Kai Aus

Vanausulised Eestis15 000 inimest (2007)

õppematerjalKai Aus 2010

Kai Aus

Miks ja millal vanausulised / peipsivenelased Eestisse elama asusid

Kai Aus

Vene õigeusu kirikureform

• Teostas patriarh Nikon, kes tuli võimule 1653• Parandati liturgiaraamatuid, ära jäeti maani

kummardamine, ristimärki tehti mitte kahe, vaid kolme sõrmega

• Neid, kes reformiga kaasa ei läinud, hakati taga kiusama

• Kõigepealt hävitati vaimulikkond, seega jäid vanausulised juhtideta

• Vanausulisi hakati nimetama raskolnikud• Ise nimetasid ennast vanausulised - staroverõ

Kai Aus

Vanausulised Eestis• Eestisse põgenesid fedossejevlased ja

pomoorid• Esimesed saabusid Mustvee lähedale Peipsi

rannikule XVII sajandi lõpus• Tuldi Vitebski, Novgorodi ja Tveri

kubermangudest• XVIII sajandi keskel algas vanausuliste

palvekodade ehitus, esimene Kükitas ja sajandi teisel poolel Varnjasse, Kallastele, Kasepääle, Kolkjasse, Mustveesse

• Praegu on Eestis 11 vanausuliste kogudust

Kai Aus

Kükita palvemaja Varnja palvemaja

Piirissaare palvemaja

http://www.starover.ee/est/kirikud/kykita.html

http://www.visittartu.com/591?set_lang_id=1

http://www.postimees.ee/leht/97/07/02/tartu/uudis.htm

Kallaste palvemajahttp://www.starover.ee/est/kirikud/kallaste.html

Kai Aus

Mustvee palvemaja

http://www.nordlandtravel.ee/client/default.asp?wa_id=2209&wa_id_key=

http://www.visittartu.com/8217?set_lang_id=2

http://www.riverland.ee/226

http://www.starover.ee/est/kirikud/mustvee.html

Kasepää palvemajaVäike-Kolkja palvemaja Suur- Kolkja palvemaja

Raja skeet (erakla)

http://www.kolkja.edu.ee/muusest.php

Kai Aus

Tartu palvemaja enne ja pärast 1940.a.

http://www.starover.ee/est/kirikud/tartu.html

Tallinna palvela , Kibuvitsa 6

Autori erakoguKai Aus

Kai Aus

Tallinna palvela

• Hoone lasi ehitada luteri usku A. Mäeberg oma vanausulisest abikaasa viimset tahet täites

• Hoone õnnistati sisse 1930 ( aadressil Kanarbiku 6)• Tallinna palvela on ainus, kus viiakse läbi täismahus

jumalateenistusi• Aastal 2009 sai hoone sibulkupliga torni

Kai Aus

Usuelu

• Koguduseliikmed valivad õpetaja batuska ( mees, vähemalt 40.aastane)

• Palvelad ehitati suhteliselt väikesed• Palvelas seisid mehed paremal, naised vasakul, lapsed ees• Palverõivastus meestel: azjam - pikk tume pealisriie

kitsaste varrukate ja püstkraega• Naistel pikk must sarafan, peas must, sageli narmastega,

rätik• Podrusnik on kirju sitsist vaibake 40x40 cm, mis on

palvetaja ees põrandal ja kuhu maani kummarduste ajal toetatakse käed

• Lestovka – roosikrantsSarafan – särgi peal kantav pihikseelik

Kai Aus

Usuelu eripärad

• 150 kiriklikku erinevust• Risti lüüakse ette kahe sõrmega• Kummardatakse maani • Jumalateenistus toimub vanaslaavi keeles• Armulauda ei jagata• Ikoonid peavad olema kirjutatud/ tikitud ainult vanausuliste

poolt• Laulud on üles kirjutatud eriliste märkidega• Jumalateenistus kestab 3,5 tundi, toimub küünlavalgel• Tekstide esitamise kolm viisi on lugemine, retsiteerimine ja

“keerulisem” laulmine

Kai Aus

Meestesärgid õmmeldi ühest riidetükist,vaid varrukate jaoks võis riiet teisest kangast võtta

http://www.starover.ee/est/museums/varnja.html

Kai Aus

Rätikud ulatuvad õlgadeni ja kinnitatakse lõua alt haaknõela/ prossiga

http://www.president.ee/et/meediakajastus/pildigalerii/collection_id-1489-amp-start-9.html

http://www.facebook.com/pages/Peipsi/117516271631271?v=wall

Kai Aus

LestovkaLestovkal on roosikrantsi funktsioonPletitud ringikujuline, naha- või riideribadest Rullid, millest koosneb, on rühmitatud neljaks1. 17 rulli prohvetliku ettekuulutuse auks2. 33 on Kristuse eluaastad3. 40 on Kristuse 40-päevane paastumine kõrbes4. 12 on 12 apostli mälestuseksNeli kolmnurkset laba tähistavad nelja evangelisti

http://jerzybg.republika.pl/lestovka.htmlhttp://nesusvet.narod.ru/books/lestovka/

http://starover.eu/et/ethnography/gallery/?curPos=24

Kai Aus

Gavriil Frolov1854-1930

Ikoonikirjutaja, munkElas alates 1887. aastast Raja külas

http://starover.eu/et/icing-painting/pers/

Kai Aus

• Frolov oli tagasihoidlik, range ja vaga mees, kes vältis liigseid sõnu ning koondas oma tähelepanu ikoonikirjutamisele ja koguduse elu korraldamisele

