Mina olen punasekooli majavaim ning

siin hõljunud 35 aastat.1

Sellest sügisest jätkavad Viljandi kolmgümnaasiumi tegevust põhikoolidenaning linna loodi uus ühine gümnaa-sium. Viljandi Maagümnaasium vahe-tas . juulil 2012 oma nime ning meiekool on nüüd Viljandi Kesklinna Kool.

-

-

1

1

1

Ettevalmistusi selleks hakati tegemajuba 2009. aastal, kui Viljandisseotsustati luua uus riigigümnaasium.Muudatusi põhjendati õpilaste arvuvähenemisega ning ühine gümnaa-sium pidavat vähendama kulusid. Uuskool alustas tööd . septembril 2012.

Edaspidi hakkavad meie koolis õppi-ma ainult .–9. klassi õpilased. Tänavuon Uueveski hoones veel näha ka gümnaasiuminoori, meie endisi õpilasi, keson jõudnud 12. klassi. Neil lubas linnavalitsus lõpetada koolitee oma vanaskoolimajas.

Viljandi Kesklinna Kooli

ajaleht

detsember 2012nr 71

135 aastat. Hulk nimesid. Üks maja

Ajalooõpetaja Riina Kangro:

Eesti hariduses on aegade jooksul

tehtud palju reforme. Küll on koole lii

detud ja lahutatud ning tehtud sisulisi

ümberkorraldusi. Aeg annab arutust,

aga elu läheb edasi. Viljandi Maa

gümnaasium ei kao ajalooraamatutest

ning vilistlaste mälestustest. Meil on

vaja nüüd õppida ja õpetada selle

nimel, et Viljandi Kesklinna Kool oleks

hea põhikool.

-

-

Vana koolimaja uus elu – tänased õpilased on nooremad kui kunagi varem.

Mida arvate sellest,et meie kool muudetipõhikooliks?

Emakeeleõpetaja Alli Lunter:Olen koolis töötanud 40 aastat,

siin koolis 32. Mäletan heldimusega

oma gümnaasiumiaastaid, aga tean,

et iga õpilane esimesest klassist alates

tahab targaks saada, see ongi mind

õpetajana kohal hoidnud. Põhikoolis

olles tajun aina selgemalt, et targaks

saamine algab lugemis- ja kirjutamis-

oskusest. Ja sellega tegelen nüüd täie

tõsidusega. Minu eesmärgiks on,

et Viljandi Gümnaasium saaks just

siit koolist õpilasi, kes armastavad

raamatut ja oma emakeelt.

Ootamatult kooli vanimateks õppu-riteks saanud üheksandikud on uuelpositsioonil aktiivsed ja võtavad omakohustusi tõsiselt. Kooliaasta ava-aktusel hoidsid nemad noorimaidkoolikaaslasi käekõrval, on loodud uusõpilasesindus ning ilmunud ka värskekoolileht.

Vilistlase Jaan Männiku foto meie väärikast koolihoonest.

Lapsed vahetunnis.

Lilla Daami repliik

Ma liigun kõikjal ja vaikselt, hiilin ringipäeval ning muidugi hilistel vaiksetelõhtutundidel. Võin piiluda direktorikabinetti, sööklasse, igasse klassi.

Ma armastan seda maja, eriti raama-tukogu ja muuseumi. Viimased paarkuud olen ma üsna häiritud ja muresolnud. Kadunud on pikad viisakadnoormehed ning vaiksed kaunid neiud,

lapsed ei tervita täiskasvanuid, prügivisatakse põrandatele, kuhu juhtub…

Maja on täis lärmi ja karjumist, eritiesimene korrus. Näen, et suureks saa-mine on raske. See käib läbi rabele-mise, sõnakuulmatuse ja ebaviisa-kuse. See pole hea. Loodan siiski, etme vana maja saab tasapisi tagasi omaaruka ja tööka rütmi. Ma olen endiseltkohal ja püüan olla toeks. Kohtumisenikoolimajas!

Teie Lilla Daam

arvamus2

Käimas on suured muudatusedkogu Eesti hariduses. Viljandi onpisut teistest maakondadest ja linnadest ees. Viljandis hakati ühise gümnaasiumi rajamisest rääkima

aasta eest. Selle ajaga on erinevadseisukohad täpsustunud ja praegukujutatakse palju paremini ette, kuidas see gümnaasium peaks väljanägema. Kaasa on aidanud ka vahepeal vastu võetud uue õppekavaseisukohad, mis eeldavad suurematõpilaste arvu gümnaasiumis ja laialdasemaid valikuid ainevaldkondades.

Usun, et uuel koolil on tulevikku,kuigi selle korraldamine on esialgu

--

küm-ne

-

-

--

raske ja ka õpilastel pole uue õpikeskkonnaga harjumine lihtne.

Meie Kesklinna Kool on minu arva-tes uudse olukorraga kohanenud. Eksotsingud paremaks õppekorralduseks ja oma koha leidmine jätkubkindlasti ka tulevikus, kuid esimenetagasiside on positiivne ja julgustav.

Vanimad õpilased on tõsiselt võtnudoma rolli olla eeskujuks noorematele.Õpetajate päeva ettevalmistamisel jatagasiside korraldamisel õppimisekohta andsid nad silmad ette isegigümnaasiumile. Seega, mida nooremalt õpilastele anda eakohasekseneseteostuseks võimalusi, sedaparem. Just sellist positiivset rolli õpilaste arengus võimaldab põhikool.Õpetajad on teinud palju koostöödsoodsama õpikeskkonna loomiseks.Ees seisab töö lastevanemate ja õpilastega. Head kooli tehakse ikka ühes-koos ja hea kool tahame kindlasti olla!

-

-

-

-

-

Noorematele jagub rohkemvõimalusi silma paista

Oma Sõna jääb!

MK

. M

-

K-

eie koolist on saanud ViljandiKesklinna ool ja gümnasistid andnudvõimu noorematele illine on koolitulevik? Kas üheksandikud saavadhakkama kohustustega, mida varemtäitsid kolm aastat vanemad õpilased,abituriendid? Muudatused Viljandikoolielus olid suured. Kas peaksimemeiegi nüüd hakkama kõiki asju otsastpeale uut moodi tegema? Kas muutubkooli sünnipäev? Kas peaks muutumamidagi ka koolilehe juures?

Uus lehetoimetus võttis vastu otsuse,et ajaleht Oma Sõna jääb Oma Sõnaks.Selle otsustasime vägagi põhjendatultja üksmeelselt. Koolileht Oma Sõnailmub juba 988. aastast, esimeseksvastutavaks peatoimetajaks oli õpetajaIrene Artma.

Pole põhjust muuta 24 aastat kestnudtraditsiooni. Just Oma Sõna oli seekooliajaleht, mis ilmus vabariigis kõigeesimesena trükikujul, ka tollal A4 formaadis. Sellepärast otsustasimegiViljandi Kesklinna ooli ajalehe tehataas vahepealsetest numbritest väiksema ja ehk sõbralikuma formaadiga.Head lugemist!

1

Oma Sõna peatoimetaja 6.b armastab oma kooli.

Direktor

Aavo Soopa

Olen alati olnud uhke, et olen õppinudViljandi Maagümnaasiumis. Mille üle nüüduhkust tunda? Kesklinna kooli vilistlane ma jupole. Ametnikkond on minu eest otsustanud.Säästlikkus ja kasinus on maarahvalikud ja

Maagümnaasiumi vilistlane

Toronto Vana Andrese koguduse õpetaja

Kalle Kadakas:

kristlikud väärtused. Ometi pole haridus pelgalt kaup ega säästetud haridusja kasinad teadmised mingi vaimne rikkus. Säästlikkuse sildi all läbi viidud regionaalpoliitilised eksperimendid ja riigiEestimaalt taandumine on ohtlikudmeie rahva kestmisele ja vaimseletervisele. Ma soovin siiralt, head kooliõed ja vennad, püüelge vaimsete rikkuste poole õppimise, kunsti ja kultuuriabil, heade kaaslaste abil!

Tunnistage ka Viljandi kroonugümnaasiumis, Treffneris, Inglise kolledžis

-

--

maa-

- m -

m -

või Torontoski uhkusega: „Mina õppisinendises Viljandi Maagümnaasiumis.” Jateadkem et ei ole midagi uut siin taeva all.Iga isekas ja järelemõtlematu eksperimentsaab kord otsa. Vahel kiiremini, kui meseda loota os . Tsentraliseerimisestsaab detsentraliseerimine. Nii mõneskipaig s on see alanud. Ükskord on taasViljandi Maagümnaasium. Seniks agasaab minul kui vaimulikul ningvilistlasel olema veel üks pühakogemus aagümnaasiumi vilistlaste kokkutulek.

,

kame

a

endiselmälestus

lisaks – endise M -

Mida arvate sellest,

et meie kool muudeti

põhikooliks?

õpilasesindus 3

Miks just sind valiti õpilasesindusepresidendiks?

Kas see on sinu jaoks keerukas töö?

Mis on sinu huvialad?

Viljandi Maagümnaasiumi viimaneõpilasesinduse president ToomasKoitmäe tahtis sujuvat üleminekut, etesindus jääks alles ka uues põhikoolis.Tol hetkel polnud õpilasesindusespiisavalt põhikooliõpilasi, kes oleksidolnud nõus seda vastutusrikast kohtavastu võtma. Ju siis ma jäin ainsaksvariandiks.

