Otsetoetused: kellele ja mille eest?2014-2020

Mai Talvik

29. november 2013

Otsetoetuste liigid alates 2015

Otsetoetus muutub mitmeosaliseks:• Põhitoetus toetusõiguste alusel/alternatiivina ÜPT* jätk kuni 2020• kohustuslik lisatoetus, keskkonda ja kliimat säästvate põllumajanduslike tootmisviiside

rakendamise eest • noortele põllumajandustootjateleLisatoetused – väiketootjatele - ümberjaotav toetus (kõrgem toetusmäär esimestele hektaritele) - seotud toetused raskustes sektorileVõimalus: riigieelarvest üleminekutoetuste maksmine vähenevas mahus; 2014.a. 80% kuni 2020.a. 50%

* Ilma 2003 a piiranguta

„Rohestamise“ nõuded

Toetust saavad põllumajandustootjad peavad järgima oma toetusõiguslikel hektaritel kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajanduslikke tootmisviise, milleks on:

• põllumajanduskultuuride mitmekesistamine

• püsirohumaa säilitamine

• ökoloogilise kasutuseesmärgiga ala

1.Põllukultuuride mitmekesistamine

• Kohustus hakkab kehtima kui kasutatava põllumaa suurus on üle 10 ha

• Põllumaal suurusega 10-30 ha peab kasvatama vähemalt kahte erinevat kultuuri, peamise kultuuri kasvupindala ei tohi olla enam kui 75 %

• Põllumaal üle 30 ha peab kasvatame kolme erinevat kultuuri, kusjuures peamise kultuuri kasvupindala ei tohi olla enam kui 75% ja kahe peamise kultuuri kasvupindala mitte üle 95%.

• Maksimaalmäärad ei kehti juhul, kui peamiseks kultuuriks on rohttaimed või kesa ning see moodustab enam kui 75% ja ülejäänud põllumaa pole üle 30 ha (üle 30 ha puhul 75%).

• Põllukultuuri definitsioon perekonna tasemel (v.a. suvi- ja taliviljad, ja perekonnad: Brassicaceae, Solanaceae, Genus Triticum, Cucurbitaceae)

Testettevõtete andmed 2012.a., ha

TootmistüüpSuurus-klass

Põllumajandus-maad kokku

sh põllumaa …teravili

… muu põllukultuur

… püsikultuur, köögivili, marjad-puuviljad

… söödakul-tuurid

…lühi-ajaline rohumaa Kesa

Püsi-rohumaa

Teraviljatootja A suur 601 526,5 366 152 5,5 3 43 32 Aiandustootja B suur 20 6,1 0,6 5 0,5 3 11 Piimatootja E keskmine 241 238 47 6 95 90 1 2 Loomakasvataja F keskmine 138 132 9 1 69 53 6 Segatootja H väike 29,3 25 8 0,5 1,5 7 8 1 3

Keskmine ettevõte 116 103,7 43,3 15 0,4 25 20 4,3 8

Mitmekesistamise kohustuse täitmine

TootmistüüpSuurus-klass

Põllumajandus-maad kokku

sh põllumaa …teravili

… muu põllukultuur

… püsikultuur, köögivili, marjad-puuviljad

… söödakul-tuurid

…lühi-ajaline rohumaa Kesa

Püsi-rohumaa

Teraviljatootja A suur 601 526,5 366 152 5,5 3 43 32 Aiandustootja B suur 20 6,1 0,6 5 0,5 3 11 Piimatootja E keskmine 241 238 47 6 95 90 1 2 Loomakasvataja F keskmine 138 132 9 1 69 53 6 Segatootja H väike 29,3 25 8 0,5 1,5 7 8 1 3

Keskmine ettevõte 116 103,7 43,3 15 0,4 25 20 4,3 8

2.Püsirohumaa säilitamise kohustus

• Senine kohustus riigi tasemel püsirohumaa suhte säilitamiseks kehtib jätkuvalt kuni 2015.