• Frolov koostas Raja koguduse raamatukogu, kuhu oli koondatud mitmeid bibliograafilisi haruldusi

• Frolov leidis raha palvekoja ehitamiseks Raja külla, mille ta kümnete enda kirjutatud ikoonidega kaunistas(1944 hävis)

• Vanausulised suhtuvad Frolovi pärandisse sellise aupaklikkusega, et on säilitanud tema toa seintel tapeedi, mis oli seal ikoonikirjutaja surma ajal.

Kai Aus

G. Frolovi “Nikolai Imetegija” ikoon kahe pühakuga ( tempera, puit)

Varnja palvelas

meistrimärk

Kai Aus

Raja ikonostaas ( ikoonisein)

http://www.loodusajakiri.ee/loodus/uudistaja279.html

Kai Aus

Frolovi ikoonimaali koolkonnast

Pimen Sofronov ( 1898-1973)• P. Sofronov juhatas

Lääne- Euroopas ikoonimaalimiskoole ja kursusi

• töötas mitu aastat Vatikanis , maalides ikoone, ikonostaase (ikooniseinu)

http://www.askart.com/askart/s/pimen_sofronov/pimen_sofronov.aspx

Kai Aus

• Vanausuliste suurim püha oli Ülestõusmispühad: esimene päev veedeti kodus, teisel külastati sugulasi. Mängiti kurni, joosti tagumist paari, veeretati värvilisi mune

• Nelipühadel ehiti maja kaskedega, kaselehtedega värviti mune kollaseks

• Jõulude ajal pärast öist jumalateenistust käidi majast majja ja lauldi Issandale kiitust

• Vastlanädalal praeti pliine ja vastlanädala viimasel päeval paluti üksteiselt andestust

• Suur paast enne ülestõusmispühi kestis 7 nädalat, enne jõule 6 nädalat; aastaringselt paastuti kolmapäeviti ja reedeti

Kai Aus

• Paastuajal ei söödud liha ega piimatoite. Paastuaja toidud olid: puder taimeõliga, hapukapsasupp seente või peipsi tindiga, kaerakiisel, mustrõigas õliga

• Ülestõusmispühade traditsiooniline toit oli paska, mis koosnes seitsmest pliinist ,mis tähendas seitset astet inglite hierarhias ja seitset sakramenti

• Paska pühitseti palvelas, seejärel jagati koguduse vanemate ja vaeste naiste vahel, jättes oma perele vaid väikese tüki

• Kirikupühi peeti ka kiriku nimepühaku auks, Piirissaarel näiteks Peetri ja Pauluse auks

Kai Aus

Tänavküla Peipsi ääres

http://viktorkiik.blogspot.com/2008/03/301-kkita.html

Kai Aus

Elu-olu• Vanausuliste küla on tänavküla ( pikim 7

km)• Majad on ehitatud madalale soklile• Puitmajad värvitud naturaalsete toonidega,

katuseservas kasutatud puitpitsi• Jõukamate majad põletatud punasest

tellisest • Majade vahel puit- või plankvärav, sissepääs

enamasti maja küljelt• Tänava järvepoolsetel majapidamistel on

paadisadam ja kanal järve vaba veeni• Iga majapidamise juurde kuulub

viimistlemata kuurialune sibulate kuivatamiseks, kala kuivatamiseks

http://www.visittartu.com/6571?set_lang_id=1

Kai Aus

Sibulakasvatus• Peenrad tehakse kõrged

liigvee vältimiseks• Umbrohi visatakse peenarde

vahele ja see kompostihunnik jääb uue

aasta peenarde alla• Köögiviljaaiad on eeskujulikult

hooldatud, iluaiandusele pööratakse vähem tähelepanu

• Sibulakasvatuse kõrval on elatise teenimiseks kurgikasvatus, nii avamaal kui kilemajadesAutori erakogu

Kai Aus

KalapüükPeipsi jääl liikumiseks ehitatakse traktori/lennukiratastel

autovaruosadest karakatitsad /Kummi-Jukud

http://www.ekspressauto.ee/rus/forum/show_posts/?thread=83557 http://fotoalbum.ee/photos/oscar/49627137

