Arvutikäsitusõpetus, 4. loeng Rakendustarkvara “kolm vaala”:

Arvutikäsitusõpetus, 4. loeng Rakendustarkvara “kolm vaala”:

1. Tekstitoimetid2. Tabelarvutussüsteemid3. Andmebaasisüsteemid

Kirjandus• Arvo Mägi Microsoft Office 2000 Käsiraamat (2 osa, à

200 lk.) GT Tarkvara 2000 • OpenOffice.org (koost A. Mägi) Agitaator OÜ, 194 lk.• J. Vare Paremad WordPadid, teksti-redaktorid ja

Wordi utiliidid Arvutimaailm 8/1999. – veebist allalaaditavad alternatiivsed tekstitoimetid

• Ettevaatust – arvuti! III osa Estada Kirjastus OÜ, 2000. Lk. 49-110: MS Access 2000 (A. Mägi)

• Kiirkiri kümnesõrmesüsteemis. Õppevahend algajale (72 lk. +diskett) Agitaator OÜ, 2002

Huvitavaid linke

• http://www.openoffice.org – tarkvarapaketi OpenOffice ametlik veebileht

• http://staff.ttu.ee/~alahe/aStarOffice.html – StarOffice Tutorials

• http://www.goodwin.ee/pets/komala/tekst.htm – "Kuidas tekst arvutisse saada" (tekstitöötluse kiirkursus, autor Peeter Marvet)

Huvitavaid linkeVabavaralised eesti keele õigekirjakorrektorid

e. spellerid: • http://www.filosoft.ee/freeware/#OpenOffice –

eesti keele poolitaja ja speller OpenOffice.org-ile• http://www.meso.ee/~jjpp/speller/ - Jaak

Pruulmanni eesti keele speller (sõnastik programmidele ispell ja myspell)

Rakendus- e. tarbeprogrammid

• konkreetsete rakendusülesannete lahendamiseks

• käivitatakse alles pärast baastarkvara – operatsioonisüsteemi alglaadimist

Rakendustarkvara liigid

• laiatarbeprogrammid – paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks

• erialaprogrammid paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine, meditsiin jne.)

• individuaalprogrammid – üksikkasutajatele spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks

Laiatarbetarkvara "kolm vaala":– Tekstitöötlusprogrammid e. tekstitoimetid (text editor,

word processor) – dokumentide koostamiseks, töötluseks ja väljastamiseks (MS Word, OpenOffice Writer, WordPerfect)

– Tabelarvutusprogrammid (spreadsheet calculation program) – arvutustabelite e. töölehtede koostamiseks ja töötlemiseks (MS Excel, OpenOffice Calc, Lotus 1-2-3, Quattro)

– Andmebaasiprogrammid (database manage-ment system) – andmepankade loomiseks ja haldamiseks (MS Access, Oracle, MySQL, SyBase, FoxPro)

Teisi laiatarbeprogrammide tüüpe Esitlusprogrammid (MS PowerPoint, OpenOffice Impress) Arvutivõrgul põhinevaid teenuseid pakkuvad programmid:

veebilehitsejad (Mozilla, Mozilla FireFox, Internet Explorer, Netscape Navigator)

terminaliprogrammid (Tera Term Pro, SSH Secure Client, telnet)

failide transpordiprogrammid (ftp, WS_FTP) elektronkirjavahetuse programmid (pine, Mozilla

Thunderbird, Pegasus Mail, Eudora, MS Outlook Express)

Teisi laiatarbeprogrammide tüüpe (2) HTML-dokumentide toimetid (FrontPage Express,

Mozilla Composer, bluefish) Küljendusprogrammid (Ventura Publisher) Treening- ja õpiprogrammid (GeomeTrics, APSTest,

EuroGeo, Encarta, Virbits, KidPix) Projekteerimis- ja kavandamisprogrammid (AutoCAD)

CAD = Computer Aided Design Matemaatilise teksti toimetid (WinEdt, WinShell,

TeXEdit, MiKTeX (LaTeX → postscript, pdf))

Integreeritud paketid

= programmide komplekt, mis moodustab ühtse terviku ja sisaldab näiteks tekstitöötlusprogrammi tabelarvutusprogrammi andmebaasihaldusprogrammi failisüsteemi haldamisprogrammi kalendrit kalkulaatoritjne.

