Click here to load reader

XIX APRILLIKONVERENTSI TEESID

  • View
    253

  • Download
    9

Embed Size (px)

Text of XIX APRILLIKONVERENTSI TEESID

  • O EESTI GEOLOOGIAKESKUS

    XIX APRILLIKONVERENTSI

    Eesti mere- ja maapue uuringutestning arukast kasutamisest

    TEESID

    TALLINN 2011

  • O EESTI GEOLOOGIAKESKUS

    XIX APRILLIKONVERENTSI

    Eesti mere- ja maapue uuringutestning arukast kasutamisest

    TEESID

    Konverentsi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

    TALLINN 2011

  • 2

    Toimetajad: Kalle Suuroja ja Jaan Kivisilla Esikaanel aerofoto Pakri poolsaarest. Tume riba rannikujoone kohal paeastangu vari.

  • 3

    EESTI GEOLOOGIAKESKUSE XIX APRILLIKONVERENTS

    Eesti mere- ja maapue uuringutest ning arukast kasutamisest

    Konverents toimub 1. aprillil 2011 Kberneetika majas, Akadeemia tee 21 (I korruse saal)

    Osalejate registreerimine 9.3010.00

    Hommikune sessioon 10.0013.30

    Aivar Pajupuu, EGK. Avasna 1. Anto Raukas (TT GI), Peep Siitam (TT) Maavarade senisest arukamast

    kasutamisest 2. Rein Raudsep (KKM) Arengutest Eesti maapuepoliitikas 3. Enno Reinsalu (TT meinstituut) Maapuethjuse arukas kasutamine 4. Tarmo All (KKM) Nabala lubjakivimaardla piirkonna tiendavad uurimistd 5. Rein Perens, Leonid Savitski (EGK) Veeprobleemid maavarade kaevandamisel 6. Vello Mss (Eesti Meremuuseum) Merephjast siin- ja sealpool Kura kurku

    Kohvipaus 11.3012.00

    7. Kalle Suuroja (EGK) Tuumajaama he vimaliku asukoha geoloogilis-geotehnilistest uuringutest Suur-Pakri saarel ja selle lhimbruses

    8. Sten Suuroja (EGK) Suur-Pakri saare rannanlva ja Kurkse vina merephja geoloogilistest uuringutest

    9. Valter Petersell, Kaidi Lehtmets (EGK), Krista Jriado (TL) Pinnasehus kujuneva ja siliva radooni suhtest

    10. Alla Shogenova, Kazbulat Shogenov, Jri Ivask, Rein Vaher (TT GI) ja Filip Neele,(TNO, Utrecht) Kas on vimalik vhendada Eesti plevkivide pletamisel tekkivaid CO2 emissioone: regionaalsed perspektiivid ja vimalikud stsenaariumid

    11. Mihkel tokalenko, Mall Orru (EGK ) Eesti soosetete leviku seosed tektooniliste riketega

    12. lo Sstra (TT meinstituut) Tallinna mbruse mandriosa ja rannikumere tektoonika ning selle mju kaevanduste ja suurehitiste rajamisele

    Lunavaheaeg 13.3014.30

    Prastlunane sessioon 14.3016.00

    13. Valter Petersell (EGK) Eesti maavaradest ja nende kasutamisest geoloogi pilguga 14. Rein Einasto (TTK) kosotsiaalne (loodus- ja inimsbralik) kaevandamine 15. Paul Vesiloo, Ingo Valgma (TT meinstituut) Dolokivi vee seest kaevandamine ja

    lhkamine16. Jri-Rivaldo Pastarus, Ingo Valgma, Vivika Vizene, Aleksander Pototski

    (TT meinstituut) Kaevandamise titmisuuringud 17. Veiko Karu, Ingo Valgma, Karin Robam (TT meinstituut) Lputu soojusenergia 18. Merle Otsmaa, Veiko Karu (TT meinstituut) Posttehnoloogilised protsessid

    altkaevandatud alal 19. Veiko Karu, Ingo Valgma, Tennobert Haabu, Karin Robam, Ain Anepaio, Heidi

    Soosalu (TT meinstituut) Mida teha kaevandatud maavaraga

    16.30 lddiskussioon ja kohvilaud Eesti Geoloogiakeskuses, Kadaka tee 82 I korruse saalis ehk sealsamas, kus kik need eelnevad aastad

    Info: Maie Prname, tel 6720094, [email protected]

  • 4

    MAAVARADE SENISEST ARUKAMAST KASUTAMISEST Anto Raukas1, Peep Siitam2

    1TT Geoloogia Instituut, 2Tallinna Tehnikalikool Riikliku strateegia Sstev Eesti 21 (SE21) kohaselt on Eesti lhikmnendite arengulesanne jrele juda EL elukvaliteedile, silitades seejuures Eesti kultuuriruumi, oluliselt suurendades hiskonna sidusust ning tagades koloogilise tasakaalu. See on vimalik, aga mitte senise arengumudeli jtkamise kaudu, vaid paradigma vahetuse teel. Ka meie jreldus on hene olukorda saab parandada vaid paradigma muutmise teel.

    Eesti Statistikaameti andmetel asub Eesti sidusa hiskonna Euroopa Liidu edetabelis tagantpoolt kolmandal, heaolu kasvu kategoorias 21.-l ja koloogilise tasakaalu osas 23.-l kohal. Eesti loodusvarade kasutusefektiivsus moodustab vaid 17% EU-15 2007. aasta tasemest.

    Traditsiooniliselt tuntuim phjus meie loodusvarade ebaperemehelikule kasutusele on plevkivikasutus. On kahetsusvrne, et Eestis valitseb endiselt plevkivi ahjuajamise paradigma isegi uute plevkivijaamade ebamistlikult kalli rajamismaksumuse (ligi 1800 EUR/MWel) tingimustes. Isegi tuuleenergia arendamine koos selle balansseerimisseadmete rajamisega on hiskonnale pikaajaliselt ca 40% vrra odavam uute plevkiviplokkide rajamisest.

    Ehitusmaavarade kaevandamine ja kasutus on teine valdkond, kus muutused on vajalikud. 2008. aastal kaevandati Eestis ca 18,7 miljonit tonni ehitusmaavarasid, mis teeb ligikaudu 15,2 tonni he Eesti elaniku kohta. Eurostati andmetel kasutati 2007. aastal EU-15 majanduspiirkonnas kiki loodusvarasid kokku keskmiselt 16,4 tonni elaniku kohta, millest ligikaudu poole moodustab ehitusmaavarade kasutus. Eesti majanduse materjalimahukus on seega oluliselt suurem, kusjuures materjalikasutusse tuleks lisada ka ca 6 miljonit tonni aastas plevkiviga koos kaevandatavat maavarana mitte arvel olevat kaksikpaasi, mis kokkuvttes teeks ehitusmaavarade kogukasutuseks ligi 25 miljonit tonni ehk 19 tonni elaniku kohta aastas.

    Ehitusmaavarade kaevandamisega seonduv keskendub peamiselt uute kaevanduskohtade kasutuselevtu tingimuste le diskuteerimisele. Uute kaevelubade taotlejad apelleerivad aktiivsete kaevelubade ammendumisega seotud varustusriskidele, mis on sageli esitatud tendentslikult. Ehitusmaavarade arengukava tdokumendis esitatud maavarade ammendumise tabelist ilmneb, et ehituslubjakivi ja -dolokivi maardlate varud ammenduvad Harjumaal alles 16 aasta jooksul ning Eestis keskmiselt 20 aasta jooksul. Seetttu on meil piisavalt aega, et vastuvetavaid otsuseid uute kaevanduslubade vljastamise osas phjalikult kaaluda.

    AS Teede Tehnokeskus poolt 2009. aastal koostatud ekspertarvamuse kohaselt on Eestis mistlik teede ehitamisel katendikonstruktsioonides kasutatav lubjakivikillustik asendada graniitkillustikuga ka imporditava materjali tnastes hindades. Graniitkillustiku kui kohaliku ehitusmaterjali kasutuselevtt vhendaks aga drastiliselt karbonaatkivimite kasutusvajadust teedeehituses. Ka vhendab kohaliku graniidi kasutuselevtt teede ehitamise ja kasutamisega seonduvaid kulusid ning arusaadavalt suurendab loodusvarade kasutusefektiivsust, kuna graniitkillustiku omadused teekonstruktsioonides on mekrguselt le karbonaatkivimite omadustest.

    Oluline on ka vara iglane maksustamine. Tavapraktikas on ksimust vaadeldud lihtsustatult phimttel: kaevekoha kaugus tarbimiskohast peab olema minimaalne. Nii niteks stestab Ehitusmaavarade arengukava tdokument ehitusmaavarade kasutamise phieesmrgi jrgmiselt: Ehitusmaavarade kasutamise

  • 5

    phieesmrk on ehitusmaavaradega varustatuse tagamine, vttes arvesse nende maavarade nuetekohast kvaliteeti, optimaalset hinda, minimaalset vimalikku veokaugust ning sstlikku ressursi- ja keskkonnakasutust. Mida vrtuslikum ja vrtustatum on ressurss, seda suurem on selle majanduslikult mistlik veokaugus kaeve- ja ttlemiskohast. Loodusvarade kasutamisega seotud kikide kulude tegeliku vrtuse sisaldumine maavarakasutuse maksustamises on peamine eeldus Eesti jaoks nii vajalikuks paradigmavahetuseks kogu majanduse jtkusuutlikku rpasse seadmisel.

    On ka vaja saavutada, et riik kui maavara omanik ksitaks ennast institutsioonina, kes kavandab maavarade kasutuselevtu kohad, teeb vastavad arendustd ning annab need seejrel vistupakkumise tulemusena kaevandajale opereerida. Selliselt kitudes saavutataks maavara omanikutulu maksimeerimine, vlistataks kaevekohtade parallelism, saavutataks parem kohaliku ja riigivimu koost ning riigi tegevuste ennustatavus.

    Loodusvarade kasutus, sealhulgas ehitusmaavarade kaevandamine ja kasutamine on mdapsmatu reaalsus. Kahanevate ja kallinevate loodusressursside tingimustes on hiskond seda edukam, mida efektiivsem ta loodusvarasid kasutades on. Eesti on selles valdkonnas ks Euroopa kige kehvemaid. Paradigmavahetuse teel on olukorda vimalik kiiresti parandada.

    ARENGUTEST EESTI MAAPUEPOLIITIKAS Rein Raudsep

    Keskkonnaministeerium

    2009. a alustati Keskkonnaministeeriumi algatusel levaatliku dokumendi Maapuekasutamise ja kaitse alused koostamist, mille versioone tutvustati 2010. aasta I poolel ldsusele. Saadud asjalike ettepanekute alusel tiendati nimetatud dokumenti, mis on lhtelesandeks uue maapueseaduse eelnu koostamisel.

    Uut maapueseadust on vaja selleprast, et praegused maapuealased igusaktid ei vasta enam olukorrale ja vajadustele. Maapuseaduse 1. aprillil 2005. a kehtima hakanud redaktsiooni koostamisel lhtuti eelkige 1. jaanuarist 1995. a kuni 31. mrtsini 2005. a kehtinud maapueseaduses stestatud ldistest phimtetest maavaravaru kaitse ja kasutuse ksimustes, neid kohandades ja tpsustades. Praeguseks on riigi ja avalikkuse vajadused ning arusaamised muutunud, niteks on suurenenud ldsuse vastuseis kaevandamisele. Seetttu on vaja riigi kui institutsiooni tugevamat ssteemset maapue uurimise (sh maavarade uuringute) ja maavarade kaevandamise korraldamist. Nimetatust johtuvalt on vajalik kehtiv regulatsioontervikuna le vaadata, vajadusel ttada vlja uusi vi tiendada olemasolevaid ldphimtteid ja reguleerimisalasid. Uue seaduse eelnu phipunktid:

    1. Maapue piiritlemine. Maavarade kaevandamine kui maapue kasutamise oluline aspekt vajab paremat ksitlemist ka planeerimisseaduses. Seejuures tuleb nuete stestamisel arvestada planeeringutes maapue (maavara ja maatoe) kasutamise ning kaitse kontekstis kolmandat mdet ja maavara uuringute nuete hulka lisada insenergeoloogiat ksitlev osa, mis sisaldab uuringuid selle maavaravaru kaevandamiseks vajaliku maatoe mahu ja tugevuse mramiseks.

  • 6

    2. Maapue uurimise, kasutamise ja kaitse kajastamine planeeringutes. Maardlate kasutamise kavad koos keskkonnaregistri maardlate nimistus tehtava maavaravarude kandega avalikustatakse. Nimetatud kavade koostamine aitab levitada teavet maavarade kohta ja htlasi vhendada konflikte kaevandamispiirkonna elanikega. Kaevandamisloa andja peab jlgima, et kui arendaja esitab maavara kaevandamise loa taotluse, oleks tema esitatud kaevandamise projekt koosklas maardla kasutamise kavaga.

    3. Projektiphine tegevus Maavara kaevandamise loa taotlejalt hakatakse nudma kaevandamise ja kaevise ttlemise projekti ning kaevandamisega rikutud maa korrastamise kava.

    4. Maavara uuring ja kaevandamisloa taotlemine Riigi omandis oleva maavara ldgeoloogiline uurimist ja geoloogiline uuring kavandatakse tulevikus teha riigi tellimusel, kasutades selleks riigi finantsvahendeid. Seejrel on vimalik anda maavara kaevandamisloa taotlejatele luba enampakkumise teel.

