44
Perekond. Kasvatusstiilid ja -hoiakud Evelyn Neudorf ([email protected] ) 13.sept.2012 Sissejuhatus kasvatusteadustesse (LÕ 21 ja LÕ 22)

Perekond (13.09.2012)

  • Upload
    evelyn-

  • View
    2.723

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Sissejuhatus kasvatusteadustesse (2.loeng) LÕ 21 ja LÕ 22

Citation preview

Page 1: Perekond (13.09.2012)

Perekond. Kasvatusstiilid ja -hoiakud

Evelyn Neudorf ([email protected]) 13.sept.2012

Sissejuhatus kasvatusteadustesse (LÕ 21 ja LÕ 22)

Page 2: Perekond (13.09.2012)

Perekonna mõiste, liigid, erosioon.

Page 3: Perekond (13.09.2012)

KES MOODUSTAVAD PEREKONNA?

KAS• kaks registreeritud abielus vanemat + nende ühised

lapsed• vabaabielupaar + lapsed?• üksikvanem lapsega/lastega?• uuspere + eelmistest kooseludest pärit lapsed?• + vanavanemad, lemmikloomad, uus abikaasa?

Page 4: Perekond (13.09.2012)

Klassikalise 20. sajandi G.P. Murdocki (1949) definitsiooni kohaselt –

moodustavad perekonna erinevast soost täiskasvanud, kelle vahel on ühiskonna poolt aktsepteeritud seksuaalsuhted, kes kasvatavad ühiseid või adopteeritud lapsi, omavad ühist eluaset ja majapidamist.

Perekonna mõiste

Page 5: Perekond (13.09.2012)

Perekond

... abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, tavaliselt abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega. Selle liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus.

Elu jooksul inimene seotud 2 perekonnaga:1. Orientatsiooniperekond – kuhu ollakse sündinud2. Prokreatsiooniperekond – perekond, mis ise luuakse

Page 6: Perekond (13.09.2012)

Perekonna liigid• Tuumikperekond (nuclear family) ka põhiperekond;• Mittetäielik tuumikperekond, ka ühe vanemaga perekond;• Laiendatud perekond (extended family).

Lastega pere – statistikas pere, kus on alla 18-aastaseid lapsi.Uuspere –lahutatud vanema uus perekond, „pühapäevaperekond“. Üksikhooldajaga perekond – tekib 3 viisil:• üksik naine saab lapse• lastega pere isa ja ema lähevad lahku• lastega pere isa või ema sureb.Lahutatud peredPerekonnaks ei peeta üksi elavaid isikuid

Page 7: Perekond (13.09.2012)

Traditsiooniline Euroopa perekond 20. sajandi I. pool (E.-M. Tiit)

• Selge rolli- ja tööjaotus (mees leivateenija, naine kodu korrashoidja ja laste hooldaja)• Abielude kõrge püsivus, mida toetas:

• üksiku inimese toimetulekuraskused ühiskonnas• naise majanduslik ja sotsiaalne sõltuvus mehest• tugev sotsiaalne kontroll (kiriku ja ühiskondlik arvamus)

20. sajandi keskpaik• Teiseneb perekonna majanduslik funktsioon, rolli- ja tööjaotus

• Naised omandavad hariduse, elukutse = ei sõltu maj. abikaasast• Tehnika areng = kodutööde hulga vähenemine• kahe leivateenijaga perekonnad• peresuhted ebakindlamad, lahutuste sagenemine• ühe vanemaga perekonnad sagedasemad, aktsepteeritavamad• laste arv peres kahaneb (väheneb pere prokreatiivne ´soojätkamise´

funktsioon)

Page 8: Perekond (13.09.2012)

Euroopa perekond 1970. aastatel Modernne perekond

• Ühiskonna tolerantsuse suurenemine = abielueelsed seksuaalsuhted

• abiellumisega ei kiirustata, enne elatakse kaua koos• seadusliku abiellumise tähtsus väheneb (perekonna asemel leibkond)• järjest sagedamini inimestel elu jooksul mitu partnerit• tööalase karjääri tõttu elatakse eri riikides, linnades

21. sajand – muutuva perekonnaga kohanemine

• Statistiliselt 2 perekonna muutumise näitajat:• abieluväliste sündide osakaal kõikide sündide seas• sündimuskordaja (perekonna prokreatiivsus) – pole tingimata seotud

sündimuse langusega.Võrrelge tänapäeva Eestit!

