Veebide koosvõime raamistik (Uuno Vallner - RISO)

Veebide koosvõime raamistik

20. juuni 2011Uuno Vallner

RISO

Koolitused ja infopäevad toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.Koolituste ja infopäevade tellija on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ja koolitused viib läbi BCS Koolitus AS

Koosvõime -> raamistik -> veebid -> nõuded

Mis on koosvõime, raamistik, veeb?

Miks on vaja raamistikku?

Rohelised nõuded

Teeme koos!

Koosvõime mõiste●Koosvõime on disparaatsete (disparate) ja erilaadsete (diverse) organisatsioonide võime suhelda vastastikku kasulike ja kokkulepitud ühiste eesmärkide saavutamiseks●vahetades organisatsioonide vahel infot ja teadmisi●IKT süsteemidel põhinevate andmevahetuse kaudu●Raamistik on instrument ühiste elementidega: sõnastik, arusaamad (concepts), printsiibid, poliitika (policy), juhendid, soovitused, praktikad.●Euroopa raamistikud http://www.riso.ee/et/Euroopa

●Eesti raamistik http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik

●http://www.riso.ee/wiki/

Koosvõime skoop●Koostalitlusvõime=koosvõime=interoperability●Koosvõime vs integratsioon●Koosvõime vs ühilduvus (compatibility)●Koosvõime vs adapteeritavus●Koosvõime vs koostoime●Koosvõime vs konsolideerimine●Koosvõime vs „enterprise architecture“

Koosvõime raamistik●Riigi IT koosvõime raamistik on standardite ja juhendite kogum, mis tagab avaliku sektori infosüsteemide toimimise ühise tervikuna nii riigi kui ka üleeuroopalises kontekstis

●Riigi IT koosvõime raamistik ja sellest lähtuvad dokumendid on kohustuslikud riigi ja kohaliku omavalitsuste asutuste infosüsteemide omavahelisel suhtlemisel.

Veebide koosvõime raamistik● Veebide koosvõime raamistik on kooskõlastusringil Tekst aadressil: http://www.riso.ee/et/koosvoime/VeebideRaamistik2011.odt●Kooskõlastatakse sarnaselt õigusaktiga●Kinnitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga.●Raamistiku dokumendid on litsentseeritud Creative Commons litsentsiga●Raamistiku dokumendid on “open data” ja ODF formaadis

Kellele?● Raamistik ei ole juhend veebide loomiseks.

Asutused on vabad veebimootori valikul,kujunduse disainimisel ja sisutootmisel. Kuid nadpeaksid arvestama raamistiku reegleid tagamaksveebide koosvõime, käideldavuse ja kasutatavuste.

● Orienteeritud avaliku sektori asutustele (tellijad),

● Samuti arendustiimidele, kes täidavad avalikeasutuste veebide arendamise ja haldamisetellimusi.

Mis on sait?● hüperlinkidega seotud veebilehtede kogum,

● meediaväljaanne (paberlehe vorm Internetis: veebleht),

● asutuse infosüsteemi kasutajaliides,

● eessüsteem (registrite esitluskiht),

● andmekogu,● võrguteenuste vahendaja ja osutaja,

● võrguteenuste orkestreerija (agregaatija) ja „mushupija“,

● sotsiaalmeedia kanal (kollektiivne intelligents),

● isik-isik suhtluskanal,

● äriplatvorm asjade ja teenuste müümiseks.

Mõisted raamistikusKoduleht – saidi esilehekülg (home page),

Märgis (klamber) – SGML keele ja tema järglaste (HTML, XML) nurksulgude vahel olev tähis (inglise keeles tag) andmelemendi eraldamiseksSait (ka veebisait, veebikoht, võrgukoht) - ühe asutuse terviklik veebilehtede kogum.Veebileht – ühele „klikile“ vastav HTML fail. Eestis on levinud termini kasutamine saidi tähenduses.Veebleht – ajalehe taoline väljaanne Internetis (vs paberleht).Võrguteenus – mistahes Interneti protokollide kaudu saitidele kasutatav teenus. Eestis enamasti kasutatakse terminit „veebiteenus“.WWW – ülemaailmne veeb, „saitide sait“, „veebide

Põhialused● Avaliku sektori asutusel PEAB olema vähemalt

institutsionaalne veeb.

● Veebid PEAKS olema seostatavad läbi teenuste.

● PEAKS vältima erinevate eesmärkidega asutuste tegevust toetavate veebisüsteemide läbimõtlematut liitmist. Võimalike ühendamiste otstarbekus tuleb põhjendada infosüsteemi koosvõime arhitektuuri dokumendis.

● Avaliku sektori asutused VÕIKS teha koostööd ühiste veebi infrastruktuuri teenuste loomisel.

● Avaliku sektori asutused PEAKSID tagama ühiste kindlatele kasutajagruppidele orienteeritud veebisaitide varustamise oma haldusala teabega.

