View
1
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
1
Keelestruktuuride õpetamine seostatult teemade ja osaoskustega
Mare Kitsnik - lingvistika- ja psühholoogiamagister
1. Keelestruktuuride roll teise keele (võõrkeele) õppimisel ja omandamisel
Keelestruktuuride õpetamine toetab keele omandamist
Keelestruktuuride õpetamine on teise keele (võõrkeele) õppes läbi aegade olnud üks enim kirgi
tekitav valdkond, mille käsitlemisel ulatuvad arvamused seinast seina. Ühte äärde jäävad
traditsioonilise grammatikaõppe pooldajad, kelle arvates ei saa õppijad iseseisvalt keelt kasutada
enne, kui pole keelereegleid ära õppinud ning kirjalikke grammatikaharjutusi täites kinnistanud.
Teises ääres on need, kelle arvates lahendab kommunikatiivne õppemeetod kõik probleemid ja
inimesed hakkavad suheldes ja aktiivselt keelt kasutades ka iseenesest korrektselt rääkima ning
kirjutama.
Tänapäeval ollakse üldiselt seisukohal, et kõige tõhusam on nn vahepealne meetod, mille puhul
arvestatakse, et inimene omandab keelt kahel viisil: teadvustamatult ja teadvustatult ning nende
vahel on seos (Kaivapalu ja Martin 2010). Keelestruktuure õpetades saab kaasa aidata keele
mitmekesisemale, sujuvamale ja täpsemale kasutusele.
Teadvustamata keeleomandamise puhul saab keelestruktuuride omandamist tõhustada 1)
sobiva sisendiga ja 2) ülesannetega, mis „nõuavad” teatud struktuuride kasutamist.
Sobiv sisend tähendab, et õppijaile esitatakse tekste, mis sisaldavad vajalikke struktuure. Nende
tekstide kuulamine või lugemine arendab alateadlikult ka õppijate keeletunnetust ja soodustab
struktuuride omandamist. Selliseid tekste võib õppematerjali autor või õppeprogrammi koostaja
valida autentsete tekstide hulgast või ise luua. Autentseid tekste otsides tuleks mõelda,
missuguses suhtlussituatsioonis ja mis keelefunktsioonide väljendamiseks õpetatavat struktuuri
tavaliselt kasutatakse. Näiteks sisaldab abituriendi jutt oma tulevikukavatsustest kindlasti
tulevikku väljendavaid keelestruktuure ning huvitavast reisist rääkiv blogitekst ei saa hakkama
ilma mitmesuguste kohti väljendavate struktuurideta. Autentseid tekste tuleks lühendada ja
kohendada õppijate vanuse ja keeletaseme järgi, kuid seejuures ei tohi tekste muuta kunstlikuks.
2
Kui sobivat autentset teksti ei õnnestu leida, võib selle ka ise luua. Seejuures peab veelgi
hoolikamalt jälgima, et tekst ei muutuks ebaloomulikuks, vaid sarnaneks oma tüübilt, stiililt ja
sõnakasutuselt autentsega. Näiteks peaksid suulises dialoogis esinema suulisele kõnele
iseloomulikud jooned: sõnakordused, lõpetamata laused jmt. Samuti ei tohiks õpetada
soovitavaid vorme teksti sisse kirjutada kunstlikult palju (nt kui eestikeelses tekstis esineb sõna
kino vorm kuhu? – kinno, ei ole vaja üritada sisse tuua ka teisi sama tüübi sõnu meri – merre, uni
– unne, lumi – lumme). Nii lugemis- kui kuulamistekstide juurde saab luua teksti mõistmise
harjutusi, mille täitmine arendab varjatult ka struktuuride tajumise võimet.
Teatud struktuuride kasutamist „nõudvad” ülesanded on sellised, kus õppijad peavad ise
looma suulise või kirjaliku teksti, mis eeldab teatud tüüpi struktuuride kasutamist. Näiteks kui on
vaja kedagi juhendada mingi arvutiprogrammi kasutamisel, siis ei saa eesti keeles üldjuhul
hakkama ilma käskiva kõneviisi vormideta, kohakäänete ja sihitise kääneteta (ava see programm,
liigu noolega ekraani paremasse nurka, ära sinna vajuta) või modaalsust väljendavate sõnadeta
(nüüd pead natuke ootama, edasi on vaja valida sobiv teema). Keelestruktuuride teadvustamata
õppe puhul antakse vajalikud fraasid õppijale valmiskujul ja ta kasutab neid ilma mõtlemata, mis
vormiga tegemist on. Samamoodi õpime oma esimest keelt lapsena või teist keelt
keelekeskkonnas suheldes.
Teadvustatud keeleõppimise korral juhitakse õppijate tähelepanu õpitavatele struktuuridele.
Selleks saab lisaks traditsioonilistele seletustele-harjutustele või nende asemel 1) kasutada
harjutusi, mis suunavad õppijaid tekste uurima, sealt vajalikke struktuure leidma ja nende
kasutust analüüsima; 2) kommunikatiivsete grammatikaharjutuste abil drillida oluliste
struktuuride kasutamist, et muuta see võimalikult automaatseks ja soodustada seega hilisemat
spontaanset kasutust.
Teksti uurimise harjutuses võib näiteks lasta õppijail leida kõik selles esinevad tegusõnad ja
rühmitada need selle järgi, kas nendega väljendatakse juba toimunud, parajasti toimuvat või
tulevikus toimuvat tegevust. Seejärel saavad õppijad leitud sõnu lähemalt uurida ja leida iga
rühma iseloomustavad tunnused. Edasi võib vaadelda, miks teksti eri osades kasutatakse eri aegu
ning millised sõnad lisaks tegusõnadele seejuures veel kasutusel on (nt ajamäärsõnad, arvsõnad
vm). Kui õppijad ise keelestruktuure analüüsivad, siis mõistavad nad paremini tähendust ja see
jääb ka paremini meelde.
3
Teksti uurimise harjutusteks võivad olla ka teksti mõistmise harjutused, mille täitmiseks peab
õppija leidma tekstist vastava struktuuri ja selle tähendusest täpselt aru saama.