Ei saa öelda, et see keerukas töö oleks,kuid siiski hõivab üpris suure osa minupäevast. Õnneks ei pea ma üksi kõiketegema. Suureks abiks on õpilasesin-duse liikmed ja huvijuht.

Olen juba viimased kaheksa aastattegelenud muusikaga, täpsemalt siismängin saksofoni ja basskitarri.

Õpilasesindust juhib Tobias

Viimasel ajal ongi see minu peamisekshuviks jäänud. Samuti on mind helitöötlus lummanud. Ei saa mainimataätta ka erinevaid arvutikeeli, mida olenomal käel nokitsenud.

Ausalt öeldes vihkan sellisele küsimusele vastamist, sest neid asju võikski nimetama jääda. Mulle meeldivad

j

-

--

Mis sulle meeldib?

inimesed, kes suudavad arvamustavaldada ja on aktiivsed. Samutimeeldib mulle kuulata ja mängida -muusikat. Mulle meeldivad tuhandedasjad.

Koolis läheb hästi. Iga koolipäev ontäiesti erinev just tänu õpilasesinduseleja selle toimetustele. Päris viieline õpilane ma pole, kuigi ma pingutan.

Tahaks ikka mõlemat! Koolis on vajakäia, muidu oleks tulevik hall ja igav.Siiski vahel tahaks lihtsalt pikka-pikkaaega puhata.

Olen mõelnud, et tulevikus tahaksinelatist teenida muusikat tehes. Kunama ei salli rutiini, siis säärane eluviisjust sobiks mulle!

Samas ei tohi unustada, et hea muusik saab minust ainult siis, kui olenpiisavalt palju pühendunud oma pillilejust koolieas.

Kindlasti mõjutab õpilasesinduskoolielu! Õpilasesindusel on tihe koostöö kooli juhtkonnaga, meie olemejustkui õpilaste hääl. Hea meel onnäha, kuidas õpilasesinduses on paljuaktiivseid noori ja neid tuleb ainajuurde!

jazz

Kuidas sul koolis läheb?

Kas tahaksid rohkem koolis käia võieelistad vaba aega?

Millisena kujutad oma tulevikku?

Mida sa arvad meie kooli õpilasesindusest? Kas sel on üldse mingit mõju?

-

-

-

-

Küsitles Marleene Lõo,

6.b klass

Sügisel tööd alustanud uueõpilasesinduse president valitijuba kevadel, eelmises esinduses.Praegu 9.b klassis õppiv TobiasTammearu oli ka uue koolilipuheiskaja augusti lõpus.

Tobias hoiab end kursispäevauudistega.

Ka meie koolis tegutseb sellest õppe-aastast uus õpilasesindus. TäpsemaltViljandi Kesklinna Kooli õpilasesindus.Sinna on oodatud kõik õpilased, kes onaktiivsed ja tahavad tegeleda millegikasuliku ning huvitavaga!

Meie kooli õpilasesindus koosnebjuhatusest ja tavaliikmetest, kes onjagatud info-, esindus- ja projekti-töögruppidesse.

Mis või kes on õpilasesindus? Viljandi Kesklinna Kooli

õpilasesindus

president Tobias Tammearu, 9.b

asepresident Hanna-Stiina Tornius, 7.c

sekretär Angelika Tõnissoo, 9.b

projektijuht Ott Valli, 9.c

infojuht Kaspar Kivistik, 9.b

Liikmed on Elisabeth Heinrich,

Annabrita Kalda, Laura Meremaa,

Sonja Maria Roosson,

Leene Lotta Lüdimois,

Karmel Ritson, Marilin Kotsar,

Jette Leen Kelner, Marleene Lõo,

Geidi Õunap, Sander Pettai,

Kevin Ervald, Karl-Rasmus Rosenberg,

Mihkel Merila ja Deiro Jazepov

Sonja Maria Roosson,

6.b klass

Esindustöögrupp tegeleb õpilasteesindamisega koolis ja väljaspool kooli;infotöögrupp teeb kooliraadiot, uuendab kodulehekülge ja suhtleb OmaSõnaga, projektitöögrupp korraldabüritusi.

Meie õpilasesinduse kodulehekülg onvkkomv.wordpress.com .

-

-

erinevad

Liiva- -

Leidsime, et k

Oktoobris toimus uuele õpilasesindusele koolitus, mille käigus õppisimeüksteist rohkem tundma, teisi kuulama ja meeskonnatööd tegema. Samutisai kokku pandud töögrupid.

-

Koolitust viis läbi Valgast pärit Siiri, kelle kutsumuseks ongi Eestis

kooli lastele koolituste tegemine ja igasugune heategevus. Nii tuli ta ka meiekooli. oolitus läks täiestiasja ette!

See on õpilastest koosnev liit,mis esindab kogu kooli õpilastehuve.

kooliuudised4

Võib-olla seetõttu, et mullu jäi laatkollatõvepuhangu tõttu ära, oli tänavu rohkesti müüjaid. Lisaks õpilastele olid aktiivsed ostjad õpetajad jalapsevanemad. Hea minek oli niisoolastel suupistetel, õuntel kui kamagusatel kookidel. Lisaks toidukraamile müüdi laadal isetehtudehteid, võtmehoidjaid muudnäputööd. Küsitlesin mõnda laadalist.

Anna, 3.b kl : „Ma müüsin kaerahelbeküpsiseid, kamarulli ja võtmehoidjaid.”Marie, 3.a klass: „Müüsin küpsisekooki „Kirju koer” ja kaerahelbeküpsiseid.”

--

-

ning-

ass --

--

Mida sa laadal müüsid?

Väikeste majas keessuur laadamöll

Eva-Maria Komissarov,9.a klass

Kas sa jäid laadaga rahule?

Mida sa laadalt ostsid?

Kui palju sul raha läks? Kas hinnadolid õiglased?

Millise meeleolu laat sinus tekitas?

Anna: „Jäin rahule, kuigi mul jäi osakaupa müümata. Ise ostsin ühe tüki„Kirjut koera”, muffini ja kaelaehte.”Marie: „Teenisin kümne euro ringis.Ise ostsin ka tuttavatelt.”

Laura, 9.a kl : „Ostsin vahvleid,maisikepikesi iirises ja väikseid pitsasaiu.”

Laura: „Umbes 2–3 eurot. Hinnadolid selles mõttes õiglased, etenamus küpsetisi oli ise tehtud ja olivaeva nähtud.”

Laura: „Laat tekitas rõõmsa meeleoluja tore oli vaadata noori tegutsemas.Tuletas meelde vanu aegu, kui ka isesai laadal müüdud ja ostetud.”Eleriin, 9.c kl : „Tore laat oli jakaupa oli palju, aga osta ei saanud midagi. Järjekorrad oli nii pikad ning eijõudnud sabas seista.”

ass-

ass-

Magusalt lõhnav laadamelu väikeste maja aulas.Väikesel pildil on laadaline Marie, kes pakkus "Kirjutkoera" ja kaeraküpsiseid.

Meie kooli võistkond koos auhinna-raamatutega.

28. septembri vahe-tundides peeti väikestemajas mihklilaata.

5.oktoobril võitis meie koolivõistkond õpioskuste olümpiaadi Viljandi maakonna ning pääses edasivabariiklikule Põltsamaal.

Vabariiklikus voorus saavutasid nad. koha kaheksateistkümne võist

konna seast. Võistkonda kuulusid RaulTambre, Ann Silva Elmaste, TormiAriva, Sonja-Maria Roosson

6. klasside-

svõistlusele

-

ja HelenAlev.

11

Õpioskuste olümpiaadPõltsamaal

Õpilasesinduse kõrvu jõud info, etõpilas pole rahul oma tasemegrup

pidega ja kooli juhtkond tundis sellepärast muret.

4. novembril viis õpilasesindus läbiküsitluse teemal, kas 7.–9. klassi õpilased on rahul oma matemaatika ja eestikeele jõudlusrühmadega.

Selgus, et õpilased on valdavalt rahul.76% õpilastest peab oma matemaatikatasemegruppi enda võimetele vastavaks. 0% arvab, et õppetempo on liigakiire ja grupi tase ei ole vastav õpilasevõimetele. 4% õpilastest saab omarühmas küll hakkama, kuid neil onsuhtlemisprobleeme vms.

Eesti keele tasemegrupiga on rahul82% õpilastest.

Õpilasesindus jäi küsitlusega rahule.Tulemused edastati kooli uhtkonnale.

isosa i -

-

-

1

1

1

j

Õpilasesindus otsisrahulolematuid

Rahulolu matemaatika tasemerühmadega

20%

0%

40%

60%

80%

76%

10% 14%

jah, olen rahul

tempo on kiire midagi häirib

100%

kooliuudised 5

Ajaloo ringkäikude tulemusel olen jälletoimetamas koolilehte ning toimetuskipäris uus.

Kui lehetegijatega esimest kordakokku saime, hiilis sisse 2. klassi poissJüri, kes samuti kuulutuse peale kohaleilmus. Nädalake hiljem kirjutas Face-bookis mulle Grete Evert (meie vilist-lane, endine Oma Sõna peatoimetaja),kes pakkus end nõu ja jõuga appi ningkäiski mitmel toimetuse koosolekulmeid õpetamas. Kord astus ligi õpetajaToomas Rähn ja ütles, et on nõus meileküljendajaid koolitama. Toomas jaksasvastata ka kõigile mu kirjadele, midatalle lehetegemise teemadel saatsin.Eesti keele õpetajate ruumis kohtuntihti Irene Artmaga, kes andis samutihulga häid soovitusi. Niisuguse tugevatagalaga oleme seekordse lehenumbrikokku pannud.