Page 9: Perekond (13.09.2012)

TÄNANE EESTI PEREKONDKeskmine leibkonna suurus on (püsivalt)

2,3 inimestAlaealiste arv keskmiselt leibkonna kohta

0,40 inimestJuuni.2012

Leibkond - on ühiseid rahalisi vahendeid ja ühist eluruumi kasutav inimeste grupp,

kes ise loevad end ühte leibkonda kuuluvaks.

Page 10: Perekond (13.09.2012)

Perekonna sotsiaal-majanduslik staatus

• 38% lastest (0-18) allpool vaesuspiiri.• 10% lastest mõlemad vanemad töötud.• 27% alaealiste lastega peredest üksikemaga (suurim

Euroopas, keskmine 15%)• 11% lastest on isast saanud antieeskuju (Tuulik 2006)• Suurel osal Eesti peredest esiplaanil toimetulek, mitte

laste arenguvajadused.(Statistikaamet 2006, Kala 2006)

Page 11: Perekond (13.09.2012)
Page 12: Perekond (13.09.2012)

Lapsevanemaks olemineSajandeid on lapsevanemad saanud ettevalmistuse laste

kasvatamiseks oma lapsepõlvest (vanemate jälgimine, õed-vennad).

20. sajandi vähelapselised pered?Ettevalmistuseta vanemad uues situatsioonis - eelmise sajandi

viimase aastakümne sündmustest tingitult:- arenev turumajandus- konkurents- tööpuudus- elukalliduse tõus- harjumuspärase elukorralduse ja vanade väärtuste kadumineVanemad sunnitud võitlema oma olemasolu, tööalase ja

majandusliku edu eest.KUIDAS SEE MÕJUTAB PEREKONDA, VANEMAKS OLEMIST?

Page 13: Perekond (13.09.2012)

Muutused ühiskonnas toovad kaasa muutused perekonnas

• perekonna positsiooni nõrgenemine (perele iseloomulik …)• traditsioonilise kasvatuse katkemine (vanad meetodid ei

toimi)• peresidemete nõrgenemine, abielulahutuste lisandumine ja

partnerluse katsetamine • kasvatuse uued institutsioonid• perekondade mitmekultuursus• perekondade polariseerumine (edukad ja kõrvalejääjad).ARENGUJOONED• Abielu sõlmimise nihkumine vanemasse ikka• Esimese lapse sünni nihkumine vanemasse ikka• Vabaabielude populaarsuse kasv• Korduskooseludel põhinevate perede “kirju” koosseis• Vabatahtlik lastetus

Page 14: Perekond (13.09.2012)

Probleemid, mis nõrgendavad laste heaolu:

• lapsepõlv üksildasem• naiste (sh emade)

alkoholilembuse tõus• vanemate uimastiprobleemid –

esikohal laste hoolekande alla võtmise põhjuste hulgas

• sagenenud laste agressiivne, destruktiivne käitumine

• laste psüühiliste probleemide sagenemine ja komplitseerumine

• lastekatse sekkumist nõudvate probleemide hulk on tõusnud

Page 15: Perekond (13.09.2012)

Vanemluse nurgakivid

… võivad sisaldada nii negatiivset kui positiivset aspekti:• hoolitsus

(sõltuvuse rõhutamine ja vabaduse piiramine või piiramatu vabadus, huvipuudus laps tegevuse suhtes)

• kontroll (piiride jäik seadmine või isevooluteed kulgeda laskmine)

• areng (aeg ja vahendid lapse huvide ja võimete arendamiseks või vastupidi)

Page 16: Perekond (13.09.2012)

Vanemlus

Bioloogiline Psühholoogiline Sotsiaalne Juriidiline

… lapse sigitanud

või sünnitanud

… suhe, mis toetub

kiindumusele ja interaktsioonile ning millel on oma elukaar.

