Funded by the European Commission’s Seventh Framework Programme FP7-SSH-2012-1/No 320333

VANEMAEALISED EESTIS Kuidas vananeda aktiivselt ja väärikalt?

Riigikogu, 22.02.2017

Eesti vananeb vanamoodsalt Tiina Taumbaum

23.02.2017 2

Statistikaamet 2016

Vanemate inimeste osakaal kasvab

Aktiivsena vananemise võimekus Euroopas

AAI 2014 AAI 2016 23.02.2017 4

Aktiivsena vananemise võimekus Eestis

AAI 2014 23.02.2017 5

Aktiivsena vananemise keskkond

Oodatav eluiga sünnimomendil: M 73 N 82

Oodatav eluiga 65-aastasel: M 15 N 20

46

48

50

52

54

56

58

60

2005 2010 2015

van

us

Tervena elada jäävad aastad sünnimomendil

Mehed

Naised

Allikad: Statistikaamet. TAI 23.02.2017 6

Tervis on halb, hinnang tervisele veel halvem

55+ rahvastikust 70% hindab oma tervise rahuldavaks või halvaks

Halva tervisehinnanguga inimeste osakaal oli Eestis ühe vanuserühma võrra nihkes võrreldes Euroopa keskmistega

Elukvaliteedile mõjub see, mida inimene arvab oma tervisest

Allikad: SHARE 2013, Laidra. 2016; Saks, 2016

mälu enesehinnang vs meenutatud sõnade arv tervise enesehinnang vs terviseprobleemide arv tunnetatud tegevuspiirang vs käte ja jalgade võimekus

7

50+ Eestit iseloomustab depressioon

Depressiooni all kannatavad 1/3 meestest ja u ½ naistest.

Allikas: SHARE 2013

Allikas: SHARE 2013 8

• Tihti ei ole eakatel kedagi, kellega arutada enda jaoks olulisi küsimusi ning kes aitaks probleemide lahendamisel

• Eakatel on kõige halvemad sotsiaalvõrgustiku näitajad

• Vanemaealistel on suur ootus, et kohalik omavalitsus teeks pigem ise esimese sammu

• 45% 50–74-aastastest soovivad rohkem panustada ühiskonda

Üksindus ja ootused

23.02.2017 9

Vähemalt ühe koostegevusega on seotud 55–64-aastastest iga 3, 65+ vanuses iga 5

65+ inimestest tegeleb koostegevusega vähemalt 1x nädalas iga 8

Kui jääd koju, siis oledki kodus

Allikas: Tambaum, 2016 (SHARE) 10

Hariduse potentsiaal on kasutamata

Neli aastat tagasi 55+ vanuses inimestest

kasutas vähemalt kord nädalas Internetti 35% (vrd-riigid 48%)

mitte kunagi polnud arvutit kasutanud 45% (vrd-riigid 32%)

Koostegevuses

osalejaid Eesti

Võrdlus

-riigid

(14)

Alg- ja

põhiharidusega 20% 43%

Keskharidusega 38% 64%

Kõrgharidusega 54% 75%

Allikas: Tambaum, 2016 (SHARE) 11

Mõtteid MOPACTi projektist 23.02.2017 12

TÖÖELU PIKENDAMINE Märt Masso

23.02.2017 13

24,7

21,0

25,1

21,7

31,4

28,0

35,8

39,7

33,7

24,1

34,4

20,4

19,3

30,6

23,0

32,0

30,5

21,9

20,1

33,9 22,4

32,6

32,0

21,9

19,1

23,3

43,4

35,8

[15-25]

(25-35]

(35-40]

(40-45]Polnud uuringus

Allikas: UNECE ja Euroopa Komisjon, Autorite kohandused

Töötamise määr vanuses 55–74 (%)Euroopa Liidu riikide keskmine: 27,8%

Aktiivsena vananemise indeks

23.02.2017 14

Van Dalen et. al. (2015) Kooij et. al. (2014) Frerich et. al. (2012)

Elukestevõpe, teadmusjuhtimine

Karjäärijuhtimine, liikumiste juhtimine

Tervisedendus, töötervishoid

Töötingimuste kohandamine

Töölt lahkumine, pensionile siirdumine

Vanusjuhtimine töökohal

15

Parima praktika näiteid

• Belgia: Sodexo • Taani: Netto • Soome: Berner Oy • Saksamaa: Hansgrohe AG • Leedu: Elis Electric • Itaalia: Coop Adriatica • Hispaania: Hero Spain • UK: Ronseal • Eesti: Eesti Energia • Läti: Rimi