Põhitöö tegid muidugi usinad nooredreporterid. Seda, kas leht on hea jahuvitav või igav ning mõttetu, otsustatejuba teie, lugejad. Ootame asjalikkutagasidet ning võtame meelsasti endi

1

Esireas vasakult: Tormi Ariva, Patricia Tuuling, Karmel Ritson, Eva-Maria Komis-sarov ja Külliki Asu. Tagareas: Markus Andre Oja, Geidi Õunap, Marleene Lõo,Sonja Maria Roosson. Pildilt puuduvad Marko Kirt ja kaamera taga olev ElisabethHeinrich.

Uus Oma Sõna valmis ühise tööna

hulka veel lehetegemisest huvitatuid,eriti arvutihuvilisi noori. Unistan sel-lest, et järgmised lehenumbrid küljen-daksid juba meie õpilased. Sel korralaitas lehel saada „oma näo“ meie hoole-kogu liige, lapsevanem Katri Smitt.

Aitäh kõigile, kes andsid inter-vjuusid, pakkusid õpilaste töid ningmeiega kaasa mõtlesid! Fotode eestkuulub tänu teile, Elisabeth, Marko,Jüri, Garli, Liina, Ingrid, õpetajaIlisson, vilistlane Jaan Männik.

Külliki Asu,vastutav toimetaja

6.b ja 6.c klassil toimus kolmapäeval,3 .oktoobril ´i-pidu, milleeestvedajaks oli õpetaja Margit Kirss.

Kui tund pihta hakkas, oli sagimistpalju. ebatavalist ,ämblikuvõrgu- ja mullamuffineid koosvihmaussiga, rotte, silmamunavõileibu,verejooki ja muud Juba enne tundiläks paljudel kõht tühjaks ja hirmustahtmine oli kõik ära süüa.

Kustutati tuled, tõmmati rulood ette jaoligi õige tunne. Lasti hirmuäratavat muusikat ja õpetaja hakkasjutustama. Esmalt andis ta meile söödava konna ja rääkis, et seda ei tohisüüa piinata, sest kui sa selle elukaära viskad või maha pillad,järgmisel päeval konna häält tehes.

1 halloween

halloween i

Laual oli palju toitu

ki.

´ - -

-

egaärkad sa

Inglise keele tund vihmaussi,mullamuffini ja verejoogiga

Peale hirmuäratavat juttu pistsid kõikkonnad tasku ja hakkasid õudusfilmivaatama. Hiljem täitsi töölehti.Võitjatele rääkis õpetaja, et nad muutuvad öösel libahuntideks, kes söövadkõik ette juhtuvad inimesed ära. Kaotajatele ennustas ta, et järgmisel päevalsöövad libahundid neid esimesena ära.

Tunni lõpuks olid toidud söödud jakõik piisavalt kohkunud.

Andra (6.c kl) jäi tunniga rahuleema arvates võiks selliseid päevi roh

kem olla, sest siis ei pea õppima ningsellistes tundides saab väga palju nalja.Tüdruk ütles, et tema küll kordagi eikartnud, aga huvitav oli ikka.

Margit Kirsi sõnul tekkis mõtesellest, et tavaliselt on sattunud koolivaheajale, kuid seekord tahtis

selle vastupandamatu võimaluse ärakasutada ning peo maha pidada.

me-

-

.T -

-

ta

halloween

Geidi Õunap,6.b klass

Pipi ja Emil külasväikeste majas

Pildile jäid Kristiina, Kirke ja Kevin.

1

1

5. novembril tähistas meie väikestemaja raamatukogu oma 5. sünnipäeva ning terve maailm rootsilastekirjanik Astrid Lindgreni 05.sünniaastapäeva. Seitsmenda klassiõpilased käisid sel puhul omanoorematele koolikaaslastele lugemas lugusid Pipi Pikksukast jaVahtramäe Emilist.

-

-

Muusikaõpetaja EstaKiv

is

ild

uued õpetajad6

Kus koolides olete ise õppinud?

Miks te otsustasite hakata just muusikat õpetama?

Kas õpetaja töö erineb väga koorijuhiomast?

Olen õppinud Viljandi 5. keskkoolis,Viljandi Näidislastemuusikakoolis,Tartu H. Elleri nimelises muusikakoolis, Eesti Muusikaakadeemias.

Olen kogu elu muusikaga tegelenudja sellega koos kasvanud. Koolis agahuvitas mind väga ka näiteks matemaatika. See oli saatuse vingerpuss, etläksin muusikat õppima. Ainult koorijuhina ära ei ela. Enam koorijuhtetegutseb ka õpetajatena.

-

-

-ik

-

Esta Kivisild tantsib flamenkot

Väga ei erine. Samas koorijuht tahakspeensustesse minna, kuid õpetajatöö eiluba seda, kuna peab õppekava vaatamaja edasi kappama.

Närvidele on kergem olla koorijuht,aga see oleneb palju ka koorist.

Karmel Ritson usutleskoorijuhist muusikaõpetajat,keda huvitavad ka mate-maatika ja kunstiajalugu.

Miks otsustasite just õpetajaksõppima minna?

Kus koolides olete ise õppinud?

Kas huvi matemaatika vastu oli jubavarem või huvitas teid mingi teineõppeaine?

Ma polegi otseselt õpetaja, kuna õpinalles ülikoolis matemaatikat. Mul onsel aastal veel kaks ainet teha. Nii mõtlesingi, kas hakkan tegema matemaatikaõpetaja magistriaineid või proovinkoolis töötada, et vaadata, kas mulleüldse õpetajatöö sobib.

Põhikoolis käisin C. R. Jakobsoni nimGümnaasiumis, lõpetasin ViljandiMaagümnaasiumi ja praegu käin TartuÜlikoolis.

--

Kätlin Loit armastabteatrit

Matemaatikas on mul alati kõigeparemini läinud ja see on aine, mis onmulle huvi pakkunud. Väga meeldis kakirjandus. Kuigi ma pole eriti loovinimene, oleks kirjandust olnud silmaringi arendamiseks huvitav õppida.

Ma keskendusin kõige rohkem sellele, kuidas mingeid asju õpetan ja teen,aga nüüd avastasin, et suurem "aur"läheb hoopis korra loomisele ja elementaarse viisakuse õpetamisele.

Ega ma päris iga päev saagi. Olenavastanud, et seitsmendikega on natu

-

-

-

--

-

Kuidas valmistusite kooliaastaks?

Te õpetate seitsmendaid ja kaheksandaid klasse. Kuidas nii noore inimesena nende klassidega hakkama saate?

...samuti kirjandust ja õmblemist, kuid õpetaks ikkavaid matemaatikat, selgub Karmel Ritsoni intervjuustnoore matemaatikaõpetajaga.

Mida on õpetanud teile viimased paarkuud?

Mida on õpilased teile õpetanud?

Mida huvitavat või naljakat õpetajatööon kaasa toonud?

Kui te mõtlete oma praegustele õpilastele, mis teile esimesena meenub?

Viimased kuud, mil olen Kesklinnaoolis töötanud, on kinnitanud, et

muutused elus on igati teretulnud.

Kindlasti seda, et tuleb olla positiivne.Isegi kui hetkel ei tahakski olla, tulebikkagi üritada. Just koorijuhina onpositiivsus väga oluline! Kui maoleksin mingi tigediku näoga lauljateees, siis ei tuleks koorist midagi välja.

Loomulikult on palju naljakaid vastuseid, mida õpilased töödes kirjutavad,kuid enam toredaid seiku on juhtunud laululaagrites.

iiani on kõik positiivsedolnud, vähemalt keegi ei ole tige egavihane. Väiksema klassid on vägaenergilised

K

-

ik -

S sellised

d.

-

MatemaatikaõpetajaKät

lin

Loit

ke lihtsam, ma ei tea, kas see tulebvanusest või lihtsalt klassi koosseisust.Aga kui kaheksandikega karm ja konkreetne olla, kui kõik on kindlalt paigas,mis tegema peab, siis kuulavad nadrohkem.

Ma asendasin alles 6. klassi tundi jasain just selle klassi, kus on hästi toredad ja armsad õpilased. Kui nad sealhaudvaikuses kolmekümnekesi omatöövihikut tegid, siis ma mõtlesin: „Oo,päris tore oleks!”

Olen mõistnud, et kipun liiga kiiresti

-

-

Kas teile meeldiks õpetadanooremaid, kui on teie praegusedõpilased?

Mida on teile õpilased õpetanud?

uued õpetajad 7

Uus kunsti- ja joonestamisõpetaja peabmeie kooli toredaks, selgub Karmel Ritsoni intervjuust.

Kui te saaksite valida, siis milliseaine õpetaja tahaksite olla?

Millega tegelete vabal ajal?

