XIX APRILLIKONVERENTSI TEESID

  • View
    244

  • Download
    8

Embed Size (px)

Transcript

  • O EESTI GEOLOOGIAKESKUS

    XIX APRILLIKONVERENTSI

    Eesti mere- ja maapue uuringutestning arukast kasutamisest

    TEESID

    TALLINN 2011

  • O EESTI GEOLOOGIAKESKUS

    XIX APRILLIKONVERENTSI

    Eesti mere- ja maapue uuringutestning arukast kasutamisest

    TEESID

    Konverentsi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

    TALLINN 2011

  • 2

    Toimetajad: Kalle Suuroja ja Jaan Kivisilla Esikaanel aerofoto Pakri poolsaarest. Tume riba rannikujoone kohal paeastangu vari.

  • 3

    EESTI GEOLOOGIAKESKUSE XIX APRILLIKONVERENTS

    Eesti mere- ja maapue uuringutest ning arukast kasutamisest

    Konverents toimub 1. aprillil 2011 Kberneetika majas, Akadeemia tee 21 (I korruse saal)

    Osalejate registreerimine 9.3010.00

    Hommikune sessioon 10.0013.30

    Aivar Pajupuu, EGK. Avasna 1. Anto Raukas (TT GI), Peep Siitam (TT) Maavarade senisest arukamast

    kasutamisest 2. Rein Raudsep (KKM) Arengutest Eesti maapuepoliitikas 3. Enno Reinsalu (TT meinstituut) Maapuethjuse arukas kasutamine 4. Tarmo All (KKM) Nabala lubjakivimaardla piirkonna tiendavad uurimistd 5. Rein Perens, Leonid Savitski (EGK) Veeprobleemid maavarade kaevandamisel 6. Vello Mss (Eesti Meremuuseum) Merephjast siin- ja sealpool Kura kurku

    Kohvipaus 11.3012.00

    7. Kalle Suuroja (EGK) Tuumajaama he vimaliku asukoha geoloogilis-geotehnilistest uuringutest Suur-Pakri saarel ja selle lhimbruses

    8. Sten Suuroja (EGK) Suur-Pakri saare rannanlva ja Kurkse vina merephja geoloogilistest uuringutest

    9. Valter Petersell, Kaidi Lehtmets (EGK), Krista Jriado (TL) Pinnasehus kujuneva ja siliva radooni suhtest

    10. Alla Shogenova, Kazbulat Shogenov, Jri Ivask, Rein Vaher (TT GI) ja Filip Neele,(TNO, Utrecht) Kas on vimalik vhendada Eesti plevkivide pletamisel tekkivaid CO2 emissioone: regionaalsed perspektiivid ja vimalikud stsenaariumid

    11. Mihkel tokalenko, Mall Orru (EGK ) Eesti soosetete leviku seosed tektooniliste riketega

    12. lo Sstra (TT meinstituut) Tallinna mbruse mandriosa ja rannikumere tektoonika ning selle mju kaevanduste ja suurehitiste rajamisele

    Lunavaheaeg 13.3014.30

    Prastlunane sessioon 14.3016.00

    13. Valter Petersell (EGK) Eesti maavaradest ja nende kasutamisest geoloogi pilguga 14. Rein Einasto (TTK) kosotsiaalne (loodus- ja inimsbralik) kaevandamine 15. Paul Vesiloo, Ingo Valgma (TT meinstituut) Dolokivi vee seest kaevandamine ja

    lhkamine16. Jri-Rivaldo Pastarus, Ingo Valgma, Vivika Vizene, Aleksander Pototski

    (TT meinstituut) Kaevandamise titmisuuringud 17. Veiko Karu, Ingo Valgma, Karin Robam (TT meinstituut) Lputu soojusenergia 18. Merle Otsmaa, Veiko Karu (TT meinstituut) Posttehnoloogilised protsessid

    altkaevandatud alal 19. Veiko Karu, Ingo Valgma, Tennobert Haabu, Karin Robam, Ain Anepaio, Heidi

    Soosalu (TT meinstituut) Mida teha kaevandatud maavaraga

    16.30 lddiskussioon ja kohvilaud Eesti Geoloogiakeskuses, Kadaka tee 82 I korruse saalis ehk sealsamas, kus kik need eelnevad aastad

