View
189
Download
7
Category
Preview:
Citation preview
Rakumembraan
Ümbritseb rakku andes rakule kuju
Ühendab rakke kudedeks
Kaitseb rakke
Fosfolipiidne kaksikkiht
valgud
sahhariidid
Ainete transport läbi rakumembraami:
Aktiivne transport – madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke.
Passiivne transport – valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja.
Aktiivne transport Passiivne transport
Madalam konsentratsioon
Kõrgem konsentratsioon
http://bio.edu.ee/models/et/index.html
Difusioon – gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi
õhulõhede ja kopsualveoolide).
Osmoos – lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (nt. vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse).
Rakutuum
tuumamembraan
poorid
tuumake
kromosoomid kromatiin
RakutuumTavaliselt raku keskel.
Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni.
Tuuma tähtsus:
Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Juhib raku elutegevust.
Reguleerib rakus toimuvaid protsesse.
Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees.
Tsütoplasma
Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest.
Tsütoplasma tähtsus:
Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö.
Tagab toitainete laialikandmise rakus.
On jääkainete eritumiskohaks.
Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente.
Tsütoplasmavõrgustik
Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) – Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine.
http://biomedicum.ut.ee/armpgb/1kursus/Ani_6.swf
Siledapinnaline ER
Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub:
Varusüsivesikute süntees (glükogeen)
Lipiidide süntees
Bioaktiivsete ainete süntees (mõned hormoonid)
Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes
Karedapinnaline ER
Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees.
Ribosoomid
Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule.
Valgusüntees
Suurem alamüksus
Väiksem alamüksus
Terviklik ribosoom
Golgi kompleks
Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest.
Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse
Rakumembraani ja rakukesta moodustamine
Lüsosoomide moodustumine
Golgi kompleks
lüsosoom
Lüsosoomid
Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.
Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine
Rakusisene seedimine – pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine)
Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine)
Emaka taandareng sünnitusjärgselt
Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil
Mitokondrid
Ümbritsetud kahe membraaniga:
välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga;
sisemembraan on kurruline
maatriks
harjakesed ehk kristad
Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees).
Kindlustavad hingamise raku tasandil – toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP).
Tsütoskelett
Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur.
Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks.
Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise.
Tsentrosoom
Asub rakutuuma läheduses.
Moodustub 2 st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist.
Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise.
Rakukest
Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist.
ainevahetus kaitse kuju ja tugevus
Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel).Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub.
Vakuool
Vee reservuaar Kindlustavad raku
siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude
vakuoolides on toitained.
Vananenud rakkudes jääkained.
Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid.
Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid.
Nii aitavad loomad levitada seemneid. Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad
hapu või kibeda maitse. On taimele kaitseks ära söömise eest.
Plastiidid
proplastiid
leukoplast kloroplast kromoplast
Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased.
Kloroplastid
Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees.
Täidetud valgulise vesilahusega – stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome.Stroomas on lamedad membraansed kotikesed – lamellid.Lamellides esined roheline värvaine – klorofüll.
Kromoplastid
Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad
viljades, õites ja lehtedes enne langemist.
Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon.
Ainevahetuslik funktsioon
Leukoplastid
Varuainete talletamine, nt tärklis koguneb
amüloplastidesse.
Leukoplastid on värvuseta.
Plastiidide üleminek
kloroplast kromoplastiksviljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll).
kromoplast kloroplastiksporgandi säilitusjuur muutub roheliseks
kloroplast leukoplastikskui roheline taim satub pimedusse
Golgi kompleks
vakuool
leukoplast
mitokonder rakukest
plasma-membraan
kloroplast
ER
tuum
tuumake
poorid
Golgi kompleks
mitokonder
lüsosoom tuum
ribosoom
kareda-pinnaline ER
sileda-pinnaline ER
kloroplast
tsütoplasma
raku-membraan
vakuool
rakukest
Recommended