Varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse

saanud isikutega tegelevate töötajate koolitus

Varjupaigataotlejate kultuuriliste

erinevuste peamised avaldumisvormid,

ja kultuurikonfliktide allikad.

Ülle Rannut, Ph.D

Sissejuhatus. Silmade avamine

kultuuride erinevustesse

• Mõtle ühele maale, kus sa oled

käinud või mõnele teisest

kultuurist pärit inimesele,

kellega oled kokku puutunud.

• Missuguseid kultuurierinevusi

sa märkasid? Kas need

häirisid sind? Miks?

• Missugused probleemid

võiksid sul tekkida sellisest

kultuurist pärit inimesega oma

töös suheldes?

Kultuur:

sotsialisatsiooni

käigus omaksvõetud

väärtushinnangud ja

käitumisnormid

• Kultuur ei ole midagi

niisugust, mida inimene

geenide kaudu päriks, vaid

õpitud oskus teatud viisi

suhelda - teatud kindel

sotsiokultuuriline käitumine

ja keelepruuk.

Esimest päeva tundmatus keskkonnas:

akulturatsiooni lähtepunkt:

segrergatsioon

immigrandil on (+)

lähtekultuuri pädevus

sotsialisatsiooni kaudu

omaksvõetud

väärtushinnangud

ja käirumisnormid.

Immigrandil puudub (-)

sihtkultuuri pädevus

ei tunne sihtkultuuri suhtlusreegleid,

hindab sihtkultuuri etnotsentristlikult

(oma kultuurist lähtuvalt)

Stereotüübid• Stereotüüp on kogu

sotsiaalse rühma poolt omaks võetud ja ühtlustatud arusaamsellest, missugused on teised rahvused meie meelest on

• Etnotsentrism - võõra kultuuri hindamine oma kultuuri vaatekohast lähtuvalt.

• Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri.

• Teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri.

KULTUURIŠOKK

• Kultuurišokk– emotsionaalne reaktsioon, mis on tingitud sellest, et uues kultuuri-keskkonnas puuduvad tuttavad märgid,

ei osata ette aimata ja mõista teiste inimeste reaktsioone ja meie endaharjumuspärane käitumine on muutunud uude keskkonda sobimatuks, tekitades vääritimõistmist ja konflikte.

• Nendeks märkideks võivad olla

– sõnad,

– žestid,

– näoilmed,

– riietus,

– kombed või normid.

Ka kõige lihtsamad märgid võivad

saada konfliktide allikaks

• Ameeriklased moodustavad OK märgi pöidla ja nimetissõrmega ringi moodustades.

• Ameriklaste OK märk on Brasiilias aga vulgaarse tähendusega,

• venelastele tähendab see nulli,

• jaapanlaste jaoks raha,

• araablaste jaoks kurja silma.

Eitus

• Ameeriklane raputab pead,

kui ei ole nõus.

• Hiinlane liigutab lahtist kätt,

mille peopesa on vasakule

keeratud oma näo ees.

• Araablane kallutab pea

tahapoole ja ajab lõua püsti,

kergitab kulme, teeb keelega

laksutavat häält.

• Bulgaarlase jaoks tähendab

pearaputus

jaatust/nõusolekut.

Erinevate kultuuride kehakeele näiteid

põhja-

ameeriklane

araablane hiinlane

kutsu

keegi

enda

juurde

kutsub sõr-

mega vii-

bates

parema käe peopesa

ülespoole, sõrmedega

viipavaid liigutusi

tehes

keeravad peopesa

alla, sõrmedega

viipavaid liigutusi

tehes

tervita tervitab kätt

surudes

Võtavad paremast käest

kinni, suruvad vasaku käe

teineteise õlale ja suudle-

vad teineteist mõlemale

põsele

Kummardab eemalt

või surub kätt. Pole

vaimustatud, kuid teda

patsutatake või

pudutatakse.

väljenda

eitust

raputab pead Kallutab pea tahapoole ja

ajab lõua püsti, kergitab

kulme, teeb keelega

laksutavat häält.

Liigutab lahtist kätt,

mille peopesa on

vasakule keeratud

oma näo ees.

Peamised konfliktiallikad

kultuuridevahelises

suhtlemises• Vestluskäitumise erinevused

(erinevad vestlus- ja

kuulamisharjumused)

• Ruumikäitumise erinevused

(distantsi hoidmine,

silmavaatamine, privaatsus)

• Ajakäitumise erinevused (hilinemine, järjekord,

palneerimine)

• Väärtushinnangute erinevused:

– erinev suhtumine tööülesannete täitmisse,

meeskonnatöösse, konfliktide lahendamisse,

altkäemaksu, edutamisse jmt.