Uus kohustus:• Põllumajandustootja tasemel püsirohumaa säilitamise

kohustus 2015. a taotlusel deklareeritud ha alusel• Arvesse võetakse 2012.a. toetustaotlusel deklareeritud

püsirohumaa (mis ei saa olla väiksem kui senine kohustus) ja 2015.a. lisandunud püsirohumaa

• NB! Äriplaani kavandades optimaalne püsirohumaa pindala, kuid mitte alla senikehtiva kohustuse

3.Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala

• Põllumajandustootja, kelle maakasutuses on toetusõiguslikku põllumajandusmaad (v.a. püsirohumaa) rohkem kui 15 ha, määratleb ökoloogilise kasutusega alaks 5% toetusõiguslikest hektaritest

• Euroopa Komisjon esitab rakendatud meetme mõju analüüsi märtsis 2017 Nõukogule ja Euroopa Parlamendile, otsustamaks kas alates 2018. a suureneb kohustus 7%-ni.

Võimalik maa-alade loetelu

Liikmesriik võib otsustada , et ökoloogilise kasutusees-märgiga alana arvestatakse:•kesa (tootmist ei toimu, erandina põllumaa ka siis, kui 5 a kesana);

•maastikuobjektid (k.a. toetusõigusliku põllumaa piiril asuvad, sealhulgas hekid, tiigid, puude read, grupid või üksikud puud, põllupeenrad, NB! Suuruspiirangud!);

•kraavid, sealhulgas maaparanduskraavid (v.a. betoonist kanalid) •puhverribad, eristatav maa-ala põllumaa või veekogu kõrval, mitte alla 1m (kaldataimestik kuni 10 m) kus ei toimu tootmist, LR võib lubada karjatamist või niitmist,;

…• metsaservas asuvad toetusõigusliku põllumaa ribad (eristatav

maa-ala põllumaa kõrval, kus ei toimu tootmist, võib lubada karjatamist ja

niitmist, ilma tootmise keeluta on koefitsient 0,3);

• kiirekasvulise madalmetsa kasvualad (LR kehtestab loetelu ja

raieringi pikkuse), • püüdekultuuride ja talvise taimkatte alad ( vaid segudena või

allakülviga kasvatatavad kultuurid, külv enne 1.oktoobrit, kevadel sissekünd- mitte taliviljad ). Koefitsient 0,3;

• lämmastikku siduvate kultuuride kasvualad ( LR kehtestab loetelu kultuuridest, mille kasvatamisel kasutatakse minimaalsel määral taimekaitsevahendeid ja ei kasutata väetisi, kasvualal kogu kasvuperioodi jooksul). Koefitsient 0,3

…alade arvestamine

Lisandub maatriks, mis väärtustab erinevaid elemente teatud koefitsientidega, sõltuvalt nn keskkonnakasust

NB! Arvestusest välistatakse püsirohumaal asuvad maastikuelemendid

Metsasuse arvestamine

• Liikmesriigid võivad otsustada, et ökoloogilise kasutuseesmärgiga ala määramise kohustus ei laiene majapidamistele, kes asuvad maaelu määruse art 33 alusel määratletud looduslike kitsendustega aladel, kus üle 50%  territooriumist on kaetud metsaga ja metsamaa suhe põllumajandusmaasse on 3:1.

• Metsaga kaetud ala ja metsamaa ja põllumajandusmaa suhe määratletakse LAU 2(vald) või sellega võrdsel tasemel või selgelt määratletud ühtsel geograafilisel maa-alal , millel on sarnased põllumajanduslikud tingimused.