Integreeritud paketid - näited

Kommertstarkvara• MS Office (97, 2000, XP, 2003)• MS Works• Lotus SmartSuite• Perfect Office (2000)

Vabavara • StarOffice (5.1., 5.2., 6.0)• OpenOffice.org (viimane versioon 1.1.5)

StarOffice Sun Microsystems’i toode kasutajaliides sarnane MS Office’iga oskab lugeda ja kirjutada MS Office’i faile platvormiks Windows 95, 98, NT, Solaris,

Linux, OS/2 või Java vajab 32 Mb RAM, ~160 Mb HDD

StarOffice (2) tekstitöötlus (StarWrite) tabelarvutus (StarCalc) graafikaprogramm (StarDraw) loengutarkvara (StarImpress) andmebaasiklient (StarBase) html–i redaktor (StarWeb) meiliklient (StarMail) kalender (StarSchedule) valemiredaktor (StarMath)

Arvutikasutaja oskustunnistus (AO)

• www.ecdl.com – Euroopa “arvutikasutaja juhiloa” keskus

• ECDL = European Computer Driving Licence

• ICDL = International –“– • www.ao.ee – arvutikasutaja

oskustunnistuse (AO) keskus Eestis

AO• AO peaks näitama oskust kasutada arvutit efektiivselt.

Tunnistuse omandamiseks on vaja sooritada eksam. AO tõestab, et selle omanik oskab kasutada

enamlevinud arvutiprogramme efektiivselt. Tunnistust võib taotleda endale igaüks, olenemata

soost, east jm. Tunnistuse idee sündis Soomes 1994. aastal. 2001. aasta juunis oli ECDL/ICDL tunnustatud 30

maal.

AO moodulid• AO eksamite sisuks on rahvusvahelise kokkuleppe

kohaselt: AO-1 – infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond AO-2 – arvuti kasutamine ja failihaldus AO-3 – tekstitöötlus AO-4 – tabelitöötlus AO-5 – andmebaasid AO-6 – esitlus AO-7 – info ja kommunikatsioon

Tekstitoimetid

Tekstitoimeti e. tekstiredaktor on programm tekstide vormistamiseks arvuti abil. Piltlikult öeldes muudab tekstitoimeti arvuti ülisuurte võimalustega kirjutusmasinaks.

Tekstitoimeti ajaloost

• WYSIWYG = What You see is what You get

+ interaktiivsus, kohene tagasiside• 1985 Aldus PageMaker – Xerox Palo Alto

Research Centre• Ventura Publisher (esimene IBM PC jaoks)

Tekstitoimetite liigid1) Üldotstarbelised toimetid (näiteks Norton Editor, Notepad, pico, joe)

võimaldavad teksti sisestada, ekraanil parandada, kettale salvestada, paberile trükkida. Sellise toimeti abil saab vormistada kõige lihtsamat tüüpi tekste. Tekst säilitatakse ASCII-failina (plain text).

2) Programmitekstide toimetid on sisse ehitatud programmeerimissüsteemidesse (näiteks JCreator, Borland Pascal, Borland Delphi, MS QuickBasic) ning ette nähtud vastavas programmeerimiskeeles koostatud programmitekstide sisestamiseks, silumiseks jne.