    Info: Maie Prname, tel 6720094, egk@egk.ee

  • 4

    MAAVARADE SENISEST ARUKAMAST KASUTAMISEST Anto Raukas1, Peep Siitam2

    1TT Geoloogia Instituut, 2Tallinna Tehnikalikool Riikliku strateegia Sstev Eesti 21 (SE21) kohaselt on Eesti lhikmnendite arengulesanne jrele juda EL elukvaliteedile, silitades seejuures Eesti kultuuriruumi, oluliselt suurendades hiskonna sidusust ning tagades koloogilise tasakaalu. See on vimalik, aga mitte senise arengumudeli jtkamise kaudu, vaid paradigma vahetuse teel. Ka meie jreldus on hene olukorda saab parandada vaid paradigma muutmise teel.

    Eesti Statistikaameti andmetel asub Eesti sidusa hiskonna Euroopa Liidu edetabelis tagantpoolt kolmandal, heaolu kasvu kategoorias 21.-l ja koloogilise tasakaalu osas 23.-l kohal. Eesti loodusvarade kasutusefektiivsus moodustab vaid 17% EU-15 2007. aasta tasemest.

    Traditsiooniliselt tuntuim phjus meie loodusvarade ebaperemehelikule kasutusele on plevkivikasutus. On kahetsusvrne, et Eestis valitseb endiselt plevkivi ahjuajamise paradigma isegi uute plevkivijaamade ebamistlikult kalli rajamismaksumuse (ligi 1800 EUR/MWel) tingimustes. Isegi tuuleenergia arendamine koos selle balansseerimisseadmete rajamisega on hiskonnale pikaajaliselt ca 40% vrra odavam uute plevkiviplokkide rajamisest.

    Ehitusmaavarade kaevandamine ja kasutus on teine valdkond, kus muutused on vajalikud. 2008. aastal kaevandati Eestis ca 18,7 miljonit tonni ehitusmaavarasid, mis teeb ligikaudu 15,2 tonni he Eesti elaniku kohta. Eurostati andmetel kasutati 2007. aastal EU-15 majanduspiirkonnas kiki loodusvarasid kokku keskmiselt 16,4 tonni elaniku kohta, millest ligikaudu poole moodustab ehitusmaavarade kasutus. Eesti majanduse materjalimahukus on seega oluliselt suurem, kusjuures materjalikasutusse tuleks lisada ka ca 6 miljonit tonni aastas plevkiviga koos kaevandatavat maavarana mitte arvel olevat kaksikpaasi, mis kokkuvttes teeks ehitusmaavarade kogukasutuseks ligi 25 miljonit tonni ehk 19 tonni elaniku kohta aastas.

    Ehitusmaavarade kaevandamisega seonduv keskendub peamiselt uute kaevanduskohtade kasutuselevtu tingimuste le diskuteerimisele. Uute kaevelubade taotlejad apelleerivad aktiivsete kaevelubade ammendumisega seotud varustusriskidele, mis on sageli esitatud tendentslikult. Ehitusmaavarade arengukava tdokumendis esitatud maavarade ammendumise tabelist ilmneb, et ehituslubjakivi ja -dolokivi maardlate varud ammenduvad Harjumaal alles 16 aasta jooksul ning Eestis keskmiselt 20 aasta jooksul. Seetttu on meil piisavalt aega, et vastuvetavaid otsuseid uute kaevanduslubade vljastamise osas phjalikult kaaluda.

    AS Teede Tehnokeskus poolt 2009. aastal koostatud ekspertarvamuse kohaselt on Eestis mistlik teede ehitamisel katendikonstruktsioonides kasutatav lubjakivikillustik asendada graniitkillustikuga ka imporditava materjali tnastes hindades. Graniitkillustiku kui kohaliku ehitusmaterjali kasutuselevtt vhendaks aga drastiliselt karbonaatkivimite kasutusvajadust teedeehituses. Ka vhendab kohaliku graniidi kasutuselevtt teede ehitamise ja kasutamisega seonduvaid kulusid ning arusaadavalt suurendab loodusvarade kasutusefektiivsust, kuna graniitkillustiku omadused teekonstruktsioonides on mekrguselt le karbonaatkivimite omadustest.