Kai Aus

Ikooninurk

• Ikooninurk on maja idapoolses küljes

• Ikoon peab olema kirjutatud vanausulise poolt

• Ikooni ees põleb ikoonilambike

http://rattaveeb.blogspot.com/2010/07/18juuli.html

Kai Aus

Elamu Varnja külas

Kõrgel soklil elamu, peasissekäik tänava poole

Siseviimistluses krohvitud laed, seinad, kasutatud ümarnurka (peegelvõlv)

Autori erakogu

Kai Aus

Tänavküla Piirissaarel Põletatud tellistest elamu Varnja külas

Autori erakogu

Kai Aus

Muid kombeid

• Vanausulised kasutavad omade ja võõraste jaoks eraldi toidunõusid

• Kuigi vanausulistel on teejoomine keelatud, joovad nad teed. Põhjendus, et rohke kalasöömine tekitab janu

• Vett tee jaoks võetakse järvest, teed juuakse alustassilt, suhkrut ( piima ja koorega keedetud ) hammustatakse kõrvale

• Suitsetamine on keelatud, sest tubakas olevat hakanud kasvama halbade elukommetega naise haual

• Kalurid andsid igast saagist osa küünalde ja lambiõli ostmiseks• Maja pärandati noorimale lapsele

Kai Aus

Inimese eluring :Lapse sünd

• Peredes oli palju lapsi, sest raseduse katkestamine oli keelatud

• Sünnitati kodus, abistasid külanaised• Nõrk laps ristiti kohe, terve laps kahe kuu pärast• Nimi pandi kirikukalendri järgi• Peipsimaal esineb arhailisi nimesid : Feofan,

Filaret, Jelikanida, Feopont, Hionija jt.• Vaderid valis vastsündinu ema, kuid ta ei viibinud

ristimise juures, sest teda peeti ebapuhtaks

Kai Aus

Pulmad

• Abiellusid naaberkülade noored omavahel ja nad pidid olema ühte usku

• Kosjas käisid poisi sugulased, mõrsja jättis peiule pandi: siidrätiku, teki, sõrmuse, raha

• Kui peiu korvi sai, torgati talle krae vahele haruline oksajupp

• Neiupõlveõhtul ehiti pruudi auks kuuseke lintide ja kompvekkidega, mõrsja käis sõbrannadega saunas

• Laulatus toimus kas palvelas või peiu kodus, pruutpaar seisis ikoonide ees küünlad käes, õpetaja luges palve ja vahetati sõrmused

Kai Aus

Matused• Enne matuseid loetakse surnu juures psaltrit• Matustel osalesid kõik külaelanikud• Kirstu ees kanti ikooni, kirst oli kaetud linikuga, kirstu järel

viirukipanniga kirikuõpetaja• Kogu tee lauldi ”Svjatõi bože”• Peielaua toidud: kutjaa, uhhaa või kapsasupp, magusad

pirukad, kaerakiisel• Lihatoite ei pakutud• Lahkunut mälestati kolmandal, üheksandal ja

neljakümnendal päeval pärast surma, peeti hingepalvetKutjaa- mee/rosinatega keedetud riis/ tangudPaska- seitse pliini, mis tähistavad 7 sakramentiKiisel- kaerakile

Kai Aus

Vanausuliste kalmistu

Autori erakogu http://pilt.delfi.ee/album/101745/?view=blog

Piirissaarel Kallastel

Kai Aus

Eestisse asumise aeg ja põhjus

Kogukonna asustusala sisserännu ajal ja tänapäeval

Traditsiooniline küla, elamu; mil määral järgitakse praegu

Traditsioonilised elatusalad, mil määral tegeletakse nendega praegu

Usuline kuuluvus, eripärad

Traditsiooniline rõivastus, mil määral järgitakse praegu

Seosed endise kodumaaga

Integreerumine Eesti kultuuriruumi

Kai Aus

Kasutatud allikad

• G. Ponomarjova. Vene vanausulised Eestis. Väljaandja Tartumaa Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing, QuickPrint

• Varnja- killukene vanausust. Koostanud Z. Kutkina• http://et.wikipedia.org/wiki/Vanausulised• http://starover.eu/et/ethnography/• http://starover.eu/et/chant/• http://www.starover.ee/est/index.html• http://www.hot.ee/kolkjamuuseum/vanaus_et.html• http://www.visittartu.com/• http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/kultuurivaartused/vene-vanausulised• http://

www.ist-world.org/ProjectDetails.aspx?ProjectId=09df4c6088a5457eb8dddbe318c6fa40• http://www.postimees.ee/?id=145698• http://www.kasepaa.ee/index.php?main_id=148,1072,1958,1960&lang=est• http://www.riverland.ee/226• http://www.hot.ee/mmuus/ajalugu.htm• http://www.tallinnapostimees.ee/?id=178362