Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisuHans Põldoja

Mis on autoriõigus?

Copy + right

Autoriõiguse ajaloost

• Trükipressi litsentsid (15. ja 16 saj.)

• Statute of Anne (1710, Suurbritannia)

• Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886, viimane versioon 1971)

• Autoriõiguse seadus (1992)

Autoriõiguse seadus

Kaitstavad teosed

• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid

• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil

• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograafiateosed, kartograafiateosed, standardid jne.

(Autoriõiguse seadus, 2013)

AÕS ei kohaldata

• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.

• Rahvaloominguteostele

• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele

• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele

• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale

• Päevauudistele

• Faktidele ja andmetele

• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted

Autoriõiguse teke ja kestvus

• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele

• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma

Autori õigused

• Isiklikud õigused

• Varalised õigused

Isiklikud õigused

• Õigus teose autorsusele

• Õigus autorinimele

• Õigus teose puutumatusele

• Õigus teose lisadele

• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele

• Õigus teose avalikustamisele

• Õigus teose täiendamisele

• Õigus teos tagasi võtta

• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist

Varalised õigused

• Õigus teose reprodutseerimisele

• Õigus teose levitamisele

• Õigus teost avalikult esitada

• Õigus teost tõlkida

• Õigus teha teosest kohandusi

• Õigus teost üldsusele edastada

• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks

• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke

• Õigus teoseid üldsusele näidata

http://www.autor.ee

Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel

• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust.

• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel

• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

Probleemid

• Mis on motiveeritud maht?

• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid (illustratsioonide kasutamisel)?

• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut

• Orbteosed

https://ajaveeb.just.ee/intellektuaalneomand/

Litsentsid

Mis on litsents?

• Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi autoriõiguse alusel kaitstavat teost)

• Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu)

(Karja, 2010)

Näited tarkvaramaailmast

• End User License Agreement (EULA)

• GNU General Public License

• ...

Vaba tarkvara mõisted

• Vaba tarkvara (free software) — Richard Stallmann ja The Free Software Foundation, 1985

• Avatud lähtekoodiga tarkvara (open source software) — Open Source Initiative, 1998

• FOSS/FLOSS — Free (Libre) Open Source Software

Vaba tarkvara põhivabadused (GNU GPL)

• Vabadus programmi mistahes eesmärgil kasutada (vabadus 0).

• Vabadus uurida, kuidas programm töötab, ja seda oma vajadustele vastavaks kohandada (vabadus 1). Juurdepääs lähtekoodile on selle vabaduse teostamise eeltingimuseks.

• Vabadus programmi koopiaid levitada, et oma naabrit aidata (vabadus 2).

• Vabadus programmi parendada ning oma täiendusi avalikkusele kättesaadavaks teha, et kogu ühiskond sellest kasu saaks (vabadus 3). Juurdepääs lähtekoodile on selle vabaduse teostamise eeltingimuseks.

(Mõtsküla, 2009)

Levinumad vaba tarkvara litsentsid

• GNU General Public License

• Apache License

• MIT License

• BSD litsentsid

• GNU Lesser General Public License

Litsentside ühilduvus

• Teise litsentsiga teose kasutamine tuletatud teose loomisel

• Tuletatud teose avaldamine teise litsentsiga

Avatud sisulitsentsid

http://creativecommons.org

Creative Commons litsentsid

• Attribution

• Attribution-Share Alike

• Attribution-Noncommercial

• Attribution-Noncommercial-Share Alike

• Attribution-Noncommercial-No Derivative Works

• Attribution-No Derivative Works

Creative Commons piirangud

bAttribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil

aShare Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel

nNoncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel

dNo Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Creative Commons õigused

sShare — õigus teost kopeerida, levitada ja edasi anda

r Remix — õigus teost kohandada

Litsentsi esitusviisid

(Creative Commons, 2013)

Creative Commons Eesti litsentsid

• Autorile viitamine

• Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel tingimustel

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld

• Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld

Teised avatud sisulitsentsid

• GNU Free Documentation License (GNU FDL) — GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents

• Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad materjalid

Kuidas avatud sisulitsentsi ära tunda?

Teose tähistamine litsentsiga

• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autoriõigused reserveeritud

• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja ikoon

Creative Commons ikoonid

Üldine Creative Commons ikoon

Attribution litsentsCC BY

Attribution-ShareAlike litsentsCC BY-SA

Attribution-NoDerivs litsentsCC BY-ND

Attribution-NonCommercial litsentsCC BY-NC

Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsentsCC BY-NC-SA

Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsentsCC BY-NC-ND

Teised avatud sisulitsentsid

GNU Vaba dokumentatsiooni

LitsentsPublic Domain

Kuidas leida avatud sisu?

Avatud sisu kogud

http://en.wikipedia.org

http://et.wikipedia.org

Fotod

http://commons.wikimedia.org

http://www.flickr.com/creativecommons

Muusika

http://ccmixter.org

http://www.jamendo.com

http://soundcloud.com

Avatud õppematerjalid

http://ocw.mit.edu

http://ocwconsortium.org

http://www.e-ope.ee/repositoorium/

http://www.koolielu.ee

http://lemill.net

Avatud kursused

http://p2pu.org

http://p2pu.org

http://www.mooc.ca

http://beta.wikiversity.org

Miks avaldada oma töid avatud sisulitsentsiga?

Kuidas kasutatud teostele viidata?

Autoriõiguse seadus

“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...”

(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel)

(Autoriõiguse seadus, 2013)

http://wiki.creativecommons.org/Marking/Users

Kokkuvõte

Probleemid

• Inimeste teadlikkus avatud sisulitsentsidest

• Avatud sisulitsentside ühilduvusprobleemid

• Non-Commercial piirangu liigne kasutamine

• Äriline kasutus ei ole selgelt defineeritud

Milline sisulitsents valida?

• Töömahukad teosed — CC Attribution-Share Alike

• Fotod — CC Attribution

Ülesanded

Ülesanne

• Tutvu esitluses viidatud keskkondadega ja otsi endale kasulikku avatud sisu

• Avalda mingi omaloodud teos mõnes avatud sisu keskkonnas

• Kirjuta selle põhjal sissekanne oma ajaveebi

Essee teemad

• Mina kui autor

• Vaba tarkvara või kommertstarkvara?

• Mida tähendab vaba tarkvara haridusele?

• Mida tähendab avatud sisu haridusele?

Viited

• Autoriõiguse seadus (2013). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013005

• Creative Commons (2013). About The Licenses. Loetud aadressil http://creativecommons.org/licenses/

• Creative Commons (2013). Frequently Asked Questions. http://wiki.creativecommons.org/FAQ

• Karja, H. (2010). Milleks meile Creative Commons - litsentside eestindamise protsess ja sisu. Loetud aadressil http://www.creativecommons.ee/wp-content/uploads/2010/11/Hele_Karja.pdf

• Mõtsküla, P. P. (2009). Vaba tarkvara litsentside süstemaatiline analüüs. (Magistritöö). Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/images/50001107/wmag.pdf

Kasutatud fotod

• Paul Keller, http://www.flickr.com/photos/paulk/6886365257/

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Hans Põldojahans.poldoja@tlu.ee

IFI6070 Intelligentne arvutikasutushttp://ifi6070.wordpress.com

Tallinna ÜlikoolInformaatika Instituut