Kommunikatiivsed grammatikaharjutused on sellised harjutused, mille käigus õppijad
suhtlevad omavahel ning vahetavad sisulist ja vähemalt osaliselt etteteadmata infot, kasutades
samal ajal ka mingeid kindlaid keelestruktuure. Näiteks peavad õppijad vestlema paaris ja
leppima kokku, kuhu minna nädalavahetust veetma. Seejuures peavad nad läbi arutama kõigi
ülesandes etteantud kohtade plussid ja miinused ning kasutama vorme, mis vastavad küsimusele
kuhu? ja mis on eesti keele kui teise keele õppijale rasked (nt A: Mis sa arvad, kui läheks kinno.
Seal on üks uus film. B: Ma ei tea, see ei ole eriti huvitav film. Lähme parem klubisse jne.).
Madalamal tasemel võivad vormid seejuures olla esitatud õigel kujul (kinno, klubisse jne),
kõrgemal tasemel aga algkujul (kino, klubi jne).
Milliseid struktuure on vaja õpetada
Keelestruktuuride hulk on suur ja kõiki neist ei ole mingil juhul võimalik ega vajalik keeleõppe
igal etapil käsitleda. Valikut tehes on otstarbekas lähtuda struktuuride funktsionaalsest olulisusest
ja õpetatavusest antud keeletasemel.
Funktsionaalne olulisus tähendab, kuivõrd on seda struktuuri vaja mingi keelefunktsiooni
(palumine, kirjeldamine, selgitamine jm) või üldmõiste (objektid, tegevused, protsessid, aeg,
ruum, omadused, hulk ja määr, suhted ja seosed) väljendamiseks. Seejuures võivad vajalikud
struktuurid eri keeltes mõnikord kattuda, mõnikord mitte. Näiteks on palve edastamiseks nii eesti,
inglise kui vene keeles vaja kasutada käskivat kõneviisi (palun tee seda) või tingivat kõneviisi
(kas sa teeksid seda?) ning minevikus toimunud tegevuste kirjeldamine on võimatu ilma
mineviku aegadeta (ma olin seda filmi kolm korda vaadanud ja eile vaatasin neljandat korda).
Tegevuse resultatiivsust märgivad aga eesti keeles sihitise käänded (ma ostsin endale uue fotoka)
ning teatud ühendverbid (ma tegin selle töö lõpuks ära), vene ja inglise keeles aga teatud
verbivormid (ja kupila sebe novõi fotoapparat, I have bought a new camera).
Struktuuri olulisuse määravad selle kasutamise sagedus, selle olulisus edasiantava info
mõistmisel ja selle selgitamise-harjutamise vajalikkus teise keele õppija jaoks. Kindlasti tuleb
käsitleda ja harjutada keeles sageli esinevaid struktuure, millel on oluline roll suhtluse
mõistetavusel (nt mineviku ja oleviku aegade segiajamine võib põhjustada olulisi suhtlushäireid).
Väga oluline on ka silmas pidada just muukeelsele õppijale raskusi valmistavaid asjaolusid.
4
Näiteks tuleks eesti keele kui teise keele õppijale õpetada mitmuse väljendamise erinevust
mitmuse nimetava käände ja ainsuse osastava käändega (parimad sõbrad – paar parimat sõpra
jm).
Õpetatavus antud keeletasemel tähendab seda, kas ja mil määral see struktuur sellel
keeletasemel keskmisele õppijale omandatav on. Näiteks võib praktilisele kogemusele toetudes
üsna kindlalt väita, et eesti keele sihitise käänded või vene keele soveršennõi ja nesoveršennõi vid
ei ole A-taseme õppijaile jõukohased teemad. Et samal ajal on need struktuurid keeles sagedased,
tuleks neid küll lühidalt ja lihtsalt tutvustada, kuid mitte kulutada palju aega peensuste
selgitamisele ja veatu kasutuse harjutamisele. Nende struktuuride põhjalik käsitlemine ei aita
kaasa algaja õppija keele arengule, kuid võib liigse raskuse tõttu tunduvalt kahandada
õpimotivatsiooni. Vajadusel võib neid vorme õppida tervikfraasides.
Lihtmineviku vormid on seevastu A-tasemel hästi õpetatavad nii eesti, vene kui inglise keeles.
Nende mõistmise ja kasutamise harjutamisele tasub aega pühendada ning eesmärgiks peaks
olema, et õppija hakkaks oleviku ja lihtmineviku vahel vahet tegema. Seejuures on loomulik, et
tema enda loodud tekstides esineb kohati eksimusi.
Kuidas vajalikud struktuurid valida
Aja jooksul on iga keele puhul välja kujunenud teatud traditsioonilised struktuurid, mida teise
keele õppijaile õpetatakse. Mida kõrgemal tasemel on mingi võõrkeele uurimine ja arendamine,
seda enam vastab õpetatavate struktuuride valik ja järjestus õppijate vajadustele ning muudab
seega õppimise meeldivamaks ja tõhusamaks.
Viimasel ajal on hakatud järjest rohkem tähelepanu pöörama autentsele keelekasutusele, mille
teaduslikud uuringud võimaldavad välja selgitada, milliseid struktuure emakeelekõnelejad oma
suulistes ja kirjalikes tekstides eri funktsioonide ja mõistete väljendamiseks tegelikult kasutavad
(nt kuidas eestlased väljendavad tulevikku) ning milliseid struktuure kasutavad analoogsetel
juhtudel eri tasemel olevad võõrkeeleõppijad. Eri riikide uurijad on koondunud võrgustikku
SLATE (Second Language Acquisition & Testing in Europe). Mõned tuntumad uurimisprojektid
on näiteks:
- English Profile, mille eesmärgiks on luua Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemete
üksikasjalikud lingvistilised profiilid inglise keele tarvis.
5
- CEFLING – aastatel 2007–2009 Soome Akadeemia ja Jyväskylä Ülikooli läbi viidud
uurimisprogramm, milles vaadeldi, kuidas areneb soome keele kui teise keele ja inglise keele kui
teise keele oskus ühelt keeleoskustasemelt teisele liikudes.
- Veelgi varem, juba 2005. aastal on ilmunud üksikasjaline saksa keele tasemekirjelduste
käsiraamat Profile Deutch.
