Download ppt - Metsatulekahjud – must või valge ?

LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“

Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.

Metsatulekahjud – must või valge?

Kristi Teppo



Millest räägime?

• Kui palju ja miks?• Kas alati on nii olnud?• Millistel tingimustel?• Mis toimub?• Mis saab?• Kuidas ennetada?



Tulekahjud Eestis 1949-2009



• Eestis keskm. aastas 200 tulekahju 300 ha-l • Keskmine suurus 1-2 ha• Tulekahjude arvestuses minimaalne suurus

0,001 ha• Suured põlengud Vihterpalus: 1951. a. (2000

ha), 1992 (550 ha), 1997 (700 ha), 2008 (800 ha)

• 30% põlengutest ja põlengute pindalast Harjumaal



Tulekahjud Harjumaal 2002-2009

arv pindala



• Kanadas põleb aastas 8000 tulekahjus keskm. 2,1 miljonit hektarit

• 3% tulekahjudest on suuremad kui 200 ha• Põlengud >200 ha moodustavad põlenud

pindalast 97%



Põhjused



• Eestis aastaid, mil välgust põlenguid ei tekigi• Välk põhjustab Kanadas 45% põlengutest

(>80% põlenud pindalast) • Üle poolte põlengutest riigimetsas (~60%) rohkem külastajaid, ettevalmistatud puhke-

ja lõkkekohad, rannaäärsed värske õhuga männikud

• Kuude lõikes kõige rohkem aprillis-mais



Tuleohtlik aeg• Algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb

sügisel vihmaste ilmade saabumisega• Kulu põletamine on seadusega keelatud!• Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal

aastal Päästeamet• EMHI kodulehel tuleohu kaardid• Omavalitsused võivad keelata metsa

minemise• Päästeala infotelefon 1524



Soodsad tingimused

• Põud, tuul • Palju inimesi, puhkekohti• Teised häiringud Tormid (USA) Putukad (Kanada) Ulukid (Vihterpalu)



Maakondade tuleohtlikkus

Märtsis 2012 muutus Keskkonnaministeeriumi määrus “Suure, keskmise ja väikese metsade

tuleohuga maakondade jaotus”. Nüüdsest loetakse vaid Jõgevamaad vähese tuleohuga

maakonnaks. – Enne Life+ FFPE projekti nägi tuleohukaart välja

järgmine:



Valdade jaotus metsade tuleohu suuruse järgi



EMHI tuleohukaart

I - Tuleohtu ei ole (0-100)

II - Tuleoht on väike (101-400)

III - Keskmine tuleoht (401-3000)

IV - Suur tuleoht (3001-7000)

V - Äärmiselt suur tuleoht (> 7000)



• I-IV klass: lubatud on metsa kasutamine puidu saamiseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, samuti võivad inimesed metsas viibida puhkuse ja sportimise eesmärgil ja varuda metsasaadusi

• V klass: kohalikud omavalitsused võivad keelata igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise.

• II-V klass: töötab metsatulekahjude avastamise süsteem ja päästeteenistusel on valmisolek metsatulekahjude kustutamiseks.



• EMHI arvestab tuleohtlikkuse indeksis: õhutemperatuur, kastepunkt sademed. Olulised ka eelmiste päevade indeksid

• Eraldi vaadeldakse indekseid lume sulamisest aprilli lõpuni (V klass >1401), tärkava rohu perioodil (V klass >2401) ja suvel-sügisel (V klass >7001)

• USA-s, Kanadas ja Austraalias arvestatakse ka tuule tugevust



Puistu tuleohuklassid

• Aastaringselt muutumatud• Metsakorralduse käigus• Aluseks: puuliik, puistu arenguklass ja

metsakasvukohatüüp• I klassi kuuluvad kõige tuleohtlikumad• Okasmets lehtmetsast ohtlikum• Noorendikud keskealistest ohtlikumad• Eriti ohtlikud kuivad ja kuivendatud metsad



Tulekahjude ajalugu

• Inimmõju metsadele ON olnud alati aletamine, põllumaa ettevalmistamine,

raiejäätmete põletamine• Mõju laad sõltub oluliselt metsa väärtusest ja

inimeste peamisest elatusallikast



Tulekahjude uurimine

• Kvills National Park Rootsis• Dendrokronoloogilised uuringud• Muutused tulekahjude

esinemissageduses



Must või valge?

• Põlengud metsades inimtegevuse tõttu alati sagedased olnud, võib-olla peaksid ka praegu olema?