… kellega koos laps

ülesse kasvab.

… kes kannavad lapse

eest seaduslikult

vastutust

Kuhu kuuluvad adopteeritud lapse vanemad?Kas psühholoogilised vanemad on alati ema ja isa?

Page 17: Perekond (13.09.2012)

Psühholoogiline vanemlusPsühholoogilise vanemlusega on seotud järgmised

olulised jooned:1. eeldab pidevat lapse ja täiskasvanu vahelist

interaktsiooni2. rahuldavad lapse igapäevaseid vajadusi ja kannavad

hoolt tema heaolu eest.3. lapse samastumisobjekt4. olemasolu on lapse normaalse arengu vältimatu

tingimus5. lapse terve eneseaustuse seisukohalt on hädavajalik,

et tal oleks vähemalt üks täiskasvanu, keda ta armastab ja kelle armastust ta võib tunda.

Page 18: Perekond (13.09.2012)

Psühholoogiline vanemlus

Kasvatuslikult on kõige tähtsamal kohal psühholoogilised vanemad, keda tavaliselt peetaksegi silmas kui vanematest räägitakse.

Lapse ja vanema psühholoogilises suhtes on väga oluline nii lapse ja vanema vaheline kiindumus (attachment) kui ka lapse samastumine (identification) vanemaga.

• Mida kindlam on kiindumus primaarsesse figuuri, seda suurema tõenäosusega loob laps sügavaid emotsionaalseid suhteid ka teiste inimestega.

Page 19: Perekond (13.09.2012)

John Bowlby kiindumusteooria • Lapse jaoks on tähtis püsiva kiindumussuhte teke vanemaga

esimeste elukuude jooksul. • Esialgu peeti selliseks vanemaks ema. • Turvalisuse puudumine võtab lapselt huvi välismaailma vastu,

kaob loomupärane uudishimu, tulenevad hirmud, mured, ängistus, psühhosomaatilised (une, söömishäired kõhu-peavalud) ja käitumishäired.

Varem nimetati vaeslasteks lapsi, kel vanemliku hoolitsuseta puudusid tingimused normaalseks arenguks. Tänapäeval probleemiks samasugused häired kodulastel, kelle vanemad ei ole saanud või osanud oma lastega kiindumussuhet luua.

Page 20: Perekond (13.09.2012)

Kiindumussuhe ema ja isagaTänapäevased isaduse uuringud on isa tähtsust vähendava

mõtteviisi lõplikult kahtluse alla seadnud. Tavapärase psühhodünaamilise arusaama järgi: - ema ülesandeks põhiturvalisuse ja -usalduse loomine lapse

arengu varases staadiumis, - isa ülesandeks ema toetamine ja hoolitsemine selle eest, et ema

ja lapse vahel ei tekiks liigset sõltuvust. - isa välismaailma tutvustaja ning piiride seadjana.

Kaua domineerinud seisukohta on hakatud kritiseerima.

Isaduse ja emaduse vahel ei ole olulisi erinevusi: mõlemad on ühe ja sama psühholoogilise vanemluse

esinemisvormid.

Page 21: Perekond (13.09.2012)

JätkKiindumussuhe isaga on oluline sest ema ja isa tagavad eri

liiki stimulatsiooni: • emad hooldavad

• isad mängivad rohkem

Vanemad täiendavad teineteist, sest käituvad lapsega erinevalt. • Emad mängivad rohkem visuaalseid, verbaalseid mänge so.

feminiinne mängustiil. • Maskuliinne mängustiil sisaldab rohkem füüsilist

stimulatsiooni. Isad mängivad enam taktiilse kontaktiga mänge.

• Kui 18 kuustel lastel lasti valida mängupartner, siis valisid lapsed enamast isa.

