seererasmus.files.wordpress.com€¦ · Web viewJätkusuutliku ja energiatõhusa kinnisvara uuring. Missugused järgnevatest trendidest ja arengutest energiatõhususe ja jätkusuutlikkuse

Jätkusuutliku ja energiatõhusa kinnisvara uuringMissugused järgnevatest trendidest ja arengutest energiatõhususe ja jätkusuutlikkuse alal on sinu arvates kõige tähtsamad ja mõjuvamad.1. ühiskonnale üldiselt? Palun valige kuni 5 varianti.

Digital iseerimine (IoT as jade internet , kodu-automaat ika, arukas elutehnoloogia, 4,0)

Uute ehi tusmaterjal ide ja tehnoloogiate kät tesaadavus

Uued energiatõhusad tehnoloogiad

Nõudlus tõhusama hooldus teenuse järele

Suurenev t eadl ikkus terv ises t ja mugavusest hoonetes

0.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

50.8 %10.8 %

67.5 %12.5 %

84.2 %19.2 %

38.3 %64.2 %65.0 %

28.3 %

All (Mean:5.7, Dev iation:2.81) (Respons es :120)

2. kinnisvarasektorile? Palun valige kuni 5 varianti.






0.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

53.4 %17.2 %

69.8 %19.0 %

79.3 %22.4 %

56.9 %44.0 %

56.0 %27.6 %

All (Mean:5.46, Dev iation:2.78) (Responses :116)

3. teie ettevõttele? Palun valige kuni 5 varianti.






0.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

49.6 %10.1 %

63.9 %21.0 %

74.8 %28.6 %

51.3 %45.4 %

59.7 %24.4 %


4. Milline kinnisvarasektor saab olema mõjutatud kõige rohkem järgmise 5-10 aasta jooksul jätkusuutlikkuse ja energiatõhususalaste nõuete ning taastuvate energiaallikate kasutamise poolt? Proovige vaadelda kinnisvarasektorit tervikuna ja valige 3 varianti.

Kinnisvara haldamineFinants juht imineKorteri t e ühis tud

Omanikud (ri ik , kohal ik omaval i tsus) Eraomanikud

Et tevõt jadKinnisvara l i idud/vahendajad

Ehi tuset tevõt tedLogis t ikateenuse et tevõt tedEnergiateenus te et tevõt ted

Muu, palun täpsus ta

0.0 %20.0 %

40.0 %60.0 %

80.0 %

100.0 %

50.8 %5.8 %

66.7 %32.5 %

26.7 %10.8 %12.5 %

45.8 %5.0 %

40.8 %0.8 %


4. Milline kinnisvarasektor saab olema mõjutatud kõige rohkem järgmise 5-10 aasta jooksul jätkusuutlikkuse ja energiatõhususalaste nõuete ning taastuvate energiaallikate kasutamise poolt? Proovige vaadelda kinnisvarasektorit tervikuna ja valige 3 varianti. - Muu, palun täpsusta (All)

· kodanikuühiskond (edukate lahenduste levimine inimeselt inimesele)

5. Missugustel järgnevatel teguritel on teie arvates kõige suurim („kujundav“) mõju jätkusuutlikkusele ja energiatõhususele kinnisvara sektoris? Palun valige 3 kõige tähtsamat.

(Aval ik kus) Pol i i t ikakujundajad

VVO-d, k l iendid /aval ikud organisats ioonid

Tehnoloogia et tevõt ted

Teadlased ja ül ikool id

Arvamusl i idrid

Insenerid, arhi tek t id

Haridusasutused ( kutseõpe & täiendkool i tus )


0.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

37.8 %

12.6 %

63.0 %

57.1 %

25.2 %

64.7 %

32.8 %

1.7 %


5. Missugustel järgnevatel teguritel on teie arvates kõige suurim („kujundav“) mõju jätkusuutlikkusele ja energiatõhususele kinnisvara sektoris? Palun valige 3 kõige tähtsamat. - Muu, palun täpsusta (All)

· rahastamisallikate saadavus

· tellija finantsiline seis

6. Kokkuvõttes, kuidas kirjeldaksite oma riigi hetke fookust kinnisvarasektori energiatõhususe ja jätkusuutlikkuse osas? (All)

· Keskmine

· Halb. Kredx toetuse lõppemisega ei tegeletud. Väga paljud projektid jäid poolele teele ja KÜ-de usaldus sai kõvasti kammatada.

