energiakandjatele. Taastu-matute maavarade massiline kasutamine on viinud asjad nii kaugele, et püütakse leida keskkonnale ja tarbija raha-kotile võimalikult väikest kahju tekitavat energia toot-mise viisi. Põhilised soojus-energeetikas kasutatavad taastuvad loodusvarad on puit ja erinevad biokütused. Nüüdseks on soojusenergia tootmine taastuvatest kütus-test muutunud mugavamaks ja mis peamine, ei erine suu-relt gaasi- ega õliküttest.

Suur valikuvõimalusJuba pikemat aega on soojus-energia- ja kütusemüügiga tegelev SW Energia OÜ püüdnud leida endale hakk-puidul töötavat, kõrge kasu-teguriga ja täisautomaatset katelseadet, mis vastaks tänapäevastele kõrgetele nõudmistele. Mitme aasta pikkune otsimine andis tule-muse 2011. aastal Austrias, kus sõlmiti leping biokütuste katlaid tootva ettevõttega

Uuendusmeelsus aitab raha säästaGilles. Nüüdseks on SW Energia OÜ paigaldanud juba kümneid biokütustel töötavaid (hake, puidugraa-nul) katlaid. Üks suurem hakkpuidul töötav katlamaja on valmimas Pärnumaal Paikusel, kuhu paigalda-takse 1,2 MW Gillese katel. Mõned väiksemad katlama-jad on valmimas Kehtna val-las Lokuta külas. Keskkon-nainvesteeringute Keskuse (KIK) toel valmiv katlamaja sai endale 150 kW biokütusel töötava katla Gilles HPK-RA.

Gilles tähistas sellel aastal 20 aasta juubelit, mis näitab, et bioenergiat kasutatavaid katlaid on arendatud ja too-detud pikka aega. Gillese katelde lai võimsuste valik, mis algab 12,5 kW ja lõpeb 1,2 MW juures, annab päris suure valikuvõimaluse tarbi-jale, sobides nii koju kui ka suurtööstustesse. Kõikide katelde puhul on võimalus valida kütuseks puidugraa-nul või hakkpuit. Hakkpui-dul töötav katel võib kütu-sena kasutada ka puitgraa-nuleid. Katlaid on võimalik kütta ka halupuudega, kus-juures puudub vajadus katla automaatika oluliseks muu-tuseks. Muudatused saab teostada puutetundlikul ekraanil mõne nupulevaju-tusega. Hakk- ja puidugraa-nulkatelde suureks eeliseks võib lugeda nende kõrget automatiseerituse taset, mis on lahendatud puutetund-liku juhtpaneeli, distants-ju ht i m ise, su itsutor ude

ras, reguleerides õhu peale-voolu. Katelde kõrge kvali-teedi määrab materjalide valik, mis siinsel juhul on lahendatud kvaliteetsest tera-sest. Katla seinu katab tule-kindla villa kiht – see tagab ideaalse soojapidavuse ja väi-kesed soojuskaod. Suurt

rõhku on pandud tuleohutu-sele. Suur tulekindlus on saa-vutatud spetsiaalselt välja töötatud kütuse etteande süs-teemiga. Kütus eraldatakse punkrist ja põlemiskambrist n-ö sulgsöötjaga, mis pöörle-misel doseerib õige kütuse koguse, tagades samal ajal tuletõkke etteandeteo ja põle-miskambri vahel.

Katelde pakkumise ja pai-galdamise juures lähtutakse eelkõige kliendi vajadustest ja soovidest, millest lähtudes pakutakse kliendile opti-maalne paigaldus ning katel-seadme asukoht. Kõikide pakutavate katelde juurde kuulub tehniline lahendus, mis koostatakse personaalselt kliendi hoone või planeeritava katlamaja eripära arvesse võt-tes. Klientidele pakume tehni-lise lahenduse kütuse vastu-võtust ja hoiustamisest kuni tuha ärastamiseni.

