Upload
evelyn-
View
2.723
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Sissejuhatus kasvatusteadustesse (2.loeng) LÕ 21 ja LÕ 22
Citation preview
Perekond. Kasvatusstiilid ja -hoiakud
Evelyn Neudorf ([email protected]) 13.sept.2012
Sissejuhatus kasvatusteadustesse (LÕ 21 ja LÕ 22)
Perekonna mõiste, liigid, erosioon.
KES MOODUSTAVAD PEREKONNA?
KAS• kaks registreeritud abielus vanemat + nende ühised
lapsed• vabaabielupaar + lapsed?• üksikvanem lapsega/lastega?• uuspere + eelmistest kooseludest pärit lapsed?• + vanavanemad, lemmikloomad, uus abikaasa?
Klassikalise 20. sajandi G.P. Murdocki (1949) definitsiooni kohaselt –
moodustavad perekonna erinevast soost täiskasvanud, kelle vahel on ühiskonna poolt aktsepteeritud seksuaalsuhted, kes kasvatavad ühiseid või adopteeritud lapsi, omavad ühist eluaset ja majapidamist.
Perekonna mõiste
Perekond
... abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, tavaliselt abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega. Selle liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus.
Elu jooksul inimene seotud 2 perekonnaga:1. Orientatsiooniperekond – kuhu ollakse sündinud2. Prokreatsiooniperekond – perekond, mis ise luuakse
Perekonna liigid• Tuumikperekond (nuclear family) ka põhiperekond;• Mittetäielik tuumikperekond, ka ühe vanemaga perekond;• Laiendatud perekond (extended family).
Lastega pere – statistikas pere, kus on alla 18-aastaseid lapsi.Uuspere –lahutatud vanema uus perekond, „pühapäevaperekond“. Üksikhooldajaga perekond – tekib 3 viisil:• üksik naine saab lapse• lastega pere isa ja ema lähevad lahku• lastega pere isa või ema sureb.Lahutatud peredPerekonnaks ei peeta üksi elavaid isikuid
Traditsiooniline Euroopa perekond 20. sajandi I. pool (E.-M. Tiit)
• Selge rolli- ja tööjaotus (mees leivateenija, naine kodu korrashoidja ja laste hooldaja)• Abielude kõrge püsivus, mida toetas:
• üksiku inimese toimetulekuraskused ühiskonnas• naise majanduslik ja sotsiaalne sõltuvus mehest• tugev sotsiaalne kontroll (kiriku ja ühiskondlik arvamus)
20. sajandi keskpaik• Teiseneb perekonna majanduslik funktsioon, rolli- ja tööjaotus
• Naised omandavad hariduse, elukutse = ei sõltu maj. abikaasast• Tehnika areng = kodutööde hulga vähenemine• kahe leivateenijaga perekonnad• peresuhted ebakindlamad, lahutuste sagenemine• ühe vanemaga perekonnad sagedasemad, aktsepteeritavamad• laste arv peres kahaneb (väheneb pere prokreatiivne ´soojätkamise´
funktsioon)
Euroopa perekond 1970. aastatel Modernne perekond
• Ühiskonna tolerantsuse suurenemine = abielueelsed seksuaalsuhted
• abiellumisega ei kiirustata, enne elatakse kaua koos• seadusliku abiellumise tähtsus väheneb (perekonna asemel leibkond)• järjest sagedamini inimestel elu jooksul mitu partnerit• tööalase karjääri tõttu elatakse eri riikides, linnades
21. sajand – muutuva perekonnaga kohanemine
• Statistiliselt 2 perekonna muutumise näitajat:• abieluväliste sündide osakaal kõikide sündide seas• sündimuskordaja (perekonna prokreatiivsus) – pole tingimata seotud
sündimuse langusega.Võrrelge tänapäeva Eestit!
TÄNANE EESTI PEREKONDKeskmine leibkonna suurus on (püsivalt)
2,3 inimestAlaealiste arv keskmiselt leibkonna kohta
0,40 inimestJuuni.2012
Leibkond - on ühiseid rahalisi vahendeid ja ühist eluruumi kasutav inimeste grupp,
kes ise loevad end ühte leibkonda kuuluvaks.