Richard D. Lewise kultuuride

klassifikatsiooni mudel: 3 kategooriat

Multi-aktiivsed

(kollektivistlikud, suurpere)

kultuurid (Ladina-Ameerika,

Lõuna-Euroopa, Lähis-Ida)Lineaar-aktiivsed

(individualistlikud)

kultuurid (Põhja- ja

Kesk-Euroopa,

USA)

Reaktiivsed

(kollektivistlikud,

kogukonna)

kultuurid (Aasia)

Richard D. Lewis

Chairman of Richard Lewis Communications, an

international nstitute of cross-cultural and language

training

Maade jagunemine Lewise kultuuride

klassifikatsiooni mudeli järgi

Saksa,

Šveits,

(Eesti)

USA

Taani, Norra,

Holland,

Austria

Prantsusmaa, Poola,

Põhja-Itaalia

Portugal, Lõuna-Itaalia

Ladina-Ameerika Argentiina, Brasiilia

(Lõuna-Ameerika)

Saudi-Araabia, Lähis-Ida

TürgiTürgi

India

Hiina,

Korea

Vietnam

Jaapan,

SingapurKanada

Soome,

Rootsi Austraalia

Mitteverbaalse suhtlemise

olulisus

• Erinevatest kultuuridest pärit ja erinevat keelt kõnelevate

inimeste vahelises suhtluses omandab mitteverbaalne

kommunikatsioon tavalisest suurema tähenduse.

• Mida vähem saab inimene aru sõnadest, seda rohkem

pöörab ta tähelepanu kaasvestleja välimusele,

kehahoiakule, žestidele, näoilmele ja muudele

mitteverbaalsetele märkidele.

• Uurimused näitavad, et

rohkem kui 60%

kommunikatsioonist toimub

mitteverbaalselt.

Kultuurides, kus väljendatakse suhteid

tundeliselt, puudutatakse rohkem kui kultuurides,

kus tundeid välja ei näidata

Multi-aktiivsed kultuurid - puudutuslembesed,

emotsionaalselt ekspressiivsed, kaudne

vestlusstiil, paljusõnaline, segab vahele.

Lineaar-aktiivsed kultuurid – keskmise

kontaktivajadusega või mittekontaktkultuurid,

emotsionaalselt neutraalsed, otsene vestlusstiil,

napisõnaline, ootab oma järjekorda.

Reaktiivsed e. kuulavad

kultuurid – mittekontaktkultuur,

emotsionaalselt neutraalne,

kaudne stiil, joondub teiste järgi, ei

sega kunagi vahele, napisõnaline.

Isiklik ruumivöönd

• Isikik distants – nähtamatute

piiridega ala, mida võõras ei

või ületada.

• Edward Halli järgi ulatub isiklik

ruumivöönd kultuurist sõltuvalt

1,5 kuni 4 jalani (45-120 cm).

– lähifaas (45 - 75cm)

– kaugfaas (75-120)

• Ruum, mida inimene enda

ümber vajab, on selgete

piiridega ja peegeldab tema

kultuurilist identiteeti

Põhja-Ameerika, Euroopa

Aasia

Ladina-Ameerika

Isiklik ruumivöönd avaldub väga

selgelt liftis: Kuidas sina seisad ja

kuhu on suunatud su pilk?

• Enamik põhja-ameeriklasi ja põhja-eurooplasi seisab erinevasse liftinurka,

• inimesi täis liftis tõmmatakse õlad koomale, et mitte teiste vastu puutuda, ning suunataksepilgu ette üles, et vaadata korrusenumbrite liikumist.

• Vesteldakse üksnes väga heade tuttavatega ja sel juhul tasandatakse häält.