Kunagi ma tahtsin matemaatikatedasi õppima minna, kuna mul oliväga hea õpetaja Ilme Riis. Temategi oma aine väga selgeks jahuvitavaks. Aga ma valiksinkunsti. Ma ei oska üldse joonistada,kuid mind huvitab kunstiajalugu.See on väga huvitav ja on kamuusikaga seotud.

praegu

Peale koorijuhtimise käin ma tant-sutrennis flamenkot tantsimasning hoolitsen oma koduse looma-aia eest. Meil on jänes, t int ilja jakass.

-

š š

Mu tütar Jete Liisa on 8-aastane,käib 2. klassis ja loomulikult õpib kamuusikakoolis laulu ja t ellot.

Vabal ajal külastame võimalusekorral Pärnu või Tartu või Viljandi(hi-hi-hii) veekeskusi, talvel käimeuisutamas. Kodustes tingimustesveedab ta oma vähest vaba aega (takäib veel S-Stuudios ja ujumistrennis) sõbrannadega ja "lõbustab"mind oma pideva lõõritamisega.

š

Kus olete varem töötanud?

Kas teil olid mingid kindlad ootusedViljandi Kesklinna Kooli suhtes?

Kas meie kool vastab teie ootustele?

Miks otsustasite hakata kunstiõpetajaks?

Kirjeldage mõnda huvitavat võinaljakat seika, mida õpetajatöö onkaasa toonud?

Varem töötasin Viljandi Valuoja Põhikoolis ja Jakobsoni gümnaasiumis.

Ikka ootasin, et on hea kool, meeldivad kolleegid ja toredad õp .

Jaa, vastab küll! Tore kool on

Mulle meeldib väga värvidega möllataja joonestada. Üks mu lemmikõpetajaid oli kooliajal Rein Grünbach,joonestamise ja kunstiajaloo õpetaja

tunnis ei hakanud kunagi igav.uvi tuligi alles gümnaasiumis.

eepärast, et algk s tegi kõik kunstitööd ära mu ema, sest kui ma ise tegin,sain nelju, aga kui ema tegi, sain viisi.

Kord noore panin tähele, etklass on väga vaikne. Kõik vaatasid jakuulasid mind nii pingsalt, et sain aru,et midagi on viltu. Õpetasin ja õpetasin,ise kogu aeg mõtlesin, kas mu riidedpole tipp-topp või mida nad vaatavad...

Poole tunni pealt nägin, et lapsed olidõpetajalaua ümber pööranud, nii etsahtlid olid nende poole. Nad teadsid, et

sealt varsti midagi võtta ja ootasid, mis ma siis teen.

Tegin näo, et ei ole midagi märganud.Õpetasin tunni lõpuni nii, et mul pol

-

-ilased

-

kelleKunstih

ooli -

õpetajana

tahan -

-

.

-

,

S

Virve Neerot möllabvärvidega

rääkima. Keegi alul midagi ei ütle,aga kui küsin, kas keegi sai midagiaru, siis on klass segaseid nägusidtäis ja mõistan, et olen liiga kiirestirääkinud.

Mul on elus olnud kaks lemmikõpetajat. Esimene oli mu algklasside õpetaja. Gümnaasiumisoli Toomas Rähn, kelle moodi maväga tahaksin olla, tema on minusilmis ideaalne õpetaja.

Mulle meeldib väga õmmelda.Vuristan õmblusmasinaga niipalju, kui aega ja jaksu on. Käin kateatris.

Ikka jääksin matemaatika juurde,sest näen, et matemaatikat onvõimalik anda edasi väga huvitavalt.Matemaatikat saab ju õppida läbimängude ja ka arvutist, tehnikaarenguga tekib aina rohkemvariante, kuidas ainet õpetada.

Meenutage mõnda omalemmik tajat, kelle mooditahaksite olla.

Millega sisustate oma vaba aega?

Kui saaksite olla ükskõik milliseõppeaine õpetaja, siis millise ainevaliksite?

õpe

--

nudki lauasahtlist midagi vaja. Siispalusin poisse, et äkki aitate mul sellelaua ümber pöörata. Nad pöörasid lauaümber ja oligi kõik.

Olen neli aastat olnud korralik tervise-sportlane ja ümber Viljandi järve jooks-mine pole probleem. Tõesti kogu aegjooksen, mitte ühtegi kõnnisammu eitee! Eks vanemas eas hakkad tegema,mis omal ajal tegemata jäi. Ergomeetrittõmban sõudebaasis igal neljapäeval.Minu õde on sõudetreener ja mõlemadlapsed on tegelenud sõudmisega. Ma eisaa ju kehvem olla! Tean kõiki meiekooli sõudjaid ja pean neist lugu!

Aastaid osalesin Ladies`Circle Estonialiikumises, nüüd olen kõrvale tõmbu-nud. Tulevad uued tegemised, aeganapib. Selle võrra on mul kergem, etoma lapsed hetkel kodus ei ole.

Poeg Martin on Tartu Ülikooli tudeng,erialaks füüsika. Hetkel on vahetus-tudengina Helsingis ja spetsialiseeru-nud raadiotehnikale. Varsti saadavadEesti tudengid ESTCube-1 kosmosesse,Martin õpib, kuidas tõlgendada infot,mis sealt lainetena alla tuleb. TütarKarin õpib maisemat eriala temast saabtulevikus ämmaemand-õde.

Millega tegelete vabal ajal?

,

* Ladies' Circle (LC) on ülemaailmneaktiivsete noorte naiste klubilineliikumine

* ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidiprogrammi raames 2013. aastal Maaorbiidile viidav väike tehiskaaslane.

8 õpetajate päev 9

Tegu on päevaga, mil pöörataksetähelepanu ametiga seotudprobleemidele ja saavutustele.

Tavaliselt istusid üheksandikudõpetajate päeval veel koolipingis, kuidtänavu said nad juba tähtsalt ise õpetajad olla. 12. klassi õpilased andsidtunde põhikoolile ning üheksandikudtegutsesid algklassides. Kuigi „uusdirektsioon” koosnes abiturientidest,oli kogu päeva korraldamine siiski 9.klasside õlul.

Juba varahommikul oli koolis paljusagimist, nii õpetajad kui ka õpilasedtundusid elevil olevat. Majja sisenevadpedagoogid said kingituseks rindapaberist sinise, punase või kollase lille.Kuna esimesed kaks koolitundi tuliaineõpetajatel endil anda, olid õpilasedväga põnevil ja kannatamatud.

Pärast teist tundi hakkasid 9. klassitüdrukud korraldama õpetajatele hommikvõimlemist. Kolme väga energiliselaulu jooksul väsisid mõnedki õpetajad üsna ära. Kuni pedagoogid meeleolukalt võimlesid, oli terve koridor jatrepp mõnusalt inimesi täis ning vägapaljud filmisid oma telefonidega jategid pilte. Kui õpetajad oma etteastelõpetasid, said nad väga-väga võimsaaplausi osalisteks! Pärast seda kogunesid kõik klassidesse ja hakkasid omauusi õpetajaid kuulama.

Samal ajal pidid ka päris õpetajadtundides olema. Osa neist oli vaba ajaruumis ja nemad pidid kujutama endaideaalset tööpäeva, perekonda või õpetajat. Selleks said nad kasutada vanuajakirju, kust lõigati ja kleebiti kokkupildid, mis hiljem pandi näitusele.Teistel oli võimalus rännata samutioma unistustes, kuid nad pidid kirjutama sellest hoopis rühmatööna luuletusi. Neljanda tunni ajal olid õpetajadmuusikatunnis ning õppisid selgeks

õpetaja

-

-

--

-

-

--

Õpetajate päev algas paberist lillede ja virgutava võimlemisega

Geidi Õunap,6.b klass

Garli, 9.c

Kaspar, 7.b

Karl, 9.a

Kristiina, 9.c

Merily, 9.c

Robin, 6.b

Simon, 6.b

Mina andsin koos Rihardiga 1.c-le matemaatikatundi. Lapsed olid väga julged ja aktiivsed ningküsisid palju. Püüdsime ise ka kildu rebida.Aktus oli ka tore ja meie 1.c laulis seal. MeRihardiga aitasime neil koolimajas seigelda.Õpetajate tehtud luuletused olid ka toredad.

Minul toimusid uute õpetajatega inglise keel jaklassijuhatajatund. Esimeses täitsime ainulttöölehti ja teises mängisime arvutis pokkerit.Minu arvates oli see päev üsna tüütu. Arvan, etsiiski on enda õpetajad natuke paremad.

Huvitav oli proovida, mida õpetaja peab taluma.Ise olin muusikaõpetaja 3. klassile ja nad ainultküsisid palju, aga lahe oli muidu.

Mina õpetajate päeval tundi ei andnud, seega olimul suhteliselt igav. Ma aitasin natuke õpetajatetoas lauda katta ja hiljem õpetajate tehtud töidüles panna. Kõige ägedam oli kindlasti sellelpäeval õpetajate aeroobika.

Üldiselt jäin päevaga rahule. Ma ise andsinõpetajatele kirjanduse tundi. Me lasime neilkirjutada oma unistuste asjadest, aga ükski eitäitnud seda ülesannet. Viimane tund oliühiskond, seal vaatasime Simpsoneid.

Õpetajate päev oli lihtsalt nii äge. See oli lõbus,kuidas õpetajad tantsisid. Klassijuhataja tunnissai ka nalja: tantsisime "Gangnam Style`i". Päevoli lihtne, ainult 4 tundi. Sellest oli kahju, oleksvõinud olla kaks kehalist kasvatust, siis olekssaanud rohkem jalgpalli ja käsipalli mängida.Minu meelest oli õpetajate päev väga naljakas.