· Niikaua, kui korterelamuid juhtivad juhatuse liikmed on tavalised inimesed, ei saa ükski spetsialistist haldur tagada majade jätkusuutliku ja energiatõhusat haldamist, sest nn tädi Maali peab ennast targemaks igast spetsialistist. Samas on haldus/hooldusteenuste turule sisenemise barjäär nii madal, et iga inimene kellel on telefon ja arvuti võib teenust osutada, korteriühistute juhid, kes on tavalised inimesed lähtuvad teenuse ostmisel madalaimast hinnast ja müügitöötaja või halduri kõneosavusest, mis lõppkokkuvõtes suurendab haldurite töökoormist ja vähendab töö kvaliteeti, võib minna aastaid, enne kui avastatakse puudused. Haldurite teadmisi saab tõsta ainult kõrghariduse omandamisega ja ma rõhutan, et peab koolitama juba töötavaid haldureid, sest siis on neil olemas mingi elukogemus.

· "loosungid" - puudub selline toimiv tehniline mudel, mida võiks ilma altminemata korrata(vihjan nn pilootobjektide reaalsete tulemuste allajäämisele projektijärgselt kavandatud säästule, vaata TTÜ vastavaid uuringuid)

· Energiatõhususe suurenemisega paraleelselt tõstab riik energia maksustamise hinda

· vilets

· Koolipoisi 3

· Rikkurid

· Ebapädev.

· minu arust ei ole fookus sellele suunatud, liiga hektiline.

· Vilets

· On muutumas paremaks

· Prioriteedid on paigas.

· Riigil puudub huvi, laseb kõigil minna n.ö. isevoolu teed.

· Tehakse seda, mis nõutakse. Kõike mõõdetakse rahas, tegelik olukord läheb väga vähestele korda

· kesine: uute tehnoloogiate katsetamine ja ka rekonstrueerimine on jäetud korteriomanike õlgadele

· Uued ehitised tunduvad olevat õigel teel. Üldiselt ei oska öelda. Varasemad, 5 aastat ja vanemad sisemise soojuse ärakasutamise õhk-soojuspumbad ei õigusta end lühikese tööea tõttu. Tallinna piirest kaugemal asuvatesse majadesse ei tasu paigaldada keerulisemat ja kiiresti amortiseeruvat tehnoloogiat. Hoolduskulud toovad kahjumit ainult ja töösse ei saada.

· Minu arvates toimub tõmblemine. Mõned arvamusliidrid kujundavad ühiskonda kõige varasema vastu. Kõigel, mis on loodud vahemikus 1945 - 1990 on punane märk küljes ja tuleb lammutada. Kas ikka on?

· Rahuldav

· kesine

· ressursse ei jätku

· 4+ (viiest)

· Arenev

· Toetav.

· See on veel "lapsekingades", aga arenev ja lootustandev

· 2020a. Ehitusseadustiku nõuded on üle pingutatud

· Soovituslik

· Nõue, hakata ehitama ligi nullenergia maju eestis on absurd ! me elame kliimas, kus on neli aastaaega ja talvine keskmine temperatuur -3 kuni -6 kraadi. See tehnoloogia on ligi kallis, nt. Akadeemia tee 5 maja eelarve !

· Ei oska öelda

· energia on kõige kiiremini kallinev -seega energiatõhusus on fookuses.

· tagasihoidlik

· Ideed head, kuid kontroll ja korraldus kehv

· Hea

· Liigne sõltuvus Euroopa Liidu rahadest

· Kõike on võimalik teha ja täita. Omanikel ei jätku teadmisi ja raha.

· Väga vilets

· Riigi fookust näen hajuvat:KOV-ide ja riigi erinevad erakondlikud huvid lõhestavad ja taandavad riigi tehtud energiasäästule suunatud otsused. Kredexi toetuse lõpetamine/peatamine on korteriühistute huvi ja innu jahutanud. Ainult pangalaenu abil ei julgeta isegi projekte tellida. Vajalik oleks rahastuse jätkamine eelmiste aastate tegelike kulude mahus. Suuremaks ei ole võimelised ehitajad, samuti vähemaga peatub järjepidevus. Kui hetkel riik ei leia raha, oleks vajalik avalik arutelu sel teemal, et vähegi korteriühistuid inspireerida. Eramajade toetuse teema on samuti vajalik.

· Hetkel liigub riik väga õiges suunas ning suuremates linnades (kus pangad annavad laenu) hoonestamine ja renoveerimine läheb õiget rada. Ka kohalikud omavalitsused lähtuvad energiatõhususest. Väikelinnades ja asulates elamuid ei renoveerita, ei jätku raha ega eestvedajaid.

· Riigi fookus - heitlik , subjektiivsete otsuste tõmbetuules.Puudub terviklik kaugelevaatav pilk !

· Mitte eriti kõrgelt

· Läbi kuluefektiivsuse pööratakse tähelepanu energiatõhususele. See on arenev/tõusev trend.