Kontroll! Näide metsasuse arvestamisest - Pärnumaa

 Mets Põllumajan-

dusmaa Kogu

territoorium Metsa osakaal

 Põllumajan-dusmaa osakaal  Suhe

Are vald 5975,6 6337 15958 39,71 40,21 1,0

Audru vald 12041,5 8864 37883 23,40 33,16 1,4

Halinga vald 12979,9 10000 36545 27,36 38,47 1,4

Häädemeeste vald 21490,8 6099 39034 15,62 57,02 3,6

Kihnu vald 541,4 443 1688 26,24 33,74 1,3

Koonga vald 17633,3 7546 43851 17,21 42,41 2,5

Paikuse vald 6585,4 2009 17517 11,47 41,08 3,6

Tahkuranna vald 3200,5 1348 10336 13,04 31,83 2,4

Tõstamaa vald 13722,8 4219 26100 16,16 55,16 3,4

Varbla vald 18530 4447 31381 14,17 62,47 4,4

Tori vald 10314,4 8278 28206 29,35 40,03 1,4

Vändra vald 27729 13283 64222 20,68 49,55 2,4Sauga vald 3294,1 1678 35768 4,69 10,61 2,3

KOKKU 218820,7 74551 388489 19,19 60,72 3,2

Rohestamise toetuse suurus ja vähendamised

• Toetuseks eraldatakse 30% aastasest otsetoetuste riiklikust kogusummast

• Arvestuslikult 2012.a andmete alusel ca 38 €/ha kohta, 30% aastasest otsetoetuste kogusummast

• Toetus deklareeritud toetusõigusliku ühtse pindala-toetuse hektari kohta arvestatakse kogusumma jagamisel hektaritele

• Nõuete mittetäitmise ulatusest lähtudes kohaldatakse vähendamist esimesel kahel aastal 0 % (taotlusaastad 2015 ja 2016), kolmandal kohaldamisaastal 20 % (taotlusaasta 2017) ja alates neljandast kohaldamisaastast 25 % (taotlusaasta 2018)

Puudesalud ja võsaga alad

Puudesalud ja võsaga alad

Kivihunnikud ja puude grupid

Maaparanduskraav: 3m või 10 m?

Lisatoetus noortele põllumajandustootjatele

• Lisatoetust makstakse noortele põllumajandustootjatele, kes alustavad oma põllumajanduslikku tegevust 5 esimese tegevusaasta jooksul. Taotlemise aastal alla 40-aastased alustavad ettevõtjad

• ÜPT 25%-line juurdemakse, mida piiratakse liikmesriigi otsusel lävendiga, mis pole vähem kui 25 ja suurem kui 90 hektarit, Selleks võib kasutada kuni 2% otsetoetuste kogusummast

Väiketootjate toetusskeem

• Liikmesriik võib maksta väiketootjate toetusskeemis osalevatele taotlejatele toetust lihtsustatud korras: üks taotlus, nõuetele vastavus ja rohestamine ei kohaldu. Liitumisotsus hiljem kui 15.oktoobriks 2015.a., erandina võib kasutada automaatset liitmist.

• Toetuse suurus 500€ kuni 1250€, kas 25% riiklikust keskmisest toetussummast põllumajandustootja kohta või kuni 5kordne riiklik keskmine hektaripõhine toetusmäär, selleks võib kasutada kuni 10% otsetoetuste kogusummast

• Lihtsustatud variant: väiketootja toetussummat ei ühtlustata, see individuaalseks summaks erinevatest osatoetustest. Kui summa läheb suuremaks 1250 €-st, vähendatakse osatoetusi proportsionaalselt

Tootmisega seotud toetus

• Liikmesriik võib valida toetada :teravilja, õliseemnete, valgurikaste kultuuride, kaunviljade, piima ja

piimatoodete, seemnete, lamba-ja kitseliha, veise-ja vasikaliha, puu-ja köögivilja või lühikese raieringiga madalmetsa kasvatajaid

….kui toetatavates sektorites või regioonides on täheldatav teatud eriliste raskuste läbimine majandus-ja / või sotsiaal-ja / või keskkonnaga seotud põhjustel.

