Maa geoloogiline areng

Maa geoloogiline areng

Kutsev AlinaVassiljev Evelin10A

Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks

perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse

kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal

Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega

Ürgaegkond ehk Arhaikum Maakoor oli juba olemas Sagedased

meteoriidisajud Algas mandrite triiv Ürgaegkonna alguses

tekkis ka hüdrosfäär Kindlalt tõestatud

vanimad elusorganismid – tsüanobakterid on umbes 2,7 miljardit aastat vana

Aguaegkond ehk Proterosoikum Ürgkontinendid olid

juba olemas. Kliima oli külm.

Osoonikihi tekkimine Proterosoikumis oli

meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest

Vanaaegkond ehk Paleosoikum

Kambrium kliima oli

mõõdukas taimestikus olid

ülekaalus merevetikad

maavarad-sinisavid

Ordoviitsium Soe kliima Mereliste selgrootute

mitmekesisuse kasv Taimede levik merest

maismaale Sellest ajast on pärit

Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi

Eestis leitud trilobiidid /Kohtla-Järve, Kukruse lade, Rakvere lade

Silur Kliima

stabiliseerumine Lõunapoolkera

liustike sulamine, maailmamere taseme tõus

Korallrifide tekkimine soojades meredes

Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad

Maismaa soontaimed(millel on juur, vars, leht)

Devon Maismaa taimestiku kiire areng

(sõnajalad, puud, metsade kujunemine) Kontinentaalse kliima valitsemine Maismaa asustasid uued eluvormid:

hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed

Liiva ja savi setete rohkus