Eestlane mehhiklannaga koos liftis

• Eestisse elama asunud eestlastega kihlatud mehhiklanna Susanna, kes püüab kogu hingest kohaneda siinse kultuuriga, kohtub ühe eestlasest tuttavaga. Nad ei ole kuigi lähedased, aga tunnevad üksteist siiski mingil määral, on öelnud paar korda tere, aga ei ole omavahel rohkem suhelnud. Nad elavad ühes majas ja kohtuvad liftis. Mõlemale on see mingil määral sunnitud olukord. Kuna vaikida on vähemalt hispaanlase jaoks piinlik, siis otsustab ta juttu teha. Ilmast rääkida tundub talle tühine, seetõttu otsustab ta rääkida millestki sisulisest, mis teda huvitab. Ta jutustab kõigepealt oma isiklikust elust ja tegemistest ning küsib ka vestleja käekäigu ja perekonna kohta. Kaasvestleja kortsutab seepeale kulmu, on kidakeelne ja pahane. Susanna ei saa aru, mis ta valesti tegi, tahtis ju olla sõbralik ja siiras. Hiljem oma kohalike sõpradega kohtudes küsib ta, kas eestlastel pole kombeks oma isiklikust elust rääkida.

Isiklik ruumivöönd vestlemisel• Araablased vajavad tunduvalt

väiksemat isiklikku distantsi kui eestlased või ameeriklased.

• Inimene, kes jääb araablasega suheldes väljapoole haistmis-tsooni, tekitab umbusaldust ja tundub salalik. Araablane võib arvata, et teda ignoreeritakse.

• Eurooplased ja ameeriklased peavad distantsi, kus kaasvestleja hingeõhk on tuntav häirivaks, seda näidatakse välja, tõmbudes kaasvestlejast eemale.

• Isiklikku ruumivööndisse tungimist peetakse agressiivsuse märgiks.

eurooplased

araab-

lased

Araablased ja Ladina-Ameeriklased• Ladina-ameriklased ja araablased

on suure kontaktivajadusega, nad ei hoia suheldes üldse distantsi, pikema jutuajamise jooksul haaravad nad teil ilmtingimata kinni kas käest, käsivarrest või õlast.

• Araablaste jaoks peab distants peab võimaldama haistmist ja puudutamist. Araablaste üks distantsiseadmise mehhanismidest on haistmine. Araablased hingavad inimese peale, kui nad temaga räägivad. Jäädes väljapoole haistmistsooni, võib jättaaraablasele mulje, et teda ignoreeritakse või temast ei hoolita.

Sakiko (jaapanlane) ja Edmundo (ladina-

ameeriklane) kaebekirjad. Millest on tingitud

konflikt?

• Sakiko kiri: Ma tunnen ennast natuke ebamugavalt temaga koos töötades. Ta istub liiga lähedal ja kogu aeg vaatab minu poole. Ma proovin kuidagi kaugeneda temast, aga tema nihkub veel lähemale. Ta ei jäta mulle rääkimiseks ega ka mõtlemiseks ruumi. Minu meelest käitub ta liiga agressiivselt.

• Edmundo kiri: Mulle tundub, et ta ei kuula mind. Ta vaatab harva minu poole ja istub minust väga kaugel. Ta on väga salalik inimene. Ma ei saa tema mõtetest midagi välja lugeda.

Silmside• USA-s ja Lääne-Euroopas õpetatakse lapsi

otsa vaatama, silmavaatamine väljendab huvi

ja tähelepanu. Samas ei peeta sobivaks inimesele kauem kui 4-5 sekundit otsavaatamist, sest seda peetakse jämeduseks ja agressiivsuse märgiks.

• Vahemeremaades, Lähis-Idas ja Ladina-Amerikas (emotsionaalselt ekspressiivsetes kultuurides) vaadatakse silma pikemalt ja intensiivsemalt (soov teada saada, kas vestluspartner on ikka usaldusväärne), mis ameeriklastele ja eurooplastele tundub agressiivse jõllitamisena.

• Islamimaades on keelatud silmside erinevate sugupoolte vahel.

• Aasia kultuurides vaadatakse näiteks tõrelemise ajal maha, sest sellega väljendatakse respekti. Ka koosolekutel ei vaadata partnerile vestlusse jal otsa (silma). Teised kultuurid peavad inimest, kes väldib otsavaatamist, ebausaldatavaks või tõlgendataks seda huvipuudusena.

Emotsionaalne neutraalsus

• Emotsionaalselt neutraalssetes kultuurides (nt Aasias, Põhja-Euroopas) ei peeta žestikuleerimist viisakaks, inimesed ei näita välja tundeid, vaid suruvad need alla ja hoiavad kontrolli all. Emotsionaalselt ekspressiivsetest kultuuridest pärit inimestele tunduvad vaoshoitud inimesed tuimad ja osavõtmatud, tundub nagu ei vihastukski nad kunagi.

Aasiast pärit inimesi lausa häirib

žestikuleerimine ja näomoonutuste

tegemine.