Õpetajate päeva mäletan ma väga hästi. Teadsinkõiki õpetajaid, kes meil olid. Kõige lõbusam olimuidugi klassijuhatamises, sest põhitegevusseal tunnis oli tantsimine. Meist tehti ka video,mis on internetis üleval.

laulu, mille sõnad oli kirjutanud9. klassist.

Vahetunnis kõlasid kooliraadiosteelmise sajandi hitid ning edastatitervitusi õpetajatele. Vahva ja naljakaraadioprogrammi olid kokku seadnud9.b klassi poisid Aaro ja Tobias.

Klassides tundusid õpilased rahulolevat oma noorte õpetajatega japaistsid väga töökad olevat. Hiljem olinäha, kuidas vahetundidel uued õpetajad oma rõõmsaid hetki jagasid jakoos pilte tegid.

Peale töökat päeva kogunesid kõik„uued” ja ka „vanad” õpetajad aulasse,kus toimus aktus, mille juhtideks olidMarite ja Aaro. Humoorika laulugatervitas õpetajaid 1. klassi õpilastelaulukoor. Direktor Toomas Koitmäe12. klassist oli enda asemel saatnudkõnet pidama õppealajuhatajad MerliMänduli ja Maret Saaremetsa. Nadlugesid ette käskkirja, mille aluselvallandati kõik õpetajad, kes alles

Elisabeth

-

Õpetaja Ott Valli oma töölaua taga.

Sageli arvavad õpilased, et õpetajad on halvad võiebaõiglased, kuid lapsed ei tea kunagi, mida õpetajadläbi elavad ja tunnevad. 5. oktoobril, õpetajate päevalsaavad õpilased kordki elus tunda, mis tähendab ollapedagoog, kuna võivad sel päeval ise tunde anda.

kolmandaks tunniks tööle jõudsid,ning ennistati tööle kõik õpetajad, kesseni vaba päeva olid nautinud.

Käskkirja lõpus oli punkt „Kooliajutine direktor on liiga pingelise koormuse tõttu jooksu pannud ja mängibhetkel konkureeriva kooli aktuselbändis, kinnitades seega oma sobimatust antud ametisse”, millega seosesandsid abituriendid võimu tagasi direktor Aavo Soopale.

Saalis olnud õpilased juubeldasid. Eiteagi, kas rohkem tegi rõõmu vaimukaskäskkiri või see, et ikka oma õpetajadjälle pidid tunde andma hakkama.

Direktor Aavo Soopa pidas kõne ningkuulutas välja aasta õpetajad, kelleksosutusid Riina Kangro ja Ingrid Kustavus. Õpetajad esitasid endi tehtudluuletusi ja laulsid koos õpitud laulu.

Paljud õpilased jäid kaua oodatudpäevaga väga rahule ning emotsioonidon tugevalt siiani meeles.

-

-

-

-

1. klass on võtnud rõõmsa valve-seisangu.

Noored õpetajad Jette-Leen Kelner jaAnette Talvik klassi ees.

Õpetajad kunstitunnis.

Füüsika tundi juhib õpetaja Karl-HenryThomson.

Noored õpetajad vahetunnis.

Missugused muljed õpetajatepäevast sulle jäid?

Kriimsilm, Karuott ja rebane soovivad õpetaja Ester Simsilemeeldivat õpetajate päeva.

Vaimuvaesed ja depressioonis vaevlevad raadiotegijad tervitavadinglise keele õpetajaid.

Pimedate kabeklubi soovib vene keele õpetajatele jõudu ja jaksuedaspidiseks.

Anonüümne rühmitus tervitab kõiki matemaatikaõpetajaid!

Sõber Hiinast tervitab õpetaja Meelis Reinartit ning soovib tallejõudu ja jaksu oma tegemistes.

Valik vahetundides kooliraadioskõlanud tervitustest

Õpside päeva laulLaulda "YMCA" viisil

Elisabeth Heinrich, 9. a klass

Rahu! Võtke vaiksemalt seal!Taga! Viimsed pinkide read!Muidu! Kaks teil tulemas pea!See on pa-ha, pa-ha, pa-ha!

Kuula! Ning sõnu ritta sa sea!Paber! Laual olema peab!Krõbin!? Ja jõuab kohale taas

Ref: Õpside päev!On jõudnud kätte see...Õpside päevÕpilased, need, tööd ära teevad eest,Just see rõõmustab me meelt!Õpside päev!

–" "Miks ei kuu-la jäl-le sa?!

!

On jõudnud kätte see...Õpside päevKohvid, koogid, kõik,

Kord aastas tähistada võib!

Jälgi! Homme töö on kas tead!Vaata! Info tahvlil on reas!Märgi, omal üles need read!See viib e-da-si sind, Sa tea!

Aju sel koht Sul olemas peas!Tarkus! Sinna mahtuma peab!Rahu! Küll asjad laabuvad pea.Seda kõi-ke õp-pi-ma pead!

!

on laual tordilõik!

,

–

sport ja tervis10

Iga klass liikus eraldi ja ülesannete ajalolid pilased jagatud gruppidesse.

Esimene punkt asus juba järve ääres.Klassist valiti üks pilane, kes hakkaskinnisilmi ja käsikaudu teiste suulisejuhendamise järgi maast iget värvipulki otsima. Leitud pulgad kogutikiiruse peale alusesse. Järgmiseksülesandeks oli leida, kui palju materjalikulus ühe kuubikujulise puuklotsimeisterdamiseks. See oli pigem poisteala, kuid ka tüdrukutest oli seal m nelklassil palju abi.

Kellele need tegevused huvi ei pakkunud v i j ukohased polnud, said proovida nööbi mblemist riidele ning paelapunumist.

Kui see oli k ik enam-vähem tehtud,hakati edasi liikuma. Järgmises punktispidi pead murdma loodus

õ

õ

õ

õ

-õ õ -

õ

õ

alaste küsi-

Sammusime reipalt koolipinkiHuvijuht Ain Mägi: Toimus t sine

matk, mille alguses noorte silmistpaistnud reipus asendus matka lõpukspaljudel väsimusega (k.a siinkirjutajal).Jalutuskäik oli natuke liiga pikk, et sedaotsast l puni täiel rinnal nautida.

Järgmisel aastal peaks teekond olemalühem ning tegevuspunkte rohkem,samuti v iks l pp-punktis oodatamatkajaid m ni motiveeriv preemia –lonks vett v i suutäis juurikat. Üks asi,mille üle aga h d meelt tunda, on see,et kesklinna kooli pilane ei ole n rguke ja suudab ka peale koolipäeva ühekorraliku matka ette v tta. Kiitusk igile jalutajatele!!!

Kehalise kasvatuse petaja RainaLuhakooder: Mina jäin matkapäevagaüldjoontes rahule. pilased said k ndida ja värskes hus olla imeilusa ilmaga.Klassikaaslased, kes liikusid koos, saidveeta meeldivalt aega ja olla üksteiseleabiks erinevate ülesannete sooritamisel. Arvan, et sarnaseid üritusi tuleksteha aastas kaks korda. Üks matkapäevv ikski olla sügisel ning seotud ülevabariigilise tervisepäevaga „Reipaltkoolipinki!“. Teine, pisut sportlikummatkapäev v iks olla talvel, samal ajalEesti Koolispordi Liidu poolt juhitavatervisepäevaga „Talvev lud“.

õ

õ

õ õõ

õea

õ õ -

õõ

õ

õ õ -õ

-

õ -

õ

õ

6.b ja 5.c elavad innukalt kaasa klassikaaslaste pimeotsingutele.

Väikest kummipalli läbi kolme torujupiveeretada on päris lõbus.

27. septembril toimuspeale tunde matkapäev„Reipalt koolipinki“. Matkatikoolist obeliskini, teekonnalerinevaid ülesandeid täites.

Geidi Õunap ja Tormi Ariva,6.b klass

muste üle. Kontrollpunktide vahe oliumbkaudu 600–800 meetrit ja seeveedeti klassikaaslaste seltsis lõbusaltmatkates. Eelviimane punkt asusJakobsoni kooli taga ja seal oli ootamastööleht, kus tuli kasutada oma loogikatning isegi matemaatikast oli abi.

Lõpp-punkti jõudes sai iga klassnatuke rahuneda ja varsti tuli hakatategelema kehalise kasvatusega. Osaklassist pidi saabast viskama ja teineosa pidi seda lauajupiga (nagu pesapallimängides) lööma. Igast klassist võispaar-kolm õpilast proovida, kuidas pallikolme toru abil transportida. Seejärelvõis hakata tagasi kooli poole liikuma.

õik olid rõõmsad ja jäid toreda päe-vaga rahule.K

tööõpetus 11

Paaril aastal on võimalda udda koolis mitmekülgseid prakti

lisi oskusi, mis elus ära kuluvad. Kasõpilased oskavad seda võimalust hinnata käisime uurimas käsitööõpetajakäest.

Mis ajast on poistel käsitöö ja tüdrukutel puutöö? Miks?

Kas teie meelest on see vajalik?