Perekonna sotsiaal-majanduslik staatus
• 38% lastest (0-18) allpool vaesuspiiri.• 10% lastest mõlemad vanemad töötud.• 27% alaealiste lastega peredest üksikemaga (suurim
Euroopas, keskmine 15%)• 11% lastest on isast saanud antieeskuju (Tuulik 2006)• Suurel osal Eesti peredest esiplaanil toimetulek, mitte
laste arenguvajadused.(Statistikaamet 2006, Kala 2006)
Lapsevanemaks olemineSajandeid on lapsevanemad saanud ettevalmistuse laste
kasvatamiseks oma lapsepõlvest (vanemate jälgimine, õed-vennad).
20. sajandi vähelapselised pered?Ettevalmistuseta vanemad uues situatsioonis - eelmise sajandi
viimase aastakümne sündmustest tingitult:- arenev turumajandus- konkurents- tööpuudus- elukalliduse tõus- harjumuspärase elukorralduse ja vanade väärtuste kadumineVanemad sunnitud võitlema oma olemasolu, tööalase ja
majandusliku edu eest.KUIDAS SEE MÕJUTAB PEREKONDA, VANEMAKS OLEMIST?
Muutused ühiskonnas toovad kaasa muutused perekonnas
• perekonna positsiooni nõrgenemine (perele iseloomulik …)• traditsioonilise kasvatuse katkemine (vanad meetodid ei
toimi)• peresidemete nõrgenemine, abielulahutuste lisandumine ja
partnerluse katsetamine • kasvatuse uued institutsioonid• perekondade mitmekultuursus• perekondade polariseerumine (edukad ja kõrvalejääjad).ARENGUJOONED• Abielu sõlmimise nihkumine vanemasse ikka• Esimese lapse sünni nihkumine vanemasse ikka• Vabaabielude populaarsuse kasv• Korduskooseludel põhinevate perede “kirju” koosseis• Vabatahtlik lastetus
Probleemid, mis nõrgendavad laste heaolu:
• lapsepõlv üksildasem• naiste (sh emade)
alkoholilembuse tõus• vanemate uimastiprobleemid –
esikohal laste hoolekande alla võtmise põhjuste hulgas
• sagenenud laste agressiivne, destruktiivne käitumine
• laste psüühiliste probleemide sagenemine ja komplitseerumine
• lastekatse sekkumist nõudvate probleemide hulk on tõusnud
Vanemluse nurgakivid
… võivad sisaldada nii negatiivset kui positiivset aspekti:• hoolitsus
(sõltuvuse rõhutamine ja vabaduse piiramine või piiramatu vabadus, huvipuudus laps tegevuse suhtes)
• kontroll (piiride jäik seadmine või isevooluteed kulgeda laskmine)
• areng (aeg ja vahendid lapse huvide ja võimete arendamiseks või vastupidi)
Vanemlus
Bioloogiline Psühholoogiline Sotsiaalne Juriidiline
… lapse sigitanud
või sünnitanud
… suhe, mis toetub
kiindumusele ja interaktsioonile ning millel on oma elukaar.
… kellega koos laps
ülesse kasvab.
… kes kannavad lapse
eest seaduslikult
vastutust
Kuhu kuuluvad adopteeritud lapse vanemad?Kas psühholoogilised vanemad on alati ema ja isa?
Psühholoogiline vanemlusPsühholoogilise vanemlusega on seotud järgmised
olulised jooned:1. eeldab pidevat lapse ja täiskasvanu vahelist
interaktsiooni2. rahuldavad lapse igapäevaseid vajadusi ja kannavad
hoolt tema heaolu eest.3. lapse samastumisobjekt4. olemasolu on lapse normaalse arengu vältimatu
tingimus5. lapse terve eneseaustuse seisukohalt on hädavajalik,
et tal oleks vähemalt üks täiskasvanu, keda ta armastab ja kelle armastust ta võib tunda.
Psühholoogiline vanemlus
Kasvatuslikult on kõige tähtsamal kohal psühholoogilised vanemad, keda tavaliselt peetaksegi silmas kui vanematest räägitakse.
Lapse ja vanema psühholoogilises suhtes on väga oluline nii lapse ja vanema vaheline kiindumus (attachment) kui ka lapse samastumine (identification) vanemaga.
• Mida kindlam on kiindumus primaarsesse figuuri, seda suurema tõenäosusega loob laps sügavaid emotsionaalseid suhteid ka teiste inimestega.
John Bowlby kiindumusteooria • Lapse jaoks on tähtis püsiva kiindumussuhte teke vanemaga
esimeste elukuude jooksul. • Esialgu peeti selliseks vanemaks ema. • Turvalisuse puudumine võtab lapselt huvi välismaailma vastu,
kaob loomupärane uudishimu, tulenevad hirmud, mured, ängistus, psühhosomaatilised (une, söömishäired kõhu-peavalud) ja käitumishäired.
