ürgoru matkarada - · PDF fileKvaternaar, 1,8 ml n. tga s i Peamiselt liustikutekkelised...

Mustlaik-apollo

Kaitsealal liikudes on hea meeles pidada, et

Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala on moodustatud Piusajõe ürgoru, sealsete Devoni liivakivi paljandite ja loodusmaastikekaitseks. Ürgorg võeti kaitse alla juba 1962. aastal, kaitseala praegu-ne piir ja kaitse-eeskiri kehtivad 1997. aastast.

Piusa jõgi saab alguse Plaani Külajärvest, mille kõrgus merepin-nast on 244,1 meetrit, ja suubub Pihkva järve, mis asub 30 meetrikõrgusel üle merepinna. Oma 109 kilomeetri pikkusel teel kaotabjõe vesi kõrgust 212,4 meetrit! Tegemist on Eesti suurima langugajõega, keskmiselt 1,95 meetrit kilomeetri kohta. Kaitsealal on jõgi ma-dalaveeline, ca 10 meetri laiune, kuid jõe langus on sellel lõigul eritisuur – 70 m. Jõe võimast veejõudu on siin minevikus kasutanud 14vesiveskit, enamik neist on tänaseks hävinud.

Tiisleri veskist allavett on Piusa jõgi piirijõeks setude ja võrokestevahel – jõest paremal on setu asustus ning vasakul võrokesed.

1. Piiri kõrts. Juba keskajast saadik on Vastseliina olnud olulinepeatuskoht Riia ja Pihkva vahelisel kaubateel. Selle tee äärde ehitatiPiiri kõrts hobupostijaamaga, mis on ära märgitud juba 1695. aastateedeatlases.

2. Vastseliina linnuse püstitamist alustasid Tartu piiskop ja Liivi-maa ordumeister ühiselt 1342. aastal tolleaegsele Pihkva vürstiriigipiirile sagedaste piiri- ja kaubandustülide tõttu. Vastseliina piirilin-nus oli võimas ja oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest ainu-laadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal. Pärast purustamist Põhjasõjaslinnust enam ei taastatud.

3. Vastseliina pargi rajas 1830. aastail mõisa omanik Q.v. Liphart.Park oma ligi 200-aas-taste põlispuudega onväärt, et teha siin väikeringkäik. Peamistekspuuliikideks on tamm,lehis ja arukask, nõlva-del on sage mägimänd.Parki on rajatud korra-lik telkimiskoht.

4. Paabu müür (kaldakõrgus 9 m, paljand6 m). Rahvas nimetabpaljandit Paabu müü-riks kellegi Paabu-nimelise sulaspoisi uppumiskoha järgi.

5. Kelba veski valmis 1933. aastal ning hakkas tööle Riiast tellitudturbiiniga. Lihtjahvatamise kõrval tehti ka kruupe ja tangu. Varemkasutati veejõudu ka laualõikuseks, hööveldamiseks ja laastulöömi-seks.

6. Humal on kanepiliste sugukonda kuuluvmitmeaastane vääntaim. Piusa jõeäärsetes met-sades kohtab humalat sageli ronimas möödapuutüvesid üles 6–10 m kõrgusele.

7. Sovhoosi laut. Varemetes ja nõgestesse kas-vanud endine sovhoosi “Võit” sigala on mäles-tusmärk ühele ajajärgule meie maal.

8. Möldre (Make) veskis töötas 18. sajandi lõpulmõisa vasekoda. 19. sajandi lõpul ehitati veskiteisele korrusele villatööstus, mis töötas sellesmajas kuni 1980. aastate alguseni.

11. Tiisleri veski ehitati 1920. aastal. Veski jäi seisma 1944. aasta keva-del, mil suurvesi viis paisu alla. Siin suubub Piusa jõkke oja, miskunagi tähistas Võrumaa ja Petserimaa piiri.

12. Kalmetumägi (Kääpamägi) on 14 m kõrgune paljand, mis on geo-loogiliselt tähtis devoni rüükalade leiukohana. Otse vette laskuvasKalmetumäes on kaks allikate poolt uuristatud koobast. Siin varja-sid inimesed end veel Teise maailmasõja päevil. Kalmetumäe oruperv on aga pärimuste järgi Põhjasõja aegne matmispaik.Kalmetumäe ja Jõksi müüri vastas asub Päevapööramise mägi(ka Hobuseseljamägi), mis onteada muistseohvr ikohana .Üle rippsilla jaüle Päevapööra-mise mäe on või-malik jätkatamatka läbiHinniala külaülejärgmise raja-punktini Ka-pera–Meremäemaanteel.

13. Jõksi müüron 15 m kõrgune paljand, mis on oma nime saanud põhja pool olevaküla järgi. Kaitseala paljandeid asustavad jäälinnud ja kaldapääsu-kesed – nemad suudavad siinsetesse kaldajärsakutesse pesakäikeuuristada. Hästi meeldivad siinsed elupaigad ka vesipapile.