Hiinlane võib teatada naeratades, et

puudus töölt lähedase sugulase

surma tõttu, toetudes kultuurilisele

arusaamale, et teistele valu või

kurbust edasi anda ei ole sobiv.

Emotsionaalne

ekspresiivsus

• Emotsionaalselt ekspressiivseid

kultuure iseloomustab avatus,

emotsionaalne pealetükkivus,

paljusõnalisus, suur füüsilise kontakti

vajadus, vaidlemise armastus.

• Emotsionaalsed kultuurid väljendavad

tundeid žestikuleerides, naerdes, rääkides

harilikust kõvema häälega ja kirglikumalt,

puudutades seejuures sageli kaasvestlejat.

• Seetõttu tundub põhjaeurooplasele

mõnikord, et nad on kasvatamatud ja

agressiivsed.

Otsene stiil• kõnelemisel tähendab otsene stiil

seda, et kõneleja...

• ütleb otse, täpselt ja lühidalt seda, mida ta mõtleb;

• tunneb end vabalt oma erinevat arvamust välja öeldes;

• vastandub otseselt kellegi teise seisukohale, vaidleb seisukohtade üle;

• tunneb ebamugavust, kui keegi ei räägi (paus üle 3 sek);

• haarab vestluse juhtimise enda kätte;

• Sõnum peab olema selge, täpne ja lühike. Kui sõnumist ei saada aru, tuleb see sõnastada ümber veelgi lühemaks ja täpsemaks.

• kuulamisel tähendab otsene stiil seda, et kuulaja….

– keskendub kõneleja poolt öeldud sõnadele;

– püüab sõnumist täpselt aru saada.

Kaudne stiil- reaktiivne kultuur• Kõnelemisel tähendab kaudne

stiil seda, et jutt käib asja ümber.

• Kõneleja esitab oma mõtteid nii nagu need oleksid kellegi teise mõtted. Seisukohti eelistab esitada küsimuse vormis (kaudselt).

• Pöörab tähelepanu sellele, kuidas midagi öelda. Kasutab tiitleid ja teisi väljendeid, mis annavad edasi suhet kõneleja ja kuulaja vahel (seetõttu mõjuvad nende sõnavõtud meelitusena);

• “Tapvalt vaikivad” - vajab pause ja vaikust ning tunneb end ebamugavalt selle puudumisel, sest tal ei jää siis aega öeldu üle järele mõelda.

• Nt ülemus astub tuppa, märkab, et toas on palav ning ütleb: Kyoo-wa iya-ni atsui-nee (Täna on vähe kuum, eks ole?). Alluv tormab akent avama: Hai! (jaa!)…Domo ki-ga tsukimasen-de…(Ma vabandan, et ei märganud!)

• Täna on 10. september, eks ole? Meie boss ei ole septembrikuu aruannet veel näha nõudnud. Mine tea, äkki astub homme sisse. Tema puhul ei või kunagi ette teada.

Reaktiivsed kultuurid (kuulajad)• Jaapan kuulub nt kuulavate kultuuride

gruppi, kes ise on harva arutelu algatajad;

• nad on maailma parimad kuulajad, kuulavad vaikides isegi pikki kõnesid, ei sega vahele;

• kõigepealt kuulavad ära teise poole ja alles siis formuleerivad enda vaated;

• taluvad hästi vaikust, näevad vaikimises viisakust kaaskõneleja vastu, vaikimist ei ole vaja asendada vestlusega;

• ei usalda paljusõnalisust;

• teab, et öeldu võib tähendada rohkem kui sõnadega väljendati, teeb järeldused selle kohta, mida ei öeldud, märkab sõnumi edastamise vormi, kuidas seda öeldi.

Kaudne stiil –

multiaktiivses kultuuris

• Ka multiaktiivsed kultuurid

kasutavad kaudset stiili.

• Vestlustiili eripäraks on aga emotsioonidele, veenmisele suunatus, paljusõnalisus, emotsionaalne ekspressiivsus, vaidlemisarmastus, vahelesegamine, žestikuleerimine.

• Sageli räägib korraga mitu inimest, kes kõik püüavade üksteisest üle karjuda. Seejuures ei tähenda valjuhäälne kõne veel seda, et kõneleja oleks erutatud või vihane, ta püüab üksnes mõjule pääseda.

• hispaania juhtivtöötajate kõne põhineb emotsionaalsusel: nad anuvad, veenavad, meelitavad, nad tahavad, et te teaksite, mida nad tunnevad.