Programmitekstide toimetamiseks sobivad hästi ka emacs, kate jt (Unix/Linux)“Syntax highlighting”

Tekstitoimetite liigid (2)3) Dokumentide toimetid (näiteks MS Wordpad, MS Word,

WordPerfect, WordPro) pakuvad teksti vormistamiseks esimest kaht liiki toimetitega võrreldes hoopis rohkem võimalusi:

• erinevad kirjatüübid (font)• reavahe• teksti rajastamine• lehekülgedeks jaotamine• lehekülgede nummerdamine• tabelite, valemite kujundamine jpm.

Tekstitoimetite liigid (3)4) Kirjastamistoimetid (näiteks Ventura Publisher, Page

Maker) on ette nähtud suurte trükiste (ajalehed, reklaamprospektid, raamatud) vormistamiseks.Sisaldavad enam kujundamisvõimalusi kui dokumentide toimetid.

5) Teadustekstide toimetid (LaTeX-i toimetid) – teadusartiklite toimetamiseks. Head võimalused matemaatilise teksti (valemite, jooniste jne.) kirjutamiseks. WinShell, MikTeX, WinEdt, LyX jt.

Olulist teksti toimetamisel - 1

• Ära vajuta ENTER-klahvi rea lõpus, vaid alles lõigu lõpus!

• Tabuleeri tabulaatoriklahvi abil, mitte tühikutega!

• Suuremad tabelid kujunda tabelitoimeti abil (insert table jne.) või tabelarvutussüsteemis. Viimane on eriti soovitav siis, kui vaja ka arvutusi teha.

Olulist teksti toimetamisel - 2• Kui antud keele jaoks on olemas poolitusmoodul, siis

kasutage seda (Tools – Language – Hyphenation). Muidu kasutage "pehmet" poolitust (Ctrl+ -).

• Tühik käib reeglina pärast kirjavahemärki. • Tehke vahet sidekriipsu ja mõttekriipsu vahel. (MS Word

muudab sidekriipsu automaatselt mõttekriipsuks, kui kriipsu ümbritsevad mõlemalt poolt tühikud ja parempoolne sõna on juba lõpetatud järgmise sõnavahega. Ka kaks sidekriipsu järjest muudetakse enamasti mõttekriipsuks.)

Olulist teksti toimetamisel - 3

• Loetavaimad kirjastiilid on Times ja tema sugulased. Seega kasuta neid dokumendi põhitekstis. Pealkirjades sobib kasutada ka Helvetica sugulasi (Arial jms.)

• Ekstravagantsed fondid ei näita head stiili. • Käekirjalaadset stiili, nt. Shelley Andante on mõnikord

siiski kena kasutada (kutsete valmistamisel). • Liigne treppimine ja nummerdamine raskendab

loetavust.

Tabelarvutussüsteemid

Tabelarvutussüsteeme kasutatakse arv-andmetega opereerimiseks ja nende põhjal saadud andmete graafiliseks kirjeldamiseks.

Tabelarvutussüsteemi abil lahendatavate ülesannete tüübid:

1) arvutusülesanded – nt. raamatupidamises2) planeerimisülesanded – lähteandmete

varieerimisega tabelis saame leida meid rahuldavad tulemusandmed

3) kombineerimisülesanded – planeerimis-ülesande erijuht, kus tähtsust omab ainult üks tulemusväärtustest

Miks on tabelarvutussüsteemid efektiivsed?

1) Muutes tabelis lähteandmeid, muutuvad automaatselt nende andmete põhjal arvutatavad tulemusandmed.

2) Valemite kopeerimisel tabelis kohandatakse valemeid automaatselt.

Tabelarvutus: põhimõisted

• Tabelarvutussüsteemis on töövahendiks tabel e. tööleht (spreadsheet, worksheet), mille read (row) on nummerdatud arvudega ja veerud (column) tähtedega.

• Ekraanil on korraga näha ainult väike osa tabelist - tavaliselt 20 rida ja 9 veergu, tabeli tegelik suurus on mitmeid kordi suurem.

