Kalanduse strateegilised küsimused

Preview:

DESCRIPTION

Kalanduse strateegilised küsimused. Veebruar 2012. EL 2020 eesmärgid. Tööhõive Teadus – ja arendustegevus/innovatsioon Kliimamuutused/energeetika Haridus Vaesuse/sotsiaalne tõrjutus. ÜKP üldised eesmärgid (1). - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Kalanduse strateegilised küsimused

Veebruar 2012

EL 2020 eesmärgid

• Tööhõive

• Teadus – ja arendustegevus/innovatsioon

• Kliimamuutused/energeetika

• Haridus

• Vaesuse/sotsiaalne tõrjutus

ÜKP üldised eesmärgid (1)

• ÜKP peab tagama pikaajaliste jätkusuutlike majandus- keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise kalapüügi ja vesiviljeluse abil.

• Kalavarude majandamise suhtes tuleb kohaldada ettevaatusprintsiipi. Selle eesmärk on tagada 2015. aastaks, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.

ÜKP üldised eesmärgid (2)

• Kalavarude majandamise suhtes rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju.

• ÜKP täidab liidu keskkonnaalastes õigusaktides esitatud nõudeid.

ÜKP alaeesmärgid (1)

• Kaotada kaubanduslike kalavarude soovimatu püük ja kindlustada järk-järgult kogu püütud kala lossimine;

• Luua tingimused tõhusaks kalapüügiks majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalamajanduse raames;

• Edendada EL tegevust vesiviljeluse valdkonnas, et toetada toiduga kindlustatust ning tööhõivet ranniku- ja maapiirkondades;

ÜKP alaeesmärgid (2)

• Toetama teatud (õiglase) elatustaseme saavutamist inimeste hulgas, kes sõltuvad kalapüügist;

• Arvestama tarbijate huvidega;

• Kindlustama süstemaatilise ja harmoniseeritud andmete kogumise ja haldamise.

Harrastuskalapüügi arengukava aastateks 2010–2013 (perspektiiviga kuni 2018)

(1)

• Peaeesmärk: – Populariseerida, lihtsustada ja

mitmekesistada harrastuskalapüüki kui tervislikku vaba aja veetmise võimalust ja säästlikku keskkonnakasutust ning suurendada seeläbi kalavaru säästva harrastuskalapüügiga tegelevate isikute arvu aastaks 2018 saja tuhande kalastajani (7,5% elanikkonnast).

Harrastuskalapüügi arengukava aastateks 2010–2013 (perspektiiviga kuni 2018)

(2)

• Alameesmärgid– * Harrastuskalapüügi kättesaadavuse parandamine ja lihtsustamine;

– * Harrastuskalapüügivahendite mitmekesisuse säilitamine;

– * Harrastuspüügivahendite kasutamistingimuste määratlemine ja ühtlustamine;

– * Harrastuskalapüügi populariseerimine ja olulise informatsiooni levitamine ning töö avalikkusega;

– * Ühistegevuse arendamine ja kalastajate kaasamine otsustusprotsessidesse;

– * Harrastuslikku kalapüüki toetava infrastruktuuri arendamine;

– * Keskkonnasäästliku harrastuskalapüügi arendamine;

– * Kalandusturismi arendamine;

– * Harrastuskalapüügi sektori analüüs ja andmekogumine;

– * Kalavarude taastootmine.

Kas senine strateegiline üldeesmärk on endiselt päevakohane?

• Strateegia üldeesmärk on Eesti kalanduse kui majandusharu arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise-ja välisturgudel aidates kaasa soodsa ja tasakaalustatud kalamajandus-keskkonna kujundamisele Eestis.

Strateegia sihtgrupp?

• Eestis kalapüügist ja -kasvatusest sõltuvad isikud

• Eesti kalavaru

• Harrastuskalurid. Kellest me räägime?

• Eesti kvoodi töötlemine

• Imporditud kala töötlemine

• Kalatarbija

Üldindikaatorid

Algtase Seis

2010

Sihttase

2013

Kalapüügi, kalatöötlemise ja vesiviljeluse sektori

sissetulek võrreldes Eesti keskmise sissetulekuga.

(algtase 2004)

65% 87% 80%

Kalatoodete osakaal toiduainete tootmises

(väärtuseline) (%)

(algtase 2004)

11,5% 11% 13%

Käive töötaja kohta (kasvatus ja püük - 2006) 45 022 EUR +74% +10%

Aastane tarbimine (2005) 17kg 11kg 21kg

Kalavarud

Indikaator Algtase Eesmärk 2010

Hetkeseis Eesmärk 2015

Kalaliikide arv, mille kudealad on parandatud

0 2 1

(2011)

4

Heas seisus olevate majanduslikult oluliste kalapopulatsioonide arv

38% (2007)

47% 38% (2010)

60%

Varud

• MSY on endiselt päevakohane!