• Kui itaallastest või prantslastest näiteks ei saada aru, muutuvad nad veelgi ilukõnelisemaks.

• Araablased väldivad kellegi haigusest rääkimist, selle asemel võidakse kirjeldada haiget inimest kui veidi väsinut. Üks egiptlane oli põllul kokku kukkunud ja talle kiirabi kutsuti. Telefonitorusse karjuv mees hüüdis: „Saatke mulle kiirabi, mul on siin üks mees, kes on ... veidi väsinud!“

Sakiko kaebekiriMillest on tingitud konflikt?

• Sakiko kiri

• Minu töö kontoris viimasel ajal läheb väga raskelt. Ühe

minu kolleegiga on väga raske koos töötada. Osa

probleemist seisneb selles, et ta ei kuula teiste

inimeste arvamust. Kui me töötame koos, küsib ta väga

sageli minu arvamust, tegelikult aga räägib kogu aeg

ainult tema. Kui ma proovin oma arvamust pakkuda,

siis ta katkestab mind. Näiteks täna oli meil vaja teha

väga tähtis muudatus ühes artiklis. Ta pakkus välja

oma idee, mille peale mina proovisin öelda, et see

ettepanek ei ole kõige parem. Tema aga ei soovinud

mind kuulata.

Edmundo kaebekiri.

Millest on tingitud konflikt?

• Edmundo kiri,

• Ma kirjutan teile, et informeerida

mõnedest probleemidest, mis on seotud Sakiko Fujitaga. Me ei saa korralikult koos töötada. Mulle tundub et ta on liiga sõltuv minu mõtetest ja lahendustest. Ma pean alati võtma kogu vastutuse endale. Me töötame koos ühe ajalehe artikli kallal. Täna sai mulle selgeks, et ainult mina teen kogu töö. Tema ei soovinud minuga artiklist üldse vestelda. Kui ma lõpuks tema arvamust küsisin, hakkas ta kõheldes ja takerdudes midagi seletama. Lõpuks ta ütles, et minu töö oli väga huvitav ja ta veel mõtleb selle üle. Ma olin väga pettunud. Ta ei pakkunud üldse oma ideid või arvamusi. Kuidas ma saan töötada kellegagi, kes ei soovi minuga suhelda? Mulle tundub, et ta ei kuula mind.

Verbaalse käitumise

kultuurierinevused:

vastamine klassis

• Kogukonnakultuuride esindajad (Aasia, Ladina-Ameerika ja indiaani kultuurid) võivad olla sõnakehvad ja endasse-tõmbunud, kui nad peavad kogu klassi ees end väljendama. Kiiret vastust peetakse tahumatuks ja mõtlematuks või ebaviisakaks. Seetõttu võib tunduda, et need õpilased ei kipu küsimustele vastama. Arvatakse, et nad ei saa küsimusest aru, ei tea vastust, on juhmid ja laisad. Tegelikult võivad nad vastust teada, kuid ootavad sobivat hetke, et viisakalt vastata.

• USA-s ei oodata vastust rohkem kui paar sekundit, pikemat pausi peetakse vastuse võlgujäämiseks. Kui õpilane ei vasta kiiresti ja kindlalt, arvatake, et ta ei ole ette valmistanud.

Verbaalse käitumise kultuuri-

erinevused: vastamine klassis• Teise äärmuse

moodustavad suurpere kultuurid (nt Lähis-Ida), kus hinnatakse kiiret reageeringut ja suurt emotsionaalset veenmisjõudu.

• Sellistes kultuurides peetakse seda, kui õpilane katkestab õpetaja küsimuse vastusega, positiivseks märgiks sellest, et õpilane töötab aktiivselt kaasa. Õpetajad julgustavad sellist käitumist. Samas ei vastanda õpilased kunagi end õpetaj seisukohtadele.

• USA-s ja Euroopas võib õpetaja pidada sellist käitumist kasvatamatuks korrarikkumiseks.

Individualistlike ja kollektivistlike

kultuuride erinevused

Multi-aktiivsed kultuurid – rühmaharmoonia ja

suhted esikohal, kollektiivne vastutus, välditakse

konfrontatsiooni.

Lineaar-aktiivsed kultuurid –

individualistlikud, peremeeskultuurid

Reaktiivsed kultuurid – rühmaharmoonia ja

suhted esikohal, kollektiivne vastutus, välditakse

konfrontatsiooni.