Tabelarvutus: põhimõisted (järg)

Veergude ja ridade mõõtmed ei ole fikseeritud, kasutajal on võimalik neid muuta vastavalt oma andmetele.

Tabel koosneb lahtritest (cell). Lahter asub veeru ja rea ristumiskohal. Igal lahtril on aadress, mis on moodustatud vastava veeru tähisest ja rea numbrist.

Lahtritesse on kasutajal võimalik sisestada tekste, arve, valemeid.

Tabelarvutus: andmed

Sisestatavad andmed võib jagada järgmiselt :1) tekstandmed – veergude ja ridade pealkirjad,

seletused, nimed jms.2) arvandmed :

a) lähteandmed – kasutaja poolt sisestatud arvudb) tulemusandmed – lähteandemetest valemite abil arvutatud andmed

Tabelarvutus: andmed

• Andmete sisestamisel lahtritesse peavad need enne olema vastava andme jaoks vormindatud. S.t tuleb ära määrata, mis tüüpi andmeid ühte või teise lahtrisse sisestatakse.

• Võimalikud vormingud e. formaadid:– erinevad numbrivormingud (mitu komakohta, kas

negatiivsed arvud lubatud)– rahavorming– protsendivorming– loogikavorming

Tabelarvutus: valemid

Valemite abil saab teha tabelis olevate andmetega mitmesuguseid arvutusi.

Valem algab võrdusmärgiga. Nagu teisi andmeid, nii saab ka valemeid

kirjutada vaid aktiivsesse lahtrisse. Valemites saab kasutada nelja aritmeetilise tehte

märke: + - * / ja peale selle sulge, arve, lahtrite tähistusi (e. aadresse), lahtri /vahemiku nime, funktsioone ja kõigi eelnevate kombinatsioone.

Tabelarvutus: valemid

Näiteks: = ( 400 - 300 ) * 26 vastus tuleb 2600= 1650 * 33% 33% arvust 1650= D6 / 2 vastuseks tuleb pool lahtris D6 olevast arvust

Tabelarvutus: valemid

= SUM ( A2 : E2 ) lahtrites A2, B2, C2, D2, E2 asuvate arvude

summa A B C D E

123

1,5 4,5 6 4 2,5

Tabelarvutus: lahtrite aadressid• Kui valemis on vaja viidata mingis lahtris asuvatele

andmetele, kasutatakse lahtri-aadresse. On võimalik kasutada absoluut-, suht- ja sega-aadressi.

• Absoluutaadressi korral valemi kopeerimisel ühest lahtrist teise ei muudeta valemis kasutatavaid lahtriaadresse. Absoluutaadressi tähistamiseks pannakse nii rea kui veeru tähise ette $ märk.

Näiteks : $A$1

Tabelarvutus: aadressid (järg)

• Suhtaadressi korral muudetakse kopeerimisel automaatselt valemis kasutatavaid lahtriaadresse. – Suhtaadress näitab, kui kaugel asub viidatav

lahter aktiivsest lahtrist. – Suhtaadressi tähistatakse valemis nagu tavalist

lahtriaadressi.Näiteks : B3

Tabelarvutus: aadressid (järg)

• Sega-aadressi korral jäetakse üks aadressi komponent, kas siis veerg või rida, muutmata. Vastava komponendi ette pannakse aadressis $ märk.

Näiteks: $D7 - veerg on fikseeritudH$8 - rida on fikseeritud

Tabelarvutus: valemidFunktsiooni (nagu SUM) lisamiseks valemisse 1. Valida fx sisestusribalt või Insert/Function.

2. Avanenud aknas valida Category abil teema, mille kohta Te soovite funktsiooni lisada.

3. Valida funktsioon (hiireklõps sellel). 4. Kui soovite funktsioonile anda parameetreid (arvud või

lahtrite või plokkide aadressid, millest midagi arvutada), siis klõpsutage nupul Next ja trükkige vajalikku kohta funktsiooni parameetrid).