õppekava nõpeta -

-

-

,

Uue õppekava järgi on ette nähtudõppegruppide vahetused ja projektitööd alates 5. klassist. Kui poisid õpivadkodundust ja teevad süüa, siis tüdrukud õpivad erinevaid töövõtteid poiste tehnoloogiaklassis.

P saavad valida ka ühe lihtsaõmblustöö, et veidi õmblusmasinagatutvuda. Tüdrukutel tasub ära õppidamõned puutöövõtted ja muudki, etoskaks tööriistu käsitseda e kardaksneid.

Ma arvan küll, Põhjamaades on sedajuba ammu tehtud. Juhtusin 12 aastattagasi Rootsi kooli tööõpetuse tundi,

-

--

oisid

ga

kus poisid rõõmsalt põlle õmblesid.Tüdrukud treisid puust karpe.

Kui varem said lapsed tööoskusedkodunt kaasa, siis tänapäeval tulebneid koolis õpetada, et iga inimenesaaks oma eluga hästi hakkama. Ei saaju terve elu vanematele loota.

Mõnel võtab kauem aega, et õigetesttöövõtetest ja nende vajalikkusest arusaada, mõnel ei jää kodus harjutamiseks aega. töödegahakkama saanud. Kes viitsivad rohkemvaeva näha, teevad väga ilusaid töid.

Halvem. Varem oli töökust vist rohkem, asju oli vähem saada ja pidi isenuputama, kuidas midagi teha. Vanastipidid tüdrukud kodus palju rohkemtööd tegema ja nii need oskused tulidki.

Ikka tuleb ette. Alguses töö

Kuidas läheb käsitöös õpilastel?

Kuidas on käsitööoskus varasemateaastatega võrreldes?

Kas olete õpetajana palju vasakukäeliste inimestega kokku puutunud?

Teie

-Lõpuks on kõik oma

-

-

võtab -

võtete õppimine rohkem aega,kuid selgeks on kõik saanud. Abiks on

juhendid, peegel ja kannatlikkus.

Oleneb õpilasest. Mõni saab kohehakkama, teisel läheb kauem aega jamõni õpib üldse paremakäeliseks.Panen hinde selle järgi, kuidas õpilanetunnis töötab ja kodus harjutab.

Väiksena meeldis mulle õpetajatmängida, mu ema oli ka õpetaja. Koolisolin kunstis tugev, aga käsitöö huvita

, mulle meeldis endale kududaja õmmelda. tsustasin edagoogilise nstituudi kasuks,

ainus kool, kus sai õppida kunsti,käsitööd, kodundust ja joonestamist.

Mulle meeldib ise asju disainida janeed ka valmis teha. Tore on näha omatöö tulemust.

neil

ka

smind ka

Seepärast o p -i mis oli tol-

lal

Miks osal vasakukäelistel on veidihalvemad hinded? Kas nad saavadpiisavalt tunnis abi?

Kuidas teist sai käsitööõpetaja?

Poisid kokkama...

Küsisime ka poiste õpetajalt, kuidassealtpoolt asjad paistavad. Õpetaja Maiton nii mitmekülgne mees, et andisigale küsimusele kaks vastust.

Kas oled rahul praegu poiste tööõpetuse ruumi, mööbli, töövahenditega?

Miks peavad käima tüdrukud n-öpoiste tööõpetuses ja poisid käsitöötunnis?

-

V1:Peaaegu.V2: Mitte keegi ei tohi mitte kunagi ollamillegagi rahul, siis algab kohe allakäik. Alati peab olema visioon suuremtegelikkusest. Muidugi ei tohi seejuures unustada, et tuleb arvestada kareaalsete võimalustega.

V1: Ühed ja samad näod tüütavad ära.V2: Tüdrukutele on ju ka vaja anda põgus ülevaade nn poiste asjadest javastupidi. Tüdrukud saavad ,kuidas pilt seinale panna nii, et näpudterveks jääksid, ja poisid suuda d isesüüa teha, mitte osta ainult krõpsu,limonaadi ja friikartuleid.

-

-

-

selgeks

va

Kuidas Sulle see süsteem meeldib?

Miks peavad õpilased sooritamamahuka ohutustehnika töö?

as see on kõigile jõukohane?

V1: Jah, meeldib.V2: Arvan, et see on vajalik ja olen igatisellise vahetuse poolt.

V1: Et parema elu ja tervise juurespüsida :)V2: Meid ümbritsevad tänapäeval igasugused seadmed ja ohutustehnika onainult pisike osa sellest, millega meilelus tuleb rinda pista. See, mida õpilased koolis õpivad ja vastavad ningkurdavad, et raske on, see on igapäevaselt kogu aeg meie ümber nii kodus,koolis kui ka mujal.

V1: Jah.V2: On kahesuguseid arvamusi ühed,kes õppida viitsivad, arvavad, et seeon lihtne ning vastamine on mänguline, eriti vihjete ning mahakirjutamise osa. Teised, kes tulevad nnmütsiga lööma ja kodudes kurdavad,

-

-

-

--

K

–

need ja nende vanemad arvavad, et seeon üle inimvõimete piiri. Nii mõnigilapsevanem on tulnud minu juurde,aga peale nende ohutustehnika punktide lahtiseletamist inimese koduseltasandil on mindud rahulikult koju javarsti on ka järeltuleval põlvel töövastatud.

Arvan, et on rohkem kinni viitsimises, mitte töö raskuses. Olen needpunktid tundides alati lahti rääkinud,arvestades ealisi iseärasusi.

V1: Inimene, kes teeb liiga pikalt ühtetööd, pidi imelikuks muutuma. Jah,meeldib.V2: Seoses õpingutega kõrgkoolis olivaja päevast tööd kool pakkus sedakohta, kuna eelmine õpetajaning mul olid vajalikud eeldused olemas. Olen enamiku oma teadlikustelust tehnika ja käsitöö

-

asi -

jalahkus

-

-

Miks hakkasid poiste tööõpetuse õpetajaks? Kas sulle meeldib Sinu töö?

-

kallal nokitsenud, see on üks minu hobidest.

Käsitööõpetaja Tatjana Annikot küsitles Marleene Lõo.

Puutööõpetajat Mait Sinimaad küsitles Tormi Ariva.

...ja tüdrukud puutööle!

aasta õpetajad12

Riina Kangro hindab koostööd

Milline oli teie meeleolu, kui saiteaasta õpetaja tiitli?

Mille eest see teie arvates anti?

Kas oli väga raske võita vabariiklikkumälumängu? Kas selleks valmistumine nõudis palju tööd?

Loomulikult olin rõõmus ja üllatunud, sest meie koolis on palju häid õpetajaid. Kõik väärivad kiitmist.

Ma arvan, et midagi õnnestus eelmisel aastal paremini kui mõnel teisel.Tegelikult on nii, et õpetaja saab aupaistet siis, kui ta õpilased on tublid,targad ja aktiivsed. Õpetajana on vajaneid toetada ja suunata, korraldadakoostööd.

Koolinoorte mälumängumeistrivõistluste vabariikliku vooru võitmisest2012. aasta kevadel ei osanud unistadagi. Alati on olnud tabeli tipus Tallinna ja Tartu eliitkoolid. Seda, kas mälu

--

-

-

-

---

-

Tormi Ariva ja Marko Kirt,

6b klass

Riina Kangro ja Margit Kirss õp

etaj

ate

päeval.

Miks just teid valiti väikeste maja aastaõpetajaks? Mis tunne on?

Mis on raamatukogutöötaja ametiskerge? Mis on raske?

Tegelikult ei oska ise täpselt arvata.Pean päris ebahuvitavalt vastama, etproovin oma tööd teha nii hästi, nagusuudan. On väga südamesse minev,kui seda märgatakse ja hea sõnagatunnustatakse. Ma ei olnud aasta õpe-taja nimetusele isegi mõelnud, see oliväga suur üllatus. Näib, et olen raama-tukogu kujundamisel saanud abiks ollanii õpilastele kui ka õpetajatele ja sainkinnitust, et liigun õiges suunas.

Päev raamatukogus on tore, kui onerinevaid tegevusi: laenutusi, info-otsinguid, tellimuste tegemist, jutuaja-misi kassidest, koertest ja vanaema-dest. Head raamatukogu ei ole olemasilma uudishimulike lugejateta.

-Viie aasta vältel on raamatukogu

Ingrid Kustavus naudibmitmekülgsustMarkus-Andre Oja,

6.b klass

Kui kaua olete meie koolis tööl olnud?Mida enne tegite?

Mis on sellel sügisel tööl toredat olnud?

Meie kooli algklasside raamatukoguavamisest täitub Astrid Lindgreni 05.sünniaastapäeval viis aastat. Enne s

n Kärstna kooli raamatukogus, õpetasin ka sealsetele lastele geograafiat.

Ettelugemispäeva toredad esinejadtegid tõsiselt rõõmu. Väga hea meel olineidude kõrval näha asjalikke ja korrektseid noormehi. Õpetajatelt tulirohkelt ainult positiivset tagasisidet niilugemise kui esinejate käitumise jasuhtlemise aadressil. See muudabkipäeva rõõmsaks. Teeme koos ja muudame ise päevad toredaks!