Kollektivistlikud, kogukonna kultuurid

Mina-identiteet, isiklikud saavutused esikohal, eesmärgile ja

tulemustele orienteeritud, individuaalne vastutus.

Kollektivistlikud, suurpere kultuurid

Kollektivistlik kasvatus - harmoonia• Kollektivistlikus ühiskonnas on tähtsal kohal rühmakuuluvuse

eristamine, perekond pakub turvalisust ja kannab vastutust oma liikmete eest, vanemaid inimesi austatakse.

• Rühma liikme arvamus ei tohi minna rühma omaga vastuollu, otsest konfrontatsiooni teise inimesega peetakse jämedaks ja ebasoovitavaks.

• Sõna „ei‟ kasutatakse

harva, sest see

tähendaks

konfrontatsiooni.

• Eetika põhineb suhetel,

mitte niivõrd kindlatel

põhimõtetel. õpilased, kes on õpetaja või teiste koolitöötajatega sama etnilist või

perkondlikku päritolu, ootavad eeliskohtlemist ning moraalituks peetakse

omade kohtlemist võõrastega samal tasemel.

Hofstede (1991: 58) jutustab loo endisest

hollandi misjonärist Indoneesias, kes rääkis oma

koguduseliikmetele tähendamissõna piiblist

• Mehel oli kaks poega. Ta läks esimese juurde ja ütles: “Poeg, mine ja tööta täna viinamäel”. Poeg vastas: “Jah, ma lähen”, aga tegelikult ei läinud. Siis läks isa teise poja juurde ja ütles temale sama. See poeg vastas: “Ma ei lähe”, kuid hiljem muutis meelt ja läks siiski. Kumb poeg täitis isa tahet?

• Piibellik vastus oleks, et viimane, aga Indoneesia koguduseliikmed valisid esimese, sest see poeg lähtus harmooniast ega hakanud oma isale vastu. See, kas ta tegelikult üldse läks ja isa tahet täitis, oli teisejärguline.

Nii kogukonna (Aasia) kui ka suurpere (nt

Lähis-Ida) kultuurides peetakse harmooniat

tähtsamaks kui tõde

• Kuna araablase ”jah” ei tähenda veel lubadust, lisab ta sageli juurde inša’ Allah( ) kui Allah tahab). Seega ei ole ta põhjustanud konfrontatsiooni, kuid ei ole ka võtnud endale kohustust, mida ta täita ei suudaks. Pärast võib öelda maša’Allah ( , see oli Jumala tahe).

• Araablase jaoks nõuab hea komme, et keegi ei tohi avalikult keelduda täitmast sõbra palvet. See ei tähenda, et teene tuleb tegelikult osutada, vaid pigem seda, et vastust ei tule anda otsese keeldumisena.

Lojaalsus rühmale

• Lojaalsus rühmale on kollektiivse pere põhielement, tähendades ühtlasi, et ressursse jagatakse. Kui ühel 20-liikmelise suurpere liikmetest on töökoht ja teistel mitte, eeldatakse, et teeniv liige jagab oma töötasu, et toita kogu peret. Sellest lähtudes võib pere katta ühe liikme ülikoolikulud, arvestades, et kui see liige saab kõrgepalgalise töö, siis ta jagab oma sissetulekut kogu perega.

• Kohustused pere ees on ka rituaalsed. Pere tähtpäevad nagu ristsed, pulmad, matused jmt on ülitähtsad ja neilt ei tohi puududa. Individualistlikest ühiskondadest pärit juhid on kollektivistlikus ühiskonnas hämmastunud alluvate “kodustest põhjustest”, mis nõuavad neilt töölt puudumist: juhid arvavad, et neid lollitatakse, kuidtõenäoliselt on põhjus õige.

Aja mõiste kultuurierinevus.

Hilinemine, järjekord, kokkulepped

Multi-aktiivsed kultuurid - suhted on tähtsamad

kui aeg, inimesed teevad mitut asja korraga,

töötavad ükskõik, mis ajal; ajakava on

ettearvamatu.

Lineaar-aktiivsed kultuurid – eesmärgi

saavutamine on tähtsam kui suhted, teevad ühte

asja korraga, täpsed, töötavad kindlatel

kellaaegadel, planeerivad ette, käituvad vastavalt

ettekirjutatud ajakavale.

Reaktiivsed kultuurid – paindlik tööaeg, täpne,

käituvad vastavalt partneri ajakavale.