Loodus kohaneb, liigid kohanevad Kui muudame tule esinemise sagedust, siis

mõned liigid kaovad?• Ka tulekahjude ärahoidmisel on mõju



Boreaalne metsavöönd

• Moodustab maailma metsadest 29%• 85 imetajaliiki, 130 kalaliiki, ~32,000

putukaliiki ja 300 linnuliiki• Põlengud korduvad 70...200 aasta tagant• Kohanenud liigid – keerdmänd• Varajases arengustaadiumis metsas rohkem

putukaliike kui hilises



Keerdmänd



Metsatulekahju = raie?

• Boreaalses metsas raievanus peaaegu kattub tule esinemise sagedusega (70...200 a)

• Tuli hävitab erinevalt raiest ka pinnase• Millised puud suudavad tulele vastu panna?

Vanus, omadused (Kuuluvainen)

• Kas Eesti on boreaalne?• Mida ja kas üldse jäljendada?



Angelstam ja Kuuluvainen 2004





ASIO mudel, Angelstam 1998

• Põlengute esinemine sõltuvalt kasvukoha niiskusest ja mullaviljakusest

• Orud ja madalamad alad: põlengud harvad – mets on hilisemas suktsessiooni staadiumis, peamiseks puuliigiks tuld mittetaluvad kuused;

• Kus põlenguid sageli ja kuiv, suudab kasvada vaid mänd



A – absent S – seldomI – intermediate O – often



Mis on tuli?

Kuumus/Kuumus/põlemistemperatuuri põlemistemperatuuri

ületamineületaminePõlevmPõlevmateraterjjalal

HapnikHapnik



Kas teadsid?

• 2 mm läbimõõduga sädeme temp on 1000 kraadi

• Juba 200-250 kraadise temp säde võib süüdata materjali• 3,5 mm läbimõõduga säde jahtub sellise temp-ni 5 sek• Tuule kiirusel 20 m/sek lendab säde 14 m/sek ja läbib 5 sek 70 m



Tulekahju liigid

1) Pinnatuli: • põleb maapinnal leiduv süttiv materjal (taimestik ja risu)• esineb iseseisva tulekahjuna või koos teiste

liikidega• kõige tavalisem, 90-95% põlengute

üldarvust



Tule intensiivsus

KIIRELT ÜLEPÕLEV PINNATULIPõlemise intensiivsus

Tule levimiskiirus

Leegi kõrgus Söestumise kõrgus puutüvedel

Nõrk Kuni 1 m/min Kuni 0,5 m Kuni 1 m

Keskmine 1-3 m/min 0,5-1,5 m 1-2 m

Tugev Üle 3 m/min Üle 1,5 m Üle 2 m



Tule intensiivsus

PÜSIV PINNATULIPõlemise intensiivsus

Põlemise iseloomustus

Nõrk Rohttaimestik hävib, ära põleb lagunemata ja nõrgalt lagunenud kõdu

Keskmine Põleb ka poollagunenud kõdu. Puujuurte ümbert põleb kõdu mineraalmaani

Tugev Kõdu põleb kõikjal mineraalmaani. Üksikud puud kukuvad ümber. Pinnatuli võtab maatule ilme.



2) Ladvatuli: •levib puude võrasid pidi, ainult koos pinnatulega•männikutes, männi-kuuse segametsades, harva kuusikutes•alla 5% põlengutest •kõige ohtlikumad puistud täiusega 0,7-0,8



Tule intensiivsus

LADVATULD ISELOOMUSTAVAD NÄITAJADPõlemise intensiivsus

Tule levimise kiirus „hüppe” ajal

Puistu iseloom Põlemise iseloom Tulekahju tagajärjed

Nõrk Kuni 4 m/min Madala täiusega okas- või segapuistu lehtpuudega koosseisus üle 30%

Leek levib samaaegselt nii maapinnalt üles võradesse kui horisontaalselt

Kahjustuvad üksikud okaspuude grupid

Keskmine 4,1...100 m/min

Okaspuistu Leek levib võrasid pidi horisontaalselt, ennetades pinnatuld

Suurem osa puistust saab kannatada

Tugev 101 ja enam m/min

Okaspuistu Leek levib võrasid pidi horisontaalselt, ennetades pinnatuld

Puistu saab tervikuna kannatada



3) Maatuli: •tuli on tunginud turbasse või kõdukihti



Tule intensiivsus

MAATULE KATEGOORIADPõlemise intensiivsus

Põlemise sügavus Tulekahju tagajärjed

Nõrk Puujuurte alt põleb pinnas kuni 30...40 cm sügavuselt, mujal kuni 7 cm sügavuselt

