Click here to load reader

Kaur Lass, Ettekanne "Äripäeva" ehituse ja kinnisvara arengukonverentsil 14.02.2007

  • View
    59

  • Download
    7

Embed Size (px)

Text of Kaur Lass, Ettekanne "Äripäeva" ehituse ja kinnisvara arengukonverentsil 14.02.2007

  • www.entec.ee

    AS ENTEC tel: 6604 547; faks: 6466 522

    [email protected]

    Kas planeerimine peabki olema udusunengu?ripeva ehituse ja kinnisvara arengukonverents, Radisson SAS, 14.02.2007.

    Kaur Lass, AS ENTEC arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja

  • www.entec.ee

    Kas meil on ununenud planeeringu eesmrk?

    Planeeringu eesmrk on olla arengu suunamise ja/vi maakasutuse ning ehitamise alusdokument.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Planeerimisseaduse 2.

    Omavalitsuse poolt koostatavateks planeeringuteks on:

    ldplaneering, mille eesmrk on valla vi linna territooriumi arengu phisuundade ja tingimuste mramine, aluste ettevalmistamine

    detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja

    ehitustingimuste seadmiseks;

    ldplaneering tagab detailplaneeringute koostamise ja projekteerimise alused ning mrab strateegilised

    arengusuunad omavalitsuse jaoks.ldplaneering on vajalik haldussuutlikkuse ja kiire

    otsustamise tagamiseks. ldplaneering tagab omavalitsuse investeeringute vastuvtu vime.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Planeerimisseaduse 2.

    Omavalitsuse poolt koostatavateks planeeringuteks on:

    detailplaneering, mille eesmrk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega

    aladel ja juhtudel.

    Detailplaneering annab ehitusiguse ehk vimaluse ehitada. Enne seda ei ole ehituse lubatavuse suhtes tagatisi. Planeering mrab hoone philised nuded,

    seab keskkonnatingimused jms. Detailplaneering on sisuliselt projekteerimise

    lhtelesanne.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Planeerimisseaduse 4. Planeerimise ja ehitamise phimtted

    Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla vi linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pdevuses

    (v.a seaduse ptk 6 juhul).

    Kohalik omavalitsus:1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike

    planeeringute olemasolu;2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevtmise ja

    tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus;3) tagab kehtestatud planeeringute jrgimise.

    Tna tuleb tihti omavalitsuselt vlja nuda nende kohustuste titmine.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Samuti on tnane reaalsus, et planeerija pannakse lahendama kiki probleeme, mis les kerkivad:

    Linnaruumi esteetika ja arhitektuuripoliitika. Koost tagamine omavalitsuse ja tellija vahel.

    Arendaja ja/vi omavalitsuse koolitamine. Projekteerimist tegemine planeeringu mahus.

    Vrguhaldajate sisekonfliktid. Keskkonnamju strateegiline hindamise kigus

    nutakse uuringuid, mida riik peab ise rahastama. Menetleja sisetlid vi menetleja ja jrelevalvaja tlid ning sellest tulenev thtaegadega venitamine

    ehk haldussuutmatus jne.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Reaalsuses on planeerija vaid konsultant, kes ksi ei saa selliseid ksimusi lpuni lahendada. Otsustajad

    ja omanikud on keegi teine. Neil on pdevus ja ainuigus otsustamiseks.

    Otsuseid aga ei tule

    Otsustajate otsustamatus on enamasti vhese teadlikkuse kasutamise vi tervikpildi puudumise

    tulem.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Haldussuutmatust saab illustreerida sellega, et:

    Ei motiveerita keeldumisi. Antakse lubadusi, mis ei pea.

    Algatatakse planeeringuid, mida ei soovita menetleda.

    Ametniku tegevusel ei ole rahalist vastutust. Planeerijaid Eestis ei koolitata.

    KSH jrelevalve koostaja pdevust hinnatakse tintervjuul.

    Omavalitsustel puudub raha riigi antud kohustuste titmiseks jne.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Haldussuutmatus ja vastutuse vltimise kihk on seelbi tekitanud olukorra, kus planeerija jb kahe tugeva poole vahele. helpool on omavalitsus ja riik

    ning nende nudmised, teiselpool tellija.