· Hea, et toetatakse elamute energiatõhusamaks muutmist, riik ise ehitab ainult energitõhusaid uusi hooneid...

· ...

· Liiga rangelt püütakse täita EU tingimusi, kuid turg ei ole selleks veel arvatavasti valmis.

· Liigume õiges suunas.

· Riigipoolne initsiatiiv ja tugi on väike

· rahuldav

· Tahet tundub olevat, kuid jätkusuutlikkusest jääb väheseks.

· nõrk on see fookus

· Madal. Hooneid on veel palju renoveerida, kuid toetusrahad on otsas.

· Suur abi on Kredexi poolt väljastatavast energiatõhususe suurendamise toetusest. Keskkonnasäästlikemast küttelahenduste pakkumisest ja soodustamisest oleks abi.

· Fookus on

· Palju on veel teha selles valdkonnas

· Energiatõhususega tegutsetakse piisavalt. Riigi osa selles võiks olla suurem.

· Iga aastaga muutub järjest aktuaalsemaks hoonete energiasäästuga ja energiatõhususega seonduv.Rahandusministeerium on teinud ettepaneku kinnisvara investeeringuotsuste tegemisel rakendada põhimõtet, et eelistatakse investeeringuobjekte, mille puhul saavutatakse suurim energiatõhusus.Elu keskond/kvaliteet tõuseb.

· Arenev

· Tuleks teavitustööd rohkem teha, et elanikud saaksid aru energiatõhusate tehnoloogiate kasutamisest ja võimalustest.

· Ebapiisav

· Kiirustav

· Rahuldav.

· Suunised oleks ju nagu olemas, kuid maapiirkonnas asuvate peamiselt pensionäridega asustatud majade tulevik on tume, puuduvad rahalised vahendid, et midagi parendada.

· Kõik eeldused ning normatiivne baas on riigi poolt kehtestatud

· Hea

· Riiklikult tehakse väikeseid püüdlusi, kuid enamasti jookstakse vales suunas kuna ei vaadata tervikpilti vaid ainult ühte osa (jääb selline mulje). Ei keskenduta tervele ahelakaarele, mis puudutab energia ammutamist, tarbimist, jäätmekäitlust ja taaskasutust.

· mitterahuldav

· Arenev.

· On finantsiliselt toetanud

· Riik ei ole jätkusuutlik arendada kinnisvara energiatõhususe osas.

· Hetke olukord aina paraneb, ja ka riik on sellest aru saanud kuid, kahjuks pole paljud omanikud veel aru saanud, mis kaasneb omandiga.

· Jätkusuutlikkus on vähene ja sõltub finantsilisest võimekusest.

· Jätkusuutlikus on katkenud ja läbi selle ka energitõhususe efektiivistamine

· Toetav seisukoht on tuntav nii läbi vanemate korterelmute rekonstrueerimise toetuse kui ehitussektori seadusandluse muudatuste üldisemalt

· Antud hetkel on Eesti erninevad piirkonnad väga erinenevad. Osad ühsitud pöörasid juba üle kümne aasta tagasi suurt tähelepanu energiatõhususele ja kasutasid tolle aja kohaseid paremaid vahendeid. Materjalid ja tehnoloogia on teinud suuri muutusi. Kui tuleks alustada nüüd, oleks saavutanud paremaid tulemusi.

· Ehitussektori panus on suur, kuid käiku laskmine ning pidev energiatõhususe saavutamine on puudulik. Puuduvad kindlad tegevused kokkuhoiu ja sisekliima kvaliteedi osas. Samuti rekonstrueeritud ja/või uusehitise puhul lõpeb energiatõhususe saavutamine objekti üleandmisega, tihtilugu tarbivad eelpool nimetatud hooned põhjendamatult palju energiat, kusjuures ei ole see alati võrdeline sisekliima kvaliteedi tõusuga.

· Keskmine

· Eestis on kõik veel liialt kallis ja ei tasu ära.

· Midagi on ära tehtud, kuid riigi suuremal kinnisvaraturul, kortermajadele tuleks rohkem riigipoolset abi anda.Tartu linnas muud ei kuule kui rattateede ehitamisele panustamist.Küsimus, palju neid kasutatakse sellises kliimas nagu on meil..... ikka on mugavam kasutada isiklikku transporti nagu seda on auto.Ka bussiliiklus on mõttetu selliste graafikute korral.

· Fookus pole päris seal, kus vaja

· Vajadus on suur vastavate inseneride õppeks,kes oleks abiks korteriühistutele tehnilisel poolel ja renoveerimisel.