    Erandina vib ldgeoloogilise uurimist vi geoloogilise uuringu teha mni teine asjast huvitatud isik. Sellisel juhul ei taga seadus geoloogilise uuringu teinud ettevtjale maavara kaevandamise loa saamisel eelisigust. Kuna uue maapueseaduse alusel kavandatakse anda kaevandamise lubasid enampakkumise teel, siis uuringu teostanud ettevte saab osaleda enampakkumisel teiste taotlejatega vrdsetel tingimustel. Kui uuringu tegija ei osutu pakkumuse vitjaks, tuleb uuringuks tehtud kulutused talle kompenseerida. Kompensatsiooni mehhanismi vljattamisel tuleb silmas pidada, et ei tekiks olukorda, kus saab vimalikuks uuringute tegemine ainult rilistel eesmrkidel (nt tulemuse mmine enampakkumisel). Uuringute tegemisel tuleb seada peamiseks kriteeriumiks riigi maavaradega varustuskindlusetagamine, mitte aga arendajate huvid. 5. Maardlate jaotus. Maardlate jaotuse phjendatus leriigilisteks ja kohaliku thtsusega maardlateks on seni olnud ebapiisav. Kuna maardlate staatus on oluline, peab see olema paremini phjendatud. Lisatakse uus maardlakategooria: strateegilise thtsusega maardla (esialgsetel kaalutlustel viksid sellesse kuuluda Eesti plevkivimaardla ja edaspidi ka metallimaakide maardlad).

    6. Maavara kaevandamisel maapue kasutamise maksustamine. Vastavalt keskkonnatasude seaduses stestatule maksavad ettevtted maavara kaevandamise eest maavara kaevandamisiguse tasu. Seadustes puudub ste tagatisraha kohta. Tagatisraha all mistetakse rahasummat, mille metstur enne kaevandamisloa saamist deponeerib riigi vi kohaliku omavalitsuse kontole maavara kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohustuse titmise tagamiseks juhul, kui kaevandav ettevte pankrotistub. Vimalusi tagatisraha nude stestamiseks ja ssteemi rakendamiseks veel uuritakse.

    Uues maapueseaduses peab olema stestatud ka merendi rakendamine, mis on stestatav keskkonnatasude seaduse muutmise seadusega. Praegu on merendi praktilise rakendamise viis veel vljattamisel. Merent on riigi kui maavara omaniku tulu meeraldise maavara kaevandamiseks andmise eest. Merendi aluseks on meeraldise vrtus, varustuskindluse ja maavaravaru vrtus. Merent koosneks kahest osast: 1) meeraldise rent, mida kaevandamise loa omanik maksab pidevalt loa kehtivuse ajal (analoogiliselt igal aastal makstava maamaksuga ja 2) vljamisrent (vljatava maavaravaru koguse eest).

  • 7

    Merendi eesmrk on maardla kasutamise reguleerimine ning vimalike broneeringute vltimine, samuti arendaja suunamine viksema varustuskindlusega aladele ja kaevandamise ning ala korrastamise kiirendamine.

    7. Maatugi ja maardlate peale ehitiste rajamine. ldprintsiip oleks, et juhul kui ehitise aluseks ehk maatoeks on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele vetud maavaravaru, tuleb arendajal selle maavaravaru broneerimise eest maksta merenti. Maatoe vajadus ja maht selgitatakse insenergeoloogilise uuringuga.

    Seaduse mju Loodetakse, et uus maapueseadus ja sellega seotud muudatused teistes seadustes loovad senisest suuremad eeldused hiskonna eri osade, eriti maapiirkondade sotsiaalse sidususe ja materiaalsete hvede suurendamiseks. Riik maavarade omanikuna saab vimaluse talle kuuluvate maavarade uurimise ja kasutamise efektiivsemaks juhtimiseks. Samal ajal vimaldab maardlate kasutuskavade koostamine ja nende sidumine kohalike omavalitsuste ldplaneeringutega lbirkimist kohalike kogukondadega, nende paremat kaasamist maavarade uurimise ja kasutamise protsessi.

    MAAPUETHJUSE ARUKAS KASUTAMINE Enno Reinsalu

    TT meinstituut Maapu on keskkonna kaalukaim osa. Paljud tahavad nha maapue sisepoolt. hed lhevad julgesti igasse maapuende, teised tahavad selgust kas ikka vib. Loomulik kartus. Kartus vib tulla nii teadmisest kui ka teadmatusest. Memehed teavad ja kardavad minna kuhu ei tohi. On olnud mitu memeest, kellest maa alla minemise hirm tegi geoloogi. Seejuures tiesti eduka geoloogi. Mis aga ei thenda, et geoloogid kardavad allmaad. Sugugi mitte. Rgitakse hest naisgeoloogist, kel olnud soov sveneda nii sgavalt karsti uurimisse, et kolleegid pidanud ta sealt mtlindiga vlja tmbama. Et geoloogid vhem julged oleksid, siis jagan veidi memeeste teadmisi.

    Allmaaned, mis ei ole ttavad kaevandused, on sellised:

    kuhu vib julgesti minna, sest seal on valve ja teenindus; need on: allmaaehitised ja maa-alused ehitised, nagu jalakijate tunnelid, bastionikigud; kaevandusmuuseumid ja turismikoopad, kuhu vib siseneda nii kaugele kui lubatakse;

    kuhu pole soovitav minna: tehiskoopad ja grotid, kus pole valvet ega teenindust; igasugused karstikoopad ja -urked;

    kuhu kindlasti ei tohi minna: suletud ja hljatud kaevandused ning militaarobjektid; kik uusmoodustised senitundmatud varinguavad.

    Allmaante psivus ja ohutus sltub mbriskivimitest ja tekkimise viisist.

    Tugevad on tard- ja moondekivimid. Eestis nad ei paljandu ja si neis veel ei ole.

  • 8

    Keskmise tugevusega on vanad, kihilised, kaljused karbonaatkivimid Eesti-, Hiiu- ja Saaremaal. Nrk on Liivimaa liivakivi.

    Maapuened vivad olla tekkinud:

    pehmel moel ja pika aja jooksul, niteks karstithemikud; mehaaniliselt, st ksitsi vi kauritsaga (mekombainiga, tunnelipuuriga) raimates; lhkeainega lhkudes.

    Mida rigemalt maapue tungiti, seda lhutum on mbriskivim ja seda rahutum on maapu themiku mber. Kige rohkem lammutab kivimit lhkeaine plahvatus, sest mitte kogu laengu vim ei kulu vljatava kaevise purustamiseks lhkeenergia levib ka mbriskivimisse. Olulise ksikasjana siia juurde settekivimis levib lhkelaine meelsamini piki kihti, mistttu nii mnegi kaevene lagi vib jda stul moel psima. Mis ei thenda, et lhkelaine ei ole teda lemistest kihtidest lahutanud. Selline lagi on nagu ooteseisundis rotilks.

    Mehaanilise raimamise mju ei tungi kivimisse nii sgavalt, mistttu laest ning seinast kilde ja kamakaid niisama lihtsalt ei irdu. Alles hiljem, kui pinged maapues mber jaotuvad, hakkab merhk kaevent pitsitama. Siis vib sgavas tunnelis hakata kivim pritsima. Seda vlditakse ne toestamisega.

    Teisisnu palju sltub sellest, mil moel ja kui kiirelt allmaas tekkis, sest maapuel on oma reaktsiooniaeg. Looduslike themike reaktsiooniaeg on pikk. Karstikoopad, mis on kujunenud tuhandete aastate jooksul, ei varise sel pgusal hetkel, mil inimene seal sees on. Kuid kui maapue jrsku tungida, siis vastab ta ka jrsult. Tehnokaevandid, millest maavara vljatakse, reageerivad kohe. Memeeste ks kunstidest seisnebki selles, et kaevis ktte saada ja vljamiskohast ra minna enne, kui merhk peale tuleb.

    Katse klassifitseerida allmaathemikke nende psivuse ja ohutuse alusel on vlja toodud tabelina.

    Themiku tp

    mbriskivimid

    Ohu tase Arhaikum:

    tugevad (kvad),

    monoliitsed

    KambriumSilur: tugevad

    (sitked), kihilised

    Devon ja Kvaternaar:

    nrgad, pudedad

    Maa-alune ehitis Keldrid, tunnelid, bastionikigud Olematu 10

    -5

    Allmaaehitis (hoitav) Tunnelid Militaarrajatised Helme grotid Madal 10

    -4

    Karstikoopad Ei tea Kikjal le Eesti Mdukas 10-3

    Kaevandus-muuseum

    Soomes Lohja, Rootsis Sala Eestis Kohtla

    Piusa Muuseumi-koobas

    Krge 10-2

    Endised kaevandused ja allmaaehitised

    Tulevikus Maardu graniidi-kaevandus

    Plevkivi ja fosforiidi-kaevandused, Peetri kigud

    Piusa ja Arukla koopad

    Vga krge 10-1

  • 9

    Selgituseks:

    Maa-alune ehitis on svistatud maapue, teda merhk ei koorma. Ehitis on tehiskattega ja -puistega, projekteeritud tiesti ohutuna toestatud, tuulutatav, suletav, kontrollitava sisse- ja vljapsuga.

    Allmaaehitis ei ole sama, mis maa-alune ehitis. Allmaaehitis on lbitud maapue, teda katab looduslik kivim. Ka allmaaehitis on projekteeritud ohutu lagi ja seinad on toestatud: ankurdatud, liimitud, kaetud prits- vi terasbetooniga. Ta on tuulutatav, suletav, sisse- ja vljapsuga.

    Karstikoopad on tekkinud maapue pika aja jooksul, pehme mjuri, vee toimel. Seetttu varisevad kivimid seal aegamda ja harva.

    Kaevandusmuuseum on endine kaevandus, mis osaliselt avatuna teenindab uudishimulikke. Mis tahes kaevandusne: galerii, kambri, kigu, laava, lvi, streki, stolli jm psivus oli arvutatud vajaliku tea alusel. Nad olid psivad ja ohutud ainult t ajal, mis vis olla mnest tunnist kuni 40 aastani. Kige pikemaealisemad peavad olema kaevanduse kituskaevened ja neid ongi kohaldatud muuseumiks.

    Endised kaevandused peaksid olema sissepsmatud. Kik avad neisse peavad olema suletud. Kuid kivimid liiguvad, ja aegade jooksul tekib ikka mni ava, mis inimesi ahvatleb. Igaks, kes sellisest avast allmaathemikku uudistama lheb, peab teadma, et varing, mille tulemusel ava tekkis, ei ole viimane. Jrgmine varing vib olla uudishimuliku jaoks viimane. Sama kehtib ka endiste allmaarajatiste puhul, eriti Peeter Suure Merekindluse stollides ja tunnelites (Peetri kikudes), milledest paljud omal ajal korralikult toestamata jid.

    Ohutuse tase toodud tabelis on hinnanguline. Olematu (10-5 ehk 1: 100 000) thendab, et ks sajast tuhandest klastajast vib seal mingil moel viga saada. Niteks tkk krohvi kukub phe. 10-1 ehk 1:10 on suur oht ks kmnest sisenenust ei pruugi sealt omal jul enam vlja saada.

    Kirjutise aluseks on TT meinstituudi uuringud ja mtmised kigis Eesti allmaarajatistes ja -kaevandustes, mis on tehtud uuringutoetuse ETF 7499 Sstliku kaevandamise tingimused raames. Reinsalu, E., Toomik, A., Valgma, I., 2002. Kaevandatud maa. TT meinstituut,

    97 lk.

    NABALA LUBJAKIVIMAARDLA PIIRKONNA TIENDAVAD UURIMISTD

    Tarmo All Keskkonnaministeerium

    Lubjakivide otsingu-uuringutd Nabala piirkonnas lpetati 1988. a (Vingisaar, 1988). Sellele on aastatel 20052007 jrgnenud vikesemahulised geoloogilised uuringud maavaravaru kvaliteedi ja kaevandamistingimuste tpsustamise eesmrgil konkreetsete uuringualade piires (Rannik, Kattai, 2005; Korbut jt, 2007a; Korbut jt, 2007b; Korbut jt, 2007c; Korbut jt, 2007d). Tpsustatud varud on kinnitatud riiklikus maardlate nimistus aktiivse tarbevaruna ning Keskkonnaministeeriumis on menetlemisel kaevandamisload nelja taotluse raames (vt http://www.envir.ee /1073706). Kikide kaevandamislubade menetluste kigus on algatatud keskkonnamju hindamine. kski nimetatud hindamistest ei ole tnaseks lpetatud.

  • 10

    Koostatud on phjavee voolumudelid, et hinnata kavandatavate karjride mju piirkonna veereiimile (Savitski, Savva, 2008).

    Kuna detailne geoloogiline andmestik katab vaid kavandatud karjrialasid ning kasutatud hdrogeoloogiline andmestik on hre, on mitmed uurijad ning ka avalik arvamus pannud eelpoolnimetatud phjavee mudelite usaldatavuse kahtluse alla. Leitakse, et senini modelleerimisega mratud phjavee rhu jaotumused ja vee juurdevoolud kavandatavatesse karjridesse pole usaldusvrsed, kuna kasutatud imitatsioonimudelid ei sobi karstitingimuste jaoks ning nende lhteandmed on ebapiisavad. Seniajani pole koostatud maardla ega selle mbruse piisava detailsusega hdrogeoloogilist kaarti. ksikuurimused ei ole snteesitud tervikuks, mis annaks kllalt veenva ettekujutuse maardla evitamise mjust piirkonna veekeskkonnale. Samuti pole antud ammendava phjendatusega hinnangut maavara kasutamise majanduslikule otstarbekusele.

    Sellest lhtuvalt on kahtluse alla seatud maavara kaevandatavuse hinnang nii keskkonnakaitse kui ka majanduslikust aspektist. Kui maavara varu kaevandamine pole keskkonnakaitse seisukohalt vimalik, siis tuleb see varu vastavalt maapue-seadusele kinnitada passiivseks (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13341455). Seega on vajalikud Nabala lubjakivimaardla piirkonna tiendavad uurimised, mis lisaks selgitamisele, millist mju avaldab kaevandamine veekeskkonnale, kinnitavad vi lkkavad mber arvele vetud varude kategooriate paikapidavuse geoloogilistest ja hdrogeoloogilistest tingimustest lhtuvalt.