Page 22: Perekond (13.09.2012)

Vanemlussuhtele on kasuks kui:• see algab võimalikult vara, juba lapse ootamise,

sünnituse ja esimeste elukuude ajal (Bowlby)

• tagatakse piisav interaktsioon

• vanem on oma kasvatuses järjekindel

• kiindumust toetab usaldus ja teineteise austamine

• vanemlik roll kujuneb tingimustes, kus puuduvad varjatud rollid ning interaktsioon eri „korrustel“

Page 23: Perekond (13.09.2012)

Vanemluse sotsiaalsed vastuolud:1. vanemaks olemisel pole ühemõttelisi üldiselt

aktsepteeritud eesmärke, oodatakse üldiselt „head“ vanemlust

2. sotsiaalsed ootused on suuresti väljaütlemata, varjatud normid, mida vanemal tuleb omaalgatuslikult taibata

3. halba vanemlusse võib ühiskond samas jõuliselt sekkuda

Page 24: Perekond (13.09.2012)

Probleeme vanemlusega

• Institutsionaliseeritud kasvatus -> vastutuse jagamine lasteaia, kooli vms pole alati selge.

• nn. vabakasvatus – lapsekeskse kasvatuse äärmuslik ilming. Võib võtta kuju, mis ei teeni lapse huvisid.

Page 25: Perekond (13.09.2012)

Ameerika sotsioloog Talcott Parsons 1950ndate aastate rolliteooria järgi jaguneb vanemlik roll kaheks erinevaks rolliks: isa roll – ülesandekeskne ema roll - perekonna emotsionaalse õhustiku hoidmine

Kuidas tänapäeval ema ja isa rolli eristada?Mis tänapäeva rollikäsitlust mõjutab?

Ema ülesanded Isa ülesanded

Page 26: Perekond (13.09.2012)

LugemiseksHanson, L. (toimet.) 2006. Perekond ja uued sotsiaalsed riskid. Tallinn: TLÜ

Kirjastus.Hess, B. B., Markson, E. W., Stein, P. J. 2000. Sotsioloogia. Külim. lk 149-163 ptk.

12. Perekond ja abielu.Lunge, A. 1993. Lapse kiindumuskäitumise kujunemine ja seda mõjustavad

tegurid, Haridus 11, 14-18.Kraav, I. (toimet.) 2003. Kodukasvatus ja ühiskond. Tartu: Perekasvatuse

Instituut.Sears, W., Sears, M. 2007.Kuidas luua turvaline kiindumussuhe oma lapsega:

teejuht beebide vanematele. Väike Vanker.Tiit, E.-M. 2008. Muutuv Eesti pere, Akadeemia 4, 801-818.

Page 27: Perekond (13.09.2012)

Alus tasakaalukale inimesele

Selleks on 4 tingimust lähisuhtluskeskkonnale:1. Ema empaatiline (tunda lapse tundeid)2. Emal on nii positiivsed kui ka negatiivsed

emotsioonid3. Koostegutsemine (kooperatsioon) –

põrandavabadus! 4. Partnerlus

Ellu EIK

LISAKS:5. Pere rituaalid ja rütmid (Rütmitu elu = stress ja pinged!)

Page 28: Perekond (13.09.2012)

Perekultuur... käitumise, töötamise, olemise viis kodus.

• 41 000 naist aastas saab abikaasalt peksa• 80% abieludest lahutatakse• Alkoholi mõjul manduvad perekonnad• Umbes 40% lapsevanematest pooldavad ranget

kasvatust, lapse alla surumist• 17% lapsevanematest arvab, et ihunuhtlus on

efektiivne kasvatusvõte(Tuulik 2006)

Page 29: Perekond (13.09.2012)

Düsfunktsionaalses peres kasvaval lapsel kujuneb:

• Negatiivne MINA-pilt, suutmatus näha oma tegelikke omadusi ja võimeid

• ebakonstruktiivne arusaam suhtlemise, vaba aja veetmise ja enese mobiliseerimise vajaduse normide kohta

• ebakonstruktiivsed oskused toime tulla stressi ja konfliktiga.• Probleemist võib saada lapsele toimetulekustrateegia kui talle

pidevalt mööndusi teha.

KUI VANEMAD LOOBUVAD, TÄIDAVAD TÜHIMIKU TV, REKLAAMID, SÕBRAD, TÄNAV.

Page 30: Perekond (13.09.2012)

Eeskujust• Millest vanemad lugu peavad, huvitab ka last – tegevus,

hoiakud, hinnangud (samastamine) => inimkonna kultuuripärand.