Varem nimetati vaeslasteks lapsi, kel vanemliku hoolitsuseta puudusid tingimused normaalseks arenguks. Tänapäeval probleemiks samasugused häired kodulastel, kelle vanemad ei ole saanud või osanud oma lastega kiindumussuhet luua.
Kiindumussuhe ema ja isagaTänapäevased isaduse uuringud on isa tähtsust vähendava
mõtteviisi lõplikult kahtluse alla seadnud. Tavapärase psühhodünaamilise arusaama järgi: - ema ülesandeks põhiturvalisuse ja -usalduse loomine lapse
arengu varases staadiumis, - isa ülesandeks ema toetamine ja hoolitsemine selle eest, et ema
ja lapse vahel ei tekiks liigset sõltuvust. - isa välismaailma tutvustaja ning piiride seadjana.
Kaua domineerinud seisukohta on hakatud kritiseerima.
Isaduse ja emaduse vahel ei ole olulisi erinevusi: mõlemad on ühe ja sama psühholoogilise vanemluse
esinemisvormid.
JätkKiindumussuhe isaga on oluline sest ema ja isa tagavad eri
liiki stimulatsiooni: • emad hooldavad
• isad mängivad rohkem
Vanemad täiendavad teineteist, sest käituvad lapsega erinevalt. • Emad mängivad rohkem visuaalseid, verbaalseid mänge so.
feminiinne mängustiil. • Maskuliinne mängustiil sisaldab rohkem füüsilist
stimulatsiooni. Isad mängivad enam taktiilse kontaktiga mänge.
• Kui 18 kuustel lastel lasti valida mängupartner, siis valisid lapsed enamast isa.
Vanemlussuhtele on kasuks kui:• see algab võimalikult vara, juba lapse ootamise,
sünnituse ja esimeste elukuude ajal (Bowlby)
• tagatakse piisav interaktsioon
• vanem on oma kasvatuses järjekindel
• kiindumust toetab usaldus ja teineteise austamine
• vanemlik roll kujuneb tingimustes, kus puuduvad varjatud rollid ning interaktsioon eri „korrustel“
Vanemluse sotsiaalsed vastuolud:1. vanemaks olemisel pole ühemõttelisi üldiselt
aktsepteeritud eesmärke, oodatakse üldiselt „head“ vanemlust
2. sotsiaalsed ootused on suuresti väljaütlemata, varjatud normid, mida vanemal tuleb omaalgatuslikult taibata
3. halba vanemlusse võib ühiskond samas jõuliselt sekkuda
Probleeme vanemlusega
• Institutsionaliseeritud kasvatus -> vastutuse jagamine lasteaia, kooli vms pole alati selge.
• nn. vabakasvatus – lapsekeskse kasvatuse äärmuslik ilming. Võib võtta kuju, mis ei teeni lapse huvisid.
Ameerika sotsioloog Talcott Parsons 1950ndate aastate rolliteooria järgi jaguneb vanemlik roll kaheks erinevaks rolliks: isa roll – ülesandekeskne ema roll - perekonna emotsionaalse õhustiku hoidmine
Kuidas tänapäeval ema ja isa rolli eristada?Mis tänapäeva rollikäsitlust mõjutab?
Ema ülesanded Isa ülesanded
LugemiseksHanson, L. (toimet.) 2006. Perekond ja uued sotsiaalsed riskid. Tallinn: TLÜ
Kirjastus.Hess, B. B., Markson, E. W., Stein, P. J. 2000. Sotsioloogia. Külim. lk 149-163 ptk.
12. Perekond ja abielu.Lunge, A. 1993. Lapse kiindumuskäitumise kujunemine ja seda mõjustavad
tegurid, Haridus 11, 14-18.Kraav, I. (toimet.) 2003. Kodukasvatus ja ühiskond. Tartu: Perekasvatuse
Instituut.Sears, W., Sears, M. 2007.Kuidas luua turvaline kiindumussuhe oma lapsega:
teejuht beebide vanematele. Väike Vanker.Tiit, E.-M. 2008. Muutuv Eesti pere, Akadeemia 4, 801-818.
Alus tasakaalukale inimesele
Selleks on 4 tingimust lähisuhtluskeskkonnale:1. Ema empaatiline (tunda lapse tundeid)2. Emal on nii positiivsed kui ka negatiivsed
emotsioonid3. Koostegutsemine (kooperatsioon) –
põrandavabadus! 4. Partnerlus
Ellu EIK
LISAKS:5. Pere rituaalid ja rütmid (Rütmitu elu = stress ja pinged!)