23.02.2017 16

ELUKESTEV ÕPE Kirsti Nurmela

23.02.2017 17

Õppimine üle elukaare

•Uute oskuste ja teadmiste omandamine õppes või koolitustel väheneb vanusega

–Madal motivatsioon investeerida teadmistesse ja oskustesse tööturult väljumise eel (nii endal kui tööandjal)

–Õppevõimalused tihti suunatud nooremale õppijale

•Samas üha rohkem inimesi osaleb õppes, igas vanuserühmas

•Riikide lõikes erineb õppes vähenemise tempo

23.02.2017 18

Eestis on õppes osalemine viimase 18 aastaga kasvanud, kuid vanuselised lõhed on suurenenud

Joonis: Elukestvas õppes osalenud 1997-2015, %

0

5

10

15

20

25

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

25-34 35-44 45-54 55-64

Va

he

7 p

p

19

pp

Allikas: Statistikaamet, Tööjõu-uuring 19

Eesti on Põhjamaade seas kõrgel kohal noorte õppes osalemise poolest kuid, vanusega kahaneb see eelis kiiresti Joonis: Elukestvas õppes osalemine vanuse lõikes, %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64

28 Euroopa riigi keskmine EE SE FI DK

Allikas: Eurostat, Täiskasvanute Koolituse Uuring 2011 20

Pensionipoliitika loob raamistiku elukestva õppija karjäärile

•Mida kaugemal on pensioniiga, seda kauem on inimesed ja tööandjad valmis investeerima oma teadmistesse ja oskustesse

•Kõrgema pensionieaga riikides on elukestvas õppes osalemine 50+ vanuserühmas kõrgem

•Neid riike iseloomustavad ka elukestvat õpet toetavad tegevused

•Parimatest praktikatest õppimine

23.02.2017 21

Õppe toetamiseks on vaja inimesekeskset lähenemist

•Informeerimine ja nõustamine –Info jagamine, sihtrühmale suunatud kampaaniad –Karjäärinõustamine

•Erineva õppe tempo, meetodite ja huvidega arvestamine koolituste kujundamisel ja pakkumisel

–E-õppe meetodite tutvustamine ja digioskuste õpetamine

• Töökohal õppimine, põlvkondadevaheline kogemuste-teadmiste vahetamine (mõlemas suunas)

•Tööandjate informeerimine, teadlikkuse tõstmine vanusjuhtimisest

•Teadlikkus sekkumiste mõjudest erinevatele vanuserühmadele

23.02.2017 22

PENSIONISÜSTEEMI TULEVIK Magnus Piirits

23.02.2017 23

Sissetulekute jaotus Eesti El-i madalamaid

23.02.2017 24

Keskmist palka teeniva inimese vanaduspensioni struktuur

25 23.02.2017

Sünniaasta

II sammas

(alates 2002. aastast)

I samba kindlustusosak

ehk palgast sõltuv osak

(alates 1999. a)

I samba staažiosak ehk

töötamisest sõltuv osak

(kuni 1998. a)

I samba baasosa –

kõigile võrdne osa

Asendusmäär ehk

pension jagatud riigi

keskmise palgaga

1980. aastal sündinud meeste pensionide jaotuse muutus seni tehtud reformide tulemusena

23.02.2017 26

Järeldused • Palgast sõltuva I samba loomine tekitas sarnases mahus

ebavõrdsust nagu II samba loomine

• Vaesumise risk suureneb tulevikus pensionile jäädes, aga

reformid suurendavad keskmist pensionit

• Kavandatav pensionireform:

– suurendab I samba solidaarsust ja vähendab toetusskeemide

vajadust (nt toimetulekutoetus)

– suurendab madalamapalgalistel väärikalt vananemise võimalust

• Suurema palgaga inimestel suureneb motivatsioon ise lisaks

investeerida, et pensionieas ei oleks liiga suurt sissetuleku

langust

23.02.2017 27

VANEMAEALISTE ÜHISKONDLIK AKTIIVSUS

Jane Matt

23.02.2017 28

AKTIIVSENA VANANEMISE INDEKS (2014.a)

23.02.2017 29

Vanemaealiste osalus poliitilises elus madal

3,5

4,3

5,1

6,0

6,2

6,3

6,7

6,9

7,1

7,7

8,3

9,2

9,8

10,6

11,4

11,6

12,0

12,3

14,3

15,0

15,2

15,6

15,8

16,7

17,0

19,2

24,0

24,7

26,5

0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0

Slovenia

Hungary

Portugal

Slovakia

Estonia

Romania

Greece

Lithuania

Poland

Latvia

Bulgaria

Italy

Malta

Spain

Belgium

Croatia

EU28 (mean)