Tänu meie pakutavatele uuendusmeelsetele lahen-dustele ja täiuslikule juhti-missüsteemile tagame klien-dile võimaluse tegeleda oma igapäevaste tegev ustega ning säästa energiamajan-duses kümneid ja sadu tuhandeid eurosid.

automaatse puhastamise ning tuha juhtimisega tuha-konteinerisse.

Kõrge kvaliteediga katladOluline on katelde kasutegur eri töötsüklitel. Gillese katelde kasutegur jääb üle 90% igal töörežiimil, mis näi-

tab, et katlas suudetakse kütuselt saadav energia suu-remalt osalt ära kasutada. Suure kasuteguri saavutami-seks kasutatakse katla juhti-mise juures hapniku- ja tem-peratuuriandurit, mis tagab põlemiskambris stabiilse kütusepõlemise igas olukor-

Fotod: SW Energia

Gilles katlad aitavad energiamajanduses säästa kümneid ja sadu tuhandeid eurosid.

2 Valgus ja energia

Ohtliku säästupirni saab lisaks kogumiskohtadele ära anda ka kaupluses

L uminofoorlambid, seal-hulgas erikujulised ja kompaktsed päevaval-

gus-, säästu- ning muud lahenduslambipirnid on kesk-konnale ohtlikud neis sisal-duva elavhõbeda tõttu. Elav-hõbeda keskkonda sattumine ja mitte nõuetekohane käitle-mine võib põhjustada tõsiseid tervise- ja keskkonnaprob-leeme. Seepärast tuleb kasuta-tud lambid koguda olmejäät-metest eraldi.

Vastavalt jäätmeseadusele peab tootja (toote valmistaja või turustaja) tagama tema val-mistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogu-mise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Tarbi-jal on õigus kasutatud säästu-pirne tasuta ära anda, sest kulud katab tootja.

Eesti suurim keskkonnale ohtlike lambijäätmete kokku-kogumise ja ümbertöötlemi-sega tegelev ettevõte on Eko-gaisma Eesti OÜ. Organisat-siooni omanikud on rahvus-vahelised elektroonika- ja energeetikafirmad Philips, Osram, General Electric ja

BLV. Ekogaisma võtab mit-mete jäätmekogumisfirmade kaudu ohtlikke lambijäät-meid vastu üle Eesti enam kui 140 kogumispunktis.

Paljud inimesed ilmselt ei tea, et lambijäätmeid saab ära anda ka edasimüüjate juures ehk kauplustes, mis selliseid lambipirne müüvad. Pirnide äraandmine toimub „üks-ühele” – see tähendab, et kui minna näiteks läbipõlenud lambipirni asemel kauplu-sesse uut ostma, saab vana kesk kon naoht l i k u pi r n i tasuta kauplusesse jätta. Kui osta mitu pirni, siis võib ka äraantav kogus suurem olla. Kui kümne kilomeetri raa-diuses lambimüüjast ei ole vastavat kogumiskohta, siis on müüja kohustatud võtma vastu kõik kodumajapidami-sest toodud kasutatud lambi-pirnid.

Teadlikkust tuleb tõstaEkogaisma Eesti OÜ juhataja Katrin Nielseni sõnul tuleb suurem osa taaskasutusse suu-natavatest ohtlikest lambipir-nidest siiski ettevõtetelt, pea-miselt ehitusettevõtetelt, kes

toovad neid kogumispunkti-desse suuremates kogustes.

Tavainimestelt otse ja kaupluste kaudu jõuab oht-likke pirnijäätmeid kogumis-punktidesse üsna vähe ja Niel-seni hinnangul ongi suuri-

maks probleemiks asjaolu, et suur osa säästupirne rändab praegu siiski koos ohutute hõõg- ja halogeenpirnidega tavaprügi hulka.

Põhjuseks on ilmselt see, et inimesed ei ole teadlikud sääs-

tupirnide ohtlikkusest ning võimalusest neist lihtsalt ja mugavalt vabaneda. Just tava-inimeste teadlikkuse tõstmine sel teemal on praegu ka üks Ekogaisma tegevuse priori-teete.

