7. Benedictus de Spinoza (1632-1677) elu ja isik

1

7. Benedictus de Spinoza (1632-1677) elu ja isik

Juudi päritolu filosoof, kes elas kogu oma elu Hollandis.

Mees, kes teenis elatist klaasläätsede lihvija ja optikuna.

Väikesekasvuline, joonistamist harrastav filosoof.

Benedictus de Spinoza

2

Askeetliku ja äraostmatu iseloomuga (keeldus suurest varandusest).

Ta heideti 24-aastasena välja juudi kogudusest (lausa needusega!), kuna ei olnud nõus oma arvamust ainult enda teada hoidma.

Raudse loogikaga, järjekindel ning kartmatu mõtleja.

3

Ta soovis näidata, et ei kristlus ega juutlus ei välista inimese mõttevabadust (Piibel lubab tema arvates olla mõistusel vaba)

Ta ei olnud nõus sellega, et Piibli iga lõik on jumalik ja tõde.

Benedictus de Spinoza

4

Teoses Teoloogilis-poliitiline traktaat kritiseeris võltskristlust ning propageeris isiklikku mõttevabadust (peale teose ilmumist süüdistati teda ateismis, ketserluses ja isiklikus jultumuses).

Benedictus de Spinoza

5

Tema põhiteos Eetika (prantslane Descartes on ainus filosoof, keda Spinoza seal nimeliselt mainib) ilmus peale tema surma (seal on Spinoza seisukohad veelgi radikaalsemad).

Benedictus de Spinoza

6

Kolmest ratsionalistist (Descartes’i ja Leibnizi kõrval) peetakse teda kõige radikaalsemaks.

Oli vähenõudlik ning pühendunud tõe otsimisele.

Mõtlejana väga ratsionaalne.

Benedictus de Spinoza

7

Ta vaatleb maailma holistlikult, st terviku kaudu (Descartesil oli see näiteks mina-keskne).

Filosoof, kellest on sageli otsinud inspiratsiooni kunstnikud ja kirjanikud (Lessing, Goethe, Heine, Coleridge, Shelly, George Eliot).

Suri 44-aastasena tuberkuloosi.

Teoloogilis-poliitiline traktaatSpinoza enda käsikirjas

8

7.1. Spinoza metafüüsika

Esmalt tuleb selgitada kahte olulist mõistet.

1. METAFÜÜSIKA - filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest.

2. SUBSTANTS - reaalsuse põhimine aines.

9

Spinoza metafüüsika põhimõisteks ongi substants.

Substants on eraldiolev, iseseisev, sõltumatu. Tema olemasolu on iseenesest paratamatu.

Teadlikkust tegelikkuse paratamatusest, mõistmist, asjade nägemist nende õiges seoses tegelikkusega, paratamatuse tabamist mõistusega, nimetab Spinoza tahteks.

10

Spinoza metafüüsikat nimetatakse ka ainususfilosoofiaks.

Tema ainususfilosoofia seisneb selles, et üksikisikud ja asjad ei ole lahutatavad tervikust.

Olendid ja asjad on üksnes substantsi ilmingud. Mitte miski ei toimu muul moel kui terviku kaudu.

Tervikut nimetab ta ka Looduseks (ulatuvusest lähtudes) ja Jumalaks (inimese mõtlemisest lähtudes).

11

7.2. Vaimu ja mateeria vahekord

Nii nagu Descartes’i jaoks, eksisteerivad ka Spinoza mõttemaailmas vaim ja mateeria.

Kui Descartes’i jaoks olid vaim ja mateeria kaks eraldiseisvat substantsi (nad küll mõjutavad üksteist, kuid on siiski lahutatavad), siis Spinoza leiab, et nad on sama asja kaks erinevat mõõdet või sama tegelikkus, mida vaadeldakse kahest erinevast vaatenurgast.

12

7.2.1. Descartes’i ja Spinoza võrdlus

Descartes’i arusaam

INIMENE

Keha Vaimvastastikune mõjutamine

Vaimseid protsesse saab eristada kehalistest.

13

Spinoza arusaam

INIMENE=TERVIK

KehaVaim

Vaim ja keha on sama asja kaks erinevat mõõdet.

14

7.3. Spinoza tundeteooria

Filosoof räägib kahesugustest tunnetest:

1. PASSIOONID – tunded, mille suhtes oleme ise passiivses rollis (nt armumine ja viha, mis tulevad peale, st me ei saa neile vastu seista).

2. AKTIIVSED TUNDED – tunded, mis sünnivad siis, kui inimene on suutnud tunde muuta mõistuslikuks, st ta moodustab passioonist enda jaoks selge ja täpse idee.

15

TUNDED

Passioonid Aktiivsed tundedm õ i s t u s

Nt vihaNt tean põhjust, miks ma olen vihane

16

Inimene on oma tunnete vang, leiab filosoof. Tunnete vang selles mõttes, et tunded

(eelkõige passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ehk inimvaimu ülim voorus on teadmine tervikust.

Senikaua, kui inimene on tunnete võimuses, ei suuda ta tabada oma tõelist olemust, seda, et ta on üks osa suurest tervikust.

17

Iseseisvaks mõtlemiseks...

Kas inimene on ühe suure terviku peegeldus?

Kas Spinoza tunnete jaotus on Sinu jaoks ammendav?