· Algus on tehtud, loosungid joonistatud. Omaniku koolitus vajab tõhustamist, Vahendite ja toetuste teema vajaks pikema ajalist riigi tuge.

· Fookus olemas, foon on hea. Euro direktiivid ja nõuded annavad suuna. Eestlaslik kohusetunne pürgib neid täitma ( null-energia majad, passiivmajad jne. ). ESF ja muud toetusmeetmed motiveerivad. Institutsioonid kajastavad (TTÜ, EKÜL jpt)

· Arenemisvõimeline

· Tundub, et riigi abi ei ole piisavalt paindlik kortermajade (ehitusaastad 20.saj.) renoveerimisel. Kredexilt abi saamise nòuded liiga jäigad. Paarikùmne korteriga korterelamutel renoveerimislaenu saamine keeruline kui mitte vòimatu.

7. Millised tegurid teie arvates mõjutavad kõige rohkem kinnisvara sektori finantsaspekte lähima 10-15 aasta jooksul? Valige 3 kõige olulisemat.

Jätkusuut l ikkus

Energiatõhusus

Es teet ika

Tarbi ja käi tumine

Kinnisvara hinnad

Inves teerimisk l i ima

Pol i i t i l ised arengud

Muu, palun täpsusta

0.0 % 20.0 % 40.0 % 60.0 % 80.0 % 100.0 %

40.2 %

72.6 %

2.6 %

49.6 %

62.4 %

38.5 %

30.8 %

3.4 %


7. Millised tegurid teie arvates mõjutavad kõige rohkem kinnisvara sektori finantsaspekte lähima 10-15 aasta jooksul? Valige 3 kõige olulisemat. - Muu, palun täpsusta (All)

· ühiskondlik suhtumine - "mis on moes" - vihjan maja otsaseinte massilisele soojustamisele, millest saadav soojuse kokkuhoid ei katnud tööde maksumust

· Mida aeg edasi, muutuvad karmimaks nõuded projekteerimisele ja ehitamisele

· Maksusüsteem

· riigi areng; migratsioon

8. Millised järgnevatest teguritest mõjutavad kinnisvara turul tarbija käitumist kõige rohkem, lähima 10-15 aasta jooksul?

Teenus te ja toodete hind

Energia hind

Kval i teetne jätkusuut l ikkus

Energiatõhusus

Esteet ika

Pakutavate teenuste digi tal iseerimise võimal ikkus


0.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

81.4 %

64.4 %

33.1 %

67.8 %

9.3 %

16.9 %

2.5 %

All (Mean:2.71, Dev iat ion:1.55) (Responses :118)

8. Millised järgnevatest teguritest mõjutavad kinnisvara turul tarbija käitumist kõige rohkem, lähima 10-15 aasta jooksul? - Muu, palun täpsusta (All)

· elanike koondumine tõmbekeskustesse (suurematesse linnadesse) ja tööhõive (sessetulekute suurus)

· Tarbija sissetulek

· Seadused väikekorterite vallas

9. Milliste järgnevate väljakutsetega on kõige olulisem toime tulla täiendkoolituse ja hariduse kaudu? Palun hinnake kolme kõige olulisemat.

Kuidas tasakaalus tada olemasolevate aval ike hoonete renoveerimise kulus id ja tulus id, suurendamaks energiatõhusust läbi aval iku sek tori surve.

Kuidas parandada üldsuse teadmis i ja teadl ikkust taas tuvate energiaal l ikate kohta

Kuidas muutuda vastavalt tarbi ja käi tumisele, sek tori arengut arvestades

Kuidas rakendada (uus i) taas tuvaid energiaal l ikaid k innisvaral


0.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

53.8 %

44.4 %

47.9 %

53.0 %

22.2 %

7.7 %

65.0 %

9.4 %

2.6 %


9. Milliste järgnevate väljakutsetega on kõige olulisem toime tulla täiendkoolituse ja hariduse kaudu? Palun hinnake kolme kõige olulisemat. - Muu, palun täpsusta (All)

· RKAS poolt teenuste pakkumisel üleminek kasumi tootmiselt kliendile sobivate teenuste pakkumisele

· Vajalik oleks avaliku sektori hoonete kasutajate huvi ja ootused seada ettepoole üksikute arenduste hetkrehuvidest. Linnaruumi peab arendama pikema kava järgi

· Tarbija käitumist on võimalik kujundada energiatõhususe ja jätkusuutlikuse suunas, mitte vastupidi.

10. Milline järgmistest suundumustest avaldab suurimat mõju ehitus- ja ehitusalasele haridusele lähima 10-15 aasta jooksul? Valige kolm kõige olulisemat.