Otseselt ohtlikku elavhõbe-dat sisaldavate lambipirnide kõrval võtavad Ekogaisma kogumispunktid vastu ka LED-pirne, sest hoolimata asjaolust, et need ei sisalda elavhõbedat, leidub neis siiski loodusele kahjulikke väikseid elektrooni-kaosi.

Kasutatud lambid saade-takse töötlemiseks Lätti Lie-pājasse, sest Eestis selline või-malus puudub. Töötlemisel suunatakse klaas ja metall taaskasutusse. Peale klaasi, metalli ja gaasi tekib ka keraa-mikat (säästulambid) ja elav-hõbedat sisaldavat pulbrit.

Peamiselt leiavad pirnide klaasosad lõpliku kasutusala ehitusalal, eeskätt tee-ehitu-ses. Metalli puhul on asi liht-sam ja seda saab pärast taas-kasutusprotsessi lõppu toor-ainena kasutada täpselt seal, kus vaja. Kokku kasutatakse ära koguni 80 protsenti taas-kasutusse suunatud lambiro-must.

Täpsem nimekiri Ekogaisma kogumis-punktidest on kodulehel: www.ekogaisma.ee

3Valgus ja energia

Tee oma kodust intelligentne kodu

K ujutage ette elu, kus koju saabudes on maja seadnud õhu-

temperatuuri ja valgustuse selliseks, mis just teile meel-dib. Saabudes värava juurde, avaneb see ise automaatselt, tuvastades, et peremees jõudis koju. Aeda kastvad sprinklerid peatavad hetkeks oma töö, et saaksite rahus tuppa jalutada. Toas ootab teid mõnus õhk-kond, mis on lõõgastav ning murevaba. Võtate kapist külma joogi ja suundute elu-tuppa teleri ette. Vajutades ühte nuppu nutitelefonil, hämarduvad valgustid toas, lülitub sisse teler ja saate oma lemmiksaatele pühenduda. Samal ajal on sisse lülitatud saun, mis saavutab oma tem-peratuuri just sobivaks het-keks, mil värava taha saabu-vad külla kutsutud sõbrad. Uksekella kuuldes näete tele-riekraanilt väravakaamera pilti ja saate sõbrad nupuvaju-tusega tuppa lasta. Sprinklerid teevad taas pausi… Kas ei ole mugav?

Indome tegeleb kodu intel-ligentseks muutmisega, pak-kudes nii konsultatsiooni, too-teid kui ka terviklahendust ehk võtmed kätte paketti, kus kogu

süsteem algusest lõpuni pai-galdatakse ja seadistatakse tel-lija soovil.

Indome on suunatud ini-mestele, kes väärtustavad tänapäevasust, mugavust, kii-rust ja säästlikkust. Milleks muretseda argipäevaste asjade pärast, mida saab kontrollida kodu või kontor ise? Tooted soosivad kiire ja mugava ini-mese elustiili, kellel on hooli-mata 24 tunnist ööpäevas aega ikkagi vähe ja kes ei soovi seda niisama kulutada. Me soo-vime, et meie vara ja koda-kondsed oleksid kaitstud, vajalikud asjad kodus kiirelt, lihtsalt ja mugavalt kontrolli-tavad ja juhitavad. Lisaks annab Fibaro-süsteem võima-luse säästa energiat, kesk-konda ning vältida üleliigset tarbimist ja lisakulu. Regulee-rides elektrikütet vastavalt aastaajale ning öö ja päeva režiimile, saavutame märki-misväärse kokkuhoiu kütteku-ludes.

Mugavus ja kokkuhoidMeie lahenduse üks olulisi aspekte on see, et saame ka juba valmis kodu või kontori intelligentseks muuta! See tuleneb meie toote tehnilisest

ülesehitusest. Nimelt kasu-tame tikutopsi suuruseid mooduleid, mida saab paigal-dada lülitite ja pistikute taha. Nende abil saame juhtida val-gustust, kardinaid, läbipää-susüsteeme, signalisatsiooni, autoväravat ja väga palju muud!