    Tiendavad uurimised peavad sisaldama jrgmisi tliike: olemasolevate materjalide anals ja esialgsed uurimised, geofsikalised uurimistd, geoloogilised uurimistd, hdrogeoloogilised uurimistd, phjavee liikumise digitaalne modelleerimine, maardla evitamise majandusliku otstarbekuse hinnang, lpparuande koostamine.

    Herronen, T., Saarenketo,T., 2008. Georadarmtmised Tuhala ja Nabala piirkonnas. Maa-aluste jgede esinemine. Roadscanners O. Rovaniemi.

    Kink, H., 2007. Keskkonnauuringud Nabala lubjakivimaardla piirkonnas. Pakri Looduskeskus.

    Korbut, S., Peikre, R., Savitski, L., 2007a. Harjumaa Nabala lubjakivimaardla Nmmevlja I uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2007). EGF 7937.

    Korbut, S., Peikre, R., Savitski, L., 2007b. Harjumaa Nabala lubjakivimaardla Tammiku uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.01.2007). EGF 7849.

    Korbut, S., Peikre, R., Savitski, L., 2007c. Harjumaa Nabala lubjakivimaardla Tagadi uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2007). EGF 7939.

    Korbut, S., Peikre, R., Savitski, L., 2007d. Rapla maakonna Nabala lubjakivimaardla Nmmevlja uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2007). EGF 7936.

    Rannik, E., Kattai, V., 2005. Harjumaa Nabala lubjakivimaardla Nmmkla II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2005). EGF 7683.

    Savitski, L., Savva, V., 2008. Nabala lubjakivimaardla rajatavate karjride mju phjavee seisundile. EGF 7938.

  • 11

    Vingisaar, P., 1988. Harku rajoonis Nabala kla piirkonnas tehtud lubjakivi otsingu-uuringu tde aruanne (vene keeles). EGF 4295.

    VEEPROBLEEMID MAAVARADE KAEVANDAMISEL

    Rein Perens, Leonid Savitski Eesti Geoloogiakeskus

    Maavarade kaevandamisega seotud veeprobleemid on olnud lbi aegade hdrogeoloogide heks olulisemaks uurimisobjektiks. Kige ulatuslikumad phjavee seisundi muutused leiavad aset plevkivi kaevandamisel. Eesti plevkivimaardla kaevandamine tingib vee aastaringse vljapumpamise keskmiselt 500 000650 000 m/d. Sellega kaasneb phjaveetaseme alandamine, mis maardla phjaosas ulatub 20 meetrini ja lunaosas (Estonia kaevandus) 60 meetrini. Plevkivi kaevandamisega seotud veetasemete muutused ja selle mju elanike veevarustusele ja phjavee kvaliteedile on olnud phjaveeseire objektiks juba le viie aastakmne.

    Kaevandamine, millega kaasneb veetaseme alandamine ja vee rajuhtimine, mjutab eelkige jgesid ja hdrogeoloogilise lbilike lemisi veekihte. Veetaseme alandamisega kaevandustes kaasneb sageli jesngide kuivendamine, eriti nende lemjooksul. Nii on kuivendatud Kohtla ja Rausvere je ltted. Samal ajal kasutatakse neid jgesid kaevandusvee rajuhtimiseks ja sellega reguleeritakse ka jgede ravoolu.. Purtse je veereiimi pikaajalised vaatlused nitavad, et kaevanduste ja karjride veekrvaldus ei mjuta tervikuna pinnaveevoolu mahtu. Kui je ravoolu reguleeritus on positiivne nhtus, siis mju pinnavee keemilisele koostisele, eriti sulfaatide sisalduse suurenemine on ebasoovitav. Tegutsevatesse Viru ja Estonia kaevandustesse juurdevoolav vesi moodustub philiselt KeilaKukruse veekihi dreenimisest, aga prast naaberkaevanduste veega titumist ka lbi kaevandustevaheliste tervikute tungivast veest. Naaberkaevanduste vee arvel suurenes juurdevool Viru kaevandusse 1,5 korda ja Estonia kaevandusse 1,18 korda.

    Vee rajuhtimine koos suure veetaseme alandamisega mjutab kogu Ordoviitsiumi veekompleksi, puudutades suuremal vi vhemal mral kiki lbilike veekihte. Kaevanduste dreenimise tulemusel muutub phjaveevoolu suund ning nii vahetult dreenitavas veekihis kui ka lasuvas ja lamavas veekihis moodustub phjaveetaseme alanduslehter. ldjoontes on kaevandamise mju phjaveereiimis jlgitav aasta keskmise veetaseme alanemise ja veetaseme muutuste aastase amplituudi suurenemise tendentsis. Praktiliselt surveta NabalaRakvere veekihti mjutab vee rajuhtimine kige vhem ja veetaseme alanemist theldatakse ainult vahetult ammendatud ala kohal. Nrgalt surveline KeilaKukruse veekiht kuivendatakse ammendatud ala kohal ja kaevanduste mju on jlgitav kaevetdest kuni 35 km kaugusele. Survelise LasnameKunda veekihi veetase on kaevanduste veerastuse mjude suhtes kige tundlikum veetaseme alanemist vib jlgida kuni 15 km kaugusele.

    Alanduslehtrite piirkonnas ei ole theldatud phjavee keemilise koostise erilisi muutusi, kuid kaevandustesse judev hapnikurikas vesi reageerib karbonaatkivimites esineva priidiga, mille tulemusel tekib sulfaatiderikas kaevandusvesi, mille sulfaatide sisaldus on suurenenud kmnekordselt ja ulatub 700800 mg/l ning vee ldkaredus ulatub 915 mg-ekv/l.

    Plevkivikarjrides moodustub vee juurdevool ammendatud alale langevatest sademetest, veekihi dreenimisest eelkuivenduse dreenistrekkide kaudu ja vee juurdevoolust leujutatud kaevanduste poolt. Vee rajuhtimise ja veetaseme

  • 12

    alandamise tttu tekkis vga keeruline olukord Narva karjri lnepiiril, mis ulatub Vasavere mattunud oruni. Seal oli reaalne oht, et karjr hakkab dreenima mattunud oru vett, kuivendama suurt hulka Kurtna jrvi ja negatiivselt mjutama joogiveehaaret. Kaevetde lhenemisel mattunud oru idapervele ttati infiltratsioonikanalile lisaks vlja kaevandamise metoodika, mis ngi ette ee ajutist avamist ja sellele jrgnevat traneede titmist suhteliselt vettpidava kivimiga. Nii tekitati piki mattunud orgu suhteliselt veekindel tke, mis takistas mattunud oru pinnasevee dreenimist.

    Narva karjri lunapiiril asub Puhatu looduskaitseala, kus ei ole lubatud veetaset alandada. Et viia miinimumini mju kaitseala veereiimile, tuleb tenoliselt kasutada sama kaevandamismetoodikat nagu lnepiiril, Vasavere mattunud oru ligiduses. Tehtud mudelarvutused nitavad, et KeilaKukruse veekihi phjavee alanduslehtri areng kvaternaarisetete veereiimis praktiliselt ei avaldu.

    Oluline probleemidering kaasneb ammendatud alade rekultiveerimise ja likvideeritud kaevanduste leujutamisega. Kaevandamise ajal reguleerib veereiimi vee rajuhtimine, kuid kaevandamise lpetamisel ja kaevanduse veega titumisel tuleb kindlaks mrata veetaseme kriitiline absoluutkrgus, et vltida rekultiveeritud alade altuputamist ja metsa hukkumist. Kuna kaevanduste ttamise aja jooksul on soostunud alad kuivendatud ja seal kasvab mets ning endised altuputuse piirkonnad on tis ehitatud, siis nd on tarvis reguleerida kaevanduste veetaset.

    Ahtme kaevanduse veega titumisel ja veetaseme tusul esialgse absoluutkrguseni 55 m tekkis reaalne oht nii Vasavere veehaarde vee kvaliteedile kui ka metsadele, mis olid kaevanduse ttamise aja jooksul kuivendatud aladele kasvanud. Selleks et kaevanduse veetase ei tuseks le absoluutkrguse 43 m, puuriti Sanniku oja lhedale 3 puurauku, millega kindlustatakse liigse vee vljalase isevooluga kuni 3 m/sek.

    Jhvi mnede piirkondade altuputamise vltimiseks on ette nhtud hoida veetaset 2. kaevanduses absoluutkrgusel 52 m ja Tammiku kaevanduses absoluutkrgusel 4445 m.

    Viimasel ajal on tusnud huvi kaevandusvee kasutamise vastu. Nii uuris Eesti Geoloogiakeskus Kohtla-Jrve Soojus AS tellimusel leujutatud Ahtme kaevanduse vee sobivust ettevtte tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks. Kiikla asulas kavandati Ahtme kaevanduse vee kasutamist soojuspumbal phineva tsentraalse kttessteemi loomiseks.

    Lubja- ja dolokivikarjride uurimise ja kasutuselevtu korral on hdrogeoloogilised probleemid seotud vee juurdevoolu prognoosarvustustega, lhtudes ammendatud alale langeva sadevee komponendi osathtsusest ning veealanduse mjuraadiusest. Kohaliku elanikkonna veeprobleemide lahendamiseks on vaja revideerida kikide karjri veekrvalduse mjuraadiusse jvate kaevude seisund enne kaevetde algust ja teha prognoosid veetaseme vimaliku alanemise kohta hes vi teises maardla piirkonnas. Kahetsusvrselt tehakse just selles ksimuses kohalike elanike ning mitmesuguste isehakanud spetsialistide ja pendlimeeste poolt ebapdevaid emotsionaalseid hinnanguid, mida tihtipeale ka ajakirjandus vimendab. Phjuseks ei ole sealjuures mitte niivrd mure phjavee kvaliteedi halvenemise vi kaevu kuivaksjmise prast kui ldine soovimatus nha karjri oma kodu lheduses.

    Mdunud sajandi seitsmekmnendatel ja kaheksakmnendatel aastatel prati suurt thelepanu kavandatud fosforiidikaevanduste hdrogeoloogiliste tingimuste selgitamisele. Toolse kaevandusvett kavatseti kasutada tulevase fosforiidikombinaadi tootmisveena, mistttu arvutati ka phjaveevaru 20 000 m/d.

  • 13

    Vaatamata ldsuse tugevale vastuseisule oleksid Toolse veeprobleemid olnud siiski lahendatavad.

    Suuremad veeprobleemid oleksid kaasnenud Lne-Kabala leiukoha kasutuselevtuga, mis eeldas nii Ordoviitsiumi veekompleksi kui ka OrdoviitsiumiKambriumi veekihi tielikku kuivendamist ja oleks phjustanud ulatusliku phjavee alanduslehtri kujunemise selles piirkonnas.

    Viimastel aastatel on oluliselt laienenud turbatootmine. Eriti thtsad on veeprobleemid sellistes tundlikes piirkondades nagu Puhatu soostik, kus turbatootmisalad piirnevad Kurtna maastikukaitsealaga koos sealsete unikaalsete jrvede ja Puhatu looduskaitsealaga. Senised uuringud on nidanud, et turba tootmine ei avalda ldjuhul olulist negatiivset mju mbritsevate alade phjavee seisundile. Aga ka turbamaardlate puhul tuleb ksimused lahendada igast konkreetsest olukorrast lhtudes. Igal juhul tuleb korraldada seiret, et vimalikke negatiivseid muutusi ette nha.

    Liiva ja kruusa kaevandamisel ei ulatu veeprobleemid tavaliselt lhedal paiknevatest majapidamistest kaugemale. Keskkonnamjude vhendamiseks eelistatakse veealuse kaevandamise meetodit, mis vimaldab karjrid kujundada kauniteks piirkonda ilmestavateks veekogudeks.

    MERENDUSEST SIIN- JA SEALPOOL KURA KURKU Vello Mss

    Eesti Meremuuseum

    Kura kurk, mnes teises keeles tuntud ka Irbeni vina nime all, on nii Eesti kui Phja-Euroopa rahvaste ajaloos lisuurt rolli mnginud. Just siitkaudu judsid skandinaavlaste viikingilaevad Hbevalgele veeteele, mis viis nad Mustale merele, Konstantinoopolisse ja kaugemalegi. Rootsis, Sdermanlandis seisab ruunikivi laevnik Sveni mlestuseks, kes 11. sajandil sageli mber Kura kurku Liivi lahest eraldava Domesnsi neeme purjetas. mber selle neeme saabus 1187. aastal siiamaile, Liivimaad ristiusustama, ka munk Meinhard, tema jrel piiskop Albert koos sakslastest ristisdijatega, kes 1201. aastal Dna je suhu Riia linna asutasid ning mbruskaudsed rahvad, ka muistsed eestlased, mnekmne aastaga alistasid. Meresitjaile kigil aegadel ohtlikuks osutunud Kura kurgus kaotas Rootsi kuningas hel 1625. aasta sgisl 10 sjalaeva koos meeskondadega. Riigi jaoks rnga kaotuse mju all olles tegi kuningas Gustav II Adolf mned saatuslikud otsused, mille tagajrgi, liinilaeva Vasa kaotust, me Stockholmi klastades kik nha vime. Muistsete sndmuste mrke on nha vina phjapoolsetelgi aladel.

    1940. aastal avastati Srve srel, Llle kla vssakasvanud karjamaal, 2,5 kilomeetri kaugusel tnapevasest rannajoonest, pronksiaegne kivist matuselaev, teine samasugune 1967. aastal sealtsamast. 2008. aasta hilissgisel leiti Salme asulas, teetde ajal tehtud mullatde kigus maa seest vendeli perioodi (eelviikingiaega) dateeritud laeva jnus inimluude ja relvadega selle sees. See oli purje-eelne laev, teline haruldus mitte ksi Eesti merendusajaoo kontekstis. Jrgmisel aastal tuli sealtsamast vlja veel teinegi muinaslaev, veel rikkalikuma leiumaterjaliga kui esimene. Nii ks kui teine leid pakuvad mitme kitsama haru arheoloogidele, ka merearheoloogidele, enneolematut avastamisrmu ja tunnetushuvi.