Eesti keele kui teise keele puhul on raamdokumendi tasemekirjelduste konkretiseerimisega
samuti algust tehtud: ilmunud on A1-C1-taseme kirjeldused (Ilves 2008, 2010; Hausenberg jt
2008; Kerge 2008). Palju kasulikku materjali samal teemal leiab ka käsiraamatust „Eesti keele
suhtluslävi� (Ehala jt 1997).
Õppematerjalide ning õppekavade koostajad peaksid käsitletavate keelestruktuuride valikul
kasutama kõiki kättesaadavaid käsiraamatuid jmt materjale, kuid ei peaks alahindama ka oma
kogemust ja intuitsiooni.
Õpetajad peaksid aga kindlasti silmas pidama, et ükskõik kui head ei ole kasutatavad
õppematerjalid, võivad nad alati luua või leida keelestruktuuride harjutamiseks teemakohast
lisamaterjali oma õpperühma vajaduste järgi.
Mida struktuuri puhul peab õpetama
Struktuuri omandamiseks ei piisa kindlasti ainult vormimoodustuse äraõppimisest. Iga struktuuri
puhul on võrdväärselt olulised kolm komponenti: vorm, tähendus ja kasutamine.
Vorm tähendab seda, et õppija suudab moodustada vajaliku sõnakuju (nt eesti keele lihtmineviku
jaatava vormi puhul liidab ma-infinitiivi tüvele tunnuse -si-, -s või kasutab erandsõnade puhul
tunnust -i või kasutab inglise keeles reeglipäraste sõnade puhul tunnust -ed ja ebareeglipäraste
sõnade puhul verbi teist põhivormi (seejuures ei pea ta selleks tundma vastavaid lingvistilisi
termineid).
Tähenduse all mõistetakse seda, et õppija tunneb vormid ära, kui neid tekstis kohtab, ja teeb
nende esinemisest õiged järeldused (nt saab aru, et lihtmineviku vormiga väljendatakse
6
sündmushetkest varem toimunut) ning mõistab, mis tähenduse annab lihtminevik tema enda
loodavas tekstis.
Kasutamine tähendab seda, et õppija enda loodud (suulises või kirjalikus) tekstis esinevad
vastavad struktuurid (nt lihtminevik) sobival kohal ja sellises vormis, et teksti vastuvõtja sellest
aru saab.
Keelestruktuure ei tohiks õpetada isoleeritult, asjana iseneses (nt läbida teema lihtminevik nii, et
antakse lihtmineviku vormimoodustamise reeglid, harjutatakse vorme moodustama ja koostatakse
kontekstivabu näitelauseid või täidetakse töövihikus lünkharjutus, mille laused ei ole omavahel
sisuliselt seotud). Sellisel viisil õppides ei teki õppijail seost vormi, tähendust ja kasutuse vahel.
Funktsionaalsest seisukohast lähtudes on kõige otstarbekam õpetada keelestruktuure seostatult
tekstidega (nii suuliste kui kirjalikega). Sel juhul mõistab õppija kergemini nii struktuuri
põhitähendust kui ka tähendusnüansse ning harjub struktuuri loomulikus kontekstis kasutama.
Inimese aju jaoks on kõige loomulikum omandada struktuur ja sõnavara koos tervikfraasidena (nt
käisin eile suusatamas, sõitsin suure hooga mäest alla, jäin õnneks püsti). Just selliste
automaatsete tervikfraaside varu inimese teadvuses võimaldab tal sujuvalt keelt kasutada.
Keelestruktuure tuleks õpetada seostatult teemadega
Ainekava, õppematerjali või tunnikonspekti koostades tuleb teha valik, milliseid teemasid ja
milliseid keelestruktuure käsitleda ning seejärel need omavahel oskuslikult ühendada. See ei ole
alati väga lihtne ülesanne. Kõige otstarbekam oleks siinkohal vaadelda, milliseid keelestruktuure
on vaja ühe või teise teema juurde kuuluvate keelefunktsioonide või üldmõistete väljendamiseks.
Mõned keelestruktuurid sobivad paljude teemade juurde, näiteks lihtminevik igasuguse
möödunud sündmustest jutustamise juurde, kohakäänded igasuguste asukohtade või liikumise
kirjelduste juurde jne. Keelestruktuure ongi otstarbekas teatud aja järel uue teema juures korrata,
sest õppijad ei ole võimelised neid neid ühe korraga omandama ja õpitu ka ununeb. Õpikus ei saa
aga tegeleda ainult mõne kõige sagedasema struktuuriga, vaja on jälgida, et kõiki olulisi
struktuure vajalikul määral käsitletaks. Samas võib õpetaja ise koostada teatud struktuuride
harjutamiseks lisaülesandeid ka teiste sobivate teemade juures, kui näeb selle vajalikkust oma
õpperühma jaoks.
Läbi tasuks mõelda ka keelestruktuuride käsitlemise järjekord. See ei pea mingil juhul kopeerima
akadeemilisi grammatikaid (nt ei ole vaja õpetada eesti keele käändeid järjekorras: nimetav,
7
omastav, osastav, sisseütlev jne), kuid ei tohi samas olla ka täiesti juhuslik. Mõningate teemade
käsitlemisel saab toetuda mõne teise teema juures omandatule – seda võiks järjestamisel
arvestada. Näiteks on eesti keeles tingiva kõneviisi mineviku vorme (oleksin kinkinud) kergem
omandada, kui varem ollakse tuttavad tingiva kõneviisi olevikuga (kingiksin) ja kindla kõneviisi
täisminevikuga (olen kinkinud). Silmas on kindlasti vaja pidada ka asjaolu, et enamik
keelestruktuure vajab korduvat käsitlemist eri tasemetel, kuid seda tuleks teha kõrgematel
tasemetel põhjalikumalt kui madalamatel.
Keelestruktuure tuleks õpetada seostatult osaoskustega
Paremate tulemuste saavutamiseks on otstarbekas õpetamisel kasutada mitmekesiseid viise.
Kõige tõhusam on õpetada keelestruktuure korduvalt eri osaoskusi arendavate ülesannete juures.