• Kas peaksime varude majandamisel geograafiliselt detailsemaks?

• Kudetingimused vs suremus

• Püügisurve vs muu suremus

Traalipüük

Indikaator Algtase Eesmärk 2010

Hetkeseis Eesmärk 2015

Merel opereeriva kalalaevastiku maht (GT ja kW)

20 826 GT

53 340 kW

(2006)

-5% -31,5% GT

-27,3% kW

-10%

Moderniseeritud kalalaevade arv

0 15% 10,8% 40%

TO liikmete püügimaht kogupüügist

35% (2006)

37% 86% 40%

Traalipüük

• Mis on traalisektori olulisim risk?– Varu?– Turud?– Ülesostmine?

• Kas meie eesmärk peaks olema olla logistiliselt keskus laiemalt Läänemere kalavaru realiseerimisel?

Vesiviljelus

Indikaator Algtase Eesmärk 2010

Hetkeseis Eesmärk 2015

Kalakasvatustoodangu mahu kasv

700t

(2006)

1000t 764t 2500t

Vesiviljelus

• Mis on vesiviljelussektori olulisim risk?– Turud?– Keskkond?– Maksu- ja õigusraamistik?

• Kas vesiviljelussektoris peaks järgmise sammuna seadma eesmärgiks vertikaalse ja horisontaalse integratsiooni?

• Kas me peaks keskenduma lisaks siseturule ka välisturgudele?

• Milline on meie konkurentsieelis naabrite ees?

Kala töötlemine

Indikaator Algtase Eesmärk 2010

Hetkeseis Eesmärk 2015

Töödeldud toodangu väärtus

106 MEUR

(2006)

+10% +18% +15%

Kala töötlemine

• Mida teha ülevõimsustega?

• Mis on Eesti kalatööstuse potentsiaal?– Kas eelkõige peaksime keskenduma eelkõige

Eesti kalavarule lisandväärtuse andmisele?

Ranna- ja sisevete kalandus

Indikaator Algtase Eesmärk 2010

Hetkeseis Eesmärk 2015

Kalanduspiirkondade kaetus strateegiatega

0

(2006)

60% 100% 60%

Kalanduspiirkondade tegevusgruppidesse kuuluvate kaluritest liikmete arv kogu kalurkonnast

0

(2006)

15% 33% 25%

KOVide kaasatus tegevusgruppide liikmeskonda

0

(2006)

30% 67% 40%

Projektidega kaetud KOVide osakaal

0

(2006)

20% 34% 40%

Ranna- ja sisevete kalandus

• Mis on rannakalanduse üldised ja lokaalsed väljakutsed?

• Kas senine lähenemine (peamiselt kalanduspiirkondade arengumeetme) kaudu on õigustatud?

• Kas kalanduspiirkondade tegevusgrupid peaksid ühinema kogukonna juhitud initsiatiivgruppidega?

Püügikorraldus• Kas püügikorraldus ise vajab muutmist?• Näiteks:

– Kalaressursi jaotus kutseliste ja harrastuskalurite vahel – lokaalne/üldine konflikt?

– Ajaloolise püügiõiguste süsteem?

– Sektorisse sisenejatele (noortele) püügiõiguste reservi loomine?

– Püügikorralduses üldisemad/lokaalsemad reeglid?

Harrastuskalapüük

• Kas eesmärgiks peaks olema harrastuskalurite arvu suurendamine?

Järelevalve

• Mis on järelevalve peamised probleemid?– Investeeringute väheses?– Inimtööjõu puudus?– ….. ?

Kala tarbimine ja turg

• Kas peaksime tegelema kalatarbimise suurendamisega Eestis sh millise kala tarbimisega?

• Kas lühike tarneahel on oluline?

• Kalanduse (kui majandusharu) imago – Eesti kui kalariik

Teadus, arendus ja haridus

• Kas on koostööpotentsiaali teadus ja arendusasutustega?

• Kalandusharidus?

Kas senine strateegiline üldeesmärk on endiselt päevakohane?

• Strateegia üldeesmärk on Eesti kalanduse kui majandusharu arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise-ja välisturgudel aidates kaasa soodsa ja tasakaalustatud kalamajandus-keskkonna kujundamisele Eestis.

Recommended