    Domesnsi neeme, tnapevase Kolkasragsi, vetest on Eesti Meremuuseum aastate eest proovinud hukkunud Rootsi sjalaevade jnuseid ka leida, kuid sealsetes karmides meregeoloogilistes tingimustes on kik katastroofi jljed sgavale liivadesse

  • 14

    maetud. Nii meretde rasketest tingimustest kui Salme laevaleidudest rgib lektor oma ettekandes ka lhemalt.

    TUUMAJAAMA HE VIMALIKU ASUKOHA

    GEOLOOGILIS-GEOTEHNILISTEST UURINGUTEST SUUR-PAKRI SAAREL JA SELLE MBRUSES

    Kalle Suuroja Eesti Geoloogiakeskus

    2010. aastal viidi AS Eesti Energia tellimusel O Eesti Geoloogiakeskuse poolt lbi geoloogilis-geotehnilise suunitlusega uurimistd Suur-Pakri saarel ja saare lhimbruse merephjas. Esialgne uurimist, mis lhtelesande kohaselt hlmas ksnes Suur-Pakri saarele rajatud he sgava (300 m) ja kolme madala (30 m) puuraugu sdamike detailset geoloogilis-geotehnilist uurimist, laienes uuringute spekter hiljem tiendavate lesannete lisandumisega oluliselt. Esmalt hlmasid need Suur-Pakri saare mbrisala merephja uurimist seismilise profileerimise meetoditega. Teiseks oli Suur-Pakri saare ja selle lbimbruse settekivimite lasundi lhelisuse uuring saamaks levaadet vimaliku tuumajaama ala settekivimite lasundi tektoniseeritusest. Kolmandana lisandus Kurkse vina merephja geoloogilis-geotehniline uuring, saamaks levaadet psihenduse rajamise vimalustest. Kuna puurimise kigus ettenhtud hdrogeoloogilised katsepumpamised jid arusaamatul phjusel tegemata, siis vttis EGK tiendavate lhtelesannete alusel ka hdrogeoloogiliste psteuuringute lpuleviimise enda kanda.

    Uuringute kigus kogutud informatsioon ja selle phjal tehtud jreldused koos kigi lisadega koondati tellija palvel hte aruandesse Suur-Pakri saare ja selle lhimbruse geoloogilis-geotehnilis-hdrogeoloogilised uuringud. Seitsmeliikme-lisse autorite kollektiivi (Kalle Suuroja, Mati Niin, Sten Suuroja, Kuldev Ploom, Katrin Kaljulte, Aado Talpas, Valter Petersell) kuulus 3 PhD, 2 MSc ja 1 doktorant.

    Lhidalt viks uuringute tulemused kokku vtta jrgnevalt: 1. Suur-Pakri saare phjaosas asuva tuumajaama he vimaliku asukoha

    geoloogilises lbilikes eristuvad jrgmised kihid: 1) paeklibust pinnakate 0,22,5 m; 2) lem- ja Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivi (tugev kaljukivim) 1012 m (alumine piir tasemel -3 -8 m amp); 3) Alam-Ordoviitsiumi glaukoniitliivakivi, bentoniitsavi (vga nrk kivim) ca 7 m; 4) Alam-Ordoviitsiumi diktoneemakilt (keskmiselt tugev kaljukivim) 4,75,5 m; 5) Alam-Ordoviitsiumi oobolusliivakivi (vga nrk kivim) ca 5 m; 6) Alam-Kambriumi Tiskre liivakivi (vga nrk kivim) ca 26 m; 7) kuni 70 m Alam-Kambriumi sinisavilasund (vga nrk kivim), mis on tuntud ka regionaalse veepidemena; 8) lem-Vendi (Ediacara) ca 55 m paksune vga nrga liivakivi lasund; 9) kristalse aluskorra ca 1,9 Ga moondekivimid kurrutatud (kihtide kallakus ca 70o) ja migmatiidistunud keskmisekristalsed amfiboliidid vaheldumisi peenekristalsete kvarts-pevakivigneissidega vga tugevad kaljukivimid) sg. 180,5302,0 m. Sg. 180,5188,5 m on murenemiskoorik, st 8 m ulatuses on kristalse aluskorra kivimid murenenud.

    2. Puurauguga SP-2 avatud kristalse aluskorra kivimite purustatuse aste sgavusel 190232 m on lhimbruse puuraukude (Pllkla, Ristna, Vihterpalu) omast mnevrra krgem, kuid purustusnhtude iseloom on ldjoontes sama. Purustuse intensiivsus vheneb ajas ja kige laiemalt on levinud ca 1,51,6 Ga vanune kataklass ja mlonitisatsioon. Sellele jrgnevad umbes 420 Ma eest Kaledoonilise orogeeniga seonduvate tektooniliste liikumiste poolt initsieeritud lhelisus ja epidooti,

  • 15

    kaltsiiti, kloriiti ja kvartsi sisaldavate hdrotermide sissetung. Kige vhem on lbilikes kaltsiitsete soonte ja nihkepeeglitega seotud lhesid. Kindlasti ei ole puuraugu SP-2 lbilikes theldatud kige vanematel armistunud deformatsioonidel ega ka noorematel mingit seost oletatava PaldiskiPihkva vndiga. Sellele viitab ka see, et kristalset aluskorda avavatest vrdlusalustest puuraukudest kige rikkumatuma lbilikega Pllkla puurauk (F-317) asub oletatava svamurrangu telgjoonest, mis kulgeb kaguloode sihiliselt le Lahepere lahe pra, 3 km kaugusel edelas, samas kui kige enam deformeeritud kristalse aluskorra lbilikega uuringuala puurauk SP-2 asub telgjoonest koguni 13 km edela pool.

    3. Suur-Pakri ja Vike-Pakri saarte phjaosa ning nende lhimbruse klinditsoonis avanevate settekivimite (philiselt lubjakivi) lasundi lhelisuse uurimine nitas, et ei lhelisuse tiheduse (ks diaklasslhe keskmiselt 35 meetri tagant) ega suuna (ca 315o) poolest ei erine vimaliku tuumajaama piirkond millegi poolest teistest Phja-Eesti klinditsooni aladest.

    4. Pakri saarte rannanlvadel lbi viidud seismilised pidevprofileerimised (madalsageduslik nn Airgun ja krgema sagedusega nn Chirp), maa peal tehtud vaatlused ja puuraukude lbiligete vrdlev anals kinnitasid, et uuringualal ega selle lhimbruses ei ole mingeid tunnusmrke, mis viitaksid aktiivsele regionaalsele rikketsoonile (olgu selleks siis kasvi nn PaldiskiPihkva dislokatsioonide vnd).

    5. Suur-Pakri saare phjapoolne veealune rannanlv kuni tasemeni ca 30 m amp on enamasti Kvaternaari setetega katmata ja seal paljanduvad settekivimid alates Alam-Ordoviitsiumi glaukoniitliivakividest kuni Alam-Kambriumi Tiskre liivakivini.

    6. Suur-Pakri saare lnepoolne veealune rannanlv on enamasti 110 m paksuselt kaetud Kvaternaari setetega (moreen, viirsavi). Umbes tasemelt 20 m amp hakkab rannanlv laskuma Krssgrundi klindiorgu, mis on Suur-Pakri saarest lne pool merephjast kuni 60 m sgavune.

    7. Kurkse vina, mis on ca 3 km lai ja kuni 2 m sgav, phi on kaetud: 1) 12 m paksuse merelise liiva lasundiga. Selle lasundi lemine osa on kohev, alumine kesktihe; 2) liivalasundi all on 111 m jjrvelisi setteid (voolavat viirsavi); 3) nende all kuni 5 m plastset saviliivmoreeni; 4) ca 8 m paksuse pinnakatte all, tasemel ca 10 m amp, avanevad Kesk-Ordoviitsiumi savikad lubjakivid (tugev kaljukivim).

    8. Uuringuala lbilikes eristub 3 phjaveekompleksi: Ordoviitsiumi, OrdoviitsiumiKambriumi ja KambriumiVendi. huke (0,52 m) klibune pinnakate psivat veekihti ei moodusta. Ordoviitsiumi veekompleks on kohapealse toitega ja merevee sissetung sellesse on vimalik ega ole sobilik suurtarbijale. OrdoviitsiumiKambriumi veekiht levib kogu saare ulatuses ja vettandva 2530 m paksuse liivakivikompleksi filtratsioonikoefitsiendi vrtused on kllaltki vljapeetult 15 m/d, erideebit q=0,10,3 l/sm, veejuhtivuskoefitsient 2025 m/d, vesi on surveline ja selle tase on enam-vhem merepinna tasemel. Tnu maapinnalhedasele lasumisele ja looduslikule kaitstusele on see veekiht saare peamiseks joogivee allikaks, kuid selle leekspluateerimine vib kergesti kaasa tuua merevee sissetungi veekihti. Lontova ja Lkati kihistu ca 50 m paksune sinisavilasund, mille filtratsioonikoefitsient on enamasti 10-710-5 m/d, on regionaalseks veepidemeks. KambriumiVendi veekompleksi vesi on hea kvaliteediga ja see on Harjumaa ja Paldiski linna oluline joogivee allikas. Paldiski linna kinnitatud phjavee tarbevaru on 4000 m/d, millest 2008. aastal kasutati 1040 m/d. Seega oleks tuumajaama realiseerimisel vimalik kasutada ka KambriumiVendi veekompleksi phjaveeressurssi. Kristalsest aluskorrast pumpamisel saadi erideebitiks 0,006 l/sm kohta, mis on iseenesest vga vike. Tenoliselt on mainitud minimaalne veeleke seotud puuraugu poolt avatud kristalse aluskorra lemise tugevalt lhelise osaga ning ebakvaliteetse manteldusega.

  • 16

    Murenemiskooriku veepidemelike omaduste le otsustada on raske, sest 7,5 m intervallist on sdamikku vaid 3 meetrit ja tugevalt murenenud savikas osa puudub

    Tabel 1. Suur-Pakri uuringualade lbiligetes osalevate kihikomplekside hdrogeoloogilis-geotehnilisi omadusi. Jrk Kihikompleksi

    tingnimetus ja litostratigr. indeks

    Paksus, m

    Hdrogeoloogiline iseloomustus, filtratsiooni-koefitsient K, m/d

    Pinnase geotehniline iseloo-mustus

    1.

    Sinisavi (Ca1ln-lk)

    le 50 Regionaalne tugev veepide, K = 10-710-5

    Nrk kaljupinnas

    2. Liivakivi (Ca1ts O1kl )

    ca 25 m Ordoviitsium-Kambriumi nrk veekiht, K = 13

    rmiselt kuni vga nrk kaljupinnas

    3. Diktoneemakilt (O1tr-vr)

    ca 6 Alam-Ordoviitsiumi keskmine veepide, K = 10-510-3

    Keskmiselt tugev kaljupinnas

    4. Glaukoniitliivakivi (O1lt)

    ca 4 Leetse lokaalne nrk veekiht, K = 12

    rmiselt kuni vga nrk kaljupinnas

    5. Ordoviitsiumi lubjakivi (O)

    ca 20 Ordoviitsiumi keskmine veekiht, K = 25

    Tugev kaljupinnas

    6. Moreen (gIIIjr3 ) < 10 Sporaadiline vga nrk veekiht, K =10-21

    Vheplastne saviliivmoreen keskmise karb. sisaldusega

    7. Viirsavi (lgIIIjr3) < 10 Lokaalne keskmine veepide, K < 10-4

    Voolav mllsavi

    8. Savi hdro-troiliidiga (lIVan)

    < 10 Lokaalne keskmine veepide, K < 10-4

    Voolav mllsavi

    9. Kaasaegne muda (mIVlt-lm)

    < 7 Sporaadiline vga nrk veekiht, K =10-21

    Voolav mllmuda

    10. Klibu kruusliivaga (Q)

    03 Sporaadiline keskmine veekiht, K = 510

    Kohev kruus (klibu) liivaga

    Kirsime, K., Kalm, V., Jorgenson, P., 1996. Cambrian clays in North-Estonia. Report

    to Amerada Hess A/S. Kotenjov, R., 2009. Suur-Pakri saare vimaliku tuumaelektrijaama asukoha ehitus- ja

    hdrogeoloogiliste puurtde aruanne. O Inseneribroo Steiger. Tallinn. Leinsalu, T., 2010. Kurkse vina (Harjumaa, Padise vald) puurtd. O REI t nr

    2749-10 aruanne. Tallinn. Perens, R., Suuroja, K., 2010. Suur-Pakri tiendavatest hdrogeoloogilistest

    uuringutest. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. Soesoo, A., Voolma, M., Kallaste, T., 2010. Lhetite materjali uurimine Pakri

    puuraugus: mineraloogiline ja keemiline koostis. TT Geoloogia Instituut. Suuroja, K., Kadastik, E., Ploom, K., Saadre, T., 1998. Loode-Eesti 1:50 000

    (1:25 000) geoloogilise kaardistamise aruanne. Tallinn, EGF 5920, 203 lk. Suuroja, K., Morgen, E., Mardim, T., Otsmaa, M., Kaljulte, K., Vahtra, T., All, T.,

    Kiv, M., 2010. Eesti geoloogilise baaskaardi Paldiski (6333) leht. Seletuskiri. Tallinn.

    Suuroja, K., Suuroja, S., Talpas, A., 1999. The marine geological investigations of the structures between Osmussaar and Pakri islands. Maps with explanatory note (in Estonian). Geological Survey of Estonia. Tallinn, EGF 6119, 180 pp.

    Talpas, A., Vling, P., Kask, J., Mardla, A., Sakson, M., 1994. The geological mapping of the shelf area of the Baltic Sea at a scale of 1:200 000. Report of Investigations (in Russian). Geological Survey of Estonia. Tallinn, EGF 4586, 152 pp.