Kuulamis- ja lugemistekstide juurde saab koostada teksti mõistmise ülesandeid, mille puhul
mõte sõltub kasutatavatest struktuuridest (nt Kas Kärt a) ei ole kunagi rulaga sõitnud, b) ei olnud
tänase päevani rulaga sõitnud, c) ei sõitnud eile rulaga?). Sellistes ülesannetes peaks kasutama
varem õpitud struktuure. Uute struktuuride õppimiseks võib õppijail lasta tekstist soovitud vorme
leida, nende tähendust ja kasutust analüüsida ning selle põhjal ise seaduspärasusi ja reegleid
sõnastada (induktiivne lähenemine). Samas võib vajaduse korral kasutada ka deduktiivset
lähenemist: enne antakse reegel ja siis leitakse selle juurde näiteid. Arvestada tuleb õpperühma
vajadustega, sest eri andekustüübiga õppijaile sobivad erinevad lähenemised.
Hoolikalt tuleb läbi mõelda ka keelestruktuuride kirjeldamiseks kasutatav sõnavara. Siin tuleks
lähtuda õppijate kooliastmest ja lingvistilistest teadmistest. Keelereeglitest on alati võimalik
rääkida ka tavakeeles, ilma terminiteta. Samuti on tihti otstarbekam esitada reegel skeemi, pildi
või näite kujul. Eesmärgina tuleb alati silmas pidada õppija praktilist kasu.
Rääkimis- ja kirjutamisülesannete seostamine keelestruktuuride õpetamisega võimaldab
arendada vastava struktuuri praktilist kasutamisoskust. Tuleb kindlasti meeles pidada, et
teoreetiline teadmine ei lähe iseenesest üle kasutusoskuseks. See, et inimene mõistab mingi
struktuuri moodustamise ja kasutamise mehhanismi ja suudab seda õigesti kasutada näiteks
traditsioonilises grammatikaharjutuses (mis on keskendunud üksikute puuduvate vormide
moodustamisele), ei tähenda sugugi, et ta on selle struktuuri omandanud. Mehaanilised
8
drillharjutused võivad küll aidata vajalikke struktuure meelde jätta, kuid õppijad ei pea neid täites
aru saama vormi tegelikust tähendusest ega sobivast kasutuskontekstist. Seega ei arene neil oskus
kasutada õpitavaid vorme oma mõtete väljendamiseks.
Seetõttu on tunduvalt tõhusam kasutada rohkem nn kommunikatiivseid grammatikaharjutusi, mis
julgustavad õppijaid ühendama vormi, tähenduse ja kasutuse – neid täites peab õppija kaaslase
teksti kuulama või lugema ja sellele sobivalt reageerima, kusjuures vestluse suund ei ole päris
täpselt ette teada. Kommunikatiivsete grammatikaülesannete koostamisel tuleks arvestada 1)
õpitava struktuuri loomulikku kasutuskonteksti, 2) muukeelse õppija raskuspunkte selle
struktuuri omandamisel. Osa struktuure, eriti algtasemel, on otstarbekas anda valmiskujul,
tervikfraasina (nt eesti keele kohakäändeid õppides lähen kinno, sõidan linna, sisenen klassi,
ruttan kooli; jooksen sööklasse, tulen ujulasse) – neid kasutades areneb ka õppija sisemine
grammatikatunnetus. Kõrgemal tasemel võib rohkem kasutada ka algvorme, millest õppija peab
vajaliku vormi ise moodustama, ning fraasialgusi, mille õppija peab ise sobivalt lõpetama.
Kirjutamisülesanded võib siduda keele struktuuride õppimisega ka näiteks sel viisil, et õppijaile
antakse töökäsus korraldus kasutada õpitud vorme kindel arv kordi või lastakse koostada tekste,
mis oma loomult nõuavad teatud struktuuride keskmisest sagedasemat kasutust (nt juhend ja
käskiv kõneviis). Võimaluse korral on soovitatav kasutada ka grammatikamänge – need
elavdavad tundi ja muudavad keeleõppe lõbusamaks.
Kommunikatiivsetele grammatikaülesannetele peavad järgnema spontaansed rääkimis- ja
kirjutamisülesanded, milles keelestruktuuride kasutust enam otseselt ei suunata. Päriselt
omandatud ongi struktuur alles siis, kui õppija kasutab seda oma tekstides ise, ilma otsese
suunamiseta. Alles nüüd on võimalik keskenduda ka struktuuri korrektsuse arendamisele. Nimelt
on uuringud näidanud, et enne, kui õppija pole hakanud õpitavat struktuuri spontaanselt
kasutama, ei anna korrektsuse harjutamine erilisi tulemusi (Kaivapalu ja Martin 2011).
2. Keelestruktuuride õpetamine A-tasemel
Algaja keeleõppija jaoks on olulised keelefunktsioonide ja üldmõistete väljendamiseks vajalikud
põhistruktuurid. Sellel tasemel tuleb vajalikke struktuure käsitleda üsna lihtsustatult ning hoiduda
kõigi peensuste ja erandite vaatlemisest. A2-taseme saavutanud keelekasutaja peaks
põhistruktuuridest aru saama ja neid ka ise kasutama, kuid tema enda loodud tekstides esineb veel
palju kõrvalekaldeid standardist.
9
Keelestruktuuride õpetamine seostatult teemadega
A-tasemel on teemad ja keelestruktuurid üsna kergelt üksteisega seostatavad. On ju algtaseme
teemakäsitlused konkreetsed ja tekstid lühikesed, mistõttu neis ei esine väga suurt hulka
erisuguseid konstruktsioone, ning samuti on neid vajadusel hõlbus lihtsustada. Samas on üht ja
sama struktuuri kindlasti võimalik käsitleda mitme teema juures. Sobivate valikute tegemine
oleneb õppematerjali, õppekava koostaja või õpetaja kogemustest ja intuitsioonist.
Järgnevalt on esitatud mõned näited teemade, keelefunktsioonide ja üldmõistete võimalikuks
ühendamiseks eesti keele struktuuridega A-tasemel.
Funktsioon Struktuur Teema
Käskimine Käskiv kõneviis, kohakäänded
Hüppa siia. Ära astu sinna.
Ühendid modaalverbidega,
infinitiivid
Siin ei tohi joosta. Siin peab
kõndima.
Mängud
Palumine Käskiv kõneviis
Pane see aken kinni.