    See on teinud planeerimisest udusuneno, millega ei taha tegeleda arhitektid ja kohati ka mitte

    omavalitsused ise.

    aga otsime parem lahendusi!

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Sihiprane arendustegevus on planeerimisseaduse jrgi teadliku kaalutlusotsuse tegemine, mida viiakse

    lbi avalikkuse osalusel. Konsultandil on siin vaid nuandja (ehk teadlikkuse osakaalu tstja) roll.

    Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala

    ldplaneering

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Planeerimine peab olema:

    1. Motiveeritud.2. Sihiprase ja kiire menetlusega.

    3. Korrektne ja (ehitamise ning maakasutuse osas) garantiisid andev.

    4. Projekteerimiseks lesannet mrav ehk projekteerimiseks eelduseid loov.

    NB! See on tna seadusega isegi nii reguleeritud!

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Selle tagamiseks on vaja, et:1. Otsustajale mratakse seadusega selged

    tegutsemise thtajad lbi igas planeeringu menetluse faasis ja selge (rahaline) vastutus.

    2. Eestis alustatakse planeerijate koolitamist. 3. Planeerimise olemust mistetakse laiemalt (tna

    aetakse seda segi projekteerimisega).4. Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ja

    Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium mistaks, et planeerimine, ehitamine ja keskkond on omavahel

    lahutamatult seotud. 5. Kaotakse senine keskkonnamju strateegilise

    hindamise (KSH), kui eraldi menetluse lbiviimise kord.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Alternatiiv on ka:

    Tunnistada, et planeerimine on kasutu tegevus ja lpetada planeerimine tnasel kujul.

    Selle miinus on, et siis saab asju ajada veel enam korruptiivselt ja varjatult.

    Korra ja seaduste eesmrk on ohjeldada kodanikku. Seadust on vaja selle hiskonna osa jaoks, kelle

    teadvuse tase (mingis valdkonnas) on madal, egoism krge ja omakasu piiritlematu. Eetiline ja teadlik ning

    aus kodanik liigseid seaduseid ei vaja.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Tnane kinnisvara-arendus on aga liiga metsik, liiga kiire ja jrsku rikastumist vimaldav, mistttu teadlik

    valik on mistetav osadele arendajatele vaid raha rohkema ja kiirema teenimise kontekstis... Selle tulem

    on kohati karjuv.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Ometi saab ka teisti: eetiliselt ja esteetiliselt ning vastutustundlikult ja jtkusuutlikult.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Kiirelt on vaja muuta hiskonna teadlikkuse astet planeerimisest ja planeeringute elluviimisest

    tulenevate mjude hindamisest. Vaja on petada linnaruumi esteetikat, keskkonda, planeerimist. Ja ennekike kige selle taga htse terviku ngemise

    oskust.

    Kaur Lass 2005/2007

  • www.entec.ee

    Vaja on mista, et planeeringul peab olema kvaliteet ja selle tagamisel on maksumus. Kui

    iglast maksumust ei tasuta planeeringu raames makstakse kvaliteedi puudumine kmne kordselt

    kinni (kohtu)vaidluste ajal.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Minu unustus ongi muuta otsustajate, arendajate, kinnistu ostjate, aga ka planeerijate ja projekteerijate

    seni paljuski juhuslik ja ksikprobleemi lahendav valikute kogum terviklikkust mistvaks teadlikuks

    valikuks. Kui see juhtub siis on meil mistlik riik, kus on hea elada sltumata riigi rikkusest ja palga

    suurusest.

    Kaur Lass 2007

  • www.entec.ee

    Entec poolne samm terviku paremaks mistmiseks on kasutada globaalseid teadmisi lokaalses

    kontekstis.

    Entec on ndsest osa Helsingi brsil noteeritud Pyry Group kontsernist, millel on enam kui 6000

    ttajat le maailma.

  • www.entec.ee

    Meie eesmrk on pakkuda sltumatut, teadmistephist ja kvaliteetset konsultatsiooni.

    Me teame jtkuvalt, et parim tagatis soovitud tulemuseni judmiseks on koost. Selleks tuleb vaid

    planeerida ehk melda enne, kui tegutsed.

  • www.entec.ee

    Mtleme koos

    AS ENTEC tel: 6604 547; faks: 6466 522

    [email protected]