Funk ts ioonivaba hoone

Teenindusmajandus

Energiatõhusus

Taas tuvate energiaal l ikate kasutamine

Uute ehi tusmaterjal ide kät tesaadavus

Uute ehitus tehnoloogiate kät tesaadavus

Taas- ja korduskasutus ehi tuses

Ujuvkonst ruk ts ioonid


0.0 % 20.0 % 40.0 % 60.0 % 80.0 % 100.0 %

11.1 %

6.0 %

70.1 %

60.7 %

46.2 %

69.2 %

21.4 %

1.7 %

1.7 %


10. Milline järgmistest suundumustest avaldab suurimat mõju ehitus- ja ehitusalasele haridusele lähima 10-15 aasta jooksul? Valige kolm kõige olulisemat. - Muu, palun täpsusta (All)

· Projekteerijate ja ehitajate pädevuse järelvale (kui suured hanked järjest kõrbevad, siis saab järeldada, et nende kavandamisel jääb vajaka sisulisest pädevusest). Üks halb näide rikub mulje kogu valdkonnast

· Koolitajate pädevus

Tuuleenergia

(1 = Üldse mitte, 5 = 1 Väga)

1 2 3 4 50.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

18.3 %21.7 % 24.2 %

17.5 % 18.3 %


Päikeseenergia


1 2 3 4 50.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

10.8 %

2.5 %7.5 %

21.7 %

57.5 %


Biokütus


1 2 3 4 50.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

14.2 %

25.8 %21.7 % 23.3 %

15.0 %


Soojuse taaskasutus


1 2 3 4 50.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

7.5 % 9.2 % 8.3 %

28.3 %

46.7 %


Rekuperatsioon


1 2 3 4 50.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

19.2 % 20.8 %

29.2 %

15.0 % 15.8 %


Geotermilineenergia


1 2 3 4 50.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

16.7 %

25.0 %18.3 %

24.2 %

15.8 %


Soojuspumbad


1 2 3 4 50.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

10.0 % 11.7 %

20.8 %

29.2 % 28.3 %


Energia jäätmetest


1 2 3 4 50.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

12.5 % 15.0 %

24.2 % 24.2 % 24.2 %


12. Mitu päeva aastas kulutate keskmiselt ametiealasele koolitusele ja väljaõppele?

Ühtegi

1-5 päeva

6-10 päeva

11-15 päeva

16-20 päeva

>20 päeva

0.0 % 20.0 % 40.0 % 60.0 % 80.0 % 100.0 %

5.9 %

46.2 %

21.0 %

12.6 %

4.2 %

10.1 %


13. Kus te põhiliselt tegelete enda kutsealase arenguga või saate täiendkoolitust? Valige kuni kolm varianti.

Haridusasutused

Konverents id ja seminarid

Haruet tevõt te üri tused

Toote ja teenuse pakkujate üri tused

Et tevõt tes isesel t

Iseseisval t


0.0 % 20.0 % 40.0 % 60.0 % 80.0 % 100.0 %

30.0 %

80.0 %

6.7 %

52.5 %

21.7 %

52.5 %

3.3 %


13. Kus te põhiliselt tegelete enda kutsealase arenguga või saate täiendkoolitust? Valige kuni kolm varianti. - Muu, palun täpsusta (All)

· Erialaliidu täiendkoolitus

· Täiendõppe korraldamine

· erialaliidu koolitused

· kasutan kõiki võimalisi, mida on võimalik saada pakutavatest loengutest ja õppustest

14. Millistes järgnevates valdkondades oleksite huvitatud tõstma või tõhustama enda ametialast väljaõpet?

Energiasääst l ik renoveerimine

Sisekeskkonna parandamine

Uute, energiatõhusate ehi t is te projek teerimine ja ehi tamine

Jätkusuut l ikkuse suurendamine tarneahelates

0.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

76.7 %

39.2 %

49.2 %

61.7 %

26.7 %

34.2 %

15.0 %

3.3 %


14. Millistes järgnevates valdkondades oleksite huvitatud tõstma või tõhustama enda ametialast väljaõpet? - Muu, palun täpsusta (All)

· Hooldustööde optimeerimine (innovaatilised lahendused)

· lõpetasime just elamu energiasäästliku renoveerimise

· Valikus puudub teema, kus sooviksin täiendõpet

15. Kuidas kirjeldaksite oma kõige tähtsamat väljaõpet /koolitusvajadust seoses jätkusuutlikkusega, mida praegused ja olemasolevad programmid ei suuda pakkuda? (All)

· Ebapiisav

· Energiasäästlik renoveerimine; Projektijuhtimine

· Koondinfo ja üldistatud analüüsi puudumine (näiteks elamute küttekulude info läbi Kredexi kodulehe on väga lünklik)

· kuidas renoveerida peaaegu 100 aastast puitelamut energiatõhusaks minimaalsete materiaalsete vahenditega.