Peakontroller ja moodulid

moodustavad ühtse võrgus-tiku, mis tagab süsteemi parema töök indluse. Me kasutame ära olemasolevaid elektrijuhtmeid, mis tähen-dab, et hoone ehitajal ei ole vaja spetsiaalseid kaableid vedama hakata, mis tähen-dab omakorda kulude kokku-hoidu!

Intelligentne kodu annab võimaluse juhtida kogu kodusolevat elektroonikat mobiilsel teel (paralleelselt olemasolevate lülitite ja pisti-kutega). See hõlmab näiteks nii üksikut lampi, konkreetset ruumi – sauna (põrandaküte, tuled, saunakeris, muusika) kui ka kogu elamist – reisile sõites saab ühe nupulevajutu-sega panna kogu elamise elektriseadmed miinimumre-žiimile ja/või välja lülitada. On tellija enda otsustada, kui palju ja mida ta soovib kaug-juhtimise teel reguleerida. Kõige selle tulemuseks on mugavus ja kulude kokkuhoid!

InDome on noor väikeette-võte, kes on Fibaro toodete ainuesindaja Eestis. Pakutavad tooted on meie turul uudsed ja parima hinnaga. Rohkem infot saab aadressilt: www.indome.ee või e-posti teel info@indome.ee

Info telefonidel 65 65 325, 65 56 477

Saadaval hästivarustatud elektri- ja ehitusmaterjalide kauplustes:Bauhof, Eff ex, Ehituse ABC, Espak, Esvika jt

Pole oluline, mis materjalist on Teie põrand, peaasi, et selle alloleks säästlik DEVI põrandaküte!

4 Valgus ja energia

Juhitav põrandaküteMarek Plaamus Uponor, tehniline tugi

V aatamata laialdasele põrandakütte kasutu-sele on osa tarbijaid

endiselt kõhkleval positsioo-nil. Põrandaküte on kindlalt kõige energiasäästlikum küt-telahendus. Põhiline efekt seisneb võrdlemisi suure sooja pinnaga soojustunde tekita-mises madalamal õhutempe-ratuuril. Sama tunnet kogeme, kui köetud kaminast või ahjust mööda jalutame. Samuti kütab põrandaküte vaid meie olmetsooni, kui enamik teisi kütmisliike kütab ruumi kogu kubatuuri.

Praegusaja elamud valmi-vad üha paremate tehniliste näitajatega, ja just soojuska-dude seisukohalt. Väiksemate soojuskadudega võib väga kergelt küttesüsteemi üle dimensioneerida, eks siis põrandaküttesüsteem kütab liialt palju. Mida selleks teha? Siin tuleb appi põrandaküt-teautomaatika, mis on tavala-hendusest nutikam – näiteks Uponor-automaatika. Auto-

maatikasüsteemi ülesehitami-sel tasub kasutada uut tüüpi termostaate ja lahendust, kus ennetatakse tempera-tuuri muutusi ja süsteem toimib prognoosides ning analüüsides. Antud automaatikasüsteem mõõdab ja reguleerib küt-tesüsteemi täpsemalt ja kiiremini. Kiire reageeri-mine ja ennetav tegevus ventiilide avamisel-sulge-misel ei luba ruume üle kütta või neil liialt jahtuda. Sellised süsteemid on nii raadioteel juhitavad kui ka tavalised juht-mepõhiseid, ja neid saab edu-kalt kasutada nii uusehitistes kui ka renoveerimisel.