    Oluline on ka vara iglane maksustamine. Tavapraktikas on ksimust vaadeldud lihtsustatult phimttel: kaevekoha kaugus tarbimiskohast peab olema minimaalne. Nii niteks stestab Ehitusmaavarade arengukava tdokument ehitusmaavarade kasutamise phieesmrgi jrgmiselt: Ehitusmaavarade kasutamise

  • 5

    phieesmrk on ehitusmaavaradega varustatuse tagamine, vttes arvesse nende maavarade nuetekohast kvaliteeti, optimaalset hinda, minimaalset vimalikku veokaugust ning sstlikku ressursi- ja keskkonnakasutust. Mida vrtuslikum ja vrtustatum on ressurss, seda suurem on selle majanduslikult mistlik veokaugus kaeve- ja ttlemiskohast. Loodusvarade kasutamisega seotud kikide kulude tegeliku vrtuse sisaldumine maavarakasutuse maksustamises on peamine eeldus Eesti jaoks nii vajalikuks paradigmavahetuseks kogu majanduse jtkusuutlikku rpasse seadmisel.

    On ka vaja saavutada, et riik kui maavara omanik ksitaks ennast institutsioonina, kes kavandab maavarade kasutuselevtu kohad, teeb vastavad arendustd ning annab need seejrel vistupakkumise tulemusena kaevandajale opereerida. Selliselt kitudes saavutataks maavara omanikutulu maksimeerimine, vlistataks kaevekohtade parallelism, saavutataks parem kohaliku ja riigivimu koost ning riigi tegevuste ennustatavus.

    Loodusvarade kasutus, sealhulgas ehitusmaavarade kaevandamine ja kasutamine on mdapsmatu reaalsus. Kahanevate ja kallinevate loodusressursside tingimustes on hiskond seda edukam, mida efektiivsem ta loodusvarasid kasutades on. Eesti on selles valdkonnas ks Euroopa kige kehvemaid. Paradigmavahetuse teel on olukorda vimalik kiiresti parandada.

    ARENGUTEST EESTI MAAPUEPOLIITIKAS Rein Raudsep

    Keskkonnaministeerium

    2009. a alustati Keskkonnaministeeriumi algatusel levaatliku dokumendi Maapuekasutamise ja kaitse alused koostamist, mille versioone tutvustati 2010. aasta I poolel ldsusele. Saadud asjalike ettepanekute alusel tiendati nimetatud dokumenti, mis on lhtelesandeks uue maapueseaduse eelnu koostamisel.

    Uut maapueseadust on vaja selleprast, et praegused maapuealased igusaktid ei vasta enam olukorrale ja vajadustele. Maapuseaduse 1. aprillil 2005. a kehtima hakanud redaktsiooni koostamisel lhtuti eelkige 1. jaanuarist 1995. a kuni 31. mrtsini 2005. a kehtinud maapueseaduses stestatud ldistest phimtetest maavaravaru kaitse ja kasutuse ksimustes, neid kohandades ja tpsustades. Praeguseks on riigi ja avalikkuse vajadused ning arusaamised muutunud, niteks on suurenenud ldsuse vastuseis kaevandamisele. Seetttu on vaja riigi kui institutsiooni tugevamat ssteemset maapue uurimise (sh maavarade uuringute) ja maavarade kaevandamise korraldamist. Nimetatust johtuvalt on vajalik kehtiv regulatsioontervikuna le vaadata, vajadusel ttada vlja uusi vi tiendada olemasolevaid ldphimtteid ja reguleerimisalasid. Uue seaduse eelnu phipunktid:

    1. Maapue piiritlemine. Maavarade kaevandamine kui maapue kasutamise oluline aspekt vajab paremat ksitlemist ka planeerimisseaduses. Seejuures tuleb nuete stestamisel arvestada planeeringutes maapue (maavara ja maatoe) kasutamise ning kaitse kontekstis kolmandat mdet ja maavara uuringute nuete hulka lisada insenergeoloogiat ksitlev osa, mis sisaldab uuringuid selle maavaravaru kaevandamiseks vajaliku maatoe mahu ja tugevuse mramiseks.

  • 6

    2. Maapue uurimise, kasutamise ja kaitse kajastamine planeeringutes. Maardlate kasutamise kavad koos keskkonnaregistri maardlate nimistus tehtava maavaravarude kandega avalikustatakse. Nimetatud