  • 17

    SUUR-PAKRI SAARE RANNANLVA JA KURKSE VINA MEREGEOLOOGILISTEST UURINGUTEST

    Sten SuurojaEesti Geoloogiakeskus

    Geoloogilised uuringud Suur-Pakri saare mbruse merealal viidi lbi AS Eesti Energia tellimusel ja tema poolt vljastatud lhtelesandest lhtuvalt. Tde eesmrgiks oli eesktt Suur-Pakri saare mbruse merephja sobivuse vljaselgitamine tuumajaama rajamise seisukohalt lhtuvalt ja philiseks meetodiks seismoakustiline pidevprofileerimine. T eesmrgist lhtuvalt taheti saada vastust eesktt kolmele ksimusele:

    1. Kas oletatava PaldiskiPihkva dislokatsioonide vndiga, mis mnede kaalutluste kohaselt viks lbida piirkonda, ei kaasne purustusvndit kristalses aluskorras?

    2. Milline on geoloogiline ehitus Suur-Pakri saare phja- ja lnepoolsel rannanlval, st vimalike jahutusvee trasside veevtu ja vljalaske piirkonnas?

    3. Milline on Kurkse vina, st tuumajaama vimaliku psihenduse trassi, geoloogiline lbilige? Esimesele ksimusele vastuse leidmiseks ehk vimalike kristalsesse aluskorda

    ulatuvate aktiivsete tektooniliste rikketsoonide vljaselgitamiseks ja Suur-Pakri saare phja- ja lnepoolse rannanlva geoloogilise ehituse uurimiseks kasutati hekanalilist madalsageduslikku (250500 Hz) seismoakustilist pidevprofileerimist. Eelnevad uuringud on nidanud, et Loode-Eestis, kus orgaanikat sisaldavates prastjaegsetes mudades on suhteliselt palju gaasi, annab rahuldavaid tulemusi hukahuriga (Airgun) initsieeritud ja suhteliselt madalal sagedusalal (250500 Hz) vlja filtreeritud pidevprofileerimine. Td viidi lbi Eesti Meremuuseumi uurimislaeval Mare Stockholmi likooli emeriitprofessori Tom Flodni juhendamisel. Kokku profileeriti seitsmel profiilil ligi 50 km. Profiilide interpreteerimisel kasutati Meridata tarkvara ja selle interpreteerimise juhendeid.

    Kasutatud aparatuuriga saadud tulemused olid vga head. Kerge lunasuunalise kallakusega tasemel 140180 m amp kristalse aluskorra kivimite pealispinda suudeti deifreerida ka enam kui 150 m paksuse alusphja settekivimitest ja pinnakattest kihi alt. Mingeid astanguid ega purustusvndeid, mida oleks vinud tlgendada rikketsoonina, interpreteeritud profiilidelt vlja lugeda ei nnestunud. Saadud andmete interpreteerimisel selgus muuseas ka, et aktiivse tektoonilise rikkevndina tlgendatavat PaldiskiPihkva dislokatsioonide vndit Pakri saari phja poolt ristavas merephjas ei ole.

    Suur-Pakri saare rannanlvu katvate setete paksuse ja koostise vljaselgitamiseks kasutati tiendavalt muutuva sagedusega (sagedusalas 0,54 kHz) seismoakustilise pidevprofileerimise kompleksi (Chirp). Seejuures ritati kindlaks teha ka Kurkse vina suunas kulgeva mattunud oru olemasolu ja selle sgavust. Selleks kasutati Eesti Geoloogikeskuse Chirp tehnoogia phjaprofileerimisseadet EdgeTech 3200. Ebasoodsad ilmastikuolud (tugev tuul ja krged lained) ei vimaldanud heaegselt kahe profilaatoriga (Airgun ja Chirp) profileerida ja seetttu profileeriti Chirpiga eraldi selle tarvis korraldatud ekspeditsiooni kigus. Neist uuringutest selgus, et projektse veevtukanali joonel, st Suur-Pakri saare phjapoolsel rannanlval, ei ole alusphja kivimite peal kuni 20 meetri sgavuseni praktiliselt kvaternaarseid setteid vi neid on siis lokaalselt 12 meetri paksuste ltsjate kehadena. Ka Suur-Pakri lnepoolsel rannanlval, st jahutusvee vljalaskekanali joonel, oli Kesk-Ordoviitsiumi lubjakividest lasundi peal

  • 18

    prastjaegseid setteid vaid 12 meetrit. Ka mrke Kurkse vina suunas kulgevast mattunud orust ei leitud.

    Suur-Pakri saare ja mandri vahelise psihenduse rajamise vimaluste uurimiseks puuriti Suur-Pakri saare ja Pedase neeme vahelisel alal ca 3 km laiuses Kurkse vinas merephja kolm ca 10 m sgavust puurauku. Uuringutest selgus, et Kurkse vina 12 m paksuse veekihi all on kuni 8 m kvaternaarseid setteid, milleks on (lalt alla): 12 m liiva, 26 m viirsavi, 13 m moreeni. Kvadest kaljukivimitest, st Kesk-Ordoviitsiumi lubjakividest, alusphi on vina all tasemel ca 10 m amp.

    Flodn, T., 1981. Current geophysical methods and data processing techniques for marine geological research in Sweden. Stockholm Contributions in Geology 37/5, 4966.

    Flodn, T., 2009. Instructions for online digital processing and interpretation of acoustic and seismic recordings in the Meridata MDPS ver. 5.1 format and their presentation in digital level maps. Marina geovetenskapliga underskningsmetoder. 2009 edition Vttern data set.

    Jeleht, A., Kukkonen, I.T., 2002. Physical properties of Vendian to Devonian sedimentary rocks in Estonia. GFF 124, 6572.

    Kirsime, K., Kalm, V., Jorgenson, P., 1996. Cambrian clays in North-Estonia. Report to Amerada Hess A/S.

    Kotenjov, R., 2009. Suur-Pakri saare vimaliku tuumaelektrijaama asukoha ehitus- ja hdrogeoloogiliste puurtde aruanne. O Inseneribroo Steiger. Tallinn.

    Leinsalu, T., 2010. Kurkse vina (Harjumaa, Padise vald) puurtd. O REI t nr 2749-10 aruanne. Tallinn.

    Malkov, B., Kiipli, T., Rennel, G., Tammik, P., Dulin, E., 1986. The regional geological-geophysical investigation of the Baltic Sea shelf area of Estonian SSR at a scale of 1: 200 000 (in Russian). Report of Investigation. Geological Survey of Estonian SSR, Tallinn, EGF 4188, 199 pp.

    Suuroja, K., Kadastik, E., Ploom, K., Saadre, T., 1998. Loode-Eesti 1:50 000 (1:25 000) geoloogilise kaardistamise aruanne. Tallinn, EGF 5920, 203 lk.

    Suuroja, K., Morgen, E., Mardim, T., Otsmaa, M., Kaljulte, K., Vahtra, T., All, T., Kiv, M., 2010. Eesti geoloogilise baaskaardi Paldiski (6333) leht. Seletuskiri. Tallinn.

    Suuroja, K., Suuroja, S., Talpas, A., 1999. The marine geological investigations of the structures between Osmussaar and Pakri islands. Maps with explanatory note (in Estonian). Geological Survey of Estonia. Tallinn, EGF 6119, 180 pp.

    Talpas, A., Vling, P., Kask, J., Mardla, A., Sakson, M., 1994. The geological mapping of the shelf area of the Baltic Sea at a scale of 1:200 000. Report of Investigations (in Russian). Geological Survey of Estonia. Tallinn, EGF 4586, 152 pp.

    PINNASEHUS KUJUNEVA JA SILIVA RADOONI SUHTEST Valter Petersell1, Kaidi Lehtmets1, Krista Jriado2

    1Eesti Geoloogiakeskus, 2Tallinna likool

    SissejuhatusEesti radooniriski kaardi mtkavas 1:500 000 (Petersell jt, 2005) koostamisel selgus, et ligi 33%-l maismaa pindalast letab Rn sisaldus pinnasehus piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiri (50 kBq/m3). Nende krge Rn-riskiga alade

  • 19

    pinnasehus varieerub Rn sisaldus 50400 kBq/m3 piirides ja ksikjuhtudel ulatub 2100 kBq/m3. Ka ligi 33% majade sisehus letab Rn sisaldus lubatud piiri (200 Bq/m3) ja ulatub 2000 Bq/m3, ksikjuhtudel 10000 Bq/m3 (Pahapill jt, 2004). Krge Rn-riskiga alade pinnasehu ja nendele aladele ehitatud majade sisehu Rn sisalduse vahel on jlgitav hea positiivne korrelatsioon.

    Eesti radooniriski kaardi koostamisel selgitati Rn sisaldus pinnasehus 2 paralleelse meetodiga, pinnasehus otsemtmisel emanomeeter Markus 10 abil (RnM) ja gammaspektromeetri GR-320/GPX-21A abil pinnases mdetud eU ehk Ra sisalduse jrgi arvutatult (RnG ;Clavensj, kerblom, 1994).

    Juba siis ilmnesid t kigus juhud, kus liivastel pinnastel oli suvel RnM sisaldus enam kui 2 korda madalam RnG tulemusest. Samas esinesid vastupidised nhted, kus RnM oli kuni 2 ja enam korda suurem kui RnG lubab eeldada.

    Kuigi selliste nhtuste phjusi oli kaardistamise ajaks juba selgitatud Rootsis ( kerblom, 1994), jid Eesti tingimustes nhtuse phjused paljudel juhtudel hemtteliselt selgitamata. Selgitamise vajadus kerkis teravalt esile aasta hiljem, kui hakati tpsustama ehitiste aluse pinnase Rn-riski taset. Mtmistulemustel selgus, et kontrastid kahe eelpool mainitud uuringumeetodi vahel vivad olla mlemas suunas veelgi suuremad.

    Uurimisalad ja metoodika Probleemi olemuse selgitamiseks rajati 2005. a varasgisel liivasesse pinnasesse hest vaatluspunktist koosnev monitooring. See paikneb Tallinnas, ligi 2 km laiuse rgoru edelanlval. Vaatluspunktis letab kvaternaarisetete paksus 30 m piiri ja pinnasevee tase on maa-aluste trasside tulemusel maapinnast enam kui 3 m sgavusel. Maapinna absoluutne krgus jb 1214 m piiridesse. Rn sisalduse mtmine 80 cm sgavuses pinnasehus toimus kord kuus.

    Rajatud monitooringu 3-aastase aegrea mtmiste tulemusel varieerub 0,8 m sgavusel RnM sisaldus suvekuudel 5070 kBq/m3 piirides ja talvekuudel 90110 kBq/m3 piirides, samas kui pinnases 0,8 m sgavusel moodustab RnRa sisaldus 52 5 kBq/m3. Aastate likes on RnM tulemused kllalt heilmelised.

    Rn sisalduse aegrea tulemuste vastandamine ilmajaama vaatlusandmetega nitab, et ainult RnM sisalduse ja hutemperatuuri vahel on jlgitav tugev negatiivne korrelatsioon. Sademete hulga ja Rn sisalduse vahel korrelatsioon puudub vi on see nrk positiivne.

    Eelpool esitatust selgus, et Rn-riski phjustavad geoloogilised ja geokeemilised tingimused on Eestis erinevad ja varieeruvad. Sellest tulenevalt tekkis konkreetsete alade Rn-riski taseme hindamiseks monitooringu-uuringute laiendamise vajadus erinevate geoloogiliste tingimustega aladele.

    Mainitud eesmrgil moderniseeriti olemasolev ja rajati tiendavalt 3 monitooringupunkti. Teine (Suurupi) monitooringupunkt rajati klindi ligi 150 m laiusele astangutevahelisele tasandikule, mille piires diktoneemakilta kui Rn peamist allikat katab ligi 1 kuni 3 m paksune aleuriidikiht. Kolmas (Kahala) monitooringupunkt rajati lubjakiviplatoole, astangust ligi 3 km kaugusele. Monitooringupunktis katab hukest (

  • 20

    eU sisalduse jrgi arvutati pinnasehus kujunev RnG sisaldus. RnM sisalduse mtmine toimus kord kuus.

    Tulemused ja arutelu Ligi 1,5 a perioodi vltel kitub Rn erinevates geoloogilistes tingimustes pinnases erinevalt.

    Normaaltingimustes on pinnasehus otsemdetult Rn sisaldus madalam kui pinnase eU sisalduse jrgi arvutatu. Erinevate pinnaste korral moodustab 1 m sgavusele pinnasehku jva Rn kogus ainult kuni 5090% pinnase eU-ga tasakaalus olevast Rn sisaldusest. Rn kadu on pinnasest aeratsioonil seda suurem, mida jmedam ja savivaesem on pinnas (Clavensj, kerblom, 1994). Rn kadu on aga seda viksem, mida tihedam ja tsedam on pinnast kattev huumushorisondi kiht (kasvukiht). Probleemi komplitseerib sgavamalt migreeruv Rn.

    Eesti pinnases on eU sisaldus varieeruv, sageli ka kihiti. Gammaspektromeetri jrgi saame arvutada Ra sisalduse jrgi pinnasehku eralduva Rn sisaldust (RnG) maapinnast kuni 1,52 meetri sgavuseni. Kuid sealt veel allpool vib eU sisaldus tusta ja seda antud meetodiga enam kindlaks teha ei saa.

    Markus10-ga mdetult saame aga hinnata pinnasehus siluva ja sgavamatest kihtidest juurde migreeruva Rn (RnM) summaarset sisaldust. Lisaks litoloogilisele lbilikele sltub Markusega mtmisel fikseeritav Rn sisaldus ilmastikuoludest, peamiselt temperatuurist ja sademetest. Need parameetrid muudavad oluliselt pinnase aeratsiooni ja vivad muuta selle isegi 0-lhedaseks.