Üha enam kasutatakse kodudes naturaalseid puitpõ-randakatteid ja levinud on arusaam, et sellisel juhul on põrandakütte kasutamine võimatu. Kindlasti pole see nii, jällegi on abi põrandaküt-teautomaatikast. Kasutades õhuter most a ad i le l i sa k s põrandaandurit, saame otse naturaalse põrandakatte alla seada piirtemperatuuri, mil-lest rohkem ei köeta. Selline

lahendus võimaldab kasu-tada põrandaküttega kütte-võimsust mitte rohkem kui 40~44 W/m² kohta, võttes arvesse, et toatemperatuur on 21 kraadi. Kui hea on soo-justehniliselt selline maja, mille küttevõimsus on arves-tuslikult tippkoormusel 44 W/m², ma siinkohal hinnan-gut andma ei hakka. Pea-mine on, et kui soov ite põrandakütet ja soojustusse ei investeeri, ei saa paigal-dada naturaalset kvaliteetset põrandakatet.

Põrandaanduri kasuta-

mine termostaadi küljes hoiab ära ka ühe levinud probleemi – põranda jahtu-mise, kui ruumi sisekliimat mõjutavad teised kütteallikad. Kui õhtu läbi kaminat kütta, on järgmisel päeval ilmselt põrand külm. Millest see tuleb? Õhutermostaat saab infot, et toas on piisavalt soe ja küttekontuurid võib kinni keerata, kuid õhtu ja öö jahu-tavad põranda ning hommi-kune üllatus on garanteeritud. Sama juhtub ka suuremate akendega tubades, kus päike õhtuni mõnusat temperatuuri

hoiab, kuid pärast päi-keseloojangut on põrand külm. Selliste asjade ärahoid-miseks on vajalik hoida põrandas minimaalset ehk mugavat temperatuuri.

Kevadeti ja sügiseti on olu-line jälgida, et kütmine ei töö-taks paralleelselt jahutami-sega. Selline olukord tekib lihtsalt. Näiteks Uponori põrandakütteautomaatikal on võimalus jahutusseadme tööle rakendumisel sulgeda automaatselt kütmine ja vas-tupidi. Siinkohal on ressurs-side kokkuhoid täiesti olemas.

Põranda ja konst-ruktsioonidega jahu-tamine pole samuti eksootika. Kasutades Uponori kliimakont-

rollerit on võimalik edu ka lt r uu m i k l i imat muuta. Iga sellist süsteemi tuleks käsitleda eraldi ja siin rusikareeglid ei kehti. Samuti eeldab jahutussüs-teem i vä ljaeh ita m i ne hoones jahutusallikat, on see siis soojuspumba kül-jes oleva jahutusmooduli või spetsiaalse jahutus-seadmega. Jahutamisel on oluline, et automaatika

jälgiks ja välistaks konden-saadi tekkimise tarinditele. Siinkohal rõhutan veel kord, et lihtsamad põrandakütte automaatikasüsteemid välja ei vea.

Nutikas põrandakütteau-tomaatika teeb ära ka esma-sed ennetavad hooldustööd – kollektorite ajamite ja ring-luspumba testkäiv itused hoiavad ära üllatused kütte-perioodide alguses. Lisades süsteemile GSM-mooduli saate põrandakütte toimimi-sest infot kõikjal. Majast eemal olles saate telefoniga sisestada temperatuuri alan-damise režiimi ja võtta vastu võimalikke häireteateid.

Tutvu ka Teiste toodetega meie E-poes www.energiasääst.ee OÜ Enermatik • tel: +372 522 2533 • e-post: info@enermatik.ee

Olen tööl

22°C 17°C

17°C

MaganPerega kodus

• Lihtne paigaldada ja seadistada• Jälgige ja juhtige radiaatoreid

internetist!

Vesiradiaatorite elektroonilised termostaadid Anna oma ruumile selline temperatuur nagu sulle sobib. Temperatuuri saab lihtsalt muuta programmeerides termostaati vastavalt kellaaja ja nädalapäevale! Küttekulude kokkuhoidu kuni 30%.

Vesiradiaatorite automaatsed õhutuskorgid

Käisitsi pole vaja enam radiaatorit õhutada. Säästu kuni 20% nii rahas kui ajas. Suurus: tavaline 1/2” ventiil. Pidev radiaatori õhutus. Võta oma õhuvaba radiaatorist maksimum soojust. Unusta tüütu ja ebameeldiv vee “sulin” radiaatoris. Imelihtne paigaldamine. 3-aastane garantii!