· Uue korteriühistute seadusega tulenevaid probleeme.

· Rohkem tähelepanu BIM projekteerimisele ja nendest projektidest arusaamisele igal tasemel.

· ei tea

· Missuguste materjalidega renoveerida, et see oleks ka tervisele ohutu

· ei oska kirjeldada

· puuduvad praktilised näited ja õpetused kuidas leida rahastusallkiaid

· Kuidas saaks vältida olemasolevates hoonetes plastkoorikuid soojustamise eesmärgina.

· Puudub teadmine olemasolevatest võimalikst programmidest, kuid oluline oleks koolituste taskukohasus.

· Lihtsamal moel:Kuidas renoveerimisele kulutatud investeerig pikemalt kestaks ningKuidas meetmeid loodussõbralikult kasutada

· infomüra on liiga palju, asjalikku leida on raske

· Olemasolevate ehitustehnilise seisukorra hindamine.

· xxxxxx

· Koolitajad võiks osata võrrelda ja välja tuua erinevate lahenduste + ja -.Samuti tüüpvigade lahendusi, et iga KÜ ei peaks ise leiutama.

· Ehitusmaterjalid ehitus

· Ei tea

· ei oska öelda

· Olemasolevate hoonete finantsiline hindamine võrreldes uute hoonetega

· energiahoolduse tõhusate hoonete hoolduse vajadused, tõhusama sisekliima hoonetes

· Puudub kaasaegne ehitusmaterjalide õpik.

· Muutunud Korteriühistu seaduse valguses on tähtsaim koolitada korteriomanikke/ühistuid seoses seaduse omanikusuhete ja õiguste-kohustustega. Väikestes majades kiputakse kobestama nii, et alumine korrus vaatab, et vesi külje alla ei tule, älemise korruseomanik lapib katust ainult enda kohal. Ei saada aru, et hoone on tervik.

· Tahan osata hinnata renoveeritavate ja uute hoonete kasutusaega, kumb on pikemas perspektiivis kasulikum.

· Koolitus mitmes valdkonnas

· Taastuvenergia rakendamine olemasolevates hoonetes

· ...

· Liginullenergiahoonete ehitamine ja edasine hooldus

· Kompleksset väljaõpet, milles sisalduks arvamused/vastused eelpoolsetele küsimustele.

· Valdkonnad väga kiiresti arenevad. Tulemust ei jõua hinnata kui tulevad uued suunad/seadmed/materjalid.

· Kuidas toime tulla maa piirkonnas oleva kehvas seisus kortermaja renoveerimisega, kus rahaline pool on piiratud.

· Taastuvenergiaallikate võimalikkust ja kasutust.

· hooneautomaatika

· Rakenduslik eriväljaõpe kutsehariduse alusel.

· Kaasaegsete materjalide ja tehnoloogiate tutvustus.

· -

· Päikesepaneelide kasutamisvõimalusest oleks huvitatud.

· info hoonete tervikliku rekonstrueerimisel tehtud vigadest praktikutelt

· Internetipõhine

· Ei oska öelda.

· Ei saa küsimusest aru

· Jääev vastuse völgu

· Aega. Kohapealseid koolitusi oleks vaja.

· Ei oska öelda

· Hetkel tundub puudulik olevat linna puitelamufondi energiatõus ja hea sisekliima loomise valdkonnas

· Tervik renoveerimine oleks vaja ette võtta. See projekt on vaja inimestele maha müüa. Momendil ei saa sellega ilmselt hakkama.

· Koolitusi, seminare, infopäeva jms on piisavalt saada.

· jätkusuutlik maja renoveerimine

· Olemasolevate (rekonstrueeritud ja/või uusehitiste) jätkusuutlik ja energitõhus käigushoidmine, ehk kulude minimeerimine sisekliimas allahindlust tegemata.

· Ei oska öelda

· praegused pole süsteemsed

· Puuduvad teadmised vastamiseks.

· Seminarid ehitajale, omanikule, projekteerijale. Nad võiks kokku saada enne, kui ehituse lõpus läheb vaidluseks, kuidas oleks paremini saanud...

· Soojuspumpade ja soojustagastuse juhtimissüsteemid, st efektiivne haldamine. Kas juurutatud ja väljaehitatud süsteemid on tõhusad? Kuidas ja kas läbi parema juhtimisseadistuse (automaatika, programmeerimine) on võimalik hoone energiatarbimist efektiivsemalt juhtida.