    Jreldused Nelja monitooringupunkti pinnasehus 3 erinevas sgavuses jlgitud radoonisisalduse muutustest selgub, et kikides uuringupunktides sltub pinnasehus siluva RnM sisaldus pinnase litoloogilisest lbilikest, mtmise ajast ja sademetest. Mravat thtsust omavad uuringupunktis pinnast katva kasvukihi (huumushorisondi) iseloom, mtmise ajal selle niiskus ja temperatuur. Pinnasehus erineb oluliselt kevad-suvisel ja sgis-talvisel perioodil mdetud RnM tase. RnM sisalduse tus algab sgisel, saavutab maksimumi hilistalvel ja langeb kiiresti kevadel, kui maapind sulab. Talveperioodil, kui pinnase kasvukihi klmumise ja mrgumise tulemusel aeratsioon muutub minimaalseks, kajastub pinnasehus sgavamalt migreeruva Rn sisaldus, mis vib kordades letada eU sisalduse jrgi arvutatu.

    Monitooringu esialgsed tulemused kinnitavad, et pinnase Rn-riski tegelikku taset on Eesti tingimustes vimalik hinnata ainult paralleelselt 2 meetodi kasutamisega. Gammaspektromeetri abil on vimalik arvutada pinnases mdetud Ra sisalduse jrgi pinnasehku eralduva Rn sisaldust (Clavensj, kerblom, 1994). Pinnasehus emanomeeter Markus 10 abil mdetud Rn sisaldus lubab hinnata pinnase sgavamatest kihtidest Rn juurdekande ulatust. Mlemad meetodid selgitavad pinnase Rn-riski taset, kuid selle erinevaid peamisi allikaid. Koos konkreetseid geoloogilisi tingimusi arvestades vimaldavad need anda maa-ala Rn-riski tasemest kllalt objektiivse ettekujutuse. Tuleb aga arvestada, et kevad-suvistel kuivadel perioodidel kujunevad aeratsioonitingimused vga heaks, mille phjusel ka RnM tulemus ei vimalda hinnata Rn juurdekande tegelikku ulatust sgavamatest kihtidest. kerblom, G., 1994. Ground radon monitoring procedures in Sweden. Geoscientist,

    v.4., Nr 4, p. 2127. Clavensj, B., kerblom, G., 1994. The Radon book. Measures against radon.

    Stockholm, 129 p.

  • 21

    Pahapill, L., Rajame, R., Rulkov, A., 2004. Radoon majade sisehus. Tallinn, Eesti Kiirguskeskus.

    Petersell, V., kerblom, G., Ek, B.-M., Enel, M., Mttus, V., Tht., K., 2005. Radon risk map of Estonia, TallinnStockholm, Explanatory text, 76 p.

    KAS ON VIMALIK VHENDADA EESTI PLEVKIVIDE PLETAMISEL

    TEKKIVAID CO2 EMISSIOONE: REGIONAALSED PERSPEKTIIVID JA VIMALIKUD STSENAARIUMID

    Alla Shogenova1, Kazbulat Shogenov1, Filip Neele2, Jri Ivask1 and Rein Vaher11 TT Geoloogia Instituut; 2TNO Built Environment and Geosciences, Utrecht, The

    Netherlands

    Tstuslik CO2 emissioon Eestis Eesti on suurim CO2 emiteerija Baltikumis (Eesti, Lti ja Leedu). heksa suurt (emissioonid suuremad kui 0,1 miljonit tonni (Mt)) CO2 tstuslikku allikat (Joonis 1), mis olid 2005. aastal registreeritud EL Heitmekaubanduse Ssteemis, tootsid 11,5 Mt CO2 (Sliaupa jt, 2008; Shogenova jt, 2009a). 2009. aastal oli Eestis juba 13 suurt allikat CO2 kogutoodanguga 22,7 Mt. On juba teada, et energia tootmine aastal 2010 suureneb vrrelduna 2009. aastaga, mis thendab veelgi suuremat CO2 toodangut Eestis.

    Joonis 1. Euroopa Liidu heitmekaubanduse ssteemis registreeritud Eesti, Lti ja Leedu 2007. aastal emiteeritud tstuslikult suured CO2 heitmed.

    Eesti ja Balti Elektrijaam on suurimad CO2 emiteerijad Eestis ja Baltikumis.

    2005. aastal tootsid nad vastavalt 7,7 ja 2,25 Mt CO2, kuid need kogused suurenesid kuni 9,4 ja 2,7 Mt CO2 aastal 2007 ning kuni 15,3 ja 3,2 Mt CO2 aastal 2009.

  • 22

    Emissioonide suurust phjendatakse plevkivi tstusliku lasumi, mis on vahekihtidena Eesti Ordoviitsiumi karbonaatsetes kivimites, koostisega. CO2 emissioonid plevkivi pletamisel on suuremad kui teiste fossiilktuste puhul. CO2 sisaldus suitsugaasides Eesti plevkivi pletamisel vib ulatuda kuni 15 25%. Eesti ja Balti Elektrijaamade CO2 emissioonid on suuremad kui kikidel Lti ja Leedu suurtel tstusallikatel kokku (Sliaupa jt, 2008; Shogenova jt, 2009a).

    Elektrijaamade omanik, riigifirma Eesti Energia ekspordib elektrit ka Baltikumi ja Soome. Elektritoodang kasvas mrgatavalt 2009. aastal seoses Ignalina Aatomielektrijaama sulgemisega ning mrgatava elektrienergia ekspordi suurenemisega Ltti ja Leetu. Neil phjusil on Eesti CO2 emissioon per capita ks suuremaid Euroopas ja kogu maailmas.

    Eesti Energia uurib CO2 ladustamisvimalusi naaberriikides. Uued elektritootmisksused Eesti Elektrijaamas peavad plaanide kohaselt valmima 2016. aastaks. Vastavalt EL seadusandlusele peavad uued elektritootmisksused olema capture ready e. pdmisvalmis. See sunnib Eesti Energiat leidma tehnoloogilisi ja geoloogilisi lahendusi CCS (Carbon Capture and Storage e. ssiniku kinnipdmine ja ladustamine) probleemile. Samuti peab Eesti Keskonnaministeerium vastavalt EL CCS direktiivile (Directive 2009/31/EC) looma lhiajal seadusandliku baasi CO2 ladustamiseks.

    CCS uuringud Eestis Tallinna Tehnikalikooli Geoloogia Instituudi (TT GI) teadlaste uuringud nitasid, et geoloogilised ja hdrogeoloogilised tingimused ei vimalda Eestis ladustada ssihappegaasi klassikalise CCS meetodiga. Hoidlakivimite sgavus on liiga vike ja phjavesi on mage, mistttu seda kasutatakse joogiveena (Sliaupa jt, 2008; Shogenova jt, 2009a,b). Seevastu naabermaal Ltis on sobival sgavusel vhemalt 16 struktuuripnist, kus saaks ssihappegaasi hoida sajandeid. Sarnases geoloogilises struktuuris asub ka In ukalnsi maa-alune gaasihoidla, mida kasutatakse juba 40 aastat. Lti geoloogide arvutuste kohaselt on pnishoidlate kogumahutavus vhemalt 400 miljonit tonni CO2, mis rahuldab praeguse heitmetaseme juures Lti ladustamisvajaduse 150 aastaks (Shogenova jt, 2009a,b).

    Eesti Energia on vtnud suuna koos Eesti ja teiste riikide teadlastega uurida vimalust siduda ssihappegaasi plevkivi pletamisel tekkiva tuhaga. Meie elektrijaamad toodavad igal aastal vhemalt 5 miljonit tonni tuhka. See tuhk vib reageerida CO2-ga, kusjuures moodustuvad mineraalid kaltsiit ja magnesiit. Neid mineraale saab ladustada plevkivi kaeventes. Seejuures lahendatakse mitmeid koloogilisi probleeme: CO2 eemaldamine, tuhajkide vhendamine, maastiku silitamine, ohtlike maa-aluste thimike titmine. Kuid see tehnoloogia vimaldab eemaldada vaid 1012% Eesti suurte elektrijaamade CO2 emissioonist (Kuusik jt, 2005; Uibu jt, 2010). Kahjuks ei kata see isegi heitmete viimase kahe aasta juurdekasvu. Mida teha lejnud ssihappegaasiga? Siin saavad meid aidata naabrid Ltis. Eestis toodetud CO2 heitmed vib transportida ladustamiseks Ltisse. Arvestades kogemusi maagaasi ja In ukalnsi gaasihoidla kasutamisel, on ssihappegaasi Ltis ladustamise idee suureprane. EestiLti CO2 piirilese pdmise-transportimise-ladustamise stsenaariumi majanduslik modelleerimine nitab vimalust ladustada kahes Lti struktuuris (Luku-Duku ja Luna-Kandava) Eesti ja Balti elektrijaamas 2005. aasta mahus toodetud CO2 heitmed 8 aasta vltel, samal ajal kui hkupaiskamise eest oleks trahv hinnanguliselt 37,4 tonni CO2 kohta (Joonis 2; Shogenova jt, 2011a).

  • 23

    Joonis 2. EestiLti stsenaarium. Eesti ja Balti Elektrijaamad ning ladustamiskohad on mrgitud pirnikujuliste smbolitega. Ettepandavad CO2 torustikud (piki olemasolevat maagaasitorustikku) on nidatud laia joonega.

    Euroopa Liidu tasemel on koostatud CCS'i reguleeriva direktiivi eelnu, mis

    stestab tingimused ssihappegaasi ohutuks silitamiseks vastavalt riikide vimalustele ja vajadustele (Directive , 2009). Riiklik energiakompanii Eesti Energia kavatseb rajada uue plevkivikttega ja CC-valmidusega jujaama. 2009. aastal tehti Tallinna Tehnikalikooli Geoloogia Instituudis Eesti Energia tellimusel uuring Eesti ja selle lhimbruse CO2 ladustamise vimaluste anals ja ladustamise nuded (Shogenova jt, 2011b). Uuringus on kasutatud GESTCO (EU FP5) ja EU Geocapacity (EU FP6) projektide tulemusi ning M. Erlstrmi aruannet Vattefallile CO2 ladustamise vimalustest Rootis ja Taanis (Erlstrm, 2008; Boe jt, 2002; Christensen ja Halloway, 2004). Uuring hlmab Baltikumi (Lti, Leedu), Poolat, Phjapiirkonda (Soome, Rootsi, Taani, Norra) ja Loode-Venemaad (ka Kaliningradi ala). Uuringus on toodud nende alade CO2 ladustamispotentsiaali konservatiivsed hinnangud soolastes phjaveekihtides ning nafta-gaasi- ja kivisevljades EL Geocapacity aruande alusel (Vangkilde-Pedersen jt, 2009a, b).

    Euroopa Stsenaariumid Euroopa, sealhulgas Eesti CO2 ladustamise stsenaariumid kuni aastani 2050 juba sisaldavad nii maismaal ladustamist Ltis kui ka merephjas ladustamist Lnemeres (Rootsis) ja Phjameres (Norras). Hiljuti valmis Loode- ja Kesk Euroopa suuremastaabilise CO2 kinnipdmise, transpordi ja ladustamise vajaduse krgetasemeline anals, mis hlmas ka Balti riike (Neele et al., 2011). Autorid kombineerisid majanduskasvu mudeleid praeguste emissioonitasemetega ning kasvuhoonegaaside heitmete vhendamise rahvuslike kavadega, et ennustada kinniptavaid CO2 mahtusid Loode- ja Kesk-Euroopas ajavahemikus 20202050, kusjuures igas riigis assigneeriti emissioonid peamistele tstuspiirkondadele. Ladustamismahtuvus samas regioonis sama ajavahemiku jaoks saadi maapinnaaluste CO2 ladustamispaikade andmebaasist, mis koostati hiljuti EL FP6 Geocapacity projekti (Vangkilde-Pedersen et al., 2009 a,b) raames. Neele et al. koostasid tenoliste transpordikoridoride ja -mahtude kaardid, sidudes CO2 allikad

  • 24

    saadaolevate ladustamiskohtadega. Osa sellest kaardist aastaks 2030 on joonisel 3 ja see sisaldab ka Baltikumi.

    Joonis 3. Loode Euroopa CO2 kinnipdmise, transpordi ja ladustamise vajadused aastal 2030. Nooled: CO2 transpordikoridorid koos CO2 mahtudega (Mt/aasta). Joonis on osa kaardist, mis katab suuremat piirkonda (Neele et al., 2011).

    Boe, R., Magnus, C., Osmundsen, P.T., Rindstand, B.I., 2002. CO2 point sources and

    subsurface storage capacities for CO2 in aquifers in Norway. NGU Report, p.1132 .

    Christensen, N.P., Halloway, S. et al., 2004. Geological Storage of CO2 from Combustion of Fossil Fuel, EU FP5, Summary Report, The GESTCO project.

    Directive 2009/31/EC of the European Parliament and of the Council of 23 April 2009 on the geological storage of carbon dioxide and amending Council Directive 85/337/EEC, European Parliament and Council Directives 2000/60/EC, 2001/80/EC, 2004/35/EC, 2006/12/EC, 2008/1/EC and Regulation (EC) No 1013/2006 (1). Official Journal of the European Union 2009; L140:114-35.

    Erlstrm, M., 2008. CO2 storage sites in Sweden. Report in Swedish with English summary, p. 162.

    Kuusik, M., Uibu, M., Toom, M.-L., Muulmann, T., Kaljuvee, L., and Trikkel, A., 2005. Sulphation and carbonization of oil shale CFBC ashes in heterogeneous systems. Oil Shale 22, 421434.

    Neele, F., Koenen, M., van Deurzen, J., Seebregts, A., Groenenberg, H. and Thielemann, T., 2011. Large-scale CCS transport and storage networks in North-west and Central Europe, Energy Procedia, in press.

    Shogenova, A., Sliaupa, S., Shogenov, K., Sliaupiene, R., Pomeranceva, R., Uibu, M. and Kuusik, R., 2009a. Possibilities for geological storage and mineral trapping of industrial CO2 emissions in the Baltic region. Elsevier, The Netherlands, Energy Procedia, 1, 27532760.