Veeb kui andmekogu● Avaliku sektori veebisaidi tähtsamaiks dokumendiks on

tema koosvõime arhitektuuri kirjeldus, kus kirjeldatakse ...

● Veebisaidi nagu mistahes andmekogu loomiseks PEAB olema õiguslik alus.

● Veebid on tagasüsteemide teenuseid vahendavad eessüsteemid. Eessüsteemid ja tagasüsteemid VÕIKS olla arhitektuuriliselt lahutatud (viimase kolm teenuse taset).

● Avaliku sektori asutused PEAKSID tagama lisaks RSS uudistevoole ka teiste teabeteenuste taaskasutamise.

● Kodanikule suunatud teave PEAKS avalikustatama lisaks asutuse veebile ka teabeväravas eesti.ee.

Kokkulepitud URLd● Avaliku sektori asutused PEAKSID tüüpsetele

andmetele ja funktsioonidele viitamiseks kasutama kokkulepitud nimedega aadresse „kontakt“,“uudised“, „teenused“, „hanked“, „teabenoue“, „dokumendiregister“, „opendata“ ja „sisukaart“.

● Andmed aadressidelt „kontakt“,“uudised“, „teenused“, „hanked“ ja „opendata“ PEAVAD olema enda ja teistele veebidele ja rakendustele kättesaadavad automaatselt korduvkasutataval kujul.

● Üleminek kokkulepitud URLdele ja korduvkasutuse tagamisele toimub sujuvalt. Vastavad mehhanismid tuleb lülitada kõikidesse uutesse veebidesse ja olemasolevatesse asutuse veebidesse nende uuendamise käigus.

Puhtad lingid

● Avaliku sektori asutused PEAKSID kasutama puhtaid veebilinke. Puhas link on inimloetav, tähendust omav, paraja pikkusega, tekstiline (erandina lubatud „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv.

Taksonoomia

● Avaliku sektori asutused PEAKSID oma veebisisu märksõnastama.

● Avalik sektor VÕIKS asuda looma ühist haldustesaurust.

Keeletehnoloogia

● Lokaalse (lehesisese) otsingu puhul VÕIKS kasutada lemmatiseerijat.

● Teabeväravas eesti.ee VÕIKS tagada otsingu üle Eesti avaliku sektorite veebide, kasutades indekseerimisel lemmatiseerijat.

● Eesti keelega seotud veebide infrastruktuuri teenuste (õigekirja kontroll, lemmatiseerija, veebiekstide ettelugeja jms) loomise ja haldamise VÕIKS tellida kogu avaliku sektori jaoks läbi kesksete rahastamisprogrammide

Annoteerimine

● Avaliku sektori veebide loomisel ja uuendamisel peaks arvestama annoteerimise võimalusi.

● Igal veebisüsteemil peaks olema loodud väike inimloetav ja veebisaidilt kergesti leitav ülevaate-leht, kus on esitatud andmete kodeerimise põhimõtted (kasutades RDFa, Microdata, JSON võimalusi).

Veebimootor

● Veebimootori valikul PEAB arvestama vaba tarkvara alternatiive.

● Veebide arendamise käigus loodud tarkvara VÕIKS olla korduvkasutatav ja VÕIKS olla registreeritud Eesti vaba tarkvara varamus https://estonia.forge.osor.eu/

Avatud standardid● Kasutajale kuvatavad leheküljed VÕIKS olla XHTMLs.

● Veebist allalaaditavate failide formaatide arvu PEAKS minimiseerima, VÕIKS piirduda XML, ODF, PDF, PNG, SVG,BDOC, ZIP formaatidega.

● Kontoritarkvara vahenditega redigeeritavad tekstid PEAB esitama ODF formaadis.

● Veebisisu PEAKS olema kodeeritud UTF8 formaadis

● Andmebaaside „raw data“ PEAKS esitatama XML kujul.

● Sisukordade ja metainfo jaoks peab kasutama RSS või RDF standardit

Nõuded veebisisule● Veeb PEAB vastama kasutatavuse hea tava nõuetele

● Veebisisu PEAB olema valideeritav (X)HTML standarditele.

● Veeb PEAB vastama WCAG2.0 AA taseme nõuetele.

● Veebimootori valikul tuleb jälgida, et sisu esitamisel/genereerimisel saame tulemuseks standarditele vastava sisulehe.

● Veeb PEAB vastama ISKE rakendusjuhises veebidele esitatud nõuetele.

Ühine infrastruktuur● Teabevärav eesti.ee

● Lehitsejate lisad

● Lemmatiseerija

● e.vormid

● ....

Koosvõime hindamine● Koosvõimeline, kui 70%

● Miinimum 50%

Üleskutse koostööle● Mõtleme raamistikule: ühised standardid

● Korduvkasutame veebitekste

● Korduvkasutame kogemust

● Loome ühiseid ehituskive (semantika, tarkvara jms)

● Kas listi on vaja? Kas töörühma on vaja?

Tänan Teid!Uuno Vallner

Uuno.Vallner@eesti.ee

UuU