16. Kuidas kirjeldaksite kinnisvarasektori kõige tähtsamat väljaõpet /koolitusvajadust seoses jätkusuutlikkusega, mida praegused ja olemasolevad programmid ei suuda pakkuda? (All)

· Ebapiisav

· Täiendkoolitus seadusandluse muudatuste kohta

· Koolituse korralduse suunamine ettevõtjatelt omanikele (kutsenõuete määratlemine korrashoidjate liidu asemel omanike liidu pädevusse). Praegune korrashoiu alane väljaõppe süsteem lähtub eelkõige kasumi teenimisest haldusfirmale, mitte aga kinnisvara omanikele kasulike lahenduste pakkumisest.

· väikese KÜ (kuni 5 korterit) tõhus haldus

· Suitsetamine korteriühistus

· Kinnisvara eluea ja kasutusea pikendamise võimalused olemasolevale kinnisvarale.

· ei tea

· Ei oska öelda

· ei tea

· ei oska kirjeldada

· Pole viimasel ajal enam pakutavatest programmidest huvitatud olnud.

· Puudub teadmine olemasolevatest programmidest, kuid üheks olulisemaks pean jätkusuutlikkuse vajaduse koolitust.

· Jätkusuutlikkus on seni vähe käsitletud teema

· Otsin vastuseid ehitusfoorumist. Neid on jäänud vähemaks. EKYL lehel ei ole ka enam foorumit.

· Kinnisvara koolitus peaks olema terviklikum (ehituslik,müük, finants).

· Kinnisvarasektori väljaõpe tuleks otseselt siduda praktikaga

· Vt. p.16

· Tehnoloogia, taaskäitlus.

· ei tea

· ei oska öelda

· energiahoolduse tõhusate hoonete hoolduse vajadused, tõhusama sisekliima hoonetes

· Puudub ehitustehnoloogia õpik.

· jooksvalt vastavalt toetuse ja nõuete uuenemisega

· Kuidas veenda elanikke tehtavate tööde vajalikkuses, kui nad on vanemad inimesed.

· uute ehitiste energiatõhus projekteerimine

· ...

· Liginullenergiahoonete ehitamine ja edasine hooldus

· Vt. p.15.

· Praktika puudus on kõige nõrgem koht.

· Ei teagi programmi või arutelu, kas lammutada või renoveerida

· Säästlikku energiakasutust ja renoveerimist

· hooneautomaatika

· Praktilised kogemused, koolitused ja erialane haridus.

· Rohkem teavet energiatõhususe ja elukeskkonna parandamise valdkonnas

· -

· Energia salvestamise, kogumise ja kasutamise kohta oleks vajadus. Päikese ja tuuleenergia kasutamine.

· rohkem koolitusi

· Internetipõhine.

· Arvan, et asjast tõeliselt huvitatu saab kõike, mida soovib.

· Kõik, mis on seotud energiatõhusate hoonete projekteerimise, ehitamise ning korrashoiuga

· positivsed

· Ei oska kirjeldada.

· Ei oska öelda

· Omanike siiani puudulik teadmine oma õigustest ja kohustustest

· ei oska vastata

· Koolitusi, seminare, infopäeva jms on piisavalt saada.

· tegelen korteriühistuga, siin on teised probleemid mitte nii nagu kinnisvara arenduses. Peale maja hooldamisega tuleb tegeleda ka elanikega.

· Olemasolevate (rekonstrueeritud ja/või uusehitiste) jätkusuutlik ja energitõhus käigushoidmine, ehk kulude minimeerimine sisekliimas allahindlust tegemata.

· Ei oska öelda

· preagused pole süsteemsed

· Puuduvad teadmised vastamiseks.

· Koolitustel võiks rõhutada lisaks ehitusele hoolduse, kaugjälgimise- ja juhtimise vajadust ja võimalust. Omanik peab teadma, et tehnika ei ole igavene ja vajab pigevat hooldust ja uuendamist. See kõik maksab, kuid toob osa raha taskusse tagasi

· Raske öelda. Kas täna on kinnisvara väärtus seotud eluaseme energiatõhususe ja ventilatsiooni nõuete (tervislikum elukeskkond) täitmisega?