Tingiv kõneviis
Kas te aitaksite mind veidi?
Ühendid modaalverbidega
Sa pead siia vajutama.
Koolipäev
Üldmõiste Struktuur Teema
Aja väljendamine Olevik
Nädalavahetusel käin tihti
kinos.
Lihtminevik
Eile vaatasime koos
sõpradega õudusfilmi.
Lemmiktegevused
10
Täisminevik
Kas sa oled seda filmi
näinud?
Tulevik
Homme läheme ka kinno.
Ees- ja tagasõnad
Pärast filmi läksime
kohvikusse.
Määrsõnad
Eile oli väga tore päev.
Kellaajad
Film algab kolmveerand viis.
Koha väljendamine Kohakäänded
Elan Tallinnas, Lasnamäel.
Tagasõnafraasid
Minu maja taga on
spordiplats.
Kodukoht
Omaduste ja seisundite
väljendamine
Omadussõna võrdlusastmed
See raamat on väga õhuke.
Kas teil on paksemat?
Avalikud asutused
Objektide hulga väljendamine Mitmuse nimetav
Minu toa seinal on lahedad
plakatid.
Ainsuse osastav
Minu toa seinal on kuus
lahedat plakatit.
Kodu kirjeldamine
Tegevuse tegija väljendamine Pöördelõpud
Ma laulan üsna hästi. Ta
mängib hästi kitarri.
Lemmiktegevused
Tegevuse vahendi Kaasaütlev kääne Lemmiktegevused
11
väljendamine Sõidan pargis rulaga.
Tegevuse võimalikkuse
väljendamine
Modaalverbid
Kahjuks ma ei saa seekord
ekskursioonile tulla.
Kooliväline tegevus
Lause- ja tekstisiseste suhete
väljendamine
Asesõnad
Helista mulle. Küsi õpetajalt.
Sidesõnad
Teen selle kodutöö täna ära,
sest homme mul pole üldse
aega.
Koolipäev
Keelestruktuuride õpetamine seostatult osaoskustega
Kuulamine
Struktuuride õppimiseks A-tasemel on tihti mõistlik kasutada õppeotstarbel kirjutatud dialooge ja
tekste, mis on loodud autentset kõnekeelt säilitades (nt on mõned laused lõpetamata, esineb
sõnakordusi jmt), kuid on mõnevõrra lihtsustatud.
Raamatukogus
Poiss: Tere.
Raamatukoguhoidja: Tere. Tule edasi. Tahad uusi raamatuid võtta, jah?
Poiss: Jah, tõin need kolm … tagasi ka.
Raamatukoguhoidja: Aitäh. Mida sa siis seekord soovid? Meil on uusi põnevikke.
Poiss: Kas teil on sellist raamatut nagu „Reede 13�?
Raamatukoguhoidja: Kohe… kohe vaatan. On küll, aga see on praegu kahjuks välja
laenutatud.
Poiss: Mmm … Olgu. Aga kas teil uusi autoajakirju on?
Raamatukoguhoidja: Jah, on ikka. Vaata neid siin.
Poiss: Oh, väga hea, ma võtan ….
Raamatukoguhoidja: Kas mõlemad?
12
Poiss: Mhmh.
Raamatukoguhoidja: Palun. Tähtaeg on siis nagu ikka kaheteist päeva pärast.
Poiss: Jah, ma tean. Aitäh. Nägemist.
Raamatukoguhoidja: Nägemist.
See on näide dialoogist, milles on kasutatud ka algtasemele teoreetilises mõttes raskelt
arusaadavaid vorme: ainsuse osastavat, mitmuse nimetavat ja mitmuse osastavat. Samas esinevad
need vormid sedalaadi dialoogides väga sageli. Seetõttu võiks neid A-tasemel õppida mõistma ja
omandada põhiliselt valmisfraaside kaupa. Teksti kuulates, selle ärakirjutust lugedes ning teksti
juurde kuuluvaid sisu mõistmise ülesandeid tehes harjuvadki õppijad kasutatud struktuuridest aru
saama. Dialoogi juures sobib kasutada kuulamisülesandeid, mis nõuavad dialoogi sisu mõistmist,
nt Kas raamatukoguhoidja pakkus poisile kõigepealt a) õpikuid, b) põnevikke, c) ajakirju.
Struktuuride mitmekordne kordumine aitab kaasa ka nende alateadlikule omandamisele.
A-tasemel õpitavate struktuuride puhul sobivad hästi ka sellised ülesanded, mille täitmiseks on
oluline mõista struktuuride tähenduslikku erinevust, nt kui põhiarvsõnade vorme on varem
õpitud, sobib nende kordamiseks järgmine ülesanne: Vali variant, mis on dialoogi kohta õige.
Ajakirjade tagastamise tähtaeg on a) 12 päeva pärast. b) 18 päeva pärast.
Lugemine
A-taseme lugemistekstideks sobivad 1) sobilikud autentsed tekstid (lühikesed ja lihtsad
kuulutused, teated, infolehed, sõnumid, kirjad, lühiartiklid, lihtsamad laulusõnad jmt), 2)
poolautentsed tekstid (kohandatud-lühendatud-lihtsustatud autentsed tekstid), 3) õppematerjali
jaoks spetsiaalselt loodud tekstid, 4) kuulamistekstide ärakirjutused. Kui A-tasemel vajalikud
autentsed tekstid sisaldavad keerukaid ja sel tasemel raskelt mõistetavaid struktuure (nt eesti
keele kesksõnafraase), siis peab otsustama, kas mõistlik on muuta tekst poolautentseks nende
struktuuride väljajätmise või lihtsamatega asendamise teel või jätta tekst täiesti autentseks, aga
selgitada lihtsamas keeles lahti. Lugemisülesanded tuleks aga kindlasti koostada sellised, mis on
A-tasemele jõukohased, lähtudes samadest põhimõtetest mis kuulamistekstidegi puhul.
13
Rääkimine
A-taseme rääkimisoskust on kasulik harjutada järk-järgult: alustades ülesannetega, kus osa teksti
on õppijale ette antud ja osa tuleb sinna juurde ise luua (nt kommunikatiivsed grammatikadrillid,
osaliselt etteantud dialoogi puuduvate osade täitmine jmt), ning lõpetades suhteliselt vaba teksti
loomisega.