Czech Republic

Netherlands

Cyprus

Ireland

Finland

United Kingdom

Germany

Austria

France

Denmark

Luxembourg

Sweden

23.02.2017 30

Vanemaealiste osalus vabatahtlikus tegevuses madal

3,3

3,6

4,4

4,8

5,0

5,4

6,0

6,1

6,8

7,6

7,6

9,6

10,1

10,1

12,9

14,8

14,9

15,2

16,4

18,3

21,4

23,2

24,8

25,5

26,8

29,3

30,5

30,7

32,7

0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0 35,0

Bulgaria

Greece

Romania

Poland

Slovakia

Latvia

Lithuania

Hungary

Estonia

Cyprus

Portugal

Spain

Slovenia

Croatia

Czech Republic

EU28 (mean)

Italy

Malta

Belgium

Germany

United Kingdom

France

Luxembourg

Finland

Denmark

Ireland

Netherlands

Sweden

Austria

23.02.2017 31

Ühiskondlikku aktiivsust takistavad tegurid

•Aktiivse elustiili harjumuse puudumine. •Aktiivsena vananemise valdkond on ebapiisavalt ja ebasüsteemselt koordineeritud.

•Adekvaatse tugistruktuuri puudumine, mis aitaks pensionile jäänud eakatel jääda aktiivseks.

•Infopuudus –Osad vajadused jäävad tähelepanuta, osade puhul „ülepakkumine“.

•Ajapuudus: vajadus tagada piisav sissetulek. •Halb tervis ja ebapiisav juurdepääs tervishoiuteenustele.

SOTSIAALNE INNOVATSIOON PIKAAJALISES HOOLDUSES

Gerli Paat-Ahi

23.02.2017 33

Sotsiaalne innovatsioon on

• uudsed lahendused (tooted, teenused, mudelid, turud, protsessid jne), mis ühekorraga rahuldavad sotsiaalset vajadust (efektiivsemalt kui olemasolevad lahendused) ja kasutavad ressursse uutmoodi või paremini (The Young Foundation/European Commission, 2011).

➢ Pikaajalise hoolduse süsteemis on olemas selge sotsiaalne vajadus, mille jaoks on vaja uusi lahendusi…

23.02.2017 34

Innovatsioon vajab vähemalt nelja eeldust

Teenuste laiendamine

- Ligipääsu tagamine

- Teenused vastavalt

vajadusele

Kogukonnapõhine

hoolekanne

- Motiveerida sidusrühmi

- Täiustada vanemate

inimeste integratsiooni

Tööhõive ja

ametialane väljaõpe

- võimestamine

Integratsioon &

koordinatsioon

- Koordineerida disain

ja teenuste korraldus

Kasutajad

Pikaajaline

hooldus

Mitteametlikud

hooldajad

Tervishoiu

süsteem

Sotsiaal-

hoolekande

süsteem

23.02.2017 35

Pikaajaline hooldus innovatsiooni ja aktiivsena vananemise poliitika kontekstis

23.02.2017

Hoolduse

nõudlus

Mitteametlik

u hoolduse

pakkumine

Ametliku

hoolduse

pakkumine

Pikaajalise

hoolduse kui

sotsiaalse riski

teadvustamine

Riigid

Universaalne-

Põhjamaade

Keskmine Madal Kõrge Esmased

liikujad

Taani, Soome,

Holland, Rootsi

Standardhooldus

e segu

Kõrgem

keskmine

Keskmine Keskmine Varajased

liikujad

Saksamaa,

Austria,

Prantsusmaa,

Inglismaa

Perekonnal

põhinev

Kõrge Kõrge Madal Hilised liikujad Hispaania, Itaalia,

Portugal, Iirimaa,

Kreeka

Kesk- ja Ida-

Euroopa

Madal

keskmine

Kõrge Madal Alustajad Ungari, Poola,

Tšehhi, Slovakkia,

Rumeenia,

Bulgaaria, Eesti,

Läti, Leedu

36

Häid praktikaid mujalt riikidest

Big Launcher (Tsehhi)

Casa alla Vela intergenerational housing (Itaalia)

Everyday rehabilitation (Taani)

Hen Project (Inglismaa)

23.02.2017 37

PANEELDISKUSSIOON

23.02.2017 38

Paneeldiskussioon

• Millised on võtmetegurid, mis aitaks luua

aktiivsena vananemise tervikliku süsteemi?

• Milline roll on siin erinevatel osapooltel?

• Kas on olemas mõni valmis lahendus või hea

praktika, mida edukalt saaks Eestis kasutada?

23.02.2017 39