    Shogenova, A., Sliaupa, S., Vaher, R., Shogenov, K., Pomeranceva, R., 2009b. The Baltic Basin: structure, properties of reservoir rocks and capacity for geological storage of CO2. Estonian Academy Publishers, Tallinn, Estonian Journal of Earth Sciences, 58(4), 259267.

    Shogenova, A., Shogenov, K., Pomeranceva, R., Nulle, I., Neele, F. and Hendriks, C., 2011a. Economic modelling of the capturetransportsink scenario of industrial

  • 25

    CO2 emissions: the EstonianLatvian cross-border case study. Elsevier, The Netherlands. Energy Procedia, in press.

    Shogenova, A., Shogenov, K., Vaher, R., Ivask, J., Sliaupa, S., Vangkilde-Pedersen, T., Uibu, M. and Kuusik, R., 2011b. CO2 geological storage capacity analysis in Estonia and neighbouring regions. Energy Procedia, in press.

    Sliaupa, S., Shogenova, A., Shogenov, K., Sliaupiene, R., Zabele, A., Vaher, R., 2008. Industrial carbon dioxide emissions and potential geological sinks in the Baltic States. Oil Shale, Vol 25, No. 4, p. 465 484.

    Uibu, M., Velts, O., and Kuusik, R., 2010. Developments in CO2 mineral carbonation of oil shale ash. Journal of Hazardous Materials 174, 209214.

    Vangkilde-Pedersen, T., Lyng Anthonsen, K., Smith, N., Kirk, K., Neele, F., van der Meer, B., Le Gallo, Y., Bossie-Codreanu, D., Wojcicki, A., Le Nindre, Y.-M., Hendriks, C., Dalhoff, F., Christensen, N.P., 2009a. Assessing European capacity for geological storage of carbon dioxide the EU GeoCapacity project. Elsevier, The Netherlands. Energy Procedia 1(1), 26632670.

    Vangkilde-Pedersen, T. et al., 2009b. FP6 EU GeoCapacity Project, Assessing European Capacity for Geological Storage of Carbon Dioxide, Storage Capacity, WP2, D16 report, 166 pp, http://www.geology.cz/geocapacity/publications.

    EESTI SOOSETETE LEVIKU SEOSED TEKTOONILISTE RIKETEGA Mihkel tokalenko1, Mall Orru1,2

    1Eesti Geoloogiakeskus, 2TT meinstituut

    On teada, et tektooniliste svariketega on seaduspraselt seotud nafta ja maagaasi leiukohad. Sel asjaolul on kllaltki praktiline thtsus, sest rikkejoont on maapinnalt kergem tuvastada kui nafta- vi gaasilasundit. Mainitud seose ldtunnustatud seletuseks on murrangutsooni krge gaasi- ja vedelikujuhtivus, mille tttu rikete kaudu tusevad maapuest hdrotermilised ja gaasilised vood. Nafta ja maagaasi organilise tekke puhul arvatakse, et mainitud hdrotermid kujutavad endast soojusallikat hajutatud orgaanilise aine mberttlemiseks. Mitteorgaanilise tekke pooldajad peavad murranguid kanaliteks, mille kaudu ssivesinikud kerkivad maa sgavusest. Isegi kui me paksime nd sellest teaduslikust vaidlusest osa vtta, kestab see siiski veel aastaid, sest mlemal arvamusel on kllaltki palju nii poolt- kui ka vastuviteid ja kinnitusi.

    Mainitud arutlustele saame me aga huvitavat lisainfot pakkuda osutades asjaolule, et ka kaasaegse tekkega organiline aine soosetete nol on osaliselt tektooniliste riketega seotud. Soostumine on ks kllalt thtis geoloogiline protsess. Mall Orru doktoritst (2010) loeme, et 10-meetrise paksusega turbalademe alumise kihi vanuseks on 10 tuhat aastat. Seega on turba keskmine juurdekasv 1 mm/a, mis on geoloogilise protsessi jaoks vga suur kiirus. Huvitav on fakt, et kui me metsas puude keskmise jmeduse, krguse, tiheduse ja vanuse arvutame mber orgaanilise aine kihi juurdekasvuks, saame tpselt samasuguse numbri - 1 mm/a. Thendab, see on meie laiuskraadi kliima ldine vimelisus orgaanilise aine toodanguks.

    Soosetete seos tektooniliste riketega on aga naftast ja gaasist erinevalt lihtsa ja selge loogikaga: rikked kujutavad endast parema veejuhtivusega vndeid, kuhu jed oma vooluga jeorge kujundavad. Kui org on aga kllalt kaua arenenud, vool aeglustub ning jekaldad hakkavad soostuma.

    Rikkejoonte ja soosetete levialade paiknemise korreleerumist vime kergesti kaardilt mrgata (Joonis 1). Et selle seose hinnang subjektiivse mulje tasemele ei

  • 26

    jks, peame leidma mingi numbri, mis seda testaks. Vtame abiks raskusju- (Joonis 2) ja magnetvlja (Joonis 3) kaardid, kus suur osa anomaaliaid on tektooniliste riketega seotud. Raskusjuvljas ( g) on need astangutpi anomaaliad, kus vli sujuvalt helt tasemelt teisele siirdub. Magnetvljas ( T) lisanduvad lokaalsed ekstreemumid mlemal pool astangut. Kuid mlemal juhul saab vita, et rikkejoonele vastab vlja krgeim horisontaalgradient ning mida kaugemal oleme rikkest, seda madalam on mainitud gradient (tokalenko jt, 2010).

    Kasutades lhteandmetena soosetete kihti Eesti Kvaternaari kaardilt ja mainitud fsikalisi vlju sammuga 1 km Skandinaavia- ja Baltimaade histelt geofsikalistelt kaartidelt, leiame, et Eesti mandriosas on soosetete levialadel raskusju horisontaalgradient keskmiselt 3,2% krgem ja magnetvlja horisontaalgradient keskmiselt 4,6% krgem kui aladel, kus soosetteid ei esine.

    Kas nii vikesel gradientide vahel on statistilist thendust? Peaks olema, kuna keskmised on arvutatud vljade 39474 vrtuse jrgi, neist 10184 olid soosetetel.

    Mainitud keskmiste gradientide vahe on kllaltki vike, sest vljade horisontaalgradiendi anomaaliaid oli erineva amplituudiga ning viksemad jvad ilmselt suuremate varju. Pealegi ei ole murrangud ainsaks anomaaliate allikaks. Arvutusteks kasutati ainult Eesti mandriosa andmeid, kuna saartel mjutab fsikalisi vlju meri.

    Naastes ettekande algusesse, jreldame, et nii nagu kaasaegsed soosetted tektoonilise kontrolli all ladestuvad, toimus see ka geoloogilises ajaloos. Seega mned iidsed turbarabad visid hiljem moondudes ka maagaasi lasundeid tekitada.

    Kaasaegsete soosetete tektooniline kontroll vib olla ka keskkonna geokeemilise hinnangu heks phimtteks, kuna murrangutega seotud soosetted sisaldavad krgendatud tasemel mitmeid raskemetalle (Orru, Orru, 2003).

    Joonis 1. Soosetted Eesti Kvaternaari kaardilt ja rikkejooned Eesti aluskorra geoloogiliselt kaardilt

  • 27

    Wxz

    , E

    Tx, n

    T/m

    Joonised 2 ja 3. Raskusju- ja magnetvlja horisontaalgradiendid Eesti mandriosas

    Orru, M., Orru, H., 2003. Kahjulikud elemendid Eesti turbas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 144 lk.

    Orru, M., 2010. Dependence of Estonian peat deposit properties on landscape types and feeding conditions. Doktorit, TT meinstituut, Tallinn.

    tokalenko, M., Soosalu, H. ja All, T., 2010. Eesti aluskorra plokilise ehituse seos fsikaliste vljade ja seismilisusega. EGK XVIII Aprillikonverentsi Eesti maapu ja selle arukas kasutamine teesid. Tallinn, 2425

    TALLINNA MBRUSE MANDRIOSA JA RANNIKUMERE TEKTOONIKA NING SELLE MJU KAEVANDUSTE JA SUUREHITISTE RAJAMISELE

    lo SstraTT meinstituut

    Loode-Eestis lasub Svekofennia kurrutatud ja migmatiseeritud kristalne aluskord suhteliselt maapinna lhedal, 130160 m allpool merepinda. Phjaranniku poolsaarte tippudes, Naissaarel, Aegnal ja Prangli saartel isegi ainult 100120 m sgavusel (Koppelmaa, 1998). Settekivimiline pealiskord koosneb siin suhteliselt pehmetest liivakividest, aleuroliitidest ning savidest, mis kuuluvad Ediacara ajastu Vendi kompleksi Kotlini kihistusse ja peamiselt Alam-Kambriumi Lontova, Lkati ja Tiskre kihistusse ning huke liivakivi lasund lem-Kambriumi Tsiistre, lgase kihistus ja Kallavere kihistu alumises osas. Fennoskandia kilbil, kus alusphja kivimid ei ole kaetud paksude Kvaternaari setete vi soomassiividega, on enamus murranguid hsti nhtavad ja deifreeritavad kosmofotodel. Kasutades detailseid topograafilisi kaarte saab mrata murrangute pikkust, laiust ja mnikord ka suhtelist vanust, kui nad likuvad teiste murrangutega. Enamus murranguid on tekkinud prast aluskorra kivimite regionaalset metamorfismi ja plastseid deformatsioone, nad on sirgjoonelised ja likavad kiki vanemaid kurdstruktuure. Murranguvndid koosnevad sageli 23 kuni 5 peaaegu paralleelsest murrangust, suuremates neist vib kohata mitmesuguste hdrotermiliste protsesside ilminguid, harvem esinevad magmakehad. Juhul, kui hdrotermiliste mineraalide seas on magnetilisi, siis on vimalik mrata paleomagnetiliste meetoditega nende tekkeaega vi murranguvndi arengu erinevaid ajalisi etappe. Niteks Helsingi mbruse svekofenniidides on selliste uuringutega kindlaks tehtud mitmeid hdrotermilise aktiivsuse etappe alates 1,631,58 mld a kuni 440, 415 ja 300230 mln a tagasi (Mertanen jt., 2008).

  • 28

    Eesti territoorium on kaetud kllalt paksu settekivimilise alusphjaga, Kvaternaari purdsete setete ning tiheda teede, pldude ja asulate vrguga, mistttu murranguid peegeldavad lineamendid on reljeefis nrgalt vljendunud, eriti kui on tegemist survepingetel moodustunud struktuuridega ( , 2010). Erandiks on Loode-Eesti kuni 100 m sgavune rannikumeri, kus alates Vaindloo saarest kuni Osmussaareni on saarte, madalike ja ngude paiknemises kindel seadusprasus, mis on phjustatud aluskorra murrangutest. Kige paremini vljenduvad reljeefis merephja murranguvndid Naissaare, Aegna ja Prangli saare vaheliste sgavate lineaarsete vagumuste alal, kus settekivimiline alusphi on kohati tielikult erodeeeritud ja kaasaegsete meresetete all paikneb otse Eelkambriumiline aluskord (vt joonis). Lineamentide pikkus ulatub uuritud alal kuni 40 km-ni ja nad moodustavad kahest loodesuunalisest seeriast: NW 283295 ja NW 329345 koosneva vrgustiku, kus murrangute vaheline kaugus igas suunas varieerub 34 kuni 810 kmni (Joonis).

    Joonis. Tallinna mbruse maismaa ja rannikumere murrangute skeem (aluskorra ja alusphja kivimite leviku piir on vetud A. Mardla kaardilt EGK aruandest (Talpas jt, 2005), mere phja reljeef Eesti topograafiliselt kaardilt (1992). Legend: 1Neeme graniidi massiiv mandriala all, 2saared ja phjarannik; 3alusphja kivimite leviku phjapiir.

    Kvaternaari setete maetud vagumused Tallinna kesklinna all (Knnapuu jt, 1981; Tavast jt, 1983; Vaher jt, 2010 jt) on teada juba ammu, aga nende tekke le vaieldakse siiani. On selge, et sellised sgavad hargnevad vagumused on tekkinud tektooniliste rikete peal. Rikkevndite vahetus lheduses, niteks Rocca al Mare rikke piirides, mis tenoliselt ulatub kuni Viimse poolsaareni, vivad ilmneda uued, ainult neile vnditele iseloomuliku suunaga (siin NE 7073) lhede seeriad. Murrangutes toimub aluskorra ja alusphja lheliste kivimite murenemine oluliselt kiiremini kui monoliitsetes plokkides. Seda nitavad kasvi Piusa je orgude ja

  • 29

    lhede vahelised suhted (Sstra, 2002). Phja-Karjalas on pikaajaline (ligi 2 mld a) erosioon uuristanud lbi Maanselk meaheliku 500 m sgavuse ja 1,5 km laiuse oru, aheliku lnenlval kogutud vesi voolab itta, Valgesse merre. Kivimite lhelisuse phjustas regionaalne murrang. Soomes on M. Pajuneni trhm (2002a, b; 2008) tegelnud Helsingi mbruse murrangute ja lhede uurimisega le 15 aasta, et vlja selgitada ehituseks sobivaid alasid. Murrangutel on oma tekke ja paiknemise seadusprasused, mida phjustavad litosfri laamade liikumisel toimivad pinged. Vhemalt kaks Helsingi mbruse murrangute seeriat: NW 287305 ja NW 325345 on samasuguse orientatsiooniga kui Tallinna rannikumere saartevahelised murrangud (Elminen jt, 2008, Fig.17). Ilmselt on need murrangute seeriad tekkinud mlemal pool Soome lahte heaegselt. Fanerosoikumi tektoonilised deformatsioonid on Eestis esindatud kurdude ja murrangutega ning ajaliselt siin tpsemalt mratavad. Soomes on sel ajal toimunud vanade murrangute korduv aktiviseerumine, mida saatsid teatud hdrotermilised protsessid. Viimasel ajal on Eestis les kerkinud probleemid graniidi kaevandamise, tuumajaama ja silla ehitamisega mandrilt Saaremaale. Nende probleemide lahendamine on vimatu analoogsete uuringuteta, mida tegid Soome geoloogid viimasel ajal Helsingi mbruses (Pajunen jt, 2008). Eesti oma tuumaelektrijaam tuleks paigutada kindla aluskorra ploki keskosale, kus puuduvad murrangud, intensiivne tektooniline lhelisus ja hdrotermilised protsessid. Pakri saartel sellist kohta ei leidu, sest igal tuumajaamal peab olema oluline maa-alune osa, kus oleks vimalik ladustada kasutatud radioaktiivseid jtmeid. Akumuleeriva hdroelektrijaama uuringud tuleb lbi viia vhemalt he km sgavuseni, et kindlustada jaama pikaajaline eksisteerimine. Kaasaegsed meetodid vimaldavad ha detailsemalt ja tpsemini uurida tektoonikat ning tektoonilist lhelisust, paleomagnetiliste meetoditega ka hdrotermiliste mineraalide tekkeaega. Juba E. Mlsil (1961) oli teada, et Lasname lhedes esineb kuni neli generatsiooni kaltsiiti, kolm generatsiooni priiti, markasiit jt. Erineva generatsiooni hdrotermiliste mineraalide tekkeaja mramine vimaldaks paremini korreleerida erinevaid geoloogilisi protsesse Soome murrangutes ja Eesti alusphjas. Uuring on seotud tga Sstliku kaevandamise tingimused, GRANT7499 -mi.ttu.ee/ETF7499. Eesti topograafiline kaart, 1:200 000. 1992. Aerogeodezija, Sankt-Peterburg, 4 lehte . Elminen, T., Airo, M.-L., Niemil, R., Pajunen, M., Vaarma, M., Wasenius, P. and

    Wennerstrm, M., 2008. Fault structures in the Helsinki area, southern Finland. In: Pajunen, M. (ed.) Tectonic evolution of the Svecofennian crust of southern Finland a basis for characterizing bedrock technical properties. Geological Survey of Finland, Special Paper 47, 185213.