Elektrienergiakulu monitor

EnviR CurrentCostHoidke elektrikuludel silma peal. ENVIR monitor näitab hetke tarbimise energia kogukulu päeva, nädala ja kuu lõikes, hetke maksumust, kellaaega, temperatuuri.

Elektroonised

vesiradiaatori

termostaadid

säästavad

küttekulusid

kuni 30%

5Valgus ja energia

Eger Ninn

Ühe olulise aspektina soovi-tab Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) elektriajamite ja jõue-lektroonika instituudi lektor Tiiu Tamm jälgida, mis värvi on ruumis kasutatav valgus, sest kollane valgus tekitab ini-mestes unisust, ent valge val-gus soodustab aktiivset tegut-semist.

„Kollase valguse taustal oleme väga mugavad, lõõgas-tunud ega viitsi eriti tööd teha. Inimesed, kes päev läbi sellises valguses töötavad, peavad ka päev läbi unega võitlema. Kui valgus on kollane, ei suuda me aktiivselt mõelda ja aktiivseid tegevusi teha,” nendib Tamm ja lisab, et just inimese vaheajus paiknev käbinääre reguleerib unehormooni taset organismis ja signaali hormooni juurde-tootmiseks saab nääre läbi sil-made. „Kui päike loojub, muu-tub valgus kollaseks, seda on vähe ja loodus läheb magama. Kui käbinääre näeb, et loodus läheb magama, peaks ka ini-mene magama. Inimene on looduslaps. Ja ta hakkab siis vereringesse melatoniini pum-pama,” kirjeldab valgustuse asjatundja protsessi, kuidas valguse värv inimese aktiivsust mõjutab. Ent mida valgemaks läheb valgus, seda vähem lõõ-gastunud oleme ja seda aktiiv-semaks muutume.

Tamme sõnul on väikeses kontoris tehtav suurim viga see, et töötaja pannakse istuma seljaga akna poole – ta ei näe päevavalgust, aknast tulev val-gus langeb otse arvutiekraanile ja töötaja vari tekitab lauale pimeda ala. „Päevavalgus ja kunstlik valgus võistlevad oma-vahel ja iialgi ei anna kunstlik valgus sama palju valgust kui päevavalgus töötaja selja taga,” nendib Eesti üks parimaid val-gustusinsenere.

Tööinspektsiooni töötervis-hoiu peaspetsialist Silja Soon ütleb, et töötervishoiu ja töö-ohutuse nõuete järgi ei tohi lamp paista otse töötajale silma, samuti peavad akende ees olema piisavalt paksud val-

Kollane kontorivalgus võib une peale ajada

gust reguleerivad katted, mis ei lase valgusel otse arvutiekraa-nile langeda. Üld- ja kohtval-gustus peavad tagama tööpin-dade piisava valgustatuse, aga ka kontrastsuse. Ka valgusalli-kas ei tohi olla suunatud otse arvutiekraanile. Üldvalgustus peab olema vähemalt 500 luksi.

Töökoha valgustuse puhul tulekski tähelepanu pöörata sellele, et ruumis oleks küllal-dane valgustihedus, et valgus ei väreleks ega vilguks, oleks ruu-mis ühtlaselt jaotunud ja et ei tekiks järske varje ning puu-duks peegeldus.

Soon soovitab töökohtade paigutamisel jälgida seda, kus on aken ja valgusti, kus saab olema kuvar, kus töötaja ise ja kuhu ulatub tema nägemisväli. „Töökoha paigutusel ei tohiks töötaja olla ka näoga akna poole. Iseäranis oluline on see siis, kui tegemist on lõunapool-sete akendega. Mõned soovitu-sed ütlevad, et ka laevalgusti ei tohiks olla otse töötaja pea kohal,” lisab ta.