Järgnevalt on esitatud näited kommunikatiivsest drillharjutusest (1) ja vaba teksti loomist
nõudvast ülesandest (2).
(1)
Õpilane A, oled õpilane, kes soovib raamatukogust midagi laenutada. Õpilane B, oled
raamatukoguhoidja. Vestelge paaris järgmise mudeli järgi. Kursiivkirjas fraaside asemel
kombineerige kahest tabelist sobiv fraas. Tabelite iga sõna tohib kasutada ainult üks kord.
A: Kas teil on uusi põnevikke? B: Kohe vaatan. Kahjuks on need kõik välja laenutatud. Aga meil
on värskeid autoajakirju. A: Aitäh, neid ma praegu ei soovi.
uusi vanu ilusaid
värskeid pakse õhukesi
huvitavaid häid põnevaid
spordiajakirju moejakirju arvutiajakirju
kriminaalromaane armastusromaane teadusajakirju
ajalooromaane luulekogusid näidendeid
14
(2)
Tutvuge oma rollikaardiga. Koostage dialoog.
Õpilase rollikaart
Õpetaja palus kuu aega tagasi kõigil leida
raamatukogust mingi huvitav ajakiri ja
koostada klassikaaslastele selle reklaam. Sul
oli terve kuu nii kiire, et sa ei jõudnud
raamatukokku minna. Ülesande tähtaeg on
ülehomme. Lähed raamatukokku sobivat
raamatut otsima. Sinu lemmikteemad on sport
ja muusika.
Raamatukoguhoidja rollikaart
Viimase nädala jooksul on kõik muusika- ja
spordiajakirjad välja laenutatud. Küll aga on
teil suur valik huvitavaid teadusajakirju, pakse
arvutiajakirju ja ilusaid moeajakirju.
Raamatukokku tuleb õpilane. Kuula tema
soove ja paku talle ajakirju.
Kirjutamine
A-tasemel võib alguses teha ülesandeid, kus õppijad peavad osaliselt etteantud kirja puuduvate
sõnadega täitma. Seejärel võib lasta õppijail ka ise tervikteksti luua.
3. Keelestruktuuride õpetamine B1-tasemel
B-tase ehk iseseisva keelekasutaja tase jaguneb kaheks üsna erinevaks pooleks. Kui B1-tase
tähendab põhiliselt hakkamasaamist isiklikus sfääris ning toimetulekut olmeküsimustega, siis B2-
tasemel lisandub ühiskondlik mõõde, inimene on võimeline kuulama loenguid, lugema
erialakirjandust, mõistma erisuguseid meediatekste, osalema koosolekutel, õppima edasi
kõrgkoolis jmt.
B-tasemel suureneb oluliselt õppijate sõnavara ning areneb keelestruktuuride mõistmise ja
kasutamise oskus. Uuringud on näidanud, et B1-tasemel keelekasutaja hakkab paljusid keeles
tihti esinevaid struktuure ka ise sageli kasutama ning väga sagedaste struktuuride puhul hakkab
arenema nende kasutustäpsus.
15
B1-tasemel tasubki seega keskenduda sagedasemate ja funktsionaalselt oluliste struktuuride
harjutamisele. Põhimõtteliselt tegeldakse samade struktuuridega mis A-tasemel, kuid
põhjalikumalt. Põhiline rõhk on nende struktuuride harjutamisel erisugustes ülesannetes.
Seejuures on harjutatav struktuur kasulik siduda nüüd mõne teise teemaga kui A-tasemel. Näiteks
kui A-tasemel õpiti kohta väljendavaid tagasõnu seoses oma elukoha kirjeldamisega, siis B1-
tasemel võib seda teha seoses teemaga „Kodu sisustamine�, mille käigus saab arutada,
missugused mööbliesemed ja muud asjad kuhu asetada. See ülesanne võimaldab hästi harjutada
kohatagasõnade kolme vormi (kuhu?, kus? ja kust?) kasutamist.
Järgnevalt on esitatud mõned näited teemade, keelefunktsioonide ja üldmõistete võimalikuks
ühendamiseks eesti keele struktuuridega B1-tasemel.
Funktsioon Struktuur Teema
Vabanduse palumine Modaalverbid
Ma tõesti ei saa onu juubelile
tulla.
Ma ei teadnud, et me pidime
koos perega restorani
minema.
Peretraditsioonid
Kirjeldamine Liitsõnad
Meie koori laulupeovorm on
punase-kollasetriibuline
seelik, helekollane pluus ja
lillepärg.
Üldrahvalikud sündmused
Üldmõiste Struktuur Teema
Omaduste ja seisundite
kirjeldamine
Omadussõnade käänamine
Käisime selle riigi suurimal
Maailma riigid
16
saarel.
Muutuste kirjeldamine Saav kääne
Tahame teha trepikoja
rõõmsamaks, sellepärast
värvime seined kollaseks.
Kodu ja lähiümbruse
korrashoid
Toimunud tegevuste
kirjeldamine
Mineviku ajad
Olen juba viissada pilti üles
pannud.
Virtuaalne suhtlemine
Tulevikus toimuvate tegevuste
kirjeldamine
Fraasid sõnaga hakkama
Hakkan õppima ülikoolis.
Seestütlev kääne
Minust saab arst.
Edasiõppimine
Samaaegsete tegevuste
kirjeldamine
des-vorm
Lumelauaga sõites kuulan
alati oma lemmikmuusikat.
Vaba aja veetmise viisid
Ruumisuhete ja liikumise
väljendamine
Tagasõnafraaside
käändevormid
Pane lennukipiletid mapi
sisse.
Ettevalmistus reisiks
Lõpetatud ja lõpetamata
tegevuse väljendamine
Sihitise käänded, ühendverbid
Viskasin kahtlase koti aknast
välja.
Hädaolukorrad
Tunnete väljendamine Partitiivverbid (armastan,
naudin, vihkan, imetlen,
kadestan jne)
Ma naudin seda muusikat.
Vaba aja veetmise viisid
Hulga väljendamine Mitmuse käänded
Käisin uute sõpradega igal
pool kaasas.
