Author
others
View
4
Download
0
Embed Size (px)
Funded by the European Commission’s Seventh Framework Programme FP7-SSH-2012-1/No 320333
VANEMAEALISED EESTIS Kuidas vananeda aktiivselt ja väärikalt?
Riigikogu, 22.02.2017
Eesti vananeb vanamoodsalt Tiina Taumbaum
23.02.2017 2
Statistikaamet 2016
Vanemate inimeste osakaal kasvab
Aktiivsena vananemise võimekus Euroopas
AAI 2014 AAI 2016 23.02.2017 4
Aktiivsena vananemise võimekus Eestis
AAI 2014 23.02.2017 5
Aktiivsena vananemise keskkond
Oodatav eluiga sünnimomendil: M 73 N 82
Oodatav eluiga 65-aastasel: M 15 N 20
46
48
50
52
54
56
58
60
2005 2010 2015
van
us
Tervena elada jäävad aastad sünnimomendil
Mehed
Naised
Allikad: Statistikaamet. TAI 23.02.2017 6
Tervis on halb, hinnang tervisele veel halvem
55+ rahvastikust 70% hindab oma tervise rahuldavaks või halvaks
Halva tervisehinnanguga inimeste osakaal oli Eestis ühe vanuserühma võrra nihkes võrreldes Euroopa keskmistega
Elukvaliteedile mõjub see, mida inimene arvab oma tervisest
Allikad: SHARE 2013, Laidra. 2016; Saks, 2016
mälu enesehinnang vs meenutatud sõnade arv tervise enesehinnang vs terviseprobleemide arv tunnetatud tegevuspiirang vs käte ja jalgade võimekus
7
50+ Eestit iseloomustab depressioon
Depressiooni all kannatavad 1/3 meestest ja u ½ naistest.
Allikas: SHARE 2013
Allikas: SHARE 2013 8
• Tihti ei ole eakatel kedagi, kellega arutada enda jaoks olulisi küsimusi ning kes aitaks probleemide lahendamisel
• Eakatel on kõige halvemad sotsiaalvõrgustiku näitajad
• Vanemaealistel on suur ootus, et kohalik omavalitsus teeks pigem ise esimese sammu
• 45% 50–74-aastastest soovivad rohkem panustada ühiskonda
Üksindus ja ootused
23.02.2017 9
Vähemalt ühe koostegevusega on seotud 55–64-aastastest iga 3, 65+ vanuses iga 5
65+ inimestest tegeleb koostegevusega vähemalt 1x nädalas iga 8
Kui jääd koju, siis oledki kodus
Allikas: Tambaum, 2016 (SHARE) 10
Hariduse potentsiaal on kasutamata
Neli aastat tagasi 55+ vanuses inimestest
kasutas vähemalt kord nädalas Internetti 35% (vrd-riigid 48%)
mitte kunagi polnud arvutit kasutanud 45% (vrd-riigid 32%)
Koostegevuses
osalejaid Eesti
Võrdlus
-riigid
(14)
Alg- ja
põhiharidusega 20% 43%
Keskharidusega 38% 64%
Kõrgharidusega 54% 75%
Allikas: Tambaum, 2016 (SHARE) 11
Mõtteid MOPACTi projektist 23.02.2017 12
TÖÖELU PIKENDAMINE Märt Masso
23.02.2017 13
24,7
21,0
25,1
21,7
31,4
28,0
35,8
39,7
33,7
24,1
34,4
20,4
19,3
30,6
23,0
32,0
30,5
21,9
20,1
33,9 22,4
32,6
32,0
21,9
19,1
23,3
43,4
35,8
[15-25]
(25-35]
(35-40]
(40-45]Polnud uuringus
Allikas: UNECE ja Euroopa Komisjon, Autorite kohandused
Töötamise määr vanuses 55–74 (%)Euroopa Liidu riikide keskmine: 27,8%
Aktiivsena vananemise indeks
23.02.2017 14
Van Dalen et. al. (2015) Kooij et. al. (2014) Frerich et. al. (2012)
Elukestevõpe, teadmusjuhtimine
Karjäärijuhtimine, liikumiste juhtimine
Tervisedendus, töötervishoid
Töötingimuste kohandamine
Töölt lahkumine, pensionile siirdumine
Vanusjuhtimine töökohal
15
Parima praktika näiteid
• Belgia: Sodexo • Taani: Netto • Soome: Berner Oy • Saksamaa: Hansgrohe AG • Leedu: Elis Electric • Itaalia: Coop Adriatica • Hispaania: Hero Spain • UK: Ronseal • Eesti: Eesti Energia • Läti: Rimi
23.02.2017 16
ELUKESTEV ÕPE Kirsti Nurmela
23.02.2017 17
Õppimine üle elukaare
•Uute oskuste ja teadmiste omandamine õppes või koolitustel väheneb vanusega
–Madal motivatsioon investeerida teadmistesse ja oskustesse tööturult väljumise eel (nii endal kui tööandjal)
–Õppevõimalused tihti suunatud nooremale õppijale
•Samas üha rohkem inimesi osaleb õppes, igas vanuserühmas
•Riikide lõikes erineb õppes vähenemise tempo
23.02.2017 18
Eestis on õppes osalemine viimase 18 aastaga kasvanud, kuid vanuselised lõhed on suurenenud
Joonis: Elukestvas õppes osalenud 1997-2015, %