Monokroonne aeg - ”Aeg on raha"

• Lineaar-aktiivsete inimeste jaoks ei ole tulevik midagi tundmatut, sest see on tänu hoolikale etteplaneerimisele selgelt nähtav. Hilinemine ei ole aktsepteeritav.

• Väljendid: raiskas aega, lõi aega surnuks.

• Näiteks ütleb Šveitsi jaamaülem kõhklemata, et rong Zürichist Luzerni väljub homme hommikul kell 9:03.

• Ekspress avastas, mis Eestis elavate välismaalastega siin tegelikult juhtub.Välismaalaste eri: Sa tead, et oled Eestis olnud liiga kaua, kui…

– lähed närvi kui buss 2 minutit hilineb;

– sul on häbi kui oled 5 minutit hiljaks jäänud.

Järjekord lineaar-aktiivses kultuuris

• Järjekorras seismine on kultuuriline nähtus, mida võtavad

eriti tõsiselt just lineaar-aktiivsed kulktuurid (Põhja-

Ameerika ja Euroopa), kus suhtutakse järjekorda kui

demokraatia alustalasse.

• põhimõte "first come,

first served."

• Ka bussipeatuses ja

koridoris liikudes

moodustuvad

järjekorrad, millest

peetakse kinni.

Lineaar-aktiivsed kultuurid:

järjestatus ja täpsus teistes

eluvaldkondades• räägitakse kordamööda, oodates oma kõnevooru, ei

trügita ega räägita vahele,

• järjestatakse sündmusi, iga sündmus algab ja lõpeb kindlal ajal, aega planeeritakse lineaarselt minevikusttulevikku, keskendutakse ühele asjale korraga

• koostatakse ajagraafikuid ja elatakse omatehtud ajagraafiku järgi, tähtaegadest peetakse kinni. järgitakse kokkulepitud reegleid, eeldatakse, et inimene tuleb täpselt õigel ajal ja täidab ülesanded õigeaegselt;

• eraldatakse tööaega ja eraelu, austatakse inimese privaatsust töötamisel, töö ajal ei segata;

• mitte läbisegi; ei katkestata vestlust, et kellegi teisega rääkida;

• Eesmärk, tulemus ja ajakava on tähtsam kui suhted, pikaajalisi suhteid ei sõlmita.

Suurpere ehk multiaktiivsed

kultuurid

• Ajagraafikust ei peeta kinni, üheaegselt toimub palju asju, aega ei seata esiplaanile.

• Suhted on tähtsamad kui ajagraafik või eesmärk, inimestega suheldakse niikaua kui olukord nõuab, kokkusaamised järjestataksevastavalt suhetele ja huvidele.

• Tööandjat, kes nõuab tööde lõpetamist tähtajaks, peetakse seetõttu närvipuntraks ja liiga nõudlikuks. Selle asemel, et pahandada tööde hilinemise pärast, lepivad araablased fatalistlikult paratamatu ebaõnnega, milles keegi ju nende meelest süüdi pole.

• Selliseid kultuure iseloomustab fatalistlik ajakäsitus, mis väljendub lauses "bukra inša Allah” (“homme, kui Jumal lubab”).

• Hilinemine on aktsepteeritav norm Ladina-Ameerika, Lähis-Ida, India ja Aafrika kultuurides.

30 EBS-is õppinud hindut said eksmati

• ”Kui õpihimulisi hiinlasi tuleb õhtul

ülikooli sulgemisel välja visata,

käisid hindud loengus, kui tuju tuli”.

• “Meil öeldakse, et koolitööd teed

koolis, mistõttu pole mingit põhjust

kodus õppida,” põhjendab Lovy.

“Siin on õpetajad väga ranged ja

täpsed, India õpetajad seevastu on väga pehmed.

• Kui Indias on vaja koolist puududa, siis sa ka puudud või tuled tunni

keskel. Pealegi koosneb India kõrgkoolis kolmveerand õppest

praktilisest treeningust, teooriat on vaid veerand.”

• Et kodutööd olid tegemata, polnud ühelgi hindul põhjust talvisest

sessist osa võtta. Suurem osa sõitis pettunult Indiasse tagasi, kaheksa

said veebruari keskel eksmati ja viis jäeti kursust kordama.

Araablased armastavad

vahele trügida• Araablased ning ka mitmed Lõuna-

Euroopa kultuurid eelistavad aga järjekordadesse vahelehüppamist, mis ärritab anglosakside õiglustunnet.