5. Finish.

Tabelarvutus: funktsioonide klassid1) statistikaf-d2) matemaatikaf-d3) rahandusf-d4) tekstif-d5) loogikaf-d6) otsinguf-d7) kuupäeva ja kellaajaf-d8) maatriksif-d

Tabelarvutus: diagrammid • Enne diagrammi tegemist oleks soovitatav märgistada

see tabeli osa, mille kohta Te soovite diagrammi teha. • Diagrammide tegemisel on mõtet ainult numbriliste

andmete korral. • Kui tabeli esimeses reas ja/või veerus on selgitav

tekst ridades ja/või veergudes olevate numbrite kohta, siis võtke ka need tabeli tegemise piirkonda. Saab määrata, et see info ilmuks diagrammis selgitava tekstina.

Andmebaasisüsteemid

Andmebaasisüsteemid (database management system, DBMS) – programmid andmepankade loomiseks ja haldamiseks

Andmebaasisüsteemid

Andmebaasisüsteemilt nõutavad võimalused: Suurte andmekogumite automaatne sisestamine,

korrastamine, ühendamine, töötlemine ja väljastamine

Eri andmefailide omavaheline seostamine

1979 dBase – esimene andmebaasisüsteem

Näiteid andmebaasidest

heliplaatide, raamatute vms kataloogid isikuandmebaasid (kodakondsus- ja

migratsiooniamet, haigekassa, ettevõtte personaliosakond)

toodete andmebaasid tehastes kaupade andmebaasid ladudes ja kauplustes

Andmebaasisüsteemide liigitus struktuuri seisukohalt

• Hierarhiline ABS – andmed organiseeritud puustruktuurina, s.t. puu madalamatel tasemetel olevatele andmetele pääseb ligi ainult ülemiste tasemete kaudu

• Relatsiooniline ABS – kõik andmeolemid (entity) on omavahel relatsioonidega ühendatud (entity-relationship-model).

• Objektorienteeritud ABS - põhineb objektorienteeritud andmemudelil (GemStone, O2, Ontos, ObjectStore, ODE)

Relatsiooniline ABS: mõisted

Relatsioone esitatakse tabelitena. Tabeli rida nimetatakse kirjeks (record), veergu väljaks (field).

NIMI SÜNNIAEG OSAKOND AMET

kirje1

kirje2

väli1 väli2 väli3 väli4

Kaar, Mati 22.04.70 tehnika insener

Mägi, Ain 05.02.65 IT võrguhaldur

Relatsioonilised ABS-d: andmetabelid

• Tabeli defineerimiseks tuleb määrata, milliseid välju see sisaldab, mis tüüpi (arv, tekst, kuupäev jne) ja kui pikk on iga väli.

• Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi (firmad, inimesed, arved, kaubad jne) kohta.

• Tabelid on omavahel võtmeväljade kaudu seotud. Nt. Väli Ostja kood sisaldub nii ostjate kui arvete tabelis.

Relatsioonilised ABS-d: andmetabelid

• Tavaliselt on seos tabelite vahel üks-mitmele, nt. ühele ostjale võib olla väljastatud palju arveid.

• Kuna ostja kontaktandmed on eri tabelis, siis pole arvete tabelis neid vaja korrata, piisab ostja koodist, mille alusel saab ostjate tabelist alati leida ostja nime, aadressi jne. See vähendab oluliselt arvete tabeli mahtu.

Relatsioonilised ABS-d

NB! Ülesande püstituse etapp väga oluline! Milliste objektide kohta infot vajatakse Milliseid andmeid on iga objekti kohta vaja Mõelda tulevikuvajadustele, mida andmebaas

peaks rahuldama

Teine andmebaasisüsteemide liigitus

lokaa lsed e . d esk top S Q L -an d m eb aas id

A n d m eb aas isü s teem id

Lokaalsed vs. SQL-andmebaasisüsteemid

• Milles erinevad? töödeldavad andmehulgad andmebaasi projekteerimise võimaluste hulk andmetöötluse paralleelsus mitmeplatvormilisus andmete haldamise vahendid

• Erinevused avalduvad suuremate, keeru-kamate ja suuremat jõudlust nõudvate süsteemide realisatsioonietapil.