Jäävad järele üksikud 3...300 m läbimõõduga põlemata laigud. Puud jäävad enamasti püsti

Keskmine Puujuurte alt põleb pinnas mineraalmaani või põhjaveeni, mujal kuni 25 cm sügavuselt

Vaikse ilmaga kukuvad pikali vaid üksikud puud, tormiga tuuleheiteoht

Tugev Pinnas põleb kõikjal mineraalmaani või põhjaveeni

Massiline puude langemine



Metsa olemuse mõju

• Okas- ja lehtpuistud• Monokultuur vs segapuistu• Majandusmets vs kaitseala• Puistu vanus• Metsa tervis• Tule levikut takistavad tegurid• Ligipääs



Järelvalve ja karistused

• Karistatud isikuid aastas umbes 20-30• Trahvisummad kasvavad aastatega: 10 a tagasi ~200 EUR (3000 kr) , täna 1000-4500

EUR (15-70 000 kr)• Keskkonnakahju suurus trahvidest mitu korda

suurem. 2008. a. nt 14 milj EUR, üldiselt 0,2 milj EUR



Kuidas leitakse keskkonnakahju?

• Arvestatakse metsakooslusele tekkinud kahju (kahjumäärad puuliigiti)

• Kahjumäär reservaadis ja sihtkaitsevööndis korrutatakse 5-ga

• Piiranguvööndis ja hoiualal korrutatakse 3-ga• Puidu majanduslik väärtus ei ole

keskkonnakahjuga seotud



Kulutused

• Kanadas on keskmiselt kulutused kustutamisele 500 miljonist kuni miljardi dollarini aastas

• Keskkonnaametile esitada metsateatis, kui puistus olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 ha



Kuidas metsi majandada?

• Putukarüüste oht• „Nagunii surevad“• Majanduslik kasu?• Elurikkus• Surnud puidu kogus• Uuenemise kiirus



Metsa tulekindluse tõstmiseks

• Vähendatakse tulekahjude tekkimise ohtu • Luuakse puhkenud tule levikuks ebasoodsad

tingimused • Luuakse kustutustöödeks soodsad tingimused



Toetatavad tegevused• Tuletõrje veevõtukoha (200 m3; 1,5 m),

veevõtukohale juurdepääsutee (3,5 m) ning selle juurde kuuluva sõiduvahendi peatuskoha (12x12 m) korrashoidmine

• Tuletõkestusriba või -vööndi rajamine ja korrashoidmine

• Suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamine ja tähistamine

• Tuleohumärgi ja -plakati soetamine ja paigaldamine ning tuletõrje veevõtukoha ja veevõtukohale juurdepääsutee tähistamine



Tuletõkestusriba

• Pinnatule peatamiseks• Looduslikud tõkked• Inimtekkelised tõkked• Rajatavad tõkked- 2,5 m laiused mineraliseeritud ribad- Kord aastas mineraliseerimist korrata



Tuletõkestusvöönd• Ladvatule tõkestamiseks• Lehtpuu- või sega-puistud, milles okaspuid max 30-40%• Suudab kinni pidada tuulest edasikantavaid

sädemeid, maha jahutada ülekuumenenud õhku ja on tulekindla(ma)d

• 2,5 m laiune mineraliseeritud riba ja 5 m laiused lehtpuuribad (v.a. haab)



Avastamine

• Kus rohkem inimesi, seal kiirem avastamine• Mõjutanud ka metsandusasutuste

struktuurimuudatused• RMK tuleseiresüsteem



Kliima

• Troopika: - soe ja niiske kliima- pikemad põuad- materjal kõduneb kiiresti

• Boreaalne mets: - jahe ja niiske- kõdunemine aeglane- põlevmaterjal kuhjub



Kliima

• Vahemeremaades põleb igal aastal kuni 6% metsadest

• Kliima soojeneb?• Põlengud sagenevad?

• Kontrollitud põletamine ennetusmeetodina?- Sobiv ilm, tuul, inimesed



Mets kui süsiniku siduja

• Raiutud mets vs põlenud mets – põlemisel eraldub palju süsinikku, raiel vähem (osa viiakse puiduga välja)

• Süsiniku sidumine uue metsa kasvamisega• Süsiniku vabanemine põlemisel, sidumine

raietel ja talletamine toodetesse



Tänan!