0
5
10
15
20
25
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
25-34 35-44 45-54 55-64
Va
he
7 p
p
19
pp
Allikas: Statistikaamet, Tööjõu-uuring 19
Eesti on Põhjamaade seas kõrgel kohal noorte õppes osalemise poolest kuid, vanusega kahaneb see eelis kiiresti Joonis: Elukestvas õppes osalemine vanuse lõikes, %
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64
28 Euroopa riigi keskmine EE SE FI DK
Allikas: Eurostat, Täiskasvanute Koolituse Uuring 2011 20
Pensionipoliitika loob raamistiku elukestva õppija karjäärile
•Mida kaugemal on pensioniiga, seda kauem on inimesed ja tööandjad valmis investeerima oma teadmistesse ja oskustesse
•Kõrgema pensionieaga riikides on elukestvas õppes osalemine 50+ vanuserühmas kõrgem
•Neid riike iseloomustavad ka elukestvat õpet toetavad tegevused
•Parimatest praktikatest õppimine
23.02.2017 21
Õppe toetamiseks on vaja inimesekeskset lähenemist
•Informeerimine ja nõustamine –Info jagamine, sihtrühmale suunatud kampaaniad –Karjäärinõustamine
•Erineva õppe tempo, meetodite ja huvidega arvestamine koolituste kujundamisel ja pakkumisel
–E-õppe meetodite tutvustamine ja digioskuste õpetamine
• Töökohal õppimine, põlvkondadevaheline kogemuste-teadmiste vahetamine (mõlemas suunas)
•Tööandjate informeerimine, teadlikkuse tõstmine vanusjuhtimisest
•Teadlikkus sekkumiste mõjudest erinevatele vanuserühmadele
23.02.2017 22
PENSIONISÜSTEEMI TULEVIK Magnus Piirits
23.02.2017 23
Sissetulekute jaotus Eesti El-i madalamaid
23.02.2017 24
Keskmist palka teeniva inimese vanaduspensioni struktuur
25 23.02.2017
Sünniaasta
II sammas
(alates 2002. aastast)
I samba kindlustusosak
ehk palgast sõltuv osak
(alates 1999. a)
I samba staažiosak ehk
töötamisest sõltuv osak
(kuni 1998. a)
I samba baasosa –
kõigile võrdne osa
Asendusmäär ehk
pension jagatud riigi
keskmise palgaga
1980. aastal sündinud meeste pensionide jaotuse muutus seni tehtud reformide tulemusena
23.02.2017 26
Järeldused • Palgast sõltuva I samba loomine tekitas sarnases mahus
ebavõrdsust nagu II samba loomine
• Vaesumise risk suureneb tulevikus pensionile jäädes, aga
reformid suurendavad keskmist pensionit
• Kavandatav pensionireform:
– suurendab I samba solidaarsust ja vähendab toetusskeemide
vajadust (nt toimetulekutoetus)
– suurendab madalamapalgalistel väärikalt vananemise võimalust
• Suurema palgaga inimestel suureneb motivatsioon ise lisaks
investeerida, et pensionieas ei oleks liiga suurt sissetuleku
langust
23.02.2017 27
VANEMAEALISTE ÜHISKONDLIK AKTIIVSUS
Jane Matt
23.02.2017 28
AKTIIVSENA VANANEMISE INDEKS (2014.a)
23.02.2017 29
Vanemaealiste osalus poliitilises elus madal
3,5
4,3
5,1
6,0
6,2
6,3
6,7
6,9
7,1
7,7
8,3
9,2
9,8
10,6
11,4
11,6
12,0
12,3
14,3
15,0
15,2
15,6
15,8
16,7
17,0
19,2
24,0
24,7
26,5
0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0
Slovenia
Hungary
Portugal
Slovakia
Estonia
Romania
Greece
Lithuania
Poland
Latvia
Bulgaria
Italy
Malta
Spain
Belgium
Croatia
EU28 (mean)
Czech Republic
Netherlands
Cyprus
Ireland
Finland
United Kingdom
Germany
Austria
France
Denmark
Luxembourg
Sweden
23.02.2017 30
Vanemaealiste osalus vabatahtlikus tegevuses madal
3,3
3,6
4,4
4,8
5,0
5,4
6,0
6,1
6,8
7,6
7,6
9,6
10,1
10,1
12,9
14,8
14,9
15,2
16,4
18,3
21,4
23,2
24,8
25,5
26,8
29,3
30,5
30,7
32,7
0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0 35,0
Bulgaria
Greece
Romania
Poland
Slovakia
Latvia
Lithuania
Hungary
Estonia
Cyprus
Portugal
Spain
Slovenia
Croatia
Czech Republic
EU28 (mean)
Italy
Malta
Belgium
Germany
United Kingdom
France
Luxembourg
Finland
Denmark
Ireland
Netherlands
Sweden
Austria
23.02.2017 31
Ühiskondlikku aktiivsust takistavad tegurid
•Aktiivse elustiili harjumuse puudumine. •Aktiivsena vananemise valdkond on ebapiisavalt ja ebasüsteemselt koordineeritud.