Kui laevalgusti jääb töötaja selja taha, varjab töötaja oma tööpinna (nt klaviatuuri) ise-enda varjuga ära. Soone soovi-tusel võiks seega ka laevalgusti olla pigem veidike töötaja istu-miskohast eespool, jäädes kuvari ja töötaja vahele.

Töökoha puudulik valgus-tus pärsib häid töötulemusi ja kahjustab tervist. Kehvasti või valesti valgustatud kontoris töötamine põhjustab üleüldist väsimust, peavalusid ja sil-made väsimist. Kiiremini kipub tekkima ka tööstress, talvedep-ressioon ja kevadväsimus.

Tiiu Tamme sõnul on ideaalne, kui valgust saab tim-merdada või lihtsalt hämar-dada ja juhtida: „See tähendab, et vajadusel on võimalik val-gust juurde või maha keerata. See on hästi oluline, et tööko-hal saaks luua just sellise val-gustsenaariumi, mis rahuldaks hetkevajadusi.”

Töökohtade sisevalgustuse standardi järgi peaksid lisaks

töölauale olema kergelt välja valgustatud ka ruumi seinad. „Samuti peab mingi osa valgu-sest tagasi peegelduma laest, sest on inimesi, kellel tume lagi tekitab koopatunde. Ta ei suuda seal rahulikult töötada, sest tal on kogu aeg tunne, et midagi kukub talle kaela.”

Insener selgitab, et valgus-tuse paikapanemisel on nii palju kriteeriumeid, mistõttu pole ühtset lahendust – konk-reetse kontori valguslahendus oleneb nii ruumist kui ka tööta-jast. Samuti pole rusikareeglit, mis ütleks, milline valgusti on kontorisse just kõige parem.

„Ei ole nii, et üks valgusti on hea ja teine paha, igale valgus-tile on oma koht, kus seda kasutada. Selleks, et näha, kas valgustus vastab nõuetele, tuleb teha arvutusi. Ja mitte ainult otsida seda valgustusti-hedust tööpinnal. Vaadata tuleb ka, et töötajal ei teki räi-gust,” sõnab Tamm.

Valgustusspetsialisti sõnul tähendab räigus valuaistingut, mille kutsuvad esile liigheledad alad nägemisväljas. Räigus on tavaliselt suurem siis, kui need heledad alad jäävad tumedale taustale. Heledate seintega ruumis on räigust üldiselt vähem.

Silja Soon lisab, et räigus pimestab, halvendab nähta-vust ja väsitab. Räigus võib tek-kida näiteks nägemisväljas ole-vast katmata lambist, aknast paistvast eredast valgusest, aga ka läikivatelt pindadelt peegel-duvast tugevast valgusest.

Küsimusele, kuidas saada aru, et kontori valgusega pole kõik korras, ütleb valgustuss-petsialist, et kui midagi on valesti, siis inimene märkab seda kindlasti, ent seda ei pruugita alati osata hinnata. „Kui kõik on hästi tehtud, ei pane te valgust tähele. Valgus peab toetama tegevust, mitte aga esile tungima ja näkku prit-sima. Kui hakata valgustit mär-kama või lampi selles valgustis, on ilmselt juba tegemist kerge häirega.”

Töökoha valgustu-sele on seadusega määratud mitmed tingimused, et me tunneks päev läbi sellises ruumis istu-des ennast hästi ja et ümbritsev keskkond ei tekitaks tervisehä-dasid.

Parimadvalgustid nii koju kui kontorisse!Suur valik hea hinnaga kvaliteetseid sise- ja välisvalgusteid:

• köögivalgustid• vannitoa valgustid• LED valgustid• jõuluvalgustid• kontorivalgustid

Tegeleme ka valgustusprojektidega.