    Koppelmaa, H., 1998. Phja-Eesti kristalse aluskorra geoloogiline kaart, mtkava 1:200 000. Eesti Geoloogiakeskus.

    Knnapuu, S., Raukas, A., Tavast, E., 1981. Tallinna ja tema lhimbruse alusphja reljeef. ENSV TA Toimetised, Geoloogia 30, 4, 167172.

    Mls, E., 1961. Eesti alusphja lhede geneesist. Geoloogiline kogumik. Tartu, ENSV TA Loodusuurijate Selts, 514.

    Mertanen, S., Airo, M.-L., Elminen, T., Niemel, R., Pajunen, M., Wasenius, P. and Wennerstrm, M., 2008. Paleomagnetic evidence for Mesoproterozoic Paleozoic

  • 30

    reactivation of the Paleoproterozoic crust in southern Finland. Geological Survey of Finland, Special Paper 47, 215252.

    Pajunen, M., Airo, M.-L., Elminen, T., Niemel, R., Salmelainen, J., Vaarma, M., Wasenius, P., Wennerstrm, M., 2002a. Kalliopern rakennettavuusmalli taajamiin. Menetelmnkehitys ja ohjeistus. Raportti I. GTK, Tehnologian kehittmiskeskus, Espoon kaupunki, Helsingin kaupunki, Vantaan kaupunki, Kalliosuunnittelu Oy, Viatek Oy. 1104.

    Pajunen, M., Airo, M.-L., Elminen, T., Niemel, R., Salmelainen, J., Vaarma, M., Wasenius, P., Wennerstrm, M., 2002b. Kalliopern rakennettavuusen kartta 1 : 50 000 Espoo, Helsinki, Vantaa. Kalliopern rakennettavuusmalli taajamiin-projekti. Geologian Tutkimuskeskus. Julkaisematon kartta. K.21.42/2002/7.

    Pajunen, M., Airo, M.-L., Elminen, T., Niemel, R., Salmelainen, J., Vaarma, M., Wasenius, P., Wennerstrm, M., 2008. Construction suitability of bedrock in the Helsinki area based on the tectonic structure of the Svecofennian crust of southern Finland. In: Pajunen, M. (ed.). Tectonic evolution of the Svecofennian crust of southern Finland a basis for characterizing bedrock technical properties. Geological Survey of Finland, Special Paper 47. 309326.

    Sstra, ., 2002. Tektooniliste nhtuste uurimisvimalustest Devoni avamusalal Piusa je keskjooksu nitel. Blletn 6/02. Tektoonika ja keskkond. Tallinn, Eesti Geoloogia Selts, 2737.

    Tavast, E., Raukas, A., Knnapuu, S., 1983. Tallinna vanadest mattunud orgudest. ENSV TA Toimetised, Geoloogia 32, 2, 7985.

    Talpas, A., Vling, P., Kask, J., Mardla, A., Sakson, M., 1995. Balti mere elfiala geoloogiline kaardistamine mtkavas 1:200 000 lehtedel O34VI, O34XII, O35I, O35II. Eesti Geoloogiakeskuse aastaraamat 1994. Tallinn. 120122.

    Vaher, R., Miidel, A., Raukas, A. and Tavast, E., 2010. Ancient buried valleys in the city of Tallinn and adjacent area. Estonian Journal of Earth Sciences 59, 1, 3748.

    , . ., 2008. - o .

    .: O . XLI , .2, , , 311316.

    EESTI MAAVARADEST JA NENDE KASUTAMISEST GEOLOOGI PILGUGA

    Valter Petersell Eesti Geoloogiakeskus

    kski endast lugupidav riik ei saa eksiteerida ilma maavaradeta. Need on looduse kingitus rahvale, kuid ainult juhul, kui saadav kasum jb rahva teenistusse. On meeldiv tdeda, et Eestis suudeti silitada Eesti rahvale plevkivi, mida nii intensiivselt paljud poliitikud soovitasid anda USA tsturite ktesse. Samas parseldati enamus ehitusmaterjalide (tsemendi, telliste, klaasi jt) toormest vileivahinna eest vliskapitali valdusse. Pole siis ime, et Eestis vrdsustatakse maavarade kasutamist sageli rahvusliku nnetusega. On kahju, et plevkivi kui rahvuslikku rikkust pletatakse edasi armutult elektrijaamades, selle asemel et minna le tuumaenergiale. Plevkivi oleks otstarbekas kasutada likivina, sest sellel juhul oleks saadav tulu suurem ja kaevandamisega rikutud maa-ala viksem.

    Eelmise sajandi kaheksakmnendatel aastatel kaevandati Maardu piirkonnas sadadel hektaritel hukest fosforiidikihti ja hvitati rgset pllumaad, selle asemel et

  • 31

    kaevandamine le viia Toolsesse, kus 1 m2 -lt oleks saadud P2O5 le kahe korra enam kui Maardus. Fosforiidisja tulemusel lpetati nii tulevikku suunatud geoloogilised kui tehnoloogilised uuringud Euroopa suurima, Rakvere fosforiidimaardla piirkonnas. Fosforiidisja tulemusel likvideeriti 1991. aastast alates Eestis mitte ksnes fosforiidi kaevandamine, vaid ka plluvetiste tootmine. Seiskusid uuringud, mis olid suunatud fosforiidist vaba fosfori, leelismuldmetallide, uraani ja teiste elementide saamiseks. Sellega koos seiskusid ka fosforiidil lasuva U, Mo, V, Re jt elemente sisaldava diktoneemakilda alased tehnoloogilised uuringud.

    Viimased aastakmned on nidanud, et ei propageeritav turism ega progresseeruv keskkonnakaitse pole vimelised arendama kiratsevat tstust ja pllumajandust, rkimata kultuurist, meditsiinist jm. Kindlasti ei suuda seda ka vliskapitali ootele ja soovidele rajatud krgtehnoloogiale suunatud majandus.

    Eesti majandus ja rahandus tuleb taasiseseisvustada, tuleb alustada fosforiidi ja diktoneemakilda kaevandamist ning nendes olevate vrtuslike komponentide (elementide) eraldamist, nende suunamist tstuse ja ekspordi arenguks, alustada tuumajaama rajamist.

    Mtteaineks toome maailma fosforiidikontsentraadi vajaduse ja hinna kasvu viimase 10 aasta jooksul (mln t; USA Geoloogiateenistuse andmed) ja perspektiivis. Eesti fosforiidikontsentraadi prognoositav hind ji 19921994 a USA teadlaste arvutustes 3032 $ piiridesse.

    Fosforiidi (kontsentraadi) toodang, miljonites tonnides

    Nitajad Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2015*

    Fosforiidi- kontsentraadi toodang

    126 133 138 143 150 151 157 161 166 176 228

    1 t maailma-turu hind, $

    41,5 35,6 36,5 40,9 47,5 57,5 96,9 90,0

    *prognoos

    Eesti peab astuma normaalsete riikide rivvi, kes samuti hakkab kasutama maavarana tuntud looduslikke rikkusi rahvamajanduse ja teaduse arenguks. See loob tuhandeid uusi tkohti, soodustab teaduse arengut, vimekatele inimestele arenguvimalusi ja nende jmist kodumaale.

    Muidugi, selle tulevikusuuna peab otsustama rahvas, kas iga inimene hakkab istuma he kaitsealuse taime juurde (neid on kindlasti Eestimaal rohkem kui inimesi), vi kaitstakse siiski valikuliselt kaitsmist vrivaid loodusobjekte. Sellesuunaline tegevus peaks algama keskkonnakaitses vljakujunenud olukorra korrastamisest. Ei peaks kuuluma keskkonnakaitsjate ridadesse ametnikud, kes keskkonnakaitse sildi all maavarade kaevandamise ja kasutamise takistamiseks valetavad. Et olla konkreetne, toon nite Jelhtme vallas asuva Ruu lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru kinnitamise loost. Keskkonnakaitsjate teatel hakkasid neis piirides ootamatult kasvama II kategooria kaitsealused taimed aasnelgid, mis olid toodud sinna ligi 3 km kauguselt. Arendaja pidi kulutama kmneid tuhandeid, et spetsiaalsete analsidega tde jalule seada. Nrdimust ei phjusta niivrd materiaalne ja ajaline kulu, kuivrd asjaolu, et kaevandamise vastu vitlevad keskkonnaspetsialistid tid ohvriks lilled, millede kaitse kuulub nende esmaste kohustuste hulka

    Nabala piirkonnas lubjakivide kaevandamise takistajad vidavad, et hvimise ohus on unikaalne loodusnhtus Niakaev. Tegelikult pole Niakaev looduslik objekt, vaid eelmisel sajandil inimese poolt rajatud salvkaev. Vajadusel vib selliseid

  • 32

    niakaeve rajada mitmeid uusi, ka selliseid, millede treiim allub valdaja soovile. Kikjal pasundatakse, et kavandatavad karjrid rajatakse karstialadele. Tegelikult jvad karstialad mitme kilomeetri kaugusele kavandatavatest karjridest. End keskkonnakaitsjateks nimetavate survel kaalub KKM tiendavate geoloogiliste uuringute vajadust, mille maksumus on hinnatav miljonites kroonides. Kui tugineda olemasolevatele geoloogilistele andmetele, on probleemid selged ja oht Niakaevule puudub. Miks peaks KKM alluma kohalike initsiaatorite survele ja kulutama mttetult maksumaksja raha. Nagunii ei usu nad saadavaid tulemusi, kuna need ei kinnita nende soove. Usun, et need miljonid, kui neid kuskilt on vimalik leida, tuleks suunata lastehaiglatesse, millised krooniliselt kannatavad laste raviks vga vajaliku aparatuuri puda.

    Kindlasti ksitakse, et kust saada finantseering uute majandussuundade alustamiseks. Vastus on lihtne. Uute ettevtete arendamiseks tuleb maksustada riigist vlja viidav kasum, suunata selleks riigiettevtetest vlismaale ettevtete rajamiseks suunatav kasum ja maksustada kasum, mida kasutatakse riigisisese libatstuse arendamiseks (kallid autod, suvilad jne). Teaduslike uuringute ja tehnoloogiliste probleemide lahendamiseks tuleks korrastada ja optimeerida keskkonnakaitse ssteem (niteks parallelism kohalike omavalitsuste ja krgema taseme vahel, suundade leliigne diferentseeritus, ebakompetentsed spetsialistid jne) ja vabanevad vahendid suunata mainitud probleemide lahendamiseks.

    Kurb on siinjuures veel see, et olukord ei soosi teaduse arengut, vimekad inimesed pole nus pakutava madala palga eest ttama reattajatena ja lahkuvad Eestist ning samas pole vhem vimekad vi madalama haridusega inimesed suutelised vajalikke lesandeid titma. Ka mberpe ei aita. Puudub ju teave, millises Eestimaa piirkonnas milliseid mutreid vliskapitali abil hakatakse tootma.

    KOSOTSIAALNE (LOODUS- JA INIMSBRALIK) KAEVANDAMINE Rein Einasto

    Tallinna Tehnikakrgkool Ei soovi midagi testada ega argumenteerida, jgu see nooremate moodsate meeste meelevalda, kel soov Ratsa Rikkaks saada, teades, et kike, mida ei saa raha eest, saab Vga Suure RAHA eest! Kasvul on piirid (ka majanduskasvul, millele tugineb kogu vabaturu-kapitalism), ja kus piire pole, on eesti keeles piiritus, nagu pilvitus thendab nii lauspilvi kui pilvede puudumist eituse eitamise rahvatarkus. Tna elame maailmas, kus teline tarkus tuleb tagatubadest, kus kik suured hdad tulevad suurlinnadest ja kantpead snnivad kandilises ruumis..., kus kandilisi maju ei ehitata selleks, et seal elada, vaid mgiks... Lume all varisesid lamekatustega uusehitised, mitte vanaisade-aegsed viilkatused. Moodsaks moraaliks on nd: The small is not beautiful, iget aega nitab Big Ben.

    Tna eelistaksin olla