•Adekvaatse tugistruktuuri puudumine, mis aitaks pensionile jäänud eakatel jääda aktiivseks.
•Infopuudus –Osad vajadused jäävad tähelepanuta, osade puhul „ülepakkumine“.
•Ajapuudus: vajadus tagada piisav sissetulek. •Halb tervis ja ebapiisav juurdepääs tervishoiuteenustele.
SOTSIAALNE INNOVATSIOON PIKAAJALISES HOOLDUSES
Gerli Paat-Ahi
23.02.2017 33
Sotsiaalne innovatsioon on
• uudsed lahendused (tooted, teenused, mudelid, turud, protsessid jne), mis ühekorraga rahuldavad sotsiaalset vajadust (efektiivsemalt kui olemasolevad lahendused) ja kasutavad ressursse uutmoodi või paremini (The Young Foundation/European Commission, 2011).
➢ Pikaajalise hoolduse süsteemis on olemas selge sotsiaalne vajadus, mille jaoks on vaja uusi lahendusi…
23.02.2017 34
Innovatsioon vajab vähemalt nelja eeldust
Teenuste laiendamine
- Ligipääsu tagamine
- Teenused vastavalt
vajadusele
Kogukonnapõhine
hoolekanne
- Motiveerida sidusrühmi
- Täiustada vanemate
inimeste integratsiooni
Tööhõive ja
ametialane väljaõpe
- võimestamine
Integratsioon &
koordinatsioon
- Koordineerida disain
ja teenuste korraldus
Kasutajad
Pikaajaline
hooldus
Mitteametlikud
hooldajad
Tervishoiu
süsteem
Sotsiaal-
hoolekande
süsteem
23.02.2017 35
Pikaajaline hooldus innovatsiooni ja aktiivsena vananemise poliitika kontekstis
23.02.2017
Hoolduse
nõudlus
Mitteametlik
u hoolduse
pakkumine
Ametliku
hoolduse
pakkumine
Pikaajalise
hoolduse kui
sotsiaalse riski
teadvustamine
Riigid
Universaalne-
Põhjamaade
Keskmine Madal Kõrge Esmased
liikujad
Taani, Soome,
Holland, Rootsi
Standardhooldus
e segu
Kõrgem
keskmine
Keskmine Keskmine Varajased
liikujad
Saksamaa,
Austria,
Prantsusmaa,
Inglismaa
Perekonnal
põhinev
Kõrge Kõrge Madal Hilised liikujad Hispaania, Itaalia,
Portugal, Iirimaa,
Kreeka
Kesk- ja Ida-
Euroopa
Madal
keskmine
Kõrge Madal Alustajad Ungari, Poola,
Tšehhi, Slovakkia,
Rumeenia,
Bulgaaria, Eesti,
Läti, Leedu
36
Häid praktikaid mujalt riikidest
Big Launcher (Tsehhi)
Casa alla Vela intergenerational housing (Itaalia)
Everyday rehabilitation (Taani)
Hen Project (Inglismaa)
23.02.2017 37
PANEELDISKUSSIOON
23.02.2017 38
Paneeldiskussioon
• Millised on võtmetegurid, mis aitaks luua
aktiivsena vananemise tervikliku süsteemi?
• Milline roll on siin erinevatel osapooltel?
• Kas on olemas mõni valmis lahendus või hea
praktika, mida edukalt saaks Eestis kasutada?
23.02.2017 39