Perekultuur... käitumise, töötamise, olemise viis kodus.
• 41 000 naist aastas saab abikaasalt peksa• 80% abieludest lahutatakse• Alkoholi mõjul manduvad perekonnad• Umbes 40% lapsevanematest pooldavad ranget
kasvatust, lapse alla surumist• 17% lapsevanematest arvab, et ihunuhtlus on
efektiivne kasvatusvõte(Tuulik 2006)
Düsfunktsionaalses peres kasvaval lapsel kujuneb:
• Negatiivne MINA-pilt, suutmatus näha oma tegelikke omadusi ja võimeid
• ebakonstruktiivne arusaam suhtlemise, vaba aja veetmise ja enese mobiliseerimise vajaduse normide kohta
• ebakonstruktiivsed oskused toime tulla stressi ja konfliktiga.• Probleemist võib saada lapsele toimetulekustrateegia kui talle
pidevalt mööndusi teha.
KUI VANEMAD LOOBUVAD, TÄIDAVAD TÜHIMIKU TV, REKLAAMID, SÕBRAD, TÄNAV.
Eeskujust• Millest vanemad lugu peavad, huvitab ka last – tegevus,
hoiakud, hinnangud (samastamine) => inimkonna kultuuripärand.
• Leegi süütamiseks peab ise põlema. Keskkond valmistab last ette (muusikud, arstid, näitlejad jne jne jne).
• Lapsed matikvad ning omandavad seda kaudu hea ja halva.• Head kombed on harjumuse, pideva treeningu ja eeskuju järgimise tulemus st. lapsi tuleks võimalikult sageli seada olukordadesse, kus kombereegleid rakendada.
KasvatusstiilidKropp 2001
• Traditsionalistid Oma vanemate kasvatusstiili dubleerimine uue põlvkonna
kasvatamisel
• VastuhakkajadKasvatusstiil määratletud opositsiooni kaudu oma vanematega,
vanematele vastupidi tegutsemine
• KompenseerijadPüüavad anda lastele seda, millest ise lapsepõlves ilma jäid
• SünteesijadTeadlikud kasvatajad, vanemate paremate kogemuste kopeerimine,
uute ideede kohandamine oma kasvatusstiiliga.
Kasvatushoiakud
1. Autoritaarne kasvatus2. Vabakasvatus3. Liigne hoolitsemine 4. Ebaloogiline kasvatushoiak5. Tõrjuv kasvatushoiak 6. Makstud kasvatus 7. Süüdlaseks kasvatamine
MILLIST MÕJU SELLISED KASVATUSHOIAKUD LAPSELE AVALDAVAD?
Autoriteetsed ja autoritaarsed lapsevanemad
AUTORITEETSED VANEMAD• Respekteerivad lapse arvamust. • Oluline sotsiaalsete väärtuste sisendamine. • Ilmutavad vajadusel kontrolli, kuid selgitavad oma seisukohti
ning innustavad sõnaliselt kompromisside leidmist. • Arvestatakse lapse huvisid, arvamusi ja isikupära.AUTORTIAARSED VANEMAD• Väärtustavad kontrolli• Väärtustavad absoluutset kuuletumist ning • karistavad maksimaalselt. • Lapsed rahulolematud, kinnised, vähem usaldavad.
Kasvatusabinõud
Kasvatusabinõu… kasvataja tegevus, mille abil teostatakse kasvatust, selle
sõna kitsamas tähenduses. 1. Harjumuse kujundamine… on teatavate toimingute tarvilike ja heade reaktsioonide
fikseerimine inimese hinges, muutes need mehhaanilisteks 2. Eeskuju• Suurim kahju on siis, kui sõnad ja teod lähevad lahku.• Kuidas sõna peetakse.• Kuidas hinnatakse seda, mis annab elule sisu (ausus, ustavus,
sõprus või silmakirjalikkus, ebaausus).• Meelelahutused, mõõdutunne, kulutused.• Võistlus – teiste inimeste pingutused äratavad meie enese
energia.
Kasvatusabinõu (jätk)3. Järelvalve4. Käsk ja keeld• Eeldavad sõnakuulmist. • Iga käsk loob üleastumise võimaluse, iga keeld
mõjub kui kihutus keelatut teha. • käsk olgu lühike ja selge, sest lapse tähelepanu on
piiratud.• kui midagi on kästud, siis tuleb selle läbiviimises
olla järeleandmatu ja järjekindel.