• Araabiamades kuulub ühe sallitud kombeviisi juurde järjekorras vahele trügida, tõugelda, agressiivselt autot juhtida, valest reast pöördeid teha ja tuututada. Selle üle pahandamine ei aita, vaid põhjustab konflikti. Kui aga sõbralikult märkus teha ja isiklikele suhetele apelleerida, siis muudavad nad enda käitumist ja lasevad teid sõbralikult vahele(välis- ja siseringi käitumise erinevus) (Nydell 2000).

Juhtum Plastic Exebitioni

näituseboksides 2004

Düsseldorfis

• müügiesindajad:

• hiinlased, hindud, argentiinlane, rootslane.

• Tööaeg kella 10.00 - 18.00.

• Esimesed, kes hommikul kohale jõudsid, olid hiinlased ja rootslane. Hiinlased hakkasid kohe üle vaatama selle päeva ajakava ja valmistuma kohtumisteks. Rootslasel olid kõik päevaplaanid tehtud ja esimesed kliendid olid kohal kell veerand üksteist. Argentiinlane jõudis kohale peale kella 10 ja enne tööle asumist tegi väikese kohvipausi, mis kestis kella 11ni, sest tal oli vaja rääkida oma tuttavaga. Hindud jõudsid kohale lõunaks, sest nad ei olnud üldse kindlad, mis kell nende kliendid pidid tulema ja kas nad üldse see päev kohale ilmuvad.

• Lõunaajal, kui rootslane ja argentiinlane läksid sööma, olid hiinlastel käed-jalad tööd täis, nad pidid tellima söögi koha peale, et siis kordamööda lõunatada. Pärast lõunat tundis argentiinlane, et peab hotelli minema ja natuke magama. (Sellel päeval teda rohkem ei kohanud). Rootslane ja hiinlased töötasid kuni näituse sulgemiseni ja hindud olid kadunud pärast kella 15.

Lõpetuseks

• Kui suhtlus toimub erineva kultuuritaustaga inimeste vahel, on inimestel ka erinevad kultuurikogemused ja ootused, mis võivad põhjustada vääritimõistmisi ja konflikte. Teistest kultuuridest pärit asüülitaotlejad jälgivad seda, kuidas sa räägid, mõnigi kord rohkem kui seda, mida sa ütled. Nad võivad sõnumi sisu valesti tõlgendada isegi siis, kui see on neile ära tõlgitud, kuna nad teevad järeldusi valitud distantsi, kehahoiaku, žestide ja miimika põhjal. Nad hindavad meie käitumist etnotsentristlikult oma kultuurist lähtuvalt. Mida suuremad on meie teadmised teistest kultuuridest, seda vähem etnotsentristlik ning stereotüüpidest ja hirmudest sõltuv ning konflikte põhustav on meie enda käitumine. Koflikte põhjustada võivate kultuurierinevuste tundmine ja arvestamine aitab meil erinevatest kultuuridest pärit inimestega suheldes paremini toime tulla, võimalikke konflikte ennetada ning asüülitaotlejaid sujuvamalt integreerida.

Lisalugemist• Rannut, Ü. (2004). Uusimmigrantide kultuurierinevused ja

kultuuridevaheline suhtlus koolis. Koostaja Ü.Rannut, Uusimmigrandid meie ühiskonnas ja haridussüsteemis. Käsiraamat eesti õppekeelega kooli õpetajatele, koolijuhtidele ja haridusametnikele. Tallinn: Ilo, lk 48-97.

• Rannut, Ü. (2006). Uusimmigrandid: kultuurierinevuste avaldumine ja lõimimine klassis. Toim. Kristi Saarsoo, Helle Tiisväli. Eesti keele õpetamisest muukeelses koolis. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: Argo, 8 – 13.

• Rannut, M. & Rannut, Ü. (2004). Uusimmigrantide kohanemine sihtkultuuris. Koostaja Ü.Rannut, Uusimmigrandid meie ühiskonnas ja haridussüsteemis. Käsiraamat eesti õppekeelega kooli õpetajatele, koolijuhtidele ja haridusametnikele. Tallinn: Ilo, 102-124.

• Rannut, Ü. (2007). Multikultuursus klienditeeninduses. Projekt „Miinimumõuded varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks, kaitseks ja kvalifikatsiooniks Eestis“, tööturuametnike koolituse materjalid.

• Lewis, R.D. (2003). Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn:TEA.

• Pajupuu, H.(2000). Kuidas kohaneda võõras kultuuris? Tallinn: TEA.