• Leegi süütamiseks peab ise põlema. Keskkond valmistab last ette (muusikud, arstid, näitlejad jne jne jne).

• Lapsed matikvad ning omandavad seda kaudu hea ja halva.• Head kombed on harjumuse, pideva treeningu ja eeskuju järgimise tulemus st. lapsi tuleks võimalikult sageli seada olukordadesse, kus kombereegleid rakendada.

Page 31: Perekond (13.09.2012)

KasvatusstiilidKropp 2001

• Traditsionalistid Oma vanemate kasvatusstiili dubleerimine uue põlvkonna

kasvatamisel

• VastuhakkajadKasvatusstiil määratletud opositsiooni kaudu oma vanematega,

vanematele vastupidi tegutsemine

• KompenseerijadPüüavad anda lastele seda, millest ise lapsepõlves ilma jäid

• SünteesijadTeadlikud kasvatajad, vanemate paremate kogemuste kopeerimine,

uute ideede kohandamine oma kasvatusstiiliga.

Page 32: Perekond (13.09.2012)

Kasvatushoiakud

1. Autoritaarne kasvatus2. Vabakasvatus3. Liigne hoolitsemine 4. Ebaloogiline kasvatushoiak5. Tõrjuv kasvatushoiak 6. Makstud kasvatus 7. Süüdlaseks kasvatamine

MILLIST MÕJU SELLISED KASVATUSHOIAKUD LAPSELE AVALDAVAD?

Page 33: Perekond (13.09.2012)

Autoriteetsed ja autoritaarsed lapsevanemad

AUTORITEETSED VANEMAD• Respekteerivad lapse arvamust. • Oluline sotsiaalsete väärtuste sisendamine. • Ilmutavad vajadusel kontrolli, kuid selgitavad oma seisukohti

ning innustavad sõnaliselt kompromisside leidmist. • Arvestatakse lapse huvisid, arvamusi ja isikupära.AUTORTIAARSED VANEMAD• Väärtustavad kontrolli• Väärtustavad absoluutset kuuletumist ning • karistavad maksimaalselt. • Lapsed rahulolematud, kinnised, vähem usaldavad.

Page 34: Perekond (13.09.2012)

Kasvatusabinõud

Page 35: Perekond (13.09.2012)

Kasvatusabinõu… kasvataja tegevus, mille abil teostatakse kasvatust, selle

sõna kitsamas tähenduses. 1. Harjumuse kujundamine… on teatavate toimingute tarvilike ja heade reaktsioonide

fikseerimine inimese hinges, muutes need mehhaanilisteks 2. Eeskuju• Suurim kahju on siis, kui sõnad ja teod lähevad lahku.• Kuidas sõna peetakse.• Kuidas hinnatakse seda, mis annab elule sisu (ausus, ustavus,

sõprus või silmakirjalikkus, ebaausus).• Meelelahutused, mõõdutunne, kulutused.• Võistlus – teiste inimeste pingutused äratavad meie enese

energia.

Page 36: Perekond (13.09.2012)

Kasvatusabinõu (jätk)3. Järelvalve4. Käsk ja keeld• Eeldavad sõnakuulmist. • Iga käsk loob üleastumise võimaluse, iga keeld

mõjub kui kihutus keelatut teha. • käsk olgu lühike ja selge, sest lapse tähelepanu on

piiratud.• kui midagi on kästud, siis tuleb selle läbiviimises

olla järeleandmatu ja järjekindel.

Page 37: Perekond (13.09.2012)

DISTSIPLIIN JA KARISTUSKaristus sunnib teatud teo sooritamist tagasi

hoidma või seda sooritama.

Page 38: Perekond (13.09.2012)

Karistusteooriad kasvatusteaduses• kõige vanem seisukoht – karistus on puhas lepitus ehk

tasumisabinõu. See teooria mõisteti 17. saj. hukka. • 19. saj. Fr. W. Förster – karistus on ühiskonna reaktsioon, ped.

õige meeleavaldus. • Kindlustus- ja hirmutamisteooria ehk parandusteooria.