DISTSIPLIIN JA KARISTUSKaristus sunnib teatud teo sooritamist tagasi
hoidma või seda sooritama.
Karistusteooriad kasvatusteaduses• kõige vanem seisukoht – karistus on puhas lepitus ehk
tasumisabinõu. See teooria mõisteti 17. saj. hukka. • 19. saj. Fr. W. Förster – karistus on ühiskonna reaktsioon, ped.
õige meeleavaldus. • Kindlustus- ja hirmutamisteooria ehk parandusteooria.
– Kindlustusteooria eesmärgiks saavutada kaugemaid eesmärke karistatava juures. Soov teha kurjategija ühiskonna jaoks kahjutuks (nt. vabaduse võtmine, mõnikord elu võtmine)
– Hirmutusteooria – näitab, milliseid tagajärgi toob hukkamõistev teooria kaasa.
– Parandusteooria – kõige pedagoogilisem. Äratab süüaluse teadvuse, kutsub esile häbi ja kahetsust.
Karistuse eitajad Rousseau ja Spencer.
Vastuväited karistusest loobumisele
• me elame ühiskonnas, kus elab inimesi, kes ei tunne oma piire, kes ei mahu ühiskonna raamidesse ilma surveta.
• Lapse vaimu- ja hingeelus on olemas nähtusi, mis nõuavad sekkumist. Seepärast ei saa eemaldada kasvatusest karistust, kui vastumõju avaldust.
Tõhusa distsipliini reeglid• Kindlate reeglite kehtestamine ja neist kinni pidamine. NB!
JÄRJEKINDLUS!• Iga kord, kui laps hakkab korda rikkuma, hoiatage teda. • Kinnistage häid kombeid, jagades hea käitumise eest preemiaks
kiitust või hellitusi ning ignoreerige käitumist, mis on mõeldud vaid tähelepanu püüdmiseks.
• Selgitage lapsele, mida te temast ootate. • Ennetage probleeme juba eos. • Kui kindlat paika pandud reeglit või piiri tahtlikult või tahtmatult
rikutakse, peab sellele järgnema kohe sobiv karistus. Teha tuleb täpselt seda, mida lubasite. MIKS?
• Kui karistus on vajalik, kandke hoolt, et see vastaks korrarikkumise suurusele.
Erinevad distsiplineerimismoodused
• NOOMIMINE • LOOMULIKUD TAGAJÄRJED • NURKAPANEK ehk nn “aeg maha”-tehnika • PRIVILEEGIST ILMAJÄTMINE• KORDAMINE• KÄITUMISPUNKTIDE SÜSTEEM EHK ŽETOONIMAJANDUS.
Krooniliste probleemide puhul psühholoogid soovitavad. Laps teenib konkreetse paika pandud hea käitumisega punkte. Punktide eest saab kohe ja / või hiljem preemia. Halva käitumise eest võetakse punkte maha. HARJUMUSE KINNISTAMINE
Juhtmõtted karistusest hoidumiseks:
1. ära nõua võimatut! Ole järjekindel!2. õpi lapsi tundma3. karistus pole kohane seal, kus on tegemist füüsilise või
vaimse puudega4. otsi süüdlast ka enese juures5. orienteeru rahulikult eksimuse põhjustes6. ole karistusega võimalikult kokkuhoidlik7. tarvita karistust astmeliselt8. karista võimalikult individuaalseid asjaolusid silmas
pidades9. karista ilma edasi lükkamiseta10. karistusele järgnegu andeksandmine ja unustamine
Võimalikud vead kasvatusesÜlemäärane kaitsmine ja poputamine ehk leebe
lapsevanem Niisugune kohtlemine lubab lapsel teha järgmiseid järeldusi:• inimesed peavadki minu elu sekkuma ja kõik korda ajama
(õpitud abitus)• omapead jäädes ei suuda ma eluga rahuldavalt toime tulla.Allasurumine ja autokraatlik kohtlemine• võetakse õigus langetada kõik lapse heaoluga seotud otsused• saadab välja sõnumi “Sa ei tee midagi õigesti, seetõttu pean
sind sundima korralikult käituma.”’• ranged reeglid ja nende järgmise nõudmine. • ei lubata arvamust avaldada, tehakse kõik, et kodune elu
põhineks korral ja traditsioonidel.
Milline peaks lapsevanem olema?-----
Eelistada tuleks PIGEM liigset …………. KUI liigset …………...