17. Mis on teie sugu?

Naine

Mees

Muu, ei soov i täpsustada

0.0 % 20.0 % 40.0 % 60.0 % 80.0 % 100.0 %

44.0 %

55.2 %

0.9 %


18. Mis on teie vanus?

Al la 20

21-25 aastat

26-30 aastat

31-35 aastat

36-40 aastat

41-45 aastat

46-50 aastat

51-55 aastat

56-60 aastat

61-65 aastat

66-70 aastat

Üle 70

0.0 % 20.0 % 40.0 % 60.0 % 80.0 % 100.0 %

0.0 %1.7 %2.5 %3.4 %

5.9 %9.3 %8.5 %

13.6 %12.7 %

21.2 %11.0 %10.2 %


19. Mis on teie praegune positsioon kinnisvarasektoris?

Kinnisvara haldur

Kinnisvara omanik

Haldus juht

Kooli taja

Finants juht

Arhi tek t

Insener


0.0 % 20.0 % 40.0 % 60.0 % 80.0 % 100.0 %

34.5 %

38.8 %

31.0 %

5.2 %

4.3 %

0.0 %

6.0 %

29.3 %


19. Mis on teie praegune positsioon kinnisvarasektoris? - Muu, palun täpsusta (All)

· Korteriühistu juhatuse liige

· juhatuse liige

· kü juhatuse liige

· KÜ juhatuse liige

· Korteriühistu juht

· ühistu juhatuse liige

· KÜ esimees


· k/ü juhatuse liige

· ühistu juht

· kv firma tegevomanik

· konsultant

· kü juhatuse liige


· KÜ juhatuse esimees


· üliõpilane

· Õpilane

· korteriühistu juhatuse liige

· pensionär

· kinnisvaramaakler

· Tudeng

· Kutseline maakler

· maakler

· Kinnisvaramaakler

· maakler


· KÜ juhatuse esimees

· Restauraator

· Hooldusjuht

· ei tööta kinnisvarasektoris

· Kinnisvaramaakler

· Korteriühistujuht


20. Millises valdkonnas on teie hariduslik taust?

Kommertsuuringud

Inseneeria

Juri idi l ine juht imine

Haldus juht imine

Finants juht imine


0.0 % 20.0 % 40.0 % 60.0 % 80.0 % 100.0 %

2.7 %

31.9 %

7.1 %

31.9 %

14.2 %

23.0 %


20. Millises valdkonnas on teie hariduslik taust? - Muu, palun täpsusta (All)

· pedagoogika

· Bilansivõimeline raamatupidaja

· Elukool

· haridus

· haridus

· sekretär

· elekter

· kinnisvara haldur

· haljastus, agronoomia

· infoteadus

· vahendus

· haridus

· Ehitus

· õigusteadus

· õigus

· Raamatupidamine

· Turundus

· Raamatupidaja kursus

· haridusasutuse juhtimine

· Mehhaanika

· Restaureerimine

· tehnika

· Keskonnatehnika

· Keskharidus

21. Mitu aastat kestnud töökogemust on teil kinnisvarasektoris?

0

Al la aasta

1-2 aas tat

3-5 aas tat

6-9 aas tat

10 – 20 aastat

> 20 aas tat

0.0 % 20.0 % 40.0 % 60.0 % 80.0 % 100.0 %

3.4 %

0.9 %

1.7 %

8.6 %

19.0 %

45.7 %

20.7 %


22. Milline on teie haridustase?

Doktori k raad (Ph.D)

Magis t rik raad

Bakalaureuse tase

Rakenduskõrgharidus

Kutseharidus

Keskkool või madalam

0.0 % 20.0 % 40.0 % 60.0 % 80.0 % 100.0 %

0.9 %

29.9 %

14.5 %

16.2 %

24.8 %

13.7 %


23. Kas oleksite huvitatud ja valmis osalema kõnealustel teemadel uuringu järel-analüüsis?

Jah, palun k irjutage enda e-mai l i aadress

Ei

0.0 %

20.0 %

40.0 %

60.0 %

80.0 %

100.0 %

49.1 %

50.9 %


23. Kas oleksite huvitatud ja valmis osalema kõnealustel teemadel uuringu järel-analüüsis? - Jah, palun kirjutage enda e-maili aadress (All)

· [email protected]










· Pigem ei näe enam tähtsust.






















· Kahjuks pean valima Ei kuna ajalimit on täis.





















Tuuleenergia

Päikeseenergia

Biokütus

Soojuse taaskasutus

Rekuperats ioon

Geotermi l ineenergia

Soojuspumbad

Energia jäätmetes t

1 1.5 2 2.5 3 3.5 4 4.5 5

2.96

4.13

2.99

3.98

2.88

2.98

3.54

3.32

All

Overall means

MEAN1

1.5

2

2.5

3

3.5

4

4.5

5

3.35 3.35

All

Means of the divisions in order of magnitude

MEAN1

1.5

2

2.5

3

3.5

4

4.5

5

3.35 3.35

All

Documents

seererasmus.files.wordpress.com€¦ · Web viewJätkusuutliku ja energiatõhusa kinnisvara uuring. Missugused järgnevatest trendidest ja arengutest energiatõhususe ja jätkusuutlikkuse