1

edaoli -

-

-

Aasta

õpetajaIngrid Kustavus ootab kõik

i väi

kest

em

aja

raam

atu

kokk

u.

mänguga tegelemine on raske ja aega-nõudev harrastus, peaks küsima noor-telt. Väga oluline on saada kokku hästitoimiv meeskond. Traditsioonilisemälumängu küsimused on väga mit-mekülgsed, tuleb leida nii humanitaar-kui reaalainete tundjaid. Eelmiselõppeaastal olid nii . kui 2. klassimälumängurid tõelised entusiastid,

11 1

kelle huvi asja vastu ei vaibunud. Meiloli väga hea koostöö.

Mind suunati Tartu Ülikooli lõpeta-mise järel tööle J. Köleri nim ViljandiIV Keskkooli. See oli . augustil 982.

Ma ei saa öelda, et lapsest saati tahtsinsaada õpetajaks, ajalooõpetajaks. Kesk-kooli lõputunnistus oli hea (ainultfüüsika oli neli) ja ma võinuks õppimaminna mis tahes eriala. Lõpuks olidvalikuks KAS vene keel või ajalugu.Minu keskkooliaegse ajalooõpetajaisiksuseomadused kallutasid mindajalooteaduskonna poole.

Õpilaste juures hindan kõige rohkemtahet midagi õppida, omandada. Seepole ainult aine õppimine, vaid üldsetäiskasvanute elukogemuse ja tarkusekuulamine ja kuulmine. Samuti hin-dan teistega arvestamise oskust. Kõigerohkem vihkan ülbust ja valetamist.

Kui kaua olete meie koolis õpetanud?

Miks te valisite just ajaloo?

Mida õpilaste juures kõige rohkemhindate?

1 1

hoidja tööülesanneteks olnud näitekskoolikoti luku parandamine, haaknõe-laga seeliku allääre kinnitamine,sukkade nõelumine, diivanilt leitudrahale ja telefonidele omaniku leidmi-ne, patside punumine, laulusõnadeõppimine ja laulmine, kuulamine,rõõmustamine…

Füüsiliselt on raske ainult raamatu-pakkide kandmine, aga siiani on alatiolud vabatahtlikke särasilmseid abilisi.

Kõige raskem on raamatute kustuta-mine ehk mahakandmine. Ma veere-tan minuteid vana raamatut näppudevahel, enne kui otsustan, kuidas sellegaoleks kõige õigem toimetada. Väga toreosa tööst on uute raamatute ostmine.Oleks vaid raha selle jaoks rohkem…

Olen kuuendast eluaastast tegelenudrahvatantsuga ja naudin seda väga.Toredad tegevused on sulgpalli mängi-mine ja suusatamine. Hea raamatupuhul jäävad tihti ka mõned kodusedtoimetused tegemata.

Mis on teie hobid?

Taizé on kirik Prantsusmaal Lõuna-Burgundias ja kodu kogukonnale,mille rajas Vend Roger aastal 1940.Kogukonna vennad on pühenda-nud oma elu kõige jagamisele ningsuurele lihtsusele. Alul hakkasidinimesed kirikus käima, et kogedakiriku elu ning vennad võtsid nadhea meelega vastu. Toidu eest tasu-

tööga. Inimesed tegid koos tööd,sõid, laulsid, palvetasid

inge puhastav, väga lihtneeluviis, mis oli rahustav võrreldesigapäevaeluga. Taizé hakkas kiirestipopulaarsust koguma ja ühestkirikust jäi ilmselgelt väheks. Taizéüritusi ja palvusi hakati korraldamaüle Euroopa.

Joonas Ariva

ti. Inimestele

meeldis h

Mis on Taizé?

reisikiri 13

Laev Tallinna sadamast väljus 7.30,seega osa grupist väljus kell 4 hom-mikul kooli juurest. Teine osa oli endjuba eelmisel päeval Tallinnas sisseseadnud. Hommikul saime sadamaskokku. Üle Eesti läks Taizé ürituselepäris palju rahvast. Pileti kätte saanud,avastasin suure pettumusega, et laevanimi on Star. Superstar oleks etemolnud...

Sõit kulges rahulikult ja peagi saimetunda juba jalge all Soome pinnast.Esimesteks piltideks Helsingist jäävadsuured ehitustööd, mis sadama kandisparasjagu aset leidsid. Ilm tõmbus mõnusalt päikseliseks, iltidelt sõnu kokku veerides ja/või uusi sõnu luues ningjuteldes jõudsime Toomkiriku juurde

, kus meid kohe kirikuall asuvasse krüpti suunati. See olisuur, seal olid toolid-lauad ning seal olipalju küpsiseid ja teed! Koond simelaua äärde Saime kõik endale kiipkaardid ühistranspordiga liiklemiseks jakäepaelad söögikordade jaoks.

Rahvast majutati igale poole ja üprisüksikult, nagu meile hiljem kohalejõudis... Ent õnnelikke oli ka, kes saidkoos sõbraga minna ühte perre. Usun,et enam le tuli kodumajutus suureüllatusena, kuna sai ju kõik madratsid,

u

.

-s -

Senati väljakul

-

iku

Elisabeth Heinrich, 9. a klass

magamiskotid kaasa võetud, et kuskilsaalipõrandal magada. Mina kui tark jaettenägelik kooliõpilane jätsin madratsi koju. Viitsimatus võib MÕNIKORD ka kasuks tulla.

Kõik said linnakaardi ning juhtnööridja pidid ise oma ööbimiskohta seiklema. Meie majutaja Anna korjas mindja Johannat kiriku juurest auto peale.

Tädi elas korteris, tal polnudtelekat ja ma kahtlen, kas arvutitki oli.See-eest olid tal absoluutselt kõikseinad ning nurgad (isegi WC) ajakirjuja raamatuid täis. Oli ka väga vanuraamatuid ja huvitavaid kroonikaid. 10"Kalevala" eepost suutsin kokku luge

-

Anna

--

-

da. Tädi Anna oli hirmus sõbralik jatahtis palju teada. Ta vist arvas meilepeale vaadates, et oleme nälginud, sestpõhiküsimus oli alati toit. PerekondaTädil ei olnud ja korter oli mugav ningkodune. Põhikeeleks sai inglise keel,kuigi t valdas ka eesti keelt.

Järgnevatel päevadel sai korralikultpalvustel käidud, linnas natuke ringivaadatud ja elamusi kogutud. Palvustesai Taizé lauludega tutvutud, nendeviis ja sõnad hakkasid teisel päeval jubapähe kuluma. Mitu korda päevas saimesüüa suures telgis, mis asus Senativäljakul. Laupäeva õhtupoolikul olidlinnas `id. Lauri ja Joonassõitsid Suomenlinna saarele Soomerahvusmänge mängima, enamik valislinnaekskursiooni. Kahjuks hakkasvihma sadama ning poisid pidid endaletubase töörühma valima. Paljud käisidõhtusel palvusel Uspenski katedraalis.

Pühapäeva hommikul oli võimaluskäia majutajapere kodukirikus. Niisattusime erinevatesse Helsingi kogudustesse ja oli väga õpetlik elamus,kuna pooled meie hulgast polnud varem tavalisel jumalateenistusel osalenud. Viimane Taizé-palvus toomkirikus ei erinenud teistest kuigivõrd, agatunne oli küll teine. Teenistuse lõpustõus i püsti ja paljudel olid pisaradsilmis. Oli kojusõidu päev, tuli jättahüvasti oma uute sõpradega ning lahkuda sõbralikest majutajatest.

Kell olime kõik jälle sadamas.Lae va nimi oli "Superstar" ja mul oliselle üle väga-väga hea meel. Oli tunda,et kõik olid reisiga rahule jäänud. Sedakinnitas ka laulu- ja juturohke sõitautoga Tallinnast kodu poole.

a

l

-

---

t

seitse-

workshop

-

28. septembri varahommikulvõtsid üheksandikud Harri, Ott,Joonas, Lauri, Garli, Katariina,Elisabeth, Johanna ja õpetajaKülliki suuna Soome poole.

Helsingis Taizé-kokkutulekul

omalooming14

Suvi on läbi ja algab sügis. Sügis on pime

aastaaeg. Tuleb otsida helkur välja! Sügisel

sajab rohkem vihma kui suvel. Ilmad

lähevad külmemaks. Lehed lähevad

värviliseks ja langevad maapinnale. Sügisel

valmivad viljad. Minu lemmikpuuvili on

õun. Rändlinnud lendavad sügisel

l unamaale. Aga m ned linnud, nagu

harakad ja leevikesed, jäävad meile talveks.Mulle meeldib sügis, sest siis saab koolis

käia.

õ õ

SÜGIS

MEIE KOOL MINA KOOSNEN

Algab sügis. Lapsed lähevad kooli. Ilm on palju

külmem kui suvel. Lehed langevad puudelt. Ja mida

kõike suudab sügis ära teha!Sügisel teeb loodus palju imesid. Seened kasvavad

metsa alla. Linnud lendavad lõunasse, aga mõned

linnud saavad talvel meie maal hakkama. Lapsed

jäävad haigeks. Mõned loomad jäävad talveunne,

näiteks karu, siil ja konnad.Mulle sügis ei meeldi, sest siis tulevad igasugused

haigused ja on külm. Aga hea on see, et putukad

lähevad ära ja mõned loomad jäävad talveunne.

Meie kool on väga vana,

seal on saal ja suur lava.

Palju lapsi, õpetajaid,

toredaid ja tegusaid.

Kell seal mängib muusikat,

vahetundi meelitab.

Vahetunnis kära-kisa,

mõni poiss on jooksus visa.