14. Matkaraja teine osa Kapera–Meremäeteelt kuni Võru–Obinitsa maanteeni kul-geb suures osas (u. 3,5 km) jõeluhtadel jakaldaäärsetes metsades, kus kohati ontähiseks ainult matkajast vasakul looklevPiusa jõgi. Kaitseala põhjapoolne, inim-puutumatum osa on suures osas metsagakaetud. Peamiselt kasvavad siin palumet-sad-pohlamännikud (75%), kus enamlevi-nud liikideks alustaimestikus on pohl,mustikas, kanarbik, karvane piiphein,kilpjalg ja jänesekapsas. Piusa metsad onväga head seenemetsad.

15. Jõgi on siin kiirevooluline, eriti kohtades, kus see ületab jõe-sängi puistatud kivikülve. Kalanduslikult on Piusa jõgi väga väär-tuslik, sest ta kuulub nende väheste Eesti jõgede hulka, kus domi-neerivaks liigiks on harjus. Lõhilaste sugukonda kuuluv harjus onEestis ohustatud ning seetõttu ka kaitsealuseks liigiks kuulutatud.Seetõttu on Piusa jõel kaitseala piires ning ka edasi allavett kehtesta-tud aastaringne kalapüügi keeld. Harjuse vaenlaseks on teine Piusajões elunev kaitsealune loomaliik – saarmas. Lisaks harjusele elavadPiusa jões veel lepamaim, võldas, trulling, haug, luts, ahven ningharjuse konkurent – jõeforell.

16. Rebasniit on küllalt liigirikas, et pakkuda leidmisrõõmu asja-tundjale, avastamisrõõmu taimemäärajaga algajale ja lihtsat lille-rõõmu kõigile teistele. Piusa jõe kallastel võib kohata valdavaltlamminiite ning niiskeid aruniite. Siinsetel niitudel asub elujõulinemustlaik-apollo populatsioon. Nende suurte valgete aeglase lennugaliblikate arvukus on maksimaalne võilillede massilise õitsemise ajal.

17. Nakri müür. Kal-da kõrgus on siin17 m, paljandi kõrgus12 m. Müüri kohaltveidi edasi on männi-kus puhkekoht ja var-jualune.

18. Härma Mäeminemüür ehk Keldri müüron Eesti kõrgeim de-voni liivakivi paljand.Oruperve kõrgusküünib siin 43 meet-rini. 150 meetri pikkust lausalist paljandit on näha kuni 19 meetrikõrguseni. Tähelepanelik silm võib näha paljandites pesitsevaidputukaid. Siidimesilaste hulka kuuluv Colletes daviesanus Smith kae-vab liivakivisse vorstjaid pesa-käike, milles üksikkambriseinad on vooderdatud kilejanäärmenõrega ja kamber iseon täidetud suiraga. Siinsetespaljandites võib pesaehitajanategutseda veel saviherilastehulka kuuluv Odynerusspinipes. Nende kahe pesa-ehitaja töövilju naudivad kamitmed pesades parasiteeri-vad herilased ja mesilased –näiteks kuldmesilased.

Piusa jõe ürgoru kujuneminePiusa ürgoru kaunid müürid on keskdevoni liivakivi Gauja lademeliivakivi paljandid. Gauja lademest nooremaid, Amata lademe kivi-meid leidub ainult Piusa jõe ürgoru esimeses, Vana-Vastseliina pargisasuvas paljandis. Keskdevonis oli Euroameerika ürgmandris asuvEesti triivinud ekvaatori lähedale. Soomest, Skandinaavia mäestikest,lähtunud hiidjõed kandsid Eesti aladele ohtrasti purdmaterjalisikulumissaadusi (eri jämedusega liiva, aleuriiti, savi). Need settedkuhjusid rannalähedases troopilises madalmeres, vähemal määraljõesuudmeis. Piusa paljandeis esinev liivakivide põimkihilisus viitabsellele, et liiv settis madalas veekogus, kus mõjusid lainetus ja tuuled.Aegade jooksul liiv tsementeerus – moodustus liivakivi.

Kvaternaaris olid Eesti alad korduvalt kaetud mandrijääga. Liustikeviimane sulamine algas Kagu-Eestis 13 000 aastat tagasi ning jää-sulaveed asusid kulutama Piusa ürgoru parempoolset (idapoolset)põrkeveergu. Veeuuristuse tagajärjel kujunesidki valdavalt Piusa jõeparemkaldal asuvad liivakivipaljandid.

• prügi maha ei jäeta;• lõkke tegemine ja telkimine

on lubatud ainult selleks et-tevalmistatud kohtades;

• jalgratastega liiklemine väl-jaspool teid ja radu ning moo-torsõidukitega liiklemine ja

nende parkimine väljaspool sel-leks ettenähtud teid ja parklaidei ole lubatud;

• eramaa teed ja rajad on kasuta-miseks päikesetõusust loojangu-ni;

• kalapüük on kaitsealal keelatud.

