Päikesesüsteemi väikekehad - Avalehtkoolifyysika.weebly.com/uploads/1/0/4/8/10483194/... ·...

Preview:

Citation preview

Päikesesüsteemi väikekehad

ASTEROIDID

Korrapäratu kujuga kivikamakad, mida on hetkel avastatu umbes 350 000, arvatakse olevat aga miljoneid.

Suurused varieeruvad mõnest sajast meetrist mõne saja kilomeetrini. Globaalset katastroofi võiksid kokkupõrkel tekitada 1 km ja suurema läbimõõduga asteroidid.

Pärit asteroidide vööst Marsi ja Jupiteri vahel

Igal asteroidil on oma orbiit. Arvatakse, et umbes 160 asteroidi orbiit võib ristuda Maa omaga. Kuni 50 m läbimõõduga asteroid põleb atmosfääris.

Täpseid orbiite on aga raske kindlaks teha ning aegajalt nad ka muutuvad (mõne suure taevakeha gravitatsioonijõu mõjul vms).

Kust sellised kehad pärit on?

Teooriaid on mitu:

1. Purunenud planeet Phaeton

2. Aine, mis jäi planeetide tekkimisel üle

Esimene teooria pole kuigi tõenäoline, kuna asteroidid annavad kokku massi, mis moodustab vaid 3% Kuu kogumassist.

Asteroidide nimed

Nimi sisaldab aastaarvu, kalendrikuu esimest tähte ja avastamisjärjekorra numbrit.

Lisaks antakse avastaja poolt asteroidile nimi:

„1541 Estonia“ – avastas soomlane Yrjö Väisälä

„4087 Part“ – Arvo Pärdi järgi

„3738 Ots“ – Georg Otsa järgi

„4163 Saaremaa"

„35347 Tallinn"

„35618 Tartu"

Komeet ehk sabatäht Väikekeha Päikesesüsteemi äärealadelt.

Koosneb peamiselt jääst ja süsinikust + kivimaterjal.

Püsib taevas päevi,

vahel ka nädalaid.

Päritolu kohta

palju ei teata,

kuna pärinevad

nii kaugelt.

Orbiidid üpris

piklikud.

Tuum – tahke (kivimitükid) Pea – ümbritseb tuuma (gaasiline) Saba - tekib peast atmosfääri tungides Päikeserõhu tõttu. Sabasid võib olla rohkem kui üks. Aastas on võimalik teleskoobiga vaadelda umbes 10-20 komeeti, kolme aastatuhande jooksul on registreeritud umbes 60 000 komeeti. Komeedi eluiga lõpeb, kui rõhk on kogu materjali tema peast eemale viinud.

Halley komeet

Läheneb Päikesele iga 76 aasta tagant, 1986. aastal viimati, kui tema juurde saadeti kosmosesond, mis liikus tema kooma (pea) sees ja pildistas seda.

Meteoor e „langev täht“ ja meteoriit

Meteoor

Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha, mis toob Maa atmosfääri sattudes endaga kaasa valgus- ja helinähtusi (hõõrdumise tõttu atmosfääris).

Tekib vaid siis kui on olemas

atmosfäär (nt Kuu pinnal meteoore

näha ei ole võimalik).

Maale langeb igapäevaselt u 10

tonni meteoorset materjali.

Tähesadu

Tähtedega ei ole mingit pistmist.

Hästi palju meteoore.

Tekib siis, kui Maa atmosfääri läbib laguneva komeedi saba.

Meteoriit

Meteoor, mis ei jõua atmosfääris ära põleda ning kukub maale, tekitades kraatri.

Kui tegu on suurema kui 1 km läbimõõduga meteoorkehaga, nimetatakse asteroidiks.

Sisenevad Maa atmosfääri kiirusel u 70 km/s.

Raud-, kivi- ja segameteoriidid.

Raudmeteoriidid – sisaldavad rauda ja niklit.

Kivimeteoriidid – silikaatsed mineraalid (oliviin ja pürokseen).

Segameteoriidid.

Aastas langeb maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15.

Praegu on teada u 200 meteoriidikraatrit või nende rühma.

Eesti meteoriidikraatrid

Recommended