Õpilasvahetus
17
Aja väljendamine Arvsõnade käänamine
Minu naabrid hakkasid öösel
kella nelja ja viie vahel
kõvasti tülitsema.
Turvalisus
Tegevuse tegija
mitteväljendamine
Umbisikuline tegumood
Meie koolis tähistatakse Eesti
aastapäeva igal aastal
isemoodi.
Riigipühad
Inimsuhete kirjeldamine Isikuliste asesõnade
käänamine
Sa oled vist temasse armunud.
Inimestevahelised suhted
Keelestruktuuride õpetamine seostatult osaoskustega
Kuulamine ja lugemine
B1-taseme tekstid on pikemad ja mitmekesisemad kui A2-taseme tekstid ning sisaldavad ka
mitmekesisemaid struktuure. Sellel tasemel sobivad hästi nii autentsed, poolautentsed kui ka
spetsiaalselt kursuse jaoks loodud tekstid, mis oleks oma sisult ja vormilt võimalikult tõepärased
Tekstid ei peaks üldiselt raskusastmelt B1-taset ületama, kuid nendes võib kohati esineda ka
struktuure, mida pole veel õpitud. Õppijaid on vaja julgustada ka tundmatute struktuuride
tähendust aimama (konteksti abil ja varem õpitud grammatikateadmisi kasutades).
Kuulamis- ja lugemisülesannetes tuleks kindlasti tegeleda selliste funktsionaalselt oluliste
vormidega, mille puhul viga võib tekitada kommunikatsioonihäireid (eesti keeles nt isikuliste
asesõnade tema ja teie käändevormide äravahetamine). Mida ütles direktor? a) Soovin teiega
rääkida. b) Soovin temaga rääkida. c) Soovin nendega rääkida.
Rääkimine ja kirjutamine
Kommunikatiivsed grammatikaharjutusedki võiksid B1-tasemel olla mahukamad, sisaldada
korraga mitmeid eri struktuure ja võimaldada seejuures ka ülesande edasiarendust vaba vestluse
vormis. Ülesanded võivad olla pühendatud nii uute struktuuride kasutuse harjutamisele kui juba
18
õpitud struktuuride korrektsuse drillimisele. Ka kirjutamisülesannetes saab harjutada
keelestruktuuride kasutamist. Õppijaile võib anda ette normi, mitu korda ta peab oma tekstis
mingit struktuuri kasutama (nt juhendis vähemalt viis korda käskiva kõneviisi vorme ja viis korda
modaalverbi tuleb sisaldavat fraasi) või lasta kirjutada tekst, mille tüüp nõuab iseenesest mingi
kindla struktuuri rohket kasutust. Kasulik ja huvitav on ka lasta õppijail omavahel kirjavahetust
pidada (nt teineteist kuhugi kutsuda, kaaslast kirja teel juhendada vm).
Järgnevalt on esitatud 1) näiteid kuulamis- ja rääkimisoskuse ülesannete blokist, milles
harjutatakse kohakäänete kasutamist ning 2) näiteid kirjutamisülesannete blokist, milles
tegeldakse ka modaalverbide ja infinitiividega.
(1)
1. Tutvu kuulutustega ja ütle, kuhu sina sooviksid minna ja miks. Kuhu sa ei sooviks minna ja
miks?
2. Kuula dialoogi ja leia vastused küsimustele.
a) Kes räägivad? b) Kuhu helistaja kaaslast kutsub? c) Kuhu kaaslane soovib minna? d) Kuhu
nad lõpuks lähevad? Jne
3. Kuula dialoogi veel kord ja vasta küsimustele oma arvamuse järgi.
a) Miks helistas Kristjan Heidile? Mis ta ise ütles? Mis sina arvad?
b) Miks ei tahtnud Heidi alguses Kristjaniga välja minna? Mis ta ise ütles? Mis sina arvad? Jne
4. Moodusta kõik võimalikud liitsõnad.
vee kunsti spordi suve rokk vabaõhu toidu kaubandus jäätise jalgpalli
näitus võistlus pidu kontsert festival etendus keskus pood kohvik muuseum
5. Kirjuta paberile nädalapäevade lühendid. Vestle rühmakaaslastega, kasutades etteantud
mudelit. Sinu eesmärk on kutsuda igaks päevaks üks inimene ühte kohta ülesandest 4. Kõik
kohad ja inimesed peavad olema erinevad.
19
6. Leia internetist huvitavaid kohti ja üritusi. Vestle kaaslasega ja kutsu teda ühte kohta.
(2)
1. Pane järgmine kirjavahetus õigesse järjekorda. (Tegemist on telefonisõnumitega, milles kaks
noort lepivad kokku, mis filmi ja millal vaatama minna. Kasutatakse ka mitmeid modaalverbe
sisaldavaid fraase, nt siis ma ei saa tulla, ma ei suuda nii pikka filmi vaadata, ma pean kell
viis kodus olema.)
2. Vasta küsimustele dialoogi kohta.
3. Töötage paaris. Paariline A, kutsu paariline B kinno. Paku välja sobiv film ja konkreetne aeg.
Paariline B, vasta, täna kutse eest, palu vabandust ja selgita, et see aeg ja koht sulle ei sobi.
Paku välja uus aeg ja uus koht. Paariline A, vasta, et sulle sobib aeg, aga ei meeldi
väljapakutud koht. Paku välja uus koht. Jne
4. Keelestruktuuride õpetamine B2- ja C1-tasemel
B2-taseme poole liikumisel lisandub keelelisi vahendeid ja areneb oskus sama mõtet erineval
viisil väljendada sõltuvalt suhtlussituatsioonist. Näiteks hakkavad õppijad tajuma ametliku ja
mitteametliku keelekasutuse erinevusi. Alates B2-tasemest on järjest olulisem ka keeleline
korrektsus. Kui madalamatel tasemetel on esmane ülesanne info edastamine ja vastuvõtmine ning
üsna paljud keelelised kõrvalekalded andestatavad, siis B2-tasemel lihtsast infoedastusest ei piisa.
Loomulikult ei ole ka B2-taseme tekstid veavabad, kuid arusaamatusi esilekutsuvaid vigu ei
tohiks neis üldiselt esineda. Samuti on sellele tasemele jõudmise oluliseks kriteeriumiks tekstide
keerukuse kasv. Laused on pikemad, ja kasutatavad struktuurid on mitmekesisemad.