Lokaalsed andmebaasisüsteemid* ABS-i on reeglina integreeritud ka kasutajaliideste ja

aruannete tegemise vahendid ja programmeerimiskeel.* Käsitletavad andmehulgad (mille puhul süsteemi

toimimiskiirus on veel rahuldav) on suhteliselt väikesed.* Puudub või on nõrgalt organiseeritud andmete

paralleeltöötlus. Süsteemid töötavad võrgus suhteliselt aeglaselt, eriti kui on tegemist suuremate andmehulkadega.

* Tavaliselt ühe- või kahe-platvormilised (st. ABS töötab kindlal opsüsteemil ja riistvaral – ainult MS Windows, MacOS vm.)

SQL-andmebaasisüsteemid

Andmebaasisüsteem on tavaliselt eraldiseisev toode, ilma kasutajaliideste ja muude lisavahenditeta.

Kujutab endast programmi, mis on võimeline looma andmebaasitabeleid ja muid andmebaasi objekte (indeksid, vaated, kasutajad jne.), andmeid salvestama ja vastama andmebaasi päringutele. Seda programmi nim. tavaliselt andmebaasi mootoriks (database engine).

SQL-andmebaasisüsteemid

• Eraldi on vaja hankida kasutajaliides, mille kaudu

andmebaasisüsteemile "käske" jagada - AB administraatori kasutajaprogramm

vahendid kasutajaliideste tegemiseks ning aruannete genereerimiseks andmebaasist

side- ja võrgutarkvara andmebaasi ühendamiseks terviksüsteemi

SQL-andmebaasisüsteemid* Suuremad andmebaasisüsteemid töötavad tihti mitmetel

platvormidel - näiteks Oracle töötab vähemalt paarikümnel eri platvormil (nii riist- kui tarkvara mõttes)

* Arenenud andmete paralleeltöötlus, mitmekasutajarežiim, töö võrkudes ja hajussüsteemides

* suur võimsus (suured töödeldavad andmehulgad)* standardseks andmebaasidega töötamise vahendiks on

SQL keel - Standard Query Language

Andmebaasisüsteemid: vabavara• DBUI -- vahend andmebaaside vaatamiseks ja muutmiseks MySQL

ja Postgresi jaoks • GNU SQL Server -- mitmekasutaja relatsiooniline ABS• Leap -- relatsiooniline ABS ja relatsoonalgebra protsessor • MySQL -- SQL andmebaasi server • XmySQL – MySQLi graafiline kasutajaliides lõppkasutajale • NoSQL -- kiire, teisaldatav relats. ABS • Paloma -- relats. ABS • pql -- relats.ABS, transaktsioonidele orienteeritud • Strong Related DataBase -- väike õppeotstarbeline relats. ABS • CQL++ (ainult Linuxi ühekasutajaversioon) • Essentia (Linuxi versioon)

Andmebaasisüsteemid: vabavara • Gadfly - SQL ABS • jBase (Linuxi versioon)• MDBMS -- SQL AB server (testversioon vaba)• mSQL (Mini SQL) -- vaba mittekommertsiaalseks kasutamiseks• Pervasive SQL -- skaleeritav ABS, internetile orienteeritud - 30-

päevase vaba kasutamise litsents • PrimeBase – relats. ABS – Linuxi versioon vaba (server + 3

ühendust)• SOLID Server -- relats. client/server ABS – Linuxi lokaalversioon

on vaba • Sybase ASE – SQL-i põhine AB mootor. vaba Linuxi versioon