– Kindlustusteooria eesmärgiks saavutada kaugemaid eesmärke karistatava juures. Soov teha kurjategija ühiskonna jaoks kahjutuks (nt. vabaduse võtmine, mõnikord elu võtmine)

– Hirmutusteooria – näitab, milliseid tagajärgi toob hukkamõistev teooria kaasa.

– Parandusteooria – kõige pedagoogilisem. Äratab süüaluse teadvuse, kutsub esile häbi ja kahetsust.

Karistuse eitajad Rousseau ja Spencer.

Page 39: Perekond (13.09.2012)

Vastuväited karistusest loobumisele

• me elame ühiskonnas, kus elab inimesi, kes ei tunne oma piire, kes ei mahu ühiskonna raamidesse ilma surveta.

• Lapse vaimu- ja hingeelus on olemas nähtusi, mis nõuavad sekkumist. Seepärast ei saa eemaldada kasvatusest karistust, kui vastumõju avaldust.

Page 40: Perekond (13.09.2012)

Tõhusa distsipliini reeglid• Kindlate reeglite kehtestamine ja neist kinni pidamine. NB!

JÄRJEKINDLUS!• Iga kord, kui laps hakkab korda rikkuma, hoiatage teda. • Kinnistage häid kombeid, jagades hea käitumise eest preemiaks

kiitust või hellitusi ning ignoreerige käitumist, mis on mõeldud vaid tähelepanu püüdmiseks.

• Selgitage lapsele, mida te temast ootate. • Ennetage probleeme juba eos. • Kui kindlat paika pandud reeglit või piiri tahtlikult või tahtmatult

rikutakse, peab sellele järgnema kohe sobiv karistus. Teha tuleb täpselt seda, mida lubasite. MIKS?

• Kui karistus on vajalik, kandke hoolt, et see vastaks korrarikkumise suurusele.

Page 41: Perekond (13.09.2012)

Erinevad distsiplineerimismoodused

• NOOMIMINE • LOOMULIKUD TAGAJÄRJED • NURKAPANEK ehk nn “aeg maha”-tehnika • PRIVILEEGIST ILMAJÄTMINE• KORDAMINE• KÄITUMISPUNKTIDE SÜSTEEM EHK ŽETOONIMAJANDUS.

Krooniliste probleemide puhul psühholoogid soovitavad. Laps teenib konkreetse paika pandud hea käitumisega punkte. Punktide eest saab kohe ja / või hiljem preemia. Halva käitumise eest võetakse punkte maha. HARJUMUSE KINNISTAMINE

Page 42: Perekond (13.09.2012)

Juhtmõtted karistusest hoidumiseks:

1. ära nõua võimatut! Ole järjekindel!2. õpi lapsi tundma3. karistus pole kohane seal, kus on tegemist füüsilise või

vaimse puudega4. otsi süüdlast ka enese juures5. orienteeru rahulikult eksimuse põhjustes6. ole karistusega võimalikult kokkuhoidlik7. tarvita karistust astmeliselt8. karista võimalikult individuaalseid asjaolusid silmas

pidades9. karista ilma edasi lükkamiseta10. karistusele järgnegu andeksandmine ja unustamine

Page 43: Perekond (13.09.2012)

Võimalikud vead kasvatusesÜlemäärane kaitsmine ja poputamine ehk leebe

lapsevanem Niisugune kohtlemine lubab lapsel teha järgmiseid järeldusi:• inimesed peavadki minu elu sekkuma ja kõik korda ajama

(õpitud abitus)• omapead jäädes ei suuda ma eluga rahuldavalt toime tulla.Allasurumine ja autokraatlik kohtlemine• võetakse õigus langetada kõik lapse heaoluga seotud otsused• saadab välja sõnumi “Sa ei tee midagi õigesti, seetõttu pean

sind sundima korralikult käituma.”’• ranged reeglid ja nende järgmise nõudmine. • ei lubata arvamust avaldada, tehakse kõik, et kodune elu

põhineks korral ja traditsioonidel.

Page 44: Perekond (13.09.2012)

Milline peaks lapsevanem olema?-----

Eelistada tuleks PIGEM liigset …………. KUI liigset …………...