See väljendub ohus, et tootmine või töötlemine lõpetatakse või

väheneb oluliselt, tulenevalt vähesest kasumlikkusest või negatiivsest mõjust kujunenud majanduslikule, sotsiaalsele või keskkondlikule tasakaalule antud regioonis või sektoris

Otsetoetuste kogusummad

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Otsetoetuste rahalised piirid

KOKKU OTSETOETUSED Maksim. Piirid,%

2015 mln €

arvestuslik

Põhitoetus/ÜPT

Lisatoetus keskkonda ja kliimat säästvate põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise eest

Lisatoetus noortele põllumajandustootjatele

58 - 43%

30%

kuni 2%

64,10

36,56

0,59

Väiketootjate toetusskeem

Lisatoetus looduslike kitsendustega aladele

Vabatahtlikud tootmisega seotud toetused

- Komisjoni heakskiidul

Ümberjaotav toetus

kuni 10%

kuni 5%

kuni 8%+2%

kuni 13%

*

…

6,09

14,51

* Arvestatud vastavate toetuste summade sees

Ühtse pindalatoetuse jaotus 2010.a.

Otsetoetuste piiramine

Liikmesriik peab otsetoetuste summat vähendama järgmiselt:

5 % osamakse puhul, mis ületab 150 000 eurot.

Osutatud summa arvutamiseks lahutatakse palgakulud ja “rohestamise” toetus.

Soodustust ei anta põllumajandustootjatele, kes tekitas käesoleva artikli mõju vältimiseks vajalikud tingimused kunstlikult peale 19.oktoobrit 2011.

Liikmesriigid, kes kasutavad ümberjaotavat toetust ja kasutavad selleks 5% otsetoetuste kogusummast, võivad toetuste vähendamist mitte kasutada

Ümberjaotav toetus

• Liikmesriik võib otsustada maksta ümberjaotavat toetust, kasutades selleks kuni 30% otsetoetuste kogusummast

• Toetust makstakse kuni 30 hektarile või kuni liikmesriigi keskmise majapidamise maakasutuse hektarite arvuni (Eesti jaoks määruse lisas 39 ha)

• Toetust makstakse toetusõiguslike hektarite alusel, kuni 65 % ( esitletud arvestustes 30%) kõrgema hektarimäärana (2019.a. ÜPT alusel)

Ümberjaotava toetuse mõju maksimaalse hektarite arvu (39) korral 2015.a.

Tootmistüüp SuurusklassPõllumajandus-maad kokku

ÜPT ja rohestamise makse ilma ümberjaotava toetuseta, eurot

ÜPT ja rohestamise makse 39 ha korral, eurot +,-

Teraviljatootja A suur 601 72986 65879 -7107 Aiandustootja B suur 20 2428 3194 +766 Piimatootja E keskmine 241 29267 27669 -1598 Loomakasvataja F keskmine 138 16759 16736 -23 Segatootja H väike 29,3 3558 4680 +1122

Keskmine ettevõte 116 14087 14401 +314

Ümberjaotava toetuse mõju minimaalse hektarite arvu (14) korral 2015.a.

Tootmistüüp SuurusklassPõllumajandus-maad kokku

ÜPT ja rohestamise makse ilma ümberjaotava toetuseta, eurot

ÜPT ja rohestamise makse 14 ha korral, eurot +,-

Teraviljatootja A suur 601 72986 68399 -4597 Aiandustootja B suur 20 2429 3001 +572 Piimatootja E keskmine 241 29267 27877 -1390 Loomakasvataja F keskmine 138 16759 16283 -476 Segatootja H väike 29,3 3558 4048 +490

Keskmine ettevõte 116 14087 15146 +1059

ÜPT 2013.a. ja 2014.a.

• 2013.a. finantsdistsipliini vähendus EL otsetoetuste summalt, mis ületab 2 000 eurot on 2,453658 %.

• 2014.a. seni jõustumata üleminekumääruse alusel kaob põllumajandusmaa toetus-õiguslikkuse kriteeriumide hulgast 2003.a. referents

€/ha

1 000 000 ha

Tänan kuulamast!