19. Härma Alumine müür ehk Kõlgusniidu müür. See 20,5 m kõrguneetteulatuv kalju on Piusa ürgoru üks kaunimaid oma erksavärvilistesavikihtide ja majesteetliku püramiidja kuju tõttu. Jõekäärus asuvalniidul on võimalik telkida ja lõket teha.

Matkarada lõpeb Võru–Obinitsa maanteel. Sinna võib kõndida otsemööda metsateed või jalgrada pidi, mis teeb kõrvalepõike Tammepaljandite juurde.

ürg

oru

ma

tka

rad

aü

rgor

u m

atk

ara

da

Fotod: Mati Kose, Rainer Kuuba, Urmas Tartes, Elga Mark-Kurik, Võru-maa Keskkonnateenistus Tekst: Pille Saarnits, Aulis Saarnits, Elga Mark-Kurik Koostaja: Maris Kivistik Kirjastus: Eesti Loodusfoto

Piusa jõe ürgoru

matkaraja üldpikkuson umbes 15 km. Olene-valt matkajate võimetestja valitud rajalõigu pik-kusest on rada sobivühe- või kahepäevaseksjalgsi- või paadimat-kaks. Lisaks matkarajaleon kaitsealal tähistatudjalgrattarada, mõnedevaatamisväärsuste juurde pääseb ka autoga.

Ka

itse

ala

va

lits

eja

: Võ

rum

aa

Kes

kk

on

na

-te

enis

tus,

Ka

rja

17

a,

Võ

ru 6

56

08

, t

el (

07

8)

68

36

0

Trü

kis

e v

älj

aa

nd

mis

t to

eta

s:

SA

Kes

kk

on

na

inv

este

erin

gu

te K

esk

us

Vastseliina linnuse varemed

Piusa jõgi

9. Make (Möldre) müür on kaitse-ala lõunaosa võimsaim: kallas onsiin 21 m kõrge, paljandi kõrguson 16 m. Paljandi all on telkimis-võimalus. Müürist veidi allavettvõib märgata kobraste tegutse-misjälgi. Viimasel aastakümnelon Piusale tekkinud arvukalt kop-ratamme. Jõe läheduses elutsevadka mink ja saarmas.

10. Otse Savioja veskitammijuures näeme 6,5 m kõrgust ja 70m pikkust pidevas kujunemis-staadiumis Savioja paljandit. 150 mallavoolu asub 5 m kõrgune Pärgimüür.

Humal

Vaade Make müürilt

Vastseliina park

Kalmetumägi

Jäälind

Herilaste pesakäigud liivakivis

Keldri veski

Ettekujutus devoni ajastu elustikust põhineb organis-mide kivistunud jäänuste ehk kivististe leidude uurimi-sel. Devonit on nimetatud kalade ajastuks, sest tol ajalelas meredes arvukalt lõuatuid “kalu” – rüükalu, haidetaolisi kõhrkalu, kopskalu, kiir- ja vihtuimseid kalu. Tõe-näoliselt vihtuimsetest kaladest kujunesid välja esime-sed maismaaselgroogsed, kellest evolutsiooni vältel are-nesid roomajad, linnud, imetajad ning lõpuks ka inimene.Paleontoloogide Elga Mark-Kuriku ja Per E. Ahlbergiuuringutest on selgunud, et Piusa ja Gauja jõe (Läti-maa) paljanditest leitud väljasurnud looma (Livoniana

multidentata) alalõualuu jäänused ei kuulu aga mittekaladele, vaid oletatavasti maailma

vanimale keskdevoni nelja-jalgsele – tetrapoodile. Seeoli kaladele väga lähedaneprimitiivne kahepaikne, kedavõiks nimetada ka “jalga-dega kalaks”.

Nii võis välja nähaüks Hilisdevoni tetrapoodidest (Ichthyostega)

Lõuatu "kala"Psammolepsis'e mudel

dutadnisesitseEdutsajadesiligooloeg dettes,dimivikettesdutadnisesurogrüeõjasuiP

,raanretavKisagat.a.nlm8,1sagla )viil,suurk,neerom(desilekketukitsuiltlesimaeP

knülenukkip.a.nlm253 dimivikettesagesunavavatsav,aamsiamsitseEdavuduup

,noveDisagat.a.nlm453–714

.lajoiskeeMdimivikettesdestaanobrakinovedsiliHdunikketlaeajuaGajatamAeloopupõlinovedkseK)tiiloruela,ivas,ivikaviil(dimiviketteseremladam

enimikketetesgoorglesaamsiametsemisE,novedsiliH

453-073 isagat.a.nlmedoopartetisileglaadnokerep01tlamehäV

letirdnamgrüaniiH,ailaartsuA,akireemaoruE,noveD-kseK

073-193 isagat.a.nlmlaeajuaGatatneditlumanainoviLdoopartetotorP

)isagat.a.nlm073iukmane(sitäLajlasuiP