Väljakutsed, mille ees seisavad pensionisüsteemid

Väljakutsed, mille ees seisavad pensionisüsteemid

Lauri LeppikTallinna Ülikool

Katastroofiretoorika

Demograafiline kellapomm

Pensionisüsteemi pankrot

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus

Finantsiline jätkusuutlikkus pensionisüsteemi kohustuste ja võimaluste tasakaal

Sotsiaalne jätkusuutlikkus ühiskonna poolt aktsepteeritava sissetuleku tagamine

ühiskondlikust tööjaotusest kõrge vanuse või töövõimetuse tõttu väljunud isikutele

Poliitiline jätkusuutlikkus

Jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid

Välistegurid rahvastikuprotsessid majanduskeskkonna ja tööturu arengud

Süsteemi sisesed tegurid pensionisüsteemi parameetrid

pensionisüsteemi hüvitised pensioniõiguse kujunemise reeglid pensioni saamise tingimused pensioni suurus

pensionisüsteemi finantseerimine

Demograafilised riskid

Rahvastikuvananemine pensioniealiste inimeste arvu kasv - kulude kasv

oodatava eluea pikenemine

tööealiste inimeste arvu langus - tulude langus madal sündimus tööealiste inimeste väljaränne

Majandusriskid

Töötajate arvu langus töötuse kasv – tulude langus mitteaktiivsuse kasv – tulude langus ja kulude kasv

Palkade langus – tulude langus

Kapitali tootluse langus – tulude langus

Inflatsioon

Jätkusuutlikkus kui süsteemi kvalitatiivne omadus

Toimetulek pensionisüsteemi ohustavate tegurite mõjudega

resistentsus resilientsus

mõjude neutraliseerimine puhvrite loomine

mõjude absorbeerimine pensionisüsteemi parameetrite

kohandumine/kohandamine

Jätkusuutlikkuse suurendamise strateegia

… peab pöörama tähelepanu kõigile jätkusuutlikkust mõjutavatele teguritele!

EL pensionistrateegia

Sotsiaalne jätkusuutlikkus eakate vaesusriski vältimine elatustaseme säilitamise võimaldamine põlvkonnasisene ja põlvkondade vaheline

solidaarsus

EL pensionistrateegia

Finantsiline jätkusuutlikkus - välistegurid tööhõive edendamine

sh vanemaealiste tööhõive

tööelu pikendamine tööjätu edasilükkamine

fiskaalpoliitika usaldusväärsus kulude kontroll reservide loomine

EL pensionistrateegia

Finantsiline jätkusuutlikkus – süsteemisisesed tegurid Pensionisüsteemi kohandumisvõime

suurendamine kohandumine tööturu ja demograafiliste

muutustega hüvitiste ja maksete tasakaalustatud

kohandamine

Poliitiline jätkusuutlikkus poliitiline konsensus pensionipoliitika suhtes

Kaks tegutsemise stsenaariumi

Pensionisüsteemi parameetrite kohandamine poliitilise otsusega

Pensionisüsteemi parameetrite sidumine demograafiliste ja/või majanduslike indikaatoritega

Pensionisüsteemi parameetrite kohandumine/kohandamine

ad hoc poliitilised otsused

automaatsed stabilisaatorid

“Klassikalised” lahendused

tõsta makseid (FRR) lisakoormus langeb tööealistele

vähendada pensione (FCR) lisakoormus langeb pensioniealistele

tõsta pensioniiga

Kuidas rahvastikuvananemise koormust õiglaselt jagada?

Prof. John Myles (Toronto Ülikool): Musgrave’i kriteerium - põlvkondade

suhtelise tulupositsiooni säilitamine (FRP): tööealiste inimeste per capita netotulu suhe

pensioniealiste inimeste per capita netotulusse oleks stabiilne

kui rahvastik vananeb, siis maksemäär tõuseb, ent ka pensionide suhteline väärtus langeb, kuid seda nii et koormus jaguneks põlvkondade vahel solidaarselt

Kuidas rahvastikuvananemise koormust õiglaselt jagada?

Keskmise eluea pikenemine mõjutab töötatud aastate ja pensionisaamise aastate suhet pensioniiga ei muutu või langeb pensionipõlv

pikeneb pensioniiga tõuseb kiiremini keskmisest elueast

pensionipõlv lüheneb pensioniiga tõuseb proportsionaalselt keskmise

elueaga pensionipõlve keskmine pikkus ei muutu

“Vaikne revolutsioon” pensionipoliitikas

OECD: Pikema eluea rahaline koormus tuleks jagada kindla reegli, mitte poliitiliste lahingute põhjal

Allikas: http://www.oecd.org/dataoecd/41/24/39468250.pdf

Automaatsed kohanemismehhanismid

Rootsi 1998 virtuaalsete kontode süsteem fikseeritud maksemäär oodatava eluea tegur pensioni arvutamisel tasakaaluindeks pensionide indekseerimisel puhverfondid

Prantsusmaa 2003 kvalifikatsiooniperioodi sidumine oodatava elueaga

Saksamaa ja Jaapan 2004 jätkusuutlikkuse tegur pensionide indekseerimisel

Soome 2010 oodatava eluea koefitsient

Rootsi 1998

Pensionile jäämisel lähtutakse pensioni suuruse arvutamisel põlvkonna keskmisest oodatavat elueast pensionile jäämise vanuses omandatud pensioniõigus jagatakse eeldatava

pensionipõlve pikkusega

Analoogia kogumispensioniga kindlustusmatemaatiliselt neutraalne

Stiimul lükata pensionile siirdumist edasi Automaatne kohandumine oodatava eluea muutusega Võib tuua kaasa nominaalse pensioni languse

2010 indeks: -3%

Saksamaa 2004

Jätkusuutlikkuse tegur pensioniindeksi korrigeerimine lähtudes pensionäride ja

maksumaksjate+töötute arvu suhte muutusest (1/4 ulatuses)

võtab arvesse nii oodatava eluea muutusi kui tegureid, mis mõjutavad tööealise elanikkonna suurust

ei indekseerita kui tooks kaasa nominaalpensioni languse maksemäär võib tõusta, kuid mitte üle 22% aastaks 2030

Jaapan 2004

Jätkusuutlikkuse tegur pensioniindeksi (THI) modifitseerija

aktiivse tööealise elanikkonna langus+oodatav eluea tõus vanuses 65

ei indekseerita kui tooks kaasa nominaalpensioni languse eeldatakse oodatava eluea tõusu 0.3% aastas pensionimakse tõuseb 13.6%-lt (2004) 18.3%-le (2017)

Soome 2010

Työntekijän eläkelaki § 82 Eläketurvan sopeuttaminen yleiseen eliniän muutokseen

Vanhuuseläkkeen ja työkyvyttömyyden alkamiseen mennessä ansaittu eläke sopeutetaan eliniän odotteen muutokseen elinaikakertoimella

2010 oodatava eluea tegur 0.9917

Paindlik pensioniiga

vanenemise individuaalsus erinevad eelistused suurem paindlikkus suurem vastutus

varasem ja väiksem pension hilisem ja kõrgem pension

ohud kui paljud teevad lühinägeliku valiku, tuleb

siiski poliitilise otsusega minimaalset pensionile siirdumise vanust tõsta