UUDIS: LED valgustid BRICE LED dimmable

Artonis OÜVahtra tee 5-12,

Peetri küla,Rae Vald,75312 HarjumaaTel: 5646 7000Faks: 387 8151

E-post: m.khan@artonis.eewww.artonis.eewww.artonis.eu

Sügavus 1.9 cm IP40

Sügavus 1.9 cm IP40

Usalda kogemust

Maailm liigub samm-sammult efektiivsema energiakasutuse suunas. Sellel aastal saime hüvasti jätta energiakuluka hõõblambiga, Eestisse jõudsid esimesed saastekvootide müügist soetatud elektriautod ja Produxi teeb taas uusi energiasäästlikke LED valguslahendusi.

Tule küsi LED-lahendust julgelt nii Koju, Kontorisse kui Avalikku ruumi.

• Suurim projektide pagas• Erinevad juhtimissüsteemidKõik LED valgustitest

Tondi 1, Tallinn, tel 6 555 340, www.produxi.ee

Üha kerkivate kütusehindade kartuses mõeldakse järjest rohkem al-ternatiivsetele energiaallikatele. Tänapäeval on võimalik ammutada soojusenergiat veest, maast, õhust ja päikesest. Seda viimati nime-tatud võimalust on Eestis seni suhteliselt vähe kasutatud, sest ar-vatakse, et siinsetel laiuskraadidel pole päikeseenergiat piisavalt. Aastane maapinnale langeva päikesekiirguse hulk meie laiuskraadil on 1000...1100 kw/m2, mis on ligilähedane vastavate näitajatega Sak-samaa põhja- ja keskosas. Ainult pisut suurem kiirguse hulk on NASA andmetel mõõdetud Lõuna – Saksamaal. Eestis on maapinnale lan-geva päikesekiirguse hulk suurem Lääne-Eestis ja saartel. Samas on nimetatud piirkonnas talvised temperatuurid mõnevõrra kõrgemad kui Kesk-ja Ida-Eestis. Seega on Lääne-Eestis päikesekütte kasuta-mine suurema kasuteguriga ja lühema tasuvusajaga. Meie kliimas on efektiivsem kasutada päikeseküttelahendustes vaakumtorupaneele, mis võimaldavad vastupidiselt lamepaneelidele kasutada hilissügi-sel ja varakevadel saadaolevat kasinamat valguskiirgust. Samuti on vaakumtorupaneeli soojuskaod minimaalsed, mis tagavad hea kütte-efekti ka väga külmadel ilmadel. Lamepaneelide kasutusefektiivsus on suuremate soojakadude tõttu parem Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kus õhutemperatuur aastaringselt on kõrgem.

Sunsystem OÜTüri tn 6

113134 Tallinntel 6840028

mob. 5091742www.sunsystem.ee

Päikeseküte Eestis Kui kollektorite pind on liiga suur ja ei vasta akumu-

latsioonipaagi mahule ning vee kasutamise regulaarsuse-le, võib suvel tekkida olukord, kus paak kuumeneb üle ehk vee temperatuur tõuseb üle 100 kraadi. Selle välti-miseks tuleb kütteautomaatikale seadistada maksimaal-ne temperatuur,mille saavutades käivitub tsirkulatsiooni-pump ja suunab üleliigse sooja jahutusradiaatorisse või basseini. Sel moel on suvel võimalik kütta vee soojenda-misest üle jääva soojusenergiaga basseini või märgade ruumide põrandaid (saunad, dushiruumid jne).

Oleme tänaseks paigaldanud või müünud kokku roh-kem kui sajale eramule päikesekütte süsteeme Eestis, Lee-dus ja Soomes.

Aastal 2012 valmis Narva-Jõesuu hooldekodus koostöös SKAT-Keskusega päikeseenergial töötav tarbevee küttesüs-teem, mis koosneb neljakümnest Sunsystem vaakumtoru paneelist.

Euroopas oli juba aastal 2009 üle 10 miljonil majapida-misel kasutusel päikeseküte.

Tänastele elektrihindadele tuginedes arvutatakse päike-sekütte tasuvusajaks 6...10 aastat olenevalt süsteemi kee-rukusest. Elektrienergia kallinedes lüheneb see oluliselt.

PÄIKE EI SAADA TEILE ARVEID!