C1-taseme poole arenedes hakkab õppija keelekasutus järjest enam sarnanema hea
emakeelekõneleja omaga. Olulised näitajad on seejuures ladusus, sujuvus, täpsus ja sobiv stiil.
20
Keelestruktuuride õpetamine seostatult teemadega
Mida kõrgem keeletase, seda raskem on siduda mingit teemat ainult mõne kindla struktuuri
käsitlemisega. Teemad muutuvad järjest põhjalikumaks ja pikemaks ning sisaldavad samal ajal
paljusid õppijale olulisi keelevahendeid. Seega ei ole võimalik anda kindlaksmääratud loetelusid
teemade ja keelestruktuuride koosesinemise kohta. Õppematerjali või kursuse programmi
koostaja võib valikud teha käsitletavate tekstide ja nendega haakuvate keelevahendite järgi.
Alates B2-tasemest tuleb kindlasti tegeleda ka keerukamate struktuuridega (eesti keeles nt sihitise
käänete kasutamine, kesksõnafraasid, rektsioonid, häälikumuutused jne, inglise keeles nt aegade
süsteem), sh peenemate nüansside ja eranditega. Samuti on kasulik aeg-ajalt juba käsitletud
struktuuride juurde tagasi pöörduda ja neid seoses uue teemaga üle korrata. Eri sõnavara
kasutades ja erisuguseid suhtlusülesandeid täites kinnistuvad struktuurid kindlamalt.
C1-taseme õppijate puhul võib lisaks B2-teemade süvendatud kordamisele keskenduda
struktuuride käsitlemisele seoses tekstitüübiga nagu tehakse nt eesti keele kui emakeele uues
õppeprogrammis (Ehala 2010).
Keelestruktuuride õpetamine seostatult osaoskustega
Kuulamine ja lugemine
B2- ja C1-tasemel kasutatakse enamasti üsna keerukaid autentseid tekste. Nende juurde saab luua
ülesandeid, mis suunavad kasutatud keelt mõistma, vaatlema ja analüüsima. Oluline on juhtida
tähelepanu keelestruktuuride mitmekesisusele, tähendusnüanssidele ja registrierinevustele.
Rääkimine ja kirjutamine
B2- ja C1-tasemel võib järjest vähendada kommunikatiivsete grammatikaülesannete osakaalu ja
suurendada spontaanset, täpsemat keelekasutust nõudvate rääkimis- ja kirjutamisharjutuste osa
(nt ettekande pidamine, väitlus, poolametlike kirjade kirjutamine, arvamusartiklite kirjutamine
jmt). Iga tekstitüübi kohta on kasulik esitada autentne või poolautentne näidis, mida saab
analüüsida nii sisu kui ka kasutatud keelestruktuuride ja sõnavara seisukohalt.
Kasulik on õpetada teksti struktureerivaid väljendeid (nt väitluse pidamiseks sobivaid fraase: olen
sinuga nõus selles osas, mis puudutab …; ma ei saa nõustuda, et …; jagan tema arvamust).
21
Samuti on B2-tasemest alates oluline arendada lausestuse keerukust ja mitmekesisust, sest ka
täiesti veatu, aga väga ühetaolise ja lihtsa lausestusega tekst ei ole B2-tasemele vastav. Seega
oleks vaja õpetada ja harjutada keerukamaid lausetüüpe (nt lauselühendid, liitlaused, erisugused
sidendid ja siduvad fraasid). Lisaks tuleb korduvalt õpetada ja harjutada seda, mis tavaliselt kõige
rohkem raskusi valmistab ja milles kõige enam eksitakse (eesti keeles nt sihitise käänded,
rektsioonid, häälikumuutused, kollokatsioonid). B2-tasemel olev inimene ei tohiks enam teha
vääritimõistmist põhjustavaid vigu, ta peab oskama oma väljendust olukohaselt varieerida ning
valida õige formaalsusastme.
C1-taseme õppijate puhul peaks keskenduma individuaalsetest kivistunud vigadest
lahtisaamisele, stiili ja väljendustäpsuse arendamisele jmt.
Kasutatud kirjandus
CEFLING – https://www.jyu.fi/hum/laitokset/kielet/cefling.
Ehala, Martin (2010). Keele- ja kirjandusõpetuse lõiming. Eesti keel ja kirjandus. Valdkonnaraamat põhikooliõpetajale. Tartu, Haridus- ja Teadusministeerium, http://www.oppekava.ee/index.php/P%C3%B5hikooli_valdkonnaraamat_EESTI_KEEL_JA_KIRJANDUS.
Ehala, Martin; Saarso, Kristi; Vare, Silvi; Õispuu, Jaan (1997). Eesti keele suhtluslävi. Council of Europe. Tallinn: Council of Europe Publishing.
English Profile – www.englishprofile.org.
Euroopa Keeleõppe Raamdokument (2007). Õppimine, õpetamine ja hindamine. Tartu, Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Rakenduslingvistika Ühing.
Hausenberg, Anu-Reet; Ilves, Marju; Kaivapalu, Annekatrin; Kerge, Krista; Kern, Katrin; Kitsnik, Mare; Krall, Ingrid; Rummo, Karin; Rüütmaa, Tiina (2008). Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. Tallinn, REKK, Atlex.
Ilves, Marju (2008). Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus.
Ilves, Marju (2010). Läbimurre. A1-taseme eesti keele oskus.Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus.
22
Kaivapalu, Annekatrin; Martin, Maisa (2010). Mis on võõrkeeleõpe ja kuidas võõrkeelt õpitakse. Võõrkeeled. Valdkonnaraamat põhikooliõpetajale. Tartu, Haridus- ja Teadusministeerium, http://www.oppekava.ee/index.php/P%C3%B5hikooli_valdkonnaraamat_V%C3%95%C3%95RKEELED.
Kerge, Krista (2008). Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus.
Profile Deutsch - http://www.goethe.de/lhr/prj/prd/deindex.htm.
SLATE (Second Language Acquisition & Testing in Europe) - http://www.slate.eu.org/aims.htm.
Recommended