Tüdrukud on vaiksemad,

jooksvaid poisse keelavad.

Marite Vasar,

3.b klass

Franko Mesi, 3.c klassJanel Simso, 3.c klass

COCAKatrina Reimand,

5.b klass

Ma kohtasin üht ,kes määris minu moka.Ma vaatasin ta värvi,ta lõhnas kommi järgi.

Ta oli üsna pahane,et nõnda ruttu kahanebei olnud pikka juttu,küll otsa sai ta ruttu.

Coca`t

,

korralikust

õpihimulisest

spordihuvilisest tüdrukust,

heast võimlejast,

tulevasest politseinaisest,

reisitüdrukust,

issi ja emme tublist abilisest,

heast õest,

emme tehtud spagetiroast,

koolivaheajast

…

Marie Kramer,

3.a klass

Mina koosnen:

kõrvadest ja silmadest,

suust ja ninast,

nahast ja kerest,

kahest pöidlast ja kahest käest,

varvastest ja jalgadest,

piimast ja jäätisest,

sõbralikkusest ja armastusest,

sest see olen mina ise.

Martin Merirand,

3.a klass

Anna Triin Ježova, 3.c klass Sirli Põder, 3.c klass

15omalooming

Mina koosnen

sõprusest,

suurest üksmeelsest suguvõsast

ja nende lustakatest lugudest,

väikestest autodest

enda voodikastis

ja muinasjutupiltidest

toa seintel,

mändidest, kuuskedest

mu õuel.

Mina koosnen

marmelaadist,

suhkrust, leivast, šokolaadist,

tantsimisest, piltidest,

ilusatest kleitidest,

kõhklustest ja kahtlustest,

segamini sahtlitest,

naerust ja nutust

ja väga pikast jutust.

MINA KOOSNENKatariina Leets,

3.a klassHendrik Kala,

3.a klass

Küsimused: 1. Mis on Viljandi saksakeelne nimetus? 2. Millal toimuvad rahvusvahelised hansapäevad? 3. Euro ja Eesti kroonivaheline kurss? 4. Mis aastal algas Prantsuse revolutsioon? 5. Kes on raamatu „Kunksmoor“ autor? 6. Mida tähendab„geograafia“ kreeka keeles? 7. Mis on Eesti sügavaim järv ja kui sügav see on? 8. Nimetage Eesti idapoolseim punkt.9. Meesviis kolm lammast heinamaale sööma. Pärast läks kuuega järele. Mitu lammast oli heinamaal? 10. Auto sõidab porisel teel.Autos istuvad isa ja tütar. Isa on 50-aastane ja tütar on 30 aastat noorem, s.t 20-aastane. Milline on auto number?

Koolisõda Küsis Eva-Maria Komissarov, 9.a klass

Hanna-Stiina Tornius,

7.c klass

1. Fellin

2. 2015

3. 15, 6466

4. 17. sajand

5. Aino Pervik

6. Maa kirjeldus

7. Rõuge Suurjärv, 11m

8. Narvas, linnus

9. 3 lammast

10. porine

Kokku: 8 punkti

Joonas Ariva,

9.c klass

1. Viljandi

2. 2014

3. 15, 6466

4. 1714

5. Aino Pervik

6. Maa kirjeldus

7. Rõuge järv, 56m

8. Narva jõgi

9. 3 lammast

10. porine

Kokku: 6,5 punkti

Meeri Tuul,

eesti keele ja kirjanduse

õpetaja

1. Fellin

2. juunis

3. ~15

4. 18. sajandi teises pooles

5. Aino Pervik

6. Maa kirjeldus

7. Rõuge Suurjärv, 11m

8. Narva jõgi

9. oleneb asjaoludest,

heal päeval 3

10. porine

Kokku: 8,5 punkti

Triin Undla,

8.b klass

1. Fellin

2. 2013

3. 15, 6466

4. 1789

5. Eno Raud

6. Maa kirjeldus

7. Rõuge järv

8. Narvas

9. 9 lammast

10. polegi näha,

porine

Kokku: 6 punkti

Leida Sepp,

inglise keele

õpetaja

1. Fellin

2. juuni algul

3. 15, 6466

4. 18, sajandi algul

5. Aino Pervik

6. Maade asukoht/

positsioon

7. Rõuge Suurjärv, 27m

8. Piirissaar

9. enne mehe tegutse-

mist mitte ühtegi

10. peaks ARK-ist uurima!

Kokku: 4 punkti

Kendra Knox, 3.a klass

meelelahutus16

Jäär (21.märts – 19.aprill

Sõnn ( 20.aprill 20.mai)

Kaksikud (21. mai 20. juuni)

Vähk ( 21.juuni 21.juuli)

Lõvi (22.juuli 21.august)

Neitsi (22.august 21.september)

)Sa tahad olla lähiajal väga stiilne ja üritaderinevaid riietusesemeid kokku sobitada. Kuualguses laabuvad asjad tavapäraselt, kuid kooliviimasel nädalal sobitad sa midagi imetabaseltja kõik imetlevad sind terve päev. Oled endagarahul ja püüad samas vaimus edasi minna.

Otsustad hakata paremaks sööjaks, sest kojutuleb Elektrum ja lööb kõik pauguga elektriliseks. Soovitame hakata taimetoitlaseks, kunaliha on kallis ja Elektrumi ülalpidamine maksab palju. Pereelus toimuvad nihked, sest perehak taimetoitlasteks. Soovitame karbigaiga päev porgandit või kapsast kaasas kanda.

Kaksikutel on imelik komme armuda või leidaõige inimene enda jaoks just hilissügisel. Seekord hakkab sulle keegi nii meeldima, et sa eisuuda enam temalt silmi pöörata. Mõtled tallekogu aeg, vaatad tema pilte ja näed teda unes.Kui ta sind alguses tähele ei pane, siis peadmidagi tegema, et ta sind märkaks.

Vähil on ebatavaline komme minevikussorkida, selletõttu lendad ajas tagasi jaotsustad vanad sõbrad üles otsida. Koosnendega leiad minevikust hobi, mille tõttukannatab su õppimine. Soovitame kokkukorjata kõik nurka visatud paberid ja jättaminevikus sorkimine.

Sul tekib tahtmine teha midagi rumalat,ebatavalist ja metsikut. Haarad möllu kaasaoma parimad sõbrad. Kuid võib juhtuda, et saei meeldi oma sõpradele sellisena ja nadsoovitavad sul jääda iseendaks.

Oled sel kuul väga heas tujus, kuna hindedlähevad paremaks ja sa ei pea enam oma peadmurdma koduste ülesannete tegemisel. Suljääb rohkem aega oma sõpradele ja otsustateteha koos midagi ägedat, mida tavaliselt ei tee.

–

–

–

–

-

-

kab ka

-

KAALUD (23.september 23.oktoober)

SKORPION (24.oktoober 22.november)

AMBUR (23.november 21.detsember)

KALJUKITS (22.detsember 20.jaanuar)

VEEVALAJA(21.jaanuar 18.veebruar)

KALAD (19.veebruar 20.märts)

–

–

–

–

–

–

Võib juhtuda, et viskad vana tehnika nurka jakavatsed osta uue IPhone´i, sest kõigil on kallidnutitelefonid ja ega Kaalud saa halvemad olla.Raha säästmiseks soovitame telefonile kleepidaantenn ja korpusele kirjutada suurelt markeriga„nutikas“, siis näevad kõik, et vanast võib tehauue ning võimsa antenniga nutitelefoni.

Sulle võib tunduda, et sinust hoitakse eemale jaoled viimane inimene, kellele helistatakse võikirjutatakse. Otsustad midagi ette võtta, et seeenam nii ei oleks. Näiteks üritad kuulsust koguda, postitades Facebooki Arnold Oksmaa lauleja tema pilte.

Oled sõltuvuses muusikast, sest leiad iga päevjärjest paremaid laule. Mida rohkem sa omalemmiklaule kuulad, seda paremini laulad.Avaldad teistele muljet ja sõbrad soovitavad sulminna muusikakooli.

Oled füüsiliselt heas vormis ning tekib suurigatsus trenni järele. Soovitatav ravi on uisutamine. Suhtetasandil tekib muutus, kunakallim otsustab ka uisutama hakata. Loodetavasti on tegemist ainult selle talve trendiga.Ohtlikuks võib osutuda liiga soe talv.

Otsustad hakata endale teejuhiks ja olla iseendaboss ning lähed reisile. Kurkidemaailmaavarused ja rahvatants Gangman Style loovadnii suure ekstaasi, et veedad kaks nädalat sealtantsides. Tervis paraneb tänu ohtratele kurkidele ja tantsule. Eestisse tulles avastad Eesti uuepresidendi Arnold Oksmaa kasutajad.

Kalana tunned tugevat vaimset energiat. Tekibtugev soov minna tööle ennustajana, aga tööandja ei võta tööle, kuna Kalad olevat liiga romantilised. Rahaga on probleeme, sest töö puudumine toob kaasa pankroti ja vajalikul hetkel eisaa Hesburgerist juustuburgeritki kätte.

-

-suur

-

-

Rate´i

---

Mitmendal leheküljel ja mispildil on väike ämblik?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Mis lugu meeldis ajaleheskõige rohkem?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Vastused too kooli raamatu-kokku 20. detsembriks.

Lugejamäng